Vastvalitud Volikogud Alustasid Tööd 18

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Vastvalitud Volikogud Alustasid Tööd 18 Mõisaküla kirik sai torni Mardipäeval, 10. novembril olid kümned mõisakülalased tuult ja vihma trotsides tunnistamas ajaloolist hetke, kui taastatavale luterlikule kirikule tõsteti peale uhiuus torn. Hommikul alanud tõhusa paaritunnise ettevalmistustöö järel tõsteti “trak- sidega” kinnitatud hõbejalt kiiskava tsinkplekk-kiivriga torn, mil kõrgust tosin meetrit ja kaalu ligi kuus tonni, paika kahe võimsa tõstukiga. Tehnika tõi kohale Mulgimaa juurtega Pärnu firma Laarmann & KO AS. Torni ehitas kohapeal valmis kiriku taastamistöödeks parima pakkumise teinud OÜ Grüps Keilast, samuti Mulgimaa juurtega firma. “Usun, et selle võrra oli kohusetunne siin töö juures suurem,” nentis kiriku taastamisprojekti juhtiv EELK Mõisaküla koguduse juhatuse esimees Kunnar Keres rahulolevalt. Enne torni paikatõstmist kinnitati selle tippu tsingitud rist. Sama rist kuk- kus tulekahju ajal 1983. aasta kevadel alla vana kiriku torni otsast ja ootas siiani oma aega kogudusemaja kuuri seina ääres. Kukkudes oli rist veidi kannatada saanud ja risti all olev metallkuppel tuli asendada. Täiskõrguse kätte saanud kirik ulatub nüüd maapinnast 30 meetrini. z Mõisaküla linnas osales valimistel 830 valimisnimekirjadesse kantud valijast kokku 543 ehk üle 65 prot- Uudistajaid kogunes rõõmsale sündmusele kaasa elama umbes kolmvee- sendi. Pildil hetk valimispäevast linna valimisjaoskonnas. MEELIS SÕERDI foto randsada, alates külma peletamiseks eemal kraavipervel koos õpetajatega tantsu löönud lasteaialastest kuni pensionärideni välja. Kui torn paigas, kostis rahva aplaus. Inimesed kätlesid tänulikult Kunnar Kerest. VALIJAD TEGID OMA OTSUSE Kiriku taastamistööd on Kerese sõnul tänavu jätkunud sama projekti Valijad on 18. oktoobril toimunud nimekirjas Jüri Patune (69), Urmas MÕISAKÜLA LINNAS osales raames, milleks PRIA Külade investeeringutoetuse meetmest saadi kevadel valimistel oma otsuse teinud ja ko- Põllumäe (44), Guldar Järve (25) ja valimistel 543 inimest 830-st (65,42 üle 900 000 krooni. “Nüüd hakkame kirikus sees tegema laekonstruktsioone, halike omavalitsuste volikogude Eveli Allik (18) ning erakonna Isamaa %) valimisnimekirjadesse kantuist. lage ja põrandat,” selgitas koguduse juht. Järgmisel aastal loodab ta valmis liikmed järgmiseks neljaks aastaks ja Res Publica Liit nimekirjas Taevo Eelhääletamise võimalust kasutas jõuda saali lae, põranda ja seinad. Meelis Sõerd selgunud. Viitas (55) ja Kaupo Välba (22). neist 61. ABJA VALLAS hääletas kokku HALLISTE VALLAS käis valimas Mõisaküla Linnavolikogu koosseisu 1407 inimest 2113-st (66,58 %) vali- 806 inimest 1378-st (58,49 %)valimis- valiti erakonna Isamaa ja Res Publica misnimekirjadesse kantuist. Neist nimekirjadesse kantuist. Eelhääleta- Liit nimekirjas Ervin Tamberg (179), eelhääletamise võimalust kasutas jaid oli neist 103. Jorma Õigus (23), Juri Kotšetov (18), 122 inimest. Halliste Vallavolikogusse valiti era- Viktor Siigur (15), Lea Moorats (13), Abja Vallavolikogusse osutusid konna Isamaa ja Res Publica Liit ni- Hille Jersolav (13), Arvo Pede (11) ja valituks Keskerakonna nimekirjas mekirjas Andres Rõigas (141), Arne Juta Jalakas (10); valimisliidu Kodune Peeter Rahnel (186 häält), Andres Lohu (44), Vahur Aasna (36), Tõnu Mõisaküla nimekirjas Kunnar Keres Räägel (52), Ürjo Mälksoo (51), Pee- Tukk (30), Jaanus Pitk (27) ja Anna (38), Maie Leimann (17), Peep Läll ter Mõttus (44) ja Viktor Škurin (19); Song (19) ning valimisliidu Hooliv (16) ja Uno Suurmets (15) ning Ees- valimisliidu Hooliv Koduvald Abja Koduvald nimekirjas Rein Tarkus ti Keskerakonna nimekirjas Marek nimekirjas Villu Võsa (57), Mari (50), Merju-Mai Leiaru (49), Anne Pilt (29). Saarela (51), Reet Paju (41) ja Ilmar Ladva (40), Vello Akel (30) ja Enn Kallak (29), valimisliidu Arenev Abja Juhkam (23). Meelis Sõerd VASTVALITUD VOLIKOGUD ALUSTASID TÖÖD 18. oktoobril valitud Abja ja Halliste koduvald Abja”). Salajasel häälestusel Peeter Rahneli esitatud vallavalitsuse Vallavolikogu ja Mõisaküla Linnavo- olid Villu Võsa poolt 14 ja vastu üks lahkumispalve seoses volituste täht- likogu alustasid seadusest tulenevalt volikogu liige. aja lõppemisega. Volikogu tänas val- tööd esimehe ja aseesimehe ning ala- Vallavolikogu esimehe asetäitja lavanemat ja vallavalitsust tehtud töö tiste komisjonide juhtide valimisega. ametikohale esitas ainsana kesk- eest ja lubas neil oma tööd jätkata erakondlasest volikogu liige Peeter kuni uue valitsuse kinnitamiseni. Abja jätkab Villu Võsa ja Rahnel oma erakonnakaaslase Pee- Järgnevalt selgitas Villu Võsa, et Peeter Rahneli juhtimisel ter Mõttuse kandidatuuri. Kirjalikule kohaliku omavalitsuse volikogu kor- avaldusele olid alla kirjutanud neile ralduse seaduse paragrahv 43 lõike 3 ABJA vallavolikogu avaistungil lisaks Andres Räägel ja Viktor Škurin. alusel peab volikogu liikmetele uue 29. oktoobril valiti volikogu esime- Salajasel hääletusel andsid Mõttuse istungi toimumisest olema ette teata- heks Villu Võsa valimisliidust “Hoo- poolt hääle kõik 15 volikogu liiget. tud neli päeva, kuid sama paragrah- liv koduvald Abja”, kes töötas samal Villu Võsa pidas vallavolikogu uue vi lõike 4 alusel võib uue volikogu ametikohal ka volikogu eelmise koos- koosseisu esimehena avakõne, milles istungi kokku kutsuda ilma eelnevat seisu volituste lõpuperioodil alates rõhutas, et peab volikogus tähtsaks järgimata, kui neljandik volikogu käesoleva aasta veebruarikuust. koostööd. Ta soovis, et riigi praegu- koosseisust on uue istungi toimumise Villu Võsa kandidatuuri seadis ain- ses keerukas majandusseisus teeks poolt. Võsa tegigi ettepaneku kutsuda sana üles volikogu liige Ilmar Kallak. volikogu Abja valla arenguks häid järgmine volikogu istung kokku juba Vastavale kirjalikule avaldusele olid edasiviivaid otsuseid. samal päeval kümme minutit pärast alla kirjutanud veel Mari Saarela ja Avaistungi teise päevakorrapunk- avaistungi lõppu. Volikogu oli sellega z Taastatavale Mõisaküla luterlikule kirikule paigaldati 10. novembril Reet Paju (kõik valimisliidust “Hooliv tina kuulas volikogu ära vallavanem üksmeelselt ka päri. (Järg 2. lk) torn, mille tippu kinnitati enne ülestõstmist kahjutules hävinud algsest tornist säilinud rist. ANU LAARMANNI foto Õpilased võistlesid matemaatikas 5. novembril toimus August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis seits- mes Lõuna-Mulgimaa koolide 5.–9. klassi õpilaste matemaatikavõistlus “Mulgi Pähkel”. Lisaks Abja Gümnaasiumi, Mõisaküla, Halliste ja korraldajakooli õpilastele osales esmakordselt ka Paistu kool. Halliste Põhikoolist saavutasid oma vanuserühmas esikoha Ingmar Mürk- sepp (5. klass) ja Holger Kallaste (8. klass). Teise koha said Taavi Tiirats (6. klass) ja Gert Lees (8. klass) ning kolmanda koha Sigrit Jaago (7. klass). Õpilasi juhendasid õpetajad Jelena Hein ja Made Kotkas. Võistlus koosnes kolmest osast: peastarvutamine, mõõtühikute teisendami- ne ja ülesannete lahendamine. Senikaua kui õpetajad võistlustöid parandasid, käisid õpilased koos giidirollis olnud Asta Jaaksoo ja Margus Mõisavallaga kirjanik Kitzbergi radadel. Päev lõppes võitjate autasustamisega. z Abja Vallavolikogu uue koosseisu avaistungil mälestati hetkelise leinaseisakuga hiljuti manalasse varisenud Järgmine “Mulgi Pähkel” on kavas tuleval õppeaastal Abja Gümnaasiumis. valla aukodanikku Peeter Lappi. MEELIS SÕERDI foto Made Kotkas Messil Saksamaal tutvustati Mulgimaa pärimuskultuuri 23.–25. oktoobrini toimus Saksamaal Minden-Lübbecke maakonnas küm- nes Windheimi sügismess, mille raames korraldas Mulgimaa Arenduskoda seminari Mulgimaa pärimuskultuuri eripärade tutvustamiseks. Seminari eesmärk oli suurendada Mulgimaa Arenduskoja LEADER-tege- vuspiirkonna atraktiivsust ja tugevdada väikeettevõtete konkurentsivõimet. Saksamaal pakkusime meie piirkonnale traditsioonilist toitu ja käsitööd z Halliste Vallavolikogu uue koosseisu avaistungil esitas vallavalitsuse lahkumispalve vallavanem Andres ning jagasime teavet. Rõigas, kelle volikogu järgmisel istungil ametisse tagasi valis. MEELIS SÕERDI foto Parema kujutluspildi loomiseks ehitasime üles väikese miljööpildi XX sajandi alguse Eesti tüüpilisest elutoast. Tagaseinaks olid kaks tapeeditud plaati, millele oli riputatud vanu fotosid tolle aja inimestest ja nende elu-olust. Seina ääres asetses üks vana kapp, mille riiulitelt võis leida Mulgi Ukuvaka VASTVALITUD VOLIKOGUD käsitöid, mida sai ka laudadelt osta. Mulgi Kõrts ja Metsarõõmu kohvik pak- kusid sakslastele meie piirkonna traditsioonilist toitu. Meeleolu loomiseks ALUSTASID TÖÖD mängis lõõtsa külapillimees Julius Vilumets Karksi vallast. (1. lk järg) ning kehtestades uueks kuupalga Mõisaküla usaldas Piret Leskova, Volikogu teise istungi esimese ülemmääraks 12 000 krooni. Mulgimaa Arenduskoda päevakorrapunktina valiti Abja val- Abja Vallavalitsuse 2008. aasta aas- seniseid juhte lavanemaks tagasi Peeter Rahnel. taaruande auditeerimiseks määras MÕISAKÜLA Linnavolikogu Üheksa volikogu liikme allkirja kand- volikogu audiitoriks Evald Veldmanni uue koosseisu esimesel istungil 29. nud sellekohase avalduse esitas vo- Audiitorbüroo ELSS AS-ist. oktoobril valis volikogu oma etteot- likogule aseesimees Peeter Mõttus. sa tagasi möödunud neljal aastalgi Rohkem kandidaate vallavanema Hallistes valiti etteotsa samas ametis olnud Jorma Õiguse, kohale üles ei seatud. Salajasel hää- Rein Tarkus ja kes pääses volikokku Isamaa ja Res letamisel sai Peeter Rahnel 13 poolt- Publica Liidu nimekirjas. Õiguse kan- ja 2 vastuhäält. Andres Rõigas didatuuri esitas ainsana volikogu liige Rahnel tänas volikogu usalduse HALLISTE Vallavolikogu esimesel Viktor Siigur. Salajasel hääletusel sai eest, lubades oma töös täita valla istungil 29. oktoobril valis
Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Päikesepaisteline Emadepäevapidu Hallistes
    Nr 5 MAI 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Päikesepaisteline emadepäevapidu Hallistes VALLAVANEMA VEERG Ema ajalehte loeb, Tellis väikeste põnnide va- Imeliselt päikseline emadepäev, kaunid päevad Kaja ema sülle poeb, nematele üle toreda beebi- emadepäeva eel ja järel teevad meele rõõmsaks. „Ega, ema, raamatu „Pisike puu“, mis Kogu loodus ärkab. Rohelus ja tärkavad õiepun- ma ei sega?“ on kingitus Eesti riigi poolt gad ootavad veel sooja vihmasabinat, et loodus „Ei sa sega,“ igale 2017. ja 2018. aastal täielikult virguks. Meie emad on need, kes vir- ütleb ema… sündinule lapsele. guvad pea alati kõigist varem. Ainult vanaemad Järgnes tore ja südamlik suudavad veel varem ärgata ja alustada oma Selle Heljo Männi luule- kontsert, milles tervitasid ja toimetusi. Ei saa me ilma emadeta. Nende omaka- tusega avas abivallavanem tänasid oma armsaid ema- Ene Maaten 10. mai õhtu- sid ja vanaemasid laulude, supüüdmatu armastus saadab meid terve elu. Kas poolikul Halliste rahvama- pillimängu ja tantsuga Hal- saame aru sellest suurest pühendumisest või läheb jas piduliku emadepäeva liste lasteaialapsed, Halliste meil selleks aega? Jagub meil ikka selleks aega? aktuse. Pidupäeva nautisid põhikooli ja Abja muusika- Kaks nädalat ja emadepäeva järel vallutab Abja- emad, vanaemad ja nende kooli õpilased. Paluoja Mulgi Pidu. Mulgi Pidu on kõikidele mul- suured ja väikesed pere- Halliste lasteaialaste tervitus emadele ja vanaemadele. Päikesepaistelise ema- kidele üle kogu maailma, et üle aasta kohtuda ning liikmed. Kõigepealt tervi- Foto Laine Pedaja depäeva peo lõpus said rõõmusõnumit laiali kanda haridust väärtustavate, tati aasta jooksul Halliste mälestuseks hõbemedaljon, listes“ ja teisel küljel Halliste kõik kohale tulnud maitsta töökate mulkide oskusest ka pidu pidada ja rõõmut- piirkonnas sündinud kõige millele ühele küljele oli vapp.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • 371 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    371 buss sõiduplaan & liini kaart 371 Viljandi - Abja-Paluoja - Mõisaküla - Kilingi- Vaata Veebilehe Režiimis Nõmme - Pärnu 371 buss liinil (Viljandi - Abja-Paluoja - Mõisaküla - Kilingi-Nõmme - Pärnu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 6:50 (2) Viljandi Bussijaam: 10:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 371 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 371 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 371 buss sõiduplaan 59 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 teisipäev 6:50 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:50 Vabaduse Plats neljapäev 6:50 4 Vaksali, Viljandi reede 6:50 Reinu Tee laupäev 7:45 16a Riia mnt, Viljandi pühapäev 7:45 Männimäe 42 Riia Maantee, Viljandi Jakobsoni Kool 52b Riia Maantee, Viljandi 371 buss info Suund: Pärnu Bussijaam Orika Peatust: 59 2 Orika tee, Estonia Reisi kestus: 130 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Vabaduse Plats, Kolmeõue Reinu Tee, Männimäe, Jakobsoni Kool, Orika, Kolmeõue, Urmi, Kondi, Loodi Kauplus, Loodi, Kahu, Urmi Sultsi, Paistu Kool, Oru, Kaera, Variku, Õisu Järv, 2 Vahe tee, Estonia Õisu, Pärna, Kaarli, Ülemõisa, Karuküla, Raadi, Halliste, Halliste Kool, Kulla, Kuksi, Kirju, Ruubli, Abja- Kondi Paluoja, Metsa, Palu, Linavabrik, Jussi, Olevi, Laatre Teerist, Mõisaküla Teerist, Lasari, Tsombe, Loodi Kauplus Mõisaküla, Lasari, Mõisaküla Teerist, Riitsaare, Tihemetsa, Allikukivi, Sauga Kauplus, Kilingi-Nõmme, Loodi Surtsi, Lodja, Tõitoja, Ristiküla, Surju Tee, Rabaküla, Reiu Tee, Linnapiir, Raeküla,
    [Show full text]
  • REE Koorilaager Muinasjutumaailmas!
    Nr 11 (209) Detsember 2012 Hind 0,26 € Abja lehekülg REE koorilaager lühidalt muinasjutumaailmas! Minu vanavanemate lugu Juba teist aastat korraldab Abja raamatukogu Jaan Rannapile pühendatud omaloominguvõistlust. Seekordse jutuvõistluse teemaks oli “Minu vanavanemate lugu”. Novembrikuu viimasel teisipäeval kogunes küünlasäras kultuurimajja vanaemasid ja vanaisasid, Abja gümnaasiu- mi õpilasi, taidlejaid ja kohalikku rahvast. Algas parimate kirjutajate tänamine. Töid hindavasse žüriisse kuulusid Ingrid Porkanen, Eve Raska, Laine Lindvest, Leida Lepland, Sirje Renter, Silvia Mälksoo, Siiri Meidla. Mälestused vanavanematest olid südamlikud ja siirad. Parimad olid: 5.–6.klass Eliisa Raal, Kirke Kask, Gerhard Põllumäe 7.–9. klass Keiro Luik, Rasmus Erik Viitas, Grethel See- gel 10.–12. klass Ly Metsaroos, Marlen Lees, Janne Kalda, Sigrit Saar, Laura Kulemina, Triin Kask, Sandra Saar. Hetk Mõisaküla kontserdist. Foto: Meelis Sõerd. Täiskasvanud Tiiu Lelle, Marje Kaaremaa, Sirje Renter, Silvia Mälksoo Eelmisel aastal kohtu- Tänavu pälvis Agu Sihvka preemia Gerhard Põllumäe. sime toredate prouadega Küünlasära ja piparkoogid lõid hinge jõulutunde. Aitäh Abja-Paluojalt, kes reisisid kõigile kirjutajatele! Inglismaale, et osaleda esi- meses Rahvusvahelise Eest- SIIRI MEIDLA laste Eksperimentaalkoori (REE) laululaagris. Kohe algusest peale tekkis meie vahel soe sõprus ja meil oli väga hea meel, kui kuulsime dirigent Reet Kromeli käest, EELK Mõisaküla koguduse juhatuse liige et ka nemad soovivad oma Niina Jegorova tänas pärast imeilusat kontserti koduvallas Abja-Paluojal REE koorilaagri korraldada. kirik-kontserdisaalis kuulajate nimel südamest nii koori kui ka soliste. Dirigent Reet Kromelile, Broneerisime juba vara- kult lennupileteid Eestisse kes oma koolivaheaegu lapsepõlves vanavanemate ja hakkasime novembri- juures Mõisakülas veetis, kinkis ta taldriku ko- kuu lõppu ootama. Tallinna lennujaamas maandudes dukiriku pildiga, mille on maalinud Vija Kuusk.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD Jõulurõõmu Ja Hingerahu Linnapea Ervin Tamberg
    Rahulikke valgeid jõule, tujuküllast aastavahetust ja head uut aastat kõigile! Abja, Halliste ja Mõisaküla omavalitsused Jõulutaat saabus tänavu kõige enne Mõisakülla Lapsi ja igas eas täiskasvanuid mitmel pool Mulgimaal tänavusel jõu- luajal juba rõõmustanud jõulutaat külastas esmalt eakaid Mõisaküla ela- z Abja kultuurimajas andis I advendil kontserdi vabariiklik akordionistide kontsertorkester Tremolo Venda nikke. Tammanni (fotol vasakul) ja Valdo Värgi juhatusel. MEELIS SÕRDI foto Mõisaküla linna toel 9. detsembril kultuurimajas korraldatud eakate jõulu- peol peolaudades istet võtnud auväärses eas linnarahvale soovis hakatuseks SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD jõulurõõmu ja hingerahu linnapea Ervin Tamberg. Advendiaeg algas kõikjal traditsiooniliselt esimese hingestava advendisõnumi rahvani edastanud EELK advendiküünla süütamise ja mitmel pool Mulgimaalgi Mõisaküla koguduse õpetaja Rein Schihalejev. Samas jõulude ootusest kantud kontsertidega. lõid kuusel särama ka arvukad eri värvi elektripirnid. Oma küünla süütasid ja asetasid kuuse alla ka mitu Abja kultuurimajas linnaelanikku. Meeleolu aitas luua kultuurimaja sega- andis esimesel advendil saalitäiele kuulajatele kauni ansambli laul. kontserdi vabariiklik akordionistide orkester Tremolo, Kuuse alt siirduti kultuurimajja, kus saalis kuulati Kaja mida juhatasid Venda Tammann ja Valdo Värk. Eraldi Õiguse laululaste esinemist. Laila Hakkaja klaveril musit- esines džässilike paladega orkestri ansambel, kus lisaks seerimise ja jõuluteemalise vahelugemise saatel rüübati akordionistidele Andrus
    [Show full text]