Ja Teadmistepäeval Algas Uus Kooliaasta (1

Sõprus Halliste ja Sipoo vahel süveneb Halliste Püha Anna koguduse 26-liikmeline delegatsioon külastas 21.–23. augustini oma kauaaegset sõpruskogudust Soomes Sipoos. Suhted 40 kilomeetrit Helsingist asuva Sipoo kogudusega said alguse juba 20 aastat tagasi, kui toonane Halliste koguduse õpetaja Kalev Raave otsis põhjanaabritelt abi kiriku varemetest taastamiseks. Sestsaadik on Halliste ja Sipoo suhted jäänud aktiivseks: viimased viis aastat on Sipoo kogudus korraldanud Hallistes oma leerilaagreid, vastastikused külaskäigud on toimunud regulaarselt igal aastal. Pikk tava on jõulude-eelne toidupakkide jagamine Halliste lastega peredele. Selle aasta reis kujunes elamusterohkeks, sest Halliste rahva üllatuseks viidi neid laupäevasel pärastlõunal mootorpaadiga Sipoo kogudusele kuu- luvale saarekesele, mis asub Põhjalahes, rannikust poole tunni paadisõidu kaugusel. Sellisest kiriku omanduses olevast saarest, millel nimeks Pappisaari, ei olnud kellelgi aimugi. Männimetsalisel kaljusaarel on kõik vajalik laag- rite korraldamiseks: köök, majad ööbimiseks, saun, metsakirik jne. Külalisi kostitati sauna, lõheprae ja õdusa seltskonnaga. Pühapäevane missa toimus koguduse vanas kirikus, kuna uues toimus samal ajal Sipoo rootsikeelse koguduse leeripüha. See andis võimaluse põhjalikumalt tutvuda imelise keskaegse pühakojaga, mis on ehitatud 15. sajandil ja pühitsetud pühale Sigfridile, esimesele ristitud Rootsi kuningale. Ühelööviline, paljude kaunite laemaalingutega ning eraldiasetseva kellator-  Aktusele palliväljakule ja pärast sealt koolimajja astusid kümme Abja Gümnaasiumi esimese klassi õpilast niga kirik jättis missalolijatele sügava mulje. 1. septembril traditsiooniliselt abiturientide käekõrval. MEELIS SÕERDI foto Lisaks kahele missal teenivale naispastorile teenis lektsioonide lugemi- sega kaasa ka õpetaja Kalle Gaston. Külalistele oli üllatuseks, et tavalise kirikulisena osales missal koguduse peaõpetaja. Hiljem selgus, et ta ise ju- hatab missat vaid korra kuus, kuna enamus aega kulub kodukülastustele, suhtlemisele avalikkusega ning ristimistalitustele, sest kogudusse kuulub RAHU- JA TEADMISTEPÄEVAL palju noori peresid. Pärast ühist maitsvat lõunasööki ning kingituste ja tänusõnade vahetamist asus Halliste rahvas koduteele, et juba jõulude eel kohtuda Hallistes Sipoo ALGAS UUS KOOLIAASTA delegatsiooniga. Kalle Gaston Teadmistepäeval 1. septembril, mis õpetusest, on saanud traditsiooniks on nende laual lausa restoranitoit. on ka ülemaailmne rahupäev, peeti alustada uut õppeaastat kodukirikus. Lisaks lõunatoidule saavad pika- koolides aktusi ja kõlas uue õppeaas- 1. septembri hommikul kogunesidki päevarühma õpilased hiljem süüa ta algust tähistav koolikell. sada kaks õpilast koos õpetajatega saia ja moosi ning juua piima. Seni Halliste kirikusse, kus toimus ju- tullakse toime riigi antava toidura- Gümnaasiumis on malateenistus ning õnnistati seitse haga. Sellest sügisest lisandus PRIA uuendusi I klassi väikest koolijütsi: Marja- rahastatavale koolipiimale veel tasuta Liisa Josing, Kristi Koort, Mariana puu-ja köögivili. Abja Gümnaasiumi avaaktusele Kulemina, Maria Kutti, Toni Nõmm, Naaberkoolidega, kes on Hallistele kooli palliväljakule tulid tavakoha- Keiro Reva ja Tiina Sinisalu. Uuteks headeks koostööpartneriteks, korral- selt abiturientide käekõrval kümme töötajateks koolis on Lea Raidsalu ja datakse ühisettevõtmisi ja jagatakse I klassi last: Garlis Hendla, Grete Kal- Viive Sarv. õpetajaid. Tihe koostöö on kujune- jusaar, Karmen Kask, Heliis Pruuns, Avaaktusel kooli aulas soovis kogu nud ka lasteaedade ning teiste valla Ats-Rasmus Purge, Owe Põder, Jan- kooliperele praegusel raskel ajal leid- allasutustega. no Raud, Rivo Ristisaar, Kaili Saar ja likku kooliaastat Viljandi maavalitsu- Karlos-Rein Tiik. Kogu kooliperele se esindaja Rein Schihalejev. Väike Mõisakülas õpib 55 last igas mõttes kokkuhoidmist soovinud tänuplaat anti üle õpetajatele Tiiu direktor Jüri Ojamaalt said nad ak- Sepale ja Leo Liiberile, kes on Hal- Mõisaküla koolis alustas 1. sep- tusel kätte aabitsa ja klassijuhataja liste koolis töötanud 10 aastat, samuti tembril koolitööd 55 õpilast. I klassi Karin Hundilt lilled. Abja vallavanem Inga Tiiratsile ja Made Kotkale, kes on astus seitse last. Need on Kris Elblaus, Peeter Rahnel kinkis valla poolt Mul- koolis töötanud vastavalt 20 ja 25 aas- Siim Kuusk, Reili Teerep, Iti Marii Va-  Halliste koguduse esindus osales oma külaskäigul Sipoosse püha- gimaa pusle. Ühtlasi soovis vallava- tat. Kooli direktor Merle Hüva süü- rik ja Ave Trumberg Mõisakülast ning päevasel missal sealses XV sajandil ehitatud pühakojas, mis jättis kõigile nem, et sel õppeaastal, kui valmib tas väikesed soojust, valgust ja rahu Raili Haller ja Kelly Kadak Abja val- sügava mulje. KALLE GASTONI foto uus õppekorpus, on koolipere tublim sümboliseerinud küünlad. Nendega last. Esimese koolipäeva aktusel kooli kui kunagi varem. mindi klassidesse esimesse tundi, kus saalis said nad kätte aabitsa ja lilled. Uue pedagoogina võeti aktusel maitsti ka koolikoka küpsetatud õu- Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg koolipere hulka lilledega vastu kon- nakooki. kinkis igaühele neist lisaks Mulgimaa Renoveeritud pumplast kursi korras valitud uus võõrkeele- Õpilastele on koolis loodud ideaal- pusle ja soovis kogu kooliperele edu- õpetaja Ramo Pener, kes õpetab põhi- sed õpitingimused ja tagatud nende kat õppeaastat. tuleb puhas vesi kooli astmes inglise ja gümnaasiumi võimeid ja vajadusi arvestav õpeta- Lapsi õpetab tosin õpetajat, kel- Tänu renoveeritud pumbajaamale saavad Mõisaküla elanikud nüüd osas saksa keelt. mine. Tegutsevad viisteist huvi- ja lest teiste koolidega jagatakse ma- kraanidest puhast joogivett, mis seni sisaldas liigselt rauda. Sisekaitse õppesuunale soovijate aineringi, kodutütred ja noorkot- temaatika-, arvuti-, muusika- ning Pumbajaama renoveerimise käigus ehitati pumpla veesüsteem ringi, pai- suurenenud hulga sunnil avati Abja kad. Õpiraskustega lastele on abiks loodusõpetus-geograafiaõpetajat. galdades sellesse rauaeraldusfiltrid. Et vesi oleks ülearusest rauast puhas, Gümnaasiumis alanud õppeaastal logopeed ning kooli psühholoog, kes Eripedagoog Margit Jaanson-Noor- lisatakse sellesse nüüd ka natuke kloori. neile eraldi X klass. Eelnevatel aas- tegeleb IX klassis ka karjäärinõusta- hani on saanud Tallinna Ülikoolis ba- Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg selgitas, et varem oli rauda vees üle tatel õppisid sisekaitseõppurid koos misega, kavas on parandusõppetun- kalaureusekraadi, õpetaja Tiia Tõnts kahe korra lubatust rohkem. Et muud näitajad olid normis, polnud vesi tavaklassi õpilastega. Uuendusena nid, töötab pikapäevarühm. Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis põ- inimeste tervisele ohtlik ja selle kasutamiseks oli tervisekaitse andnud lin- õpitakse nüüd ka tavaõppesuunaga X Ideaalsed on ka õues õppe võima- hikooli loodusteaduste (geograafia) nale eriloa. klassis ühe kursuse ulatuses riigikait- lused – koolil on kaks väliklassi. Väga õpetaja kutse. Õpetaja Anne Mägi Veeküsimus on Mõisakülas olnud aktuaalne juba aastaid. Pumbajaama set. Koostöös Mainori Kõrgkooliga heas korras on staadion ja palliplats. lõpetas Tallinna Ülikooli Avatud Üli- renoveerimine võeti Tambergi andmeil linna investeeringute kavva 2008. hakati sellest sügisest gümnaasiumis Avatud on uus täismõõtmetes koo- koolis kursused õpiraskustega laste aastal, arvestades tööde kogumaksumuseks 754 999 krooni. Sellest 77 009 esmakordselt andma majandusõpe- livõimla, mida õhtuti on võimalik õpetamiseks lihtsustatud õppekava krooni oli omafinantseeringuna kirjutatud linna möödunud aasta eelarvesse. tust. eelnevalt kooliga kokku leppides alusel. Klassiõpetaja Eha Ermits lõ- Põhiosa rahast loodeti saada projektitoetusena. Toitlustamine algas Abja Gümnaa- kasutada kõigil soovijatel. petas Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli 2008. aasta teisel poolel saadi projektile heakskiit ja keskkonnainvesteerin- siumis 2. septembril. Koolitoiduna Uue-Kariste piirkonnas elavad õpi- haridusteaduskonnas klassiõpetaja gute keskus eraldas vajaliku 677 990 krooni. Renoveerimistööd kestsid 2008. saavad õpilased lõunaks kas supi lased saavad sõita kohale oma kooli- II kursuse. aasta detsembrist tänavu aprillini. Tööd tegi Pärnu REV. Linn jäi tehtud töö ja magustoidu või prae. Põhikooli bussiga, mis alustab sõitu hommikuti Avaaktust kaunistasid õpilaste kvaliteediga rahule ja ka elanikelt on laekunud positiivset tagasisidet vee ulatuses on lõuna tasuta, gümnaa- Rimmust ning koolipäeva lõppedes ja I klassi astunud endisi kaaslasi parema kvaliteedi kohta. siumiastmes maksab õpilane ühe viib õpilased koju tagasi. Õisu ja tervitanud lasteaialaste laulud-luu- Linnapea sõnul üritab linn tulevikus keskkonnainvesteeringute keskuselt lõunakorra eest ise 10 krooni. Kirju kandi õpilasi sõidutavad kooli letused. Õppeaasta juhatas sisse raha juurde saada, et ellu viia vee ja kanalisatsiooni arengukava esimene liinibussid, mis peatuvad kooli pea- koolitädi sümboolselt helistatud etapp, mille on ka volikogu heaks kiitnud. Siis saaksid linna veevärgiga Hallistes alustati kirikus tuses, nii et õpilased ei pea ootama koolikell. Pärast aktust pakuti kõi- ühineda järk-järgult kõik majapidamised. Praegu peab enamik Mõisaküla bussi suure maantee ääres. gile sööklas kringlit ja tehti ühispilti kodanikke leppima oma kaevu ja reoveekogumiskaevuga ning ühises vee- Halliste Põhikoolis, kus on võima- Väga oluline osa koolipäevast kooliõuel. värgis on vaid 35 protsenti majapidamistest. lik omandada algteadmisi religiooni- kuulub koolilõunale. Laste sõnul (Järg 3. lk) Meelis Sõerd OMAVALITSUSKROONIKAT ABJA VALLAVALITSUS tal kinnitatud hajaasustuse veeprog- • tegi muudatusi Mõisaküla Koo- • (17. VIII) määras Abja valla rammi toetuse saajate nimekirjas; li pedagoogide töötasustamise alus- valimiskomisjoni asukohaks Abja • kinnitas Halliste Põhikooli tes; vallamaja toa nr 14 (Pärnu mnt 30 võimla kasutamise hinnad alljärg- • võttis vastu linna 2009. aasta Abja-Paluoja Viljandi maakond); nevalt: 1) kogu saali kasutamine teise lisaeelarve kogumahuga 39 148 • maksis toimetulekutoetust juu- treeninguteks (koos riietus- ja duši- krooni; likuu eest 17 taotlejale kokku 19 542 ruumi ning kokkuleppel sauna kasu- • tegi muudatusi linna 2009. aasta krooni; tamisega) – 250 krooni tund, 2) poole eelarves kogumahuga 17 000 kroo- • maksis toetust eelarvevahendi- saali kasutamine treeninguteks – 150 ni; test lastele ja peredele (8 taotlejat) krooni tund, 3) kogu saali kasutami- • kooskõlastas Viljandi maakonna kokku 9173.65 krooni, raske ja süga- ne võistlusteks – 600 krooni tund, 4) teemaplaneeringu „Maakonna sot- va puudega inimestele (12 taotlejat) massi- ja kommertsürituste korralda- siaalne infrastruktuur 2009–2015“; kokku 7845 krooni; mine võimlas – hind kokkuleppel; • moodustas 18. X 2009 toimu- • arvas välja põhivarade nime- • eraldas eelarvevahenditest Kaar- vateks linnavolikogu valimisteks kirjast ekslikult arvele võetud maad li Naisseltsile projekti “Jätkusuutlik 7-liikmelise jaoskonnakomisjoni vastavalt aktile; selts” kaasfinantseeringuks 5500 koosseisus: Silvia Kuusk (esimees), • määras nimed Abja vallas asuva- krooni; Rein Berggrünfeld, Anu Laarmann, tele katastriüksustele; • otsustas korraldada hankeme- Sirje Lepikson, Aino Pilt, Ly Torn ja • otsustas eraldada eelarvevahen- netluse Halliste Põhikooli soojatootja Helve Visnapuu (liikmed) ning Vaike ditest projektiga seotud pangalaenu leidmiseks, moodustades selleks ko- Tursk ja Merike Andruško (asendus- võtmisel tekkivate täiendavate ra- misjoni koosseisus: Andres Rõigas, liikmed); haliste kulude katmiseks vajalikud Leho Tamvere ja Väino Kangur; • otsustas garanteerida linna eel- summad MTÜ Penuja Külaarenda- • (4. IX) kinnitas augustikuu toi- arvest kõigi koolitusluba omavates mise Seltsile ja MTÜ Abja Spordi- metulekutoetuse saajate ja puudega huvikoolides õppivate linna laste klubile; lapse hooldajatoetuse saajate nime- kohamaksu tasumise täies mahus. • otsustas eraldada MTÜ Lõuna- kirjad summas vastavalt 19 137 kroo- Mulgimaa Puuetega Inimeste Ühin- ni ning 4740 krooni; MÕISAKÜLA LINNAVALITSUS gule tegevustoetuse rahadest 2000 • kinnitas septembrikuu hoolda- • (27. VIII) määras ja maksis välja  Abja vallast esimest korda kooliteele asunud mudilased koos vanema- krooni; jatoetuse saajate nimekirja summas augustikuu toimetulekutoetused 8 tega jäädvustasid end vallavanem Peeter Rahneli (taga paremal) vastuvõtul • kinnitas Laatre külas asuva Kõr- 4000 krooni; taotlejale kogusummas 12 129 kroo- traditsiooniliselt ühispildile. MEELIS SÕERDI foto gemäe kinnistu võõrandamiseks 8. • maksis MTÜ-le Külaselts Rimmo ni; septembril 2009 korraldatud avali- tegevustoetust PRIA projekti rahasta- • määras ja maksis välja ühekord- ku enampakkumise võitjaks Kristina miseks vajaliku omaosaluse määras sed sotsiaaltoetused tööharjutusel Tosin kooliesmikut sai Gill’i summaga 65 000 krooni ja Abja- 15 236 krooni; osalenud pikaajalistele töötutele ko- Vanamõisa külas asuva Kissa kinnistu • otsustas korraldada Mulgi külas gusummas 18 660 krooni; vallalt ranitsaraha võõrandamiseks korraldatud avaliku asuva Kosksilla koolihoone kasuta- • otsustas jagada toiduabi Mõisa- Abja vald pidas tänavu 1. septembril esmakordselt kooliteed alustanud enampakkumise võitjaks OÜ Kissa miseks ideekonkursi. Ideekavand, küla linna toimetulekutoetuse taot- oma tosinat mudilast meeles 1000-kroonise ranitsarahaga, mis anti nende Vara summaga 200 000 krooni; mis peab sisaldama hoone kasutus- lejatele, töötutele ja lastega peredele vanematele kätte 18. juulil vallamaja saalis toimunud vallavanema pidu- • väljastas ehitusloa MTÜ Abja otstarvet, kasutusvormi, finantseeri- järgmiselt: makaronitooteid 3 pakki likul vastuvõtul. Spordiklubile Abja-Paluoja linnas misskeemi ja kasutustähtaega, tuleb (0,5 kg pakk) ühe inimese kohta, jahu “Ranitsaraha võib kasutada ka muuks kui ranitsa ostmiseks,” ütles lapsi ja Abja tee 15 tervise- ja suusaraja val- esitada vallavalitsusele 1. oktoobriks 1 kg perele (alates 3 lapsest 2 kg), kae- nende vanemaid vastuvõtul vallamaja saalis heade soovidega vastu võtnud gustuse ehituseks; 2009. rahelbeid 1 pakk (0,5 kg) perele; vallavanem Peeter Rahnel, pidades silmas, et küllap nii mõnelgi kooliastujal • võttis peremehetu ehitisena • lõpetas poolte kokkuleppel en- oli koolikott juba olemas. arvele Abja-Paluoja linnas Kooli tn MÕISAKÜLA LINNAVOLIKOGU netähtaegselt alates 1. septembrist Iga laps, kes parema, kes pahema käega, kui vaja, siis kõrval seisnud ema 3 asuvas 8 korteriga elamus korteri • (10. IX) kinnitas linnaeelarvest 2009 Annor Group OÜ-ga sõlmitud julgustusel, kirjutas trükitähtedega püüdlikult oma nime 1000 krooni saamist nr 3 (viimane teadaolev omanik oli sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaal- ruumide kasutamise lepingu nr 4-3/7- tõendavale nimekirjalehele, andes sel moel oma elu esimese dokumendi- Leida Pulk) ja Abja-Vanamõisa külas teenuste rahastamise korra; 2007 ning Taivo Västrikuga sõlmitud allkirja. Mälestuseks said mudilased valla sümboolikaga võtmehoidja. Valla asuva Linaku talu kõrvalhoone (vii- • määras katastriüksuste sihtots- eluruumi üürilepingu nr 1/2004 (4- noorsootöötaja Maie Bratka ulatas igale kooliesmikule lillekimbu. mane teadaolev omanik oli Kamara tarbed Jaama tn 4A, Õhtu tn 25 ja 3); “Eelmisel aastal oli kakskümmend kooliastujat ja järgmisel aastal on neid sovhoos) ja määras nende hooldajaks Pärnu tn 24; • kinnitas sihtotstarbeliste laeku- jälle palju,” sõnas Maie Bratka tänavust kooliastujate nappi arvu silmas vallavalitsuse. • otsustas anda üürile Pärnu tn miste lisamise linna 2009. aasta eelar- pidades. 26–4 asuvad eluruumid; vele kogumahuga 81 689 krooni; Pärast tähtsat allkirjaandmist tehti traditsiooniliselt ühisfoto, maiustati HALLISTE VALLAVOLIKOGU • kuulutas välja kirjaliku enampak- • maksis välja ühekordse ranitsa- saalis lauale pandud puuviljade ja kommidega ning uudistati vallamaja • (27. VIII) tegi muudatuse voli- kumise linnavara hulka kuuluva Posti toetuse 1000 krooni Mõisaküla linna ruume. Meelis Sõerd kogu 2004. aasta 29. märtsil otsusega tn 6 kõrvalhoone üürile andmiseks peredele, kust laps asus 1. septembril kinnitatud vaba metsamaa erastajate viieks aastaks üüri alghinnaga 3 kroo- 2009 õppima I klassi; nimekirjas; ni/m². Osavõtutasu 100 krooni peab • vabastas Tea Kartau Mõisaküla Varasügis lasteaias • tegi muudatuse kehtivas valla laekuma 5. oktoobriks 2009 Mõisaküla Kultuurimaja juhataja asendaja ame- eelarvest sotsiaaltoetuste andmise linna arveldusarvele 10302005456004 tikohalt; September algas Halliste lasteaia kasvandikele tegusalt ja huvitavalt. ja selle otsustamise ning hoolekan- SEB Pangas. Täiendav info linnava- • (3. IX) tunnistas osavõtjate puu- Põhjalikult uurisime aed- ja juurvilju, mida lapsed olid kodust kaasa too- deasutusse paigutamise korras. litsuse telefonil 435 5605; dumise tõttu nurjunuks 26. augus- nud, taimede osi ja erinevaid vilju. Õpetajad olid korjanud tammelehti, • otsustas võõrandada suulise til 2009 korraldatud avaliku suulise mille tagakülgi katsid justkui suured jõhvikamarjad. Saime teada, et need HALLISTE VALLAVALITSUS enampakkumise teel järgmised korte- enampakkumise Pärnu tn 22–3 asuva on putukatekolooniad, mis toituvad lehtedest. • (10. VIII) määras Halliste valla riomandid Mõisaküla linnas: 1) Pärnu korteri võõrandamiseks; Õppekäigul põllule nägid lapsed lähemalt kombaini. Kombainer Ago valimiskomisjoni asukohaks Halliste tn 28–21 (alghind 48 000 krooni; taga- • suunas reservfondist 5000 krooni näitas, kuidas masin töötab ning tutvustas erinevate osade otstarvet. Lapsed vallamaja toa nr 2 (Viljandi mnt 20 tisraha 2400 krooni ja osavõtutasu 480 linnavalitsuse majanduskuludeks ja said heita pilku viljapunkrisse ning hiljem nägid, kuidas vili autokasti voolas. Halliste alevik); krooni tasuda 6. oktoobriks 2009), 2) 3000 krooni spordiseltsile “Ülo” Ar- Soovijad said ka juhikabiinis istuda. Imestati, et kombainil nii suured rattad • kinnitas augustikuu hooldajatoe- Pärnu tn 22–3 (alghind 28 000 krooni; nold Luhaääre XVIII rahvusvaheliste on – ükski laps ei olnud rattakõrgune. tuse saajate nimekirja summas 4000 tagatisraha 1400 krooni ja osavõtu- mälestusvõistluste korraldamiseks 10. septembril tõid lapsed kaasa koos tublide vanematega valmistatud krooni ning puudega lapse hoolda- tasu 280 krooni tasuda 6. oktoobriks tõstmises; huvitavaid kompositsioone. Kõrvits oli tilliõisikutest “juuksed” pähe saanud, jatoetuse saajate nimekirja summas 2009). Suuline enampakkumine on 7. • lubas Mõisaküla Linnahooldu- korvis roomas vahva õuntest sajajalgne. Robin Kahul oli valmistatud õuna- 4740 krooni; oktoobril 2009 linnavalitsuse ruumes. sel võtta Õnne tänavalt maha kuus kindlus tammetõrumehikestega. Kindluses oli värvikahur arooniamarjadega. • tegi muudatusi 20. VIII 2009. aas- Täiendav info tel 435 5605; lehtpuud. Kui mõni puu ei ole veel värviliseks muutunud, siis värvikahur tulistab seda puud oma marjadega ning sügis muutub värvikirevamaks. Õpetaja Ann oli kaasa toonud hinnatud söögiseene suure sirmiku. Ta selgitas, kuidas teha vahet suurel sirmikul ja väga mürgisel rohelisel kärb- seseenel. Kokku sai ilus sügisnäitus. Anu Kangur PENUJAS PEETI KÜLADE PÄEVA Penujas sai 15. juulil teoks meele- võistluses: tuli kanda ja koorida tud lipukavandi maalis kangale Irina olukas ja sportlik Abja valla külade kartulit, lüüa nael paku sisse ja tite- Lappo. päev, kus üldvõidu pälvis valla suu- mõõtu nukku mähkida. Võidukas oli “Saame siit endale šnitti võtta,” pi- rima küla Kamara esindus. Kamara Penuja ja Sarja ees. Lõbusas das oluliseks esmakordselt Penujas “Korrata-korrata!” kõlas arvuka poomivõistluses palliplatsil esindasid osalenud Sarja külaseltsi esimees Mil- publiku seast, kui õhtu hakatuseks iga küla üks mees ja üks naine. Taas vi Tihane. Koos lastega Penujasse tul- olid külamaja esisel kõlanud Anne olid võidukad kamaralased. nud sarjalastel olid seljas ühtemoodi Mägi juhendatava naisansambli Vii- Tantsuks mängis külamaja ees rohelised küla nimetusega T-särgid. sivakk kaunid laulud. Lõbusat naeru ansambel Restart Viljandist. Tantsu Penuja külamajja olid nad üles pan- ja sooja kaasaelamist põhjustas samas vaheaegadel võisteldi veel kalossi- nud kaasa võetud Sarja küla tutvus- oma mänguga peagi Raivo Kutseri viskes, aja peale lõnga kerimises ja tava stendi. juhendatav Kaarli rahvamaja näite- lõpuks karaokes. Üldvõitjaks krooni- “Nii palju rahvast pole tänavu ring Naeratus, etendades komöödiat ti juubeldavad kamaralased Urmas Penujas koos olnudki ja ilm on nagu “Helmut”. Külamajas lasti hea maitsta Põllumäe, Tiina Raba, Karin Kirikal, tellitud,” naeratas päevaga rahul ol- kohaliku külaseltsi perenaiste keede- Anna-Liisa Kaaremaa ja Tauno Küber. les tantsuplatsil kohalik memm Helju tud hernesupil. Auhinnaks oli võistkonnale valla Männiste. Õhtujuhi Lauri Sepa näpunäidete poolt õhtusöök Kilpkonna trahteris Õhtu lõpul jäi kõlama mõte, et val- järgi läks lahti sportlik tegevus. Es- endi valitud ajal. la külade päev võiks saada traditsioo- malt võtsid viieliikmelised võistkon- “Tahtsime väga võita,” ütles igal niks. Korraldajaks pakuti võidukat nad igast osalenud külast – Penujast, võistlusalal omasid kollast võistlus- Kamara küla. “Arvan, et teeme tule-  Halliste lasteaia kasvandikud näituselaua taga, millel ilutsevad kodus Kamaralt, Sarjast ja Laatrest, samuti lippu lehvitades häälekalt toetanud val suvel külade päeva ära,” oli sama vanemate abiga valminud vahvad kompositsioonid sügisandidest. külalisena Kaarli näiteseltskond Urmas Põllumäe kamaralaste edu meelt ka Urmas Põllumäe. EVE MAASEPA foto – üksteiselt mõõtu lustlikus teate- põhjendades. Tema enda kujunda- Meelis Sõerd

Abja vald pakkus tänavu suvel pakuti vahelduseks teistmoodi nä- Gümnaasiumi õpilased Reelika Luha- taas oma lastele võimalust tunda Lapsed olid suvel laagrites dalavahetuse veetmise võimalust äär ja Mirell Põllumäe viibisid 13.–15. rõõmu osalemisest Eesti eri paigus looduses, osales samuti üks neiu. juulini omal kulul Eesti 4h suvelaag- korraldatud laagritest. laagris. Harjutati meeskonnatööd, mispuudega lastele toimunud Tartu Võimalust osaleda soodustuusiku- ris Pärnumaal Tootsis. Neliteist last Abja vallast lõi kaasa tehti ellujäämisretk, omandati uusi Emajõe Kooli suvelaagrist. ga noortelaagrites tahab Abja vald Pärnumaal Urumarja soodustuusi- teadmisi, õpiti esmaabi andma jne. Üks laps käis ka augustikuus pakkuda oma lastele ka järgmisel Laagris võisteldi, tutvuti teiste kuga noortelaagris, kus neile pakuti Laagriga, mille korraldas Lõuna Polit- Hiiumaal korraldatud kasuperede suvel. Lastevanematel, kellel on selle 4h klubi liikmetega, keerutati jalga mitmesugust sportlikku tegevust. seiprefektuur koostöös partneritega, suvekoolis. vastu huvi, tasuks juba nüüd võtta diskol jne. Tüdrukud jäid laagriga Kaitseväe Nursipalu baasis Võ- jäid poisid väga rahule. 14.–16. augustini Põlvamaal Ka- ühendust valla noorsootöötaja Maie rahule. rumaal osales 7.–16. juulini kuus Üks Abja valla noor võttis osa raski keskuses korraldatud puuete- Bratkaga. 14–18-aastast noormeest sõjaväe- Käsmus Lainela puhkelaagris näge- ga noorte suvelaagris, kus noortele Eesti 4h Abja klubi liikmed Abja Meelis Sõerd Malevlasi rõõmustas vaheldusrikas töö Abja valla korraldatud suvises õpilasmalevas sai tänavu 8.–19. juunini ja 6.–17. juulini toimunud kahes vahetuses tööd enam kui kakskümmend õpilast. “Lapsed olid tänavu selle poolest rohkem rahul, et neil oli vaheldusrik- kam töö. Minul tuli jooksvalt mõelda, millist tööd malevlastele järgnevalt pakkuda, aga probleeme ei tekkinud,” tõdes maleva lõpul Abja Elamu OÜ heakorraspetsialist Raul Song. Teise vahetuse viimasel tööpäeval puhkasid pärast tööd ja enne vallamajja palga järele minekut noortetoa trepil jalgu Abja Gümnaasiumi neiud Reine Raud ja Maris Suviste IX ning Hedvig Ots VIII klassist. Teist aastat malevas olnud Reine hindas tänavust malevat eelmisest paremaks just tööde korral- duse poolest, nimetades tehtud meelepärasteks töödeks puude ladumist, rohimist, okste lõikamist, kooli vana tööõpetuse maja värvimist ja selle ümb- ruse koristamist. Malevlased olid ametis ka Abja eakate päevakeskuse maja akende pesemisel ning kivikoristustöödel Toomas Osijärve tootmistalus Põlde külas. Maleva kasvataja oli Abja noortetoa juhataja Eveli Allik.

 Mõisaküla kooliperre võeti 1. septembri aktusel vastu seitse kevadel veel lasteaias käinud mudilast. MEELIS SÕERDI foto RAHU- JA TEADMISTEPÄEVAL ALGAS UUS KOOLIAASTA (1. lk järg) Heiki Vungilt ja õpilaspäeviku oma kava alusel ka akordion pluss sünte- Mõisaküla Kooli lapsed saavad sel erialaõpetajalt võtsid vastu viis I klas- saator. Kui on piisavalt soovijaid, ava- õppeaastal kõik tasuta koolilõunat si õpilast. Nendeks on Gerel Ilumäe takse oktoobris eelklass, mida hakkab hinnaga 18 krooni, mille tasuvad riik (klaver, õpetaja Olev Raal), Kuldar juhendama õpetaja Ruth Mõttus. ja linnavalitsus. Vaheldumisi paku- Kask ja Helari Tehver (akordion, õpe- Et riik praeguse majandussuru- takse ühel päeval suppi, teisel praadi taja Valdo Värk), Gerhard Põllumäe tise ajal huviharidust materiaalselt koos magustoiduga. Lisaks on me- (löökpillid, õpetaja Endel Purju) ja ei toeta, sõltub muusikakooli areng nüüs puu-ja juurviljad ning Euroopa Kadi-Ly Süldre (flööt, õpetaja Helmi Heiki Vungi sõnul piirkonna kohalike koolipiima programmi alusel jagatav Värk). omavalitsuste ainelistest võimalus- Pajumäe talu jogurt. II klassis asus klaverit õppima Jõ- test. Lisaks kooli pidajale Abja vallale geva Muusikakoolist tulnud Aavo saadakse toetust ka Halliste vallalt  Abja ja Mõisaküla õpilasmalevlaste ühisel suvisel kokkutulekul pak- Muusikakooli astus Arles Puusepp. Kokku alustas tä- ja Mõisaküla linnalt, kust käib kahe kus põnevust nende vaheline köieveovõistlus. EVELI ALLIKU foto viis õpilast navusel arvult juba 49. õppeaastal peale koolis kokku kolmandik õpilas- muusikakoolis üheksa õpetaja käe test. Õppemaksu tõsteti alanud õppe- Teist korda malevas olnud Hedvig Ots nimetas oma lemmiktööks puu- Abja Muusikakoolis toimus uue all õpinguid 65 õpilast. Lisaks toi- aastast 50 krooni võrra ja see on 300 de ladumist. Maris Suviste, kes oli malevas juba kolmandat korda, arvas õppeaasta avaaktus 2. septembri mub septembris täiendav vastuvõtt krooni kuus. Siiski oli kool sunnitud samuti, et tänavune malev oli korraldatud paremini kui eelmistel aastatel. pärastlõunal. Väikese kontserdiga vabadele õpilaskohtadele. eelarves majanduskulusid kärpima, Neiud jäid rahule ka Abja Gümnaasiumi sööklas pärast tööd pakutud soo- esinesid kooli õpilased-õpetajad. Muusikakoolis antakse tunde kla- ka pole lastel tänavu võimalust õp- ja malevalõunaga. Töötegemisele pakkus vaheldust ühine meelelahutus. Abja valla poolt tervitas kooliperet veriosakonnas ja orkestriosakonnas, pida lisapilli. Meeldejäävaima ettevõtmisena nimetasid tüdrukud maleva kokkutulekut noorsootöötaja Maie Bratka. Roosiõie kuhu alla kuuluvad löökpillid, flööt, Meelis Sõerd Abja lasteaia taga, kus lisaks Abja valla mõlema vahetuse malevlastele lõid koos innustavate soovidega direktor saksofon, trompet, kitarr ja uue õppe- Made Kotkasdmi seal mängides ja sportides kaasa ka Mõisaküla õpilasmalevlased. Huvitav oli ka sõit Sarja küla Paudi talus korraldatud savinädalale. Kõik kolm tüdrukut olid nõus õpilasmalevasse tulema ka järgmisel suvel. Siis võiks nende arvates töötunde veelgi rohkem olla. KUSKIL KÄIB KOGU AEG SÕDA Meelis Sõerd RAHU on suur sõna ja vas- tud õpilaste toimetulekuga, samuti kooli omaks võetud tandub meie teadvuses ena- väärtussüsteemiga. Selle küsitluse kohaselt tunnistas Festival tõi fotograafid masti sõjakoledustele kuskil kaks kolmandikku õpilastest, et on viimase poole aasta kaugel, näiteks Afganista- jooksul kedagi kas kiusanud või narrinud, aga enda suh- teist suve Mulgimaale nis. Kui me räägime “kooli- tes möönis vägivalla tarvitamist vaid viiendik. Huvitav Eesti Fotokunstiühingu toel peeti 22.–23. augustini Mulgimaal teist kor- rahust”, siis tundub selline vastuolu, mis näitab soovi näida tugevamana ja vastab da sisukas fotolaager näituste ja väljasõitudega – fotofestival “Mulgimaa vastandamine kohatu, kuigi ühiskonna üldisele trendile. Teadlaste töö andis veel ühe 2009”. nii mõnegi koolijütsi jaoks huvitava tulemuse. Nimelt purustasid nad müüdi, et Festival algas fotonäituste avamisega Abja kultuurimajas. Lisaks Sirje Risti võib iga uus päev kujuneda koolikiusamine on suurte linnakoolide probleem. Üks koostatud Mulgimaa vanade fotode näitusele tutvustas noor fotokunstnik otsekui lahingusse minekuks. võimalik seletus on suurem sotsiaalne ebavõrdus maal, Daniel Teichmann oma mustvalgete portreefotode näitust “Mustvalged Koolisõjast rääkimist õigus- sest kurjus käib ikka käsikäes vaesusega. Arvestades vae- inimesed”, mida saab Abjas vaadata septembri lõpuni. tavad aga nii ohviterohked susriski suurenemist peredes, võib juba ette ennustada tulistamise juhtumid, kui ka suhete pingestumist koolimaailmas. ka see, et need inimlikud  Katrin Saks omadused, mis rikuvad nii Rahu pole garanteeritud koolirahu kui ka vallandavad massivägivalla, on paraku ühed ja samad. Minu noorusaja õudusunenägude hulka kuulusid Just seetõttu tuleb ka rahule koolis erilist tähelepanu pildid tuumasõjast. Küllap mõjutasid seda nii arvukad pöörata. Lastekaitse Liidu aasta alguse traditsiooniline koo- sõjafilmid kui ka jutud meid ümbritsevatest vaenlastest. lirahu projekt ongi selleks, et saavutada üheskoos turvaline Õnneks olid minu lastel teistsugused unenäod, aga nüüd ja sõbralik koolikeskkond. Seekord sõlmiti kokkulepe Rak- oleme jõudnud teises äärmusesse ja võtame rahu ehk veres. Lapsed ise võtsid endale kohustuse olla sallivamad, liigagi enesestmõistetavalt. Võtame kui midagi meile aidata üksteist ning hoiduda vägivallast. Oluline on, et antut, nagu NATO lennukeid meie taevas. Ja seda vaa- koolid tunnistaksid probleemide olemasolu ning lapsed tama sellele, et televiisor toob iga päev kaadreid reaalsest ise aitaksid neid lahendada. Paraku paljudes kohtades sõjast ja selle ohvritest ning keerulistest rahvusvahelistest ei taheta endiselt tõele näkku vaadata, ja seda vaatama suhetest. Paraku kinnitavad seda ka uuringud. sellele, et uuringud näitavad probleemide sügavust. Vastates Eurobaromeetri küsimusele “Mis on teile personaalselt kõige olulisem väärtus?”, asetubki esiko- Kurjuse paariline on vaesus hale rahu (45%), seejärel inimõigused (42%) ja austus elu vastu (41%). Aga põhikoolide lõpuklasside õpilaste EESTIS on koolikiusamise probleem suurem kui mit- küsitlus Eestis, Soomes ja Venemaal toob välja, et kuigi mel pool mujal. UNICEF-i mõne aasta taguse küsitluse kõigi kolme riigi rahva kannatused viimases sõjas olid to- andmetel olid psüühilist vägivalda kogenud viimase hutud, väärtustavad tänased noored rahu erinevalt. „Elu 12 kuu jooksul keskmiselt 38% teismelistest. Eestis ligi sõdadeta” oli soomlastel ja venelastel tähtsusjärjekorras  Fotolaagris Penujas jäi piltnike objektiivi ette palju sealseid kauneid pooled õpilastest (48%), veelgi enam vaid Ungaris ja vastavalt 2. ja 3. kohal, aga eestlastel alles 14. kohal! motiive. Pildil oleva vaate Metsamõisa talu õuelt jäädvustas vaid 9-aastane Leedus. Soomes oli pilt palju parem, vaid neljandik 11-, Kuigi ma siiralt loodan, et see ei tähenda tegelikult fotokunstnik. RAUL VOLMARI foto 13- ja 15-aastastest väitis end kogenud olevat psüühilist rahust mitte hoolimist, pigem ehk seda, et sõda ei peeta vägivalda. Füüsilist vägivalda on Eesti koolides psüü- reaalseks, näen samas lünka meie laste väärtuskasvatuses. Abja-Paluoja miljööväärtuslikke hooneid pildistades suunduti vaatama hilisest mõnevõrra vähem (44% oli kogenud viimase See saab alguse just meie „pisikesest maailmast“, meie Veski tn 1 hoones eksponeeritud näitust mullusuvise fotofestivali “Mulgimaa 12 kuu jooksul), aga ometi palju rohkem kui enamikus lähisuhetest ja sõpradest, samuti respektist teiste suhtes. 2008” parematest töödest. Suurt huvi pakkus piltnikele seejärel Abja linavab- küsitletud riikides. Olgu need siis kuitahes erinevad meist endist. Ühes asjas riku kompleksi säilmete ja kunagise insener Kissa villa jäädvustamine. Tallinna Ülikooli teadlaste kogumik “Eesti kool 21. sa- võib kindel olla – maailmas jagub alati neid, kes on valmis Õhtul Penujas seadsid fotomaailmas rohkem ja vähem tuntud tegijaid jandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toime- sallimatust oma huvides ära kasutama. üles nauditava näituse kaasa toodud fotodest. Auhindu ja diplomeid jagus tulek” pöörab tähelepanu koolikliimale laiemalt. Autorid Katrin Saks, tosinale fotograafile, nende hulgas Abja-Paluojalt pärit Pärnumaal elavale tõdevad, et see on üks keskseid tegureid, mis on seo- Eesti Lastekaitse Liidu president Ülo Soometsale ja Kilingi-Nõmme fotograafile-koolitajale Andrus Noorhanile. Noorimad fotograafid laagris olid 9–12-aastased Ruth Rist ja Andra Toom Mulgimaalt ning Raul Volmar. Algavad kursused täiskasvanutele bussijaama vastas torniga tuletõrje- Ilus augustiõhtu möödus lõkke ääres. Teisel päeval tutvuti Penujaga, käidi majas) tasuta inglise keele kursus külas külavanem Reet Pajul ja fotohuvilisel külanoorel Jaanis Rootsil. Lõpuks MTÜ Abja Koolituskeskus korral- (vaata üksikasjalikumalt: www. täiskasvanutele – edasijõudnute alg- oli soovijail võimalik osaleda Lillis toimunud Balti keti aastapäeval. dab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaal- abjakoolitus.ee). tase, maht 60 tundi, õpetaja Ramo Fotofestival “Mulgimaa 2009” jätkub internetis. Pilte festivalist saab vaadata fondi toel programmi “Täiskasvanute 21. septembril kell 18.30 algab Vil- Pener. Info tel 5811 8872. ka Andrus Noorhani kodulehel http://andy.ee/?a=reportaaz. koolitus vabahariduslikes koolitus- jandi Päästeosakonna Abja-Paluoja Sirje Rist, keskustes” raames tasuta kursusi tugikomando loenguklassis (Abja Sirje Rist festivali korraldaja Linn kavatseb ehitada laululava LEADERi toel Mõisaküla linn loodab alustada toppama jäänud uue laululava ehitust suveaeda LEADER-programmist taotletava rahaga. “Sel sügisel kavatseme kirjutada Mulgimaa Arenduskoja kaudu projekti LEADER-programmile, kust loodame saada raha, et alustada suveaia uue laululava ehitusega,” lubas Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg septembri algul. “Uue kõlakoja hoone sai projekteeritud, see tuleb väga ilus. Samaaegselt tellisime ka haljastuse projekti kogu suveaia territooriumile koos laste män- guväljakute ja suurte inimeste puhkekohtadega,” kõneles linnapea. Et linnal endal ehituseks piisavalt raha ei olnud, esitati taotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse väikeprogrammile, et saada puudu olev summa üks miljon krooni ehituseks, mida Tambergi sõnul esialgu ka kindlalt lubati. “Tegelesime selle projektiga peaaegu aasta aega, kuid lõpptulemusena meile seda raha ei antud,” nentis linnapea. Suveaeda uue laululava ehitamise mõte tekkis linnapea sõnul juba aastaid tagasi. “Tõsisemad hoiakud selles asjas võtsime 2007. aastal, kui laululava  Sepatööd õpetas ja vanaaegseid esemeid tutvustas huvilistele eneseksolemise päeval Õisu sepikoja juures kõlakoda oli juba varisemisohus ja ümber kukkumas, rääkimata tantsupõ- Kristjan Tuuleveski (keskel). MEELIS SÕERDI foto randast, kust inimesed läbi kukkusid ja oma jalgadele viga said,” meenutas Tamberg. Seetõttu andis linnavolikogu heakskiidu suveaeda uue kõlakoja projekteerimiseks ja ehitamiseks. Meelis Sõerd SEPIKOJAS ELUSTATI TAAS PÄRIMUSKULTUURI Kolmandal eneseksolemise päeval gimisest. Selle kohale kinnitatud das vanadele käsitööesemetele nende 28. augustil Õisu sepikojas pakkusid pikal ristlatil oli väljapanek sepikoja vanaemadeaegset “hinge” säilitades pärimuskultuuri tundjad lähemalt riidekirstust välja valitud vanaaegsest uus elu anda. “Kui sinul villane sukk ja kaugemalt traditsioonilist toitu ihupesust ning rippusid erivärvilised läbi läheb ja jääb järele väärt villane ja jagasid õpetust erinevates töötu- lõngavihud. Kuidas saada taimede- säär, siis saab suka keskelt pooleks bades. ga lõnga värvides paljusid eri toone, lõigata, panna siia lõike peale ja teha seda õpetasid samas Tuulike Agan, oma armsale väiksele lapsele armas Meistreid mitut masti Ingrid Uus ja Marvi-Liina Riid. väike villane jakk,” selgitas ta. Kui Kati Männik MTÜ Viljandi Sääst- “Õunapuuvõrsetega saime ma- aga lapsel kaob ära kinnas, aitab va Renoveerimise Infokeskusest oli dararohelise, piibelehtedega samb- kaotusvalu näiteks leevendada, kui tulnud Õissu, et õpetada inimestele, larohelise lõnga. Praegu on potis alles jäänud kindast mõne nõela- või mida teha näiteks oma vana majaga. porgandipealsed ja pihlakalehed, vardaliigutusega tore sõrmeloom või “Tutvustan traditsioonilisi tehnikaid nendega saab, sõltuvalt peitsist, mit- -nukk kujundada. Ka sokikanna või – kuidas segada kohupiima- ehk ka- meid toone,” selgitas jooksvalt töö püksipõlve võib oskaja ära nõeluda nii seiinvärvi ja muna-õli temperat,” käiku Tuulike. korralikult, et seda suisa ilus vaadata selgitas ta. Sama MTÜ eestvõttel on. “Mida rohkem on omakootud ja õpetati iseolemise päeval ka akende Läätsesuppi kapsalehelt oma kätega valmistatud asju, seda ja uste restaureerimist ja keeduvärvi Mida ja kuidas minimaalsete va- kodusem, armsam ja lõhnavam kodu valmistamist. henditega grillida, seda õpetas teisel on,” tõdes Anu Raud kokkuvõtteks. Suur vaaditäis rootsi punast kee- pool sepikoda ka eelmisel suvel Õisus Üle Võrtsjärve teadusekspeditsioo-  Nii nägi Mõisaküla suveaed viimastel aastatel välja vaadatuna lavalt, duvärvi valmis mitme tunni jooksul oma oskusi jaganud Narva Kutseõp- nilt Õisu sepikojast läbi põiganud tea- kus pildil tantsivad Väikemõisa lastekodu mudilased. Uus peopaik tuleb sepikoja taga tulel. Selle keetmist pekeskuse peakokk Indrek Kõverik. dur Heiki Pärdi pidas seal fotoslaidide- projekti kohaselt palju ilusam ja moodsam. MEELIS SÕERDI foto õpetas tööõpetajate koolitustel need Seekord pakuti fooliumis küpsetatud ga ilmestatud põhjaliku huvipakkuva oskused omandanud Tallinna mees täidisega kartuleid, kõrvale erilises loengu eestlaste elu-olu muutumisest Vahur Kõrbe, ametilt puidurestauraa- ahjus küpsetatud lõhet ja lihatooteid. seoses nende elamute arenguga alates Ekspeditsioon viis noored tor. “Vaja on vanaisaeas oma oskusi Samas pakkus kohalik mees Edgar XIX sajandist tänapäevani. juba edasi ka anda,” tõdes odavat Puidet keelekasteks oma retsepti järgi Eestimaa südamesse isetegemist propageeriv mees. pruulitud tervistavat meeõlut. Presidendipere ja Kuidas ja millega teha ilusti korda Olustvere Teenindus- ja Maama- külarahvas Tänavusel üle-eestilisel noorgiidide ekspeditsioonil osales ka kolm noort vanu aknaid, mis tavaliselt ära visa- janduskooli vilistlane Helvi Kirik kee- Abjast: noorgiid Grete Raagmets, keda juhendab Sirje Rist, ja huvilised Meeleolu lõi pika päeva kestel takse, näitas ja seletas pärandoskusi tis tulel läätsesuppi, mida serveeris, Ruth Rist ning Andra Toom. mulgi kuues ja kaabus lõõtsa tõm- tutvustama tulnud Viljandi kandis uskumatu, aga tõsi, põnevalt värske 25.–27. augustini toimunud ekspeditsioon kandis nimetust “Järvamaa mates Karksi valla mees Julius Vilu- elav puitesemete restauraator Kal- kaarja kapsalehe sees. mets. Õhtul esinesid muusikud Jaak 2009 – Keskpõrandale kokku”. Ekspeditsioonil tutvusime Paide kui Eestimaa mer Lind. südamega, kohtusime Paide linnapea Kersti Sarapuuga, tegime ekskursiooni Nahkpõll ees ja sepahaamer käes raekojas ning Vallimäel. Veel käisime Koigi, Roosna-Alliku ning Sargvere alasi taga tegutsedes demonstreeris mõisakooli. Nägemata ei jäänud ka Jäneda ja Rutikvere mõis, Prandi allikad, Kristjan Tuuleveski asjahuvilistele, Ambla metskonna kultuurihoiuala, Müüsleris asuv Kilplala teemapark ning kuidas naelu, hobuserauakujulisi pu- Järvamaa kirikud. Noorgiidide suurt huvi pälvisid Päinurmes asuv Ründo deliavajaid ja muid sepiseid taguda. Mültsi eramuuseum oma enam kui kümne tuhande eksponaadiga, Sassi Ta tutvustas ka sepikoja kollektsioo- talu jaanalinnufarm ja Imavere piimandusmuuseum, kus sai degusteerida nist vanaaegseid raudesemeid. Ise- ka erinevaid kohupiimakreeme ja jogurteid. olemise päeva algataja ja korraldaja Ühisekspeditsioon on noorgiidide ja kodu-uurijate 2–3-päevane uurimisreis Urmas Tuuleveski poeg on diplomee- ühte või mitmesse maakonda, tutvumaks eri paikkondade minevikupärandi, ritud lumelauatreener, kellele nelja looduse ja huviväärtustega. Tänavune ekspeditsioon oli juba viieteistkümnes. suvega isa sepikojas sepatöö külge Järgmine ühisekspeditsioon “Koidula ja Jakobsoni radadel” on kavas 2010. jäänud ja meeldima hakanud. “Juba aastal Pärnumaal. Grete Raagmets minu vanavanaisa ja tema isa olid se- pad,” tõdes Kristjan uhkusenoodiga hääles. “Nüüd on õepoeg ka, kes on MEELIS SÕERDI foto kolmeaastane, juba lüüa proovinud,” lisas ta muheledes.  Seda, kuidas neile maitses Narva ametikooli kokkade küpsetatud kalapraad täidetud kartuliga, võib eksimata välja lugeda Õisu sepikoja Ära unusta mind terrassile lõunatama istunud Pärnu neidude nägudest. Kuuri ees pingil istudes õpetas korvimeister Priit Retsep Abja-Va- “Tahame siin propageerida uusi Tuksam, Jaak Johanson, Ain Agan, namõisa külast ligi astujaile, kuidas huvitavaid maitseid ja võimalusi nii Hedvig Hanson ja Robert Jürjendal. vanu vitstest ja laastudest punutud toitude valmistamisel kui serveeri- Sepikojast astusid läbi lõuna paiku ka korve parandada ja uusi punuda. Ta misel,” selgitas Olustvere ametikoo- põllumajandusminister Helir-Valdor oli valgetest toomingavitstest korvi- li õpetaja Elli Vendla. Kahekesi olid Seeder ning õhtul vabariigi president koormaga, mis kohe ka ostjaid leid- nad avara talgikatuse all katnud pika Toomas Hendrik Ilves koos abikaasa sid, tühise maa Abja külje alt kohale laua kõikvõimalike maitsvate taimsete ja tütrega. vändanud jalgrattaga. kotlettide, salatite, kookide, jookide ja Heameelt tundis Urmas Tuuleveski Kuuriukse kohal asetses silt “Ära tordiga. Kasutatud oli ka nüüdsel kiir- sellest, et kohalikud inimesed tulid unustatud asjad”, selle all jäi silma mit- toitlustamise ajastul ununema kippu- sepikotta. “Eneseksolemise päev ongi mesugust vanavara alates rahvariietest vaid vana hea eesti köögi tervislikke sepapere väike tänuavaldus piirkon- kuni toolide ja raudadrani. “Kui tun- toitaineid nagu läätsi, hirssi ja üldse na elanikele, kes meid on nõu ja jõuga nete need asjad seal kõik ära, siis võite teravilju. Väärt nõuandeid toitlustami- aidanud, kollektsioone täiendanud ja ära viia, aga tõenäoliselt te ei tunne,” se alal jagas Helvi Kirik kohalolnuile lihtsalt headeks naabriteks olnud. Ka ütles väljapaneku autor Urmas Tuu- ka oma ettekandes sepikojas. nüüd tuli nii mõnigi külaline, soki- leveski koos Pärsti vallavanema Erich paar või vana tööriist kaasas, et meile Palmiga saabunud seltskonnale. Et hing jääks alles rõõmu teha,” jäi Urmas Tuuleveski  Noorgiidid pärandkultuuri uurimise eestvedaja Toomas Lemmingu Sepikoja seinal oli fotostend pil- Huviga kuulas sepikojatäis rahvast päevaga rahule. kodutalus. RUTH RISTI foto tidega vanaaegsest talvisest jääsaa- professor Anu Raua ettekannet, kui- Meelis Sõerd

Muudatusi ja liinil nr 371 Viljandi – Abja-Palu- koolipäevadel), 15.15 (sõidab puh- ja Õisust kell 14.35 , ning Viljandi Nuia – Abja-Paluoja. Karksi-Nuiast oja – Mõisaküla – Kilingi-Nõmme kepäeviti ja koolivaheajal), 17.50 ja – Paistu kool – Viljandi, buss väljub sõidab buss Viljandisse kell 12.10. maakonnaliinide – Pärnu kehtib uus sõiduplaan. 20.50. Viljandist kell 13.50 ja Paistu kooli Viljandi maavalitsus palub arvesta- busside sõidugraafikus Viljandist asuvad bussid Mõisaküla Mõisakülast lähevad bussid Viljan- peatusest kell 14.15. da asjaoluga, et sõitjate arvu vähene- Septembri algul muutus Viljandi poole teele kell 6.55 (sõidab tööpäe- di poole kell 6.25 (sõidab Tartusse), • Liin nr 57 Abja-Paluoja – Sika. mise ja teede seisukorra paranemise Maavalitsuse andmetel maakonnas viti ja Pärnusse), 7.45 (sõidab puh- 7.25, 11.45, 15.05, 16.40 ja 18.30. Abja-Paluojalt läheb buss Sikale kell tõttu võivad maakonnaliinide bussid mitme bussiliini sõidugraafik. kepäeviti ja Pärnusse), 7.55 (sõidab • Liinil nr 54 on koolipäevadel li- 15. läbida oma liikumisteel olevad pea- • Liinidel nr 49 ja 54 Viljandi koolipäevadel Paistu koolini), 10.40, sareisid: Abja-Paluoja – Õisu – Abja- • Liin nr 18 Viljandi – Karksi-Nuia tused sõiduplaanis toodud aegadest – Õisu – Abja-Paluoja – Mõisaküla 13.00 (sõidab Pärnusse), 15.10 (sõidab Paluoja, buss väljub Abjast kell 14.10 – Lilli ja liin nr 50 Viljandi – Karksi- ligemale viis minutit varem. SAKALA MALEV PIDAS SÜNNIPÄEVA Kaitseliidu Sakala malev tähistas kaitsjad seal väliköögis juba hommi- liste kirikusse nagu mõnel pool juba koos külaliste ja kohaliku rahvaga kul kella viiest valmistama olid ha- tehtud. Kaitseliidu vanima – Sakala oma 92. aastapäeva 5. septembril kanud. Kohv ja kringel olid Halliste maleva omaaegsest malevkonnapea- Hallistes tänuteenistusega kirikus, valla poolt. likust August Kõivast – Torimu talu lillede asetamisega Vabadussõjas Sakala maleva käsirelvade näitu- peremehest Rimmust kõneles põgu- langenute mälestuseks ning järg- sega rahvamaja fuajees tutvusid nii salt kaitseliitlane Harri Rebane. Lapsed käisid külas päästetöötajatel nenud sõdurisupi pakkumise ja noorkotkad, Sakala malevaga am- Maleva pealik kolonelleitnant Anto päevakohase tegevusega Halliste mustes sõprussuhetes olevad küla- Kergand selgitas oma ettekandes, et Lahtiste uste päeval 9. septembril käisid väikesed ja suured huvilised Vil- rahvamajas. lised Soome Reservväelaste Liidust NATO liikmena on Eesti võtnud en- jandimaa Päästeosakonna Abja tugikomandos tutvumas päästjate tööga. “TEIE OLETE NEED, kes on tõst- kui ka teised huvilised. dale kohustuse aidata teisi riike, kes Abja-Paluoja päästekomandot külastasid esimeste gruppidena esmalt nud relva, et kaitsta ja hoida seda omakorda aitavad vajadusel meid. Abja gümnaasiumi I ja II klass, seejärel III klass. Pärastlõunal sõitsid kohale maad tema tegemiste ja töödega, Ta kutsus üles austama samaväärselt ka Mõisaküla lasteaia mudilased. mis on meie rahvale antud. Andku Vabadussõja kangelastega ka Afga- Algul vaadati õppeklassis päästeteemalist filmi. Hoolega jäeti meelde, Jumal teile usku ja lootust üha roh- nistanis langenud Eesti sõdureid. kes, kus ja kuidas tohib tulega ümber käia ja kuidas käituda tuleõnnetuse kem, see aitab meil üle saada raskus- Tõdedes, et Kaitseliidu read tasapisi korral. Päästjad näitasid ka päästetekki, pakkusid lastele Nublu-komme ja test ja ka meie sõdurite hukkumisest täienevad, rõhutas pealik eriti noor- jagasid suitsuandurit propageerivaid kleepse. Afganistanis,” soovis Halliste kirikus tega tehtava töö tähtsust. Treppidest tõusti üles päästedepoo torni, kust Halliste kiriku torngi kätte koos Halliste õpetaja Kalle Gastoniga “TEHKEM KÕIK MIDAGI SEL- paistis. Seejärel said lapsed all garaažis vaadata lähemalt ja katsuda pääste- tänujumalateenistusel teeninud Kait- LEKS, et noori säravaid silmi oleks tehnikat ja -varustust ning esitada küsimusi. Põnevil roniti tuletõrjeautode seliidu Sakala maleva kaplan Raivo rohkem,” soovis ka Karksi malevkon- kabiini ja hoiti peos rooli. Sireeni töölehakkamine pani mõnegi korraks Asuküla. Tänuteenistuse lõpuks laulis na pealik leitnant Valdur Kilk, kelle ootamatusest võpatama. kirikutäis rahvast ühiselt laulu “Hoia, hinnangul seeme noorkotkaste ja Lahtiste uste päev oli 9. septembril kõigis Lõuna-Eesti Päästekeskuse pääs- Jumal, Eestit”. kodutütarde järelkasvuks malevas tekomandodes, pühendatuna organiseeritud tuletõrje 90. aastapäevale. Rivisammul marssisid vormiriietu- on olemas. Meelis Sõerd ses kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, “Kõige rohkem meeldis mulle kodutütred ja noorkotkad kiriku esi- marssimine,” lausus koos kaitseliit- selt kõrval olevasse parki Vabadussõ- lasest ema Varjega sõdurisuppi süües jas langenute mälestussamba juurde. esimest aastat noorkotkaste hulka Seal lauldi Põltsamaa linna puhkpilli- kuuluv 10-aastane Mõisaküla poiss orkestri saatel hümni. Sakala maleva Veiko Berggrünfeld enne rahvama- pealik kolonelleitnant Anto Kergand jas relvanäituse uudistamist. Tema oli autasustas ja tänas tublimaid kaitse-  Pärast mõnusat rännakut kiriku maleva aastapäeval üks nooremaid liitlasi, naiskodukaitsjaid, noorkot- juurest rahvamaja ette ja enne põne- vormikandjaid. kaid ja Sakala maleva toetajaid. Rivi va relvanäituse uudistamist sõi koos Vanim mees Kaitseliidu vormis ees andsid vande uued kaitseliitlased, kaitseliitlasest ema Varjega isukalt oli ikka rühikas 84-aastane abjalane nende seas õpetaja Gaston. Viiele sõdurisuppi ka 10-aastane Mõisa- Arno Kallas. “Tulin vanu kaaslasi tõotuse andnud vastsele noorkotkale küla Koolis õppiv noorkotkas Veiko vaatama,” ütles õppustel enam mitte seoti kaela vormirätt. Berggrünfeld. osalev, kuid maleva tegevuse vastu Tervituseks võtsid sõna ja asetasid MEELIS SÕERDI foto aktiivset huvi tundev veteran. vallarahva poolt lilled Vabadussõjas Koos abikaasaga kohal olnud pen- langenute mälestussamba jalamile sionär Helvi Kadalipp Viljandist kiitis Abja vallavanem Peeter Rahnel ja Viljandi Muuseumi direktor Jaak ühtviisi esmakordselt nähtud Halliste  “Oled nüüd tõeline tulnuknaine,” kommenteeris I klassi õpetaja Karin Halliste vallavanem Andres Rõigas. Pihlak meenutas saalis oma ettekan- kirikut kui pakutud maistvat suppi. Hunt külaskäigul õpilastega Abja päästedepoosse, kui II klassi õpetaja PÕLTSAMAA LINNAORKESTRI des Halliste kihelkonnast pärit Vaba- “Tore päev oli,” arvas kodutee- Annely Pilk (keskel) pani pähe päästjakiivri, mille näokaitselt särasid SAATEL suunduti rivis Halliste rah- duse risti kavalere. Tahvli nende poole asudes Halliste lasteaednik Elle vastu laste üllatusest pärani silmad. MEELIS SÕERDI foto vamaja juurde, kus lasti hea maitsta lesaja inimese nimedega võiks tema Lapp. sõdurisupil, mida tragid naiskodu- arvamuse kohaselt üles panna Hal- Meelis Sõerd Sõpruspidu kiigeplatsil Piirkondlik külade päev Kaarli Margit Ojaloo Ereste ja Katrin rahvamaja taga kiigeplatsil 22. au- Karp Ülemõisa külast pakkusid kõi- gustil kujunes omamoodi rõõmsaks gile lahkelt suurel välipannil paarist Eesti–Läti rahvatantsupeoks, kus kõ- pangetäiest taignast küpsetatud las ka laul ja pakuti muudki head. pannkooke moosiga, mille oma va- Samal ajal, kui noored uhkel kü- rudest oli valinud Kaarli rahvamaja lakiigel lennukaid kaari võtsid, elas juhataja Tiina Kuusik. Hea minek oli arvukas publik murule seatud pin- ka varsti koogipanni kõrval lõkketulel kidel kaasa tantsurühmade pikale mahukas välikatlas valminud seljan- ja meeleolukale esinemisele. Üles kal. Peoliste teenistuses oli lahkelt ka astusid oma kauni hoogsa kavaga kohalik kauplus Siili äri. rahvariietes tantsurühma Viguli noor- Linnumõisa talu perenaine Tiiu te- ja keskealiste rühm Lõuna-Lätist Tamm Mõõnaste külast sõidutas soo- Bauskast. Puhkust ja kostüümivahe- vijaid, kelleks põhiliselt muidugi lap- tuse võimalust pakkus neile Kaarli sed, küla vahel hobuvankril. Ohjes rahvamaja segarahvatantsurühm oli üks tema neljast Eestis ohustatud Turel, lõpetades oma kava mõista- Tori tõu hulka kuuluvast kasvandi- gi “Tuljakuga”. Õhtu lõpus astus kust – raskeveos auhinnagi võitnud tantsumurule ka kohalik naisrühm 18-aastane hobune Ulli. Särts. Mõlemat rühma juhendab Kai Liivasel palliplatsil mängisid Kannistu. noored mehed paariti võrkpalli.

 Pärnu Veretalituse korraldatud hiljutisel doonoripäeval Abja kultuurimajas loovutas ligemale nelikümmend inimest Abjast ja ümbruskonnast kokku kaks ämbritäit väga väärtuslikku verd. MEELIS SÕERDI foto NELIKÜMMEND DOONORIT

LOOVUTAS ABJAS VERD  Piirkonna külade päeval Kaarli rahvamaja kiigeplatsil kavas olnud rahvusvahelise tantsupeo üheks kauniks etteasteks oli segarühma Turel 18. augustil doonoripäeval Abja juba aastaid meelsasti verd andmas noriks 18–60-aastane inimene, kes on esitatud “Tuljak”. MEELIS SÕERDI foto kultuurimajas loovutas oma verd ka Abjas kaupluses klienditeenindaja- terve, puhanud ja söönud, kehakaa- nelikümmend doonorit, mis vastas na töötav Tiina Lond. Harva esineva luga üle 50 kg. Vahetult enne vere Alustuseks võttis Kai vanadelt Läti Mudilased võistlesid “pisilinnu-” ja Pärnu Veretalituse ootustele. reesus-negatiivse verega Halliste val- loovutamist ei tohi suitsetada ega sõpradelt vastu kingituse koos kallis- kotisjooksus. Palli täpsusvisetes, kus “Tunne on väga hea,” ütles staa- la mees Vahur Aasna on järjest verd aspiriinitabletti neelata, vereloovu- tusega. Nimelt seovad Turelit ja Vigulit tabamuse eest autasuks jäätis, lõid žikas veredoonor, kontoritöötaja loovutamas käinud alates möödunud tusele eelneval või samal päeval aga juba kümnekonna aasta pikkused kaasa ka täiskasvanud. Tantsumuu- Monika Pihlapuu kušetil pikali verd aastast, esmakordselt oli ta doono- tarvitada alkoholi. Krooniliste haigus- sõprussidemed. Käidud on vastas- sikat tegi ansambel Onupoeg. andes, kanüül käsivarre veresoones. riks aga juba õppurina 1980-ndatel. te põdejad ja pidevalt ravimite tar- tikku külas, lätlased tantsisid Kaarlis Halliste valla aukodanik Edgar Esmakordselt andis ta verd enam kui Kokku ootas Abjas oma järjekorda vitajad doonoreiks ei sobi. Ka need, viimati neli aastat tagasi. Maganud Puidet meenutas, kuidas noored kümme aastat tagasi. “Vahepeal oli nelikümmend doonorit. kel on olnud hiljuti operatsioone, seekord öö rahvamaja saalis madrat- Kaarlis pool sajandit tagasi ise raha paus, nüüd käin jälle kaks korda aas- “Kõik saavad vere ära anda, kes on vigastusi, vaktsineerimisi, nõelravi, sitel, tantsis Viguli järgmisel päeval kogusid ja kolhoosi antud maatüki- tas, kui kutse tuleb,” lisas ta. “Mit- tulnud,” ütles Pärnu Veretalituse õe tätoveerimisi ja augustamisi, ei ole Balti keti aastapäevapidustustel Lil- le kaugemalgi hinnatud spordiplatsi te kunagi ei või teada, millal endal abiline Eve Mitt, ehkki selleks kulus doonoriks neli kuud oodatud. lis. Sünnipäeva puhul pidas Turel sel rajasid. Toona vanast moonakama- võib abi vaja minna,” põhjendas ta nüüdki kauem aega ametlikult välja Vereloovutuste vaheline intervall õhtul meeles oma endist kauaaegset jast ümber ehitatud rahvamaja ju- veredoonoriks olemist. “Tarbin palju kuulutatud pooleteisest tunnist. Re- peab meestel olema vähemalt 60 ja juhendajat Taimi Jürist. hatajana mäletab ta, et viinavõtmist vedelikku, söön korralikult hommi- gistreerimislaua taga arvet pidanud naistel 90 päeva. Naised tohivad verd Enne tantsukava kõlasid kaunid noorte seas siis polnud ja kultuurielu kust ja tulen siia,” kirjeldas ta oma verekeskuse autojuht Allan Oidermaa loovutada 3–4, mehed 4–5 korda aas- laulud tütarlasteansamblilt, mida oli maal vilkam. Ent selliseid suve- doonoripäeva hommikut. Pärast hindas Abja doonorite aktiivsust üle tas. Esimest korda verd loovutama juhendab Vilja Vister ning Eve Alli pidusid nagu nüüdne külade päev, kulub ära ka magus suutäis, mida keskmise heaks. “Üks doos on nelisa- tulijad peaksid arvestama umbes juhendamisel tegutsevalt Kaarli rah- nõukogude ajal ei korraldatud. doonoritele pärast vereloovutamist da viiskümmend milligrammi, nii et tunnise ajakuluga. Määratakse ve- vamaja naisansamblilt. Kaarli, Ülemõisa, Ereste ja Toosi veretalituse jagatavast pakist leiab. kuskil kakskümmend liitrit ehk kaks regrupp, täita tuleb küsimustik. Pä- Rahvamaja seinale oli kinnitatud küla suvepäev õnnestus tänu Halliste Verd loovutas Abjas ka Monika elekt- pangetäit verd saime kokku, mis on rast protseduuri on soovitatav 10–15 pikk paberirull külapäeva-teemalise valla Kaarli rahvamaja ja naisseltsi, rikust abikaasa Arvo, kes on samuti Abja puhul tavaline kogus,” tõdes minutit istuda ja näiteks šokolaadi lustaka värsivormis lugulauluga, mil- OÜ Milligrupp, Siili äri ja Kohaliku kauane doonor. mees muheledes. süües jõudu koguda. le autor Annika Kuur ka tubli aplausi Omaalgatuse Programmi toetusele. Kui töölt on võimalik ära olla, käib Verekeskuse andmetel sobib doo- Meelis Sõerd teenides läbi mikrofoni ette luges. Meelis Sõerd “Lastevanematele paneme süda- Õpetagem lapsi hoiduma mele, et juhul kui enne kooliaastat on olnud mõni pikem välisreis, siis ÕNNE EAKATELE viirushaigustest tuleks kindlasti kogu pere tervist jäl- gida vähemalt nädala jooksul. Gripi HÄLLILASTELE! Tervisekaitseinspektsioon paneb sutatud salvrätik visata prügikasti. tüüpilisteks tunnusteks on palavik, alanud kooliaasta puhul täiskas- Käsi tuleks pesta sageli ning soovita- köha ja nohu. Kui lapsel on neist HELMI KOLKA 92 AINO VIIDIK 80 vanuile südamele õpetada lastele valt peaks kätepesu kestma vähemalt sümptomitest kaks, siis tasuks pere- AKSEL SÕKAL 87 EVI OJA 70 lihtsaid reegleid gripist ja teistest 15–20 sekundit. “Kõik need abinõud arstiga nõu pidada,” ütles Tiiu Aro. HILDA KUUSK 85 Halliste Vallavalitsus sügisestest viirushaigustest hoidu- aitavad ära hoida gripiviiruse kiiret Sügistalvel ringleb ka tavaline gri- PEETER LAPP 85 miseks. levikut. Loodan väga, et nii õpetajad piviirus, mille tõttu peaksid nii lap- LINDA KALJURAND 83 OLGA LAKKUR 88 Lastele tuleb selgitada, et teiste kui lapsevanemad aitavad neid laste- sevanemad kui pedagoogid olema MARTA JANTER 83 MARTA TASANE 86 laste joogipudeleid ja sööginõusid ei le meelde tuletada ja on ka ise heaks eriti valvsad. “Õpetajatel tuleks lapsi MARTA KOTKAS 83 ALICE SOE 84 tohi kasutada. Köhides ja aevastades eeskujuks,” soovis Tervisekaitseins- hoolega jälgida ning kahtluse korral HILDA JÕESTE 82 EDGAR VAGLAOTS 75 tuleb katta nina ja suu salvrätiga, ka- pektsiooni peadirektor Tiiu Aro. haigustunnustega laps kooliõe või ASTA KOIK 81 VAIKE VAHTRAMÄE 75 perearsti juurde saata,” lisas Aro. AUGUST SARON 75 ILMAR LEPPIK 75 Koolidele pööravad tervisekait- ENDEL LEND 75 LEHTE KUUSK 75 seametnikud sel gripihooajal erilist VELLO LIIV 70 AINO LENSMENT 75 tähelepanu, sest nn uude grippi na- VELLO LEISSON 70 Mõisaküla Linnavalitsus katunute keskmine vanus seni on Abja Vallavalitsus olnud 15–19 aastat. EMMELINE JÄNES 97 Õiendus Eestis on uut grippi registreeritud SELMA VARBLANE 96 Toimetus vabandab Halliste valla kuni septembrikuuni üle 60 juhu, LINDA LEPPIK 85 elaniku Aime Jänese ees augusti- need kõik on olnud kerge kuluga ja ALICE LAKS 83 kuu lehte sattunud ebaõigetest inimesed on kiiresti paranenud. HEINRICH NÕMM 81 algandmetest tulenenud eksitava Iiris Saluri VIRVE RAHN 80 sünnipäevaõnnitluse pärast.

ÕNNITLEME LAPSE SÜNNI PUHUL! REET RUUBEL ja KRISTJAN HUNT – 28. augustil sündis poeg JAAN-JOOSEP. SIRJE SÜGIS ja AVO PÕDER – 11. septembril sündis tütar SASKIA. Abja Vallavalitsus MARJU LAMBER ja RAIDO LUHAÄÄR – 30. augustil sündis poeg SIIM. • Otsitakse kaugtöökeskuste juhte Mõisaküla Linnavalitsus ja pakutakse neile tasuta koolitust. Tähtaeg on 25. september. Kui tahad olla ise endale tööandja ja aidata kaasa kohaliku kogukonna arengule, siis vaata kindlasti täpsemalt kuulutust www.telework.ee. Õnnitleme! • Kamara Külaselts algatab kor- janduse Kamara lasteaiamaja, kus EHA ERMITS – 50 asuvad raamatukogu, noortetuba, õppekeskus ja tegutsev külaselts, AILE MEISTER – 65 küttesüsteemi rekonstrueerimiseks. Head kodanikud, ettevõtted – aidake ABJA KULTUURIMAJAS Mõisaküla Kool meid, sest Kamara küla vajab seda 29. IX kell 19 jagavad Ene ja Siim maja praegu ja tulevikus tervikuna. Sillamaa sõnas ja pildis rikkalikke Kamara Külaseltsi a/a Swedbankis muljeid purjekareisist Kariibi mere 221034660240. Annetusele lisada mär- saartelt Ecuadorini. Samas tutvustab Korduvekspertiisi kord gusõna “Katel”. Info tel 504 1087. ELKS A. Kitzbergi nim. osakonna esi- muutus mees Rein Mägi looduskaitse seltsi • Mõisaküla raamatukogu on lau- järgmise aasta ettevõtmisi. Ürituste Alates 1. septembrist 2009 muu- päeviti taas avatud kella 10–14-ni. info www.abjakultuurimaja.ee. tus puude ja püsiva töövõimetuse • Mõisaküla Linnavalitsus jagab HALLISTE RAHVAMAJAS korduvekspertiisi kord. Eesti Punase Risti Viljandimaa Selt- 7. X kell 18 hooaja avakontsert. Esi- Püsiva töövõimetuse ning puude silt saadud makarone, jahu ja kae- nevad rahvamaja taidlejad. Tasuta. raskusastme ja lisakulude tuvasta- rahelbeid abivajavatele inimestele: Info tel 525 6049. mise kord muudeti sotsiaalministri toimetulekutoetuse taotlejad, töötud KAARLI RAHVAMAJAS määrustega alates 1. oktoobrist 2008. ja lastega pered. Toiduainete kätte- Uue menetluskorra kohaselt pike- saamiseks pöörduda alates 1. kuni 1. X kell 16 eakate päeva tähista- nes ekspertiisi tegemise ning kogu 30. septembrini 2009 Mõisaküla Lin- mine. Tervitus valla sotsiaaltöötajalt. menetluse aeg. Seoses sellega võis navalitsuse sotsiaal- ja noorsootöö- Etteasted rahvamaja näiteringilt ja kujuneda olukord, milles isikutel, spetsialisti poole. laulunaistelt. Kõik eakad ja pensio- kelle korduvekspertiisi tähtaeg oli närid on oodatud. • Uued ja kvaliteetsed Mitsubishi määratud varasema korra ajal ning Tegevust alustavad • laulunai- kes seda järgisid, tekkis pikema me- soojuspumbad koos paigalduse- sed 5. X kell 17.30 (juhendaja Eve ga. Liisi järelmaksuga pump koju netluse tõttu vahe töövõimetuspen- All) • laste näitering 22. IX kell sioni ja/või sotsiaaltoetuse saamisel. juba 3000 krooni eest! Tel 5648 3222; 17.00 (Tiina Kuusik) • täiskasvanute www.homeair.ee. Kuigi pension ja/või sotsiaaltoetus näitering 6. X kell 19.30 (Raivo makstakse tagantjärele välja, tekitab • Kanalisatsiooni- ja veetorusti- Kutser) • võimlemisring kõigile 7. see taotlejatele probleeme jooksvate ke ehitus, septikute-kogumismahu- X kell 18.30 (Anu Liesment) • nais- kulude katmisel. tite müük ja paigaldus. Teeme teie rahvatantsu rühm 8. X kell 18.30 (Kai maamajja korraliku joogivee- ja reo- Kannistu) • segarahvatantsu rühm Kirjeldatud olukorra vältimiseks veesüsteemi. Töid teeme üle Eesti. 8. X kell 20.00 (Kai Kannistu). Kõik määrati alates 1. septembrist 2009 Lähem info www.jyritoru.ee, e-mail: uued ja vanad huvilised-osavõtjad korduvekspertiisi tähtajad varase- [email protected]. Tel 5814 5117 on oodatud. Soovijail on võimalik maks, et ekspertiisi jõuaks teha enne või 515 1985. mängida karoonat ja lauatennist. eelmise otsuse kehtivuse lõppu. • Raamatupidamisteenus. Tel UUE-KARISTE RAHVAMAJAS Seega inimesed, kelle korduveks- 5363 1011. http://www.hot.ee/ 26. IX kell 12 Uue-Kariste pargis pertiisi tähtaeg on määratud hiljemalt vilmerteenused/. mihklilaat: aiasaaduste müük ja va- puude raskusastme ja/või püsiva töö- hetus, koogivõistlus ja -oksjon, lote- võimetuse kestuse viimase kalendri- • Ostame teie seisma jäänud, kuu 1.–15. kuupäevaks, võivad esita- töötava või mittetöötava, käibemak- rii, sportlik tegevus jpm. Oodatud on pakkujad ligidalt ja kaugelt • 11. X da korduvekspertiisi taotluse alates su- või mitte käibemaksukohusla- otsuse kehtimise eelviimase kuu 5. se firma. Info, konsultatsioonid ja ülemaailmse maanaistepäeva tähis- tamine. Oodatud on kõik ühenduse kuupäevast, ilma et tegemist oleks vormistamine meie poolt. Info tel ennetähtaegse ekspertiisiga. 5554 4544. „Kodukant“ ja koostöövõrgustiku liikmed. Info tel 5344 8905. Täiendavat infot saab Sotsiaalkind- * lustusameti telefonil 16106. Tellige “Lõuna-Mulgimaa”! Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis! Alanud on Abja ja Halliste valla ning Fond võtab kuni 15. oktoobrini vastu Mõisaküla linna elu kajastava ajalehe taotlusi 2010. aasta stipendiumideks “Lõuna-Mulgimaa“ tellimuste vastuvõtt ja kultuuriprojektide finantseerimi- 2010. aastaks. MÄLESTAME Mõisaküla linnavalitsuse juures seks. AS Eesti Post müügitöö ümberkorral- AIVAR PAJU Sihtasutuse Eesti Rahvuskul- damise tõttu pole ajaleht “Lõuna-Mulgi- 26. XI 1959 – 6. IX 2009 peatub pangabuss üle nädala tuuri Fond stipendiume ja toetusi maa” enam müügil postkontorites. Selle 2010. aastaks jagatakse üldfondist ja võrra pakume lehte ostjatele rohkem TIIU PURTSAK kolmapäeviti kell 15.00–16.00 128-st Sihtasutuse Eesti Rahvuskul- Mulgimaa kauplustes. Kõige kindlamini 14. X 1938 – 11. IX 2009 saab lehe koju kätte tellija – oma post- Abja Vallavalitsus tuuri Fond allfondist. Esimest korda kastist peagi pärast ilmumist! (23. september, 7. ja 21. oktoober, jagatakse sel aastal stipendiume ja “Lõuna-Mulgimaa” tellimusi (indeks toetusi 13-st allfondist. VELLO TALVISTE 4. ja 18. november, 2., 16. ja 30. detsember) 00927) võtavad vastu kõik Eesti postkon- 15. III 1936 – 22. VIII 2009 Jagamise info, allfondide nimekir- torid. Tellida saab lehte korraga aasta lõ- ja ning taotluse ankeedid leiate Siht- puni või soovitud arvuks kuudeks, sh LINDA KÕPP jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäevani. Bussis saate: asutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 28. X 1920 – 1. IX 2009 koduleheküljel www.erkf.ee. Leht ilmub kord kuus (välja arvatud • nõu pangateenuste kohta juuli) ehk 11 numbrit aastas. Leheek- • tellida ja kätte pangakaardi Taotluste vastuvõtt lõpeb neljapäe- JAAN SALUMAA val, 15. oktoobril 2009 kell 16.00. semplar maksab 4 krooni. Lehe telli- • makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta mishind kolmeks kuuks on seega 12 21. II 1948 – 8. IX 2009 • teha arvuti abil makseid krooni, kuueks kuuks 24 krooni, aastaks Halliste Vallavalitsus • sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid TÄNUAVALDUS 44 krooni jne. Meelis Sõerd, toimetaja Avaldan tänu tublile ausale Hal- Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee liste mehele Albert Hulkkole minu Küsige lisa 6 310 310 kaotatud rahakoti leidmise ja tagas- Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd tamise eest. (Sarja tee 18, Veskimäe k 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas Eha Kask 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: [email protected]).