Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-15 Polli, JAH1000077 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Piiri 3 a, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Priit Vahtramäe 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5209224 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Erika Tetsmann Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahindusnõunik 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Ereste merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 punktist 2 ja lõikest 5, § 14 lg 1 nimetus/ punktist 10 ja § 53 lõikest 1 lähtuvad piirangud: a) merikotka pesapuu ümber on 200 meetri raadiusega piirangu sihtkaitsevöönd; b) merikotka püsielupaigas on keelatud inimeste viibimine 15.02. kuni 31.07.; c) nimetamata ajal kirjeldus on püsielupaigas jahipidamine lubatud; d) jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud; e) täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Hõbemäe väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 4 ja lg 5, § 14 lg 1 p 10 nimetus/ ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: a) Väike-konnakotka pesapuu ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. b) piirangu Väike-konnakotka püsielupaigas on keelatud inimeste viibimine 15.03. kuni 31.08. c) Jahiulukite lisasöötmine on kirjeldus püsielupaiga sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. d) Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.3. Objekti Õisu merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 2 ja lg 5, § 14 lg 1 p 10 ja § 53 lg 1 nimetus/ lähtuvad piirangud: a) Merikotka pesapuu ümber on 200 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. b) Merikotka piirangu püsielupaigas on keelatud inimeste viibimine 15.02. kuni 31.07. c) Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga kirjeldus sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. d)Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.4. Objekti Õisu maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 26.05.2006 a määrus nr 122 § 4 lg 6 ja § 5 lg 1 p 5, §10 lg 1 p 3 nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: a)On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende piirangu parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja parklaid. b)Kaitsealal on keelatud uute ehitiste (sealhulgas kirjeldus jahirajatiste) püstitamine. 4.5. Objekti Allaste väike-konnakotka püsielupaik Keskkonnaministri 19.04.2010 a määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1, nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 3, 4, lg 5, lg 9 ja § 53 lg1 lähtuvad piirangud: a)Püsielupaigas on piirangu lubatud inimeste viibimine ja jahipidamine 01.09 kuni 14.03. b)Keelatud on kaitseala valitseja nõusolekuta uute kirjeldus ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. c)Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Polli jahipiirkonna piirikirjeldus Jahipiirkonna piirikirjeldus Polli jahipiirkonna piir läheb Luusi–Araku ja Kaarli–Niguli tee ristumiskohast mööda Kaarli–Niguli teed Luusi kraavini, mööda Luusi kraavi Rebase sihini, mööda sihti Erulangi teeni; edasi mööda Erulangi teed Rimmu metskonna piirini (kvartali 128 loodenurk); sealt mööda Rimmu metskonna piiri Kõpu jõeni ning mööda Kõpu jõge Õisu järveni; edasi Kõpu jõe suudmest jõe mõttelise pikendusena üle Õisu järve Vidva oja suudmeni, jätkudes mööda Vidva oja Abja–Sultsi teeni ja mööda teed Õisu–Morna teeni; teeristist mööda Õisu–Morna teed Õisu metskonna piirini, sealt mööda Õisu metskonna piiri Kõpu jõeni ning mööda jõge Karksi valla piirini Ülemõisas; siitpeale mööda Karksi valla piiri Kutsiku ojani ning mööda oja Enu talu teeni, jätkudes mööda Enu talu teed Polli– Ülemõisa teeni; teeristist mööda Polli–Ülemõisa teed Oti–Polli teeni; edasi mööda Oti–Polli teed Viljandi–Karksi- Nuia maanteeni ning mööda Viljandi–Karksi-Nuia maanteed Karksi-Nuia–Polli teeni; sealt mööda Karksi-Nuia–Polli teed Halliste jõeni ning mööda Halliste jõge Karksi valla piirini, jätkudes mööda Karksi valla piiri Polli–Halliste teeni; siitpeale mööda Polli–Halliste teed Tõsta teeni; teeristist mööda Tõsta teed Halliste prügimäe teeni ja mööda prügimäe teed Raadi teeni; edasi mööda Raadi teed Abja–Sultsi teeni, siis mööda Abja–Sultsi teed Raadi ojani ning mööda Raadi oja endise Mõisaküla–Viljandi raudtee tammini; sealt mööda endist raudteetammi Luusi uudismaa idapoolse piirdekraavini, jätkudes mööda uudismaa idapoolset piirikraavi Luusi–Araku teeni ning mööda Luusi– Araku teed Kaarli–Niguli teeni. 6.2. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000077&mount=view Jahipiirkonna kaart 2/2.
Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
    [Show full text]
  • VALIMISKOMISJONID JA -JAOSKONNAD ABJA VALLA Eelhääletamine 12.–14
    18. OKTOOBRIL ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE VALIMISED kohalikku elu suunama kuni 2013. deerivate erakondade, nimekirjade valitsusüksuses on moodustatud üks gimaalased, et meie eest otsustaksid AUSTATUD aasta sügiseni. ja üksiküritajate valimisplatvormid kogu selle territooriumi hõlmav ja meie käekäiku määraksid teised. Valimiste ladusamaks korraldami- ning kõigi kandidaatide lühitutvus- valimisringkond. Volikogude uude Tahame ja suudame ise oma valitud VALIJAD! seks otsustasid Abja ja Halliste vallas tuse, soovi korral ka foto. koosseisu pürgib Abja vallas 15 esindajate kaudu osalusdemokraatia ning Mõisaküla linnas valimistel osa- Valimisleht tuletab teile, head kohale kokku 82, Halliste vallas 11 põhimõttel ka lähiaastail kohalikku 18. oktoobril 2009 toimuvad Eesti levad erakonnad, valimisnimekirjad valijad, meelde ka, millal, kus ja kohale kokku 41 ja Mõisaküla linnas elu ise tulemuslikult korraldada. See- vabariigis kohalike omavalitsuste ja üksikkandidaadid anda valimiste kuidas saate hääletada, kuhu pöör- 13 kohale 33 kandideerijat. pärast mingemgi kõik, kellel selleks volikogude valimised. Rahvas va- eel välja käesoleva ühise Valimislehe. duda küsimuste või probleemide Mulgid on läbi aegade olnud ärksa seaduslik õigus, kindlasti valima! lib endi seast valla- ja linnavoliko- Leht avaldab kõrvuti üldise olulise korral jne. vaimuga ja tahtnud enda eest ise seis- Meelis Sõerd, gudesse inimesed, kes hakkavad valimisteabega piirkonnas kandi- Kõigis kolmes eelnimetatud oma- ta. Samuti ei soovi meie, tänased mul- Valimislehe toimetaja TARVILIKKU TEAVET Alates 3. oktoobrist 2009 võib valla või linna valimiskomisjon tühis- Eelhääletamine toimub 12.–14. ril 2009 toimub hääletamine kella registreerib valitud volikogu liikmed valija, kes 15. päeval enne valimis- tada kandidaatide registreerimisotsu- oktoobrini 2009 kõigis valimisjaos- 9.00–20.00. Toimub ka kodus hääle- oma otsusega pärast valimispäeva, päeva ei ole saanud valijakaarti või se või registreerimata jäetud isikud kondades kella 12.00–20.00.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Laule Ja Lugusid
    MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III INGRID RÜÜTEL Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa Kogumik jätkab sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. Suurim laulik oli Pärnumaa Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regi- Suvine Tõstamaa vaade 1920. Pildistatud Tõstamaa kiriku tornist. PäMu 59 F 477 laulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. laule ja lugusid Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, INGRID RÜÜTEL luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. Kevad 2017 Pulmarong möödumas Endla teatrist. PäMu 2000 F 3595:33 2 KOGUMISE OLUKORDADEST JA EESMÄRKIDEST MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III Pärnumaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 PÄRNUMAA LAULE JA LUGUSID Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond Raamatu koostaja Ingrid Rüütel Toimetaja Asta Niinemets Viiside noodistajad Ingrid Rüütel (laulud) ja Krista Sildoja (pillilood) Noodigraafika Edna Tuvi Tekstide litereerijad Ingrid Rüütel ja Erna Tampere Muusikatoimetaja Edna Tuvi Murdekeele
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Teede Rekonstrueerimise Vajadus Tabel 1
    Viljandi maakonna teede rekonstrueerimise vajadus Tabel 1. Kattega riigiteede rekonstrueerimine Jrk.nr Tee nr Tee nimi Aadress Pikkus Kohanimi , omavalitsus km-km km 1 52 Viljandi-Rõngu 0,1-22,10 22,00 Viiratsi - Kangilaski lõik. Projekt olemas, Viljandi vald Tarvastu vald 2 92 Tartu-Viljandi- 92,66- 8,49 Projekt olemas Kõpu asula kohta, Kilingi-Nõmme 101,15 Kõpu vald 3 49 Imavere-Viljandi- 58,315- 8,7 Loodi - Sultsi lõik, Viljandi vald Karksi-Nuia 67,01 4 49 Imavere-Viljandi- 68,943- 2,624 Karksi Vald Karksi-Nuia 71,567 5 6 Valga-Uulu 73,629- 11,29 Abja vald 84,914 6 55 Mõisaküla tee 0,000- 4,43 Abja vald, Mõisaküla linn 4,425 7 38 Põltsamaa-Võhma 21,000- 6,58 Kõo vald 27,580 8 24112 Tartu tänav Jaska- 1,40 Võhma linn Võhma tee 9 24116 Suure-Jaani-Olustvere 0,00-6,07 6,07 Suure-Jaani 10 52 Viljandi - Rõngu 28,50- 9,06 Tarvastu 37,56 Tabel 2. Viljandi linna tänavate rekonstrueerimine Jrk.nr Tee nr Tee nimi Pikkus km Kohanimi omavalitsus 1 8971590 Uus tänav 1,59 Viljandi linn 2 8970170 Jakobsoni tänav 2,11 Viljandi linn 3 8971420 Tallinna tänav 1,97 Viljandi linn 4 8971640 Vaksali tänav 0,78 Viljandi linn 5 8971230 Pärnu maantee 1,20 Viljandi linn 6 8971300 Riia maantee 2,86 Viljandi linn 7 8970260 Kagu tänav 0,23 Viljandi linn 8 8970790 Lääne tänav 0,40 Viljandi linn 9 8971030 Paala tee 1,64 Viljandi linn Tabel 3. Katete ehitus kruusateedel. Tiheasustusega külad Jrk.nr Tee nr Tee nimi Aadress Pikkus km Kohanimi, omavalitsus km-km 1 24123 Vastemõisa - Võlli - 7,37-9,50 2,13 Võlli, Suure-Jaani vald Suure-Jaani 2 24198 Kärstna - Vooru 0,71-1,71 1,00 Kärstna, Tarvastu vald 3 24187 Ülemõisa - Polli 0,12-1,28 1,16 Ülemõisa, Karksi vald 4 24107 Võhmassaare - Jälevere 4,50-5,80 1,30 Jälevere, Suure-Jaani vald 5 24126 Epra - Sürgavere - 4,93-6,00 1,07 Sürgavere , Suure-Jaani vald Klaassepa 1 Tabel 4.
    [Show full text]
  • Textuur Kasutab Puitu Jäägitult Aktsiaselts Textuur Registreeriti Ja Kasutatakse Talvisel Ajal Katlamaja Puitbriketi Kõrgeim Kvaliteet Saa- 1995
    Omavalitsuste Liit tähistas 15. aastapäeva 17. jaanuaril tähistas Viljandimaa Omavalitsuste Liit (VOL) oma 15. aastapäeva Viljandi teatris “Ugala”, kuhu oli oodatud ligi 500 inimest. Aastapäeva tähistamisele kutsutute hulgas olid kõik praegused ja endised kohalike omavalitsuste juhid, praegused volikogude liikmed. Üritusel osale- sid samuti esindajad Eesti Omavalitsusliitude Ühendusest, Eesti Maaoma- valitsuste Liidust, Eesti Linnade Liidust, Viljandimaalt valitud Riigikogu liikmed, regionaalminister, Viljandimaa ettevõtjad, VOL-i preemia saanud konstaablid ja rahvakunstimeistrid ning VOL-i koostööpartnerid maakon- nast ja vabariigist. Külalised tunnustasid oma tervitustes maakondlike omavalitsusühen- duste seas ühena esimestest loodud VOL-i jätkusuutlikku panust Viljandi maakonna tasakaalustatud arendamisel. Lisaks kuulatati teatrisaalis VOL-i esimehe Andres Rõigase, tegevjuhi Reevo Maidla ja Viljandi maavanema Kalle Küttise päevakohaseid ettekandeid, vaadati Ugala teatri etendust “Saa- teviga” ning söödi sünnipäevatorti. Kingi- ja lilleraha võis annetada SA Viljandi Haigla sünnitusosakonnale elu- tegevust jälgiva aparaadi ostu toetuseks, millega Viljandimaa Omavalitsuste Liit avaldas tänu SA Viljandi Haiglale abi ja hoolituse eest maakonnas. An- netajate seas olid ka Abja ja Halliste valla- ning Mõisaküla linnavalitsus. z AS Textuuri juhataja Argo Jõgi (keskel) tutvustab Abja vallavanemale Peeter Rahnelile (vasakul) ja Abja Andres Rõigas andis SA Viljandi Haigla juhatuse esimehele Ülle Lumile üle Elamu OÜ juhatajale Peeter Mõttusele
    [Show full text]
  • Abja Kultuurimajas Näeb Enno Alliku Maale
    Halliste jõel valmis Indu jalakäijate sild Halliste vallas algatatud turismi edendamise projekti esimese osana valmis oktoobri algul Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe. Indu jalakäijate sild asub tulevasel Halliste kiriku ja Abja mõisa vaheli- sel matkarajal. Rajatis on kuusteist meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega. Sild valmis Halliste vallas turismialase infrastruktuuri väljaarendamiseks koostatud projekti esimese osana. Selle lõpptulemusena valmiv matkarada võimaldab välja tuua unustusse vajunud vaatamisväärsused Halliste kui kihelkonnakeskuse vahetus läheduses. Kõnealuse projekti esitas MTÜ Mulgimaa Arenduskojale PRIA LEADER II taotlusvooru III meetmesse (Mulgimaa omapära ja konkurentsivõime tugevdamine) MTÜ Uue-Kariste – Rimmu Naisselts Karin Albi eestvedamisel mullu novembris. Projekti kogumaksumus on 239 808, 40 krooni, millest PRIA toetus on 215 828 krooni. Vajadust sellise projekti järele ilmestab näiteks tõsiasi, et Õisu järve äärde paar aastat tagasi ehitatud linnuvaatlustorni juures puudub senini infotah- vel, mis annaks inimestele teavet seal kasvavate kaitstavate taimeliikide, pesitsevate või talvituvate lindude ning Õisu järve enda kohta. Indu matkaraja väljaarendamise käigus on tulevikus veel kavas paran- Kunstnik Enno Allik Abja kultuurimajas oma maalinäituse avamisel. MEELIS SÕERDI foto dada Halliste poolt Indu silla juurde viiv tee ja tutvustada infotahvlite ning viitade näol ka matkaraja piirkonnas olevaid häärbereid ja Pornuse mõisa. Järgmise sammuna on kooskõlas Halliste valla
    [Show full text]