Rahulikke valgeid jõule, tujuküllast aastavahetust ja head uut aastat kõigile!

Abja, ja Mõisaküla omavalitsused

Jõulutaat saabus tänavu kõige enne Mõisakülla Lapsi ja igas eas täiskasvanuid mitmel pool Mulgimaal tänavusel jõu- luajal juba rõõmustanud jõulutaat külastas esmalt eakaid Mõisaküla ela- z Abja kultuurimajas andis I advendil kontserdi vabariiklik akordionistide kontsertorkester Tremolo Venda nikke. Tammanni (fotol vasakul) ja Valdo Värgi juhatusel. MEELIS SÕRDI foto Mõisaküla linna toel 9. detsembril kultuurimajas korraldatud eakate jõulu- peol peolaudades istet võtnud auväärses eas linnarahvale soovis hakatuseks SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD jõulurõõmu ja hingerahu linnapea Ervin Tamberg. Advendiaeg algas kõikjal traditsiooniliselt esimese hingestava advendisõnumi rahvani edastanud EELK advendiküünla süütamise ja mitmel pool Mulgimaalgi Mõisaküla koguduse õpetaja Rein Schihalejev. Samas jõulude ootusest kantud kontsertidega. lõid kuusel särama ka arvukad eri värvi elektripirnid. Oma küünla süütasid ja asetasid kuuse alla ka mitu Abja kultuurimajas linnaelanikku. Meeleolu aitas luua kultuurimaja sega- andis esimesel advendil saalitäiele kuulajatele kauni ansambli laul. kontserdi vabariiklik akordionistide orkester Tremolo, Kuuse alt siirduti kultuurimajja, kus saalis kuulati Kaja mida juhatasid Venda Tammann ja Valdo Värk. Eraldi Õiguse laululaste esinemist. Laila Hakkaja klaveril musit- esines džässilike paladega orkestri ansambel, kus lisaks seerimise ja jõuluteemalise vahelugemise saatel rüübati akordionistidele Andrus Ostrovile ja Valdo Värgile mu- pärast väikeses saalis teed ja krõbistati piparkooke. sitseerisid Heiki Vungi ja Endel Purju. Andrus Ostrovile usaldati ka kontserdi eel saalis esimese advendiküünla külamajas läitmise au. Saalis viibijaid tervitas soojalt Abja vallava- oli nii kohalikul rahval kui inimestel Abjast, Abja-Va- nem Peeter Rahnel. namõisast ja kaugemaltki meeldiv võimalus saada osa Eesti Vabaõhumuuseumi segakoori advendikontserdist. Mõisakülas Kõlasid jõulu- ja isamaateemalised laulud nii koorilt kui süüdati esimesel advendil õhtupimeduses tavakohaselt koori segaansamblilt. Dirigent Elo Lutsepa sõnul oli see küünal keskväljakul linna jõulukuuse all. Küünla läitis nüüdseks alles kolm kuud tegutsenud koorile päris es- makordne esinemine. Kaunilt kõlanud laulud leidsid publikult sooja vastuvõtu. Koor oli eelmisel päeval saabunud Penujasse laulu- laagrisse. Mõtte korraldada laager Penujas algatas Penuja z Tänavu esimesena rõõmustas kingipakke jaganud jõulutaat Mõisaküla kanti ja sealset külavanemat Reet Paju varasemast ajast eakaid nende jõulupeol. MEELIS SÕERDI foto tundev Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi, kes samuti lauljaterivis seisis. Enne kontserti kõneles tun- “Küünlad nüüd süütame taas...” laulis segaansambel Noobel nelik, klaveril nustatud teadlane slaidide kaasabil poolesajale kuulajale saatjaks Laila Hakkaja. Käes olnud küünaldest süütasid lauljad väikesed akadeemilise tunni vältel huvitavat kunagiste Penuja ja küünlad laudadel. Lisaks ansamblile said sooja aplausi osaliseks toredate laiemalt Mulgimaa talude ja taluhäärberite ajaloost. lauludega esinenud lasteaialapsed õpetaja Tiina Raba juhendamisel, klaveril saatjaks Kadi Kask. Erksais jõuluvärvides kostüümides tantsis naisrühm Uue-Kariste rahvamajas Vaprad Ene Akkaja juhendamisel. Eeskava sidus jõulumeeleolus värssidega tõid oma südamliku esinemisega esimesel advendil jõu- Laila Hakkaja. Meeleolu lõid ühiselt lauldud jõululaulud ja populaarsed luootuse kuulajate hinge Halliste Põhikooli õpilased. ringmängud. Esimese advendiküünla süütas saalis Halliste Vallavoli- Päkapikumütsides peoperenaised kandsid laudadele jõulupraed, koogid kogu esimees Ene Maaten. Tema oli läitnud samal päeval ja teekannud. Saabus jõulumees koos päkapikuga, jagades jõulusalmi või z Mõisaküla keskväljakul kuuse all laulis I advendil varem esimese advendiküünla ka Halliste aleviku keskel -laulu eest paki igale laudkonnale ja rahvarohke peoõhtu korraldajaile. Kõige ansambel ja advendisõnumit kuulutanud kirikuõpetaja bussijaama taga jõulukuusel, mille ees samuti esinesid pikema jõulusalmi luges jõulumehele ilmekalt ette 86-aastane nooruslik Rein Schihalejev (vasakul) süütas esimese advendi- Halliste õpilased. Mõisaküla linna aukodanik Arnold Kull, kelle tõi autoga peole ja viis koju küünla. MEELIS SÕERDI foto Meelis Sõerd tema hooldaja Alo Kirikal. Meelis Sõerd Halliste alevikus valmis tänavavalgustus Novembrikuus lõppesid tööd Halliste aleviku tänavavalgustuse täie- likul väljaehitamisel, mille tulemusel sai valgeks mitu seni pimedal ajal valgustuseta olnud piirkonda. “Põhitänavad on nüüd valgustusega kaetud ja Halliste alevik on pimedal ajal ilus valge,” väljendas Halliste vallavanem Andres Rõigas tehtud tööde üle rahulolu. Maanteeäärne valgustus hakkab pihta aleviku Viljandi-poolsest otsast. “Positiivne on, et rahvamaja juurde on nüüd valge minna ja valgustatud on ka Polli tee ja Kaare tänav,” ütles vallavanem lisaks. Ühtlasi avaldas ta lootust, et nüüd on Õisu ja Halliste tänavavalgustus korras. Halliste aleviku tänavavalgustuse projekti koostas firma XXL Suport OÜ, töövõtja oli Electrum AS. Töödega alustati augusti lõpus ja need lõppesid novembris. Maksma läksid tööd kokku 464 000 krooni. Pool sellest kaeti valla eelarvest ja teine pool tuli toetusena Majandusministeeriumilt. Halliste aleviku tänavavalgustust hooldab Abja Elamu OÜ. Esialgsete plaa- nide järgi lülitatakse kell pool üksteist õhtul sisse öövalgustus – põlema jääb iga teine või kolmas lamp, ülejäänud kustutatakse. Hommikul kella kuuest z Penuja külamajas andsid I advendil kontserdi Eesti Vabaõhumuuseumi segakoor ja ansambel Elo Lutsepa süttivad taas kõik tuled, mis kustutatakse hommikuvalguse saabudes. (vasakult neljas) juhatusel. MEELIS SÕERDI foto Meelis Sõerd Vabariigi juubeliaasta sai väärika punkti Lõppevat Eesti Vabariigi 90. juubeliaastat Abja vallas ettevalmistused Abja Gümnaasiumi võimla ja ujulaga tähistanud ürituste sarja kokkuvõttena toimus Abja juurdeehitise rajamiseks lähiaastail. Kohtuti ministriga kultuurimajas 6. detsembril osalejaterohke pidulik Riiklike auavalduste saatel maeti oktoobri algul koosviibimine. Halliste kalmistule oma perekonna hauaplatsile üm- Kahe omavalitsuse ühinemisprotsessi algatanud Abja ja Halliste valla- Peosaalis, mida kaunistasid nii Eesti Vabariigi juube- ber Abja vallast pärit Vabaduse Risti kavaleri August volikogude liikmed kohtusid regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga. liaasta rahvusvärvides logo kui jõuluehteis kuusepuu, Kengi säilmed. Selle teokssaamise heaks andsid kodani- Abja ja Halliste vallavolikogude liikmete ja vallavanemate kohtumisel istus laudades kokku enam kui sada inimest – Abja valla kualgatuse korras olulise panuse Salme Vainlo ja Aksel regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga 19. novembril Halliste rahvamajas ja selle hallatavate asutuste töötajad koos kaaslasega. Tiideberg. arutati piirkonna tulevikuplaane ja arenguküsimusi seoses kahe omavalitsuse Abja vallavanem Peeter Rahnel võis oma peokõnes Käimas on ettevalmistused Abja ja Halliste valla ühi- eelseisva ühinemisega 2009. aasta oktoobris. Ettekande teinud ja mitmele vaadata tagasi tegusale ja kordaläinud aastale. Olulise- nemiseks järgmiste kohalike volikogude valimiste ajal talle esitatud küsimusele vastanud minister andis ühinemisplaanile posi- mate ettevõtmiste seas märkis ta tunnustavalt abjalaste 2009. aasta oktoobris. tiivse hinnangu. aktiivset ja tulemuslikku osavõttu kevadisest üleriigili- Vallarahva tublidust tunnustas ja soovis head peotu- Hallistest suundus Kiisler Viljandisse, kus maavanem Kalle Küttise ja sest koristuskampaaniast “Teeme ära!”. Seoses 50 aasta ju ning rahulikke jõule ka Abja Vallavolikogu esimees omavalitsusliidu esindajatega arutati regionaalpoliitilisi küsimusi. Ministrit möödumisega Eesti esimese motoklubi asutamisest Abjas Taevo Viitas. saatjate hulka kuulus Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Halliste peeti veebruaris meeles teenekaid motospordiveterane, Raimond Valgre kaunite viisidega lõid meeleolu akor- vallavanem Andres Rõigas. tunnustati tänaseid eestvedajaid ja kavandati Abja mo- dionistid Valdo Värk ja Andrus Ostrov akordionistide Meelis Sõerd tospordi ajaloo jäädvustamist. kontsertorkestrist Tremolo. Neilt kõlas ka tantsumuusi- Abja suvepäevade pidustuste eel avas uksed eakate ka, laulusolistiks Andrus Rõigas. Hando Runneli, Marie päevakeskuse esimene järk. Septembris lõigati läbi lint Underi jt. poeetide värssidega sidus peokava kauniks valla kaasabil renoveeritud Abja päästedepoo hoone uue tervikuks Karin Hunt. Fuajees ja väikeses saalis olid kae- tornikiivri uste eest. Käimas on Abja paisjärve ja selle tud suupistelauad. ümbruse kujundamine kauniks puhkealaks. Alanud on Meelis Sõerd

Seega on keelatud trepikodades hoi- viia, keeldumise korral on naabritel/ Tähelepanu da näiteks mööblit, jalgrattaid, põlev- ühistul võimalik teha avaldus pääs- materjale jne, mis võivad ohu korral tekeskuse tuleohutusbüroole nõuete kortermajade takistada inimeste evakueerimist ja rikkumise menetluseks. takistada päästetöid. Trepikojad pea- Tulekahjud keldrites on üks raske- üldkasutatava- vad olema puhtad ja täies ulatuses maid ja ohtlikumaid pääste- ja kustu- kasutatavad. Samamoodi on evakuat- tustöid. Ohus on inimesed ning peale tele pindadele! siooniteed üldkasutatavad pinnad keldris hävineva vara saavad kahjus- Kortermajade ühistutel tuleb ko- keldrites. Keldrites võib ladustada tatud kogu hoone kommunikatsioo- heselt sekkuda, kui keldrisse hakkab materjale üksnes selleks ettenähtud nid ja esimeste korruste põrandad. tekkima nn punker. Väga paljud boksides. Kui tulekahju peaks puh- Eeltoodud nõuete täitmine ei ole pel- keldritulekahjud saavad alguse sel- kema evakuatsiooniteel, on hoonest galt seaduse järgimine, vaid eelkõige listest ladustamis- või koosviibimis- inimeste evakueerimine raskendatud elanike turvalisuse tagamiseks. kohtadest. või ei ole seda üldse võimalik teha. Näiteid hiljutistest põlengutest z Abja ja Halliste omavalitsustegelased arutasid Halliste rahvamajas Kortermajade üldkasutatavatel Vastutus tuleohutusnõuete täit- kortermaja keldrites: ühinemisteemadel regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga (vasakul). pindadel, milleks on trepikojad, pöö- mise eest lasub objekti omanikul 14. juunil põlesid Tartu linnas Anne MEELIS SÕERDI foto ningud ja keldrites boksidevahelised või valdajal, kortermajade puhul tn ühe kortermaja keldris kaltsud, käigualad ja saalid, tuleb korraldada üldkasutatavatel pindadel ühistul. mis olid kustutatud enne päästjate tuleohutusnõuete täitmine. Eelmainitud tuleohutusnõuete rik- saabumist, päästjad kontrollisid eda- Külarahvas kohtus Lagle Parekiga Tuleohutuse üldnõuete § 34 järgi kumiste eest on võimalik karistada sist ohutust. tuleb kelder ja pööning hoida korras väärteokorras kuni 18 000 krooniga. 4. juulil kell 03.46 teatati, et Tartu Kodanikupäevale pühendatud vestlusringi külaline Kamara külatoas ja puhas materjalist või esemetest, Hoonete omanikule/ühistule on või- linnas Laial tänaval asuva hoone oli nimekas ühiskonnategelane Lagle Parek. mis võivad kergesti süttida. Uksed malik anda haldusakt ettekirjutuse- keldrist tuleb paksu suitsu. Kohale Kohvilauas õdusas Kamara külatoas olid Lagle Parekit kuulama ja temaga tuleb hoida lukustatult ja aknad pea- ga, mis nõuab evakuatsiooniteelt saabunud päästjad selgitasid, et keld- mõtteid vahetama tulnud kamaralasi noortest pensionärideni. Külarahva ellu vad olema klaasitud ja suletud. põlevmaterjali eemaldamist, kui ei ris põleb praht ning tuli oli levinud ja probleemidesse süüvinud Lagle Parek õhutas maainimesi nii elukeskkonna Kortermajades on evakuatsiooni- selgu, kes on põlevmaterjali omanik. ka keldri vaheseina ja lae vahele. heakorra ja turvalisuse parandamise kui ka külaelu sisukamaks muutmise teedeks trepikojad ja keldrites bok- Ettekirjutuse täitmata jätmise korral Päästjad kustutasid tulekahju ning nimel ilmutama rohkem kodanikualgatust. Muuhulgas tõstis ta esile samas sidevahelised käiguteed. Vastavalt kasutatakse sunnivahendina sunni- õnneks kaugemale see ei levinud. Kamara külatoas rendipinnal tegutsevat Abja Koolituskeskust, mis oma tuleohutuse üldnõuete § 38 punktile raha väljanõudmist läbi täitemenet- Tulekollete leidmiseks avati kahe külaedendusliku tegevusega on tuntud ka väljaspool Mulgimaad. 2 ei tohi tõkestada evakuatsiooniteid luse. Kui elanik on üldkasutatavasse ruutmeetri ulatuses seina. Lagle Parek oli 1992. ja 1993. aastal siseminister, 1992. aastal kandideeris või -pääsu seadmete, pakendite, taara, ruumi ladustanud materjale või ese- Viljar Schmidt, Eesti presidendivalimistel. 2007. aastal valiti ta aasta-kodanikuks. Praegu esemete, mööbli või muu sisustusega. meid, mis otseselt rikub tuleohutus- Lõuna-Eesti Päästekeskuse töötab Parek Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Nõukogu esimehena nõuete täitmist, tuleb paluda see ära järelevalveteenistuse juht ja juba oma ametist lähtuvalt on väga huvitatud elust külades. Kuu aja jooksul enne kohtumist Lagle Parekiga kogusime külaelanikelt vanu Kamara ajalugu kajastavaid fotosid, tegime nendest koopiad ja pa- nime üles väikese näituse. Raha näituse jaoks sai Kamara raamatukogu Kultuurkapitalilt. OMAVALITSUSKROONIKAT Eve Raska, ABJA VALLAVOLIKOGU HALLISTE VALLAVOLIKOGU miseks 1500 krooni ja Abja-Vanamõi- raamatukoguhoidja • (20. XI) otsustas võõrandada • (5. XII) kinnitas Halliste laste- sa Seltsile piirkondliku maarahva peo vallavara nimekirjas oleva Jaama aia Pääsuke arengukava aastateks korraldamiskuludeks 3000 krooni; tn 15 katastriüksuse Abja-Paluoja 2008–2011; • andis välja raieloa Aimur Kruu- linnas hinnaga 30 000 krooni seda • arutas Abja ja Halliste valla eel- sele kuuluva Õisu alevikus asuva taotlenud EKNK Abja-Paluoja ko- seisvat ühinemist reguleeriva ühine- muinsuskaitse all oleva Õisu mõi- gudusele; mislepingu sisu; sa saeveski hoone ümbrusest võsa • kehtestas Abja-Paluoja linnas • kehtestas alates 1. jaanuarist 2009 ja 72 kasvava puu raiumiseks ning Kivi tänava piirkonna detailplanee- hooldajatoetuse määramise ja maks- suuremate mahamurdunud puude ringu; mise korra Halliste vallas; koristamiseks; • võttis teadmiseks vallavalitsuse • kehtestas sarnaselt eelnenud • eraldas valla eelarve seltsitegevu- finantsala juhataja Külli Mõttuse üle- aastatele 2009. aasta maamaksu se vahenditest projekti laenuintres- vaate valla 2009. aasta eelarve koos- määraks Halliste vallas põllumajan- side tasumiseks Halliste Elu Arengu tamise hetkeseisust. dussaaduste tootmiseks kasutusel Seltsile 5787 krooni ja Halliste spor- olevale maale ja looduslikule rohu- diklubile 2620 krooni; ABJA VALLAVALITSUS maale 1,1 % ja kogu muule maale 2,1 • (5. XII) kinnitas detsembrikuu • (10. XI) eraldas taotluste alusel % maa maksustamishinnast aastas. hooldajatoetuse saajate nimekirja z Tähistamaks kodanikupäeva kohtusid huvilised vestlusringis Kamara raha eelarvevahenditest järgmiselt: Kehtestas 2009. aastaks sügava ja ras- summas 4000 krooni; külatoas ühiskonnategelase Lagle Parekiga (keskel). piirkondliku maarahva peo korral- ke puudega valla elanike registrisse • määras Jaanus Pihule Ülemõi- damiseks 5000 krooni, luuleklubile kantud pensionäridele maamaksu sa külas kuuluva hoidla teenindus- MEELIS SÕERDI foto “Valguseoks” luulevalimiku välja- soodustuse 1 ha ulatuses avalduse maaks 16024 m². andmiseks 1000 krooni, Toivo Lapile alusel ja represseeritutele ning rep- 1/3 osas Veelikse külas Sikupilli talu resseeritutega võrdsustatud isikute- MÕISAKÜLA LINNAVOLIKOGU Õpilased valmistasid salvkaevu ehituse maksumusest ja le nende kasutuses oleva elamumaa • (20. XI) kinnitas Mõisaküla Kooli Raissa Rambile elektritööde kompen- osas avalduse alusel. arengukava aastateks 2008–2011; lasteaiale toole satsiooniks kuludokumentide alusel • võttis vastu otsuse Mõisaküla lin- Abja lasteaia pere võttis tänuga kingitusena vastu lastetoolid, mis Abja 606 krooni; HALLISTE VALLAVALITSUS na arengukava täitmise kohta 2008. Gümnaasiumi õpilased neile tööõpetuse tundides olid valmistanud. • tegi muudatusi valla eelarves, • (18. XI) kinnitas novembrikuu aastal; Toolid käeotsas, astus hulk Abja Gümnaasiumi õpilasi 28. novembri hom- suurendades 709 056 krooni võrra toimetulekutoetuse saajate nimekirja • algatas Mõisaküla linna arengu- mikul koos õpetaja Katrin Otsaga lasteaia uksest sisse. Lasteaia juhataja Kersti nii laekumisi sihtfinantseerimise ar- summas 12 404 krooni; kava muutmise. Künnapuu palus külalised saali, kus uutel toolidel istet võtnud mudilased vel kui ka kulusid klassifikaatorite • maksis 500 krooni stipendiumi kinkijaile kooris “Suur aitäh!” hüüdsid. lõikes; ühele kõrg- ja ühele ametikoolis õp- MÕISAKÜLA LINNAVALITSUS Kokku kakskümmend punast lastetooli valmistasid VII, VIII, ja IX klassi • väljastas ehitusloa Jaotusvõrk pivale valla noorele: • (10. XI) kinnitas ülevaatuse õpilased Abja lasteaialastele õpetajate Katrin Otsa ja Vane Valksaare juhen- OÜ-le Sarja külas Järvekuru talu ala- • andis ehitise kasutusloa Halliste “Mulgimaa särama” tulemused ja damisel tööõpetuse tundides. Abja Gümnaasiumi direktori Jüri Ojamaa jaama, maakaabli ja 0,4 kV õhuliini alevikus Klubi tn 5 asuvale renoveeri- hüvitas linnas asuvate hoonete, sõnul panid poisid toolid detailidest kokku, tüdrukud kaunistasid punaseks ehituseks; misjärgsele Halliste rahvamajale; piirdeaedade jmt remondiks kasu- toonitud toolid lastepäraste maalingutega. • väljastas kasutusloa ehitise püsti- • väljastas kaevamisloa Emplower tatud viimistlusvahendite maksu- Valmis toolidest oli eelnevalt koolimajas näitus. Koolipere valis sealt kolm tamisel Jaotusvõrk OÜ-le Põlde külas AS-le kaevetöödeks Halliste alevikus musest linna poolt 15-protsendilise kõige enam meeldinud tooli, mille on kujundanud Triin Kask, Birgit Tiit ja Kair Pruunsi Jaama eramu liitumis- Viljandi mnt 4 asuva hooldekodu hinnasoodustuse kokku 2144 krooni Lois Õigus. Nende toolid saadeti Viljandisse kuni 22. detsembrini spordi- ühenduse kasutamiseks; kaitsme kinnisvoolu suurendami- kuuele isikule; hoones näha olevale kogu maakonna ilusamate toolide näitusele. • kinnitas Abja Gümnaasiumi hoo- seks; • eraldas reservfondist 600 kroo- Toolid valmisid Eesti Metsatööstuse Liidu eestvedamisel korraldatud lekogu 2008/2009. õppeaastaks järg- • tegi muudatusi valla 2008. eelar- ni Valma-Tamme SK-le Valla Volle puupäeva raames. Viljandi linna ja maakonna koolid tegid kokku 500 las- mises koosseisus: Ingrid Kõiv, Kairit ves vahendite suunamisega reserv- võrkpalliturniiri osaluskuludena ja tetooli. Luisk, Aimar Sikka, Riina Teearu, fondist, eraldades Viljandimaa Oma- 1000 krooni Abja-Vanamõisa Seltsile Puupäeva ideeks on rõhutada puidu kui materjali laialdast kasutust meie Maia Voss (lapsevanemate esindajad), valitsuste Liidule 17 860 krooni, Õisu piirkondliku maarahva peo korral- igapäevases elus. Projektis osalejad ja korraldajad usuvad, et puidust tooli Terje Jaakson, Katrin Ots (õpetajate raamatukogule interneti kuutasuks damiskuludeks; valmimisele kaasaaitamine ning kauni tooli kingituseks saamine on sünd- esindajad), Liis Kommer ja Rauno 2800 krooni, Abja Muusikakoolile • (24. XI) määras ja maksis välja mus, mis lapsepõlvest meelde jääb ning aitab ümberringi toimuvat paremini Lukka (õpilaste esindajad); nimetas õpilaste teatri külastusreisi novembrikuu toimetulekutoetused mõista. hoolekogusse valla esindajana voli- sõidukuludeks 1800 krooni, Abja seitsmele taotlejale kokku 6887 kroo- Meelis Sõerd kogu esimehe Taevo Viitase. Gümnaasiumile jõulupeo korralda- ni. Folklooriringi lapsed esinesid Riigikogus Esimene detsembrikuu päev oli Mõisaküla mulgi folklooriringis käivate- le lastele põnev ja elamusterohke. Toimus esinemine Tallinnas Riigikogus vastvalminud konverentsisaalis, kus avati Viljandimaa kuu. Lapsed laulsid ja tantsisid neid lugusid, mis on selgeks õpitud juhendaja Alli Laande käe all eelmise hooaja jooksul. Enne esinemist tehti lastele huvitav ringkäik Toompea lossis. Giid Archibald rääkis Valgest saalist. Sosistamise nurkades sai teise sosinat kuulata. Istu- sime ka Riigikogu istungitesaali rõdul, kus tavaliselt on kohad kirjutavale pressile. Lapsed esitasid hulga neid huvitavaid küsimusi ja said giidilt neile vastused. Järgmisel päeval proovis olid kõik lapsed sellest sõidust vaimustunud ja tahtsid uusi laulumänge õppida, et taas esinemisteks valmistuda. Tiina Raba

z Halliste valla eakate peol Uue-Kariste rahvamajas üllatas kohalik näitering publikut lustaka näitetükiga, mille 1918. aastal gooti kirjas trükitud tekstivihik leiti rahvamaja pööningult. MEELIS SÕERDI foto Näitering üllatas eakat publikut Halliste valla pensionäride sügispeol Uue-Kariste Märkimisväärne on seik, et koltunud kaantega õhukese rahvamajas naerutas eakat publikut oma näitering. gooti kirjastiilis näidendivihu leidis Heiki Alp juhusli- Bussiringi ja autodega suure novembrituisu eelsel õh- kult suvel Uue-Kariste rahvamaja remondi aegu maja tul hubasesse Uue-Kariste rahvamajja kogunenud saali- pööningult. täit pensionäre üle Halliste valla tervitas maja perenaine “Et näidend on trükitud 1918. aastal, siis arvasime, et Ivi Alp. Mulgi kuues Halliste vallavanem Andres Rõigas seda on kohane lavastada just lõppeval Eesti Vabariigi tänas lillekimbu ja meenetega peo heaks kõige enam juubeliaastal,” kõneles Aino Nugis, kes ise tõlkis selle vaeva näinud Ivi Alpi, Leili Tšernõšovat, Eva Allikut, teksti eesti kirjaviisi ja paljundas. “Meil on staarid ja pri- Taima Koiki ja Aino Nugist. madonnad,”“ lisas lavastaja naerdes, kuidas oli võimalik, z Mõisaküla mulgi folklooriringi mudilastele tehti tänuks toreda esi- Halliste valla sotsiaaltöötaja Elle Kutti tutvustas veeb- et alles oktoobris õppima hakatud näidend novembri nemise eest ekskursioon Toompeal Riigikogu hoones. Rõdult ajakirjanike ruarikuus jõustuvat uut pensionide väljamaksmise kor- lõpuks lavale jõudis ja esmaesituses valla pensionäride kohtadelt said lapsed uudistada ka istungitesaali. TIINA RABA foto da. peol publikut naerutades sooja vastuvõtu leidis. Mõnusa näitemänguelamuse pakkus peolistele Tantsumuusika eest kandis pensionäride peol hoolt Uue-Kariste rahvamaja näitering. Urve Olonen, Merle Uue-Kariste rahvamaja ansambel. Luuleõhtul loeti Mõtsnik, Leili Tšernõšova ja Heiki Alp mängisid Aino Peo korraldasid Halliste valla toel ühiselt Uue-Kariste Nugise lavastatud ühevaatuselise olupoliitilise jandi – Naisselts, Rimmu Külaselts Rimmo ja Uue-Ka- Karevat ja Runnelit „Nurjaläinud äpardus“. Varjunime Kivilombi Ints all on riste rahvamaja. Toidud ligi sajale inimesele valmistas ja näidendi autoriks üheksakümmend aastat tagasi humo- tõi kohale Metsarõõmu kohvik. Abja Gümnaasiumi luuleõhtu oli pühendatud novembri lõpus juu- risti ja ajakirjanikuna tegutsenud Hendrik Saar. Meelis Sõerd belit tähistanud nimekatele Eesti luuletajatele Doris Karevale ja Hando Runnelile. Küünlavalgel kõlasid luuleõhtul kooli aulas gümnaasiumi vanema astme õpilaste esituses Doris Kareva ja Hando Runneli värsid. Õpilane Stefi Suvi ja Kurb tõdemus on see, et tulekahju Hoolsus kulub ära ka piduroogade direktor Jüri Ojamaa esitasid kitarri saatel laule Hando Runneli tekstidele. JÕULULUGU põhjustas ümber kukkunud küünal. valmistamisel, et toit ei läheks kõr- 28. novembril 50. sünnipäeva tähistanud hulga luulekogude autori, koos- Väike küünal seadis ohtu paljude bema ning kuuma pliidi lähedale ei taja ja tõlkija, tunnustatud poetessi ning kauaaegse UNESCO Eesti rah- Küünal põleb laual. Meeleolu on vuskomisjoni peasekretäri Doris Kareva elu ja loomingut tutvustas õpetaja ülev. Sest on jõuluaeg. Äkki muutub inimeste elu ja vara, tuues kaunisse ununeks süttivaid asju, näiteks räti- jõuluaega ärevust ja hirmu. Paraku kut, pajalappe, salvrätte jms. Silvia Mälksoo. olukord ärevaks. Põleb! Õpetaja Siiri Meidla kõneles 24. novembril 70. juubelisünnipäeva tähis- Mullustel jõuludel puhkes Tartu on see vaid üks näide paljudest. • Kui hoolid endast ja oma lähe- Jõulude ja aastavahetuse melus tanud populaarse luuletaja Hando Runneli elu- ja loometeest. linnas Lepiku tänaval kahekorruseli- dastest, ära suitseta siseruumides. Laual oli vaatamiseks väike väljapanek mõlema poeedi teostest. ses puidust kortermajas tulekahju. peame leidma aega mõtelda selle- le, et minu pere saaks veeta jõulud • Ja muidugi otseselt pühadega Õhtu lõppes keskusteluga tee- ja kringlilauas. Päästetöötajate kohale saabudes Meelis Sõerd oli kogu hoone suitsu täis ning ühest ohutult. seotu: jõulupuud ehtides vaata hoo- esimese korruse aknast paistis leeke. likalt, kuhu paigutad küünlad, ehted • Tuli on meie soojust ja valgust ja elektriküünlad. Päästjad alustasid akendel olevate ini- andev sõber, aga seda ainult juhul, meste päästmist ning sisenesid maja kui järgime tuleohutusreegleid. • Ilutulestiku kasutamisel järgi alumise korruse korterisse, kus põles Küünal sobib asetada mittesüttivale alati kasutusjuhendit ning vaata, et ühe toa sisustus. Samaaegselt korteri alusele, kust ta täiskasvanute hoolika pealtvaatajad oleks kindlasti ohutus kustutamisega aidati akende kaudu järelevalve all oma valguskiiri tuppa kauguses. Ilutulestiku seade tuleb aga välja seitse inimest, nende hulgas ka heidab. Ruumist lahkudes veendu, et suunata alati otse üles ja jälgida, et põleva korteri omanik. Hiljem toodi küünal oleks kustutatud. lennutrajektoorile ei jääks takistusi. maja teiselt korruselt välja veel üks • Ja parim jõulukingitus on väike inimene. Kuus päästetud inimest va- • Külmal ajal on oht elektrisead- elupäästja – suitsuandur, et näida- jasid koha peal esmaabi. meid ülekoormata, mis juhtmete ta hoolivust oma lähedaste ja enda Tulekahjus hävis põlenud toa si- kuumenemise tagajärjel kergesti tu- suhtes. sustus täielikult, õnneks ruumist väl- lekahju põhjustab. japoole leegid ei levinud. Ülejäänud • Ülekütmine on samamoodi tule- Rahulikku ja ohutut jõuluaega! maja sai suitsukahjustusi. õnnetuste üks sagedastest põhjustest. Lõuna-Eesti Päästekeskus

et võimalikke riske kodus maandada? Igas kodus peaks käepärast olema Kas oled teadlik Hoolitse, et kütteseadmed, korst- ka esmased tulekustutusvahendid: nad ja lõõrid oleks puhastatud ning pulbertulekustuti või kustutustekk. z riskidest oma kontrollitud vähemalt kord aastas ja Selleks, et Eestimaa kodud tule- Luuleõhtul Abja Gümnaasiumis esitas direktor Jüri Ojamaa küünla- töökorras. Samuti jälgi kütteseadme ohutumaks muutuks, on Päästeamet valgel laule Hando Runneli sõnadele. MEELIS SÕERDI foto kodus? kasutamisel, et selle lähiümbruses ei käivitanud ennetusprojekti “Kodu Kodus toimuv ja sealne olukord oleks süttivaid esemeid. tuleohutuks!”. Selle eesmärk on pa- on sõltuv meist endist. Kodu peaks Väldi elektrijuhtmete ja pistiku- randada inimeste teadlikkust kodu Koostöös Eesti Postiga maksab SEB igale inimesele olema koht, kus end te ülekoormamist, samuti kontrolli tuleohutusriskidest ning anda oskusi, Pank raha välja 250-s postkontoris te- turvaliselt tunda ning need ohud, nende korrasolekut ning veendu, teadmisi ja vahendid tagamaks tule- gutsevas Postipangas üle Eesti. Posti- mis kodus varitsevad, on meie enda et neil ei oleks põletusjälgi. Asenda ohutust kodus. panga teenus on kättesaadav ka väik- kontrolli all ja vastutada. Kuid kui kulunud juhtmed, pistikupesad ja Projekti “Kodud tuleohutuks!” semates kohtades, kus alternatiivsed sageli pöörame tähelepanu sellele, lülitid. Lülita välja elektriseadmed, raames on inimestel võimalus koju pangakanalid puuduvad. Kliendile kas minu kodu on tuleohutu või mida parasjagu ei kasuta. kutsuda päästeala spetsialist rääkima on see mugav, lihtne ja turvaline millised on riskid, mis meid kodus Kui hoolid endast ja oma lähedas- tuleohutusest ja nõustama, kuidas – postitöötaja maksab raha välja ümbritsevad. test, ära suitseta siseruumides ning saaks kodu ohutuks muuta. Kedagi Pensioni saab endiselt isikuttõendava dokumendi alusel, Miks arvame, et meie kodud on sigaret kustuta alati tuhatoosi. seal ei trahvita, vaid ennekõike tea- postkontorist vajadusel ka klienti abistades. ohutud? Ennekõike seepärast, et Veendu, et kardinad ei saa tuule- vitatakse inimest võimalikest teda ja Pensioni saamiseks postkontorist kodu on keskkond, kus oleme har- ga sattuda lahtise tule või kuumade tema lähikondseid ümbritsevatest 1. veebruarist 2009 lõpetab riik avatakse pangakonto (juhul, kui junud olema ning sageli me ei märka pindade lähedale. ohtudest. pensionide väljamaksmise post- konto on mõnes teises pangas või neid väikseid muutusi, mis seal iga Paigalda koju suitsuandur! Suitsu- Päästeala infotelefoni 1524 kaudu kontorites, kandes edaspidi pensioni puudub hoopis), väljastatakse pan- päev toimuvad. Paraku muudavad andur annab häire põlengu algjärgus, on võimalik registreerida soovitud pangakontole. gakaart, täidetakse avaldus pensioni harjumused inimesed tähelepane- mil pääsemine ja tule kustutamine on kodukülastus, saada teavet tuleohu- Pangad pakuvad pensioni väljavõt- kandmiseks kontole ning edastatakse matuks ja hooletuks. Lisaks saadab veel inimesele jõukohane. Suitsuandur tusejärelevalve inspektorite kontakt- miseks erinevaid lahendusi, milleks see Sotsiaalkindlustusametile. meid usk, et minuga ju tuleõnnetust peaks olema kindlasti igas magamis- andmete ja vastuvõtuaegade kohta. on kas sularahaautomaatide või pan- Täiendavat konsultatsiooni saab ei juhtu. Ometi räägivad toimunud toas, kuid ka elutoas ning koridoris. Erki Remmelkoor, gakontori teenuste kasutamine. Kuid postkontoris ja SEB kontoris või in- tuleõnnetused teist keelt. Suitsuanduri töökorda peaks kontrolli- Lõuna-Eesti Päästekeskuse SEB Pank pakub võimalust võtta ka fotelefonil 665 5100. Millele tuleb tähelepanu pöörata, ma kord nädalas testimisnupu abil. ennetustöö büroo juhataja edaspidi pension välja postkontoris. SEB Pank Saabumas on muuseumiaasta Aasta 2009 on Eestis kuulutatud muuseumiaastaks, mille eesmärk on pöörata erinevate sihtgruppide tähelepanu meid ümbritsevale kultuuripä- randile läbi muuseumide vaatenurga ning tutvustada ligi 250 muuseumi tegevust kultuuripärandi säilitamisel, hoidmisel ja tutvustamisel. Eesti muuseumid on oma suunitluselt väga erinevad: on kunsti-, ajaloo-, ko- duloo-, teemamuuseme jne. Muuseumiaastal on mõeldud kõigile, nii suurtele kui väikestele, nii omadele kui võõrastele. See aasta on pühendatud kõigile. Muuseumiaasta pakub midagi igaühele aastaringselt. Avamine oli juba tänavu novembris Narvas, kus peeti IX Eesti muuseumide festivali. Aasta on jagatud teemakuudeks: jaanuar – hariduskuu, märts – peidetud paigad, mai – muuseumiöö, juuni – lastega maale, september – asjade kogumise kuu, november – muuseumitöötaja. Teemakuud võimaldavad muuseumidel oma tegevust paremini planeerida. Mõisaküla Muuseum võtab muuseumiaastast osa, pakkudes lisaks pü- siekspositsioonile erinevaid külalisnäitusi. Jaanuari keskpaigani saab näha novembris 2008 välja pandud Sirje Risti koostatud fotonäitust “Abja-Paluoja minevik ja tänapäev”. Naistepäevaks pakume vaatamiseks käsitöönäitust, kus põhiosa eksponeeritavast on valminud puuetega inimeste käsitööringis. Traditsiooniliselt avame kodukandipäevadel uue fotonäituse ja täiendame ekspositsiooni uute väljapanekutega. 2008. aastal on Mõisaküla Muuseumil olnud üle 1000 külastaja. Lisaks eestimaalastele on turiste käinud USA-st, Inglismaalt, Ungarist, Venemaalt, Rootsist, Soomest, Šveitsist ja Lätist. Mõisaküla Muuseum tänab kõiki oma toetajaid, sõpru, annetajaid ja kol- leege ning soovib head aasta lõppu ja uut huvitavat muuseumiaastat! z Novembris korraldas eakate klubi Meelespea Abja kultuurimajas tujuküllase kadriõhtu. Anu Laarmann, MEELIS SÕERDI foto muuseumitöötaja MEELESPEA LÕPETAS AASTA LUSTAKA KADRIÕHTUGA Kord kuus Abja kultuurimajas kokku saav piirkonna hal,” kiidab Endla Tirgo. Pidudel käijaid on ikka olnud eakate klubi Meelespea lõpetas oma seitsmeteistküm- ka Penujast. nenda tegevusaasta rõõmsa kadripeoga. Abja kultuurimaja ringi staatuses tegutseval Meelespeal Kultuurimaja saalis laudades, mis kaetud traditsiooni- on saali kasutamine kooskäimiseks tasuta. Kalleid an- liselt kodunt kaasa võetud peotoitudega, särasid kenades sambleid ja artiste eakad klubiliikmed rahalistel põhjustel valgetes kadrikostüümides naised Abja ja Halliste vallast. esinema kutsuda ei saa, seepärast esinetakse meeleldi ise Laval tegi tantsumuusikat klubi kapell. Klubi liikmed ja võõrustatakse kohalikke taidlejaid. andsid meeleoluka kadrietenduse. “Oktoobrikuisel peoõhtul oli esinejaks meie oma mem- Kadrimelus rõõmsalt kaasa löönud Meelespea juhatuse mede tantsurühm, mida juhendab Viive Niinemäe. Sep- esimees Endla Tirgo avaldas imetledes tunnustust 88- tembris olid väga ilusa kavaga külas Halliste Põhikooli aastasele klubi vanimale liikmele Linda Merilale. Oma õpilased,” meenutas Endla Tirgo. Uue aasta esimesele tütre Helgi Silla kaasabil õmbles just tema selleks õhtuks koosviibimisele jaanuaris oodatakse jõuludeks õpitud klubi naistele kostüümid. kavaga esinema Abja kooliõpilasi ja lasteaialapsi. Tant- “Ilm oli täna halb, mitmed helistasid, et on päris kõr- suks mängib peoõhtutel ikka klubi oma kapell, mida ge palavikuga kodus,” põhjendas Endla Tirgo peoliste on 1992. aasta veebruaris asutatud klubi loomisest saati oodatust väiksemat hulka. “Tulles nägin, et Abja-Paluojal juhendanud Rosalie Ralja. z Muuseumiaastaks valmistuv Mõisaküla Muuseum pakub külastajaile pandi juba parki jõulukuusk üles ja akendel vilkusid Klubi ootab oma ridadesse uusi liikmeid, eriti mehi. lisaks püsiekspositsioonile regulaarselt vaatamiseks ka ajutisi näitusi. tuled, tekitades rõõmsat elevust,” lisas ta. Endla Tirgo toob seejuures eeskujuks staažika meeles- MEELIS SÕERDI foto “Me ei tule siia tarka juttu kuulama, vaid tahame mi- pealase Jaan Pedaja, kes liigub küll karkudega, aga ikka dagi vaadata ja siis tantsu keerutada,” on Endla Tirgo osaleb klubiõhtutel, et olla inimeste seas. sõnul klubi eesmärk pakkuda oma liikmetele lõõgastust “Mõni ei taha endale tunnistada, et ta on pensionär, Maarahva pidu ja mõnusat ajaviidet. Peoõhtud algavad traditsiooniliselt tema jaoks on sõna “pensionär” viimane sõimusõna,” klubi hümni laulmise ja sünnipäevalaste õnnitlemisega. naerab Endla Tirgo. “Mina küll ei häbene, et olen eakas möödus tujuküllaselt Liikmemaksu ei ole, iga peoõhtu eest maksab tulija klubi inimene. Niikaua kui ma räägin ja liikuda suudan, olen kassasse 20 krooni. ma õnnelik,” tõdeb ta. Traditsioonilisel piirkondlikul maarahva sügispeol 15. novembril Abja “Üks laud on meil Hallistest, need naised on alati ko- Meelis Sõerd kultuurimajas oli rahvast vähem kui eelnenud aastatel, ent need, kes tulid, ei pidanud kahetsema. Lõuna-Mulgimaa maarahva järjekorras kuueteistkümnenda peo avas kuuendat aastat selle korraldamise enda õlule võtnud Annika Veidenberg. Head peotuju soovis saalis laudades istet võtnud peolistele samuti Abja vallavanem Peeter Rahnel. Järgnenud avavalsiks viis Annika Veidenbergi tantsupõrandale õhtujuht Madis Milling. Neile järgnes Tõrva ansambli Nööp JÕULUD VORKUTAS, 1950 muusika saatel peagi hulk teisi paare. Tasa liuglevad tunnid ja külmuvad veed siin kauges ja ääretus talves. Tasa valvavad lumised kuused mu teed kui pühakud sügavas palves.

Tasa astub me ahelais kõlisev rood. Meil peegeldub avatud taevas. Mulle meenuvad muistsed ja kodused lood, mis võrsuvad tuisus ja vaevas.

Nõnda palju on kirjade katkenud reas neid sõnu, mis meelde ei tulnud. Ja ma mõistsin, et ilusaim sõnade seast on huulte jaoks alati surnud.

Nii astun ja astun ses lumes ja jääs, vist Petlemma viivad kõik rajad. Nägin last, veel pean nägema krooni ta pääs ja okkaid, mis inimkond vajab.

Sajab elu ja mõtteid ja tähti ja lund, on kauguses kellade kaja. Mu kodu, mu rahvas, mu sõbrad – hääd und! z Piirkondlikul maarahvapeol Abjas lahutas publiku meelt oma vahel- Ma käin üle ajatu aja… dusrikka tantsukavaga Halliste rahvamaja rühm Aerodünaamilised. Rein Sepp MEELIS SÕERDI foto

Meeleolu aitas luua õhtujuhi korraldatud laudkondadevaheline mälu- mäng, mille küsimused oli teleekraanilt populaarse “Valdurina” tuntud õhtujuhi sõnul koostanud tema kaasa “Maie”. Lõbu oli laialt, kui Madis Milling saali ette kutsutud kolme härrasmehe peal hakkas improviseerima *** “tselluliidiravi meestele”. Tohter ütlep aigel: “Noh, kas olede miu Kandvat rolli kogu õhtu vältel täitis Halliste loometantsurühm Aerodünaa- kõrraltust täiten: päevän kolm pulbert ja milised Laine Pedaja juhendamisel, sisustades tantsu- ja muud pausid oma kolm lonksu konjakit?” vaheldusrikka esinemisega. “Jüst, tohtreärrä, pal’lelt pulbertege Kõhutäiteks kandsid Abja naisseltsi T.E.L.U. liikmed laudadele sööjailt ole üte nädäle taga jäänü, konjakidege kiidusõnu teeninud maitsvad praed, mis valminud Abja Gümnaasiumi aga kolm nädält ette lännü.” sööklas. “Maainimestel on oma elurutiin ja ei olegi nii lihtne tulla pimedal ajal siia Mulk naarap *** välja peole. On väga kena neist, et nad praegusel majanduslikult kehval Varass ei varaste: en’gesüüki, taeva- ajal võtavad end kokku ja ikkagi tulevad,” tunnustas Annika Veidenberg Tüdär ütlep emäl: “Mia ei jõua änäp “Ai jumalek, kallis laits!” ütlep eitünü mannat, mõtteteräksit, uskmise ankurt, enam kui kolmveerandsadat seekordset pidulist Abja ja Halliste vallast ning vällä kannate! Mõtle ometigi, täämpe emä. “Ta oless võinu siu sellege surnuss laiskvorsti, konnasilmi, linnulaule, Mõisakülast. ommuku virut’s miis miul vastu pääd lüvvä! Teinekõrd küdsäte pehmepit.” õhuauku, surmasõlmi, sinist taevast, Meelis Sõerd koogige, mis mia tal küdsäti.” piimäabemit ja tülüõunaksit. Vana-Kariste Külaselts sai viieaastaseks Novembris tähistas viie viljaka tegevusaasta täitumist Halliste vallas ühena esimestest asutatud Vana-Kariste Külaselts. Merle Hüva, Kullo Kolde ja Marvi Reimanni juhatusel on selts, kuhu kuu- lub üle neljakümne tegusa liikme nii Vana-Kariste kui ka Maru ja Päigiste külast, teinud viie aastaga ära palju. Kodukandi külaelu elavdamiseks on sisustatud jaanipäevi koos laatadega, aastalõpupidusid, perepäevi, koolitusi, spordivõistlusi, heakorratalguid, rajatud ujumiskoht Kullisillale. On käidud SPA tervisevetel, Kuutsemäel suusatamas, Otepääl orienteerumas, Tallinnas Estonia teatris jne. Kaasa löövad nii vanad kui noored, ühed aktiivsemad on Merle Hüva sõnul seltsimajas harjutamas käivad võimlemisklubi mem- med. Külaseltsi T-särke jne ehib sealsest kunagisest Kuivsaapa talust idee saa- nud logo, mille keskne element on saabas ristikupeaga. Vanast kuivanud tammetüvest valminud hiiglaslik saabas ehib möödunud aastast ka seltsi- maja esist. Endisest koolimajast seltsimajaks kohandatud hoone on läbimas nooren- duskuuri. Nelja aasta eest said maja saal ja fuajee uued aknad ning soojus- tatud põranda, kõrval asuv veevõtutiik ümbritseti aiaga jm. Merle Hüva on kirjutanud järjekordse projekti PRIA-le seltsimaja ülejäänud akende ja katuse vahetamiseks ning fassaadi renoveerimiseks. Veebruaris 2008 Eesti Vabariigi 90. aastapäeval paigaldati koostöös Viljandi Muuseumi, Halliste ja Abja vallaga pidulikult endise vallamaja seinale mar- mortahvel Vabadussõjas langenud kunagise Vana-Kariste valla meestele. z Ootamatu novembrikuise lumesaju ja tuisu tagajärjel olid kõnniteed mitmel pool Abja-Paluoja linnas sinna Külaseltsi viienda aastapäeva tähistamisel novembris Abjas Kilpkonna sõiduteelt lükatud lume tõttu paaril päeval läbimatud. MEELIS SÕERDI foto trahteris oli Merle Hüval põhjust kaaslasi tänada selle eest, et tänastel tegijatel on koht, kus olla, ja soovida jaksu edasiseks, et kodukoht, kuhu ikka ja jälle tulla, säiliks ka lastele ja lastelastele. “Uuest aastast tuleb kindlasti noori liikmeid juurde ning minu peas ida- TALVINE LUMETÕRJE nevad juba mõtted, kuidas neid aktiivselt tegutsema suunata,” on Merle Hüva tulevikku vaadates lootusrikas. Külaselts loodab, et Abja ja Halliste valla ühinemisel külaelu tegevuse ABJA VALLA TEEDEL toetus ei vähene. “Inimesed ei ela ainult alevis ja linnas, inimväärne elu koos mitmesuguste võimalustega peab säilima ka külades,” rõhutab küla- seltsi teenekas juht. HUVITAB KÕIKI 26. detsembril ootab Vana-Kariste Külaselts kõiki praegusi ja tulevasi liik- meid seltsimajja traditsioonilisele aastavahetuse peole. Eeloleval talvel tehakse Abja ja Penuja küla teedel; (7,2 km), nr 181 Abja-Paluoja-Sarja- Meelis Sõerd valla tellimusel lumetõrjetöid valla • FIE Viktor Õigus (tel 5051 384) Tõlla (13 km), nr 199 Lopa-Äriküla teedelt ja nende elamuteni viivatelt Veelikse ja Laatre küla teedel; (3,3 km), nr 201 Abja-Paluoja-Läti piir kõrvalteedelt, milles elavad alaliselt • Arvo Veidenberg (tel 5647 3123) (9,8 km), nr 202 Penuja-Lilli (6,7 km), Abja valla elanike registrisse kantud Abja-Vanamõisa ja Veskimäe küla nr 203 Veelikse-Laatre-Läti piir (15 Mälumäng inimesed. teedel; km), nr 205 Mõisaküla-Jäärja (9,7 km), Traditsioonilises Abja mälumängus juhib kahe vooru järel võistkond Lumetõrjetööd jäävad seniste • OÜ Abja Elamu (heakorraspet- nr 226 Kamara-Peraküla (6,7 km), nr Tamme. tegijate hooleks, kellega Abja Valla- sialist Raul Song (tel 5246 160) Abja- 227 Abjamõisa tee (5,3 km) ja nr 229 Mälumängu avavoorus, mis toimus 20. novembril, kogus Vana-Karis- valitsus on juba sõlminud vastavad Paluoja linna tänavatel ja parklates. Penniküla tee (2,5 km). te Külaseltsi võistkond Tamme neljateistkümne esinduse seas võitjana 32 lepingud. Lumetõrjet teevad • OÜ Sakala Teed Abja teemeistri Selleks, et lumelükkajate tööd ker- punkti. 2.–5. kohta jagasid 30 punktiga võistkonnad Abja VV, Sakala, Abja • OÜ Tax Trans (Martin Krapp, piirkond (Jaan Hunt, tel 5151 276) gendada, palutakse teede ja elamute Mulk ja Mnemosyne. Neile järgnesid Mõigu Mekk 24, Spunk 23 ning Räägud tel 5201 739) Kamara, , Raa- hooldab Abja valla piires järgmisi rii- omanikel enne talve koristada või tä- ja Õisu 22 punktiga. matu, , Räägu ja Sarja küla giteede lõike ja riigiteid: nr 6 Valga- histada teeäärsed takistused, samuti II voorus 11. detsembril oli taas võidukas Tamme 33 punktiga, järgnesid teedel; Uulu (20,8 km), nr 55 Mõisaküla tee kõrvaldada teedele paindunud puud Abja Mulk ja Mnemosyne 30 punktiga. • OÜ Ronni Agro (Toomas Osi- (2,6 km), nr 172 Sultsi-Abja-Paluoja ja oksad. Kahe vooru järel on Tammel kokku 65 ning Abja Mulgil ja Mnemosynel 60 järv, tel 5117 006) Põlde, Atika, (1,4 km), nr 180 Veelikse-Vana-Kariste Abja Vallavalitsus punkti. Esikolmikule järgnevad võistkonnad Sakala 56, Abja VV 53, Mõigu Mekk 51, Spunk 47 ja Õisu 46 punktiga. Mälumängu žüriisse, kes koostab ka küsimused, kuuluvad Enno Liiber, Mairold Kõrvel ja Maret Hiet. Mälumängu kolmas voor on 15. jaanuaril algusega kell 19. ee, Gonsiori 29, Tallinn; • Mare Oder, Meelis Sõerd Mürgistusteabekeskuse peaspetsialist, tel 510 9472, e-post [email protected]. Tänu jõulupuude annetajaile! ja järelevalve korraldust. Vastavad Abja valla heakorraspetsialisti Paraneb ravimite muudatussätted jõustuvad 1. juulil tehtud üleskutsele annetada jõu- 2009. kättesaadavus Eli Lilles lurõõmu jagamiseks Abja-Paluoja linnale kuusk tuli kiirelt mitmeid Sotsiaalministeerium saatis 6. no- tänuväärseid pakkumisi. vembril e-õigusesse eelnõu, mille Proua Aino Tuuling Viljandist pak- jõustumisel paraneb patsientidele Mürgistuste kus oma Saarde valla koduhoovist vajalike ravimite kättesaadavus. kuuske. Linda ja Arno Lend Kaidiaia Eelnõu vastuvõtmisel võivad ap- korral nõustab talust Abja vallast ning Maile ja teegid ravimeid väljastada ka teiste Edmund Jahn Essi talust Abja vallast EL-i liikmesriikide retseptide alusel, infoliin 16 662 tegid ettepaneku võtta kuusk nende välja arvatud narkootilisi ja psühho- Mürgistusteabekeskuse lühinum- maadelt. troopseid ravimeid. ber 16 662 on avatud kaheksa tundi Abja vald on neile inimestele tä- z Vana-Kariste Külaseltsi kilbavõistkond Tamme lööb edukalt kaasa Apteekide toimetulek väikestes lin- päevas tööpäeviti kella 9–17. nulik nende südamest tulnud pak- Abja mälumängus. Novembris alanud uue hooaja kahes esimeses voorus nades läheb lihtsamaks. Apteekidele Infotelefonilt 16 662 saab teavet kumiste eest jagada kuuse anneta- saavutati esikoht. MEELIS SÕERDI foto seatud nõudeid vähendatakse, näi- eelkõige ägedaid mürgistusi puu- misega oma jõulurõõmu kogu valla teks ei pea enam kohapeal ravimeid dutavates küsimustes. Mürgistustea- rahvaga. valmistama. Nõuded hõlmavad sis- bekeskuse infotelefonile helistamisel Paraku tegi kuuse valikul korrektii- Kooliolümpiamängud seseadet, tingimusi, vahendeid ning kehtivad tavatariifid ning teenus on ve novembri lõpus möllanud “sajandi kvalifitseeritud tööjõu ülalpidamist. lisaks tervishoiutöötajatele ja pääs- tuisk”. Sügav lumi ja pehme pinnas tõid tunnustuse Lisaks väheneb patsientide oma- teasutustele avatud ka elanikkonna muutsid võimatuks kuuse toomise osalus 50% soodusravimite ostmisel. kõnedele. kaugemalt, mistõttu otsustati sel aas- Halliste õpilastele Kaotatakse soodustuse niiöelda lagi Mürgistusteabe infoliinilt 16 662 tal viimast korda jätta Abja-Paluoja Eesti Olümpiaakadeemia tunnustas traditsiooniliselt kõiki 2008. aastal – 200 krooni retsepti kohta. Asutakse saab anonüümseks jäädes küsida linna keskseks jõulupuuks pargis kooliolümpiamänge korraldanud koole, nende seas Halliste Põhikooli. sõlmima hinnaleppeid ja kehtestama infot kõigi ägedate mürgistusjuh- olev vana, kuid teenekas kuusk, mis EOA täiskogul 5. detsembril Eesti Spordimuuseumis, anti kohale kutsustud piirhindasid ka 50% soodustusega tumite kohta, näiteks kodukeemia, on aastakümneid üksinda torme ja koolide esindajatele tunnustusena üle EOA nummerdatud sertifikaat ning ravimitele. ravimite vale manustamine ja lastega tuuli trotsinud. See võimaldab vanal auhinnaraamat. Lisaks pakuti võimalust osaleda Spordimuuseumi XX kon- • Kui ravim maksab 500 krooni, siis seonduvad mürgistusküsimused, väl- teenekal kuusel olla kaunistatud tu- verentsil teemal “Sport ja kunst” ning tutvuda muuseumis eksponeeritava praegu saab soodustust 200 krooni ühe ja arvatud toidumürgistused, mille ledes ning pakkuda viimast korda haruldase rahvusvahelise koostöönäitusega “Pierre de Coubertin ja kaunid retsepti kohta (maksimaalmäär). Inime- puhul suunatakse helistaja Lääne- jõuluvalgust ning rõõmu nii kõigile kunstid”. ne ise peab maksma 300 krooni. Peale Tallinna Keskhaigla Merimetsa haigla abjalastele kui ka nende külalistele ja Halliste Põhikoolist oli kutsutud tunnustust vastu võtma II kooliolümpia- muudatuste jõustumist oleks soodustus numbrile. Abja-Paluojalt läbisõitjaile. mängude korraldaja ja projektijuht õpetaja Milvi Kull. 225 krooni (500 kroonist lahutada oma- Mürgistusteabekeskuse põhiees- Valla eriline tänu kuulub Maile ja Meelis Sõerd osalus, mis on 50 krooni ning summa märk on inimeste haigestumise, ter- Edmund Jahnile, kelle annetatud jõu- korrutada 0,5-ga). Patsient ise maksaks visekahjustuste ja suremuse vähen- lukuused ehivad nii Abja lasteaeda, 275 krooni. damine ägedate mürgistusjuhtumite gümnaasiumi, õpilaskodu, vallamaja • Ostes näiteks 800-kroonise ravimi, läbi. kui ka kultuurimaja. TÄNUAVALDUS maksab inimene praegu ise 600 krooni. Infoliinile vastajad suhtlevad peale Rõõmus valgus, mis saadab meid Tänan Halliste valla töötajaid Hel- Ilusat jõuluaega ja aastalõppu tei- Peale muudatuste jõustumist maksaks eesti keele ka vene, soome ja inglise kaunistatud puudel ja akendel, too- be Karpi, Elve Kuningat ja Kadri le! Jaksu edaspidigi abivajajate jaoks patsient 425 krooni. keeles. gu õnne ja tervist jõuludesse ja uude Reimanni osavõtlikkuse eest võõraste olemas olla! Lisaks täpsustatakse ja lihtsusta- Täiendav info: • Kristiina Põld, aastasse. murede ärakuulamisel ja lahenduste takse mitmeid ravimi- ning ravimi- Mürgistusteabekeskuse juhataja, tel Peeter Rahnel, otsimisel. Tänu teile said ühe lapse Gerda Mitt, soodustuste alaste haldusmenetluste 521 4334, e-post Kristiina.Pold@sm. Abja vallavanem jõulud valgeks! Günteri ema ÕNNITLEME JAANUARIKUU EAKAID HÄLLILAPSI! IDA HAMER 88 ROBERT ALLAS 86 MAIMO PÜVI 85 Võrrivõidusõitjad jäid ELLA KÕUTS 92 ELLA METS 84 TATJANA NETSE 90 AINO KÄÄRA 83 uue rajaga rahule LINDA KUKK 87 ADA VIROLAINEN 83 Esimesel võrrikrossil Abja-Paluoja ELVINE-JOHANNA JAKSUR 87 LINDA KALLAS 83 külje all hiljuti valminud vana kui- ARNOLD SOOVIK 84 LEO KOIK 80 vati ringrajal 29. novembril osales LOREIDA LILLEMETS 83 SÜLVI MITROFANOVA 80 kokku 70 sportlast Abjast, Viljandist, AINO REINIMÄE 83 LEMBIT PEDAK 75 Sürgaverest, Järvakandist, Sakust, ENDLA TATER 82 KENNI ALP 75 Muhu saarelt ja Lätist. SALME LINK 82 Halliste Vallavalitsus Võisteldi eraldi standard- ja open- PJOTR SÕSSOJEV 80 klassi soolovõrridel ning külgvank- AUGUST NEERING 75 ELSA KÕUTS 90 ritega võrridel. EINO JÕEVEER 70 TALIDA-MARIA PAJU 89 Standardklassis olid kuni 30-aas- z Esmakordsel võrrivõidusõidul Abja-Paluoja külje all valminud vana KALEV KANDLA 70 LAINE ILVES 88 HELLE-IRENE TAMMEKIVI 70 ALFRED SUURMETS 83 taste arvestuses kolm paremat Siim kuivati ringrajal võistlesid tublilt ka kohaliku tehnikaringi Kõrr noored Tammiste (Järvakandi), Mikk Roos- motosportlased (esiplaanil). MEELIS SÕERDI foto Abja Vallavalitsus Mõisaküla Linnavalitsus nurm ( Saku) ja Karl Lõbus (Muhu). Parima Abja noorena oli neljas Rait Tagasiside võistlejatelt on Raba sõ- Jõutõstmine Sõmer. Vanemate kui 30-aastaste nul olnud väga positiivne. “Iga järg- arvestuses mahtusid esikolmikusse neva võistlusega kaasnevad ka koge- Detsembris Viljandi maakonna ÕNNITLEME LAPSE SÜNNI PUHUL! Toomas Raba (Viljandi), Tarmo Raba mused,” tõdeb ta. Peakorraldaja eriline 2008. aasta meistrivõistlustel lama- Hää lats, kes suusõna võtt, (Abja) ja Indrek Tammiste (Saku). tänu kuulub Arno Ainsaarele, Liina des surumises võistlesid edukalt vilets, keda vitsul pessetes. Open-klassis oli võidukas Abja mo- Valtile ja Ernst Rabale, ilma kelleta Halliste valla noorsportlased. (Helme) tomees Sander Hermiste. Talle järg- seda võistlust poleks toimunud. Võist- Kahekordseks meistriks (nii noorte ETHEL LUBJA ja JURI MOISSEJEV – 3. oktoobril sündis tütar GRETHEL. nesid järvakandilased Mati Tagapere lust toetasid veel Toomas Raba, Abja ja kui ka täiskasvanute arvestuses) tuli MOONIKA PALULILL ja ALVAR ALLIKAS – 3. novembril sündis poeg ja Rando Laane. Halliste Vallavalitsus, Mulgi Motoäri, Halliste Spordiklubi naisvõistleja ANDERO. Külgkorvidega võrride arvestuses Mauno Roosnurm, Urmas Sipelgas, Kristine Volens. Ta surus sirgetele AILI MÄLL ja SILVER VALTŠUK – 14. novembril sündis poeg ANDREAS. said esikoha Mauno Roosnurm ja Jüri Patune, Taevo Viitas, Arno Jõesaar kätele 35 kilogrammi kaalunud tõs- VERONIKA MATT ja AARE TIRU – 10. detsembril sündis tütar ANGELINA. Cardo Veski (Saku). Neile järgnesid ja Viljandimaa Noortekeskus. tekangi. Abja Vallavalitsus Rait Sõmer ja Sander Hermiste ning “Veel päev enne võistlust oli uus Maakonna noortemeistriks tulid MADE ja DEIVID ÕIGUS – 8. detsembril sündis poeg Carl-Luis. Tarmo ja Toomas Raba. rada vägagi nutuses olukorras, aga Halliste Põhikooli poisid Kevor Reva Mõisaküla Linnavalitsus Erinevalt aastaid arendatud õuna- tänu Sakala Teede Abja osakonnale kehakaalus alla 52 kg (surus 42,5 kg) aia ringrajast pole vana kuivati ümb- saime me selle tohutu sulalumemassi ja Joosep Eller alla 56 kg kaaluvate ruse ringrada nii kitsas, käänuline ja tervelt rajalt ja platsilt kõrvaldada,” poiste hulgas (42,5 kg). Tellige lühike. “Ega õunaaia rajal võrridel tunnistas Tarmo Raba. Ta kiidab ka Teise koha saavutasid kehakaalus enam tehniliselt kerge ei ole: küll üks Abja Gümnaasiumi tehnikaringi Kõrr alla 52 kg kõigest 40 kilogrammi kaa- “Lõuna-Mulgimaa”! lunud Ragnar Jaago (25 kg), Kermo ja teine asi põrub katki. Võrrid eelis- poisse ja nende vanemaid, kelle abita Alanud on Abja ja Halliste valla tavad tugevamat alusmaterjali ehk oleks hätta jäädud. Eller kehakaalus alla 60 kg (50 kg), Aigar Jürise alla 67,5 kg võistleja- ning Mõisaküla linna elu kajastava kiirusdistantse ja pisikesed pitbike’id Tarmo Raba loodab saada kuivati ajalehe “Lõuna-Mulgimaa” tellimus- õunaaia rada. Kuivati ümbruses võr- kompleksi omanikega kokkuleppele, te hulgas (55 kg) ja Toomas Tasang te vastuvõtt 2009. aastaks. ABJA KULTUURIMAJAS ri proovides tundsin, et miks mitte et juba kevadsuvel korraldada seal kuni 75 kg kaaluvate poiste hulgas teha siin tore võistlus,” selgitas Tarmo järgmine võrrivõistlus. (60 kg). Leht ilmub kord kuus (välja arva- 21. XII kell 11 Abja valla koduste Meelis Sõerd Vello Aus tud juuli), seega 11 numbrit aastas. laste jõulupidu. Transpordi soovist Raba uue krossiraja saamislugu. teatada tel 435 4786 või 5118 695 Tellida saab lehte korraga aasta lõpu- (Maie Bratka). • 21. XII kell 15 IV ni või soovitud arvuks kuudeks, sh advendi kontsert. Esinevad Abja miseks palun võtta ühendust tel • Alates 1. I 2009 maksab OÜ Abja jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäeva- Muusikakooli ja gümnaasiumi õpi- +372 58 50 50 32 või e-posti teel Elamu poolt klientidele pakutav fe- ni. Tellimusi (indeks 00927) võtavad lased ning segakoor Kaja • 31. XII kell [email protected]. kaaliveo teenus (kuni 3 kuupmeet- vastu kõik Eesti postkontorid. 24 vana-aasta ärasaatmine ilutulesti- • Eakatekodu Mulgi Häärber ostab rit) 300 krooni üks vedu. Ühelt ja kuga Lehe hind on 4 krooni. Tellimis- Postimaja pargis • 1. I 2009 kell vana mööblit ja vanu esemeid. Kon- samalt objektilt kaks või enam kor- 00.30 kultuurimajas uusaastapidu hind on kolmeks kuuks 12 krooni, takt tel +372 50 34 175 või e-posti teel da vedamisel maksab iga vedu 285 (tasuline) • 15. I kell 19 mälumängu kuueks kuuks 24 krooni jne. Aasta- [email protected]. krooni. III voor • 29. I kell 17 eakate klubi tellimus maksab 44 krooni. • Müüa aastaringselt * saetud-lõ- Meelespea pidu. Info tel 436 0055 ning Teenuse tellimisel kaugemale kui 1 • Abja Vallavalitsus maksab valla hutud märg lehtpuu (lepp) – 410 kr www.abjakultuurimaja.ee. km väljapoole Abja-Paluoja linna piiri Internetis on “Lõuna-Mulgimaa” puudega laste vanematele ühekord- rm * saetud-lõhutud kuiv lehtpuu HALLISTE RAHVAMAJAS lisandub teenuse hinnale transpordi- loetav pdf-failina kohalike ajalehte- set toetust avalduse ja kehtiva puu- (lepp) – 450 kr rm. (Alates 9 rm-st kulu 10 krooni kilomeetri eest. de nimistust, samuti Abja ja Halliste 27. XII kell 20 aastalõpupidu. deotsuse alusel kuni 29. detsembrini soodustus!) * 30 cm pikkused sae- valla ning Mõisaküla linna kodulehe- Silmarõõmu pakuvad rahvamaja 2008. tud pinnad – 15 kr 40-L võrkkott * Teenuse hinnale lisandub käibe- külgedelt www.abja.ee, www.halliste. taidlejad. Tuleb näärivana. Tantsuks • Eakatekodu Mulgi Häärber järkamisjäägid – 15 kr 60-l võrkkott. maks seadusega ettenähtud mää- ee ja www.moisakyla.ee. ansambel Onupoeg. Pääse ettetelli- sõlmib eellepinguid. Lisainfo saa- Tasuta kojutoomine! Tel 5622 6074. ras. misel 100 krooni. Täiendav info tel 525 6049. Taastatavas EELK MÕISAKÜLA Kodulaen 100 000 kr. 11. Ei ole. 12. kontot. 10. SEB, 531 155 kr. 11. Traktor KIRIKUS Halliste valla ametiisikute FIE sissetulek. 30.04.2008. Zetor Forterra 12441 liising 619 846 kr. 20. XII kell 12 Tartu meeskoori 1. ARNE PUTNIK. 3. Vallavoliko- 12. Eesti Posti töötasu. 27.04.2008. Gaudeamus kontsert. Dirigent Lauri gu liige. 4. Halliste Vallavolikogu. 5. Brede. Sissepääs vaba annetuse eest. majanduslike huvide Info tel 5178 922 (Kunnar Keres). Volikogu liikme hüvitis. 6. ½ Reangi VALLAVALITSUSE LIIKMED MÕISAKÜLA KULTUURIMAJAS maatulundusmaast nr 741000 Halliste 1. ANDRES RÕIGAS. 3. Vallava- deklaratsioonid vallas; Vasari hoonestatud kinnistu nr 20. XII kell 19 linna jõulupidu (ta- nem. Deklaratsioon avaldatud Riigi Tea- suta). Tuleb jõuluvana. Tantsuks an- Korruptsioonivastasest seadusest Farm Plant Eesti, Eesti Vabariik. 12. 378000 Halliste vallas. 7. Ei ole. 8. Ei taja Lisas nr 60 18.07.2008 siseministri juhindudes avalikustab Halliste Val- (Muud regulaarsed tulud) FIE Aasna ole. 9. Swedbank, arveldusarve. 10. Ei sambel. Avatud puhvet • 10. I kell 20 teadaande alusel. viilhallis uusaastapidu. Õhtut sisus- lavolikogu määratud komisjon all- talu. (Deklaratsiooni täitmise kuu- ole. 11. Autoliising. 12. OÜ Homeline 1. TIIU HELIMETS. 3. Vallavalit- töötasu. 29. 04.2008. tavad Reet Linna, Are Jaama ja tant- järgnevalt Halliste Vallavolikogu ja päev) 28.04.2008. suse liige. 4. Halliste Vallavalitsus. 5. surühm. Pääse 100 krooni. Eelregist- Halliste Vallavalitsuse ametiisikute 1. LEHO AAS 3. Vallavolikogu lii- 1. ANNA SONG. 3. Vallavoliko- Ei ole. 6. Korteriomand Halliste vallas reerimine kultuurimajas tel 436 4108 majanduslike huvide deklaratsioo- ge. 4. Halliste Vallavolikogu. 5. Voli- gu liige. 4. Halliste vallavolikogu. Õisu alevikus 9–12 kinnistu 2200039. või 5907 2109 • 24. I tantsuõhtu. Info nide andmed. kogu liikme hüvitis. 6. Maatulundus- 5. Volikogu liikme hüvitis. 6. Maa- 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank ja tel 436 4108 või 5907 2109 ja linna ko- maad Halliste vallas Hõbemäe külas tulundusmaa Halliste vallas Kulla Sampo pank, arveldusarved. 10. Ei dulehel www.moisakyla.ee. külas nr 19201:004:0850, metsamaa VALLAVOLIKOGU LIIKMED nr 2653 2,46 ha ja nr 18248 1,387 ha. ole. 11. Ei ole. 12. Valla maanõuniku KAMARA KÜLATOAS 1. (Ees- ja perekonnanimi) ENE 7. Sõiduauto M 2140 408 DAJ (1984). Halliste vallas Hõbemäe külas nr ametipalk. 23. 04.2007. 19202:005:0058. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. 20. XII kella 14-19 jõulupidu. Ooda- MAATEN 3. (Ametikoht) vallavoli- 8. Ei ole. 9. Swedbank, arvelduskonto 1.MAIKER REIMANN. 3. Vallava- tud on nii lapsed kui täiskasvanud! kogu esimees. Deklaratsioon avaldatud 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Morganfeld Swedbank ja SEB, arveldusarved. 10. litsuse liige. 4. Halliste Vallavalitsus. PENUJA KÜLAMAJAS Riigi Teataja Lisas nr 60 18.07.2008 si- OÜ töötasu. 30.04.2008. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Tulu taluettevõt- 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 26. XII kell 19 Penuja ja Abja-Vana- seministri teadaande alusel. 1. VELLO AKEL. 3. Vallavolikogu lusest. 30.04.2008. 9. Swedbank, SEB ja Sampo Pank, ar- 1. VAHUR AASNA 3. Vallavoliko- liige. 4. Halliste Vallavolikogu. 5. Voli- 1. REIN TARKUS. 3. Vallavolikogu mõisa küla ühine jõulupidu. Kaaste- veldusarved. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. gev ansambel Nõks ja Pets. Osalustasu gu liige 4. (Asutus/tööandja) Halliste kogu liikme hüvitis. 6. talu liige. 4. Halliste Vallavolikogu. 5. Vo - Valla majandusnõuniku ametipalk, Vallavolikogu 5. (Ametipalga aste ja kinnistu nr 2002 57,9 ha koos elumaja likogu liikme hüvitus. 6. Kinnistu ja 25 krooni. Osalejate registreerimine Olustvere Teenindus- ja Maamajan- tel 5360 3905 (Reet Paju). ametipalk) volikogu liikme hüvitis ja kõrvalhoonetega Halliste vallas 7. maa-tulundusmaa Halliste vallas. 7. duskooli töötasu. 30.04.2008. UUE-KARISTE RAHVAMAJAS 6.(Kinnisvara, kuni kinnistusraa- Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank, 2 arvel- Veoautod GAZ (1971) ja GAZ (1973), 1. VÄINO KANGUR. 3. Vallavalit- matusse kandmiseni ka ehitised ja dusarvet. 10. Swedbank, 130 000 kr. 11. sõiduautod VAZ 21063 (1983) ja Škoda suse liige. 4. Halliste Vallavalitsus. 5. 27. XII kell 20 aastalõpupidu an- Polero • uue aasta nende osad) elamumaa Halliste vallas Maaostu hüpoteek 140 000 kr., liising (1994). 8. Osakapital 25 000 kr. 9. SEB Vallavalitsuse liikme hüvitis. 6. 3-toa- sambliga 1. I kell 01 vastuvõtt. Info tel 5344 8905. Vana-Kariste külas 1233639, tootmis- 554 600 kr. 12. Ei ole. 28. 04.2008. ja Swedbank, arvelduskontod. 10. Ei line korter Halliste alevikus Nurme maa 1351739 ¼, tootmismaa 3345939 1. MERJU-MAI LEIARU 3. Val- ole. 11. Käendusliising 60000 kr. 12. 5–9. 7. Sõiduauto KIA Pride (1997). ½, maatulundusmaad 2302239 ½, lavolikogu liige. 4. Halliste Vallavo- FIE sissetulek, pension. 29.04.2008. 8. Ei ole. 9. Swedbank, arveldusar- MÄLESTAME 2547039 ½, 2709239, 2709339, 2298439, likogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. 6. 1. INGA TIIRATS. 3. Vallavo- ve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Halliste 1894739, 2789939. 7. (Registrisse kan- Kinnistu Halliste vallas Kaarli külas likogu liige. 4. Halliste Vallavo- Põhikooli majandusjuhataja töötasu. KLAVDIA SOLNÕŠKINA tud sõidukid) sõiduauto Wolksvagen nr 264639 ja Viiratsi vallas nr 2581839, likogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. 6. 28.04.2008. 24. IX 1922 – 17. XI 2008 Passat (1993), veoauto GAZ-53 (1978). korteriomand Halliste vallas Õisu ale- Elamumaa Halliste vallas Kulla külas 1. TAIVO SAAR 3. Vallavalitsuse ALMA RÕIGAS 8. (Aktsiad, osad ja muud väärtpa- vikus nr 2132539 ja Viljandi linnas nr 19201:004:0390, korteriomand liige. 4. Halliste Vallavalitsus. 5. Val- 22. I 1927 – 23. XI 2008 berid) AS Halliste 30 aktsiat kokku Pikk tn 11 2251539. 7. Sõiduauto Ford Halliste alevikus Männi 3–10 nr lavalitsuse liikme hüvitis. 6. Kinnistu 30 000 kr väärtuses. 9. (Pangaarved) Mondeo (1994). 8. Ei ole. 9. Swedbank 19201:004:1510. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Halliste vallas külas nr 14160 ja DEONIZ RÕMAŠ SEB, Swedbank. 10. (Võlad pankade- ja SEB, arveldusarved. 10. Ei ole. 11. Swedbank, arveldusarve. 10. Ei ole. Mõõnaste külas nr 27766. 7. Sõiduk 8. IV 2005 – 26. XI 2008 le ja teistele eraõiguslikele isikutele, Ei ole. 12. FIE sissetulek. 30.04.2008. 11. Ei ole. 12. Halliste Põhikooli õp- Opel Frontera (1995). 8. Ei ole. 9. SEB, MAIA PATUNE kui võla suurus ületab eelmise kuue 1. HEIKKI OLONEN. 3. Valla- etaja töötasu. 28.04 2008. arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Hüpotee- 15. V 1921 – 30. XI 2008 kuu ametipalga või 50 000 krooni, volikogu liige. 4. Halliste Vallavo- 1. AIVAR VETE. 3. Vallavolikogu gid: Raba katastriüksus 101 010 kr ja ANTS KROSS kui ametikohal ametipalka ei maks- likogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. liige. 4. Halliste Vallavolikogu. 5. Vo - Rätsepa katastriüksus 133 980 kr. 12. 30. XII 1937 – 15. XII 2008 ta) SEB 1 750 000 kr; SEB Ühisliising 6. Kinnistud Viljandi maakonnas likogu liikme hüvitis. 6. Vahenurme OÜ Salkerel töötasu, põllumajandus- Abja Vallavalitsus 469 107 kr; Ühisliising 908 710 kr. 11. katastritunnustega 19202:001:0057, maatulundusmaa Halliste vallas Mulgi lik ettevõtlus. 28.04.2008. (Muud varalised kohustused, mille 19202:001:0061, 19202:001:0035. külas nr 19201:001:0780, Kirnu põllu- suurus ületab deklareerimise ajal 7. Sõiduauto Volkswagen Passat majandusmaa ja metsamajandusmaa eelmise kuue kuu ametipalga või 50 (1989), sõiduauto Opel Kadett Ka- Mulgi külas nr 19201:001:0180, Võibre Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd 000 krooni, kui ametikohal ametipal- ravan (1990). 8. Ei ole. 9. Swedbank A-79 maatulundusmaa 11,61 ha Mul- (Sarja tee 18, Veskimäe k 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas ka ei maksta) KEMIRA GrowHow, ja Osuuspankit, arveldusarved. 10. gi külas. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. SEB, 3 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: [email protected]).