DOCSLIB.ORG

51C Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
51C Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart 51C buss sõiduplaan & liini kaart 51C Laatre - Abja-Paluoja - Uue-Kariste - Viljandi Vaata Veebilehe Režiimis 51C buss liinil (Laatre - Abja-Paluoja - Uue-Kariste - Viljandi) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Laatre: 14:05 (2) Viljandi Bussijaam: 15:38 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 51C buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 51C buss saabub. Suund: Laatre 51C buss sõiduplaan 57 peatust Laatre marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:05 teisipäev 14:05 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 14:05 Vabaduse Plats neljapäev 14:05 4 Vaksali, Viljandi reede 14:05 Ugala laupäev Ei sõida 8a Vaksali Tänav, Viljandi pühapäev Ei sõida Kantreküla 2 Pärnu Maantee, Viljandi Saeveski 35a Pärnu mnt, Viljandi 51C buss info Suund: Laatre Maiste Peatust: 57 Reisi kestus: 92 min Rebase Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Vabaduse Plats, Tartu — Viljandi — Kilingi-Nõmme, Estonia Ugala, Kantreküla, Saeveski, Maiste, Rebase, Talli, Pinska, Päri, Lennuvälja, Raudna, Torimo, Ristivälja, Talli Marna, Rahvamaja, Heimtali, Parastuma, Padametsa, Kõrgenõmme, Univere, Rimmu, Lillemäe, Pinska Kaarli Teerist, Saksamõisa, Kõuna, Uue-Kariste, Kirnu, Laanmetsa, Kosksilla, Niguli, Rakitsa, Päri Metsamõisa, Lobina, Kirju, Kuksi, Kulla, Halliste, Halliste Kool, Kulla, Kuksi, Kirju, Ruubli, Abja-Paluoja, Lennuvälja Metsa, Palu, Linavabrik, Jussi, Olevi, Laatre Teerist, Veelikse, Jalase, Penni, Liiva, Ruuna, Reose, Laatre Raudna Torimo Ristivälja Marna Rahvamaja Heimtali 22 Raudna Tee, Estonia Parastuma Padametsa Kõrgenõmme Univere Rimmu Lillemäe Kaarli Teerist Saksamõisa Kõuna Uue-Kariste Kirnu Laanmetsa Kosksilla Niguli Rakitsa Metsamõisa Lobina Kirju Kuksi Kulla Halliste 9 Viljandi Maantee, Estonia Halliste Kool Kulla Kuksi Kirju Ruubli 41 Viljandi Tee, Estonia Abja-Paluoja 7 Posti Tänav, Abja-Paluoja Metsa Sarja tee, Abja-Paluoja Palu Linavabrik Jussi Olevi Laatre Teerist Veelikse Jalase Penni Liiva Ruuna Reose Laatre Suund: Viljandi Bussijaam 51C buss sõiduplaan 47 peatust Viljandi Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:38 teisipäev 15:38 Laatre kolmapäev 15:38 Reose neljapäev 15:38 Ruuna reede 15:38 Liiva laupäev Ei sõida Penni pühapäev Ei sõida Jalase Veelikse 51C buss info Laatre Teerist Suund: Viljandi Bussijaam Peatust: 47 Reisi kestus: 92 min Olevi Liini kokkuvõte: Laatre, Reose, Ruuna, Liiva, Penni, Jalase, Veelikse, Laatre Teerist, Olevi, Jussi, Jussi Linavabrik, Palu, Metsa, Abja-Paluoja, Ruubli, Kirju, Lobina, Metsamõisa, Rakitsa, Niguli, Kosksilla, Linavabrik Laanmetsa, Kirnu, Uue-Kariste, Kõuna, Saksamõisa, Kaarli Teerist, Lillemäe, Rimmu, Univere, Palu Kõrgenõmme, Padametsa, Parastuma, Heimtali, Rahvamaja, Raudna, Lennuvälja, Päri, Pinska, Talli, Metsa Rebase, Maiste, Saeveski, Kantreküla, Ugala, Sarja tee, Abja-Paluoja Vabaduse Plats, Viljandi Bussijaam Abja-Paluoja 7 Posti Tänav, Abja-Paluoja Ruubli Kirju Lobina Metsamõisa Rakitsa Niguli Kosksilla Laanmetsa Kirnu Uue-Kariste Kõuna Saksamõisa Kaarli Teerist Lillemäe Rimmu Univere Kõrgenõmme Padametsa Parastuma Heimtali 22 Raudna Tee, Estonia Rahvamaja Raudna Lennuvälja Päri Pinska Talli Rebase Tartu — Viljandi — Kilingi-Nõmme, Estonia Maiste Saeveski 37 Pärnu mnt, Viljandi Kantreküla 32a Vaksali Tänav, Viljandi Ugala Vaksali, Viljandi Vabaduse Plats 2 Vabaduse plats, Viljandi Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi 51C buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Vaata live saabumisaegu Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.
Load more

Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
    [Show full text]
  • VALIMISKOMISJONID JA -JAOSKONNAD ABJA VALLA Eelhääletamine 12.–14
    18. OKTOOBRIL ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE VALIMISED kohalikku elu suunama kuni 2013. deerivate erakondade, nimekirjade valitsusüksuses on moodustatud üks gimaalased, et meie eest otsustaksid AUSTATUD aasta sügiseni. ja üksiküritajate valimisplatvormid kogu selle territooriumi hõlmav ja meie käekäiku määraksid teised. Valimiste ladusamaks korraldami- ning kõigi kandidaatide lühitutvus- valimisringkond. Volikogude uude Tahame ja suudame ise oma valitud VALIJAD! seks otsustasid Abja ja Halliste vallas tuse, soovi korral ka foto. koosseisu pürgib Abja vallas 15 esindajate kaudu osalusdemokraatia ning Mõisaküla linnas valimistel osa- Valimisleht tuletab teile, head kohale kokku 82, Halliste vallas 11 põhimõttel ka lähiaastail kohalikku 18. oktoobril 2009 toimuvad Eesti levad erakonnad, valimisnimekirjad valijad, meelde ka, millal, kus ja kohale kokku 41 ja Mõisaküla linnas elu ise tulemuslikult korraldada. See- vabariigis kohalike omavalitsuste ja üksikkandidaadid anda valimiste kuidas saate hääletada, kuhu pöör- 13 kohale 33 kandideerijat. pärast mingemgi kõik, kellel selleks volikogude valimised. Rahvas va- eel välja käesoleva ühise Valimislehe. duda küsimuste või probleemide Mulgid on läbi aegade olnud ärksa seaduslik õigus, kindlasti valima! lib endi seast valla- ja linnavoliko- Leht avaldab kõrvuti üldise olulise korral jne. vaimuga ja tahtnud enda eest ise seis- Meelis Sõerd, gudesse inimesed, kes hakkavad valimisteabega piirkonnas kandi- Kõigis kolmes eelnimetatud oma- ta. Samuti ei soovi meie, tänased mul- Valimislehe toimetaja TARVILIKKU TEAVET Alates 3. oktoobrist 2009 võib valla või linna valimiskomisjon tühis- Eelhääletamine toimub 12.–14. ril 2009 toimub hääletamine kella registreerib valitud volikogu liikmed valija, kes 15. päeval enne valimis- tada kandidaatide registreerimisotsu- oktoobrini 2009 kõigis valimisjaos- 9.00–20.00. Toimub ka kodus hääle- oma otsusega pärast valimispäeva, päeva ei ole saanud valijakaarti või se või registreerimata jäetud isikud kondades kella 12.00–20.00.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Laule Ja Lugusid
    MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III INGRID RÜÜTEL Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa Kogumik jätkab sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. Suurim laulik oli Pärnumaa Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regi- Suvine Tõstamaa vaade 1920. Pildistatud Tõstamaa kiriku tornist. PäMu 59 F 477 laulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. laule ja lugusid Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, INGRID RÜÜTEL luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. Kevad 2017 Pulmarong möödumas Endla teatrist. PäMu 2000 F 3595:33 2 KOGUMISE OLUKORDADEST JA EESMÄRKIDEST MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III Pärnumaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 PÄRNUMAA LAULE JA LUGUSID Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond Raamatu koostaja Ingrid Rüütel Toimetaja Asta Niinemets Viiside noodistajad Ingrid Rüütel (laulud) ja Krista Sildoja (pillilood) Noodigraafika Edna Tuvi Tekstide litereerijad Ingrid Rüütel ja Erna Tampere Muusikatoimetaja Edna Tuvi Murdekeele
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Teede Rekonstrueerimise Vajadus Tabel 1
    Viljandi maakonna teede rekonstrueerimise vajadus Tabel 1. Kattega riigiteede rekonstrueerimine Jrk.nr Tee nr Tee nimi Aadress Pikkus Kohanimi , omavalitsus km-km km 1 52 Viljandi-Rõngu 0,1-22,10 22,00 Viiratsi - Kangilaski lõik. Projekt olemas, Viljandi vald Tarvastu vald 2 92 Tartu-Viljandi- 92,66- 8,49 Projekt olemas Kõpu asula kohta, Kilingi-Nõmme 101,15 Kõpu vald 3 49 Imavere-Viljandi- 58,315- 8,7 Loodi - Sultsi lõik, Viljandi vald Karksi-Nuia 67,01 4 49 Imavere-Viljandi- 68,943- 2,624 Karksi Vald Karksi-Nuia 71,567 5 6 Valga-Uulu 73,629- 11,29 Abja vald 84,914 6 55 Mõisaküla tee 0,000- 4,43 Abja vald, Mõisaküla linn 4,425 7 38 Põltsamaa-Võhma 21,000- 6,58 Kõo vald 27,580 8 24112 Tartu tänav Jaska- 1,40 Võhma linn Võhma tee 9 24116 Suure-Jaani-Olustvere 0,00-6,07 6,07 Suure-Jaani 10 52 Viljandi - Rõngu 28,50- 9,06 Tarvastu 37,56 Tabel 2. Viljandi linna tänavate rekonstrueerimine Jrk.nr Tee nr Tee nimi Pikkus km Kohanimi omavalitsus 1 8971590 Uus tänav 1,59 Viljandi linn 2 8970170 Jakobsoni tänav 2,11 Viljandi linn 3 8971420 Tallinna tänav 1,97 Viljandi linn 4 8971640 Vaksali tänav 0,78 Viljandi linn 5 8971230 Pärnu maantee 1,20 Viljandi linn 6 8971300 Riia maantee 2,86 Viljandi linn 7 8970260 Kagu tänav 0,23 Viljandi linn 8 8970790 Lääne tänav 0,40 Viljandi linn 9 8971030 Paala tee 1,64 Viljandi linn Tabel 3. Katete ehitus kruusateedel. Tiheasustusega külad Jrk.nr Tee nr Tee nimi Aadress Pikkus km Kohanimi, omavalitsus km-km 1 24123 Vastemõisa - Võlli - 7,37-9,50 2,13 Võlli, Suure-Jaani vald Suure-Jaani 2 24198 Kärstna - Vooru 0,71-1,71 1,00 Kärstna, Tarvastu vald 3 24187 Ülemõisa - Polli 0,12-1,28 1,16 Ülemõisa, Karksi vald 4 24107 Võhmassaare - Jälevere 4,50-5,80 1,30 Jälevere, Suure-Jaani vald 5 24126 Epra - Sürgavere - 4,93-6,00 1,07 Sürgavere , Suure-Jaani vald Klaassepa 1 Tabel 4.
    [Show full text]
  • Textuur Kasutab Puitu Jäägitult Aktsiaselts Textuur Registreeriti Ja Kasutatakse Talvisel Ajal Katlamaja Puitbriketi Kõrgeim Kvaliteet Saa- 1995
    Omavalitsuste Liit tähistas 15. aastapäeva 17. jaanuaril tähistas Viljandimaa Omavalitsuste Liit (VOL) oma 15. aastapäeva Viljandi teatris “Ugala”, kuhu oli oodatud ligi 500 inimest. Aastapäeva tähistamisele kutsutute hulgas olid kõik praegused ja endised kohalike omavalitsuste juhid, praegused volikogude liikmed. Üritusel osale- sid samuti esindajad Eesti Omavalitsusliitude Ühendusest, Eesti Maaoma- valitsuste Liidust, Eesti Linnade Liidust, Viljandimaalt valitud Riigikogu liikmed, regionaalminister, Viljandimaa ettevõtjad, VOL-i preemia saanud konstaablid ja rahvakunstimeistrid ning VOL-i koostööpartnerid maakon- nast ja vabariigist. Külalised tunnustasid oma tervitustes maakondlike omavalitsusühen- duste seas ühena esimestest loodud VOL-i jätkusuutlikku panust Viljandi maakonna tasakaalustatud arendamisel. Lisaks kuulatati teatrisaalis VOL-i esimehe Andres Rõigase, tegevjuhi Reevo Maidla ja Viljandi maavanema Kalle Küttise päevakohaseid ettekandeid, vaadati Ugala teatri etendust “Saa- teviga” ning söödi sünnipäevatorti. Kingi- ja lilleraha võis annetada SA Viljandi Haigla sünnitusosakonnale elu- tegevust jälgiva aparaadi ostu toetuseks, millega Viljandimaa Omavalitsuste Liit avaldas tänu SA Viljandi Haiglale abi ja hoolituse eest maakonnas. An- netajate seas olid ka Abja ja Halliste valla- ning Mõisaküla linnavalitsus. z AS Textuuri juhataja Argo Jõgi (keskel) tutvustab Abja vallavanemale Peeter Rahnelile (vasakul) ja Abja Andres Rõigas andis SA Viljandi Haigla juhatuse esimehele Ülle Lumile üle Elamu OÜ juhatajale Peeter Mõttusele
    [Show full text]
  • Abja Kultuurimajas Näeb Enno Alliku Maale
    Halliste jõel valmis Indu jalakäijate sild Halliste vallas algatatud turismi edendamise projekti esimese osana valmis oktoobri algul Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe. Indu jalakäijate sild asub tulevasel Halliste kiriku ja Abja mõisa vaheli- sel matkarajal. Rajatis on kuusteist meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega. Sild valmis Halliste vallas turismialase infrastruktuuri väljaarendamiseks koostatud projekti esimese osana. Selle lõpptulemusena valmiv matkarada võimaldab välja tuua unustusse vajunud vaatamisväärsused Halliste kui kihelkonnakeskuse vahetus läheduses. Kõnealuse projekti esitas MTÜ Mulgimaa Arenduskojale PRIA LEADER II taotlusvooru III meetmesse (Mulgimaa omapära ja konkurentsivõime tugevdamine) MTÜ Uue-Kariste – Rimmu Naisselts Karin Albi eestvedamisel mullu novembris. Projekti kogumaksumus on 239 808, 40 krooni, millest PRIA toetus on 215 828 krooni. Vajadust sellise projekti järele ilmestab näiteks tõsiasi, et Õisu järve äärde paar aastat tagasi ehitatud linnuvaatlustorni juures puudub senini infotah- vel, mis annaks inimestele teavet seal kasvavate kaitstavate taimeliikide, pesitsevate või talvituvate lindude ning Õisu järve enda kohta. Indu matkaraja väljaarendamise käigus on tulevikus veel kavas paran- Kunstnik Enno Allik Abja kultuurimajas oma maalinäituse avamisel. MEELIS SÕERDI foto dada Halliste poolt Indu silla juurde viiv tee ja tutvustada infotahvlite ning viitade näol ka matkaraja piirkonnas olevaid häärbereid ja Pornuse mõisa. Järgmise sammuna on kooskõlas Halliste valla
    [Show full text]
  • SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD Jõulurõõmu Ja Hingerahu Linnapea Ervin Tamberg
    Rahulikke valgeid jõule, tujuküllast aastavahetust ja head uut aastat kõigile! Abja, Halliste ja Mõisaküla omavalitsused Jõulutaat saabus tänavu kõige enne Mõisakülla Lapsi ja igas eas täiskasvanuid mitmel pool Mulgimaal tänavusel jõu- luajal juba rõõmustanud jõulutaat külastas esmalt eakaid Mõisaküla ela- z Abja kultuurimajas andis I advendil kontserdi vabariiklik akordionistide kontsertorkester Tremolo Venda nikke. Tammanni (fotol vasakul) ja Valdo Värgi juhatusel. MEELIS SÕRDI foto Mõisaküla linna toel 9. detsembril kultuurimajas korraldatud eakate jõulu- peol peolaudades istet võtnud auväärses eas linnarahvale soovis hakatuseks SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD jõulurõõmu ja hingerahu linnapea Ervin Tamberg. Advendiaeg algas kõikjal traditsiooniliselt esimese hingestava advendisõnumi rahvani edastanud EELK advendiküünla süütamise ja mitmel pool Mulgimaalgi Mõisaküla koguduse õpetaja Rein Schihalejev. Samas jõulude ootusest kantud kontsertidega. lõid kuusel särama ka arvukad eri värvi elektripirnid. Oma küünla süütasid ja asetasid kuuse alla ka mitu Abja kultuurimajas linnaelanikku. Meeleolu aitas luua kultuurimaja sega- andis esimesel advendil saalitäiele kuulajatele kauni ansambli laul. kontserdi vabariiklik akordionistide orkester Tremolo, Kuuse alt siirduti kultuurimajja, kus saalis kuulati Kaja mida juhatasid Venda Tammann ja Valdo Värk. Eraldi Õiguse laululaste esinemist. Laila Hakkaja klaveril musit- esines džässilike paladega orkestri ansambel, kus lisaks seerimise ja jõuluteemalise vahelugemise saatel rüübati akordionistidele Andrus
    [Show full text]
  • Detsember 2020
    Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga.
    [Show full text]