DOCSLIB.ORG

Rahulikke Jõule Ja Õnnelikku Uut Aastat!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Nr 11 (22) DETSEMBER 2019 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Muudame eakate jõulud Viljandimaa kodanikuühendused magusaks nautisid oma tänupäeva Magusaid jõule ootab igaüks vanusest hoolimata. Foto: Marina Lääts 3. detsembril toimus Halliste rahvamajas MTÜ Päevakeskus Vinger eestvedamisel ühiskondlik heategevusüritus „Küpsetame piparkooke eaka- tekodudele“. Sündmuse eesmärgiks oli muuta ea- Tänukirja sai Aasta Teo tiitlile kandideerinud MTÜ Karksi Racing Team. Rahva lemmiku tiitli võtsid vastu Priit Oks (vasakul) ja Taavi Berg- kate jõulud magusaks. Kaasa lõid intellektihäirega Fotol: Eero Ilves (vasakul) ja Raiko Elming koos kodanikeühenduste mann. Fotod: Karen Akopjan noored Viljandist ning kohalikud daamid. MTÜ konsultandi Jaanika Toome ja Mulgi valla abivallavanema Dmitri Oravaga. Päevakeskus Vinger veab projekti koos Arengu- keskusega juba viiendat aastat. Teist korda toimus Hilissügis on teatavasti kutsutud esinejad. Muu- tegu, mille seast valiti Karksi-Nuia noortekes- heategevusüritus Halliste rahvamajas ning loode- aeg, kus saagid saavad sikalis-luulelist mõtisklust Aasta Tegu ja Rahva lem- kusega soetati erineva tavasti jääb traditsioon kestma ka edaspidi. salve, loetakse üle tibusid pakkusid Kristiina Ehin ja mik. suurusega mootorrattaid ja tehakse kokkuvõtteid Silver Sepp. Aasta Tegu läks Viljandi ja ATV-sid ja nii saigi KERMO KUKK möödunud aastast. Nii Kohale oli tulnud 35 Rotary klubile, mis vedas ligikaudu 20 huvilist või- Halliste ja Kaarli rahvamaja juhataja juhtus ka Viljandimaa MTÜ-d ning ligikaudu eest Viljandis Pumptrack maluse rajale asuda. See kodanikuühendustega, 100 ettevõtlikku inimest trikiraja ehitust. Rah- oli suur rõõm, et noortega MTÜ Käetöö koid tegemisi kes pidasid 27. novemb- üle kogu Viljandi maa- va lemmiku tiitli pälvis tegelejateks, juhendaja- ril oma tänupäeva Vil- konna, alustades kooli- Urissaare Kantri, mis toi- teks, motiveerijateks ja MTÜ Käetöö koidel on rõõm teatada, et oleme lem Reimanni nimelises tüdrukutest kuni väärikas mus juba viiendat korda. innustajateks olid tõe- saanud oma projektile „Pusime hoolega” kohali- Kolga-Jaani rahvamajas eas vanadaamide ja -här- Läbi selle sündmuse on lised motomehed. Nii ku omaalgatuse programmi sügisfoorust toetuse. Viljandi vallas. radeni. Saalis oli tunda piirkond saanud uue hin- mõnigi noor, kes alguses Hakkame projekti ellu viima 2020. aasta jaanuarist Üritus toimus Kolga- tugevat eluenergiat, mis gamise, noored tahavad kartis oma esimest kurvi, alates. Jaanis esmakordselt ja peegeldus ettevõtlike ko- koos tegutseda ja nad on sai peale neid sõidupäevi Detsembris on veel jäänud paar õpituba; Pipar- selleks puhuks oli koha- danike rõõmsaist silmist. uhked oma koduküla üle. oma ellu hoopis uue sihi. koogi kaunistamise õpituba ja liikmete soovil veel lik maanaiste selts loo- Need inimesed teavad, Mulgi vallast sai Aasta Mulgi vallast olid ko- üks küünlavalamis õpituba. nud rahvamajja eriliselt kuidas ideest saab tegu, Teo nominendiks veel hal veel MTÜ Tuhalaane, Hooaja lõpetuseks korraldame MTÜ Käetöö koid looduslähedase ning pidamata sealjuures arvet MTÜ Karksi Racing Team Karksi-Nuia pensionäride ruumides (sissepääs Mõisaküla kooli sisehoovist) pisut isegi esoteerilise panustatud aja või töö- krossimeeste korraldatud ühendus ja Penuja küla- 21. dets kell 10 – 15 kohvik-jõulumüügi atmosfääri, mida tooni- tundide osas. Tulemuseks noorte motosõidupäevad selts. Kaupleme kohalike küpsetiste ja käsitööga. tas saali naturaalsetest on suurepärane koda- Ainjas. Nende meeste JAANIKA TOOME Kaunist talverahu liikmetele ja kõigile toetajatele elementidest ruumiku- nikualgatus ja koostöö, soov on, et ka noored Viljandimaa Arenduskeskuse kaasaelajatele! jundus ja küünlavalgus millest võidavad kõik. saaksid ennast sellel alal kodanikeühenduste konsultant JUTA JALAKAS ning võimendasid kohale Äramärkimist leidis 15 proovile panna. Koostöös Rahulikke jõule ja õnnelikku uut aastat! MULGI VALLAVOLIKOGU MULGI VALLAVALITSUS 2 Mulgi valla infoleht VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT 1. märtsist 2020 saab politseid kutsuda 20. novembri istungil vaid numbrilt 112 Osa võtsid volikogu liikmed: Eveli Allik, Kerti Einstein, 29. veebruaril 2020 sule- numbrid. Olavi Israel, Kati Kuusk, Anne Ladva, Leo Liiber, Arvo Ma- takse riikliku otsusega „Pöörake tähelepanu, et ling, Ürjo Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Aimar Peterson, jäädavalt seni politsei erinevad stendid, voldi- Eneli Põder, Andres Rõigas, Mari Saarela, Tarmo Simson, kutsumiseks kasutusel kud, bülletäänid, reisi- ja Raimond Tammoja, Rein Tarkus, Taimo Tugi, Taevo Viitas, olnud lühinumber 110. matkajuhid, turismitalu- Villu Võsa. Puudus: Peeter Rahnel. Kuni sulgemiseni infor- des ning hotellides olevad meerib automaatteavitus meelespead oleks kaas- Kinnitati Mulgi valla vapp ja lipp. helistajaid nende kõne ajastatud. Vale info võib Arutati volikogu liikmete arupärimist seoses Abja güm- suunamisest hädaabi- maksta halvimal juhul naasiumi õpilaskoduga. numbrile 112. Alates 1. kellegi elu,“ ütles Mikson. Tõrva ja Viljandi vallavolikogudega ühisistungil arutati märtsist 2020 kõnesid ei Lõuna regioonis on po- teemadel: turismisektor on regionaalse arengu mootoriks, suunata ja automaattea- litsei lühinumbri valimine omavalitsuste koostöö vajadusest ja võimalikkusest ning vitus informeerib helista- suur Sooglemäe elamuskeskus. jat, et number on suletud Umbes pooled kõned ja valida tuleks 112. numbrile 110 tehakse Tallinnas ja Harjumaal Politsei lühinumbri sul- ehk Põhja regioonis. Tei- Mulgi valla lipp ja vapp gemine lõpetab riikliku abinumbrile 112 valides,“ gime me hinnanguliselt sel kohal on Lõuna-Eesti projekti ühtse hädaa- kirjeldas Häirekeskuse siiski 20-40 000 kõnest,“ maakonnad, kust vana- 20. novembril kinnitas Mulgi Vallavolikogu valla süm- biteenuse loomiseks ja Lõuna keskuse juhataja kirjeldab Mikson problee- le politsei lühinumbrile bolid – lipu ja vapi. Vapi hõbedasel kilbil on kujutatud selle tulemusel jääb Eestis asetäitja Katrin Mikson, mi tõsidust. tehakse 19% kõnedest. nelja sinist linaõit, mis sümboliseerivad kahe Mulgi kasutusele üks hädaabi- kelle sõnul on oluline, et Olukorra leevendami- Jõgevamaalt helistatakse kihelkonna, Abja, Halliste ja Karksi valla ning Mõisaküla number 112, kust saab teadmine 112 kui ainsast seks ja veendumaks, et peamiselt Jõgeva vallast, linna ühinemist. Linaõied viitavad linale kui mulkide kutsuda appi nii politseid, hädaabinumbrist jõuaks kõik hädasolijad saavad sellele järgnes Põltsamaal ajaloolisele jõukuseallikale, viis kroonlehte õies süm- päästet kui ka kiirabi. See kõikide inimesteni. „Proo- abi, monitoorib Häirekes- ja Mustvee vald. Põlva boliseerivad Mulgimaad. Valgel taustal lipul on lisaks lahendus on aidanud vime omalt poolt teha kus alates 1. märtsist, kas maakonnast paistab vali- neljale linaõiele servades kaks sinist piita, mis osutavad muuta inimeste abista- kõik, et probleeme tekiks vale numbri valinud siiski misega silma Põlva vald, kahele Mulgi kihelkonnale. mist süsteemsemaks ja võimalikult vähe.“ pöörduvad 112 numbrile. kust tehti pooled kõiki- kiiremaks. Politseid saab numbrilt „Peame olema kindlad, dest maakonna kõnedest. Üks oluline põhjus, 112 kutsuda juba aastast et keegi ei jää abita ja sel- Tartumaalt on peamiseks miks abivajajatel tuleb 2015 ja enamik abivajaja- leks proovime veenduda vale lühinumbri valijate eelistada numbrit 112 on test on selle muudatuse selles, et kõned jõuaksid asukohaks Tartu. Oma kahtlemata kiirus. „Häda- juba omaks võtnud. „Viie siiski abiandjateni.“ maakonna enamike valele abinumbrile 112 tehtud aastaga on lühinumbri Ühtlasi paneb Häirekes- numbrile helistajate ena- kõne tuleb meie süsteemi 110 valijate hulk lange- kus inimestele südamele, musega paistavad silma ilma suunamise ja auto- nud 2% kõikidest kõne- et üle vaadataks erinevad ka Valga, Viljandi ja Võru. maatteavituseta. Teine ja dest, mis Häirekeskusele teavitusmaterjalid maju- veelgi olulisem põhjus tehakse. Kuigi protsen- tusasutustes ja avalikes HEIKO LEESMENT on see, et helistajate täp- tuaalselt on see Häirekes- infokanalites, kus peab häirekeskuse ekspert sem positsioneerimine kusel tehtavast miljonist olema kirjas hädaabi- kommunikatsiooniosakond on võimalik vaid häda- kõnest väike hulk, rää- number 112, mitte muud MULGIMAA ARENDUSKODA avab Leaderi meetme 2020. aasta projektitoetuse taotluste taotlusvoorud. Projektitoetuse taotlust saavad esitada Mulgi vallas, Jäätmevedu järgmisel aastal SAAME TUTTAVAKS Tõrva vallas (va Soontaga küla) ning Viljandi vallas (va endise Kolga-Jaani valla külad) tegutsevad ettevõtjad, Korraldatud olmejäätmete kogumisteenu- mittetulundusühingud (MTÜ), kohalikud omavalitsused (KOV) se hankeleping AS-iga Ragn-Sells lõpeb ja sihtasutused (SA). 31.12.2019. Uue vedaja leidmiseks on korral- datud hange, mille tulemused selguvad Taotlusvoorud avatud järgmiselt: 30. detsembril 2019. Madalaima hinna pakkujaga 17.–24. jaanuar 2020, I meede „Ettevõtluse arendamine“ sõlmitakse leping, kuid reaalne vedu uute tingimus- Toetuse miinimumsumma 2000 eurot ja maksimumsumma 30 tega saab alata hiljemalt 1. aprillil 2020. Sinnamaale 000 eurot. Taotleda saavad Mulgimaa Arenduskoja piirkonnas jätkab praegune jäätmevedaja AS Ragn-Sells. Kuna Halliste ja tegutsevad ettevõtjad. Toetust antakse kuni 60% abikõlblike praegune vedaja ei nõustunud lepingu pikenda- kulude maksumusest. Kaarli misega samadel tingimustel ja praegu kehtivate 2.–9. oktoober 2020, II meede „Külakeskkonna ja hindadega, toimub prügivedu 1. jaanuarist kuni uue kogukonna arendamine“ rahvamaja Toetust antakse kuni 25 000 eurot. Taotleda saavad MTÜd, hanke võitja veo alguseni AS-i Ragn-Sells
Recommended publications
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile

    Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile

    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
  • Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014

    Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014

    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)

    Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)

    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale

    Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale

    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus

    Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus

    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja

    Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja

    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli

    Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli

    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
  • Kooliaasta on Alanud

    Kooliaasta on Alanud

    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
  • Mulkide Nime Saamisloost Ehk Kas Mulgid on Tõesti Rumalad?

    Mulkide Nime Saamisloost Ehk Kas Mulgid on Tõesti Rumalad?

    MULKIDE NIMETUSE SAAMISLOOST EHK KAS MULGID ON TÕESTI RUMALAD? TAAVI PAE, KERSTI LUST äimasolev haldusreform on taas tõstatanud sõna mulk päritolu teema. Piiridega seonduva kõrval kütab kirgi küsimus, kas Lõuna-Viljandi- K maale loodavale vallale sobib nimeks Mulgi, mis meie naaberrahva keeles viitab tähendusele ’loll’. Meie viimastes ilmunud keelekogudes – „Eesti etümoloogia sõnaraamatus” (2012) ja „Eesti kohanimeraamatus” (2016) – on tõepoolest kinnistunud arusaam, et sõna mulk ja piirkonnanimi Mulgimaa tuleb lätikeelsest sõnast muļķis, muļķe ’narr, rumal, lollpea’.1 Tähendust avades kohtame aga ka teistsuguseid seletusi ning käesoleva artikliga jõuame hoopis arusaamale, et praegu käibetõeks muutunud seisukoht on enam kui kaheldav. Järgnevas tuleb lähema vaatluse alla rahvanimetuse mulk kujunemine ja selle tähendustaust, rõhuasetusega sõna päritolul. Kõrvale jääb Mulgimaa konstrueerimise teema ehk see, kuidas ja mis piirides on kujunenud tänaseks see Mulgimaa, mida me tunneme ja hindame (vt Pärdi 2000; Pärdi jt 2014). Nimetus mulk ja selle seletused Esmalt anname kronoloogilise ülevaate varasematest seletuskatsetest. Siin- kohal näib, et sageli on nime seletajatele olnud eelnevad allikad kas tervenisti või osaliselt teadmata. Mulgi teema ilmub tõenäoliselt esmakordselt Eesti kultuurilukku Märt Miti (1833–1912) mälestustes.2 Kuna see mälestuskild on vähetuntud ja meie hilisemas analüüsis oluline, siis olgu see siinkohal ära toodud:3 Jumalale tenu meie rahva mann siin Rõngun ei ole see Veliste usu tõbi küll veel nii suures saanu minna, ent üle Pikassilla säält tuleb sääratsid hukka lännu inemisi siia, ning üts särane Mulk Jaak Pullerits4 on mineval püha- päeval jälle siin meie Käoste palvemaean tunni pidanu ja seda hukka saat- vad mulke seemet külvanu. (See nimi Mulk pruugitakse kui kõige teotavam nimi Tartumaa rahvast, kellega, kui üht Viljandima inimest nähakse, temal siis sõimamiseks vasta silmi üteldakse.
  • Velo Mulgimaa

    Velo Mulgimaa

    TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
  • Tunnustati Tublimaid Õpilasi Kaitsevägi Ehitas Penujasse Silla

    Tunnustati Tublimaid Õpilasi Kaitsevägi Ehitas Penujasse Silla

    Kevadpäevalised jalutasid rõõmsas rongkäigus läbi Abja kultuurimaja ette. MEELIS SÕERDI foto Mudilased lustisid kevadpäevadel Aastakümnete pikkuse traditsiooniga mudilaste kevadpäevad tõid tänavu Kaitseväe pioneerirühm Penujas silda ehitamas. MEELIS SÕERDI foto 26.–28. maini Apja kokku 44 sügisel kooliteed alustavat last Halliste ja Abja vallast ning Mõisaküla linnast. Kolme päeva jooksul sportisime, käisime ekskursioonil Tartus ja Elistvere loomapargis, kohtusime Potsataja ja Niff-Niffiga ning sõime palju kommi. Kaitsevägi ehitas Penujasse silla Toredaks üllatuseks olid kevadpäevalised ise, keda oli nii palju ja kes olid Suurõppusel “Kevadtorm” osa- põld, kust silomassi veetakse, teisel tehnikarühm. Kivid ja pinnas võeti väga tublid. lenud kaitseväelased ehitasid Penu- pool oja. ümbruskonnast. Risust sai puhtaks Korraldajad tänavad lapsi, lapsevanemaid ja toetajaid Hasartmängumaksu jasse silla, mis lühendab külarahva Jaanuaritormis hävinud endise ka ojasäng silla ümbruses. Nõukogust ja Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupist. jalavaeva ja säästab põllumajandu- truupidest ülekäigu asemele rajas Sild ehitati ühelt poolt kompen- Triinu Menning settevõtjate veokulusid. kaitseväe pioneerirühm prussidega satsiooniks õppuste käigus külatee- Maikuus sai valmis kaitseväe pio- kaetud palksilla. See toetub otstes ja de kahjustamise eest. Teisalt oli silla Tunnustus Halliste vallale neeride ehitatud uus sild üle Penuja keskel endise silla püsti aetud ja ki- ehitamine pioneeridele üks õppu- oja, mis külavanem Reet Paju sõnul videga täidetud truupidele. Uus sild se ülesanne. Loa silla ehitamiseks Üleriigilise ülevaatuse “KODU KAUNIKS” Viljandimaa komisjon va- on jalavaeva lühendajana vajalik kannab 8-tonniseid ja raskemaidki taotlesid kaitseväelased nende alga- lis maakonna tänavuste parimate hulka Halliste kooli, kiriku ja lasteaia kogu külale. Lisaks lühendab sild 3–4 veokeid. tust igati soosinud Abja Vallavalitu- hoonetekompleksi. kilomeetrit veokaugust Penujas maad Palgid saagisid pioneerid tormi- selt.
  • Eesti Keele Käsiraamat

    Eesti Keele Käsiraamat

    EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded