DOCSLIB.ORG

KUULUTUSED Sakala 11

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
KUULUTUSED Sakala 11 29. märts 2011 KUULUTUSED Sakala 11 Soovin üürida 2-3-toal keskküt- KINNISVARA tega korteri Viljandis. Pakkumi- Anda rendile saekaater Karksi sed palun aadressil Lady160@ vallas (hoone, Vene saeraam, hot.ee või tel 5382 7090, Kers- KARA). Tel 509 6523. ti. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja Annan üürile 1-toal ahik korteri, põllumaad. Tel 504 5215, 100 . Al kl 11 tel 520 6486. 514 5215. Müüa Viiratsis 2-toal renoveeri- tud korter. Tel 5645 8425. Üürile anda 2-toal möbl korter Männimäel. Tel 526 7440. Massaaž. Tel 5634 7242. Paigaldame puistevilla. Hind vä- MÜÜK Müüme eri mõõdus köögimööb- ga soodne. Tel 5645 8054. lit. Mebilia Köögid, Tartu t 1-b. SÕIDUKID Paigaldame kogu Eestis puiste- Tel 437 7404, 5624 2200. villa. Helista ja küsi lisa. Tel Viljapuude lõikamine. Tel Aasta ringi kuivad kütteklotsid, Ostame 1990.—2007. a sõidu- 45 l kott al 1.50 . Vedu. Tel ja maastikuautosid. Tel 521 7415, 502 1279, 517 8462. Müüa kütteklotse ja puitbriketti. www.puhurvillad.ee 520 2190, 506 8501. Vedu. Tel 5383 9215. 5555 8120. Võlad, kohtuväline teenus. Men- talist. Tel 730 0818. Kaseklotsid 2 kott. Tel TEENUSED 5632 4065. TEADE TÖÖ Küttepuud. Tel 5343 5237. Kiirlaen24.ee — laenud tagati- Võtan üürile 2-toal ahiküttega sega ja ilma. Tasuta infotel Küttepuud. Tel 5551 4204. Maja-, korteri- ja tuletõkkeuk- Otsime tublit ja rõõmsameelset korteri Viljandi raudteejaama lä- 800 2424, 730 2155. inimest hambaravikabinetti. Soo- Lõhutud küttepuud. Vedu. Tel heduses. Tel 501 5222. sed. Müük ja paigaldus Viljandi Korstnate ehitamine, korstna- mk. Tel 552 1387, e-post vitav meditsiiniharidus. Tel 433 3130, 523 8503. 5667 1911. CV saata Halliste vallavalitsus müüb kirja- pühkimis- ja pottsepatööd Vil- [email protected], www.uksetehas.ee Müüa metalluksi. Hinnad alates liku enampakkumise korras Hal- [email protected] jandimaa tuletõrjeühingust. Info 135 . Teave tel 505 5283, liste vallas Ereste külas Uue-Kü- tel 433 3455, 508 7990. Vajame oma meeskonda toru- www.fixalfa.ee ti kinnistul korteri nr 5 reaalosa. lukkseppa. Tel 501 2949. Registriosa nr 3879839 (üld- Maalri-, tapeetimistööd. Tel Küttepuud. Tel 5373 3320. pind 39,5 m², 2-toal, ahikütte- 5347 6731. ga), alghind 1200 (18 775.92 METSAMATERJAL Müüa pakitud kütteklotse ja ka- Osutan kaubikuga transporditee- minapuid. Vedu tasuta. Tel kr) ja Halliste vallas Toosi külas nust, kandevõime 1,6 tonni. Tel Lauad, prussid, vooder ja põ- 433 3130, 523 8503. Kihnu maaüksusel hoonestatud 522 5196. kinnistu, üldpindala 17 454 m² rand. Vedu tasuta. Tel Müüa pakitud turba- ja puitbri- Luuletaja-kirjanik Riina Rossa (katastritunnus 528 2268. ketti, alusel. Vedu. Tel 433 3130, vajab sponsoreid ja toetajaid ka- 19202:005:0136, registriosa nr Ostan kaske ja leppa, min 3.05 523 8503. he kauni raamatu trükkimiseks 3881439), alghind 4000 m. Tel 514 6910. (62 586.40 kr). Kirjalikud pak- Müüa soodsalt sae- ja höövlima- PrintBestis. «Tulilind», armas- kumused esitada märgusõnade- terjali ning värvitud voodrilaudu. tuspoeem, valik luulet, 16 fotot, ga «Uue-Küti» või «Kihnu» Hal- OST Tel 5551 7557. 90 lk. «Mõõknaine I», ulmero- Ohtlike puude langetamine. Tel maan. Illusioonid, poliitika, ol- liste vallavalitsusele või saata OÜ Ksenigma (pankrotis) müüb 5801 6373. Märgi küttepuid. Tel 506 8501. me, küla- ja eraelust, 20 fotot, postiga aadressil Halliste valla- soodsalt laias valikus suuri sõi- 140 lk. Menuraamat! Iga eurora- valitsus, Viljandi mnt 20, Hallis- Torutööd. Tel 5674 2582. Hea hinnaga vanavara. Tel duautode ja mootorrataste rehve. hatäht on kallis, viie rikka riigi te alevik, 69501 Viljandi maa- 5566 3939. Tel 552 7178. kond. Esitamise tähtaeg on 13. Valts- ja profiilplekk-katuste ning ajas hallis. Eesti Krediidipank, aprill. Info tel 436 3280, ma- vihmaveesüsteemide paigaldus. Ostan vanavara. Tel Pakitud pliidi- ja kaminapuud. konto 4278672587307, Riina jandusnõunik Kadri Reimann. Tel 5691 8534. 5829 9810. Tel 511 1177. Rossa. Südamlik kaastunne Koidulale Südamlik kaastunne Viiule kalli Ei unune koos oldud ajad. Südamlik kaastunne Eda perele Lahkus meie kallis abikaasa, isa Kallist venda ja onu ja Virvele perega venna HELI SEGARIT kalli ja vanaisa HANNO MÄGI sünd Tamsalu HANNO MÄGIT HANNO MÄGI mälestavad 1978. a C. R. Jakob- JAAK MIRKA kaotuse puhul. HANNO MÄGI surma puhul. soni nim Viljandi I Keskkooli lõpe- kaotuse puhul. leinavad õed Helve ja Reet perega. Töökaaslased August Kitzbergi tanud klassikaaslased ja klassiju- 15. I 1932 — 25. III 2011 Õelapsed ja lapselapsed peredega nimelisest gümnaasiumist hataja. Niina ja Tiiu peredega Leinavad omaksed. Nii vaikseks kõik on jäänud Lein valmistab valu, Teatame kurbusega, et lahkus Mälestame head klassijuhatajat Mälestame head naabrit Ärasaatmine neljapäeval, 31. märt- su ümber ja su sees. mälestus meenutab elu. meie kallis isa ja vend sil kell 13 Rahumäe kabelist HELI SEGARIT LINDA LIPPASAART tuhastamisele. Kallist venda Mälestame head naabrit NIKOLAI AKULIN HANNO MÄGIT ja avaldame kaastunnet omastele. ja avaldame kaastunnet omastele. HANNO MÄGIT 15. II 1951 — 26. III 2011 Palume pärgasid mitte tuua. Sügav kaastunne omastele. Viljandi maagümnaasiumi Leinavad Regina, Leili, Eevi, leinab õde Viiu perega. Maia ja Endel Leinavad omaksed. 1997. a lend Pilve, Signe, Silvi ja Tiiu..
Load more

Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Vastvalitud Volikogud Alustasid Tööd 18
    Mõisaküla kirik sai torni Mardipäeval, 10. novembril olid kümned mõisakülalased tuult ja vihma trotsides tunnistamas ajaloolist hetke, kui taastatavale luterlikule kirikule tõsteti peale uhiuus torn. Hommikul alanud tõhusa paaritunnise ettevalmistustöö järel tõsteti “trak- sidega” kinnitatud hõbejalt kiiskava tsinkplekk-kiivriga torn, mil kõrgust tosin meetrit ja kaalu ligi kuus tonni, paika kahe võimsa tõstukiga. Tehnika tõi kohale Mulgimaa juurtega Pärnu firma Laarmann & KO AS. Torni ehitas kohapeal valmis kiriku taastamistöödeks parima pakkumise teinud OÜ Grüps Keilast, samuti Mulgimaa juurtega firma. “Usun, et selle võrra oli kohusetunne siin töö juures suurem,” nentis kiriku taastamisprojekti juhtiv EELK Mõisaküla koguduse juhatuse esimees Kunnar Keres rahulolevalt. Enne torni paikatõstmist kinnitati selle tippu tsingitud rist. Sama rist kuk- kus tulekahju ajal 1983. aasta kevadel alla vana kiriku torni otsast ja ootas siiani oma aega kogudusemaja kuuri seina ääres. Kukkudes oli rist veidi kannatada saanud ja risti all olev metallkuppel tuli asendada. Täiskõrguse kätte saanud kirik ulatub nüüd maapinnast 30 meetrini. z Mõisaküla linnas osales valimistel 830 valimisnimekirjadesse kantud valijast kokku 543 ehk üle 65 prot- Uudistajaid kogunes rõõmsale sündmusele kaasa elama umbes kolmvee- sendi. Pildil hetk valimispäevast linna valimisjaoskonnas. MEELIS SÕERDI foto randsada, alates külma peletamiseks eemal kraavipervel koos õpetajatega tantsu löönud lasteaialastest kuni pensionärideni välja. Kui torn paigas, kostis rahva aplaus. Inimesed kätlesid tänulikult Kunnar Kerest. VALIJAD TEGID OMA OTSUSE Kiriku taastamistööd on Kerese sõnul tänavu jätkunud sama projekti Valijad on 18. oktoobril toimunud nimekirjas Jüri Patune (69), Urmas MÕISAKÜLA LINNAS osales raames, milleks PRIA Külade investeeringutoetuse meetmest saadi kevadel valimistel oma otsuse teinud ja ko- Põllumäe (44), Guldar Järve (25) ja valimistel 543 inimest 830-st (65,42 üle 900 000 krooni.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-15 Polli, JAH1000077 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Piiri 3 a, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Priit Vahtramäe 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5209224 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Erika Tetsmann Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahindusnõunik 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Ereste merikotka
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Laane- Ja Salumetsade Kaitseks Looduskaitsealade Moodustamine Ja Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta alad kaitse alla ja kehtestada alade kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse laane- ja salumetsade kaitseks 58 looduskaitseala (edaspidi kaitsealad) ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Moodustatavad kaitsealad ei ole varem olnud valdavalt kaitse all. Erandina liidetakse Nulga looduskaitsealaga Nulga väike-konnkotka püsielupaik ja osa Vaharujärve metsise püsielupaigast liidetakse Tagametsa looduskaitsealaga. Harju maakonda jääv Ojasoo-Kantküla looduskaitseala asub Kose vallas Kantküla ja Ojasoo külas, Siniallikate looduskaitseala Kose vallas Kolu, Saula ja Tade külas, Tagametsa looduskaitseala Saue vallas Ruila ja Tagametsa külas, Ubarimetsa looduskaitseala Jõelähtme vallas Haapse külas ning Valkla looduskaitseala Kuusalu vallas Salmistu ja Valkla külas. Ida- Viru maakonda jääv Auga looduskaitseala asub Narva-Jõesuu linnas ja Puhkova külas, Kiviõli looduskaitseala Lüganuse vallas Salaküla ja Hirmuse külas ning Kiviõli linnas ja Voka looduskaitseala Toila vallas Konju ja Voka külas ning Voka alevikus. Jõgeva maakonda jääv Kunila looduskaitseala asub Põltsamaa vallas Jüriküla ja Pikknurme külas, Oti looduskaitseala Jõgeva vallas Oti külas, Pikknurme looduskaitseala Põltsamaa vallas Laasme, Pikknurme, Pudivere, Tammiku ja Tõrenurme külas ning Tarakvere looduskaitseala Mustvee vallas Tarakvere külas. Järva maakonda jääv
    [Show full text]
  • Lounamulgimaa Valimisleht.Pdf
    16. OKTOOBRIL ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE VALIMISED ning Mõisaküla linnas otsustasid sellest, kas ta on kord kuus ilmuva valimisplatvormid (kavandatavad Valimisleht tuletab teile, head va- AUSTATUD nimetatud kolme omavalitsuse vo- “Lõuna-Mulgimaa” lugeja (tellija tegevussuunad ja konkreetsed te- lijad, meelde ka, millal, kus ja kui- likogude valimistel kandideerivad või ostja) või mitte. (Siinkohal palu- gevused) järgmiseks neljaks aas- das saate hääletada, kuhu helistada VALIJA! erakonnad ja valimisliidud anda väl- me “Lõuna-Mulgimaa” ostjatel mitte taks. või pöörduda küsimuste ja problee- 16. oktoobril 2005 toimuvad Eestis ja valimisteavet sisaldava lehe. Nii pahandada, kui lisaks tavapäraselt Valimisplatvormidele lisaks on mide korral jne. kohalike omavalitsuste volikogude sündiski teie käes olev piirkondliku ostetud “Lõuna-Mulgimaa” vahel lehes kõigi erakondade ja valimis- Miks lasta oma elukorralduse üle valimised. Rahvas valib enda seast infolehe “Lõuna-Mulgimaa” 2005. olevale valimislehele toob kirja- liitude volikogude liikmekandidaa- otsustada teistel, kui, hääletades teie need inimesed, keda soovitakse ko- aasta septembrinumbri tasuta lisana kandja teile koju eraldi veel teise- tide nimed koos järjekorranumbri- huve järgneval neljal aastal voliko- haliku elu arendamise etteotsa järg- ilmunud valimisleht. gi.) tega. Vastavalt oma äranägemisele gus kõige enam esindava kandidaa- miseks neljaks aastaks – kuni 2009. Valimislehe eesmärk on viia olu- Valimisleht avaldab kõigi Abja on erakond või valimisliit lisanud di poolt, võite osaleda otsustamisel aasta sügiseni. line valimisteave iga Abja ja Hallis- ja Halliste Vallavolikogu ning Mõi- iga kandidaadi nime juurde ka tema ise. Seepärast – kõik valima! Valimiste võimalikult ladusaks te valla ning Mõisaküla linna vali- saküla Linnavolikogu valimistel osa- lühitutvustuse, soovi korral ka kan- Meelis Sõerd, kulgemiseks Abja ja Halliste vallas misõigusliku elanikuni, sõltumata levate erakondade ja valimisliitude didaadi foto.
    [Show full text]
  • Õisu Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2012-2021
    ÕISU MAASTIKUKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 2. ALA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................ 6 2.1. Õisu maastikukaitseala moodustamine............................................................................6 2.2. Õisu maastikukaitseala kaitse-eesmärgid ja kaitsekord................................................... 6 2.2.1. Kaitse-eesmärgid ...................................................................................................... 6 2.2.3. Kaitsekord................................................................................................................. 7 2.3. Riiklik seire...................................................................................................................... 9 2.4. Biogeograafiline iseloomustus ........................................................................................ 9 2.4.1. Asukoht ja geograafiline asend ................................................................................9 2.4.2. Maastik ................................................................................................................... 10 2.4.3. Elupaigad ja elustik ................................................................................................ 11 2.4.4. Kultuuripärand.......................................................................................................
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Ja Teadmistepäeval Algas Uus Kooliaasta (1
    Sõprus Halliste ja Sipoo vahel süveneb Halliste Püha Anna koguduse 26-liikmeline delegatsioon külastas 21.–23. augustini oma kauaaegset sõpruskogudust Soomes Sipoos. Suhted 40 kilomeetrit Helsingist asuva Sipoo kogudusega said alguse juba 20 aastat tagasi, kui toonane Halliste koguduse õpetaja Kalev Raave otsis põhjanaabritelt abi kiriku varemetest taastamiseks. Sestsaadik on Halliste ja Sipoo suhted jäänud aktiivseks: viimased viis aastat on Sipoo kogudus korraldanud Hallistes oma leerilaagreid, vastastikused külaskäigud on toi- munud regulaarselt igal aastal. Pikk tava on jõulude-eelne toidupakkide jagamine Halliste lastega peredele. Selle aasta reis kujunes elamusterohkeks, sest Halliste rahva üllatuseks viidi neid laupäevasel pärastlõunal mootorpaadiga Sipoo kogudusele kuu- luvale saarekesele, mis asub Põhjalahes, rannikust poole tunni paadisõidu kaugusel. Sellisest kiriku omanduses olevast saarest, millel nimeks Pappisaari, ei olnud kellelgi aimugi. Männimetsalisel kaljusaarel on kõik vajalik laag- rite korraldamiseks: köök, majad ööbimiseks, saun, metsakirik jne. Külalisi kostitati sauna, lõheprae ja õdusa seltskonnaga. Pühapäevane missa toimus koguduse vanas kirikus, kuna uues toimus samal ajal Sipoo rootsikeelse koguduse leeripüha. See andis võimaluse põhjalikumalt tutvuda imelise keskaegse pühakojaga, mis on ehitatud 15. sajandil ja pühitsetud pühale Sigfridile, esimesele ristitud Rootsi kuningale. Ühelööviline, paljude kaunite laemaalingutega ning eraldiasetseva kellator- Aktusele palliväljakule ja pärast sealt koolimajja astusid
    [Show full text]
  • Maapiirkondade Elavdamine: Ehituspärand Ja Turundustegevus Lõuna-Eesti Näitel Andres Rõigas, Madis Rennu
    96 Esemete elulood Maapiirkondade elavdamine: ehituspärand ja turundustegevus Lõuna-Eesti näitel Andres Rõigas, Madis Rennu Resümee Maapiirkondade hüvede küsimus on senistes regionaaluuringutes olnud valda- valt tagaplaanil. Üksikjuhtumite põhiselt on maapiirkondade arengut asustuse taastamise või säilitamise võtmes samuti vähe uuritud. Käesolev kvalitatiivne uuring aitab kaasa sellekohase statistika mõistmisele. Tühjana seisvate hoo- nete kasutussevõtmine sisaldab mõtestatud valikuid arhitektuurist, maastikest, päranditunnetusest ja majandusest. Maapiirkondade turundamisel tuleb eris- tada suvitajate ja püsielanike vajadusi. Käesolevas artiklis käsitleme eelkõige taluhoonete kui arhitektuuripärandi taaskasutamisele, uute elanike maapiirkondadesse toomisele ning asustus- mustri säilimisele suunatud kohalikul ressursil põhinevaid algatusi. Selliste algatuste loomisel on oluline roll kohalikel kogukondadel ning võrgustikel, kuid väga oluline on ka kohalike omavalitsuste toetus. Uuritavaks alaks on viis Lõuna-Eesti piirkonda – Värska, Misso, Halliste, Antsla ja Peipsiääre vald. Uurimismeetodina on kasutatud üksikjuhtumitel põhinevaid süvaintervjuusid, mis viidi läbi kaheksa maaleasumise eestvedajaga. Eesti maapiirkondade kontekstis on sellise algatuse peamiseks ajendiks kas- vav mure tühjeneva kodukoha käekäigu pärast. Algatused tekkisid eri aega- del. Selgelt eristub kolm ajaskaalale paigutuvat algatuse etappi: 1) vabatahtlik tegevus kogukonna eestvedajate kaudu; 2) koostöö kohaliku omavalitsuse ja piirkonna vabatahtlike vahel; 3) üle-eestiline
    [Show full text]