Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-15 Polli, JAH1000077 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Piiri 3 a, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Mart Tasane 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5209224 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Erika Tetsmann Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahindusnõunik 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Ereste merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 punktist 2 ja lõikest 5, § 14 lg 1 nimetus/ punktist 10 ja § 53 lõikest 1 lähtuvad piirangud: a) merikotka pesapuu ümber on 200 meetri raadiusega piirangu sihtkaitsevöönd; b) merikotka püsielupaigas on keelatud inimeste viibimine 15.02. kuni 31.07.; c) nimetamata ajal kirjeldus on püsielupaigas jahipidamine lubatud; d) jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud; e) täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Hõbemäe väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 4 ja lg 5, § 14 lg 1 p 10 nimetus/ ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: a) Väike-konnakotka pesapuu ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. b) piirangu Väike-konnakotka püsielupaigas on keelatud inimeste viibimine 15.03. kuni 31.08. c) Jahiulukite lisasöötmine on kirjeldus püsielupaiga sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. d) Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.3. Objekti Õisu merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 2 ja lg 5, § 14 lg 1 p 10 ja § 53 lg 1 nimetus/ lähtuvad piirangud: a) Merikotka pesapuu ümber on 200 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. b) Merikotka piirangu püsielupaigas on keelatud inimeste viibimine 15.02. kuni 31.07. c) Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga kirjeldus sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. d)Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.4. Objekti Õisu maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 26.05.2006 a määrus nr 122 § 4 lg 6 ja § 5 lg 1 p 5, §10 lg 1 p 3 nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: a)On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende piirangu parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja parklaid. b)Kaitsealal on keelatud uute ehitiste (sealhulgas kirjeldus jahirajatiste) püstitamine. 4.5. Objekti Allaste väike-konnakotka püsielupaik Keskkonnaministri 19.04.2010 a määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1, nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 3, 4, lg 5, lg 9 ja § 53 lg1 lähtuvad piirangud: a)Püsielupaigas on piirangu lubatud inimeste viibimine ja jahipidamine 01.09 kuni 14.03. b)Keelatud on kaitseala valitseja nõusolekuta uute kirjeldus ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. c)Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Polli jahipiirkonna piirikirjeldus Jahipiirkonna piirikirjeldus Polli jahipiirkonna piir läheb Luusi–Araku ja Kaarli–Niguli tee ristumiskohast mööda Kaarli–Niguli teed Luusi kraavini, mööda Luusi kraavi Rebase sihini, mööda sihti Erulangi teeni; edasi mööda Erulangi teed Rimmu metskonna piirini (kvartali 128 loodenurk); sealt mööda Rimmu metskonna piiri Kõpu jõeni ning mööda Kõpu jõge Õisu järveni; edasi Kõpu jõe suudmest jõe mõttelise pikendusena üle Õisu järve Vidva oja suudmeni, jätkudes mööda Vidva oja Abja–Sultsi teeni ja mööda teed Õisu–Morna teeni; teeristist mööda Õisu–Morna teed Õisu metskonna piirini, sealt mööda Õisu metskonna piiri Kõpu jõeni ning mööda jõge Karksi valla piirini Ülemõisas; siitpeale mööda Karksi valla piiri Kutsiku ojani ning mööda oja Enu talu teeni, jätkudes mööda Enu talu teed Polli– Ülemõisa teeni; teeristist mööda Polli–Ülemõisa teed Oti–Polli teeni; edasi mööda Oti–Polli teed Viljandi–Karksi- Nuia maanteeni ning mööda Viljandi–Karksi-Nuia maanteed Karksi-Nuia–Polli teeni; sealt mööda Karksi-Nuia–Polli teed Halliste jõeni ning mööda Halliste jõge Karksi valla piirini, jätkudes mööda Karksi valla piiri Polli–Halliste teeni; siitpeale mööda Polli–Halliste teed Tõsta teeni; teeristist mööda Tõsta teed Halliste prügimäe teeni ja mööda prügimäe teed Raadi teeni; edasi mööda Raadi teed Abja–Sultsi teeni, siis mööda Abja–Sultsi teed Raadi ojani ning mööda Raadi oja endise Mõisaküla–Viljandi raudtee tammini; sealt mööda endist raudteetammi Luusi uudismaa idapoolse piirdekraavini, jätkudes mööda uudismaa idapoolset piirikraavi Luusi–Araku teeni ning mööda Luusi– Araku teed Kaarli–Niguli teeni. 6.2. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000077&mount=view Jahipiirkonna kaart 2/2.
Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Xii Riigikogu Stenogramm Vii Istungjärk
    XII RIIGIKOGU STENOGRAMM VII ISTUNGJÄRK Teisipäev, 25. veebruar 2014 Kell 10.00 S i s u 4) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni Istungi rakendamine s.a 19. veebruaril algatatud Riigikogu valimise 1. Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivko- eelnõu (458 SE) kolmas lugemine misjon on põhiseaduskomisjon; 5) Sotsiaalde- 2. Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu mokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 19. veeb- liikmete nimetamine" eelnõu (593 OE) esime- ruaril algatatud Riigikogu liikme staatuse sea- ne lugemine duse ja kohaliku omavalitsuse korralduse sea- 3. Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse duse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon eelnõu (499 SE) teine lugemine on põhiseaduskomisjon; 6) Sotsiaaldemokraat- 4. "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aas- liku Erakonna fraktsiooni s.a 19. veebruaril tani 2015". 2013. aasta täitmise aruanne algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse 5. Ehitusseadustiku eelnõu (555 SE) esime- seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivko- ne lugemine misjon on põhiseaduskomisjon; 7) Sotsiaalde- 6. Planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) esi- mokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 19. veeb- mene lugemine ruaril algatatud Riigikogu liikme staatuse sea- duse ja riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomis- Istungi rakendamine jon; 8) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna frakt- siooni s.a 19. veebruaril algatatud Vabariigi Aseesimees Jüri Ratas Valitsuse seaduse ning Riigikogu kodu- ja töö- Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, korra seaduse muutmise seaduse eelnõu, juh- tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu tivkomisjon on põhiseaduskomisjon; 9) Sot- VII istungjärgu kuuenda töönädala teisipäevast siaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli 19. veebruaril algatatud Riigikogu kodu- ja neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, eelnõusid või arupärimisi! Kõnesoove ei ole. juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Jõudu Liigume edasi teadete juurde.
    [Show full text]
  • Vastvalitud Volikogud Alustasid Tööd 18
    Mõisaküla kirik sai torni Mardipäeval, 10. novembril olid kümned mõisakülalased tuult ja vihma trotsides tunnistamas ajaloolist hetke, kui taastatavale luterlikule kirikule tõsteti peale uhiuus torn. Hommikul alanud tõhusa paaritunnise ettevalmistustöö järel tõsteti “trak- sidega” kinnitatud hõbejalt kiiskava tsinkplekk-kiivriga torn, mil kõrgust tosin meetrit ja kaalu ligi kuus tonni, paika kahe võimsa tõstukiga. Tehnika tõi kohale Mulgimaa juurtega Pärnu firma Laarmann & KO AS. Torni ehitas kohapeal valmis kiriku taastamistöödeks parima pakkumise teinud OÜ Grüps Keilast, samuti Mulgimaa juurtega firma. “Usun, et selle võrra oli kohusetunne siin töö juures suurem,” nentis kiriku taastamisprojekti juhtiv EELK Mõisaküla koguduse juhatuse esimees Kunnar Keres rahulolevalt. Enne torni paikatõstmist kinnitati selle tippu tsingitud rist. Sama rist kuk- kus tulekahju ajal 1983. aasta kevadel alla vana kiriku torni otsast ja ootas siiani oma aega kogudusemaja kuuri seina ääres. Kukkudes oli rist veidi kannatada saanud ja risti all olev metallkuppel tuli asendada. Täiskõrguse kätte saanud kirik ulatub nüüd maapinnast 30 meetrini. z Mõisaküla linnas osales valimistel 830 valimisnimekirjadesse kantud valijast kokku 543 ehk üle 65 prot- Uudistajaid kogunes rõõmsale sündmusele kaasa elama umbes kolmvee- sendi. Pildil hetk valimispäevast linna valimisjaoskonnas. MEELIS SÕERDI foto randsada, alates külma peletamiseks eemal kraavipervel koos õpetajatega tantsu löönud lasteaialastest kuni pensionärideni välja. Kui torn paigas, kostis rahva aplaus. Inimesed kätlesid tänulikult Kunnar Kerest. VALIJAD TEGID OMA OTSUSE Kiriku taastamistööd on Kerese sõnul tänavu jätkunud sama projekti Valijad on 18. oktoobril toimunud nimekirjas Jüri Patune (69), Urmas MÕISAKÜLA LINNAS osales raames, milleks PRIA Külade investeeringutoetuse meetmest saadi kevadel valimistel oma otsuse teinud ja ko- Põllumäe (44), Guldar Järve (25) ja valimistel 543 inimest 830-st (65,42 üle 900 000 krooni.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-15 Polli, JAH1000077 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Piiri 3 a, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Priit Vahtramäe 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5209224 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Erika Tetsmann Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahindusnõunik 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Ereste merikotka
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-15 Polli, JAH1000077 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Pargi 2, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Jaan Lukas 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4349630 Faksi number E-posti aadress 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Vello Arumäe Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu Tegevesimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Allaste väike-konnakotka püsielupaik Keskkonnaministri 19.04.2010 a määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1, nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 3, 4, lg 5, lg 9 ja § 53 lg1 lähtuvad piirangud: a)Püsielupaigas on lubatud piirangu kirjeldus inimeste viibimine ja jahipidamine 01.09 kuni 14.03.
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Laane- Ja Salumetsade Kaitseks Looduskaitsealade Moodustamine Ja Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta alad kaitse alla ja kehtestada alade kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse laane- ja salumetsade kaitseks 58 looduskaitseala (edaspidi kaitsealad) ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Moodustatavad kaitsealad ei ole varem olnud valdavalt kaitse all. Erandina liidetakse Nulga looduskaitsealaga Nulga väike-konnkotka püsielupaik ja osa Vaharujärve metsise püsielupaigast liidetakse Tagametsa looduskaitsealaga. Harju maakonda jääv Ojasoo-Kantküla looduskaitseala asub Kose vallas Kantküla ja Ojasoo külas, Siniallikate looduskaitseala Kose vallas Kolu, Saula ja Tade külas, Tagametsa looduskaitseala Saue vallas Ruila ja Tagametsa külas, Ubarimetsa looduskaitseala Jõelähtme vallas Haapse külas ning Valkla looduskaitseala Kuusalu vallas Salmistu ja Valkla külas. Ida- Viru maakonda jääv Auga looduskaitseala asub Narva-Jõesuu linnas ja Puhkova külas, Kiviõli looduskaitseala Lüganuse vallas Salaküla ja Hirmuse külas ning Kiviõli linnas ja Voka looduskaitseala Toila vallas Konju ja Voka külas ning Voka alevikus. Jõgeva maakonda jääv Kunila looduskaitseala asub Põltsamaa vallas Jüriküla ja Pikknurme külas, Oti looduskaitseala Jõgeva vallas Oti külas, Pikknurme looduskaitseala Põltsamaa vallas Laasme, Pikknurme, Pudivere, Tammiku ja Tõrenurme külas ning Tarakvere looduskaitseala Mustvee vallas Tarakvere külas. Järva maakonda jääv
    [Show full text]