Lisa 1 Tegevuskava Eesmärkide Realiseerimiseks

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lisa 1 Tegevuskava Eesmärkide Realiseerimiseks HALLISTE VALLA JÄÄTMEKAVA 2016-2021 Tellija: Halliste Vallavalitsus Koostaja: MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2016 Halliste valla jäätmekava 2016-2021 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1 HALLISTE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................................ 3 1.1 Asukoht ............................................................................................................................ 3 1.2 Rahvastik ja elamumajandus ............................................................................................ 4 1.3 Ettevõtlus .......................................................................................................................... 4 2 JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED .............................................................. 5 2.1 Euroopa Liidu õigusaktid ................................................................................................. 5 2.2 Eesti õigusaktid ................................................................................................................ 5 2.3 Strateegilised dokumendid ............................................................................................... 6 2.4 Omavalitsuse tasand ......................................................................................................... 7 2.5 Ettevõtte tasand ................................................................................................................ 7 2.6 Kodumajapidamine .......................................................................................................... 7 3 2006-2010 JÄÄTMEKAVA EESMÄRKIDE TÄITMISE ÜLEVAADE .............................. 8 4 HALLISTE VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE .................................................... 9 4.1 Korraldatud jäätmevedu ................................................................................................... 9 4.2 Jäätmevaldajate register ................................................................................................. 10 4.3 Jäätmekäitluskohad ........................................................................................................ 11 4.4 Halliste valla jäätmehoolduse iseloomustus ................................................................... 12 4.4.1 Olmejäätmed ............................................................................................................... 12 4.4.2 Segaolmejäätmed ........................................................................................................ 12 4.4.2.1 Segaolmejäätmete koostis .................................................................................... 13 4.5 Pakendijäätmed .............................................................................................................. 15 4.6 Biolagunevad jäätmed .................................................................................................... 18 4.7 Ohtlikud jäätmed ............................................................................................................ 19 4.8 Suurjäätmed .................................................................................................................... 21 4.9 Ehitus- ja lammutusjäätmed ........................................................................................... 21 4.10 Probleemtoodete jäätmed ............................................................................................. 23 5 JÄÄTMETEKKE VÄLTIMINE ........................................................................................... 24 6 KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE JA JÄRELEVALVE ................................... 25 6.1 Keskkonnateadlikkuse tõstmine ..................................................................................... 25 6.2 Järelevalve ...................................................................................................................... 26 7 JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE RAHASTAMINE ................................................ 26 8 JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE ........................................... 28 9 JÄÄTMEHOOLDUSALASED EESMÄRGID .................................................................... 28 10 EESMÄRKIDE REALISEERIMINE ................................................................................. 31 10.1 Jäätmehoolduseeskiri ................................................................................................... 31 10.2 Halliste valla ülesanded ................................................................................................ 31 10.3 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ülesanded ...................................................... 32 LISA 1 TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS ...................................... 33 2 Halliste valla jäätmekava 2016-2021 SISSEJUHATUS Halliste valla jäätmekava 2016-2021 on omavalitsuse jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mille eesmärk on määrata jäätmekäitluse arengusuunad, tegevused ja meetmed aastani 2021. Jäätmekava hõlmab jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ning ülevaadet jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2016-2021 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse jäätmemajanduse arendamiseks. Jäätmekava eesmärkide seadmisel on lähtutud Riigi jäätmekavas 2014-2020 seatud eesmärkidest ja sihtarvudest ning jäätmeseaduse § 39, §42 ja § 43. Käesoleva jäätmekava põhieesmärgiks on jäätmehoolduse arendamine, kavandamine ja korraldamine omavalitsuse tasandil, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmekava sisaldab järgmisi teemasid: 1) valla üldiseloomustust; 2) jäätmemajanduse õiguslikke aluseid; 3) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra kirjeldust; 4) jäätmehoolduse arengu ülevaadet 2010-2014, jäätmehoolduse käitlust ja jäätmetekke prognoosi; 5) jäätmetekke vältimist; 6) keskkonnateadlikkuse tõstmist ja järelevalvet; 7) jäätmehoolduse planeeritavat rahastamist; 8) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 9) jäätmehoolduse eesmärke ja tegevusi. Jäätmekava koostamisel on lähtutud järgmistest olulistest põhimõtetest: jäätmehierarhia järgimise põhimõte (vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, toetada korduskasutust, võtta jäätmeid ringlusesse ja taaskasutada muul viisil ning ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid), saastaja maksab põhimõte, laiendatud tootjavastutuse põhimõte, iseseisvuse ja läheduse põhimõte. 1 HALLISTE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Asukoht Halliste valla territoorium on terviklik piirkond Viljandimaa kesk- ja lõunaosas. Halliste valla pindala on 272 km², elanikke ca 1400, kellest ülalpeetavaid üle 55%. Rahva arv pidevalt kahaneb ning suureneb ülalpeetavate osakaal rahva hulgas. Haldusüksuse piirid on maismaapiirid. Viljandi maakonnas piirneb vald Karksi, Abja, Viljandi vallaga, Pärnu maakonnas Saarde vallaga. 3 Halliste valla jäätmekava 2016-2021 Valla territooriumi läbib Abja-Paluoja – Sultsi – Viljandi maantee, mis on peamiseks magistraaliks valla maa-alal ning võimaldab kiiresti jõuda nii maakonna keskusesse. Samuti on olulisteks, ning bussiliiklusega kaetud teedeks Abja-Paluoja – Uue-Kariste – Viljandi ja Abja-Paluoja – Vana-Kariste maanteed. Peamisteks keskusteks on peale Halliste ja Õisu nii maakonnakeskus Viljandi kui ka Abja-Paluoja, kus rahuldatakse need vajadused elutarbeliste, kaubanduslike, kultuuriliste ja meditsiiniliste teenuste järele, mida koduvallas ei ole. 1.2 Rahvastik ja elamumajandus 01.jaanuari 2016. a seisuga elas vallas 1507 elanikku. Rahvastiku tihedus on 5,2 inimest/km². Rahvastiku jaotus protsentides on mehi 50% ja naisi 50%. Tabel 1. Halliste valla majapidamiste loend ja elanike arv asulate kaupa 2016.a seisuga. Asula nimetus Eramud Kortermajad Elanike arv Eramute 5-9 krt maja 10-24 krt asulas kokku arv maja Ereste küla 17 1 - 51 Halliste alevik 61 4 7 335 Hõbemäe küla 13 - - 46 Kaarli küla 43 - - 89 Kalvre küla 20 - - 49 Kulla küla 31 - - 88 Maru küla 7 - - 4 Mõõnaste küla 18 - - 31 Mulgi küla 20 - - 55 Naistevalla küla 6 - - 14 Niguli küla 8 - - 14 Õisu alevik 7 7 7 185 Päidre küla 106 - - 64 Päigiste küla 22 - - 68 Pornuse küla 21 - - 28 Raja küla 17 - - 29 Rimmu küla 15 - - 24 Saksaküla 16 - - 31 Sammaste küla 8 2 - 37 Tilla küla 16 - - 23 Toosi küla 11 - - 24 Ülemõisa küla 24 - - 56 Uue-Kariste küla 15 - 1 47 Vabamatsi küla 14 - - 28 Vana-Kariste küla 25 1 - 87 Kokku 561 15 15 1507 1.3 Ettevõtlus Suur osa kohapealsest ettevõtlusest on seotud põllumajandusliku tegevusega. Selle põhjuseks on majanduse ühekülgne areng kuni 1991 aastani, kui tegutsevad majandid omasid üksnes väikeseid kõrvaltegevusalasid nagu puidutöötlemine. Peamised tegevusalad olid põllumajanduslikud harud nagu loomakasvatus (sh. piimakari), teraviljakasvatus ja aiandus. Seetõttu tekkisid majandusreformide tulemusena põllumajanduliku põhitootmisega talud. 4 Halliste valla jäätmekava 2016-2021 Viimastel aastatel on hakanud arenema Halliste vallas uued tegevusalad nagu puidutöötlemine (OÜ Morganfeld, OÜ Bovis), turism (Oru-Nõlvaku talu). Arvestades ressursse on piirkonnas võimalik lihtsamalt arendada turismimajandust, puidutöötlemist ja põllumajandussaadusi ümbertöötlevat tööstust. Halliste valla elanikele on suurimad tööandjad ettevõtted, mis asuvad väljaspool valla territooriumi. Eraldi võiks siinkohal välja tuua AS Toom Tekstiil ja AS Viljandi Metall ning AS Nuia PMT. Seetõttu liigub suur osa valla töötajatest igapäevaselt vallast väljapoole, eelkõige Viljandisse, aga ka Karksi-Nuia
Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Päikesepaisteline Emadepäevapidu Hallistes
    Nr 5 MAI 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Päikesepaisteline emadepäevapidu Hallistes VALLAVANEMA VEERG Ema ajalehte loeb, Tellis väikeste põnnide va- Imeliselt päikseline emadepäev, kaunid päevad Kaja ema sülle poeb, nematele üle toreda beebi- emadepäeva eel ja järel teevad meele rõõmsaks. „Ega, ema, raamatu „Pisike puu“, mis Kogu loodus ärkab. Rohelus ja tärkavad õiepun- ma ei sega?“ on kingitus Eesti riigi poolt gad ootavad veel sooja vihmasabinat, et loodus „Ei sa sega,“ igale 2017. ja 2018. aastal täielikult virguks. Meie emad on need, kes vir- ütleb ema… sündinule lapsele. guvad pea alati kõigist varem. Ainult vanaemad Järgnes tore ja südamlik suudavad veel varem ärgata ja alustada oma Selle Heljo Männi luule- kontsert, milles tervitasid ja toimetusi. Ei saa me ilma emadeta. Nende omaka- tusega avas abivallavanem tänasid oma armsaid ema- Ene Maaten 10. mai õhtu- sid ja vanaemasid laulude, supüüdmatu armastus saadab meid terve elu. Kas poolikul Halliste rahvama- pillimängu ja tantsuga Hal- saame aru sellest suurest pühendumisest või läheb jas piduliku emadepäeva liste lasteaialapsed, Halliste meil selleks aega? Jagub meil ikka selleks aega? aktuse. Pidupäeva nautisid põhikooli ja Abja muusika- Kaks nädalat ja emadepäeva järel vallutab Abja- emad, vanaemad ja nende kooli õpilased. Paluoja Mulgi Pidu. Mulgi Pidu on kõikidele mul- suured ja väikesed pere- Halliste lasteaialaste tervitus emadele ja vanaemadele. Päikesepaistelise ema- kidele üle kogu maailma, et üle aasta kohtuda ning liikmed. Kõigepealt tervi- Foto Laine Pedaja depäeva peo lõpus said rõõmusõnumit laiali kanda haridust väärtustavate, tati aasta jooksul Halliste mälestuseks hõbemedaljon, listes“ ja teisel küljel Halliste kõik kohale tulnud maitsta töökate mulkide oskusest ka pidu pidada ja rõõmut- piirkonnas sündinud kõige millele ühele küljele oli vapp.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • REE Koorilaager Muinasjutumaailmas!
    Nr 11 (209) Detsember 2012 Hind 0,26 € Abja lehekülg REE koorilaager lühidalt muinasjutumaailmas! Minu vanavanemate lugu Juba teist aastat korraldab Abja raamatukogu Jaan Rannapile pühendatud omaloominguvõistlust. Seekordse jutuvõistluse teemaks oli “Minu vanavanemate lugu”. Novembrikuu viimasel teisipäeval kogunes küünlasäras kultuurimajja vanaemasid ja vanaisasid, Abja gümnaasiu- mi õpilasi, taidlejaid ja kohalikku rahvast. Algas parimate kirjutajate tänamine. Töid hindavasse žüriisse kuulusid Ingrid Porkanen, Eve Raska, Laine Lindvest, Leida Lepland, Sirje Renter, Silvia Mälksoo, Siiri Meidla. Mälestused vanavanematest olid südamlikud ja siirad. Parimad olid: 5.–6.klass Eliisa Raal, Kirke Kask, Gerhard Põllumäe 7.–9. klass Keiro Luik, Rasmus Erik Viitas, Grethel See- gel 10.–12. klass Ly Metsaroos, Marlen Lees, Janne Kalda, Sigrit Saar, Laura Kulemina, Triin Kask, Sandra Saar. Hetk Mõisaküla kontserdist. Foto: Meelis Sõerd. Täiskasvanud Tiiu Lelle, Marje Kaaremaa, Sirje Renter, Silvia Mälksoo Eelmisel aastal kohtu- Tänavu pälvis Agu Sihvka preemia Gerhard Põllumäe. sime toredate prouadega Küünlasära ja piparkoogid lõid hinge jõulutunde. Aitäh Abja-Paluojalt, kes reisisid kõigile kirjutajatele! Inglismaale, et osaleda esi- meses Rahvusvahelise Eest- SIIRI MEIDLA laste Eksperimentaalkoori (REE) laululaagris. Kohe algusest peale tekkis meie vahel soe sõprus ja meil oli väga hea meel, kui kuulsime dirigent Reet Kromeli käest, EELK Mõisaküla koguduse juhatuse liige et ka nemad soovivad oma Niina Jegorova tänas pärast imeilusat kontserti koduvallas Abja-Paluojal REE koorilaagri korraldada. kirik-kontserdisaalis kuulajate nimel südamest nii koori kui ka soliste. Dirigent Reet Kromelile, Broneerisime juba vara- kult lennupileteid Eestisse kes oma koolivaheaegu lapsepõlves vanavanemate ja hakkasime novembri- juures Mõisakülas veetis, kinkis ta taldriku ko- kuu lõppu ootama. Tallinna lennujaamas maandudes dukiriku pildiga, mille on maalinud Vija Kuusk.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD Jõulurõõmu Ja Hingerahu Linnapea Ervin Tamberg
    Rahulikke valgeid jõule, tujuküllast aastavahetust ja head uut aastat kõigile! Abja, Halliste ja Mõisaküla omavalitsused Jõulutaat saabus tänavu kõige enne Mõisakülla Lapsi ja igas eas täiskasvanuid mitmel pool Mulgimaal tänavusel jõu- luajal juba rõõmustanud jõulutaat külastas esmalt eakaid Mõisaküla ela- z Abja kultuurimajas andis I advendil kontserdi vabariiklik akordionistide kontsertorkester Tremolo Venda nikke. Tammanni (fotol vasakul) ja Valdo Värgi juhatusel. MEELIS SÕRDI foto Mõisaküla linna toel 9. detsembril kultuurimajas korraldatud eakate jõulu- peol peolaudades istet võtnud auväärses eas linnarahvale soovis hakatuseks SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD jõulurõõmu ja hingerahu linnapea Ervin Tamberg. Advendiaeg algas kõikjal traditsiooniliselt esimese hingestava advendisõnumi rahvani edastanud EELK advendiküünla süütamise ja mitmel pool Mulgimaalgi Mõisaküla koguduse õpetaja Rein Schihalejev. Samas jõulude ootusest kantud kontsertidega. lõid kuusel särama ka arvukad eri värvi elektripirnid. Oma küünla süütasid ja asetasid kuuse alla ka mitu Abja kultuurimajas linnaelanikku. Meeleolu aitas luua kultuurimaja sega- andis esimesel advendil saalitäiele kuulajatele kauni ansambli laul. kontserdi vabariiklik akordionistide orkester Tremolo, Kuuse alt siirduti kultuurimajja, kus saalis kuulati Kaja mida juhatasid Venda Tammann ja Valdo Värk. Eraldi Õiguse laululaste esinemist. Laila Hakkaja klaveril musit- esines džässilike paladega orkestri ansambel, kus lisaks seerimise ja jõuluteemalise vahelugemise saatel rüübati akordionistidele Andrus
    [Show full text]
  • Vastvalitud Volikogud Alustasid Tööd 18
    Mõisaküla kirik sai torni Mardipäeval, 10. novembril olid kümned mõisakülalased tuult ja vihma trotsides tunnistamas ajaloolist hetke, kui taastatavale luterlikule kirikule tõsteti peale uhiuus torn. Hommikul alanud tõhusa paaritunnise ettevalmistustöö järel tõsteti “trak- sidega” kinnitatud hõbejalt kiiskava tsinkplekk-kiivriga torn, mil kõrgust tosin meetrit ja kaalu ligi kuus tonni, paika kahe võimsa tõstukiga. Tehnika tõi kohale Mulgimaa juurtega Pärnu firma Laarmann & KO AS. Torni ehitas kohapeal valmis kiriku taastamistöödeks parima pakkumise teinud OÜ Grüps Keilast, samuti Mulgimaa juurtega firma. “Usun, et selle võrra oli kohusetunne siin töö juures suurem,” nentis kiriku taastamisprojekti juhtiv EELK Mõisaküla koguduse juhatuse esimees Kunnar Keres rahulolevalt. Enne torni paikatõstmist kinnitati selle tippu tsingitud rist. Sama rist kuk- kus tulekahju ajal 1983. aasta kevadel alla vana kiriku torni otsast ja ootas siiani oma aega kogudusemaja kuuri seina ääres. Kukkudes oli rist veidi kannatada saanud ja risti all olev metallkuppel tuli asendada. Täiskõrguse kätte saanud kirik ulatub nüüd maapinnast 30 meetrini. z Mõisaküla linnas osales valimistel 830 valimisnimekirjadesse kantud valijast kokku 543 ehk üle 65 prot- Uudistajaid kogunes rõõmsale sündmusele kaasa elama umbes kolmvee- sendi. Pildil hetk valimispäevast linna valimisjaoskonnas. MEELIS SÕERDI foto randsada, alates külma peletamiseks eemal kraavipervel koos õpetajatega tantsu löönud lasteaialastest kuni pensionärideni välja. Kui torn paigas, kostis rahva aplaus. Inimesed kätlesid tänulikult Kunnar Kerest. VALIJAD TEGID OMA OTSUSE Kiriku taastamistööd on Kerese sõnul tänavu jätkunud sama projekti Valijad on 18. oktoobril toimunud nimekirjas Jüri Patune (69), Urmas MÕISAKÜLA LINNAS osales raames, milleks PRIA Külade investeeringutoetuse meetmest saadi kevadel valimistel oma otsuse teinud ja ko- Põllumäe (44), Guldar Järve (25) ja valimistel 543 inimest 830-st (65,42 üle 900 000 krooni.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-15 Polli, JAH1000077 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Piiri 3 a, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Priit Vahtramäe 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5209224 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Erika Tetsmann Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahindusnõunik 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Ereste merikotka
    [Show full text]