DOCSLIB.ORG

Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre veski Palmse nurga Selja L Pärna NARVA-JÕESUU L VIIMSI Pedassaar 1 Kiviküla Haabneeme Muuksi Kõnnu Uusküla Vila Adaka Oja- 3 Villavere Unukse Saviranna Parksi Annik- Kandle V Aaviku 4 Viimsi Andineeme Soo- Uuri 2 Metsiku a Pehka küla Kalvi Tallinna laht Kaber- Murksi vere i 8 rinna Kolga n Paas- Kurna 4 L 6 Kalla- neeme 5 Kahala jv 6 u Marinu VIRU-NIGULA Kudru- 3 Ihasalu 1 Vanaküla p Varangu küla 8 vere Ülgase Musta- Kalme Võsu- Kavastu e Kutsala 2 Aseri- küla Muuga Loobu Sakus- a Kabeli Siberi 1 N a r v a l a h t PIRITA Salmistu Põhja Kõnnu pere j aru 4 metsa saare Viitna Võle Vasta Aseri Valaste NARVA 10 Jõesuu Kaberla L Mäe- Liiguste Katela Aasu- Tüükri Ontika Toila TALLINN L Manniva Valkla Sõitme j Oru Saka Tõrva- pea Allika Kahala Läsna Kõldu HALJALA Tatruse Nugeri L kalda 1 e 8 1 Rebala 1 s jõe 2 P KOHTLA Suurupi 6 Vahastu Liia- Kemba Valgejõe l Andja Varudi Voka Puhkova N ä Vana- Moldova MAARDU Jõe- Kupu a j Sauste Essu o Rannu Jabara 3 Uikala L SILLAMÄE ar IVANGOROD Muraste 3 Rummu j peksi r n o Pada- Kõrkküla 3 v 1 : 350 000 Võerdla l s Rõmeda mõisa T 2 Olgina a lähtme Ida- Jäätma 2 Amula 3 Koila Kiiu a i ä Võrkla Altküla Voka Vaivina 4 (JAANILINN) 2 4 jv j Kärmu Aruküla j Ruu L g õ L Toomla 6 P i Rummu Ilmas- l vere Põdruse S 7 ü Kukruse g Koogi g Aas- Haljala L e ASERI L õ o PÕHJA- Maardu o LÜGANUSE h L j l Varudi-Altküla Pimestiku a talu Sigula i Purtse 1 a Udria rv L j 7 KOHTLA- õ 6 Loo Kuusalu K T Vääna-Jõesuu Viti 7 jv Kursi pere a Aresi Koogu jõ Laagna NARVA L HAABERSTI TALLINN L Ama g 2 !; KESKLINN Suru o j Kohala Voore- L KUKRUSE ( Ilmandu Kosti- o Kisu- Varudi- Kestla i Tabasalu L LASNAMÄE Maardu Jägala Hirvli Arba- b Lihu- Ubja Pika- Matka pera Perjatsi Soldina Lohusalu laht HARKU Loo Külma- Aru u P JÄRVE (K.-J.) Kotinuka (!; 3 vere Sooaluse Vanaküla L L lõpe Aasu a Er L Tiskre vere JÕELÄHTME Saunja allika Rehatse oo vere j risti ra j Varja Peeri 1 Ranna- j Mõndavere d 5 5 6 10 Sinimäe a ääna j Sõrve KRISTIINE Vand- KUUSALU Võipere Samma Vainu Aa JÄRVE 4 Sõtke j 5 V mõisa Harku- Paras- Auküla SÕMERU Uhtna 2 Sõtke 4 Haljava Nurme j ORU Vaivara NARVA Keila-Joa Saha jala Kosu Koitjärve Uku Arkna Arumäe 9 järve Harku o Soode- mäe Soodla j Kohala- Sämi Sämi- Uljaste Satsu Hundinurga Kopli Tõreska Vari- Koljala Erra Pühajõe (K.-J.) Päite ° Türisalu Vaila jv vahe Va Hõbeda Veltsi Eesküla Tagaküla LLüganuse 8 Edise JÕHVI K a Laabi 3 Soodla lg Kihlevere nurme Sompa 2 p e l Naage Liikva e Koovälja L l s k Lohusalu Härma- j 2 Muru Kohtla-Nõmme Linna ä 0 r Vatsla MUSTAMÄE Ülemiste Peetri 1 Raud- õ Vohnja Kloodi Katku Uljaste L Lagedi Kulli Kurgla Aavere kosu g 4 1 Püssi 1 3 TOILA Rae 2 ' jv Sambu oja Soodla vh i 7 1 jv Ilmaste KIVIÕLI L 9 JÕHVI Mere- Tuule- Aruaru Tirbiku Sõmeru Viru-Kabala L 1 3 j Vääna Kuuse- Kõrveküla KADRINA Lante Paatna 5 Võhma 5 SOMPA lgu Lahepere mõisa välja Pala L Raud- 5 4 Aidu-Liiva VIIVIKONNA Ku Roheline jv Hüüru Harku Anija mäe 2 3 2 L Vana-Sonda 8 Vitsiku (K.-J.) Tammiku Adra Vahi Karla Salu- Kallukse 1 lepa Nõmmise 8 7 VIIVIKONNA (K.-J.) ' laht Assaku Aruküla Karivärava L 9 AHTME NÕMME Lehmja Pajupea L mäe Kihmla Lilli Ohe- Vaiatu 7 L 6 Uljaste Sonda 5 Kahula Kose Konju (K.-J.) Auvere 0 Väike-Pakri Laulasmaa Käesalu 1 Vae- (K.-J.) Alliku Järveküla Raasiku Paasiku Looküla palu L Kadapiku Tobia Soo- Ko Paju- 2 küla h Humala 2 Vask- Kalesi Ohepalu Kadrina Aidu-Nõmme tla aluse ° PALDISKI Keelva Kiia Püha LJüri Tõhelgi Parila 3 5 Kõrgemäe RAKVERE nurme j Männiku Kurna Järsi 1 Leikude Aasu- j L j Klooga- L 5 jala jv Miila e 1 9 L Kütke Limu KEHRA Pillapalu L s Aidu VAIVARA PALDISKI Salu- Jõe- 3 8 Mõedaka välja u 9 Ereda e ranna Tuulna Karja- Laagri Linnakse Vikipalu Vetiku Ulvi r 5 Vana- Kangru Ülejõe Piira m 6 Tõmmiku Kautjala metsa Põima Lepna SONDA e Mäo taguse 4 ir 10 NARVA VEEHOIDLA L v Suur-Pakri mõisa Raku jv RAASIKU Võdu- gi 2 Mustanina Kersalu küla Tänas- Ees- H jõ 1 Puru a Illurma Seli ANIJA vere 7 Karkuse Põlula 3 aud s I a Valkse silma Vaela RAE Igavere Peningi Vandu Mäda- küla RÄGAVERE 4 2 R Võhma Vasavere Kumna Mõisa- Aaviku Jõelä 2 Mõdriku Võrnu Jõe- V Tuter- L Jälgi- 6 Männiku jv Veski- htm Mustjõ Kolgu Tokolopi pea Männik- Nüri Mehide Oja- Niitvälja Luige küla e gi Ridaküla Neeruti Lavi Sirtsi Kalina taguse L maa mäe taguse Rätla j 6 Kiku Karitsa 9 välja maa Kurtna jõgi Laoküla Põllküla Klooga SAUE 1 Kund usta KEILA L Suuresta Kaunissaare Järni Vinni Nurkse a Kiikla M L Kiili i L j NOAROOTSI KEILA SAKU Sausti Patika g Pagari Osmussaar Valingu Kanama Saku 7 õ Perila Kiviloo Rebu R Pakri L j Lükati Aegviidu Kantküla Kulna Jõgi- Lähtse Suursoo Jõe- Kehala Võide Osmussaare Klooga jv Vaida a L RAKVERE Ratva 2 soo KIILI v 1 Tõõrakõrve pere Pajusti Sae Oandu Rääsa Illuka K laht Langa Lehola Vaidasoo i Imastu 4 3 Kõrma Tarakuse Konsu (Odensholm) e Pikavere Pikva Mustjõe 11 r a Kurkse salm Aila Lokuti Sookaera Levala j s L Karunga V Rahula Kajamaa Lümatu u s Maeru 1 Läste Loksu Pariisi Aruvälja Allika Arvila š u a Nabala Metsanurga Inju 5 1 a j Härma Patika Aravuse l Kurkse Suurküla s 2 8 Paekna Salu Jä L MAIDLA 3 Konsu jv a n P l Ohtu Üksnurme ij Lokuta Atsalama e õg Lasila Viru- E Madise m Nahk- Sõgula i Lehtse Nurmetu 4 Alliklepa Vintse Tõdva Arava Saksi Piilse L m jala TAPA Voore Võhu L Ohakvere Pedase o SAUE Metsa- Arusta J Pruuna Moe a Koppelmaa Urvaste Rooküla 4 Jaagupi 1 Lipu ä Vaha- Kuremäe Mallavere Läpi Koeravere j nurme j 1 Piissoo g Kõrveküla Jäneda Rägavere Kuru Lemm- Mäetaguse a kulmu j a Ämari Tuula Kirdalu Aruvalla Keibu 2 j v Karilepa l Piisupi küla Assa- tse a Sõmeru a r r Z Pällu Ala- TAPA u a ILLUKA a Ääsmäe Piilu 3 Uhe Altküla L Uue- j Raudla malla 4 P a s laht Vihterpalu Laane Veskiküla M Kiisa Tuhala Nõmbra Näo Kannastiku m Kaidma se vere aru Mägede 8 a Tarumaa j Kuningaküla N ka a j j e Võhmetu Spithami Ranna- Keibu Vasalemma id Tagadi Vetla Linnape Kadapiku Palasi Virunurme O s MÄETAGUSE M Rummu a Vilivalla l 4 Viskla Kullenga Veadla Kulina Obja u Kabila a Jootme r küla 3 Pi Krei Kuke- Saia- Koolma g Puhatu laht Harju-Risti L Lemmaru 6 j ri Ahisilla Rasivere Leht- a Kaukvere a Väike- Änglema ta t Kivi- Laitse Maidla j vere kopli Puka d L Naiste- e j i metsa Porkuni Ä Pungerja Pera- Palvere Räsna Järva- Tudu ä nõmme i t Padise Karkuse Nõmm- Aruküla 8 s Kasepere K Kose- T välja 6 VINNI M n Spithami küla Nõva Kibuna Aespa e Saula a jõe Tammiku u o r Kaatermu b Kõmmaste i v küla r 1 (Spithamn) Vansi Muusika la Kolu Vilama a L Vistla 1 Ongas- o o Pärinurme Uuemõisa s Alupere 5 P g N V j Tammiku j Peedu Ambla Aburi õ Raeküla a e Võlle õ Uude- saare v Vaisi Angerja Sõrumäe r E s Vana-Aespa Tade g SLANTSÕ a Määra k Käravete Laane küla D i Munalaskme Porkuni j i Veski- Pae Kaasiku Tagametsa Urge Kata Savalduma Jõuga Rooslepa Tuksi j Vilivere L Koonu Rünga Roela õ Aude- Ruila Ravila jv Ala- järv Tänavjärv PADISE T K Voose Märjandi 6 T Tusari g u 1 Mõnu- Jõgisoo L ag Tamme- (Roslep) (Bergsby) u Kose Soo- vere a i välja h Reinevere Suigu jõ 5 Pahkla a i Raveliku Sääsküla Eipri gi Ruila jv Metsa- 8 KOSE v vere salu Soo- Metsküla taguse Kobru Allika 4 l Vardja Raka 5 Loksa Pandi- Koldamäe a Hingu a a Leistu Rasivere Kuri- Tamsalu nuka h Hatu nurga Hageri Kohila j j Sae vere õ Pohla Lümandu L Salu- Oru Kanavere ALBU AMBLA Sääse Saara h g Elbiku Mets- Aandu Liiva Paun- Sugalepa soo u taguse i Kaeva Aude Kursi m Nõmme- lõugu Kohatu 1 Nõrava Karla Sõmeru küla Ärina Täri- (Ölbäck) Jaanika Aravete Põdrangu o N 1 j Hindaste Müüriku Avispea Oonurme Lõpe vere Imatu maa Albu Roosna K r Höbringi KERNU Kirikla 6 Lõiuse 2 Puusepa Mägise L Lipniku jv 7 Loone Lööra 5 a i e Hindaste Kiruvere j g š (Höbring) Rootsi a u NISSI Mõnuste Ojasoo l 2 TAMSALU Vao VÄIKE-MAARJA Alekvere k õ T Odulemma Järlepa jv Rõõsa mb Väike-Maarja Rajaküla Iisaku L j Vares- Kamarna - A v Taga-Roostoja Agusalu r j 2 3 a Kernu e l Haiba 3 R NÕVA lu Siimika Alansi Paunküla vh Kuie Eba- r Kase- metsa u Järlepa 3 Kant- L Muuga e A u a A u j Tabara L Triigi Rahkla S p Pihali KOHILA Kirivalla KÕUE j Roostoja välja r i t Jaluse Vajangu Uue- vere j e Vilumäe la küla Vetepere 1 Rohu
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On

    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
  • Võnnu Valla Arengukava Aastateks 2012-2022

    Võnnu Valla Arengukava Aastateks 2012-2022

    LISA Võnnu Vallavolikogu 27.10.2011 määruse nr 15 juurde VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2022 Muudetud Võnnu Vallavolikogu 13.juuni 2013.a määrusega nr 5 Võnnu Vallavalitsus VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012 – 2022 Sisukord Eessõna ...................................................................................................................................... 4 I OSA. Minevik ja olevik .............................................................................................................. 5 1. Üldinformatsioon ........................................................................................................................... 5 2. Valla areng aastatel 2009 kuni 2011 ................................................................................................ 9 2.1 Vald kui haldusüksus. ............................................................................................................................................ 9 2.1.2 Valla eelarve ja selle dünaamika. ................................................................................................................... 9 2.1.3 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 13 2.2 Elukeskkond ........................................................................................................................................................ 16 2.2.1 Looduskeskkond ja puhkealad ....................................................................................................................
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
  • Müügikäskkirja Lisatabel

    Müügikäskkirja Lisatabel

    Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord). Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 11.02.2020 kella 10:30ni. Keskkonnaministri 04.12.2019 käskkirja nr1-2/19/734, 28.02.2019 käskkirja nr 1-2/19/172 ja 28.04.2019 käskkirja nr 1-2/19/344 alusel antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks järgmised riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: 1. Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: 1. Jõgeva maakond Jõgeva vald Rääbise küla Praali kinnisasi (81002:002:1080; 9,00 ha; kasutusala pindala 9 ha; (M)) alghind 774.-, tagatisraha 193.-; 2. Jõgeva maakond Mustvee vald Kärasi küla Risti kinnisasi (42002:001:0505; 2,93 ha; kasutusala pindala 2,65 ha; (M)) alghind 228.-, tagatisraha 57.-; 3. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Kirikuvalla küla Piroja kinnisasi (61801:001:0134; 9,61 ha; kasutusala pindala 8,65 ha; (M)) alghind 709.-, tagatisraha 177.-; 4. Lääne-Viru maakond Rakvere vald Võhma küla Marditoa kinnisasi (66101:001:0117; 2,49 ha; kasutusala pindala 0,56 ha; (M)) alghind 29.-, tagatisraha 7.-; 5. Põlva maakond Räpina vald Räpina linn Võrutee kinnisasi (70801:001:0064; 11870 m2; kasutusala pindala 7,64 ha; (M)) alghind 657.-, tagatisraha 164.-; 6. Tartu maakond Elva vald Poriküla Vahetee kinnisasi (17101:001:0389; 8,47 ha; kasutusala pindala 6,07 ha; (M)) alghind 880.-, tagatisraha 220.-; 7. Tartu maakond Elva vald Rämsi küla Aasa-Haldi kinnisasi (60501:001:0423; 8,58 ha; kasutusala pindala 7,8 ha; (M)) alghind 1 131.-, tagatisraha 282.-; 8.
  • Kose 2018 SISUKORD 1

    Kose 2018 SISUKORD 1

    Kose 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 2. PÕHIMÕISTED JA LÜHENDID ............................................................................................................ 3 3. KOSE VALLA ELANIKKOND JA ASUSTUS ........................................................................................... 5 4. KOSE VALLA NOORSOOTÖÖ HETKEOLUKORD JA ARENGU EELDUSED ............................................ 7 4.1. Kose valla noorsootöö hetkeolukord ja tegevusvaldkonnad .................................................... 7 4.1.1. Huviharidus ja huvitegevus ................................................................................................ 9 1.1.1. Erinoorsootöö .................................................................................................................. 15 1.1.2. Tervistav ja arendav puhkus. Töökasvatus ...................................................................... 16 1.1.3. Noorte teavitamine .......................................................................................................... 17 1.1.4. Noorte nõustamine .......................................................................................................... 18 1.1.5. Noorsoo-uuringud ............................................................................................................ 18 1.1.6. Noorsootööalane koolitus ..............................................................................................
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri

    Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri

    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
  • 291 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    291 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    291 buss sõiduplaan & liini kaart 291 Valga Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 291 buss liinil (Valga Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Valga Bussijaam: 6:40 (2) Võru Bussijaam: 16:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 291 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 291 buss saabub. Suund: Valga Bussijaam 291 buss sõiduplaan 46 peatust Valga Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 teisipäev 6:40 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 6:40 Turu neljapäev 6:40 Jüri, Võru reede 6:40 Soo laupäev 6:40 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 6:40 Kubja Käätso Lompka 291 buss info Suund: Valga Bussijaam Nursi Peatust: 46 Reisi kestus: 102 min Ahitsa Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kubja, Käätso, Lompka, Nursi, Ahitsa, Järvepalu, Sänna- Järvepalu Mäe, Rõuge Tee, Haabsilla, Kangsti, Jaama, Matsi, Pilpa, Varstu, Parmupalu, Mõniste, Kalda, Andruse, Sänna-Mäe Saru, Peede, Tõrvase Oja, Saru Lauatehas, Kalliküla, Hargla Kool, Hargla, Nõude, Sooblase, Taheva Sanatoorium, Taheva, Laanemetsa Kauplus, Rõuge Tee Laanemetsa, Pügeri, Koikküla, Lepa, Ruusa, Süldina, Londi, Palu, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Turu Park, Haabsilla Valga Bussijaam Kangsti Jaama Matsi Pilpa Varstu 11 Kesk, Estonia Parmupalu Mõniste Kalda Andruse Saru Peede Tõrvase Oja Saru Lauatehas Kalliküla Hargla Kool Hargla Nõude Sooblase Taheva Sanatoorium Taheva Laanemetsa Kauplus Laanemetsa Pügeri Koikküla 3 Keskuse Tee, Estonia Lepa Ruusa Süldina Londi Palu Toogipalu Laatsi 2 Laatsi Tänav, Valga
  • 14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator

    14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator

    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu
  • ÜP Lähteseisukohad Ja KSH

    ÜP Lähteseisukohad Ja KSH

    Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................
  • Jaaniostud Saab Teha Uuest Melliste Coop Konsumist Juba Loetud Kuude Pärast Avab Prognooside Kohaselt Peaks Saama Kõik Paiknevas, Asenduskaupluses

    Jaaniostud Saab Teha Uuest Melliste Coop Konsumist Juba Loetud Kuude Pärast Avab Prognooside Kohaselt Peaks Saama Kõik Paiknevas, Asenduskaupluses

    SELLES LEHES: LK 3 - 2021. aasta eelarve ülevaade LK 4 - Vaimne tervis LK 5 - Info vaktsineerimise kohta LK 6-8 - Tublid tegijad Kastre vallas LK 9 - Haridusteemad Märts LK 11 - Sport 2021 Jaaniostud saab teha uuest Melliste Coop Konsumist Juba loetud kuude pärast avab prognooside kohaselt peaks saama kõik paiknevas, asenduskaupluses. Jätkuvalt külastajatele oma uksed Coop Tartu piirkonna elanikud oma jaaniostud teha saab kaupluse kassast kõikide pankade kauplustepere kõige uuem kauplus - juba uhiuuest Melliste Coop Konsumist. pangakaartidega sularaha välja võtta Melliste Coop Konsum. Coop Tartu Uue Melliste Coop Konsumi ning Coop Panga pangakaardiga ka juhatuse liikme Madis Suiste sõnul müügisaal saab olema peaaegu kolm sularaha arvele panna. käib hetkel kibekiire ehitustegevus korda suurem kui sügisel suletud ja Uuendustest rääkides tuleb ära ning ehitaja on lubanud kaupluse uue tänaseks lammutatud Melliste A&O-l. märkida uued ja mugavad nutikassad hoone Melliste Coop Konsumi perele Märgatavalt rikkalikum tuleb uue ning kauplusehoonesse paigaldatav üle anda käesoleva aasta juuni alguses. kaupluse sortiment. See saab olema Taararingi taara kokkuostu aparaat. Seejärel kulub veel veidi aega mööbli üle kahe korra laiem, kui oli vanas Sigrid Piir ning tehnika ülesseadmiseks ning kaupluses ning suisa neli korda suurem kauba väljapanekuks, kuid praeguste kui praeguses, aadressil Aabitsa tee 5 Coop turundusjuht Kaasava eelarve hääletuse võitis Haaslava Hääletuse tulemus elamurajooni spordiplatsi rajamise idee Haaslava elamurajooni spordiplatsi rajamine - 137 häält Haaslava küla on jõudsalt kasvav haks on Toominga tee 1 Haaslava külas. kogukond, kus laste ja noorte osakaal Just selline on võiduidee lühikirjeldus. Kurepalu rannaala korrastamine ja väga suur. Eesmärk on luua külaelani- Idee elluviimiseks on Kastre valla arendamine - 94 häält kele ühine vaba aja veetmise koht oma eelarves 20 000 eurot, mis on hea Valgustatud bussipeatuste rajamine enda külas.
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |

    Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |

    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest

    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.