Nr 11 (22) DETSEMBER 2019 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Muudame eakate jõulud Viljandimaa kodanikuühendused magusaks nautisid oma tänupäeva

Magusaid jõule ootab igaüks vanusest hoolimata. Foto: Marina Lääts

3. detsembril toimus Halliste rahvamajas MTÜ Päevakeskus Vinger eestvedamisel ühiskondlik heategevusüritus „Küpsetame piparkooke eaka- tekodudele“. Sündmuse eesmärgiks oli muuta ea- Tänukirja sai Aasta Teo tiitlile kandideerinud MTÜ Karksi Racing Team. Rahva lemmiku tiitli võtsid vastu Priit Oks (vasakul) ja Taavi Berg- kate jõulud magusaks. Kaasa lõid intellektihäirega Fotol: Eero Ilves (vasakul) ja Raiko Elming koos kodanikeühenduste mann. Fotod: Karen Akopjan noored Viljandist ning kohalikud daamid. MTÜ konsultandi Jaanika Toome ja Mulgi valla abivallavanema Dmitri Oravaga. Päevakeskus Vinger veab projekti koos Arengu- keskusega juba viiendat aastat. Teist korda toimus Hilissügis on teatavasti kutsutud esinejad. Muu- tegu, mille seast valiti Karksi-Nuia noortekes- heategevusüritus Halliste rahvamajas ning loode- aeg, kus saagid saavad sikalis-luulelist mõtisklust Aasta Tegu ja Rahva lem- kusega soetati erineva tavasti jääb traditsioon kestma ka edaspidi. salve, loetakse üle tibusid pakkusid Kristiina Ehin ja mik. suurusega mootorrattaid ja tehakse kokkuvõtteid Silver Sepp. Aasta Tegu läks Viljandi ja ATV-sid ja nii saigi KERMO KUKK möödunud aastast. Nii Kohale oli tulnud 35 Rotary klubile, mis vedas ligikaudu 20 huvilist või- Halliste ja Kaarli rahvamaja juhataja juhtus ka Viljandimaa MTÜ-d ning ligikaudu eest Viljandis Pumptrack maluse rajale asuda. See kodanikuühendustega, 100 ettevõtlikku inimest trikiraja ehitust. Rah- oli suur rõõm, et noortega MTÜ Käetöö koid tegemisi kes pidasid 27. novemb- üle kogu Viljandi maa- va lemmiku tiitli pälvis tegelejateks, juhendaja- ril oma tänupäeva Vil- konna, alustades kooli- Urissaare Kantri, mis toi- teks, motiveerijateks ja MTÜ Käetöö koidel on rõõm teatada, et oleme lem Reimanni nimelises tüdrukutest kuni väärikas mus juba viiendat korda. innustajateks olid tõe- saanud oma projektile „Pusime hoolega” kohali- Kolga-Jaani rahvamajas eas vanadaamide ja -här- Läbi selle sündmuse on lised motomehed. Nii ku omaalgatuse programmi sügisfoorust toetuse. Viljandi vallas. radeni. Saalis oli tunda piirkond saanud uue hin- mõnigi noor, kes alguses Hakkame projekti ellu viima 2020. aasta jaanuarist Üritus toimus Kolga- tugevat eluenergiat, mis gamise, noored tahavad kartis oma esimest kurvi, alates. Jaanis esmakordselt ja peegeldus ettevõtlike ko- koos tegutseda ja nad on sai peale neid sõidupäevi Detsembris on veel jäänud paar õpituba; Pipar- selleks puhuks oli koha- danike rõõmsaist silmist. uhked oma koduküla üle. oma ellu hoopis uue sihi. koogi kaunistamise õpituba ja liikmete soovil veel lik maanaiste selts loo- Need inimesed teavad, Mulgi vallast sai Aasta Mulgi vallast olid ko- üks küünlavalamis õpituba. nud rahvamajja eriliselt kuidas ideest saab tegu, Teo nominendiks veel hal veel MTÜ Tuhalaane, Hooaja lõpetuseks korraldame MTÜ Käetöö koid looduslähedase ning pidamata sealjuures arvet MTÜ Karksi Racing Team Karksi-Nuia pensionäride ruumides (sissepääs Mõisaküla kooli sisehoovist) pisut isegi esoteerilise panustatud aja või töö- krossimeeste korraldatud ühendus ja Penuja küla- 21. dets kell 10 – 15 kohvik-jõulumüügi atmosfääri, mida tooni- tundide osas. Tulemuseks noorte motosõidupäevad selts. Kaupleme kohalike küpsetiste ja käsitööga. tas saali naturaalsetest on suurepärane koda- Ainjas. Nende meeste JAANIKA TOOME Kaunist talverahu liikmetele ja kõigile toetajatele elementidest ruumiku- nikualgatus ja koostöö, soov on, et ka noored Viljandimaa Arenduskeskuse kaasaelajatele! jundus ja küünlavalgus millest võidavad kõik. saaksid ennast sellel alal kodanikeühenduste konsultant JUTA JALAKAS ning võimendasid kohale Äramärkimist leidis 15 proovile panna. Koostöös Rahulikke jõule ja õnnelikku uut aastat!

MULGI VALLAVOLIKOGU MULGI VALLAVALITSUS 2 Mulgi valla infoleht

VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT 1. märtsist 2020 saab politseid kutsuda 20. novembri istungil vaid numbrilt 112

Osa võtsid volikogu liikmed: Eveli Allik, Kerti Einstein, 29. veebruaril 2020 sule- numbrid. Olavi Israel, Kati Kuusk, Anne Ladva, Leo Liiber, Arvo Ma- takse riikliku otsusega „Pöörake tähelepanu, et ling, Ürjo Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Aimar Peterson, jäädavalt seni politsei erinevad stendid, voldi- Eneli Põder, Andres Rõigas, Mari Saarela, Tarmo Simson, kutsumiseks kasutusel kud, bülletäänid, reisi- ja Raimond Tammoja, Rein Tarkus, Taimo Tugi, Taevo Viitas, olnud lühinumber 110. matkajuhid, turismitalu- Villu Võsa. Puudus: Peeter Rahnel. Kuni sulgemiseni infor- des ning hotellides olevad meerib automaatteavitus meelespead oleks kaas- Kinnitati Mulgi valla vapp ja lipp. helistajaid nende kõne ajastatud. Vale info võib Arutati volikogu liikmete arupärimist seoses Abja güm- suunamisest hädaabi- maksta halvimal juhul naasiumi õpilaskoduga. numbrile 112. Alates 1. kellegi elu,“ ütles Mikson. Tõrva ja Viljandi vallavolikogudega ühisistungil arutati märtsist 2020 kõnesid ei Lõuna regioonis on po- teemadel: turismisektor on regionaalse arengu mootoriks, suunata ja automaattea- litsei lühinumbri valimine omavalitsuste koostöö vajadusest ja võimalikkusest ning vitus informeerib helista- suur Sooglemäe elamuskeskus. jat, et number on suletud Umbes pooled kõned ja valida tuleks 112. numbrile 110 tehakse Tallinnas ja Harjumaal Politsei lühinumbri sul- ehk Põhja regioonis. Tei- Mulgi valla lipp ja vapp gemine lõpetab riikliku abinumbrile 112 valides,“ gime me hinnanguliselt sel kohal on Lõuna-Eesti projekti ühtse hädaa- kirjeldas Häirekeskuse siiski 20-40 000 kõnest,“ maakonnad, kust vana- 20. novembril kinnitas Mulgi Vallavolikogu valla süm- biteenuse loomiseks ja Lõuna keskuse juhataja kirjeldab Mikson problee- le politsei lühinumbrile bolid – lipu ja vapi. Vapi hõbedasel kilbil on kujutatud selle tulemusel jääb Eestis asetäitja Katrin Mikson, mi tõsidust. tehakse 19% kõnedest. nelja sinist linaõit, mis sümboliseerivad kahe Mulgi kasutusele üks hädaabi- kelle sõnul on oluline, et Olukorra leevendami- Jõgevamaalt helistatakse kihelkonna, Abja, Halliste ja Karksi valla ning Mõisaküla number 112, kust saab teadmine 112 kui ainsast seks ja veendumaks, et peamiselt Jõgeva vallast, linna ühinemist. Linaõied viitavad linale kui mulkide kutsuda appi nii politseid, hädaabinumbrist jõuaks kõik hädasolijad saavad sellele järgnes Põltsamaal ajaloolisele jõukuseallikale, viis kroonlehte õies süm- päästet kui ka kiirabi. See kõikide inimesteni. „Proo- abi, monitoorib Häirekes- ja Mustvee vald. Põlva boliseerivad Mulgimaad. Valgel taustal lipul on lisaks lahendus on aidanud vime omalt poolt teha kus alates 1. märtsist, kas maakonnast paistab vali- neljale linaõiele servades kaks sinist piita, mis osutavad muuta inimeste abista- kõik, et probleeme tekiks vale numbri valinud siiski misega silma Põlva vald, kahele Mulgi kihelkonnale. mist süsteemsemaks ja võimalikult vähe.“ pöörduvad 112 numbrile. kust tehti pooled kõiki- kiiremaks. Politseid saab numbrilt „Peame olema kindlad, dest maakonna kõnedest. Üks oluline põhjus, 112 kutsuda juba aastast et keegi ei jää abita ja sel- Tartumaalt on peamiseks miks abivajajatel tuleb 2015 ja enamik abivajaja- leks proovime veenduda vale lühinumbri valijate eelistada numbrit 112 on test on selle muudatuse selles, et kõned jõuaksid asukohaks Tartu. Oma kahtlemata kiirus. „Häda- juba omaks võtnud. „Viie siiski abiandjateni.“ maakonna enamike valele abinumbrile 112 tehtud aastaga on lühinumbri Ühtlasi paneb Häirekes- numbrile helistajate ena- kõne tuleb meie süsteemi 110 valijate hulk lange- kus inimestele südamele, musega paistavad silma ilma suunamise ja auto- nud 2% kõikidest kõne- et üle vaadataks erinevad ka Valga, Viljandi ja Võru. maatteavituseta. Teine ja dest, mis Häirekeskusele teavitusmaterjalid maju- veelgi olulisem põhjus tehakse. Kuigi protsen- tusasutustes ja avalikes HEIKO LEESMENT on see, et helistajate täp- tuaalselt on see Häirekes- infokanalites, kus peab häirekeskuse ekspert sem positsioneerimine kusel tehtavast miljonist olema kirjas hädaabi- kommunikatsiooniosakond on võimalik vaid häda- kõnest väike hulk, rää- number 112, mitte muud

MULGIMAA ARENDUSKODA avab Leaderi meetme 2020. aasta projektitoetuse taotluste taotlusvoorud. Projektitoetuse taotlust saavad esitada Mulgi vallas, Jäätmevedu järgmisel aastal SAAME TUTTAVAKS Tõrva vallas (va Soontaga küla) ning Viljandi vallas (va endise Kolga-Jaani valla külad) tegutsevad ettevõtjad, Korraldatud olmejäätmete kogumisteenu- mittetulundusühingud (MTÜ), kohalikud omavalitsused (KOV) se hankeleping AS-iga Ragn-Sells lõpeb ja sihtasutused (SA). 31.12.2019. Uue vedaja leidmiseks on korral- datud hange, mille tulemused selguvad Taotlusvoorud avatud järgmiselt: 30. detsembril 2019. Madalaima hinna pakkujaga 17.–24. jaanuar 2020, I meede „Ettevõtluse arendamine“ sõlmitakse leping, kuid reaalne vedu uute tingimus- Toetuse miinimumsumma 2000 eurot ja maksimumsumma 30 tega saab alata hiljemalt 1. aprillil 2020. Sinnamaale 000 eurot. Taotleda saavad Mulgimaa Arenduskoja piirkonnas jätkab praegune jäätmevedaja AS Ragn-Sells. Kuna Halliste ja tegutsevad ettevõtjad. Toetust antakse kuni 60% abikõlblike praegune vedaja ei nõustunud lepingu pikenda- kulude maksumusest. Kaarli misega samadel tingimustel ja praegu kehtivate 2.–9. oktoober 2020, II meede „Külakeskkonna ja hindadega, toimub prügivedu 1. jaanuarist kuni uue kogukonna arendamine“ rahvamaja Toetust antakse kuni 25 000 eurot. Taotleda saavad MTÜd, hanke võitja veo alguseni AS-i Ragn-Sells kehtesta- SAd ja KOVid. Toetust antakse kuni 90% abikõlblike kulude tud uute hindadega, mis on leitavad AS Ragn-Sells juhataja maksumusest. kodulehelt https://www.ragnsells.ee/wp-content/ 27. märts –3. aprill 2020 III meede „Konkurentsivõimeline uploads/2016/12/hinnakiri_abja_halliste_karksi_moi- Kermo Kukk ja omanäoline piirkond“ sakula_2020.pdf Foto: erakogu Toetust antakse kuni 30 000 eurot. Taotleda saavad ettevõtjad, Jäätmevaldajatele, kellel oli siiani vallavalitsuse an- Olen sündinud 14. aprillil 1994. aastal Värskas, kus MTÜd, SAd ja KOVid. Toetust antakse MTÜle, KOVle ja SAle kuni tud vabastus või eritingimused, kehtib see kuni uue omandasin ka keskhariduse. Seejärel asusin õppima 90%, ettevõtjale 60% abikõlblike kulude maksumusest. lepingu sõlmimiseni. Uueks korraldatud jäätmeveo Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia muusika- Taotluste esitamine toimub elektrooniliselt PRIA perioodiks tuleb vabastuse saamiseks esitada uus osakonda pärimusmuusika erialale. Pärast õpinguid e-teenuste keskkonna kaudu. taotlus. Täpsemat informatsiooni saab keskkonna- ja olen elanud ja töötanud Viljandis. Kultuuritööga olen maaspetsialistidelt: tegelenud viimased kaheksa aastat. Halliste piirkonna Meetmete eelarve I meede II meede III meede Abja ja Halliste piirkonnas Anneli Pälsing, telefon kultuurielu korraldamine saab olema põnev väljakutse. Mulgi vald 134 116,44 54 621,81 29 586,91 436 3185 Siinkohal kutsun üles kõiki piirkonna inimesi üritustel Tõrva vald 78 764,59 3 845,33 34 203,13 Karksi piirkonnas Tiia Kukk, telefon 435 5516 osalema. Ainult teiega üheskoos saame korraldada Viljandi vald 148 018,67 16 842,53 59 853,28 Mõisakülas Mirjam Järve, telefon 435 5605 meeldejäävaid kultuurisündmusi!

Info taotlemise kohta on leitav MTÜ Mulgimaa Arenduskoja TIIA KUKK kodulehel http://www.mulgimaa.ee/mak/toetuse-taotlejale/ keskkonna- ja maaspetsialist Mulgi valla infoleht 3 Mulgi Ukuvakas oli 2019. aasta Jõulukuusk mulgi kindakirja aasta 2019 Mulgi kindakirjad on Traditsiooniliselt salapäraselt lummavad ja korraldame Karksi- maagilised. Nad on erilised Nuia kultuurikeskuses just omalaadses värvide detsembrikuu algu- valikus, rahvapärastes kir- ses koos jõululaadaga jade nimetustes ja rikkali- kuuskede kaunista- kus ornamendis. Üheks mise konkursi, tänavu tuntumaks ornamendiks juba kaheteistküm- on kõõr, mis moodustab nendat korda. kõõrukirja. Sõna “kõõr” Kokku esitati 14 on ornamendis tähenda- võistlustööd, mida nud ringi- ja rattataolisi hindas žürii koossei- kujundeid. Kirikinnaste sus: kohalik käsitöö- kirjadele omistatakse ka meister Anu Rebane, maagilist tähendust. Kõige kunstfotograaf Jaan tuntum kurja ärahoidja on Pääsuke ja rahvamuu- kuldsõlekiri (kaheksaha- sik Rasmus Kadaja. rulise tähe variant) samuti Tunnustusi jagati järg- Karksi külamaja valmistatud ka põrgutulbakiri (peksu- nevalt: esimese koha võidutöö. Foto: Kai Kannistu tulbakiri, pessutulbakiri), sai Karksi külamaja, teise Karksi vallahooldus ja mis koosneb kaheksaharu- Visu ja käpikud. Foto Mirell Põllumäe kolmanda Karksi-Nuia noortekeskus. Publiku lise tähe (aotähe) ja tulba vahtralehekiri, kassikäpa- on lõng soojem. Hiljem on puidust toolidele mul- lemmiku tiitli pälvis AS Iivakivi motiivist ning selle kirja- kiri, karukäpakiri, ristili- sellised kindad hinnatud gi kindakirja mustrites Huvitavaid ideid ja teostusi näitasid ka Ukuvakk, ga kindad olevat kandjat ne, rattakiri, tõllarattakiri, ja kasutatud jahimeeste põhjakatted. Kõik 20 tooli Karksi-Nuia lasteaed, Karksi kodu, Lilli külamaja, kaitsnud ihunuhtluse eest. põrgutulbakiri, sõglakiri, poolt. Soojapidavuseks ja said 20 erinevat mulgi Karksi-Nuia aianduse- ja mesindusseltsi Abja piir- Seitsme täpi ehk silmaga kuldsõlekiri, saehambaki- kindas sooja hoidmiseks kindakirjalist põhjakatet. kond, Mulgi vallavalitsuse Karksi piirkond, OÜ tulp tähendanud seitset ri, tähtlik kiri, tarasaiakiri, kooti selliseid kirikindaid, 2019. aastal valmis väike Muhk Invest, Naiskodukaitse Karksi jaoskond, risti ja viletsust. Aotähte viie silma päält sarviku, kus narmad olid kinda lühifilm „Mulgi kirikin- Karksi-Nuia kultuurikeskus ja Monika Teesalu. tulba otsas peeti kurja ära- seitsme silma päält sarviku sisse kootud. Üks levi- nas – mustrid ja meistrid“ Isetegemise rõõmu, loovust ja loomingulisust hoidjaks – elu sümboliks. jt. Mulgi kirikinnaste seas nud viis soojade kinnaste ning aasta lõpuks ehtisime õhkus igast võistlustööst. Kasutuses olid riidepuud, Ka silmusnelinurgale ja leidub ka mitmeid tore- saamiseks oli ka voodri- ka oma jõulukuuse mul- ühekordsed nõud, raamatud, peeglid, puiduklot- viie silma päält sarvikule daid elu-olust tingituid ga kindad. Kirikinnastele gi kindakirjaliste kootud sid, kudumid, kuivatatud lilled, käbid, marjad jne. on omistatud maagilist erisusi. Näiteks kudusid kootakse sisse ühevärvili- südametega. Võime öel- Publiku lemmikpuu oli lausa alaliselt õhku pöörle- kaitsvat võimet. Samuti perenaised selliseid kirja- sest lõngast kinnas: rand- da, et meie süda kuulub ma pandud, lisaks värvus see küll roheliseks, küll seitsmesilmalisel kaheksa- dega labakuid, kus esime- meosast võetakse silmad nüüd küll jäägitult mulgi roosaks. harulisel tähel nagu viie- ne sõrm oli peost eraldi üles, kootakse ühevärvili- kirikinnastele ja nende Kõik osalejad said tänukirja ja magusa meene. silmaliselgi sarvikul on välja kootud, et püssikuk- ne kinnas kirikindale kül- lummavatele kirjadele! Siinkohal soovitan järgmiseks aastaks ideid kogu- olnud maagiline tähendus ke tõmmata. Need kindad ge ning seejärel topitakse Ilusat ning maagilist aasta ma hakata, sest XIII jõulukuuskede kaunistamise ja sellest motiivist moo- said Esimese ilmasõja ajal kirikindale sisse. lõppu ja uue saabumist! konkurss tuleb vähem kui aasta pärast jälle. dustunud kirja nimeta- rindemeestele kingituseks. Mulgi kirikinnaste kir- takse seitsme silma päält Rindele saadetud kindad jadest võlutuna tegime PIRET LESKOVA KAI KANNISTU sarviku kirjaks. Mulgi kin- kooti hallist, ilma värvi- Mulgi Ukuvakk meistrite- MTÜ Mulgi Ukuvakk Karksi-Nuia kultuurikeskuse dakirjad kannavad veel mata lõngast – öeldi, et nii ga käesoleval aastal oma juhatuse liige selliseid nimetusi nagu: juhataja Mis tehtud, mis teoksil

MTÜ Mulgi valla muu- seumide ja turismi sõp- rade selts on nüüdseks tegutsenud aasta. Tege- mistesse oleme püüd- nud kaasata kogu valla muuseumide töötajad ja turismindusest hu- vituvad vallaelanikud. Tänaseks on lõppenud MTÜ korraldatud projekt „Mulgi valla loodus- ja pärandkultuuri objektide õpperetk ja seminar”, mida rahastas Rahva- kultuuri keskus. Projekti peamiseks eesmärgiks oli täiendada ja värskenda- Teejuht Rein Mägi jutustamas legendi Abja mõisaproua Henriette külaskäigust Kaidi kooli. Nuia EPT aegu meenutavad Olga Palu, Tõnis Laurik, Heino da retkejuhtide teadmisi Foto: Margus Mõisavald Luik ja Ivo Kivik. Foto: Kerstin Rei oma piirkonna tutvusta- mille tulemusena valmis – Lopa – Pöögle – Indu Suvel, Karksi kihelkon- esemed, mida võib tuua Nuia EPT teemalise välja- misel Mulgi vallas ning digitaalne materjal külas- – Laatre – Mõisaküla. Tee- napäevade ajal, avas va- Karksi-Nuia turismiinfo- paneku koostamist abista- luua seeläbi nii kohalikele tatud pärand- ja kultuu- juhtideks olid Rein Mägi, nas raamatukogumajas punkti. nud endised EPT töötajad elanikele kui külalistele riobjektidest marsruu- Anu Laarmann, Helve uksed väljapanek „Kil- Abi ja koostöö eest tä- oodatud kokkusaamisele. võimalused Mulgimaa tidel Karksi-Nuia – Polli Joon, Margus Mõisavald, lukesi Nuia EPT-st“. Ke- namiseks ning uute plaa- Täpsem info telefonil väärtuste avastamiseks – Karksi – Sudiste – Muri Eda Niin ja Sirje Õruste. vadeks on plaanis seda nide pidamiseks algavaks 435 5527. ja pärandkultuurist osa- – Õisu – Kulla – Uue-Ka- Nende materjaliga saab täiendada ja suurendada. aastaks on Mulgi valla saamiseks. Selle raames riste – Vana-Kariste ning tutvuda lähiajal Mulgi Oodatud on jätkuvalt sel- muuseumide töötajad ja PIRET KASK toimus kaks väljasõitu, Abja-Paluoja – Penuja valla kodulehel. leteemalised materjalid ja 4 Mulgi valla infoleht Põnev kohtumine kirjanik Marko Kalduriga 9. detsembri õhtupoolikul tus, mis sai alguse juba jäetud ja nägi masendav kaevandati põlevkivi 40 oli Halliste raamatukogu esimese Eesti Vabariigi välja. aastat, kaevandus sule- külaliseks publitsist ja aegadel. Kaevanduste tõt- Seal on Nõukogude Lii- ti 2012. aastal. Seal asub ajakirjanik, reisiraamatu- tu on suures osas maa alt du esimese tuumapommi Baltikumi, võimalik et ka te autor ning rännumees õõnes, mistõttu on mitme- sünnikodu – ala, kust kae- Euroopa pikim sõude- ja Marko Kaldur, kaaslaseks tes piirkondades maapind vandati nõukogude mas- aerutamiskanal. Aastaks paljude Eesti lastega koh- ebaühtlaselt vajunud. Seal sihävitusrelva purustav 2020 kavandatakse vees- tunud sõber samojeedi on tehismägesid, mida materjal. See on Sillamäe, pordi- ja vabaajakeskust, koer, keda tuntakse Valge teatakse tuhamägede nime mis muudeti nõukogude kus toimuvad atraktiiv- Tähekiirena. all, aga tegelikult on ai- perioodil suletud tsooniks sed tegevused – lisaks nult üks tuhamägi, mis salajase tööstuse tõttu. sõudmisele ja aerutamisele Suundusime neljaks tun- asub väikelinnas Püssis. Kauplused olid aga väga veemoto, sukeldumine, niks Ida-Virumaale. Nagu Ida-Virumaal on omad rikkalikult varustatud selli- purjetamine, matkamine Marko sissejuhatuseks „nõiakaevud“, tossavad se kaubaga, mida mujalt ei jms. ütles, on kaks Ida-Viru- „nõiaahjud“, neoonvär- saanud. Sillamäe oli omal Huvitaval kombel on maad – elegantne ning vides mürgised keemi- ajal haritlaste linn, sest sin- seal hakanud looduslikult Halliste raamatukogu külaliseks oli Marko Kaldur. Foto: Sirle Tellis ekstreemne ehk siis šokee- ajärved, surnud metsad na toodi haritud inimesed kasvama orhideed, Eesti riv. Tavaliselt näidatakse ja saastatud fenoolisood, ja spetsialistid, kes Nõuko- suurim kasvupaik asub vanurite viimsest puhke- nin asub Narvas. Samas on ekskursioonidel elegantset Eesti omad „vulkaanid“ gude Liidu lagunemisega Viivikonna karjäärides. paigast porisel heinamaal, väga palju ka korrastatud Ida-Virumaad, aga Marko ehk põlevad ja tossavad lahkusid. Tänapäevalgi Ida-Virumaa on ka üks hauad märgistamata, ristid mõisaid, puhkekohti ja viis meid läbi piltide sel- aherainemäed ning silmi leidub seal radioaktiivseid kriminaalseimaid piirkon- viltu või pikali, malts kõik- kaunist loodust. listesse paikadesse, kuhu riivav reostus. jäätmeid nii palju, et tõsi- di Eestis. Üheksaküm- jal vohamas. Marko Kalduril on il- turistid tavaliselt ei satu. Omal ajal rajatud töölis- sem katastroof muudaks nendate maffiasõdade Läbi suure ja mõtlema- munud raamat „Avasta Saime teada, mida šokee- asulatest on kaevanduste Läänemere ning ranni- märgilisemad paigad on paneva fotomatka tutvu- Ida-Virumaa“, millest on rivat ja ekstreemset seal sulgemiste tõttu paljud kualad aastatuhandeteks kohad, kuhu maeti tape- sime Eesti esimese pankro- kõige selle kohta võimalik leidub. Miks on Ida-Viru- inimesed sealt lahkunud ja elamiskõlbmatuks. tud maffiasõdureid, kor- tistunud Narva Aleksandri lugeda. maa endiselt venekeelne mitmed paigad on jäänud Et Ida-Virumaad atrak- rumpeerunud poliitikutele kindluskirikuga ja Kure- Vaatamata kohtumise ja -meelne? Miks hoitakse inimtühjaks. Tekkisid „ton- tiivsemaks muuta ja sin- ette jäänud ning elusalt mäe kloostri õõvastavate teemale „Šokeeriv Ida-Vi- au sees nõukanostalgiat? dilossidega“ niinimetatud na inimesi meelitada, on uputatud ärimehe märg lugudega. Selle peale võiks rumaa“, on põhjust seda Kui hävitavalt ja laastavalt kummituslinnad, neist Kiviõli vanemale tehis- haud, õhku lastud oma- öelda, et kõik pole kuld, kanti külastada ja oma on mõjunud põlevkivi kõige silmatorkavamad on mäele rajatud seikluspark, valitsushooned, kümneid mis hiilgab. silmaga näha, sest „oma kaevandamine? Millised Sirgala ja Viivikonna. On kus saab lustida nii suvel kurjategijaid neelanud Lõpuks saime põhjaliku silm on kuningas“. on tänase Ida-Virumaa ka paiku, mis on hakanud kui talvel. Vanasse maa- kaevandusšahtid. Marko ülevaate Ida-Virumaal toi- Tänan kõiki, kes olid ko- varjuküljed? „tuhast tõusma“. Odava pealsesse Aidu karjääri tõi õõvastavaid ja šokeeri- munud Teise maailmasõja hale tulnud ja veetsid pika Ida-Virumaa on suur hinnaga ostetud mitmed on rajatud kanalid, millest vaid näiteid, millest oli aru veristest lahingutest ja la- ja huvitava õhtupooliku tööstuspiirkond. Põhili- stalinistlikud hooned on kõige sügavam on ligi 40 saada, et inimelu ei maksa hingupaikadest. Ida-Viru- Halliste raamatukogus. ne on olnud põlevkivi korda tehtud, näiteks Som- meetrit, keskmine sügavus midagi. maa on täis nii eesti, vene kaevandamine ja -töös- pas, mis oli väga maha aga 20 meetrit. Karjäärist Nägime pilte õnnetute kui saksa monumente ja SIRLE TELLIS ausambaid, Eesti ainus Le- Oli vahva perepäev Muusika Eestimaale 19. novembri õhtupoo- likul leidis Halliste kooli- kontsertsari jätkub majas aset traditsiooniline perepäev, millest osavõt- jaid oli üle saja. Huvijuht Milvi Kull oli küllakutse teinud Politseimuuseumi- le, mille töötajad pakkusid põnevaid tegevusi pikaks õhtupoolikuks. Algas kõik sellega, et saalis valiti mo- delliks õpetaja Milvi Kull, kelle teisikut hakati ühes- koos fotoroboti abil loo- ma. Seejärel jagati pered gruppidesse ning siis läks lahti tõeline politseitööga tutvumine. Konevets Quartet I advendi kontserdil. Foto: Lauri Sepp Võimlas olijad said võtta endalt näpujälgi ja kanda Tõde või vale. Foto: Peeter Jürgenson Abja kultuurimajas on Neljahäälsed arranžee- 2. veebruaril kell 19 need isiklikule kaardile. palju, täiskasvanuid mil- põnev oli vere eristamine aasta jooksul toimunud ringud on muusikud ise kontsert „Juhan II“. Jaak Oli võimalik proovida po- legipärast vähem. Nõrga teistest punastest plekki- kontsertsari „Muusika seadnud. Teise poole täit- Sooääre muusika Juhan litseivarustust, tutvuda särtsu said detektorilt need dest ning päris seasüdame Eestimaale“. Viimane sid tuntud jõululaulud Liivi tekstidele. Esineja- konfiskeeritud varaga, lapsed, kes oma vanema- lahkamine, mille tulemu- kontsert sarjast toimus laiast maailmast. Teiste teks Jaak Sooäär (kitarr), mängida läbi märulipolit- te juuresolekul vastasid sena pidi teada saama, esimesel advendil, kus seas tuli esitlusele ka eesti Riho Sibul (kitarr, laul), sei tegevus ning spetsiaal- eitavalt küsimustele, mis milline haav on tekitanud lavale astus Konevets keelne jõululaul. Henno Kelp (bass), And- sete prillide abil tunda end puudutasid valetamist, surma. Quartet Peterburist. Kontserdisari basee- rus Lillepea (löökpillid). narko- või alkoholijoobes pahanduste tegemist või Oli mitu tundi täis põ- Kaheosalise kont- rub koostööle ning kaas- 7. märtsil kell 17 Jérémie olevana. Saadi päris toreda ninakollide söömist. Nalja nevat tegevust. See õhtu- serdi esimeses pooles rahastusele Helikunsti Piazza & Journal Intime elamuse osaliseks, kuigi sai. Mõõdeti ka jooksukii- poolik näitas, et perepäev kõlasid vene helilooja- sihtkapitali, Viljandimaa PLAYTIME, Prantsus- ega see kerge olnud. rust. on tore traditsioon, millel te vaimulikud teosed, ekspertgrupi, Abja kul- maa. Elevust tekitas ka va- Teine grupp sai spetsiaal- on koolielus kindel koht. kloostrite muusika, val- tuurimaja ja Uus Kontsert ledetektori kasutamine. se pulbri abil akna pealt davalt kiriklik muusi- OÜ poolt. Ootame rohket pub- Julgeid lapsi, kes vastasid näpujälgi võtta ja kanda ANNELI MERILA ka, iidsetest kirikulau- Uue aasta esimesed likut! küsimustele emmede- is- selle oma kaardile, mis jäi Halliste põhikooli õpe- ludest kuni XX sajandi kontserdid on juba kok- side juuresolekul, oli päris igale mälestuseks. Väga taja heliloojate loominguni. ku lepitud. Lauri Sepp Mulgi valla infoleht 5 Akordion 190 Tõepoolest, sellel aastal saab akordion juba 190 aastaseks. 1821 leiutas sakslane C.F. Buschmann Berliinis akordioni eel- käija-suupilli, 1826 aastal konstrueeris Viini oreli- meister C. Demian lõõts- pilli, millel olid ka saate- akordid ja 1829 nõudis ta sellele instrumendile autoriõigust, mis talle ka omistati ja uue pilli ni- meks sai akordion. Tuleb aga mainida, et akordion on siiski vaid 190 aasta- ne, sest viiulite, flööti- de, klaverite ja teiste au- väärsete pillide vanus on Abja Accordion Band (vasakult) Greete Mäger, Rivon Riigor, Elyse Järvelaht, Kiur Kond, Madleen Saar võitmas esikohta konkursil Fotod Johannes Haav kordades suurem. Samas on aga tore, et akordion ei ole võrreldes paljude teiste instrumentidega oma arengut lõpetanud ja uuendusi pilliehituses ja mänguvõtetes lisandub Helari Tehver tutvumas Kravtsovi pilliga Peterburi Kunsti- ja kogu aeg. Kultuuriülikoolis. Samuti on meeldiv tõ- deda, et akordion on po- ja kultuuriülikoolis pro- rimajja rahvusvaheline pulaarne ja hästi levinud fessor Nikolai Kravtsovi akordioniorkester Baltic instrument ka Mulgimaal. meistriklassis, kus ta tut- Tremolo. Seal mängivad 2019. aasta, nagu paljud vustas omaloodud uudse Eesti, Läti ja Leedu or- eelmisedki, oli Abja akor- klaviatuuriga akordioni. kestrandid. Enamuse Eesti dionistidele teguderoh- 19. juulil, Mulgimaa mängijatest moodustavad ke ja kontserdielamusi pealinna akordionfestil Mulgi vallas asuva Abja jagus küllaga paljudele Abja-Paluojal andis oma muusikakooli õpilased, kuulajatele nii Eestis kui viimase kontserdi Abja vilistlased ja õpetajad. välismaal. Allpool mõned Accordion Band. Ühtlasi Aga samuti on mängijaid huvitavamad neist. andsid nad oma nime Pärnust, Tartust, Narvast Abja Accordion Band koos organisaatoritega Peterburi Jaani kirikus pärast kontserti. uuele, noorele koosseisu- ja Rakverest. Pärast proovi 9. märtsil esines Limbaži gune riigikogu liige Peeter esikoha. Tänu Peterburi N. Kravtsov orkestrit Bal- rahvusvahelisel akordio- le. Festivalil esinesid veel sõideti ööbima Torupilli Elmar Trink ja suupillian- tallu ja järgmisel päeval Rahnel, kes tänas orkestrit reisile ja seal loodud side- tic Tremolo kontsertreisile nimuusika festivalil Abja ilusa esituse eest ja selle metele tuli professor N. Peterburi. Accordion Band sambel Piccolo, samu- jätkus koosmängu harju- ti Pärnu Kunstide maja tamine sealsamas. eest, et kollektiiv annab Kravtsov ka meie Pärnu Tundub, et akordion 21.-24. aprill toimus Abja oma kaaluka panuse Balti festivalile, mille raames on oma 190-aastase aja- Accordion Bandi kontsert- akordioniansambel And- 23. augustil esineti Lil- rus Ostrovi juhendami- li piiripunktis Balti keti riikide sõpruse ja koostöö viis ta läbi oma pilli meist- loo vältel hästi arenenud, reis Peterburgi, kus esineti arendamisse. riklassi koolituse mitme- säilitanud oma sära ja Jaani kirikus, Peterburi sel. Huvitavaid kõlavärve 30. aastapäeva raames. lisas Ants Taul lõõtspillil ja Orkester esines piduli- Mulgimaa pealinna kümnele Eesti akordio- nooruslikkuse ning pakub muusikakoolis nr.12 ja uue koosseisuga ansam- niõpetajatele. Võib-olla jätkuvalt kauneid emot- A.Ahmatovi nim. kunstide torupillil. ku kontserdiga ka Pärnu 22. augustil kogunes akordionimuusika festiva- bel Abja Accordion Band hakkab tulevikus ka mõni sionaalseid hetki muusi- gümnaasiumis. Peterburis esines festivali konkursil eesti akordionist mängima kas. oli ka meeldiv võimalus oma iga-aastasele tradit- lil 24. oktoobril. Sõnavõt- sioonilisele õppekogu- jate hulgas oli ka endine väga edukalt, saavuta- sellel suurepärasel inst- VALDO VÄRK viibida sealses Kunsti- des ansamblite arvestuses rumendil. Samuti kutsus Abja muusikakooli nemisele Abja kultuu- Mulgi vallavanem ja prae- akordioniõpetaja Sudijate tujuküllane aastapäevareis Kadripäeva eelõhtul võt- regilaule, tantsisime päri- pidulaud ja soe vastuvõtt. tis folkloorigrupp Sudijad mustantse ning vaheldu- Kohaliku seltsi eestvedajad ette toreda reisi Järvamaa- seks sekka ka seltskonna- tänasid oma tublimaid le. Sudiste külamajas koos tantse meilt ja mujalt. tegijaid, õnnitlema olid käivad tantsu- ja laulu- Line-tantsijad õppisid tulnud naabervaldade huvilised maanaiste seltsi samuti terve rea toredaid esindajad. Kuigi enamus liikmed otsustasid seekord tantse ja olid valmis neid pidulisi olid juba soliidse- oma aastapäeva kodust teistelegi õpetama. Maha mas vanuses, lõid nad lus- kaugemal tähistada. Ni- sai mängitud väike nalja- tiga tantsu ja tulid meiega melt saime suvel reisil lugu ühest taluperest ja koos ringmängegi mängi- käies tuttavaks toredate sinna uut kasukat õmb- ma. See oli suurepärane naistega Aravetelt ja nii lema kutsutud rätsepast. näide sellest, et vanus ei sündiski mõte neile külla Seda väikest pilkelugu võis takista olemast aktiivne ja minna. võtta ka pisukese iseenda elurõõmus. Aravete kultuurimajas üle nalja heitmisena. Siinkohal tahan ära mär- pidas oma 35. aastapäeva Esinemisriided ja va- kida, et Sudiste maanaiste kohalik selts Vokiratas, mil- rustus kaasas, külakost ja seltsi isetegevuslaste hul- le peost meiegi osa saime. akordion bussi pakitud, gas on ka mitmeid tublisid Folkloorigrupi naised ei esitanud mitte ainult Eesti pärimuskultuuri parimaid palu, vaid ka Amee- Külakostiks olime lubanud asusimegi teele. Kingikorvi naisi, kes löövad kaasa rikast pärit line-tantsu kava. Foto: erakogu mõne tantsu ja mänguga panime kokku erineva- grupi asutamisest alates Tänusõnad Ivi Liivi- vad. Suur aitäh ka Krista olukaid ettevõtmisi uuel üles astuda. test sahvrisaadustest nagu ja lähevad suure innuga le ja Valli Helinile, kes Kunimäele, kes Sudijatele hooajal! Sügisel hakkasime usi- maanaistele kohane. vastu 25. hooajale. Suur meile ikka väsimatult sellise vahva väljasõidu nasti koos käima ja kava Aravetel ootas meid suur aitäh teile! uusi tantse õpetavad ja korraldas. Olgu teil tore ANNELI MÄEOTS ette valmistama. Laulsime saalitäis rahvast, rikkalik vanu meeles hoida aita- aastalõpp ja palju meele- Sudiste külast 6 Mulgi valla infoleht Lilli loodusmajas käib vilgas tegevus kogu aasta Juba kolmandat aastat töid ja saadakse sõbraks ja rõuguks vormida. Pärast järjest alustasime 2019. metsapuudega. Suuremad käisime veel Ingatsi rabas, aasta jaanuaris Keskkon- õpivad metsa ökosüsteemi Tipu looduskoolis ja Heim- nainvesteeringute keskuse programmis „Mäger ja tei- tali hobusekasvanduses. projektiga „Loodusõhtud sed maa-alused“. Igaühe Samal kuul uudistasime Karksi-Nuias“. Tänu Mul- tarbimisharjumusi ülevaa- ka kohalikke looduslikke gi valla kaasrahastusele ja tav programm on „Öko- pühapaiku. Käisime Mai- Karksi-Nuia kultuurikesku- loogiline jalajälg ja savima- mu koopas ja allikal, Õisu se abivalmis personali koos- ja“. Gümnaasiuminoortele õpperajal ja Iivakivi peal tööle toimus kuni aprillini meeldib aga matkatõuke- liugu laskmas. Huvitav on kuus kohtumist huvitavate ratastega kaardi abil maa- see, et üldiselt on lapsed lektoritega. Oma mõtteid elus vajalikke ülesandeid palju ringi reisinud, aga ja kogemusi loodusest ja- lahendada programmis koduvalla loodusväärtusi gasid rännumees Hendrik „Praktiline matemaatika“. teadsid vähesed. Relve, loodusfotograafid Suvi oli loodusmajas las- Tähtsal kohal oli ka maist Urmas Tartes ja Arne Ader, terohke. Juba teist aastat kuni aasta lõpuni kestnud Huviringi lapsed koos juhendajatega Maimu koopa juures. Foto: Anni Laanemets loodusmees ja kirjanik Vla- järjest käisid juunist kuni linakasvatamise projekt, mäe loodusmaju, aprillis dislav Koržets, pühapai- augustini üheksal päeval mida rahastas Rahvakul- on plaanis minna Pärnu kade uurija Ahto Kaasik, kuus loodusmaja juures ko- tuuri keskuse Mulgi kul- loodusmajja ja RMK Kab- jahimees Vahur Sepp ning duloo- ja looduse huviringi tuuri programm. Mais kül- li looduskeskusesse ning allikauurija Kristel Vilbaste. lapsed. Sellise võimaluse vasime linaseemne põllule, suvel teeme pikema sõidu, Suupistelaua katsid huvita- said algklasside õpilased mida sai enne hobusega läbides Rapla- ja Lääne- vate küpsetiste ja jookidega tänu Mulgi valla Karksi vedrutatud ja äestatud. maa loodusradu ning RMK Krisli Jaaksoo ja juustu- piirkonna huvihariduse Osalised aitasid nii külvata, Nõva looduskeskust. tootja Allan Ilisson. Juulis kava rahastusele. Toimetati kui põldu rullida. Huvirin- Oleme väga õnnelikud, külastasime huvilistega koduloomadega ning õpiti gi lastega rohisime linast et nii paljud koolid ja las- sama projekti raames Karu- loodust tundma läbi matka- umbrohtu ja mõõtsime iga teaiad peavad Lilli loodus- la rahvusparki ja Tiia Trolla de ja mängude. Muidugi ei kuu selle kasvu. Väikese maja programme omale „Vanaema aeda“. Karula puudunud ka ühine toidu- pettumuse osaliseks saime Rõugutegemise õppepäev Soomaal. Rõuku alustavad Kaspar sobivaks. Eriti tore on see, õpperajal saime hulgaliselt valmistamine ja maatööde siis, kui lina õitsema hak- Jassik ja Heiki Pärdi. Foto: Liina Laanemets et igal aastal tullakse sama- teadmisi ravimtaimedest tegemine. Kuni 10 lapsest kas, sest õied olid valged, Elming ning Lille-Astra ehitajaga läbirääkimisi, et dest asutustest uute laste- ning võõrustaja aias ava- koosneva väikese grupi aga kaunid ikkagi. Juulis ja Anneli Arraste. Nemad kas see on ikka läbipääse- ga. Suureks tunnustuseks nes meile väga huvitav eeliseks on see, et kõigile käis oma teadmisi puutöö- õpetasid nii praktilisi nä- tav, sest Alatsi järve ääres on ka see, et detsembris kollektsioon nii vanadest jagub tegevust ning tekib dest ja tööriistades edasi punäiteid kui ka kõnelesid rajakatet sel ajal polnud. ilmunud ajakiri Eesti Loo- traditsioonilistest taluaia sõbralik peretunne. Igas andmas Meelis Kihulane. erinevaid lugusid, kuidas Muidu ei olnud vigagi, dus on meie tegemisi ka- taimedest kui ka sellistest, kuus käisime ka ringsõidul. Tema abiga saime linatöö- linatöid teha ja mis vanasti aga peale suuri vihmasid jastanud kahel leheküljel. mis enamikule veel võõrad. Juunis külastasime Vaabi- riistad töökorda ja meistri- nii oluliste tööde tegemisel vajusime küll kohati üle Keskkonnahariduslikke Olen väga tänulik neile na talli, kus kasvatatakse mehe juhendamisel vooli- kombeks oli. Järgmise aasta pahkluu turbasse. Aga raja õppeprogramme pakub inimestele, kes vaevuvad Tori hobuseid ja näidati sid lapsed ropsimõõkasid ja kevadel ja sügisel hakkame äärest söödud mustikad, Eestis pea 150 ettevõtet. pühapäeva pärastlõunal erinevaid hobutööriistu. rehapulki. Septembris tuli Mulgimaa koolide vane- sinikad, pohlad ja jõhvikad Seega peame väga pinguta- tulema kultuurikeskusesse Külastasime ka Tsiistre li- talgupäevale palju huvilisi, mate klasside õpilastele korvasid selle väikese märja ma, et konkurentsis püsida. kaugelt saabunud lektoreid namuuseumi ja Pokumaad. kes kõik osalesid lina kitku- pakkuma linatööde prog- seikluse. Detsembris võõ- Vaadake meie pakutavaid kuulama. Juulikuu tegevused lõ- misel ja rabamisel. Ühiselt ramme. Selle käigus saavad rustasime pea 300 külalist programme üle-eestiliselt Aprillis ja mais osales petas reis Riidajasse Mulgi viidi linapeod tiiki likku, lapsed linapeost endale meie iga-aastasel „Talvisel veebilehelt www.keskkon- kevadprogrammides 27 jaanalinnu tallu ning Hel- kus need hapnesid kolm niiti valmistada. Metsamuhklimaal“ naharidus.ee ja pilte meie kooli- ja lasteaiagruppi roh- me koobastesse, veemõnu- nädalat. Kuivatasime vihtu- Septembris ja oktoobris Jaanuarist algavad jälle tegemistest MTÜ Lilli loo- kem kui 500 lapsega. Kõige sid nautisime Riiska järve sid kuuri all ja ka ahjusoo- külastas meie program- Karksi- Nuia kultuurikes- duskeskuse FB-st. populaarsemad lasteaia- ääres. Augustis osalesime jusel. Oktoobris sai iga tal- me 20 kooli- ja lasteaia- kuses loodusõhtud. 19. jaa- Kaunist advendiaega ja laste ja noorema kooliea Soomaa rahvuspargis hei- gutel osaleja endale kuiva gruppi 400 lapsega. Popu- nuaril tuleb külla loodus- kohtumiseni uuel aastal! programmid läbi aastate narõukude tegemise õppe- linapeo, millest murdmise, laarsemad programmid fotograaf Remo Savisaar ja on olnud „Päev talus“ ja päeval, mida juhendas Ees- ropsimise, virritamise ja olid Teringi rabaga seotud 2. veebruaril hundiuurija LY LAANEMETS „Sõbrad metsas ja talus“, ti Vabaõhumuuseumi tead- kammimise tagajärjel läikiv „Lähme rappa marjule“ Marko Kübarsepp. Õppe- Lilli loodusmaja kus tutvutakse talulooma- lane Heiki Pärdi. Lapsed linakiud välja tuli. Projektis ja „Õppekäik Teringi ra- reiside raames külastame perenaine dega, tehakse jõukohaseid said ise heina kokku kanda olid suureks abiks Maimu bas“. Pidasime pikalt raja veebruaris Tartu ja Vapra- Sakala malev valis parimaid Igal sügisel sõelutakse välijuhina. ka korrakaitserühma inst- konna taasasutamise võt- Kaitseliidu Sakala ma- Eelmaa on saanud oma ruktorina. meisikuks ja eestvedajaks. leva liikmete seast välja ametis mitmeid tunnus- Meelis Eelmaa on ka Vika on viie lapse ema, tublimaid ja silmapaist- tusi, näiteks 2016. aastal Sakala maleva Abja Kot- kellest üks on läbi kodu- vamaid. Sel aastal pälvis omistati talle Politsei- ja kaste rühmapealik ning tütarde organisatsiooni aasta kaitseliitlase tiitli Piirivalveameti aasta töö- abistab Halliste noorkot- sirgunud juba aktiivseks Meelis Eelmaa ning aasta tegija tiitel. kaste rühmajuhti. Alates naiskodukaitsjaks. Vika naiskodukaitsjaks pärjati Kaitseliidus on Mee- 2013. aastast on ta Noorte on Kodutütarde Tarvastu Vika Zieds. lis Eelmaa olnud tegev Kotkaste Sakala maleva Taevavõtme rühmava- alates 1998. aastast. Es- pealiku abi. nem ja Noorte Kotkaste Vanemveebel Meelis malt Kaitseliidu Sakala Tarvastu Tõhvide rühma- Eelmaa on töötanud pii- maleva toetajaliikmena Vika Zieds on Naisko- vanema abi. rivalves erinevatel ameti- ning alates 2001. aastast dukaitse Sakala ringkon- 2019. aastal läbis Vika kohtadel alates inspekto- Kaitseliidu tegevliikmena. na tegevliige alates 2002. mahuka nooremallohvit- Meelis Eelmaa. Foto: Gunnar Teas Vika Zieds. Foto: Kaire Kannistu rist kuni kordoni ülemani. Alates 1998. aastast töötab aastast. 2006. aastal valiti seri kursuse Kaitseliidus, õppustel Siil, Orkaan, koormusmatkadel. Väli- Peale Piirivalveameti reor- Meelis Eelmaa ka Abja ta Suure-Jaani jaoskonna sooritades lõpuharjutuse lõpuharjutusel Kotka- kokana on ta olnud vastu- ganiseerimist Politsei- ja gümnaasiumis riigikaitse esinaiseks, 2007. aastast Kotkalennul. Kohe pärast lend ja erinevatel maleva tav erinevate suurürituste Piirivalveametiks jätkas ja sisekaitse valdkonna kuulub ta ringkonna juha- seda alustas ta laskur-sa- väljaõppeüritustel. Vika toitlustamise eest. ta teenistust Eesti–Vene õpetajana. Kaitseliidus tusse, kusjuures aastatel nitari kursusega. Zieds on Sakala ringkon- kontrolljoonel Värska kor- tegutseb Meelis nii Kark- 2008–2011 oli Zieds Sakala Vika Zieds tegutseb ak- da edukalt esindanud nii GUNNAR TEAS donis, praegu teenib ta si malevkonna Teringi ringkonna esinaine. 2015. tiivselt Kaitseliidu tege- laskevõistlustel kui ka Kaitseliidu Sakala malev Saatse kordonis piirivalve rühma jaopealikuna kui aastal oli just tema jaos- vuses. Ta on osalenud teavituspealik Mulgi valla infoleht 7 Koolitunnid Kurgja talumuuseumis Koolielu ilust ja valust Just enne kadripäeva tehtud, sisenesime rehe- Jaan Rannapile pühendatud kirjutiste võidutöö mahutas Mõisaküla kool tarre. Muuseumitöötajate end bussi, et koolitunnid juhendamisel valmisid Ajakirjanikel on ühiskonnas mängida tähtis roll. Carl Robert Jakobsoni kadrijooksu maskid ja siis Peale selle, et inimesed viiakse kurssi hiljutiste juh- Kurgja talumuuseumis riietati õpilased valgetesse tumitega, on ajakirjanikul võim suunata tähelepanu maha pidada. Vanemad kadririietesse. Nii nägu ühiskonna tugevatele, kuid ka nõrkadele külgedele. õpilased olid C. R. Jakob- kui käed pidid olema kae- Nende arusaamade valguses oleks kindlasti vaja roh- soni mõõtmatu tegevuse- tud, sest kadrisid ei tohti- kem rääkida koolist ning sellest, mis seal toimub. ga rahvusliku ärkamisaja nud keegi ära tunda – see künnisel juba kirjanduse pidi halba õnne tooma. Koolis käimine on üks tähtis etapp elus: inimene ja ajalootundides kokku Heaks tavaks oli kadriema arendab tulevikuks vägagi vajalikku mõtlemisvõimet puutunud, noorematele koos mähitud titega. Aga ning kujundab oma maailmavaadet. Pahatihti on koo- oli kõik uus. Ees ootas kes kadrititte näha tahtis, lis kuhjade viisi segavaid faktoreid, mis pärsivad nii mardi- ja kadripäeva kom- pidi kuldraha andma! õpilaste loomingut kui arengut. Praegusel hetkel on metega tutvumine, rehe- Rahvalikest mängudest sellisteks teguriteks õpilaste endi laiskus, karistamatuse toas kadri-mardi maskide Kadride riietamine. Foto Aita Matson tekitas kõige suuremat tunne ning ka koolikiusamine. Meedia tähelepanu abil meisterdamine, rahvusli- elevust sulase teenistuse saaks olukorda selgemalt analüüsida ja seeläbi leida ka ke mängude mängimine kaalumine. See käis nii, et efektseid lahendusi. ja palju muud huvitavat. kükakil asendis tuli ühe Talu hakkas Jakobson jalalaba taha köis panna Suureks murekohaks tuleb pidada just jätkuvat rajama 19. sajandi 70nda- ja see jalg mõlema käega laiskust, mis hulga noori endasse haarab. Soovitakse tel aastatel. Tema mõte köiest tirides endale selga jääda oma kitsasse mugavustsooni, nähes minimaalset oli ehitada tänapäevases vinnata ning siis ühe jala vaeva. Selline teguviis ei vii aga kuhugi: inimese in- mõistes näidistalu, et näi- pealt kükkisasendist püsti telligentsus seisneb enamjaolt kohanemisvõimes, mis data ümbruskonna talu- tõusta. Kes oma „teenis- tähendab, et inimene on loodud uusi asju proovima. meestele laias ilmas õpi- tust” selga sikutada ei Sealhulgas tuleks ka kooli võtta kui võimalust enda tut-kogetut ja julgustada jõudnud või isegi ümber võimed proovile panna. talupoegi oma tegevustki kukkus, selle „sulasepal- laiendama. ka” oli vaja vähendada. Kahjuks peab tõdema, et enamiku õpilaste seas Meie esimene käik oli Et kadrikombestik sai puudub distsipliin. Meenub üks kahetsusväärne veskisse. Jakobsoni veski uut infot juurde, raken- lugu selle aasta kevadest, kui üks Valga kooli õpetaja Kurgja talulaudas. Foto Aita Matson on ehitatud talumaadelt dasid Mõisaküla kadrid vallandati. Juhtumi konfliktsus seisneb selles, et õpi- läbi voolavale Pärnu jõele Ja täiesti töökorras on ka Tänaseni karjakasva- seda juba tänavusel kadri- lased keeldusid tunnikorrale allumast ning õpetaja oli ja see ongi vee jõul töötav samas hoones asuv sae- tuse ja põllupidamisega jooksul. Kas kadriema tite sunnitud neid karistama. Tekib küsimus, mida õppisid rajatis. Ei, insener Jakob- kaater. Palgid parvetati tegeleva talumuuseumi näitamise eest ka kuldraha sündmuse tagajärgedest tüli algatajad? Justkui oleks son polnud, kuid ta teadis jõge pidi kaatri juurde ja juures saime uudistada sai, jääb saladuseks. Konfi- nende teguviis õigustatud ja õpetaja käitumine oli täpselt, missuguseks ehitis tõstuki abil jõudsid need eesti maatõugu veised, dentsiaalne info igatahes! ülekohtune, lausa vastuvõetamatu. Sellist suhtumist pidi saama. Veel tänaseni ümbertöötlemiseks sae- lambaid ja hobuseid, oleks vaja muutma hakata. on tema jahuveskis või- raami. Oma aja kohta sil- lisaks restaureeritud vanu AITA MATSON malik jahvatada nii jahu, mapaistev tööstuskomp- taluhooneid. Kui maja- See-eest üheks aktuaalseks teemaks on kujunenud mannat kui ka tangu. leks! pidamisele oli ring peale koolikiusamine, millest on hakatud tasapisi rohkem rääkima. Kuigi on avaldatud mitmesuguseid artikleid koolikiusamise tuvastamisest ning selle vastu võitle- misest, tuleks inimesi rohkem informeerida probleemi Mulgi laager sügavatest ning varjatud põhjustest. Teavitustöö ees- 15. novembri pärastlõu- mine ning Laurentsiuse ga sai kandlel kohalikke Järgmisel päeval pärast märk ei peaks olema kellegi kahjurõõmsaks kiusajaks nal kogunes Halliste põhi- laulu saatel kükkide tege- palasid mängima õppida hommikusööki sai laulda, tembeldamine, vaid pigem mõistva suhtumise ja kooli algklasside fuajeesse mine. Õpetaja Inga juures ning õpetaja Airikaga nii mängida, laagrist mõttete- empaatia levitamine ning tõeliselt konstruktiivsete väiksemaid ja suuremaid sai meisterdada Mulgi pilli mängida kui ka laul- ri kirjutada ja joonistada. selgituste leidmine. lapsi. Seal toimus päeva hümniga järjehoidjaid. da. Hiljem külastas meid Kui aeg kätte jõudis, toi- tutvustamine, kohaloleku Kui kõhud head-pa- Alli Laande, kes jutustas mus tänamine ja tänukir- Meedia tähelepanu avaldab mõju paljudele inimes- kontroll ja vanuse järgi remat täis, läksime järg- Mulgimaast ning õpetas jade jagamine ning siis tele erinevatest kohtadest ning valdkondadest, kuid gruppidesse jaotamine. mistesse õpitubadesse: mulgikeelseid tantse ja jätsime hüvasti. suudaks igaühte panna mõtlema ka tuleviku peale. Siis alustati õpitubadega: õpetaja Anneliga aabitsast ringmänge. Tulevikku kujundataksegi just koolis, kus uuele ge- õpetaja Milviga kaartide mulgi keelt lugema ja Siis saime end klassides- EMILI GASTON neratsioonile on antud võimalus end parandada ja meisterdamine, õpetaja sõnade arvamismängu se sisse seada ja õhtupoole Halliste põhikooli edaspidistest probleemidest võitjana välja tulla. Viljaga lauluviiside esita- mängima, õpetaja Kertu- võimlas palli mängida. 7. klassi õpilane OLDEN PUNA Abja gümnaasiumi 11. klass Tantsukonkurss „Rise & Dance“

4. aprillil 2020 kell 12 da tantsuvaldkonnas, ka 11–13-aastased, noored Mulgi valla Abja piirkonna toimub noorte tantsu- tantsukoolidel on hea 14–17-aastased ning täis- koduste laste jõulupidu loojate ja tantsukoolide võimalus end tõestada. kasvanud 18–26-aastased. toimub Abja kultuurimajas konkurss Abja-Paluojal, Konkursi tantsude Noori tantsuloojaid ja 22. detsembril algusega kell 11. Abja spordi- ja tervisekes- kategooriateks on show- tantsukoole hinnatakse kuses, kuhu on oodatud tants, tänavatants ja eraldi. nii Viljandi- ja Valgamaa rahvatants, lisaks gru- Tantsukonkurssi on või- tantsukoolid kui ka noo- pitantsudele on kate- malik tulla vaatama ja red tantsuloojad vanuses gooria MIX SOOLO, kus tantsijatele kaasa elama. 7–26. võistlevad ainult soolo- Pileteid on võimalik osta Registreerimine ava- tantsijad. Tantse hindab alates 2. märtsist. takse 1. jaanuaril 2020 ja oma ala asjatundjatest Rohkem infot leiate lõppeb 8. märtsil 2020. koosnev 3-liikmeline meie Facebooki ürituse Tantsukonkursi korral- Konkurss annab või- žürii. lehelt: @tantsukonkurss- dajateks on Abja noor- maluse arendada noor- Vanuseastmeteks on: riseanddance. tekeskus ning aktiivsed tel ürituse korraldamise mudilased- kuni 7-aasta- oskust ja annab võimaluse noored. sed lapsed, lapsed 8–10- ANDRA-MARIA BOKMA- Transpordisoovist teata telefonile teistel noortel end arenda- aastased, mürsikud NE JA HELIIS PRUUNS 435 4786 või 511 8695 maie 8 Mulgi valla infoleht Üks sõit külamajadesse Karksi-Nuia pensionä- Tõdesime, et külamaja initsiatiivil on läbi vii- ride ühenduse liikmed on piirkonna elanikele dud koolitusi, õppepäevi, tundsid huvi, kuidas vajalik info- ja kultuuri- kohtumisi Viljandimaa elavad ning tegutsevad keskus, mis tegutseb tänu arenduskeskuse, vallava- hajaasustusega maapiir- Sudiste maanaiste seltsile. litsuse esindajatega jne. konna elanikud. Kust Karksi külamajja sattu- Tuhalaanes võtsid meid mujalt ikka paremat tea- sime meenutuste päeval vastu külamaja juhataja vet saab kui valla küla- „70 aastat Karksi kolhoosi Anneli Anijärv ja küla- majadest. Nii sõitsimegi asutamisest“. Külamaja vanem Enn Sarv. Anneli Olga Palu eestvõtmisel ja raamatukogu juhataja Anijärv tutvustas1998. ühel sügispäeval paar- Tea Saaremäe lahkel loal aastal avatud maja ku- ikümnese grupiga mars- tutvusime kogu maja- junemislugu. Hoone oli ruudil Sudiste – Karksi – ga. Külamajas tegutseb varem eramaja, kus töötas Tuhalaane – Uue-Kariste. lauluansambel Ehatäht, kingsepp. MTÜ Tuhalaa- tähistatakse tähtpäevi, ne koostatud projektide Esimene peatus oli üks kord kuus on eakate ja vabatahtliku tööga on Sudistes, kus meid võttis ennelõuna. Väga popu- palju pingutatud, et ku- vastu külamaja perenaine laarsed on kevadised ja jundada kaasaegsel tase- Krista Kunimägi. Saime sügisesed „kirbukad“ ehk mel küla- ja vabaajakes- teada, et hoone ehitati riiete taaskasutusse anne- kus. Majal vahetati katus, 1891.a Karksi vallamajaks tamine. Külamajal on hea ehitati peale teine korrus, ning siin on olnud korte- koostöö Karksi kultuu- saalile pandi uus põrand rid ja postiside. Meiegi riseltsiga, mille kasutu- ning hoone sisustati. Siin nägime koridoris huvi- ses on muuseumitoad ja on ruum raamatukogu- Uue-Karistes tervitas meid klubi 60+ lustlik kapell. Foto: Jüri Tamtik tavat vanaajahõngulist taaskasutuskeskus. Helve le, tegevust leiavad nii postkastide kappi, kuhu Joon jagas mälestusi 2005. vanad kui noored, keraa- külas leerimaja. Taastatud Esmalt tutvusime mõisa- Kohvilauas tutvustasid tuuakse tänapäevalgi ela- aastal asutatud muuseu- mikaring ja võimlejad. ajaloolises hoones asub aegse antvärkide majaga, Ivi Alp ja Klubi 60+ esi- nike post. Nõukogude mitubades, kus on väl- Samuti tähistatakse täht- praegu Halliste piirkon- kus tänapäeval paikneb naine Leili Tšernõšova perioodil paiknes ma- japanekud ja andmed päevi, tehakse jaanituld, na keskus ja raamatuko- Mulgi külamuuseum. oma tegemisi ning Kark- jas Karksi külanõukogu, kodupaiga ajaloo kohta korraldatakse jõulumaad gu ning Mulgi kultuuri Kogusid, mis sisaldavad si-Nuia eakate tegutse- rahvamaja, raamatuko- mõisaajast, nõukogude jne. Tegime veel väikese instituut. Meeldis avar esemeid ja lugusid (töö- misest rääkis Olga Palu. gu ja Sõpruse (Sudiste) perioodist ja tänapäevast. matka suviste ürituste raamatukogu, kus olid riistad, sööginõud, trüki- Viimane külastuspaik kolhoosi kontor. Praegu Anne Kaljumäe suunami- tarbeks ehitatud kerg- väljas fotod ja lood koha- sed, kirikuraamatud) val- Uue-Karistes oli meeldiv on hoone kasutusel küla- sel kootakse käsitöötoas hoonesse ja järveäärsesse liku koolihariduse and- la külaelanike elu-olust punkt toredale päevale: majana, mida kasutavad kangastelgedel kaltsu- supelranda ning jaani- misest vanadel aegadel. alates 19. saj lõpust, näitas mängis kohalik kapell ja Hirmuküla, Mäeküla ja vaipu ja õmmeldakse tuleplatsile, kus seletusi Põhjalikumalt tutvusta Eda Niin. Alal on hoitud tehti tantsugi. Aitäh kõi- Sudiste elanikud. 1995. kasutatud materjalidest jagas külavanem ja MTÜ muinsuskaitse all olevat siit pärit kultuuritegelaste gile vastuvõtjatele! aastast tegutseb siin Su- uusi esemeid. Käsitöid Tuhalaane esimees Enn kenasti renoveeritud ja ja teiste silmapaistvate Kokkuvõttes oli meeldiv diste maanaiste selts. ja riideid oli võimalik Sarv. Loodud on võima- stiilse sisekujundusega isikute mälestust, fotosid, tõdeda, et hajaasustusega Ülemisel korrusel on kä- osta, mida huvireisist osa- lused sporditegemiseks maja abivallavanem Ene kirjutisi. maapiirkondades tehakse sitöötuba, kus jäid silma võtjad agaralt ka tegid. ja puhkamiseks mitte Maaten. Uue-Kariste rahvamajas koos mittetulundusühin- mitmed kangasteljed ja Karksi kultuuriselts on ainult kohalikele, vaid Lõunapausi tegime oli vastuvõtjaks juhataja gutega tänuväärset tööd värvikad rahvuslikus stii- olulist osa etendanud ka väljastpoolt tulevatele Halliste väikeses söök- Ivi Alp. Rahvamajas on külaelu säilitamiseks ja lis käsitööd. All on kodu- endise Karksi valla MTÜ- noortele laagrihuvilistele, las, kus on alles hoitud projektide toel ruume arendamiseks. lootuba, internetipunkt de tegevuses ja arengus, sportlastele ja kunstni- möödunud aegade stiili renoveeritud ja olme- ja väike raamatukogu. korraldades seltside koh- kele. Mahe sügisene ilm ning meenusid endised tingimusi kaasajastatud. SAIDA LOKK Kenasti remonditud saali tumisi. Asutati ümarlaud, ja kaunis heakorrasta- sööklakülastused. Kui Sama katuse all tegut- Karksi-Nuia pensionäride kasutatakse ürituste lä- kus küsiti üksteiselt nõu tud ümbrus jätsid toreda kohaliku toidu maitse sevad ka MTÜ Uue-Ka- ühendus biviimiseks ja hobitege- ja arutati projektide koos- mulje. suus ja kõht täis, sõitsi- riste–Rimmu naisselts ja vuseks ning tegutseb ka tamise võimalusi. Anne Sõites Halliste poole, me edasi Uue-Karistesse. Uue-Kariste külade selts. folkloorirühm Sudijad. Kaljumäe ja Helve Joone külastasime esmalt Kulla Tee seda, mida armastad ja armasta seda, mida teed! Olen tagasihoidlik ja teisele sõbrannale laste Tegin endale konto ning suuruse ja täpsed detailid. rõõmsameelne 28-aastane sünniandmetega seina- lõin ka Facebooki-lehe. Tahaksin väga proovida Mulgimaa naine. Lõpe- tahvlid ja ühe suurema Nii see kõik ametlikult ka mõne vana mööbliese- tasin kutsekoolis ehitus- koridorinagi soolaleiva- alguse sai. Esimesed kolm me korrastamist. Näiteks viimistluse eriala, kuid kingiks. tellimust läksid omadele, üks laud, mille taga mu tulevikus ei näe ennast Nii neid isetehtud asju neljas minu suureks ülla- isa aastakümneid taga- selles ametis, küll aga on aina kogunes ja mu sõb- tuseks otse pealinna. Üks si koolitükke tegi, ootab olnud nendest teadmistest rannad pärisid, miks ma sealne lasteaed soovis oma värvi alt välja pääsemist. väga palju kasu oma ko- oma hobi ainult sõpradele õuele istutatava puu juur- Oma kodu vanale siseuk- dus. Igapäevaselt tegelen ja tuttavatele hoian. Ma de tahvlit. Sealt edasi tulid sele panin ka käe külge ja hoopis (vana) puidu ja olin sellele isegi mõelnud, juba tasapisi järgmised piilusin, kui imeline puit taaskasutusega. kuna see on ala, millega tellimused. Ma olin nii õn- on mitmete värvikihtide Hobi sai alguse sõbran- saaks tegeleda kodus ja nelik, olen siiani. Tunnen, all peidus. na soovitusest, et ta lapse laste kõrvalt, aga kogu et teen õiget asja ja unis- Minuga saab ühendust sünnipäevaks võiks kinki- asjaajamine ettevõtet luua tan, et sellest võiks saada võtta Facebookis „Sirtsu da voodi. See on midagi, tundus liiga keeruline. tulevikus minu päris töö. nokitseb – puidust sisus- mis on vajalik ja ei jää Eriti kui pole kindel, kas Nii on valminud mitmed tustahvlid“. Samuti on tolmu koguma. Võtsin üldse huvilisi leiduks. talusildid, beebide sün- konto Instagramis – sirt- ette kodus olnud tume- Täiesti juhuslikult jäi niandmetega tahvlid ja sunokitseb_. Kõik, kes ei pruuni, kohati kriimulise jaanuari keskel aga sil- võtmenagid erinevates- kasuta sotsiaalmeedia ka- voodi, lihvisin värvikihi ma artikkel LHV panga se Eestimaa nurkadesse. naleid, on oodatud kirju- maha, põletasin armsa loodud ettevõtluskonto Inspiratsiooni saan põhili- tama e-postile: sirtsu21@ teksti peale ja lakkisin üle. kohta. Asusin lähemalt selt tellijatelt ja teen seda, gmail.com. Edasi tegin mõned sünni- uurima ja kohe oli selge, mida soovitakse. Koos SIRLI HANSEN päevakaardid vineerile, et see on minu võimalus. arutame läbi umbkaudse Näited tehtud töödest. Foto: erakogu Mulgi valla infoleht 9 Ühisnädal ja advendiaeg Uue-Kariste rahvamajas PRO KEEVITUSTÖÖD OÜ PAIKSEST HEITEALLIKAST 28. novembri õhtul Advendiaja alguses SAASTEAINETE VÄLISÕHKU VÄLJUTAMISE KESK- KONNALOA TAOTLUSE MENETLUSE ALGATAMISE JA kogunes Uue-Kariste rah- toimus rahvamajas kau- EELNÕUDE AVALIKUSTAMISE TEADE vamajja umbes 20 ini- nis kontsert. Esinejateks mest vanu pilte vaatama. Paistu ja Holstre lapsed Keskkonnaamet avaldab teate keskkonnaseadustiku Toimus kaminaõhtu „Üks Eve Alli juhendamisel. üldosa seaduse § 47 lõike 2 alusel. vana pilt ütleb rohkem Kõlasid advendi- ja jõu- Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse Pro kui tuhat sõna“. Pildi- luteemalised laulud ning Keevitustööd OÜ (registrikood 11415253; aadress Kivi tn albumeid tutvustas Uue- luuletused. Jõulude lä- 11, Karksi küla, Mulgi vald, Viljandi maakond) poolt esitatud Kariste kandi mees Ado henemise tundele aitas paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaloa) taotluse ja selle Tuuga. kaasa ka ilmataat. Maad lisaks oleva lubatud heitkoguste projekti (registreeritud Üheskoos uudistati kattis mõnus valge lu- Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.03.2019 vaateid Hallistest, Abjast mevaip. numbriga 15-2/19/3860). ja Uue-Karistest. Ado sal- Teisel advendil süütas Ado Tuuga viis ajalooradadele. Foto: Heiki Alp Pro Keevitustööd OÜ põhitegevusalaks on metallkonstrukt- vestatud ja korrastatud küünla pagar Peeter, kelle sioonide ja nende osade tootmine. Ettevõte taotleb pildid tuletasid meelde juhendamisel meisterda- keskkonnaluba käitisele, mis asub aadressidel Kivi tn 11, kohalikku elu erinevatel sid lapsed piparkooke. Kivi tn 15 ja Kivi tn 15a, Karksi küla, Mulgi vald, 69104 aegadel: mõisa-, talude Väikesed meistrid kau- Viljandi maakond. päriseksostmise, esimese nistasid piparkoogid vär- Keskkonnaloa taotluse alusel on Keskkonnaametil Eesti Vabariigi ja nõuko- viliseks. Pagar Peetri ema valminud keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõud. gude aega. Elavat arutelu Svetlana valmistas pisi- Keskkonnaloa taotluse, loa eelnõu ja muude asjasse ja äratundmist tekita- keste meistritega pipar- puutuvate dokumentidega saab tutvuda Keskkonnaameti sid arvukad fotod Uue- koogimaja. Jõululõhnu Lõuna regiooni Viljandi kontoris (Paala tee 4, 71014 Kariste kandist. Neli ja kui ka -meeleolu nautisid Viljandi, e-posti aadress [email protected]). pool tundi pilte jälgides, nii väikesed kui suured. Taotlus ja eelnõud on digitaalselt kättesaadavad Keskkonna- teed rüübates ja vesteldes ameti avalikus dokumendiregistris http://dhs-adr-kea.en- möödusid linnulennul. IVI ALP vir.ee/. Kindlasti tuleb edaspidi SIRJE ÕRUSTE jätkukokkusaamine. Ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada suuliselt telefonil Töötoas on piparkookide kaunistamine täies hoos. Foto: Karl Õmblus 435 5610, kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonna- amet.ee või postiaadressile Paala tee 4, 71014 Viljandi kahe nädala jooksul alates teate ajalehes ilmumisest.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma Kõik algab uuesti avalikku arutelu läbi viimata. Saabumas on aasta uus, Minu küsimus on, et kas kus inimesed, kes auto vastu ei pidanud, toodi mil alustatakse Karksi- neid saari sellisel kujul suurde parkimisplatsi halb töö, projekteerimine Nuia peatänaval tööde- ikka liiga palju teedele jätavad, sibavad autode ja puudulik järelevalve. ga, mis tänavu planee- ei ehitata. Annaks need vahelt üle tänava. Äralõhutud tänavad pidi ritud olid ja tegemata hoopis lätlastele. Eestlas- Ühes asjas pistab Kark- ehitaja korda tegema. Karksi-Nuia apteek jäid. Praeguseks on tä- tel on meres saari küllaga, si-Nuia tõeliselt rinda Ütleks selle peale, et ela- avatud ajutiselt nav küll liiklusele avatud aga lätlastel need puudu- Soome Lahti linnaga – me, näeme, sest kümme- ning toimunud on avalik vad. Ehitagu nemad neid need on hüpped. Lahtis kond aastat tagasi tööde Esmaspäeval 8.00–12.00 töökoosolek kultuuri- rohkem, et saareriigiks on kolm suusahüppemä- käigus ära rikutud teid ei Teisipäeval 13.00 –16.00 keskuses, millest võtsid saada. Kindlasti mõnes ge, mis paistavad kaugele ole siiani korda saadud. Kolmapäeval 8.00–12.00 osa Maanteeameti Lõu- olukorras ohutussaar õi- ära. Meil on neid hüp- Mis puutub liiklusesse, na regiooni juht, ehitaja gustab enda olemasolu, peid peidetud majade siis oodata on samasu- Neljapäeval 13.00–16.00 esindaja ning palju lin- kuid teisalt tõstab see vahele ja nüüd tuli kaks gust ehitusaegset kaost, Reedel 8.00–12.00 nakodanike, kes said esi- ehituse hinda, lumetõrje peatänavale juurde. Olen nagu sellel suvel, kus Laupäeval 9.00–13.00 tada küsimusi. Osa seal läheb keerulisemaks ning jälginud, et ega need probleemideks oli liik- antud lubadustest täideti paigaldatud äärekivi tee peatänava hüppe hakati- lusmärkide järgimine ja Teenindavad Kadri Maling ja Marika Pops ja sõidutee sai mustkatte, keskel võib pimedal ajal sed eriti kiirust vähenda, kiiruse ületamine. Aga aga kõnniteele jäi see sellele vastu sõites hoopis kuid palgiveoauto järel- siingi on üks võimalus panemata. Usun, et ko- ohtlikuks muutuda. käru teeb selle kühmu olemas. Talvel on pikad ja Mõisaküla apteek danikud, kes tööde kul- Aga äkki ma pingutan otsas korraliku kolksatu- pimedad õhtud ning meil avatud ajutiselt gu pingsamalt jälgisid, mõtlemisega üle? Meid se igal juhul. Kas me jälle kõigil on aega abipolitsei- on minuga ühel nõul, ootab ees kliimasoojene- üle ei pingutanud? Või nikuks õppida. Esmaspäeval 13.00–16.00 et külmaga seda polegi mine ja lund ei ole vaja istuvad autoroolis siin Teisipäeval 9.00–12.00 võimalik teha. Loodame, saarelt lükata. Autosid ainult kihutajad ja kur- Seda kokkuvõtet Kolmapäeval 13.00–16.00 et kiiruga sõiduteele pan- inimene ei juhi ning juht jategijad? Viljandi linnas tehes oleks peaaegu dud mustkate sai paigal- igat kaevukaant ja ääreki- tean ainult kolme hüpet unustanud, et advendi- Neljapäeval 9.00–12.00 datud kvaliteetselt. Kõn- vi ei pea ise jälgima. Mis ja naabritel Abjas ja Tõr- aeg on lootuste ja ootuste Reedel 13.00–16.00 niteedel lumelükkamine kaevukaantesse puutub, vas ei ole neid üldse. aeg. Loodan minagi, et Teenindab Kadri Maling tekitab probleeme ning siis see olukord paranes Tulles tagasi loo alguses seekord on peatänava ega seal mugav kõndida kindlasti, sest osa on vii- mainitud kultuurikesku- ehitusega seotud amet- ei ole. Nii et kannatame dud kõnniteealasse ning ses toimunud koosole- nikud tööl ning hiljem veel. Kas avatud peatä- praegu on need tasased. ku juurde, siis mõned vastutavad lindilõikajad 23. detsember kuni 1. jaanuar nava sõiduteelõik on Peaasi, et neid jälle kergi- selgitused lehelugejale. ka tehtud töö eest. Sellel Karksi-Nuia apteek avatud õnnestunud, seda näitab tada ei tule iga kahe aasta Tee ja torustiku kestvus suvel oli küll olukord, Reedel, 27. dets. 8.00–12.00 aeg. Mõned kitsaskohad tagant nagu varemalt. ilma suurema remondita kus küsimustele oli raske on siiski juba ilmsiks tul- Üks jalakäijate ülekäi- peaks normide järgi ole- vastuseid saada. Laupäeval, 28. dets. 9.00–13.00 nud. Bussijuhtidele on gurada võiks juures olla ma 30 aastat. Järgmisel Esmaspäeval, 30. dets. 8.00–12.00 roolikeeramine raske- Veetorni tänava piken- aastal remonti mineva Ilusat, õnnelikku ja maks tehtud Rahumäe dusena. Lapsed käivad tänava osa ehitatakse teguderohket uut 2020. tänavalt ja bussijaamast poes ja liiguvad üle tä- kiiremini, sest kaameraga aastat! Mõisaküla apteek avatud väljasõidul. Pikad ja suu- nava staadionile. Nemad on trassid ja torud üle Reedel, 27. dets. 13.00–16.00 red bussid ei mahu sinna ringi käima ei hakka. vaadatud. Põhjusteks, LEO LIIBER Esmaspäeval, 30. dets. 13.00–16.00 saarekeste ja liiklusmär- Tekkimas on sama olu- miks eelmine ehitustöö kide vahele lihtsalt ära. kord nagu keskväljakul, peatänaval pooltki aega 10 Mulgi valla infoleht Eesti Võrkpalli Liit külastas Mulgimaa koole Jõutõstmine Novembrikuu keskel toimusid Kundas Eesti meistrivõistlu- Eesti Võrkpalli Liit, tree- sed klassikalises lamades surumises, kus võistles ka Hallistes nerid Tauno Lipp ja Merle elav jõutõstja Heiki Käärid. Ta osales meesveteranide M2 Keerutaja ning Viljandist (50–59-aastaste) vanuseklassis kehakaalus alla 120 kg, surudes pärit tippmängijad Meelis uueks Eesti rekordiks 147,5 kg, parandades enda nimel olnud Kivisild ja Kristel Moor tippmarki 7,5 kg võrra. käisid kolmes koolis – Au- Absoluutarvestuses saavutas ta tubli teise koha käesoleva gust Kitzbergi nimelises aasta surumise maailmameistri Kaido Leesmanni järel, kes gümnaasiumis, Abja güm- surus sirgetele kätele 203 kg. naasiumis ja Halliste põhi- VELLO AUS koolis. Kivisild ja Moor kõnele- Tõstmine sid lastele sellest, kuidas ka Viljandist saab tippvõrkpalli jõuda. Huvi äratasid nii Kristeli kooliaastad USA-s ja klubihooaeg Prantsusmaal Võrkpallurite külaskäik koolides oli päeva tippsündmus, milles osalesid nii õpilased ja õpetajad kui ka lapsevanemad. Foto: Rando Soome kui ka Meelise Eesti meist- ritiitlid. Erilist furoori teki- ras huvi võrkpalli vastu teine poeg ammutab võrk- „Säravaimad tüübid tuleks tasid õpilastes hetked, kui ja hea algbaas edasiseks palliteadmisi Viljandis Tauno nüüd ka võrkpallitreeningu- külalised demonstreerisid treenimiseks. Võrkpallurite Lipu juures. tele saada,“ nentis ta. ründelööke ning mismoodi külaskäik oli koolides päeva Lastes tekkis võrkpallinälg Merle Keerutaja lisas kõva löögikäega Meelis Hal- tippsündmuseks, mida tulid Abja gümnaasiumi direk- omalt poolt, et sellist koolide listes palli maa põrkest lakke vaatama nii pedagoogid, tor, kohalik võrkpallientu- külastamist tuleks edaspidi lõi. Küll oli lastel selle peale lapsevanemad kui ka õpila- siast Ardo Agasild tõdes, et kindlasti jätkata. Ka tema ku- lõbu ja ahhetamist laialt! sed. „Imestasin, et treenin- kasvõi ühe tipptegija kü- nagine õpilane Kristel Moor „Tehke tõsiselt sporti ja teie gutel lõi kaasa ka neid lapsi, laskäik kooli on õpilastele tunnistas, et kogemus oli Erik Raagmets saavutas rebimises kehakaalus kuni 73 kg ees avaneb uus maailm,“ jul- kes tavaliselt liikumisest tõeline sündmus. „Lühike rohkem kui positiivne ning kolmanda koha. Foto Enn Raieste gustas Kivisild särasilmseid väga ei huvitu,“ kiitis Eesti näidistreening tekitas las- laste tahe aktiivselt trennis lapsi elus tervislikke valikuid Võrkpalli Liitu Mulgimaale tes nälja seda mängu edasi osaleda, küsimusi esitada ja Tõstmises pole palju aastaid Eesti meistrivõistlusi üksik- tegema. „Sööge korralikult külla kutsunud Karksi-Nuia proovida,“ kiitis ta. autogramme küsida, üllata- tõstetes peetud, aga sel aastal said need teoks 23. novembril hommikusööki ja seadke kehalise kasvatuse õpetaja Treeningute eest hoolit- sid teda. Tartumaal Mellistes. Abja gümnaasiumi 10. klassi noormees endale kõrged eesmärgid,“ Mari Kahu, kelle võrkpalliar- senud Tauno Lipp sõnas, Erik Raagmets saavutas rebimises kehakaalus kuni 73 kg lisas ta. mastusest kõneleb fakt, et ta et osalenud olid üllatavalt Rando Soome kolmanda koha. Kaaludes ise 69 kg oli tulemus 90 kg. Tõu- Kõikides külastatud koh- sõidutab oma poega Tartusse heal tasemel ja võtsid uusi Eesti Võrkpalli Liidu noor- kamises oli ta 102 kg neljas. Rebimise ja tõukamise kolmanda tades torkas silma laste sii- Argo Meresaare trenni. Kahu nõuandeid otsekui lennult. tetöö arendusjuht katse tulemused 96 ja 106 kg oleks andnud küll kõrgema koha, aga seekord jäid raskused napilt fikseerimata. ENN RAIESTE LUMETÕRJETÖÖDE TEGIJAD MULGI VALLA TEEDEL Karksi-Nuia spordikooli TALVEPERIOODIL 2019/2020 lapsed olid edukad

Mulgi valla munitsipaalteedel, avalikult kasutatavatel erateedel ning Mulgi valda sissekirjutust ning kehtivat prügiveolepingut omavate kodanike sissesõiduteedel lumetõrjet teostatakse ka sellel talvel. Enne lumetõrje- perioodi algust palume kõigil maaomanikel puhastada teeääred võsast ning suurtest okstest, eemaldada või märgistada kõik aiakujunduselemendid, mis võivad lumelükkamisele ette jääda. Teeäärsete takistuste esine- mise korral on lumelükkajal õigus jätta sissesõidutee lumest puhastamata. Lumetõrjet alustatakse, kui teed on muutunud sõiduautodele raskesti läbitavaks. Palume kõikidel kodanikel teatada lumetõrjet puudutavatest probleemidest Mulgi Vallavalitsuse vastava piirkonna keskusi.

LUMETÕRJETÖID TEEVAD: 3. KARKSI PIIRKOND 1. ABJA PIIRKOND Karksi-Nuia linn AS Iivakivi (Priit Laprik tel 518 4402) Kamara, Lasari, Raamatu, Umbsoo, Räägu, Laatre, Karksi, Polli, Tuhalaane, Hirmuküla, Pärsi ja Oti, Veelikse ja Sarja külade teed – Univere, Metsaküla, Allaste piirkonna külade teed Viktor Teenused OÜ (Viktor Õigus tel 50 5 1384) Maakondlikul etapil võistlesid edukalt Getter Tammoja (vasa- Kalviker Transport OÜ (Kalev Jaago tel 514 0421) kult), Kristina Pihlap, Eneli Siimann, Rivo Allsoo ja Uku Kruuse. Foto: Mari Kahu Abjaku, Põlde, Atika, Saate ja Penuja külade teed Karksi, Mäeküla, Hirmuküla, Sudiste küla ida- ja Coldmix OÜ (Toomas Osijärv tel 511 7006) Algas TV 10 Olümpiastarti 49. hooaeg, mis koosneb põhjaosa teed neljast etapist. Igal etapil võisteldakse kahel mitmevõist- Maevor Auto OÜ(Einar Voronin tel 5650 5604) Veskimäe ja Abja-Vanamõisa külade teed luse alal ning finaalvõistlus toimub Saaremaal Kuressaare Jussi OÜ (Väino Talu, tel 51 34006) staadionil. Võistlus koosneb maakondlikest ja vabariik- Leeli, Pöögle ja Metsaküla piirkonna küla teed likest etappidest. Igal alal kutsutakse autasustamisele Leeli Talu FIE (Toomas Soots tel 5623 8288) Abja-Paluoja linna tänavad, parklad, platsid, kuus parimat. TV 10 Olümpiastarti võistlustel on lastena võistelnud kõnniteed – OÜ Abja Elamu Kõvaküla, Sudiste ja Ainja küla hilisemad olümpiavõitjad, kõrgushüppaja Jüri Tarmak, ( Raul Song, tel 524 6160, heakorraspetsialist) kesk- ja lõunaosa teed kolmikhüppaja Jaak Uudmäe, kümnevõistleja Erki Nool FIE Andi Roggenbaum Kiini Talu Info: Arvi Meidla, tel 523 8596, Abja piirkonnajuht ja kettaheitja Gerd Kanter. Mulgi vallast on kõige parema (Andi Roggenbaum tel. 518 4393) tulemuse teinud Õisu poiss Valter Külvet, kes oli paljude võistluste võitja ja rekordiomanik. 2. HALLISTE PIIRKOND Lilli küla teed FIE Elmo Kibe Leo talu (Elmo Kibe tel. 511 7013) Võistlussarja TV 10 Olümpiastarti Viljandi maakondli- Vana-Kariste küla teed - FIE Mati Käära tel 529 8015 kul etapil olid spordikooli õpilased mitmel alal parimate Lilli ja Sudiste piirkonna küla teed – FIE Kaarel seas. Vanemate poiste vanuseklassi 50 m jooksu võitis Halliste, Õisu, Kulla, Päidre külade teed Saaremets ( tel. 5665 7795) Rivo Allsoo ajaga 7,11 sek. Samas jooksus jäi neljandaks OÜ Milligrupp (Arne Lohu, tel 504 9247) Info: Dmitri Orav, tel 5354 1585, Karksi piirkonna juht. Uku Kruuse 7,58-ga. Tüdrukute vanemas võistlusklassis sai kuulitõukes teise koha Kristina Pihlap tulemusega Uue-Kariste- Rimmu- Mõõnaste külade teed 4. MÕISAKÜLA LINN 9,70 m ja nooremas vanuseklassis oli 50 m jooksus teine Viira Kaasiku talu, (Erki Vilido, tel 5696 5629) Getter Tammoja ajaga 8.30 sek. Mõisaküla Linnahooldus Loodame, et sellel hooajal alustab meiltki oma säravat Info: Kadri Kivimets, tel 58876466, majandusnõunik (Margit Usin tel 5225 661, juhataja) sportlaseteed mõni Jüri, Jaak, Erki või Gerd. LEO LIIBER Mulgi valla infoleht 11

KUHU MINNA KOGUDUSTE TEATED

EAÕK KARKSI-NUIA KIRIK ABJA KULTUURIMAJA 27.12 kell 12 puuetega inimeste ühingu jõulupidu. 24. detsembril kell 15 jõuluõhtu jumalateenistus I korruse fuajees Terje Atoneni fotonäitus “Kummardus Eesti 28.12 kell 10 Novusturniir. mehele, pühendusega poegadele” 31.12 kell 23 tantsuga uude aastasse ansambliga Mait & Margus Alates 10. jaanuarist Eerik Hundi fotonäitus DE VISU Bänd. Pilet eelmüügist 8.-, 2020. aastal 10.- HALLISTE PÜHA ANNA KIRIK 20.12 kell 16 koguperefilm „Kõik, mida soovin jõuludelt“ 2.01 kell 16 II korruse fuajees Enno Alliku maalinäituse „Lilled“ 22. detsembril kell 14 IV advendipühapäeva jumalatee- 22.12 kell 11 Abja piirkonna koduste laste jõulupidu avamine. Näitus jääb avatuks kuni 31.01.2020. nistus armulauaga. 22.12 kell 15 IV advendi kontsert. Naiskoor Õbeäidsme ja Abja 2.–31.01 sinises saalis Ülle Niinemäe loodusfotod. 24. detsembril kell 16 jõuluõhtu jumalateenistus. muusikakooli saksofonikvartett 7.01 kell 18 jõulukuuskede põletamine. Laulab Abja naiskoor Õbeäidsme. 8.01 kell 15.15 külas Tartumaa kultuurikorraldajad. 28.12 kell 19 aastalõpupidu. C-duur 20. Pääse 20.-/25.- 25. detsembril kell 14 I jõulupüha jumalateenistus. 07.01 kell 9–11 doonoripäev 15.0 kell 18 film „Kõhedad muinaslood.“ Pilet 5.-/3.50. 09.01 kell 18.30 Abja mälumängu III voor 17.01 kell18 Juhan Randvere ja Evelin Samuel-Randvere kont- 31. detsembril kell 16 vana-aasta jumalateenistus armu- 30.01 kell 17 klubi Meelespea peoõhtu. Külas Mulgi vallasekre- sert „Pimedate õhtute laulud“. Pilet 7.-/5.- lauaga. tär/kantselei juht Milja Janson, kes tutvustab pärimisega seotud 18.01 kell 19 Viljandimaa seltskonnatantsijate päev stiilis 12. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga teemasid. Tantsuks ansambel De La Rosa. Lillelapsed. Ansambel Alibi Duo, üllatused. kiriku käärkambris. Kristuse ristimispüha. Pilet eelmüügist 6.-/samal õhtul 8.- 26. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga ABJA PÄEVAKESKUSES 19.01 kell 12 pühapäevane kohtumine. Remo Savisaar – loodus- kiriku käärkambris. 3. pühapäev pärast ilmumispüha. Esmaspäeviti 13–14.30 Jututuba koos külalisega fotod ja nende saamislood. Pilet eelregistreerides 5.-/kohapeal 7.- Teisipäeviti 12–16 Saviring juhendajaga Koguduse õpetaja praost Marko Tiitus Kolmapäeviti 15–17 käeline tegevus juhendajaga 29.01 kell 18 film „Ühemeheshow“. Pilet 5.-/3.50 (ristimine, laulatus, matus, hingehoid, piht), Neljapäeviti 10–15 igapäevelu toetamise teenus (erihoolekanne) tel 5341 3394, e-post: [email protected]. KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU Reedeti 13–15 toidu valmistamine Juhatuse esimees Made Kotkas, tel 5661 6797 2.01 kell 11 laste tegelustuba: isetehtud külmikumagnetid. Iga kuu teisel teisipäeval toimub Lõuna-Mulgimaa Puuetega 3.01 kell 11 lõunapaus lauamängudega. Täname liikmeannetuste ja toetuste eest! Annetused Inimeste Ühingu koosolemine algusega kell 12. 30.01 kell 15 Rännak vanade fotode abil. EELK Halliste Püha Anna koguduse nimele saad teha SEB Päevakeskuses on võimalik endale kududa kangastelgedel kalt- 2.01–31.01 näitused „Nauditava sulega loodusemehed“ ja „Rott pangas EE881010302007156001 või koguduse nõukogu suvaipu. Materjalid päevakeskuses. – lemmikloom või õudne näriline“. liikmete kaudu. 20. detsembril valmistame verivorste. Toeta kiriku renoveerimist! Oleme algust teinud Ootame kaasa lööma päevakeskuse tegemistes. MÕISAKÜLA MUUSEUM kiriku renoveerimistöödega, mis algavad piksekaitse paigal- Info 436 4195, 435 4785 või kohapeal Pärnu mnt 10. Fotonäitus “Inimesed tegevuses” vaadata 31. jaanuarini. Ruhja damisest, vihmaveesüsteemide korrastamisest ning kirikutorni fotograafi Aigars Lapinši fotod toovad vaatajateni lähipiirkonna ülaosa renoveerimisest. Toeta kiriku renoveerimist annetusega HALLISTE RAHVAMAJA lätlaste igapäevaelu toimetused. SEB pangas EE 881010302007156001, märkides selgitusse 21.12 kell 12 jõulukontsert Hallistes Mulgi Häärberis. Kauneid Postkaardinäitus “Talvelummus” vaadata 31. jaanuarini. Era- jõululaule esitab Mõisaküla kammerkoor Kungla, dirigendid kogu erinevate riikide postkaardid vahendavad lume-, talve-, „Kiriku remondi heaks”. Aitäh! Kadi Kask ja Kerttu Kukka. Oodatud on kõik, kes soovivad kam- jõuluilu.Info tel. 435 5607 merkoori kuulda. Tasuta! KARKSI PEETRI KIRIK MÕISAKÜLA KULTUURIMAJA 24. detsembril kell 14 jõuluõhtu jumalateenistus. HALLISTE RAAMATUKOGU 19.12 kell 15 Eakate ja puuetega inimeste jõulupidu. Esineb 25. detsembril kell 14 esimese jõulupüha jumala- 2.–31.12 raamatunäitus „Meie jõulud“. Abja Akordion Band, tantsurühmad Ütenkuun ja Vaprakesed. teenistus armulauaga. 2.–31.01 raamatunäitus „Raamatud, mis loevad“. Jõulupraad. Oma tulekust anna kindlasti teada linnavalitsusse 31. detsembril kell 14 vana-aastaõhtu jumalateenistus 2.–27.12 raamatunäitus „Jõulud lastekirjanduses“ Halliste põhi- või kultuurimajja. armulauaga. koolis. 31.12 kell 24 keskväljakul Uusaastatervitus linnapea Ervin Tam- 5. jaanuar kell 14 jumalateenistus armulauaga. 6.–31.01 raamatunäitus „Raamatujuubelid 2020. aastal lastekir- bergilt, ilutulestik. Järgnevad piiblitund ja kohvilaud. janduses“ Halliste põhikoolis. 00.30 – kell 2 uusaastakohvik kultuurimajas. 19. jaanuar kell 14 jumalateenistus armulauaga. 4.01 kell 20 uusaastapidu ansambliga MaMa, lõbusad etteasted Järgnevad piiblitund ja kohvilaud. KAARLI RAHVAMAJA Tuurit-tuuritilt, avatud kohvik. Pääse detsembris 15.-, kohapeal 27.12 kell 20 aastalõpupidu ansambliga Madis Arro & Remin- 17.- Palume võtta ühendust õpetajaga ders, Udo bänd, lõbusad etteasted Viva La Divas. Pilet eelmüü- 18.01 kell 10 Mõisaküla spordihoones Viljandi maakonna nais- (ristimine, leer, laulatus, matus, piht) tel 521 2518 või gist 15-, kohapealt 17-. Võimalik tellida lauale head ja paremat. rahvatantsu rühmade õppepäev. e-posti teel [email protected]. Avatud puhvet. Info ja broneerimine Deily 5886 1997, Laine 525 6049. UUE-KARISTE RAHVAMAJA MÕISAKÜLA KIRIK 28.12 kell 20 aastalõpupidu. Tantsitab ansambel Melody. Üllatu- 24. detsembril kell 16 jõuluõhtu jumalateenistus, KARKSI KÜLAMAJA sesineja. Laua katab igaüks ise. Pääse 10.- õp Rein Schihalejev, segakoor Kungla. 7.01 kell 15 kolmekuningapäeva tähistamine kaminatule paistel 22.01 kell 11 eakate ennelõuna. 29. detsembril kell 14 vana-aasta jumalateenistus Klubi 60+ organiseerimisel KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS armulauaga. Kuni 31.12 sinises saalis Ene Metsa maalinäitus „Peegeldused“, Iga kuu 2. teisipäeval kell 14–15 laenutab Halliste raamatukogu 19. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga. II korruse fuajees Kersti Keva maalid „Olen siin“. raamatuid ja kohal on piirkonna sotsiaaltöötaja Monika Erreline. 26.12 kell 16 lastefilm „Kõik, mida soovin jõuludelt“. Info tel: 5348 2842. Koguduse õpetaja Arvo Lasting, elukohaga Tõrvas, tel 524 9654; [email protected] Pilet 4.- / 3.-

Kutselise korstnapühkija teenus Mulgimaal. POTTSEPATÖÖD Küttekollete ja korstnate TEADE puhastamine, aktide LOODUSEHITUS väljastamine ja küttekollete Hingesaatjad ÜLDEHITUS remont. Matusetalitus, mis toob hinge rahu! HELISTA +3725675 1468 Henno Sarv, tel 511 2511. OÜ Abja Elamu teatab, et alates 01.02.2020 VAATA: www.stoneandcrystal.ee [email protected] Kõik matusteks vajalik ühe koha pealt! hakkavad Mulgi valla Abja-Paluoja linna teenindus- Meie büroo leiad Vaksali 14, Viljandi piirkonnas kehtima järgmised vee müügi ja kanali- seerimise hinnad: Müüa kuivi tükeldatud Ostan maja või elamumaa Teenus Abja-Paluoja linna teeninduspiirkond kase küttepinde pikkusega +372 558 6502 vastab 24/7 Mulgi vallas, www.hingesaatjad.ee Vesi elanikud 1,46 eurot/m3 65 cm hinnaga 35 eurot /rm eelistatult Karksi-Nuias www.facebook.com/Hingesaatjad asutused 1,46 eurot/m3 ja kase kütteklotse 40 l võrgus või Karksi piirkonnas. Vee kanaliseerimine elanikud 2,21 eurot/m3 hinnaga 3,20 eurot/kott. asutused 2,21 eurot/m3 Tel 5690 5622 Tel 505 2205 Hindadele lisandub seadusega ettenähtud Matusekorraldus kogu Viljandimaal! käibemaks. Vee müügi ja kanaliseerimise hinnad on koos-kõlastatud Mulgi Vallavalitsuse 10.12.2019 korraldusega nr 933. 12 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht Õnnitleme eakaid hällilapsi Õnnitleme uusi 1. JAANUAR ENDLA TATER 93 15. JAANUAR AGNESA SONG 82 vallakodanikke ja nende vanemaid 1. JAANUAR KALJO TAMBERG 85 15. JAANUAR EINO JÕEVEER 81 1. JAANUAR OLGA SINKA 84 17. JAANUAR MARIA LEHT 86 7. novembril sündis Kadi Kaskelaineni 1. JAANUAR REIN SOSI 82 17. JAANUAR VJATŠESLAV OISSAR 83 ja Silver Troveri perre tütar SIRLI 1. JAANUAR RUTH-LII KANGUR 75 18. JAANUAR ELSA KÕUTS 101 1. JAANUAR NIINA IGNATJEVA 75 18. JAANUAR LAINE SOE 87 12. novembril sündis Raili Halleri ja Mikk Vinnali perre tütar REENA 3. JAANUAR VLADIMIR HUMMAL 86 18. JAANUAR JUKKA KALLE KUSTAA TEINILÄ 80 3. JAANUAR VAIKE JÜRGENSON 83 19. JAANUAR INGRID AGUR 89 14. novembril sündis Kristi Toomsalu 3. JAANUAR VAIKE TALISAAR 82 21. JAANUAR LINDA LAMP 89 ja Heini Hulkko perre tütar HANNA 4. JAANUAR AINO SOOSAAR 91 21. JAANUAR AUGUST NEERING 86 25. novembril sündis Kadi Siimu ja 4. JAANUAR SILVY SAKKOV 87 21. JAANUAR KALJU REINBACH 84 Alari Nõmme perre poeg DANVER 4. JAANUAR ENDEL HENN 83 21. JAANUAR HELLE-IRENE TAMMEKIVI 81 27. novembril sündis Katriin Männi ja 5. JAANUAR ARMILDE LAAS 94 23. JAANUAR VEERA KOMPUS 84 Silver Kanguri perre poeg SANDER 5. JAANUAR VALVE EVERT 88 23. JAANUAR ELVI VISTER 84 29. novembril sündis Kaidi Karu ja 6. JAANUAR ROSALIE RALJA 88 24. JAANUAR HELJO LINA 87 Ingo Rosenbergi perre poeg RICO 6. JAANUAR LUULE ELBLAUS 75 25. JAANUAR ASTRID PAJO 93 ROMY 8. JAANUAR ELLEN SELLER 85 25. JAANUAR LAILI ESING 80 9. JAANUAR HELE-MALL SOMMER 85 26. JAANUAR KENNI ALP 86 4. detsembril sündis Anelle-Ly Jürise ja Taavi Tuki perre tütar ADEELE 9. JAANUAR ILMAR VAAN 81 26. JAANUAR TOOMAS KÜLVET 83 10. JAANUAR LINDA-EUFRASINE LESK 97 26. JAANUAR NICHOLAS STEPHEN WILLIAM VON STRANZ 80 10. JAANUAR LINDA AINSAR 85 27. JAANUAR HELJU-LAINE NAARIS 84 11. JAANUAR WALTER PETER LODEWIJKS 80 28. JAANUAR ROOSA MIRKA 92 11. JAANUAR VALVE TIIT 75 Kesk-Eesti Puidukoda müüb 28. JAANUAR HELJU HALLER 83 Eestis toodetud: 12. JAANUAR LEMBIT PEDAK 86 29. JAANUAR ELLA METS 95 puitbriketti 960 kg (kask). 8 mm pellet 12. JAANUAR HILJA TORIM 81 29. JAANUAR AINO LOND 83 (premium hele), turbabrikett 84 tk 12. JAANUAR LAINE RUUSALU 81 alusel. Kaminapuu lepp, kask 40 l 31. JAANUAR MELITA HUNT 83 võrkkotis. Kivisüsi 25 kg kott. 13. JAANUAR REIN LÄLL 85 Jõulukuul tellijatele kingitus, 15. JAANUAR KOIDU KELT 88 TASUTA VEDU. 15. JAANUAR ANTS TOODU 84 Tel 5373 3626

Karksi-Nuias asuv puidutööstuse ettevõte Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. otsib Ljudmilla ja Aare Krapp Aja õigus on võtta ja anda, kuid mälestus on jääv... Kas mäletad, kallis, VOLVO FRONTAALLAADURI JUHTI ja seda kuu-kuldset ööd, neid sametpehmeid huuli, MÄLESTAME REMONTTÖÖDE MEHHAANIKUT. minu kätt oma vööl. CV palume saata e-mailile: [email protected] LAINE MÜHLMANN OLEV TEMPEL või võtta ühendust tootmisjuhiga telefonil 517 5485. Lendles jäälilli õhus, 27.01.1924–10.11.2019 17.01.1962–27.11.2019 liitis kokku meid arm, möödund aastaid on HEINU PAAP LIDIA LIIVAK kümneid, 24.11.1934–12.11.2019 20.03.1930–27.11.2019 jäänud alles me sarm. JOHAN PORK BRONISLOVA Osaühing Akemal Aastad andnud meil aega 10.08.1949–12.11.2019 LOVKIENE võtab Mõisaküla ja tunda rõõme iga päev. 17.08.1928–28.11.2019 Karksi-Nuia apteeki tööle Päevad läinud linnulennul, VELJO OTTENDER kuldne juubel ongi käes. 14.08.1937–14.11.2019 VÄINO KUDAK APTEEKRI ILLE KUUSK 26.09.1937–9.12.2019 Info telefonil 5665 3302 Armsaid vanemaid ja vanavanemaid õnnitlevad ja 01.06.1953–22.11.2019 HARRI ROOG Vajalik farmaatsiaalane Sooviavaldus koos CV–ga kallistavad kuldpulmapäeva puhul, mis oli 12. detsembril, 26.01.1960–9.12.2019 eriharidus ja juhiloa saata e-posti aadressile lapsed ja lapselapsed peredega ning lapselapselaps Alice. REIN ROSSON olemasolu. [email protected] 15.02.1943–25.11.2019 IRJA OJASALU HELJU LEIMAN 17.11.1948–9.12.2019 02.09.1943–26.11.2019 EINO SÕNA Seoses töökorralduslike muudatustega 05.02.1937–10.12.2019 võtab Karksi Hooldekodu tööle uusi KÜTAME TOAD SOOJAKS! töötajaid KÜTAME TOADKÜTAME SOOJAKS! TOAD SOOJAKS! KÜTAME TOAD KvaliteetseteSOOJAKS! ja energiasäästlike KvaliteetseteKvaliteetsete ja energiasäästlikeõhksoojuspumpade ja energiasäästlike müük ja paigaldus. õhksoojuspumpadeTeostame müük objekti ja ülevaatusepaigaldus. ja leiame õhksoojuspumpadeKvaliteetsete müük ja energiasäästlike ja paigaldus. TEGEVUSJUHENDAJA ERIALALE. Teostame objekti ülevaatusesobivaima jalahenduse. leiame Teostameõhksoojuspumpade objekti ülevaatuse müük ja leiame ja paigaldus. Mu gi Sõna Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus sobivaimaMulgi lahenduse. valla piires transport tasuta! Teostamesobivaima objekti lahenduse. ülevaatuse ja leiame Nõutav vähemalt keskharidus. Mulgi vallaKüsi piires pakkumist: transport [email protected] tasuta! Mulgi vallasobivaima piires transport lahenduse. tasuta! Koostajad: Tööle kandideerijatel palun võtta ühendust Küsi pakkumist: [email protected] Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel KüsiMulgi pakkumist: valla [email protected] piires transport tasuta!Või helista: 557 49 94 tel 472 7099 või e-posti aadressil: [email protected] 511 85 83 [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526 Küsi pakkumist: [email protected]õi helista: 557 49 94 Või helista: 557 49 94 511 85 83 511 85 83 Või helista: 557 49 94 511 85 83