Päikesepaisteline Emadepäevapidu Hallistes

Nr 5 MAI 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Päikesepaisteline emadepäevapidu Hallistes VALLAVANEMA VEERG Ema ajalehte loeb, Tellis väikeste põnnide va- Imeliselt päikseline emadepäev, kaunid päevad Kaja ema sülle poeb, nematele üle toreda beebi- emadepäeva eel ja järel teevad meele rõõmsaks. „Ega, ema, raamatu „Pisike puu“, mis Kogu loodus ärkab. Rohelus ja tärkavad õiepun- ma ei sega?“ on kingitus Eesti riigi poolt gad ootavad veel sooja vihmasabinat, et loodus „Ei sa sega,“ igale 2017. ja 2018. aastal täielikult virguks. Meie emad on need, kes vir- ütleb ema… sündinule lapsele. guvad pea alati kõigist varem. Ainult vanaemad Järgnes tore ja südamlik suudavad veel varem ärgata ja alustada oma Selle Heljo Männi luule- kontsert, milles tervitasid ja toimetusi. Ei saa me ilma emadeta. Nende omaka- tusega avas abivallavanem tänasid oma armsaid ema- Ene Maaten 10. mai õhtu- sid ja vanaemasid laulude, supüüdmatu armastus saadab meid terve elu. Kas poolikul Halliste rahvama- pillimängu ja tantsuga Hal- saame aru sellest suurest pühendumisest või läheb jas piduliku emadepäeva liste lasteaialapsed, Halliste meil selleks aega? Jagub meil ikka selleks aega? aktuse. Pidupäeva nautisid põhikooli ja Abja muusika- Kaks nädalat ja emadepäeva järel vallutab Abja- emad, vanaemad ja nende kooli õpilased. Paluoja Mulgi Pidu. Mulgi Pidu on kõikidele mul- suured ja väikesed pere- Halliste lasteaialaste tervitus emadele ja vanaemadele. Päikesepaistelise ema- kidele üle kogu maailma, et üle aasta kohtuda ning liikmed. Kõigepealt tervi- Foto Laine Pedaja depäeva peo lõpus said rõõmusõnumit laiali kanda haridust väärtustavate, tati aasta jooksul Halliste mälestuseks hõbemedaljon, listes“ ja teisel küljel Halliste kõik kohale tulnud maitsta töökate mulkide oskusest ka pidu pidada ja rõõmut- piirkonnas sündinud kõige millele ühele küljele oli vapp. Lisaks andis Halliste pidupäevatorti. seda. Kaunid laulud ja tantsud, naiste ja tüdrukute pisemaid vallaelanikke. graveeritud „Sündisin Hal- raamatukogutöötaja Sirle imeliselt kirevad rahvariided, meeste soliidsed Sirle Tellis Valla poolt kingiti neile mustad mulgi kuued, ääris- tatud punase kaeruspaela või punase äärisega. Naised ja Emadepäev Karksi-Nuia kultuurikeskuses emad on ka selle peo, Mulgi mine ja söödi maitsvat torti. Peo, hingeks. Rõõmutsegem Samal ajal saabusid üheskoos meie suurel peol! Tallinnast Ellerheina tü- Kaunist kevadet meie kõigi tarlastekoori neiud ning südametesse! seadsid ennast suures saalis kooripoodiumitele ritta. Peeter Rahnel Hääled lahti lauldud ja Mulgi vallavanem esinemisrõivad vahetatud, olid nad valmis emasid ja vanaemasid kauni koo- rilauluga rõõmustama. Kava oli vaheldusrikas ja muljetavaldavalt pikk. Nii mõnigi laul sai koos publi- kuga esitatud. Täname Eesti Uute ilmakodanike vastuvõtt emadepäeval. Foto: Kaire Kannistu Kultuurkapitali helikunsti Mulgi vallavolikogu esi- depäeval, 13. mail kultuuri- beebid sündisid. Kohale sihtasutust ja Viljandimaa mees Arvo Maling ja Karksi keskusesse lusikapeole. tuli kaheksa peret, kes lisaks ekspertgruppi! Tänu nende piirkonna abivallavanem Pidulikule vastuvõtule lilleõiele ja hõbelusikale toetusele saime osa suure- Dmitri Orav kutsusid Kark- said kutsed 15 peret, kus said osa Anne laululaste pärasest kontserdist. si piirkonda sündinud väi- oktoobrist 2017 kuni käes- esinemisest. kesed vallakodanikud ema- oleva aasta aprillikuuni Toimus ühine pildista- Kai Kannistu Koos emaga! Emake ma muud ei tea pilte vilja koristamisest vanal Lapsed olid väga huvitatud, Sel korral ei saanudki emmed Tänuks öelda sulle ajal. Kui leivakakud olid ahju kuna alles oli meil rändlin- niisama kuulata vaid lapsed Sina oled väga hea pandud, läksime edasi talli dude teema, kus otsisime võtsid emad ka kaasa män- Armas kallis mulle. juurde. Tallis elasid hobused üles käo ja ööbiku, lõokese ja gima ja laulma. Emmed olid 100 tamme istikut RMK taimla- ja seemnemajandusosa- ja ponid. Näha saime hobu- kiivitaja. Eriti meeldisid suu- tublid, üsna kiiresti jäid regi- konnast. Tähistasime ka sel aastal ratsmeid, lookasid, sadulaid. red - linnud luiged, kotkad laulu sõnad meelde. emadepäeva juba traditsioo- Seejärel tehti meile hobu- ning sookured, kelle huikeid Ja viimaks saimegi kõhud Rõõsa talu sai tammesalu niliselt väljasõiduga. Sel kor- vankriga sõitu. Meid sõidutas oleme jalutuskäikudel kuul- täis praest ja kohupiima- ral käisime Olustveres. Seliina, tori tõugu hobune. nud. Teine näitus oli puust koogist. Emad said kohvi ja Rõõsa talus Viljandimaal, Mulgi vallas, Mõõnaste Osaleda sai kogu pere. Siis läksime lauta, kus elasid meisterdatud hobustest, kuid lastele sobis morss väga hästi. külas istutati 10. mail suguvõsa eestvedamisel Alustasime leivakojast. Seal kitsed talledega, lambad talle- lapsed olid juba üsna väsinud Ilmataat oli kinkinud mei- „Eesti 100 tamme“ tammesalu. Talus sündinud laste sai igaüks valmistada oma lei- dega ja alpakad, kes olid väga ja lõunasöögiaeg ka lähenes. le emadepäevaks suurepä- vakese ja lapsed said tutvuda üllatunud nägudega. Kodu- Aga enne kui uuesti leiva- rase ilma ja meie reis oli ka perekonnad rajasid tammesalu suguvõsa ühtsust erinevate viljadega, millest lindudest kalkuni paar ja eri- kotta pidulikule lõunasöögile väga tore. hoidva igikestva sümbolina, et järeltulevad põlved saab valmistada jahu. Väljas nevat tõugu kanad ja kuked. suundusime, esinesime em- tunneksid oma juuri ja järjepidevuse olulisust. olid ka vanad tööriistad - Seejärel külastasime näitust, medele väga kaunis Olust- Lilli Siht sirbid ja muud. Näha oli ka kus oli palju linnutopiseid. vere lossipargis kontserdiga. Õisu lasteaia direktori KT Kristo Lipasaar 2 Mulgi valla infoleht

Abja gümnaasiumi lõpupeod VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT VALLAVALITSUSE ISTUNGITELT Kooliaasta on läbi saamas ja abja gümnaasiumi lõpetab järjekordne lend ning uued nimed kirjutatakse vilistlaste Mulgi Vallavalitsuse 17.04.2018 istungil võeti vastu nimekirja. lõpuaktused toimuvad abja gümnaasiumis 18. aprilli istungil 22. juunil. 30 korraldust, anti välja üks määrus. Osa võtsid volikogu liikmed: Eveli Allik, Kerti Einstein, Imre • Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- abja gümnaasiumi 12. klassi lõpuaktus toimub Jugomäe, Kati Kuusk, Anne Ladva, Leo Liiber, Arne Lohu, Arvo toetuste maksmiseks. 22. juunil kell 14. Maling, Ürjo Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Eneli Põder, Andres • Anti korraldus Mulgi valla Abja piirkonna õpilasmaleva Peale edukalt sooritatud eksameid lõpetavad Abja Rõigas, Mari Saarela, Tarmo Simson, Raimond Tammoja, Rein korraldamine 2018. a suvel. gümnaasiumi klassijuhataja Silvia Mälksoo juhendamisel Tarkus, Taimo Tugi, Taevo Viitas, Villu Võsa. Puudus: Siret Vene. • Väljastati noortelaagrite (projektlaagrid) tegevusload. Sten Jaama, Merili Kask, Kristjan Krimm, Pille-Riin La- Otsustati garanteerida 2018. aastal hajaasustuse programmi ellu- hesalu, Keiro Luik, Mary Tiit, Tõnis Toom ja Merike Voss. viimises osalemine kokku kuni 45 000 euro ulatuses ja delegeeriti • Lahendati eraisikute avaldusi korraldatud jäätmeveo Abja gümnaasiumi 9. klassi lõpuaktus toimub 22. juunil Mulgi Vallavalitsusele Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrusega küsimustes. nr 14 „Hajaasustuse programm“ kohalikule omavalitsusele pandud • Eraldati valla eelarvelistest vahenditest toetusi MTÜ Kosksilla kell 12, mil lõputunnistused saavad Kaddi Berggrün- ülesanded. Arenguseltsile, spordiseltsile Ülo MTÜ feld, Garlis Hendla, Karmen Kask, Valeria Prede, Heliis Võeti vastu asendushooldus- ja järelhooldusteenuse osutamise • Anti nõusolekud vee erikasutusloa andmiseks. Pruuns, Ats-Rasmus Purge, Owe Põder, Kaili Saar, Elis kord, mis sätestab teenuste korraldamise ja rahastamise tingimused. • Anti arvamus saasteloa taotlemiseks Tepper, Karlos-Rein Tiik, Kristen Pärnamets ja Samantha Kehtestati tugiisikuteenuse osutamise tingimused ja kord Mulgi • Määrati katastriüksuse jagamisel koha-aadress ja määrati maa Volkova. Klassijuhatajaks Ene Lätti. vallas, mis reguleerib tugiisikuteenuse taotlemise, taotluse menet- sihtostarve. lemise ning teenuse osutamise tingimusi. • Anti projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise Kinnitati raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osuta- kohustuse puudumisel. mise toetuseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise kord, mis reguleerib riigieelarve toetusfondist eraldatud rahaliste vahendite • Anti kasutusluba. • Võeti vastu Mulgi valla kriisikomisjoni põhimäärus ja Palju õnne kõigile kasutamist raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osu- lõpetajatele ja tuult tiibadesse! tamiseks ja rahastamiseks, mis aitavad vähendada raske ja sügava moodustati kriisikomisjon. puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat • Muudeti Mulgi Vallavalitsuse 06.03.2018 korraldust nr 173 lisavajadust. „Ajalehe Mulgi Sõna reklaami- ja kuulutuste hinnakirja keh- Võeti vastu projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline ko- testamine“ handamine“ toetuse andmise tingimused ja kord, mis sätestab riigi • Anti nõusolek avaliku ürituse korraldamiseks. poolt rahastatava projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline • Otsustati aprillikuu volikogu istungile saata 2 määruse eelnõud. kohandamine“ toetuse andmise tingimused. Otsustati osaleda projektis „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ ja garanteerida projekti omaosaluse tasumine 15% ulatuses. KODU TURVALISUS Otsustati osaleda projektis „500 kodu tuleohutuks“ ja garanteerida Uus suvehooaeg on ala- durid jagunevad iseenesest annavad automaatse häire- gaasi-veesoojendit. Määrus projekti omaosaluse tasumine kuni 20% toetussummast. nud. See on aeg mil taas kohalikeks ja ühendatuteks. süsteemi puhul kasutusel ei laiene eluruumidele, kus Võeti vastu Mulgi valla haridustöötaja statuut, mis reguleerib võiks mõelda nii oma su- Kohalikud andurid on need olevad andurid märku kui on kasutusel ainult gaasipliit. valla lasteaiaõpetaja, üldhariduskooli õpetaja, huvikooliõpetaja ja vila, kui ka linnakodu mis annavad alarmi ainult neil on mingi rike või nende Gaasiandur - gaasiandureid -treeneri, noorsootöötaja (huvĳ uht, ringĳ uht), tugiteenuste osutaja turvalisusele. Tehnoloogia kohapeal. Ehk siis näiteks kui patarei hakkab tühjenema. on erinevaid - on olemas (psühholoog, logopeed, sotsiaalpedagoog) ja haridusasutuse juhi tunnustamise määramise alused ja korra. on arenenud ning enam pole maja põleb annab suitsuandur Meedias on viimasel ajal tihti andurid, mis reageerivad Kinnitati alustava õpetaja toetuse andmise kord, mis sätestab vaja osta kalleid seadmeid sellest ka alarmiga märku. juttu olnud ka gaasi ja vingu- vedelgaasile (näiteks balloo- toetuste andmise tingimused ja korra Mulgi valla haridusasutustesse ning seejärel maksta turvafir- Kuid see alarm ei jõua oma- gaasi anduritest. Kuna sageli nigaas) ja on olemas andurid, (lasteaiad, üldhariduskoolid, huvikoolid) põhikohaga tööle asuvale madele siduvate lepingutega nikuni kui ta kohapeal pole. võib see informatsioon pisut mis reageerivad maagaasile õpetajale. Toetuse andmise eesmärgiks on tagada kvaliﬁ tseeritud igakuiseid tasusid. Uuemaid Näiteks võib kodust kaugel segadusse ajada siis siinkohal (näiteks see mis on gaasiboi- õpetajate töötamine valla haridusasutustes ning soodustada uute automaatseid häiresüsteeme olev suvila maani maha põle- mõningad selgitused: Vingu- lerites kasutatav). Lõpetuseks õpetajate elama ja tööle asumist Mulgi valda. on võimalik ise lihtsalt pai- da ilma, et sellest keegi midagi gaasi andur - vingugaas (CO) rõhutaks veelkord, et auto- Võeti vastu sporditoetuste määramise kord, mis reguleerib Mul- galdada omamata selleks min- teaks. Ükskõik palju suit- kujutab endast nähtamatut, maatsed häiresüsteemid ei gi valla eelarves sporditoetusteks planeeritud rahade taotlemist, geid erilisi eelnevaid teadmisi. sualarm sellest ka kohapeal lõhnatut, äärmiselt mürgist ole keerulised ja kallid. Neid kasutamist ja sellega seotud aruandlust. Toetused on ette nähtud: Tänapäevased lahendused piiksub. Seetõttu on soovitav gaasi. See tekib erinevate saab paigaldada osaliselt ning Mulgi valla sporti edendavate üksikisikute ja spordiklubide tege- sisaldavad juba kõiki vajalikke andurid alati oma automaatse kütuste, näiteks puidu, ahju- vastavalt vajadusele. Hiljem vuse toetamiseks, kasumit mittetaotlevate projektide ja ürituste toetamiseks vallas ning väljaspool valda, maakonda või riiki Mulgi andureid lisaks tavapärasele häiresüsteemiga ühendada. kütuse, bensiini, maagaasi või saab juba töötavat süsteemi valda esindavate juriidiliste või füüsiliste isikute toetamiseks spordi suitsuandurile, ühendades Ehk kasutada süsteemiga propaani mittetäielikul põle- alati täiendada. Samuti saab valdkonnas. need omaniku telefoniga (mis ühendatud andureid. Selline misel. Majandus- ja taristu- automaatse häiresüsteemi Kehtestati tiheasustusalal üksikpuude raiumise loa andmise kord, on eriti oluline siis kui pe- süsteem saadab signaali ini- ministri määrusega akt nr 87, vajadusel siduda koduauto- mis reguleerib Mulgi valla haldusterritooriumi tiheasustusalal ja/ res kasvavad väiksed lapsed mese telefonisse kas vastava § 45. P11 on vingugaasiandur maatikaga. või kompaktse hoonestusega alal asuvate puude raieks või hool- või on tegemist vanurite- mobiilirakenduse või sms-i kohustuslik alates 01.01.2018 duslõikuseks loa taotlemist, andmist ning loa andmisel võimalike ga kelle liikumine on piira- kaudu. Lisaks anduritele saab eluruumides, kuhu on paigal- alar avloi lisatingimuste seadmist. tud). Oluline on siinjuures samasse süsteemi lisada ka datud korstnaga ühendatud wwww.zmartone.ee Otsustati nimetada Karksi Valla Kultuurikeskus Karksi-Nuia aru saada, millised eelised kaamerapildi, koduvalve ja gaasiseade. Näiteks vannitoad Kultuurikeskuseks ja kinnitati asutuse põhimääruse uus redaktsioon. on uuematel anduritel. An- palju muudki. Lisakasuna või köögid, kus kasutatakse Otsustati algatada detailplaneering Karksi-Nuias Aasa tn 13 kinnistul üksikelamu püstitamiseks ja Mõisaküla linnas Koidu tn 1 kinnistul mesindushoone püstitamiseks. Otsustati pikendada Marju Lamberiga sõlmitud Pärnu tn 29 Talgud Mulgi külamuuseumis äriruumi (üldpind 31,2 m², asukoht Mõisaküla Pärnu tn 29) üüri- lepingut kuni 31. märts 2019. 5. mail oli taas üle-eestiline Otsustati pikendada EKNK Mõisaküla kogudusega sõlmitud talgupäev, mis on alguse Pärnu tn 45 osaliste äriruumide (üldpind 82,2 m²) üürilepingut saanud 2008. aasta prügi- kuni 22.02.2019. koristusest. See on päev kui Anti OÜle Viljavärk luba omandada Mulgi vallas Raamatu külas kogukonnaliikmed saavad Mardipõllu kinnistu suurusega 12,92 ha. üheskoos oma elukeskkon- Delegeeriti maareformi seaduses, maakatastriseaduses, maamak- da paremaks muuta. Tä- suseaduses ja maa hindamise seaduses kohalikule omavalitsusele navune koristuspäev oli pandud ülesannete lahendamine Mulgi Vallavalitsusele. pühendatud Eesti Vabariigi Delegeeriti kohanimeseaduses ja ruumiandmete seaduses kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete lahendamine Mulgi 100. sünnipäevale, seega Vallavalitsusele. kutsuti osalejaid värvima oma kodukanti kihelkon- navärvidesse ja talgutoitu- Kalmistupühade jumalateenistused deks pakkuma kodukandi maitseid. Hallistes 24. juuni 2018 kell 14 Mulgi külamuuseumi Praost Marko Tiitus õuel said kokku aktiivse- mad külaelanikud, et ühes- Talgud Uue-Karistes. Foto Mikk Järvis Abjas 24. juuni 2018 kell 16 koos muuseumi nii seest kui ümbruskonnast puhtamaks Praost Marko Tiitus muutus peale mõningate mulgi korpidel ja muidugi oma kodukoha veelgi pare- teha. Kohaletulnuile jätkus põõsaste eemaldamist ava- ei puudunud laualt ka kama. maks muutmisest. töid mitmeks tunniks. Tänu Karksi-Nuias 24. juunil 2018 Rahumäe tumaks. Ilm oli päikeseline Lõunalauas arutati ühes- Aitäh kõigile toredatele talgulistele sai väärika maja ja järvekaldal olevas lõkkes koos küla arengukava üle talgulistele, nii suurtele kui ja Papi kalmistul. Kellaajad täpsustamisel aknad kõik puhtaks pestud. said kõik oksad põletatud. ja tehti ettepanekuid, mida ka väikestele, olite väga Paar akent polnud vist juba Traditsiooniliselt istuti pä- võiks oma kodukoha heaks tublid! Mõisakülas 1. juuli 2018 kell 11 pikemat aega õiget päikese- rast tööpäeva lõppu ühises edaspidigi teha. valgust läbi lasknud. Muu- Õpetaja Arvo Lasting talgulauas. Seekord lasti Minul, kui talgujuhil, on anne Järvis seumi ümbrus ja järvekallas heamaitsta kiluvõileibadel, suur rõõm ühisest panusest Mulgi valla infoleht 3

EESTI VABARIIK 100 AJA LUGU

Jätku leiba ehk Lämba talupere toidulaud 8. osa Killukesi Õisu Mõisa Laenu- Maikuus on kätte jõudnud Raamatukogu asutamisest 4. aeg, mil tehakse töid nii ilu- (Algus veebruarikuu Mulgi Sõnas) kui tarbeaias. Ligi sadakond Õisu Mõisa Laenu-Raamatukogu elav tegevus kestis kuni aastat tagasi kasvasid iluaias 1896. aastani, siis tuli kümneaastane vaikus. Protokolliraama- ehk puhasaias peamiselt tus on 1905. a. selle kohta kirjutatud: püsililled ja ilupõõsad. See “Väliste takistuste pärast oli Õisu Mõisa Laenu-Raamatukogu oli muust majapidamisest 1896 aastast oma kasulikku tööd seisma jätma pidanud. Tänavu eraldatud vaheaiaga, et va- kevadel sai Õisu mõisa perisherra palutud kogu uesti avamiseks balt ringi liikuvad loomad tarvilikku luba muretseda, mida nimetatud herra ka lahkeste oma puhasaia taimi ära ei sööks. peale võttis ja kõik kulud kandis, mille eest raamatukogu perisherrale Muruniiduki asemel oli vi- suurt tänu võlgneb.” kat, millega põõsaste ja pee- Oktoobrikuu algul jõudis luba kubermanguvalitsusest koha- narde vahele teerajad sisse le ja 16. oktoobril 1905. aastal peeti taasavamise koosolek, kuhu niideti. saabus 19 lugemishuvilist Õisust ja Kaarlist. Ei puudunud ka Tähtsaima osa põllumaast mõisaomanik. Asutati raamatukoguselts ja uueks koguhoid- moodustas perenaise jaoks jaks valiti Herman Mägraken. Uute noorte jõududena tulid aiamaa, kus kasvatati köö- juhatusse mölder Jaan Eevel ja tööline Hans Foto: Kärner, Anneli kes Pälsing. küll givilja. Eks söökidest olid varemgi oli raamatukogu tegevuses aktiivselt kaasa löönud. esmatähtsad liha ja kartul. Kaks viimast meest jäid raamatukoguga seotuks mitmeks Kuid ka oad ja herned, por- aastakümneks. Hans Kärner, hilisem mõisa töödejuhataja, oli gandid, peedid, kaalikad jm pikka aega juhatuse liige, kassapidaja ja koguhoidja. Aupre- olid vajalikud kasvatada, Lämba talu elumaja 1940. aastal. Hoone ehitusaasta 1860, Halliste kihelkonna esimene sidendina figureeris edasi A. von Sivers, kes oli ilmne erand et talupere toidulaud oleks häärber-talumaja. Foto: Mõisaküla muuseumi kogudest balti aadli üldise klassivaenu taustal, sest suhtus soosivalt vaheldusrikas. meie inimesed ei pidanud kõrval oli laual või ja leib. Kaerakilet osati küll teha, eestlaste kultuuritaotlusse. See avaldus ka Õisu raamatukogu Eelmises ajalooveerus kir- lugu. Sageli valmistati lõunaks kuid Lämbal seda ema ei abistamises – kinkis “pookimisriistad”, “büüne” jaoks laudu ja jutasin Peeter Raska (1905- Tavaliselt oli talus hom- ühepajatoitu. keetnud. naelu, lubas pargis pidada kontserte ja näitemüüke, kui puid 1993) kirja pandud mäles- mikusöögiks koorega kee- Õhtuks pakuti perele ül- Kohupiima valmistati igas hoolega hoitakse, telegrafeeris puhveti loa taotlemiseks Riiga tuste põhjal elust tolleaeg- detud kartul jahukastmega, diselt pakse toite mitmesu- talus ja tarvitati mitmel viisil. jne. Omal ajal olid kogus mõned ka tema tõlgitud teosed. ses Lämba talus. Seekord lisaks praetud soolaliha või guste putrude näol. Talviti Koos koore ja soolaga kartu- 18. juunil 1906 peeti tasuline peoõhtu laulude ja näitemän- kirjutan lähemalt toitudest, räimed. Teiseks tähtsamaks laupäeva-õhtune toit oli la kõrvale aga pühade lauale guga, kus tegelasteks olid raamatukoguseltsi liikmed, muusika mida taluperele ja teenijatele toiduks hommikuti olid kii- üldiselt mulgi-kapsas ehk valmistati kohupiima korpe. tuli Kaarlist. Pidu oli väga rahvarohke, üle 400 külalise. Nüüd- valmistati. relt valmistatavad pudrud. pakskapsas, mida anti lauale Igal perenaisel oli selleks sest peale asutigi regulaarselt tasulisi peoõhtuid korraldama. „Ema arutas perega tihti, Pealerüüpamiseks oli hapu- ka hiljem, siis soojendatud oma retsept. Minu ema küp- 1905. aastal asutatud raamatukoguselts muutus kohaliku millist toitu järgmiseks päe- piim segatud petipiimaga. kujul. setas saiapätsikesed enne kultuurielu virgutajaks ja eestvedajaks. Juba esimene pidu tõi vaks valmistada. Et talus Suurele perele hommikuti Putrudest tehti veel odra- valmis. Need lõikas pooleks 70 rubla puhastulu, mis kulutati uute raamatute ostmiseks ja oli töölisi erinevast rahvu- kohvi ei pakutud, kuid talvel tangu-putru lihaga, muna- ja pani peale kohupiima sisseseade muretsemiseks. sest ja paigust, olid maitsed oli kohv hommikuti alati putru, tatraputru ja seene- massi, siis asetas ahju, mis 1908. aastal oli päevakorras seltsi nime muutmine Õisu erinevad. Kuid kartulist laual. putru. Tatrapudru jaoks siin oli selleks ajaks juba veidi Mõisa Laulu ja Muusika Seltsiks. Esialgu jäi see lahtiseks. hoolisid kõik, iseäranis saar- Lõunaks valmistati suppe ümbruskonnas pea kõigis jahtunud.“ Esimese maailmasõja eelõhtul soikus tegevus uuesti, algas lased. Kui nad ise toitu tegid, nii lihaga kui ka piimast. taludes kasvatati tatart. Seda Kirja pandud Lämba talu mitmeaastane mõõnaperiood, viimane koosolek peeti 1913. lisasid kartuliputru leiva Piimasupi kõrvale praeti küliti ka Lämbal kusagile ajaloos on kirjeldatud ka aastal. Mehed läksid sõtta, kohapeal puudus korraldav toim- küpsetamisel ka leiva taina soolaräimi. Hilisemal ajal põlluäärele poole-vakamaa jõulu- ja vastla-aja toite jne. kond. Sõjaolude tõttu oli ka kirjastustegevus soikunud ning hulka. Sarnane segaleib oli söödi ka heeringat. Heina- osa. Seenepudru jaoks praeti Kogu materjali siin veerus uute raamatute saamine peaaegu et võimatu. väga maitsev. Poolakatele ajal viidi põllule piimasupi liha-pekikuubikud, lisati lugejani pole võimalik tuua, Taas kutsuti raamatukogu liikmed üldkoosolekule mõisa- meeldis samuti toitudes juurde rohkemas koguses vett, odratangu ja peeneks kuid eelpool kirjapanduga kirjutaja Voldemar Vaga algatusel. 1921. aasta kevadel, moo- kartulit kasutada. Lisaks suitsuliha, et seda jätkuks hakitud seeni. andsin lühikese ülevaate, dustati Õisu Lugemisring. Raamatuid laenutasid kordamööda kartulipannkookidele tegid ka õhtuooteks. Õhtu-ooda- Magustoite pakuti harva. mis toite rohkem kui 80 aas- juhatuse liikmed, kes ise selle eest tasu ei saanud. Lugejatele nad suppi, kus lahjendatud kut peeti kella 4 paiku. Siis Need olid rohkem talvised tat tagasi taludes söödi. kehtis ikka veel lugemismaks. 1922. aastast alates asus endises piimas keedeti kartulitainast oli harilikult pooletunnine toidud, kui pere oli väiksem. mõisas Õisu Piimanduskool, mille õpilaste eest tasus lugemis- tehtud pallikesi. Nende te- paus, kus söödi veel kama ja Kõige harilikum oli manna- Anu Laarmann maksu kooli juhatus. gemisel lisati riivitud kartuli leivakõrvaliseks suitsuliha. ja riisipuder kisselliga. Veel Mõisaküla muuseumi Lugemisring jätkas pidude korraldamise traditsiooni, sest hulka jahu, maitseks soola ja Pühapäeva lõunasupiks oli tehti leivasuppi ja õuna- juhataja kohapeal teist kultuuriseltsi ei olnud. Näitering tõi lavale mädarõigast. Sellest toidust viimasel ajal riisisupp, mille suppi kuivatatud õuntest. O. Lutsu “Kapsapea”, J. Kunderi “Kroonu onu” ja mitmeid teisi tükke. Isetegevuslasi käis juhendamas “Ugala” näitleja Aleksander Mälton. 1927. aastal plaanitseti pasunakoori loomist, kuid see jäi teos- EELK Mõisaküla kiriku ja koguduse tähtpäevadest tamata. Alles kolmekümnendate aastate teisel poolel hakkasid kohapeal pasunad hüüdma, eestvedajaks sai piimanduskooli Sel aastal on EELK Mõisa- Von Dehni vahel. Komisjoni instruktor juustumeister P. Jaik. Kuna kohapeal rahvamaja küla kirik aastapäevaderoh- tegevus oli tulemuslik ja polnud kasutati pidudeks mõisa vana viljapuhastushoonet. ke. 1895. a rajatud Mõisaküla kohapeal loodud Mõisaküla (järgneb) asula arenes kiiresti. Elanik- Evangeelse Luteriusu kogu- Anne Järvis kond oli tänu erinevatest duse põhikiri registreeriti rahvustest raudteetöölistele konsistooriumi poolt 19. ka erinevate usuvaadetega. veebruaril 1927. aastal. Kunstinäitus Õisu raamatukogus Luteriusklikele hakkas 105 Koguduse avajumalatee- aastat tagasi, alates 1913. nistus peeti 8. mail 1927. a Õisu raamatukogus on maikuus võimalik vaadata Viljandi a pritsimeeste maja saalis Tuletõrje Ühingu saalis. Seda gümnaasiumi õpilaste kunstinäitust. Eesti Vabariigi 100. sünni- jumalateenistusi pidama päeva peetakse Mõisaküla päeva puhul pakuvad paljud raamatukogud üle Eesti võimalust Halliste koguduse õpetaja Evangeelse Luteriusu kogu- noortele kunstnikele (14–26-aastased) eksponeerida oma kunsti- Ervin Karl Reinhold von duse sünnipäevaks. töid. Näitus on sündinud koostööst Viljandi linnaraamatukogu Dehn. Nüüd, kui kogudus oli ole- EELK Mõisaküla koguduse liikmed ja sõbrad 5. mai talgu- ja Viljandi gümnaasiumi vahel. Aja jooksul tekkis alevirah- mas, otsustati ehitada oma päeval. Foto Uno Tisler Noortele anti võimalus Viljandist pärit või siin tegutsenud val soov asutada oma kogu- kirik mahutavusega 400-500 kunstnike töödega tutvuda ja teha valikuid, mida tutvustada Kiriku nurgakivi panek on kogudus olnud tegus dus, kuid Halliste õpetajale inimest. Vaidlusi asukoha laiemale näitusepublikule. Tööd on valminud osalise kopeeri- toimus 85 aastat tagasi, tänaseni. Praeguse kiriku- see mõte ei meeldinud. Ta üle oli mitmeid. Lõpuks mise põhimõttel, see tähendab et kunstniku originaalteos oleks 14. mail 1933. a. Aasta hiljem, hoone nurgakivi pühitseti rõhutas, et kihelkonda ei tohi valiti Lämba talu omaniku äratuntav, aga noortepoolne väike muutus teeb selle uueks 22. juulil 1934 toimus kiriku õpetaja Raivo Asuküla poolt lõhkuda ja soovitas asutada Peeter Raska poolt pakutud teoseks. Muutus võib olla detailide asendamises uutega, mõ- pühitsemise talitus. Esime- 30. septembril 1995 ja käes- abikoguduse oma õpetajaga. maa-ala, 1,5 Riia-vakamaad ningate värvilahenduste muutmine või hoopis millegi lisamises. ne leerilaste õnnistamine oleval aastal kuulub kogu- Kümme aastat hiljem, 1923. hinnaga 375 krooni. Kogu- Eesmärgiks on seatud teadvustada Viljandi linna kunstilugu ja toimus 85 aastat tagasi, 5. dusse 106 liiget. a, moodustati komisjon, duse juhatuse otsusega telliti tutvustada maalikunstnike, kes on siin oma loomingut teinud. juulil 1933. a. mis hakkas sidepidajaks kiriku projekt arhitekt Alar Näitus on kõigile huvilistele avatud raamatukogu lahtioleku Kuigi kiriku esialgne hoo- Anu Laarmann kiriklikes asjaajamistes alevi Kotlilt maksumusega 300 ajal. ne hävis 35 aastat tagasi, elanikkonna ja õpetaja E. krooni. Anne Järvis 30. aprilli 1983. a öösel tules, Õisu raamatukogu juhataja 4 Mulgi valla infoleht Viktoria lend „Raketi” pardal Abja muusikakooli ainult võita. Paar päeva enne Eks neid asju oli palju, Muidugi on Mõisaküla lõpuaktused registreerimise lõppu tegin mis kaadri taha jäid. Keegi koolist saadud kogemused Abja muusikakooli 7. klassi ja noorema astme lõpuaktus ikkagi selle olulise sammu peale meie ei tea, kui kõva ja teadmised väga palju ka- toimub 27. mail 2018. a algusega kell 14 Abja kultuurimajas. ära. laulu- ja tantsumees näiteks suks tulnud. Väiksel koolil Kui palju teid, julgeid saatejuht Aigar Vaigu tege- on tegelikult tohutult palju Abja muusikakooli lõpetajad: tarkureid kogunes? Missu- likult on. Võttepäevad olid eeliseid. Üks on see, et õpe- gune oli see katse või proo- pikad ja aeg-ajalt ta ikka taja teab kõiki ja oskab ar- Tambet Jõgi – löökpillid (õpetaja Endel Purju) vilepanek, mis saateväärilise laulis, et meeleolu üleval vestada õpilaste eripärasid. Maria Joanna Lääts – klaver (õpetaja Olev Raal) seltskonna välja selekteeris? hoida. Saadet vaadates ma Õpetajal on jaksu tegeleda Anna-Maria Pervušina – klaver (õpetaja Olev Raal) Alguses oli meid umbes otseselt üllatusin vist finaali kõigiga. Kuid minu arvates 100. Sealt valiti 30 tarkurit ajal. Mu enesetunne oli kor- on kõige suurem eelis on see, Abja muusikakooli noorema astme (IV klass) lõpetajad: välja lihtsamate ülesannete- dades hullem kui televiisorist et väikeses kohas ja koolis on Lisandra Bokmane – klaver (õpetaja Tiiu Jõgi) ga: pidime akutrelliga kruvi paistis. Nad ilustasid selle tunduvalt lihtsam olla sil- Elyse Järvelaht – löökpillid (õpetaja Endel Purju) keerama, pulka saagima ja päris hästi ära. mapaistev kui kuskil suures Emily Lapun – klaver (õpetaja Olev Raal)) muid selliseid asju tegema, Millal Sul tekkis aimus, paigas, kus on väga kerge Ella Mari Mäger – klaver (õpetaja Ruth Mõttus) „Rakett 69” kaheksan- et võid kaasa teha kõige lihtsalt vaadati, kuidas me jääda halli massi keskele. Kui Greete Mäger – plokkflööt (õpetaja Helmi Värk) da hooaja hõbedase koha pingelises olukorras selliste kõrgemas mängus? Sind kõik teavad üksteist, on iga Anete Rüütel – klaver (õpetaja Ruth Mõttus) võitis Mõisakülas põhiha- tegevustega toime tuleme. iseloomustati kui selge mõt- väiksemgi saavutus kõigile Madleen Saar – klaver (õpetaja Olev Raal) riduse omandanud neiu, Veel oli seal kiiruse peale lemise ja raudsete närvidega teada. Ja seda ära kasutades tänavu Viljandi riigigüm- loovülesandeid: erinevate raketlast. Oli see tegelikult võib suuri asju korda saata. Teili-Liis Suvi – plokkflööt (õpetaja Helmi Värk) naasiumi lõpetav Viktoria kujundite sorteerimine ja ka nii või suutsid närvipin- Saad rahulikult pühen- Kaisa Varik – plokkflööt (õpetaja Helmi Värk) Siigur. Viktoria osalemine kokkupanemine. Need 30, get hästi varjata? duda riigieksamitele (nüüd- Kimberli Voodla – klaver (õpetaja Ruth Mõttus) tele-võistlusel tekitas väike- kes välja valiti, said teadusla- Ma ei arvanud, et mu fi- seks eesti keel ja inglise ses Mõisaküla kogukonnas bürinti, mida näidati televii- naali jõudmine võib juhtuda, keel juba sooritatud), sest väga ühtehoidva elevuse: soris. See oli juba tunduvalt enne kui ma reaalselt seal ülikoolikoht on kindlalt igale saatele järgneval esmas- keerulisem. olin. Mulle ei meeldinud üle olemas. Mis eriala see oligi, päeval oli koolis vahetundi- Kuidas saadete salves- loota, siis oleks väljakukku- mille kasuks TTÜ-s otsus- Koeruste päev de põhiteemaks Viktoria ja tamine käis? Üks saade mine valusam olnud. Eks ma tasid? Kas Tartu ülikool ei Karksi-Nuia kultuurikeskus, noortekeskus, lasteaed ja „Rakett”. Võrdleksin salves- korraga või mitu? Kui pikalt elasin üks saade korraga ja tõmmanud? muusikakool on koos August Kitzbergi nimelise gümnaasiu- tuse vaadatavust väikelinnas teemad enne teada olid? olin kogu aeg suhtumisega, Ma tahaksin minna IT- Eurovisiooni ülekande jälgi- Stuudiosaateid tegime et olen juba saates osalemi- süsteemide arendust õppi- miga taas planeerinud 1. juunil algusega kell 9 kooli staadio- misega – nii tähtis oli kõigile nelja päeva jooksul kaheksa sega võitnud. Ütleme nii, ma. See tundub väga huvitav nil ühiselt lastekaitsepäeva tähistada. Sel korral on läbivaks teada, kuidas Vikil läheb. ehk kaks saadet päevas. Kõik et oli inimesi, kes võtsid eriala, mis tulevikus ka toi- teemaks „Koeruste päev” just kollase koera aasta pärast. Viktoria lõpetas Mõisakü- tiimidega seotud osad said seda ettevõtmist natuke liiga dab. Tartu Ülikoolis ei olnud Kohale on kutsutud Agility koerad Viljandist ja Pärnust, kes la kooli 2015. aastal kiitusega niimoodi tehtud. tõsiselt. Mina üritasin seda päris sellist valikut, mis oleks tunni jooksul tutvustavad kaasa võetud rajaelementidega ja juba 9. klassi kevadvahe- Teemad me saime üldju- mänguna võtta. See ilmselt mind niiväga tõmmanud kui kõigile koerasporti. Külla on tulemas vetelpäästekoer ning ajal sooritas edukad katsed hul hommikul teada, aga see oligi rahulikkuse võti. eelmainitud ala. veel mõned üllatuskoerad. Kavas on koeranäomaalingud, Viljandi riigigümnaasiumi ei mõjutanud eriti midagi. Sinu hõbemedali-vääri- Oled oma pere pesamu- koeraõhupallide meisterdamine ja pallimeri kõige väikse- füüsika-matemaatikaklassi. Samal nädalal tegime veel line teadustulemus elavdas na. Millega õde ja vennad Viktoria, kas otsusta- matele. Kohapeal saab osta jäätist, jääjooki ja avatud on vahesaate, milleks oli tea- Su endisi koolikaaslasi. See tegelevad? klassilaat, kuhu iga klass müügilaua välja paneb. sid ise oma oskusi-tead- dusteatri teemade valimine. tundus neile peaaegu imena, Olen tõesti. Õde ja ven- Peale taskuraha tasub kaasa võtta ka kiiver ning oma misi „Rakett 69-s” proovi- Teadusteatrit tegime kolm et nii väikesest kohast pärit nad töötavad. Ja piisavalt sõiduvahend, sest kohale tuleb Maanteeameti seltskond, da? Mõlkus see mõte Sul päeva, olime kogu selle aja ja nii laialdased teadmi- headel töökohtadel, et mulle pikalt peas või tuli äkkot- kohapeal, ööbisime hotellis sed. Muidugi on Viljandi suurepärast eeskuju anda. kes valmistab kooli juurde jalgratta vigurraja. Kellel ratast sus? Igatahes oli see üks Tartu, kohe Ahhaa teadus- Riigigümnaasiumi füüsika- Nad kõik on ka TTÜ lõpe- kaasas pole, võib proovida rada läbida Maanteeameti sõi- julge ja enesekindel samm! keskuse vastas. matemaatikaklassi kolm tanud. duvahenditega. Lõpliku otsuse tegin ise, Üksikvoorud tegime ka aastat aastat Sulle kuhjaga Seekordses „Raketi” saa- Suuremad lapsed on oodatud kaasa lööma GPS-kunsti ma olin mõelnud selle peale kahe päevaga ära ja finaal teadmisi juurde andnud, tes olid võidukad just tütar- tegemises, kus joonistame Karksi-Nuia tänavatele koera üsna mitu kuud, alates sel- oli sarnaselt teadusteatriga kuid tahan loota, et Mõisa- lapsed. Kuidagi väga armas ning soovijad saavad osaleda Stencil töötoas noortekes- lest, kui ma „Raketi”-lehele kolm päeva. küla kooli vundament oli oli lõppvoorus jälgida kolme kuses. sattudes registreerimislinki Salvestamise käigus piisavalt tugev, et sellele nii pikkade patsidega teadus- Päeva lõpetab kell 17 algav kontsert Karksi-Nuia kultuu- nägin. Kohe ma ei julgenud jõuab saateni tavaliselt ai- võimas pealisehitus rajada. piigat seekord noormeestele rikeskuses – külla tuleb Getter Jaani. Üritus on kõigile tasuta! registreerida. Arvasin, et nult murdosa. Räägi mõnest Või kuidas? Mida tahaksid „ära tegemas”. minusuguse jaoks on see seigast, mis jäi kaadri taha. 42le tänasele endisele kooli- Kaire Kannistu liialt kõrgetasemeline ette- Kas saadet vaadates ka ise kaaslasele öelda? Aita Matson võtmine. Aga samas ei olnud üllatusid? mul midagi kaotada ka. Ehk Mulgi valla infoleht 5 Keeristorm 2018 100 kostüümi vabariigile

20. aprillil toimus Abja güm- naasiumis 51ndat korda sõ- jalis-sportlik maastikumäng „Keeristorm”.

Maastikumängus läbisid 1.-4. klass 4 km pikkuse raja ning 5.-12. klass 8 km pikkuse raja. Rada tuli läbida kaardi abil, kontrollpunktides tuli lahendada erinevaid ülesandeid. Proovile pandi meeskonnatööoskus, kiirus, osavus, taiplikkus, Disainerid koos Daniel Leviga. Foto Daisi Tatar vaprus, vastupidavus ning rõõmus meel. Kokku osales KOV koostöögruppide projekti raames korraldas Mulgi 21 võistkonda. Lisaks Abja valla Halliste piirkond tegevuse „100 kostüümi vabariigile“. gümnaasiumile osalesid ka Tegevuse eel ülesanne oli disainida papist nukk ning külalisvõistkonnad: Hallis- kavandi järgi riietada. 9 erineva piirkonna peale disainiti test, Mõisakülast, Saarepee- kokku 100 kostüümi. Halliste piirkonnast võtsid osa Tuuli dilt, Audrust, Kõpust, Kilin- Tiirats, Emily Gaston, Eva-Johanna Mehu, Liis Getliin Kala, gi-Nõmmest ja A. Kitzbergi Reneli Kukk, Keiri Mardisoo ning juhendajaks oli Halliste nim. Gümnaasiumist. Põhikooli kunstiringi juhendaja Jeanne-Bel Mattal. Mulgi Kolmas klass stardiootel. Õpilaste lemmikuteks Foto: Christi Lõhmus-Erg vallast olid esindatud kõik piirkonnad, kokku 29 kostüü- kontrollpunktideks osu- miga. Kontrollpunktides olid Kõiv, Viljandi kultuuriaka- 5.-8. klassi arvestuses tusid Abja noortekeskuse, Tegevus kulmineerus 25. aprillil Kõpu mõisas, kuhu olid abiks politse- ja piirivalve- deemia tudeng ning Abja saavutas 1. koha 6. klass. Abja-Paluoja päästekoman- oodatud 100 meisterdajat koos juhendajatega. Noortele oli amet, Abja-Paluoja pääs- gümnaasiumi õpetajad. 9.-12. klassi arvestuses do ning politsei- ja piirival- kutsutud esinema Lõõtsavägilased, kes suutsid noored koos tekomando, Abja noorte- Suur aitäh neile! saavutas 1. koha 11. klass. veameti poolt korraldatud juhendajatega mängima ning kaasa laulma panna. Pea- keskus, Abja kultuurimaja, punktid. Tulemused: esinejaks oli Daniel Levi, kelle nobenäpud avasüli vastu Abja raamatukogu, Abja Christi Lõhmus-Erg 1.-4. klassi arvestuses võtsid. Levi suutis nii mõnegi lapse lavale kaasata, kelle gümnaasiumi hoolekogu, Abja gümnaasiumi huvijuht saavutas 1. koha Saarepeedi kaasabil esitas staar mõned lood. Õhtu lõpetas DJ Vlatz. kooli meditsiiniõde Ingrid kooli võistkond. Kaetud oli ka suurepärane banketilaud Popsi Köögi poolt. Kokkuvõttes oli laste fantaasia piiritu ning üllatas kõigi korraldajate ootusi. Tegevusi rahastatakse Eesti Noorsootöö Keskuse poolt Koopainimesena infotehnoloogilise elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse paranda- lõkke ümber mine“ käigus. Deily Tatar ning päeva jooksul tuli neid täita laadimispesas, mis oma kiviringiga mee- Aktiivne elustiil tõi tunnustuse nutas laagrilõket. Vaatepilt ümber helendava sõõri ja Karksi-Nuia noortekeskuse ap- mobiiltelefonide istuvatest rillikuu noor on 8. klassi noormees noortest lõi mulje nagu Mattias Siimann (15). Mattias tege- oleks meis korraga koh- leb aktiivselt jeti- ja tõukerattasõidu- tunud koopainimene ja ga. Sõbrad iseloomustavad teda kui moodsa infotehnoloogilise aktiivset, sõbralikku, toredat, posi- ühiskonna esindaja. tiivset, põnevat ja lahedat inimest. Ekskursioonil saime osa 9. mail korraldasid Mattias ja Ras- kaevurite igapäevatööst mus noortekeskuses loovtöö raames keerulistes tingimustes, tõukerattavõistluse, kus osalesid müras ja pimeduses, mõis- Mattias Siimann nii mõnedki noored. Soovime Mat- tes seeläbi põlevkivitööstu- Foto: Fotoraat tiasele edu kõigis tema tegemistes! se toimimist, selle tagamaid ning arengut. Päeva ühe Kertu Mölder põnevaima elamuse pak- kus sõit maa-aluse rongiga, millega varem kaevureid töökohta toimetati. See, et Loodushariduslikud õppekäigud pimedas raskelt hoomatav aitavad tõsta keskkonnateadlikkust Põnevaid atraktsioone oli nii maa peal kui maa all. Foto: Alice Virit pisikeste vagonettidega liikumisvahend tõesti meie 17. aprill polnud kahe- peamiselt bussiga, kus giid gitõmbavaim ja põnevaim Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastab teist reisijateveoks kõlbas, oli kümne nelja 11. klassi õpi- rääkis meile mõndagi hu- atraktsioon. Külastajatele aastat keskkonnateadlikkuse programmist August Kitzbergi üllatav. Lisaks rongile tut- lase ja nende kahe õpetaja vitavat ja avastamisväärset avatud endised kaevan- nimelise gümnaasiumi loodushariduslikke õppekäike ja vusime ka mitmesuguse jaoks mitte tavaline kooli- paiga ajaloost. duskäigud moodustavad juba on esitatud ka järgmise kooliaasta projekt. Selle aasta maa-aluse tehnikaga ja päev, vaid piltlikult öeldes Otsustasime vihmasadu 1-kilomeetrise kogupikku- projekti maksumus oli ligi 5500 eurot, millest 5100 eurot kaevandustehnoloogiaga. „Way To Hell“. Sõna „hell“ ja kohati ka kõrguskartust sega raja. Esmalt näidati saadi KIKist, lisaks toetas vald omaosalusega. Projektis lõi Omalt poolt pakkusi- (põrgu) tähendab siinkohal trotsides siiski pisut ringi ja- meile lühikest videoklippi, kaasa 19 klassi umbes 310 õpilasega. me aga meid võõrustanud siiski maa-aluseid kaevan- lutada ning kaevandusmäe mis andis põgusa ülevaate Õppekäikudel osalemine on näidanud, et praktilised muuseumitöötajatele ära- dusi Kohtla-Nõmmel – ela- otsa ronida. Pisike pingutus kaevanduse ajaloost ja sel- tegevused looduses kinnistavad õpitut ning parandavad tundmist, et noored on must, mis hoolimata koha- tasus end ära nii avaneva lest, kuidas kaevanduses õpitulemusi ja arusaamist õpitavast. Õpilased on keskkon- kõikjal ühesugused – nii tisest süngest sügavusest, vaate kui ka huvitavas pai- õigesti ning turvaliselt käi- nahoidlikumad ning suhtuvad ümbritsevasse keskkonda nagu kõik kevad-talvised pimedusest, külmetavatest gas tehtud fotode poolest. tuda. Meid hoiatati, et selles säästlikumalt ning vastutustundlikumalt, tunnevad loodust õpilasgrupid enne meid, ei varvastest ja pähe tilkuvast Nägime Euroopa suurimat „põrgus“ on üsnagi jahe ja ja oskavad seal käituda. jätnud ka meie katsetama- veest osutus meeldejäävaks ekskavaatorit – ligi 50 tonni niiske, seega oli võimalik Näiteks külastati uut õppeprogrammi pakkujat Polli ta, kas karjäärijää loobitud ja meelolukaks. kaaluvat koppa ja hiiglas- panna selga soojad joped. aiandusuuringute keskust, meile armsat ja alati meeldiva kivide all praguneb või Kohale jõudes tegime likku kallurautot BelAZ, Kohustuslikest kiivritest emotsiooni pakkujat Lilli looduskeskust, Viljandimaa kesk- mitte. Uudishimu ja uuriv enne peamajja suundumist mille juures me kõik koos sündinud uudne väljanä- konnaameti programmi Soomaa rabas, tähetorni Orion, vaim on ajast aega viinud põgusa ekskursiooni kae- taas pilti tegime. gemine tekitas mõnelgi Jääaja keskust, Vapramäe looduskeskust ja Alutaguse mat- inimesi nii mäetippu, kui vandusmuuseumi territoo- Väliseikluste järel jõud- kiusatuse veel paar selfiet kaklubi korraldatud õppeprogrammi põlevkivi kaevandu- sügavustesse. riumil, mida kattis väikeste sime lõpuks allmaamuu- klõpsida. Loomulikult ei ses. Viimane oli eriti meeldejääv, sest nii kauget sõitu meie teede võrgustik. Et ilm oli seumisse, mis on Eesti pidanud telefonide akud maakonna lapsed just tihti ette ei võta. Triinu-Liis Tõhk kahjuks kõle, liiklesime Kaevandusmuuseumi li- taolisele koormusele vastu Daire Gorjatško 6 Mulgi valla infoleht Jüripäeval Karksi-Nuias Jaanijooksule mõeldes Jüriöö ülestõusu 675. aasta- Korraldajad on juba pikemat aega tegelenud 41. jaani- päeval, 23. aprillil korraldas jooksu ettevalmistustega. Sinulgi on aeg jooksusussidelt tolm Karksi-Nuia kultuurikeskus maha lüüa ning alustada ettevalmistustega. Start antakse 23. koostöös Karksi-Nuia spor- juunil Karksi ordulinnuse hoovist. Kell 14.15 alustavad 3–4- ja dikooliga juba IX Kitzbergi 5–6-aastased lapsed 0,3 km ringil ning kell 15.00 stardivad 7–8- mäejooksu ja XI jüriööjook- su. ja 9–10-aastased lapsed 0,7 km distantsile. 4,4 km põhijooksule ja kepikõnnile antakse start kell 16.00. Lastejooksudele saab kirja panna ainult kohapeal, aga 4,4 Tänavu olid mäkketõu- km pikkusele distantsile on võimalik registreerida juba täna sul kiireimad meestest Eero sport.karksi.ee koduleheküljel. Samalt lehelt leiad jaanijooksu Maling ja naistest Elise Pajo. juhendi ning muudki huvitavat. Enne põhijooksu starti pea- Nende nimed ja tulemused vad korraldajad meeles Maido Martsikut, kes on osalenud 25 jäädvustatakse metallplaadi- korral ning Anti Kaljumäed, Kati Kuuske, Tauno Sõmmerit ja le, mis kinnitatakse kergliik- Heigo Sõna, kes on kaasa löönud 15 korral. lusteed ääristavale käsipuule Jaanijooksust ümber Karksi-Nuia paisjärve on kujunenud eelnevate aastate võitjate Traditsioonid toovad jooksusõpru kokku. Foto: Kai Kannistu võistlus- ja rahvaspordi pidu. Alati on kohal olnud tipptegi- nimeplaatide kõrvale. jad ning need, kes võistlevad iseendaga ning loevad jooksul Traditsiooniliselt süütasid vähemalt üks täiskasvanu. noortekeskuse, gümnaasiu- nud võistkond aasta jooksul osalemise kordi. 31 korda on paisjärvele tiiru peale teinud mäkketõusu võitjad Karksi- Eesti Vabariigi 100. sünnipäe- mi, veetorni ja Vabadussam- oma treeningutel rändrahnu Anti Vutt ning paar korda vähem Annika Raaga ja Almar Nuia keskväljakul jüritule, va auks pidid võistkonnad ba juures. kaasas kandma. Eripreemia Kalam. Jaanijooksu on alati toetanud hulgaliselt ettevõtjaid mille soojusel ja valgusel Karksi-Nuiast leidma Eesti Kiireim oli ja rändmõõga show eest pälvisid lasteaia ning sellelgi korral pöörleb kõikide põhidistantsi lõpetanute anti start Jüriööjooksuks. lippe. Distantsi said kõik ise sai aastaks hoiule võistkond naised. Kohtume järgmisel vahel loosiratas, lisaks ootavad parimaid karikad ja rahalised Ootasime osalema 5-liik- valida, oluline oli käia ära Hot Legs ning traditsioonili- aastal jälle! auhinnad. melisi võistkondi, kus oleks kultuurikeskuse, lasteaia, selt peab viimasena finišeeru- Kai Kannistu Kohtume 41. jaanijooksul ümber Karksi-Nuia paisjärve!

Leo Liiber Ujumises selgitati parimaid jooksu korraldaja August Kitzbergi nimeli- paljude võistkondadega mit- se gümnaasiumi ujulas sel- mel erineval spordialal. Head oma pärimuse tundjad gitati 5-etapilisel võistlusel Korraldusliku poole pealt piirkonna parimaid ujujaid. ootab ees tõsine rahvusva- ja kandjad, käsitöömeistrid! Võistlus algas talvel ning heline katsumus ja koostöö Pärimuspidu Viljandimaa virred toimub laupäeval, 7. igal kuul ujuti üks etapp lätlastega Mulgi maratoni juulil Karksi-Nuias. Juba XIV korda kannab pidu eluviisi ideed vabalt valitud stiilis. Võitja- korraldamisel 21. juulil. Jooks pärimuslike tantsude, laulude, pillimängude, toitude, käsitöö, te selgitamisel võeti arvesse algab Karksi-Nuiast ning kolmel etapil saavutatud lõpetamine on Ruhjas. Seal kommete ja tavade tutvustamistega. Peole tullakse kokku parimad kohad. Võistlustel toimuvad lühikesed distant- suhtlema, oma laule-tantse ja pillilugusid kaaslastega jagama, oli võimalik kaasa lüüa 12 sid ning lastejooksud. Järgmi- neis ühisosa ja erinevusi tajuma ning rõõmustama koostehtu vanuseklassis. Viiel korral sel aastal joostakse vastupidi. üle. Peo tähtsaimaks omaduseks on see, et ta kõnetab pidulist osales 64 ujujat, neist 21 Mõõduvõtmine ujumises selgitas välja parimad. Foto: Jaak Israel Teades lätlaste taset korral- ning on kantud meie esivanemate pärimusest, pakkudes tuge startis kõikidel etappidel. Tugi, Georg Teiter, Kersti Eestimaale on saabunud damise poole pealt, tuleb ja kindlust edasi elamiseks tänapäeva ühiskonnas. Naistest saavutas parima Luik, Annika Artla ja Koit tõeline suvi ning kutsun kõiki meil pingutada, et nendega Oodatud on kaasa lööma kõik Viljandimaa folkloorikollek- aja Gedly Tugi, kes läbis Peters. Parimad said kaela üles oma sportlikud tege- sammu pidada. Selle aasta tiivid ja üksikesinejad, samuti külalised Lätist ja Leedust. Pä- medalid ja nende vahel loo- vused õue üle kandma. Kui 50 m vabalt ajaga 30,44 sek maraton on pühendatud rimuspeol esitletakse pärimuslikke laule, tantse, pillilugusid, siti kolm kinkekaarti. Kõi- lõppenud ujumisvõistlus ning meestest oli kiireim Eesti ja Läti Vabariigi 100. laulumänge. Palun andke meile teada oma osalemise soovist! Ralf Lamp ajaga 28,68 sek. kidel etappidel osalenuid kuulus pigem kooli- ja har- juubeliaastapäevale. Jälgigem Ootame arvukat publikut ja käsitöölaadale kauplejaid, Oma vanuseklassis võitsid pidas meeles Indrek Palu rastusspordi valdkonda, siis reklaame ning löögem kaasa Isabel Palu, Jaan-Joosep maitsvate Mulgi krõpsude- Mulgi valda ootab juuli algu- nii võistlejate kui korraldajate sest samal ajal toimub Karksi-Nuia keskväljakul ja kultuu- Hunt, Romi Israel, Kert ga. Protokollid on kõikidele ses ees Haapsalus toimuvad ridades. rikeskuse ümbruses suvelaat. Esimesed müüjad on juba Kangro, Helena Maling, kättesaadavad sport.karksi. Eesti valdade suvemängud, Leo Liiber oma kauplemise huvist märku andnud. Nüüd on õige aeg Jan-Marten Kiisler, Gedly ee koduleheküljel. kus vallal tuleb välja minna kõikidel kaubapakkujatel endale müügiplats broneerida. Käsitöö müügikoha (3 x 3) hind on 5 eurot. Tööstuskauba ja istikute pakkujatel ning väiketoitlustajatel on müügikoha (3 x 3) hind 10 eurot. Abja tehnikaring sai uued rattad Registreerumine laadale ja Viljandimaa virredele osalema toimub meili teel: [email protected] või helistada 13 aastat tagasi Abja güm- vahetusel Holstre-Nõmmes, naasiumi juures asutatud kus leidis aset BucciMoto tel 435 5529, 5198 1363. tehnikaring võib olla uhke. Cup+ Eesti Noorte Kari- Mõned kuud tagasi õnnestus kavõistluste I etapp. Klubi Kai Kannistu tänu noorsootöö- ja huviha- liikmed pakkusid võistleja- riduse toetusprojektile saada tena konkurentsi ning osa- ringi kasutusse uhiuued pit- lesid ka rajal kohtunikena. bike Semi klassi rattad. See Noored olid tublid, võites rattaklass on praegu Eestis ka auhinnalisi kohti. Robin kiiresti kuulsust koguv ja Kahu saavutas Semi noorte populaarne nii profisõitjate klassis 2. koha. Väikevend kui ka harrastajate seas. Ralf, kellele see oli esimene Kuna krossihooaeg on võistlus suurel krossirajal, alanud ja võistluskalender jäi mõned kohad vennast tihe, siis meie klubi liikmed ja tahapoole. Kaido Raal sõitis nende vanemad proovivad ennast Mini Mx Open B klas- samuti võimalusi arvestades sis 2. kohale, Veiko Laas Mini Tehnikaringi uued rattad. Foto Tarmo Raba käesoleval hooajal ennast MX +35 klassis 5. kohale ja proovile panna ja võistlustul- Tarmo Raba tuli samuti 5. Käesoleval hooajal oota- Poistele ikka nael kummi! le astuda. Avaüritus toimus kohale Semi klassis. me põnevaid võistlusi ja häid Tarmo Raba juba aprilli viimasel nädala- saavutusi. Abja tehnikaringi juhendaja Abja korvpall on tõusuteel 5. mai toimusid Jüri spordi- poole hooaja pealt. Audentese esimene noorteklasside Eesti kus osales kokku umbes 2500 hoones korvpalli Eesti meistri- ja Tartu võistkondades mängi- meistrivõistluste medal käes. mängijat, kelle mänguoskusi võistluste U18 vanuseklasside vad paljud TU18 rahvuskoon- 11.–13. mail toimus Tallinnas hindasid 82 kohtunikku. Abja finaalid ja tüdrukute arves- dise tüdrukud ja nende tase Baltimaade suurim noorte Korvpalliklubi oli esindatud tuses saavutas 3. koha Pärnu on väga tugev. Korra hooaja korvpalliturniir Tallinn Nord ühe 2006. a tüdrukute võist- spordikool. Võistkonna koos- keskel õnnestus meie tüdru- Cup. Turniiril osales 184 võist- konna ja 3 kohtunikuga. seisu kuulusid ka kaks Abja kutel ka Tartu naiskonnale tuul konda Eestist, Lätist, Leedust, tüdrukut: Elisabeth Rõigas alla teha, kuid poolfinaalis see Venemaalt, Rootsist, Belgiast ja Riivo Roosnurm ja Valeria Prede. Selles vanu- enam ei õnnestunud. Kokku- Rumeeniast. Välismaalt oli um- Abja Korvpalliklubi treener seklassis alustas hooaega 4 võttes võib hooajaga rahule bes 100 võistkonda. Tegemist naiskonda, kuid Rapla loobus jääda, sest Abja noortel on oli väga rahvarohke turniiriga, Mulgi valla infoleht 7 Võrkpallihooaeg 2017/2018 Abja ja Halliste piirkonnas mitmed abja ja halliste piirkonna võrkpalli harrastajate SK Halliste segavõist- grupid, nii täiskasvanud kui kond osales Mulgi Pallil ning ka noored, osalesid maa- võitis Kolga-Jaani sõprustur- kondlikel ja üle-eestilistel niiril! Rõõm oli näha, et Abja võistlustel. spordi- ja tervisekeskuses toimunud suurel harrastaja- Viie aastase pausi järel te turniiril Mulgi Pall osales võistlesid mehed taas SK palju Mulgi vallast pärit Halliste nime all. Osaleti võrkpallureid! turniiril „Coolbet rahvaliiga”, kus III tugevusgrupis Abja/Halliste naiskond osales 46 meeskonda. Esmalt osales „Coolbet rahvaliiga” kohtuti novembrist veeb- turniiril, kus II tugevusgru- ruarini kaks korda oma ala- pis oli 32 naiskonda. Alagru- grupis Türi, Käru, Pärnu ja pis mängiti 7 võistkonnaga. Sauga meeskondadega ning Võõrustasime Lähte/Tartu kaotati vaid üks kohtumine VSK, Saarepeedi, Põltsa- ja seegi tulemusega 2:3. maa ja Käru võistkonda ja Alagruppidest said edasi 32 ise käisime külas Paide VK, võistkonda ja toimusid play- Eesti Maaülikooli ja Lasva off mängud, milles võideti võistkonnal. Sõitmist oli kolm Tallinna võistkonda läbi Eesti. Alagrupist saavu- ning pääseti Abja spordi- ja tas naiskond II koha, kuid tervisekeskuses toimuvale fi- play-off mängul kaotasime naalturniirile ehk nelja pare- Selver Tallinn Aleksander ma hulka. Poolfinaal Tallinna naiskonnale, Abja/Halliste meeste Kramp M2 vastu oli naiskond saavutas „Coolbet tasavägine ja võitluslik sest rahvaliiga” turniiril 9.–16. 2:0 kaotusseisust suutis meie koha. Viljandimaa II liiga võitjad. Foto Anneli Roosalu meeskond välja tulla, võita Täname endisi Halliste 3:2 ja selle tulemusega jõuti Halliste põhikooli võistkond 10.–12. klassi tütarlaste ja Abja vallavalitsust, kes finaali. Finaali vastaseks oli III koha, võistkonda kuu- Abja gümnaasiumi võrkpalli on võistlustel osalemist toe- Tallinna võistkond VK Selts- lusid: Keiri Mardisoo, Tuuli võistkond saavutas Viljan- tanud! kond. Mehed ütlesid enne Tiirats, Ege-Janeteli Mehu, dimaa koolide arvestuses II finaali, et neil pole enam Kirke Murrik, Marju-Nella koha ja üle-eestilistel võist- Abja gümnaasiumis ja midagi kaotada, nemad on Klimov, Nele Rapp, Mirell lustel väga tubli III koha. Halliste põhikoolis harju- rahul ja lähevad vabalt män- Eiche. Võistkondades mängisid: tavad noored on 2017/2018 gima. Süües kasvab isu ja Tütarlaste minivõrkpalli Karmen ja Merili Kask, Kaili hooajal osalenud mitmel võistlustel osaleti Mulgi valla põnev kohtumine päädis SK Saar, Kätlin Tiidu, Johanna turniiril, treeninguid juhen- võistkonnana esmakordselt Halliste võiduga. Suurepära- Järve, Eva Rahel Viitas, Sa- davad Siiri Merisaar, Anneli Eesti meistrivõistlustel U14 ne! Aitäh, mehed, närvekõ- mantha Volkova, Bhatricya Roosalu ja Ardo Agasild. I etapil. ditava võistluse eest! Virumann, Kendra Salujärv.

Võidukas oli SK Halliste Viljandimaa koolide 1.-3. Viljandimaa koolide 6.–9. meeskond ka Viljandimaa Kogu hooaja vältel on kl turniiril „Pallilahing“ saa- klasside segavõrkpallivõist- II liiga võistlusel Päril, kol- SK Halliste korraldanud vutas III koha Abja gümnaa- lusel saavutas Abja güm- mas koht saadi Jõgevamaal erinevaid üritusi sportimi- sium, õpetaja Lea Lillestiku naasiumi võistkond II koha, Pisisaare küladevahelisel seks. Võrkpallivõistlustest juhendamisel, võistkonda võistkonda kuulusid: Erik turniiril. SK Halliste mees- „Mulgid platsile“ on osa kuulusid: Grete Ruusoja, Raagmets, Jako Jänes, Has- konda kuulusid Kristjan saanud väga paljud noored Anu Rõigas, Ilyssa Tinn, geir Laarmann, Kaili Saar, Jo- Kaska, Elari Ilusk, Ragnar võrkpalliharrastajad! Mia Lisete Kõiv, Roos-Mariia hanna Järve, Karmen Kask, Kaasiku, Rasmus Metste, Tellisaar, Regina Kask, Grete- Egert Soa, Eva Rahel Viitas. Mait Reimann, Maiker Rei- mari Kahu Liis Saarman. I koha saavutas Abja mann, Rivo Russki, Viljar anneli roosalu gümnaasiumi 6.–9. klasside Semjonov, Veiko Semjonov, Viljandimaa koolide 4.–6. võistkond Kilingi-Nõmmes, Tavo Taim, Toomas Triks- klasside tüdrukute võrkpalli Saarde spordiklubi jõulutur- berg, Rasmus Erik Viitas. miniliiga võistlusel saavutas niiril segavõrkpallis.

DISCGOLFITURNIIRID Viljandimaa koostöögrupi discgolfiturniirid 2017-2018 vanuses 12–26 eluaastat toimuvad: 19. mail kell 11 Holstre-Pollis IV etapp; 2. juulil kell 11 Mustlas V etapp; 9. juulil kell 11 Mõisakülas VI etapp. NB! Mõisakülas kuulutatakse välja kõigi turniiride üldvõitjad! Info: 5663 1515 (Viktor – peakohtunik) või 5698 6235 (Kaja – peakorraldaja)

Tänuavaldus Liia lillepood tänab kõiki endiseid kliente ja töötajaid, kes aitasid mind pikki aastaid. Soovin teile head tervist ja palju päikest! Liia Kuslap 8 Mulgi valla infoleht Tule ikka Kitzbergi radadele! Aprillikuu tõi mõisakülalastele August Kitzbergi tuba- mitu omanäolist sündmust muuseumi perenaine ja väsi- matu hing Asta Jaaksoo oleks 28. aprillil saanud 88aasta- seks. Kahjuks ei antud temale niipalju elupäevi. Asta lahkus meie seast mullu 27. augustil ja puhkab nüüd Arumäe kalmistul. Tema tütred Esta ja Astrid ootasid Maiele inimesi, kes teda eluajal austasid ja ar- mastasid, et istuda koos ühise laua taga, meenutada nende ema ja teha tulevikuplaane. Taustal jooksis videofilm, mille Erich Mägi oli teinud Vaprakesed koos Abja Meelespea memmedega. Tuhalaane külapäevadel aas- FOTO Laine Pedaja takümneid tagasi, kus Asta Käis külas Seasaare teater oma etendusega „Missioon“, rääkis ja tegutses, olles nagu Eesti vabariigiaegseid laule esitas Salongiõhtul Arne Lauri, osaline meie koosolemisel. vaatasime ära Eesti uue mängufilmi „Seltsimees laps“ ning Vaimsus elab edasi: Kitzbergi sõprade seltsi koosistumisel oli külaliseks kirjandusteadlane Jüri Henno. kuu lõpus pidasime Memmede tantsurühma Vaprakesed Alati on huvitav teada Foto: erakogu ajalugu, et kuidas kõik al- 10. aasta juubelit. Vaprakesi juhendab Ene Akkaja, kes oli et tähtsamad tegemised saak- tagasi, matusekommetest Henno rääkis küla vaimsu- koos tantsijatega ette valmistanud imekauni kava, mis guse sai. Ümbruskonnas oli sid filmi- või videolindile. ja tavadest, kasutades tollal sest ja maainimestest, kes peale sõda mitu algkooli, ka koosnes kahest osast. Esimene osa koosnes rahvatantsudest Nüüd on võimalik kasutada ilmunud raamatuid ja aja- on erilised seda vaimsust ning teisel poolel tantsiti linedance. Ene on õmmelnud ja Maiel õpetati siis lapsi. Muu- digitaliseeritud videoid, kus kirju. Ta luges katkendeid hoides. Ta on põhjalikult seum sai alguse 1952. aastal muretsenud tantsijatele vahvad kostüümid, mida sai nau- peal aastakümneid tagasi raamatutest ja tsiteeris neid. uurinud Fr. R. Kreutzwaldi tida ka publik. Peole olid kutsutud lähimad sõprusrühmad õpetaja Leili Kiriku poolt toimunud üritused. Endine õpetaja Ilse Israel elu ja loomingut, tööd ars- kooli koduloonurga asutami- Kilingi-Nõmmest, Abjast ja Hallistest, kes täitsid tantsuga 10. oktoobril 2017 möödus oli palju vaeva näinud ning tina ja aru saanud tema era- need vaheajad, kui Vaprakesed kostüüme vahetasid. sest. 1959. aastast hakkas kir- 90 aastat August Kitzbergi teinud pika mulgikeelse lu- kordsusest vaimuinimesena. janiku kohta käivat materjali Pidulistele oli kaetud kohvi- ja tordilaud. surmast. Asta Jaaksoo tütar gulaulu Pöögle vallas olnud Milvi Kallaste saatis oma Laine Pedaja koguma Asta Jaaksoo. August Esta Jaaksoo ja Polli teadur küladest ja kohanimedest, tervitussõnad ja südamlikud Kitzbergi ja tema venna Jaani Toivo Univer kutsusid kok- mis on huvitav materjal aja- soovid kokkutulnud rahvale kunagises töö- ja elupaigas ku August Kitzbergi sõpra- loohuvilistele. ja ühtlasi palve laulda tema Tegemisi Abja lasteaias avati tubamuuseum 27. det- de seltsi liikmed restorani August Kitzbergi sõprade eest Astale sünnipäevalaulu sembril 1983. aastal, kuhu on Karksi, et ühise laua taga selts võttis vastu otsuse jätka- “Kevade ärkamine”, mille välja pandud Kitsede sugu- meenutada möödunud aegu, ta oma tegevust. Asta Jaaksoo sõnad on kirjutanud A. Kitz- võsa lugu, August Kitzbergi aga kuulda ka uudiseid just tütre Esta pere on huvitatud, berg ja viisi J. Simm. Eva looming ja vallakirjutaja moodustatud suure Mulgi et ema elutöö säiliks ja tuba- Mägi eestvedamisel see ka töötuba. Kitzbergid kolisid valla elust abivallavanem muuseumi tegevus kestaks. sündis. Maiele 1871. aastal. Dmitri Orava käest. Saime Koostati kokkutulnute nime- Igal aastal on kõik ooda- Muuseumiks saamise teada, et esialgu suuri muu- kiri nende kontaktandme- tud detsembris Augusti ja lugu oli omaette keeruline. datusi ei tule ja iga endine tega, kes tahavad kuuluda aprillis Asta sünnipäevale, Asta nägi palju vaeva, enne vald tegeleb kohalike prob- seltsi ja edasi tegutseda. nii otsustasid Asta lähedased. kui Maie koolimaja ametli- leemidega. Siiski on teatud Aprillis toimunud koos- Augustikuus Augustile pü- kult tubamuuseumiks nime- eluvaldkonnad jagatud, et istumisele August Kitzbergi hendatud sündmused on Kai tati. Ta käis korduvalt kultuu- vältida dubleerimist. tubamuuseumis oli kutsutud Kannistu võtnud oma süda- riministeeriumis selgitamas, Tervislikke salateid degusteerimas. Foto Aita Uuk Toivo Univer tegi väga kirjandusteadlane Jüri Hen- measjaks. Kõik on oodatud! kes Kitzberg oli ja miks see huvitava ja hariva ettekande no, muusika- ja laulumees. Kuna aprillikuu on südamekuu, siis tähistasime meiegi tähtis on. Asta oli ettenägelik ümberkaudsete mõisnike Armas oli kuulata igihal- Eva Mägi seda lasteaias. Seekord algas ühise hommikuvõimlemisega, naine, ta hoolitses selle eest, elukorraldusest 150 aastat jaid viise tema esituses. Jüri kus kõik lapsed osalesid. Toimus veel teatejooks ja osalesi- me Abja jüripäevajooksul. Traditsiooniks on saanud ka iga aastane perepäev, seekord tuli läbida orienteerumisrada. Hoogne hooaja lõpetamine Oli tore, et osavõtjaid oli palju. Iga pere pidi kaasa tooma tervisliku salati, mida kõik mängu lõpus degusteerida said. Halliste piirkonna isete- Anu Kangur, tantsurühm Ae- Aprilli lõpus tähistasime lasteaia 45. sünnipäeva. Selle gevuslased panid oma pi- rodünaamilised – juhendaja puhul toimus laulupäev, kus kõik noored solistid oma oskusi kale sügis-talvisele hooajale Marina Lääts ja idamaised näitasid. Peo lõpus mängisime ja nagu ikka sünnipäevale väärika punkti. Pidu peeti Hürremid, Kristina Tuka kohaselt maitsesime puuvilju. maha Halliste rahvamajas õpetamisel. Kõik said pealt- Õpetaja Kersti 4. mail ansambli „Sada ja vaatajatele näidata, mida Seened“ pilli järgi. Esinemis- uut on nad õppinud ning Mudilaste laulupäev võimalus pakuti kõikidele kõik esinemised võeti vastu selles piirkonnas tegutseva- sooja aplausiga. Rõõm on tele ringidele. Sel õhtul olid seda suurem, et juba 26. mail kaasa löömas Uue-Kariste kohtume me kõikide ringide- kapell Ukaas, juhendajaks ga Abja – Paluojas toimuval Eha Lihtne. Nemad olid Mulgipeol. soojendusbändiks tantsuks mängivale ansamblile. Kaarli Tantsurühm Sõsare tantsuhoos. Foto Lauri Sepp Laine Pedaja rahvamajast oli kohal alati sambel Rosin, Ruth Mõttu- neli ringi – memmede rühm Halliste rahvamaja juhataja esinemislusti täis naisan- se eestvedamisel. Halliste Sõsare, naisrahvatantsurühm rahvamaja oli välja pannud Hanna, mõlemaid juhendab

Jaaniaeg Karksis Mudilaste laulupäeval osalejad. Foto Laine Pedaja Mudilaste järjekordne laulupäev toimus selle aasta 22. juunil toimub jaaniõhtu. Tantsuks mängib Felix- aprillis Hallistes. Idee algatajaks oli 8 aastat tagasi Abja Band. Kohal on ka toitlustaja Marek. lasteaia direktor Kersti Künnapuu. Siiani osalesid Halliste 23. juuni algab traditsioonilise Karksi jaanilaadaga. kihelkonna lapsed, seekord lisandus veel Karksi-Nuia laste- Eelistatud on kodumaise kauba pakkujad. aed ning laulupäeva sai kuulutada Mulgi valla lasteaedade Toimub laadaoksjon, meelelahutusprogramm ja atrakt- laulupäevaks. Lavale astus 19 solisti. Muusikaõpetajad olid sioonid lastele. teinud suurepärast tööd, lapsed esinesid siiralt ja hästi. Iga Info ja laadale registreerimine tel 5598 7770 või solist sai tänukirja ja meene. Hiljem lustisime kõik koos ühi- [email protected] ses tantsuringis. Järgmiseks aastaks sai korraldajaõigused Kena kevade jätku ja kohtumiseni Karksis! Karksi-Nuia lasteaed. Täname kõiki osalejaid!

Tea Saaremägi Anu Kangur külamaja juhataja Halliste lasteaia Pääsuke direktor Mulgi valla infoleht 9

KUHU MINNA

ABJA KULTUURIMAJA MÕISAKÜLA KULTUURIMAJA Mais-juunis I korruse fuajees Jaan Pääsukese 23.05 kell 18 Eesti mängufilm „Klassikokkutulek“ fotonäitus „Seinast seina“ „Pulmad ja matused“ pääse ¾.-. 26.05 kell 12–18 Mulgi Pidu 2018 Rongkäik. Laat. 3.06 kell 9–15 Eesti Läti Piiripunktilaat. Kontsert. 23.06 kell 20–03 Mõisaküla Jaanituli. Tantsuks 27.05 kell 14 Abja muusikakooli IV ja VII klassi ansambel Delores, jaanimängud, jaanilõke ja lõpuaktus. isetegevuslaste kontsert. 31.05 kell 18.30 Klubi Meelespea peoõhtu. Külas Abja kultuurimaja lasteteater Cipolino etendusega „Pipi“. KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS 01.06 kell 10 lastekaitsepäev lasteaia taga platsil. 25.05 kell 14.40 Mulgi peo tuleteekond jõuab 03.06 kell 12 Abja muusikakooli kevadkontsert. Karksi-Nuia. 23.06 Abja jaanituli lasteaia taga platsil. 29.05 kell 18 ansambli Lõõtsavägilased kontsert. kell 20 sportlikud mängud lastele. Pilet 2.-. kell 21 jaanitule süütamine. Sportlikud 30.05 kell 18 Mulgi valla arengukava koosolek. mängud täiskasvanutele. Muusikavaliku toob 01.06 kell 9 lastekaitsepäeva tähistamine AKG teieni Lauri. staadionil, kell 17.00 Getter Jaani kontsert Karksi- HALLISTE RAHVAMAJA Nuia kultuurikeskuses. 26. mail toimub Halliste kihelkonnas Abja-Paluojal juba V Mulgi pidu. 22. 06 kell 20–03. Anna tare juures Halliste 04.06–30.06 sinises saalis näitus „2016. aasta pari- Peo toimumise kohaks on bussijaama tagune plats. piirkonna jaanituli. Tegevused lastele, esinejad, mad pressifotod“ I osa, II korruse fuajees „Elada, jaanimängud. Tantsitab ansambel Inerts. Avatud unistada, hõljuda – Tove Jansson“. Mulgi pidu on Mulgimaa kultuuripärandit edasi kandev kogu pere pidu. Tegemist on suu- puhvet! 04.06 kell 18 Karksi-Nuia muusikakooli kevad- rima mulke ja Mulgimaad ühendava aasta tippsündmusega. kontsert. Esimene Mulgi pidu toimus 2010 ja nüüd toimub see üle aasta. 2018. aastal tähistame juu- KAARLI RAHVAMAJA 05.06 kell 15 MTÜ Naerata Ometi praktiline loeng belit – tegemist on V Mulgi peoga. Kuna tegemist on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aasta- 01. 06 Halliste piirkonna lastekaitsepäev. Külla tu- „Õpi tundma oma nutitelefoni“, tasuta. ga, siis teeme kummarduse oma repertuaariga meie väikese armsa riigi juubeliks - levad Kaitseliit ning politsei, samuti on erinevad 06.06 kell 11 Narva keeltelütseumi laste kontsert. ühendkoorid esitavad isamaalisi laule. õpitoad ning batuut. Buss väljub Halliste kooli Trio Senjo. Seekordsel Mulgi peol astub üles ligi 1300 esinejat – tantsijat, lauljat ja rahvamuusikut juurest kell 9.30. 21.06 kell 13 August Kitzbergi nimelise gümnaa- mudilastest memmedeni kõikidest Mulgimaa kihelkondadest. Lisaks ühistele etteastetele siumi 9. klasside lõpuaktus. UUE-KARISTE RAHVAMAJA esitavad kõik viis Mulgimaa kihelkonda ka oma kava. Nii saab aimu meie Mulgimaa kihel- 21.06 kell 17 August Kitzbergi nimelise gümnaa- 9. 06 kell 19 Saame kokku Uue-Kariste kondade ajaloost ja pärandist. Kontsert kestab kogu päeva! siumi 12. klassi lõpuaktus. rahvamajas ja tähistame koos rahvamaja Peo üllatusesinejaks on Mulgimaalt pärit Karl-Erik Taukar, kes esitab kolm laulu. Peol 23.06 kell 10 Pärgade asetamine Vabadussõjas 80. sünnipäeva. Kavas kõned, õnnitlused, astuvad üles meie oma Anu Taul kui ka Triinu Taul, Mulgimaa noorteorkester ja lauljaid- langenute mälestusmärgi jalamile. kontsert, näitus, kohvilaud, tants, lõke. Kell tantsijaid saadab Abja muusikakooli ansambel. 23.06 kell 18 Karksi ordulinnuses Mulgimaa 17–19 võimalus jalutada endise Kosksilla kooli Kogu peo aja on avatud ka kohaliku toodangu ja käsitöö laat, tegutseb eraldi lasteala ja jaanituli 2018: Toomas Anni, Merlyn Uusküla ümbruses. Kell 17–19 võimalus külastada Mulgi saab osaleda väga erinevates õpitubades ja töökambrites. Pidu saab suure sissejuhatuse ja ansambel Põhja-Tallinn. Pileti hind 31. maini külamuuseumi. OLETE OODATUD! ühise suure rongkäiguga ja lõpeb ühise pika laua taga mulgi korbi söömisega. 9.-, 23. juunini 12.-, kohapeal 15.-. Piletid müügil 22. 06 kell 20 Uue-Kariste pargis jaaniõhtu. Mulgi pidu on kõigile tasuta – tulge kogu perega! Piletilevis ja Karksi-Nuia kultuurikeskuses. Mulgi pidu korraldab Mulgi Kultuuri Instituut koostöös Mulgi vallaga. Tantsitab ansambel AHTO Häädemeestelt. Kavas sportlikud mängud, esinevad taidlejad, KARKSI KÜLAMAJA loterii-allegrii. Info 5348 2842. Mulgi peo programm 22.06 kell 20.30 jaaniõhtu koos rahvuslike jõukat- 11–18 Kohaliku toodangu ja käsitöölaat keskpargis ja turuplatsil ja lasteala noortekeskuses HALLISTE PÕHIKOOL sumistega. 13–17 Töötoad (lastealal noortekeskuse hoovis): kamategu, sõle tegemine, triibutamine Halliste põhikooli 2. korrusel on EV-100 tähista- 23.06 kell 9–14 jaanilaat. 14 Näituse avamine Abja päevakeskuses: „Silvi Väljali elu ja looming“ miseks avatud Noorte Kotkaste Halliste rühma 15 näituse avamine Abja noortekeskuses: „Kotkajärve metsaülikool – 50 aastat noor“ viimaste aastate tegevust kajastav fotonäitus, LILLI KÜLAMAJA mis jääb vaatamiseks kooliaasta lõpuni. Pildid pä- 16.06 kell 21 „Selle suve pidu“. Muusikat teeb 12.00 Rongkäik rinevad rühma juhtide varamust. Eraldi nurk on Udo. Pilet 5.-. Mängud algavad kell 20. kotkaste endi loomingule. Näitust toetasid Noor- V MULGI PEO KONTSERT-PROGRAMM te Kotkaste Sakala ringkond ja Halliste põhikool. KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU Liputseremoonia 19.06 kell 11 laste tegelustuba: meisterda- Mulgimaale. Ühendkoorid. Hendrik Adamson/Juhan Simm. Dirigent Kristjan Õmblus HALLISTE RAAMATUKOGU me päikesesirmi. Tervitused ja sõnavõtud 28. maist – 31. juulini raamatunäitus 26.06 kell 11 laste tegelustuba: meisterda- Mulgi peo tule süütamine „Lastekirjanduse juubelid“. me tuulevurri. Mulgimaa noorteorkester. Solist Triinu Taul. Kulla kuu. sõnad/viis Triinu Taul /mulgi mur- 2. maist – 31. maini raamatunäitus 01.06–30.06 näitused „Ülikoolilinna kirjanikke“ ja des, regilaul „Minu kallis ema“. „Raamatuga aardejahile“. Mulgimaa Noorteorkester. Solist Anu Taul. Rahvalaul Paistu ja Karksi kihelkonna rahvamuusika ainetel Üits paigake. Tantsivad Naisrühmad/lisaks memmedele seade. Tants Ülle Fershel. Muusika Anu Taul, sõnad Mare Osi. Esitab Anu Taul Mulgi polka. Villu Vähk/rahvamuusika, seade Ludvig Ehala Tantsivad segarühmad. KOGUDUSTE TEATED Saadab Abja muusikakooli ansambel Endel Purju juhtimisel. Järgnevad Mulgimaa viie kihelkonna etteasted KARKSI PEETRI KIRIKUS Halliste kihelkond: Mulgi Ekspress 3. juunil kell 14 jumalateenistus armulauaga. Järgneb kohvilaud. Helme kihelkond: 250-aastane Sõnni Mats tulep küll 17. juuni kell 14 jumalateenistus armulauaga. Järgneb kohvilaud. Karksi kihelkond: Mede Uhkuse! 24. juuni kalmistupüha jumalateenistused Rahumäel ja Papil. Tarvastu kihelkond: Sõõr ümmer Võrtsjärve Paistu kihelkond: Oma ja ää Palume võtta ühendust õpetajaga (ristimine, leer, laulatus, matus, piht) Abja Peet. Tants: Vallatu polka. Heino Aassalu/Priit Veebel. Tantsivad segarühmad. tel 521 2518 või e-posti teel [email protected] Abja muusikakooli ansambel Koguduse a/a nr EE401010302010444001. Solist Karl-ErikTaukar Karl-Erik Taukar. EI Karl-Erik Taukar. Seitse tuule poole (mulgi keeles) MÕISAKÜLA KIRIKUS Karl-Erik Taukar ja ühendkoorid: Väikene rahvas, väikene maa (Valkonen/Liblik). Dirigent 3. juunil kell 14 jumalateenistus, õp Arvo Lasting. Maie Kala 10. juunil kell 14 armulauaga jumalateenistus, õp Villu Jürjo. Esinevad ühendkoorid isamaaliste lauludega: Koguduse õpetaja Arvo Lasting, elukohaga Tõrvas, tel 524 9654, Kaunimad laulud ( K. F. Saebelmann/ Ruubel). Dirigent Margit Aigro e-post: [email protected] Palve (Tõnis Mägi/Villu Kangur). Dirigent Kadi Kask Peo juhtide tänamine HALLISTE PÜHA ANNA KIRIKUS Ühendkoorid: Mu isamaa on minu arm! Dirigent Ivi-Heljo Harju 10. juunil kell 14 jumalateenistus armulauaga. 24. juunil kell 14 surnuaiapüha jumalateenistus Halliste kalmistul. KONTSERT on LÕPPENUD! 24. juunil kell 16 surnuaiapüha jumalateenistus Abja kalmistul.

Ootab pikk pidulaud - ühine mulgi korbi söömine Koguduse õpetaja praost Marko Tiitus, tel 5341 3394, e-post: [email protected] Juhatuse esimees Made Kotkas, tel 5661 6797 10 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht

Õnnitleme juunikuu eakaid hällilapsi 1. JUUNI HELDUR KATTAI MÕISAKÜLA 85 19. JUUNI TIIU SEPP HALLISTE 70 Õnnitleme uusi 1. JUUNI ASTA-ALIIDE ADAMSON SUDISTE 84 20. JUUNI ELLEN-IRENE SAAR ABJA-PALUOJA 90 2. JUUNI ILME LOIT ABJA-PALUOJA 75 20. JUUNI LEIDA TEOR TILLA 88 vallakodanikke ja nende vanemaid 2. JUUNI AVO KUUSK MÕISAKÜLA 70 20. JUUNI LAINE TEMPEL HIRMUKÜLA 82 3. JUUNI ILME OJAMÄE ABJA-PALUOJA 85 20. JUUNI HILLE ROSENBERG MÕISAKÜLA 82 5. aprillil sündis Annika Laine ja 3. JUUNI ANTS LOND VESKIMÄE 84 20. JUUNI JÜRI PIHU ÜLEMÕISA 82 Madis Žarkovi perre poeg MATTIAS 3. JUUNI LINDA TAMM KARKSI 70 20. JUUNI HELMI TORIM KARKSI-NUIA 80 5. JUUNI ANELE GALJATSKENE KAMARA 92 20. JUUNI AAVO ILUSMETS ATIKA 75 19. aprillil sündis Gerli Petersoni ja 5. JUUNI LEMBIT JOHANSON KARKSI-NUIA 75 21. JUUNI ENDEL-EINHARD TOOMLA KARKSI-NUIA 86 Tanel Issaku perre poeg HANS 5. JUUNI LEIDA-ALVINE RANG HALLISTE 83 21. JUUNI HELI-MAI TŠETŠIN UMBSOO 75 21. aprillil sündis Mirjam Janisoo ja 5. JUUNI VALVE TOOMPUU ABJA-PALUOJA 70 22. JUUNI KALJU KULL MÕISAKÜLA 84 6. JUUNI HILJA TUISK ABJA-PALUOJA 81 22. JUUNI ELLA-HELENE VOIT ABJA-PALUOJA 84 Aaro Roosmaa perre tütar MELISSA 8. JUUNI ÕIE KÜTT KARKSI-NUIA 84 22. JUUNI ALLI KALM PÄIGISTE 83 24. aprillil sündis Anita ja Anti Kala 8. JUUNI ANTS KAMA MÕISAKÜLA 83 22. JUUNI LEIDA TOOMSALU ABJA-PALUOJA 81 perre poeg ALEX 8. JUUNI JUHAN SEPP HALLISTE 70 22. JUUNI MAIE MERIVÄLJA MÕISAKÜLA 81 9. JUUNI SALME KÄÄMER VEELIKSE 84 23. JUUNI SALME PIRSKO MÕISAKÜLA 90 26. aprillil sündis Kadri Härma ja 9. JUUNI HELGI TEEARU ÄRIKÜLA 82 23. JUUNI VALVE JANSON KARKSI-NUIA 87 Elvis Pürgi perre poeg UKU 9. JUUNI AAVO ASU KARKSI-NUIA 80 23. JUUNI AAGE ALTIS LAHTINEN SARJA 84 9. JUUNI EVI KRUUSMÄGI ABJA-PALUOJA 70 23. JUUNI MARI ARVISTO KAARLI 81 3. mail sündis Kaisa Luige ja Siim 10. JUUNI HELJU LEHESMETS ABJA-PALUOJA 90 23. JUUNI ILME-HEIDI KUUSIK KAMARA 70 Hüva perre poeg BREN 10. JUUNI HEINO IKKONEN KARKSI-NUIA 70 25. JUUNI AINO RIKKEN KARKSI-NUIA 80 11. mail sündis Maarja ja Indrek Palu 11. JUUNI LINDA MÄGI MÕISAKÜLA 70 25. JUUNI ILMAR KAELAS KARKSI-NUIA 75 12. JUUNI ALMA RABA VEELIKSE 86 27. JUUNI EVI-ILME ILVES HALLISTE 81 perre tütar DIOONE-LISEE 12. JUUNI LEMBIT PÄRNA ABJA-PALUOJA 86 27. JUUNI OTTO LEHIS ABJA-PALUOJA 70 12. JUUNI MAYA SEIN MURI 70 28. JUUNI LUULE PAUER ABJA-PALUOJA 87 13. JUUNI HILDA KALDOJA MÕISAKÜLA 91 28. JUUNI LJUBOV BREICIS MÕISAKÜLA 82 13. JUUNI TIIU MUREKAS KARKSI-NUIA 70 28. JUUNI VILMA KULL MÕISAKÜLA 80 14. JUUNI ANTS LOND ABJA-PALUOJA 83 28. JUUNI LASSE JUHANI PAASIKIVI KARKSI-NUIA 70 14. JUUNI EVA MÄGI KARKSI-NUIA 80 29. JUUNI HELMI SOOVIK LILLI 82 16. JUUNI ALIIDE KURM KARKSI-NUIA 75 30. JUUNI ARVO TÄKS KARKSI-NUIA 70 18. JUUNI SALME KUUSSALU-PAALMÄE ABJA-PALUOJA 88 18. JUUNI ELLA KIRBITS UUE-KARISTE 82 PUURKAEVUDE JA MAASOOJUS PUURAUKUDE 18. JUUNI ÜLLE PIIRMETS KARKSI-NUIA 70 PUURIMINE, PROJEKTEERIMINE NING HOOLDUS. 17. JUUNI HEINO PUNGAR PENUJA 75 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKU RAJAMINE, 19. JUUNI SALME-MARIE LOOPRE HALLISTE 98 REOVEEMAHUTITE, SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE, 19. JUUNI LEIDA HELIMETS VABAMATSI 85 SÜVAVEEPUMPADE JA VEEFILTRITE PAIGALDUS, HOOLDUS, MÜÜK. 19. JUUNI AUGUST TORIM KARKSI-NUIA 84

[email protected] + 372 55 694 310 www.puurvesi.ee

Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. Aja õigus on võtta ja anda, kuid mälestus on jääv... MÄLESTAME Pakume järgmisi teenuseid: Autode sise- ja välipesu VITALII ELISEEV LEO LUNTER Autode varuosad 18.02.1938–16.04.2018 16.02.1971–28.04.2018 Autode remont ja hooldus POLLI HALLISTE Autode diagnostika arvutiga ning veaotsing Muruniidukite müük, remont, hooldus ja varuosad Saetehnika müük, remont, hooldus ja varuosad KOIDU ENDRIKS AUGUST SOE Transportteenus treilerautoga kuni 3 tonni 31.03.1956–17.04.2018 Tööriistarent 04.09.1927–30.04.2018 ABJA-PALUOJA ÕISU Autopesula: Tel 504 7756 Muud küsimused: Tel 506 2318 VILMA SALUJÄRV KALJO JÄNES e-post: [email protected] 03.03.1931–17.04.2018 Facebook: Karksi-Nuia Tehnikakeskus 26.09.1935–01.05.2018 ÄRIKÜLA POLLI Aadress: Pärnu mnt. 6a, Karksi-Nuia, Mulgi vald 69103 Viljandimaa ANTS ALLIKSAAR 26.05.1936–19.04.2018 TAAVI MÕTTUS VEELIKSE 24.11.1986–06.05.2018 ABJA-PALUOJA Kutselise korstnapühkija teenus Seoses jaanipäevaga on Abja PILVI HELIMETS Mulgimaal. Küttekollete ja korstnate saun avatud puhastamine, aktide väljastamine ja reedel 02.11.1923–22.04.2018 HELVE PAKKONEN küttekollete remont. Henno Sarv, 22. juunil POLLI 26.06.1956–06.05.2018 tel 511 2511, [email protected]. kell 9 – 21. MÕISAKÜLA HENDRIK RÕMAŠ 01.06.1943–23.04.2018 ANATOLI MITROFANOV ABJA-PALUOJA 21.07.1963–07.05.2018 Mu gi Sõna Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus ÕISU Viljandi: Kauba 10 KALJU VAINOLA Avatud: E-R 9-17 Koostajad: [email protected] 09.09.1939–27.04.2018 tel/faks: 4334 272 Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel mob: 5800 2100 SAKSAKÜLA [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526 glasaken.ee