ABJA PAISJÄRVEST SAAB KAUNIS PUHKEALA Doonorid

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

ABJA PAISJÄRVEST SAAB KAUNIS PUHKEALA Doonorid Rahvamaja saal sai uue kuue Rahvarohke tänupeoga avati uueneva Halliste rahvamaja renoveeritud kaunis saal. Uuenduskuuri käigus sai saal vana pragulise ja aukliku laudpõranda ase- mele heleda lakitud parkettpõranda. Välja vahetati kogu senine valgustus, lisaks paigaldati ka laevalgustus, mida varem üldse polnud. “Saal on nüüd avar, puhas, värske ja soe,” lausus rahvamaja juhataja Laine Pedaja. Uus valgustus tekitab juhataja sõnul hea enesetunde ja mõjub ins- pireerivalt. Tänu seinte, lae ja põranda soojustamisele ei puhu juba varem uued aknad saanud saalis tuul enam kusagilt läbi. Halliste Elu Arengu Seltsi renoveerimisprojekti rahastab PRIA. Projekti kogumaht on 1 143 000 krooni, millest 204 532 krooni moodustab Halliste valla kaasfinantseering. 10. mail alanud tööd lõpetas Pärlin AS 31. augustiks. Avapeol, mida sisustasid rahvamaja tantsukollektiivid, tänati nii siseku- jundaja Tiia Tohverit, ehitajaid kui kõiki saali uuenemisele kaasa aidanud inimesi. Nende hulgas on ka HEA Seltsi juhatuse liikmed Leho Aas, Pille Kommer, Laine Pedaja, Piret Pedaja ja Anna Song. “Töö tehti väga kenasti,” oli projekti kirjutanud Laine Pedaja rahul. Paraku kulus juba avapeoga lakikiht saali keskpõrandalt. “Peol oli umbes 150 inimest ja väljas hästi porine ilm, pärast ehitaja tegi mulle selgeks, et ma oleksin pidanud nõudma vahetusjalanõusid – ka meeste käest!” selgitas Pedaja. Põrand saab garantiitööna uue lakikihi, aga edaspidi palubki juhataja ini- mesi rahvamajja peole tulles võtta tantsukingad vahetusjalatsitena kaasa. Projektijuht Eve Lepmets (pildil) usub, et juba aasta pärast on Abja paisjärv ja selle ümbrus muutunud Rahvamaja tänapäevastamine jätkub. Järgnevalt soovib Laine Pedaja lasta kauniks puhkealaks. MEELIS SÕERDI foto panna kogu majale uue katuse ja sisse vee, sealhulgas ehitada praegune kuivkäimla ümber WC-deks, paigaldada soojaveeboiler ja ehitada dušinur- gad. Külaseltsi projekti selleks loodab ta esitada juba PRIA detsembrikuus ABJA PAISJÄRVEST SAAB avanevasse taotlusvooru. “Ootan rahvast uut maja vaatama ja igakülgselt rahvamaja töös osalema,” ei unusta juhataja tähtsustada ka rahvamaja sisulist tegevust. KAUNIS PUHKEALA Meelis Sõerd Abja paisjärve saneerimisel on käimas teine etapp, kõik saarekesed peale ühe. Kahes kohas on võimalik ka mille tulemusena uue ilme saav järv ja selle ümbrus ujuda – nii järve Viljandi maantee poolses otsas kui ka hakkavad tulevikus häid puhkevõimalusi pakkuma. endise autobaasi juures. Viimase kõrvale on kavas tuleval Saneerimisprojekti autori ja juhi, Abja valla arendus- aastal rajada rannavolle plats, raha selleks planeeritakse nõuniku Eve Lepmetsa sõnul on Abja paisjärve, mis on valla eelarvest. Lähemasse tulevikku jääb ka valgustuse rahvasuus tuntud Baasi järvena, saneerimistööde teise rajamine ümber järve, millest Abja elanikud on Lepmetsa etapi eesmärk saavutada järve ja selle kaldaala renoveeri- sõnul juba aastaid puudust tundnud. mise abil veekogu hea keemiline ja bioloogiline kvaliteet Teise etapi saneerimistöid rahastab Keskkonnainves- ja muuta siinne elukeskkond puhtamaks. teeringute Keskus 2 597 111, 10 krooni ja Abja vald küm- “Teise etapi tööd toimuvad neljas järgus. Põhiline töö nendiku ehk 288 567, 90 krooni ulatuses. Töid teostab OÜ paisjärve renoveerimisel on järve settest puhastamine,” Taltsi Talu. Mõõdistatav ala on 8,5 ja veepeegli pindala selgitas projektijuht. Et veokulusid kokku hoida, rajati 4,8 hektarit. Projekt on kavas lõpetada 1. septembriks setteladestusplatsid ümber järve. Kus tarvis, raiuti võsa 2009. ja võeti mõni ette jäänud puu maha – kõike seda tänu Tööde esimese etapi käigus viidi 2007. aasta algul teist järveäärsete maaomanike vastutulekule. etappi ette valmistades läbi paisjärve 8,5-hektarilise ala Tööde käigus kaevati lahti ja kujundati ümber pais- geodeetilise aluse koostamine ja mullastiku-uuringud, järve Viljandi maantee poolne kinnikasvanud osa. Sinna mida rahastas samuti KIK. ehitatakse tulevikus ka jalakäijate sild. Järve läänepool- Abja paisjärv omab määravat osa järveäärse elamura- ses otsas on plaanis korrastada vee äravoolu reguleeriv jooni ja kogu linna ning valla elukeskkonna parendamisel truup. Etapp lõpeb heakorra- ja haljastustöödega järve ja looduskeskkonna kujundamisel. Järv rajati 1970. aastal Halliste rahvamaja hiljuti valminud uude saali on juba jõudnud ka ümbruses. Paluoja oja ülespaisutamise tulemusena. Põhiliselt saab välismaalased. Grupp põhjamaade tudengeid sai seal Halliste vallavanema “Suuremad kaeve- ja haljastustööd on kavas ära teha järv toidet allikatest, sadevetest ja Paluoja ojast. Puhkeala- Andres Rõigase ettekande vahendusel ülevaate valla arengust taasiseseis- selle aasta lõpuks, enne kui päris külmade saabudes töö na oli järv seni kasutamiskõlbmatu, sest vesi oli halb. vuse perioodil Euroopa Liidu toel. MEELIS SÕERDI foto peatub,” üles Eve Lepmets. Ta lisas, et järves jäävad alles Meelis Sõerd Doonorid hoolivad oma tervisest Doonoripäeval Mõisakülas, 28. oktoobril uuris “Lõu- loetles ta nimesid, õhutades verd andma tulema ka kõiki na-Mulgimaa”, miks hulk mõisakülalasi järjepidevalt teisi kaaslinlasi, keda tervis ja vanus lubavad. – kes aastaid, kes juba aastakümneid – vabatahtlikult “Ma võin teisest käest ka verd anda,” oli naljaga poo- doonorina oma verd loovutavad. leks valmis nooruke Pille Tamson, kellel läheb doonorina Selgus, et põhjuseks pole ei Pärnu Veretalituselt doo- kolmas aasta. Esimest korda tuli ta verd andma Maarika noreile jagatavad toidupakid, loosi minevad Wendre Siiguri õhutusel. tekid ega ka kutsed iga-aastasele doonorite austamispeole “Palju kergem on kohe,” kirjeldas oma vereandmise Pärnus Endla teatris. järgset enesetunnet juba kaheksa aastat doonoriks olnud “Väga hea enesetunne on pärast,” ütles viiekümnen- Maarika. “Esimest korda päris üksi ei julgenud tulla, võtsin dates eluaastates keskealine naisdoonor, kes oma nime ei ikka kellegi kaasa,” meenutas ta. Doonoriteks on olnud soovinud avaldada, põhjuseks, miks ta juba kümmekond juba ka kolm Maarika Siiguri vanemat last neljast. aastat kaks korda aastas (rohkem naistel ei lubata) käib Tunkedes keskealine Jüri Berggrünfeld käis verd oma verd loovutamas. “Tänagi tulles olin natuke när- andmas remonditöö vahepeal, mida ta kultuurimajas Mulgimaa raamatusõpradel oli meeldiv võimalus kohtuda Abjas kor- viline, aga nii kui pikali sain, oli kohe väga hea tunne.” tegemas oli. “Viis-kuus aastat olen käinud juba,” sõnas raga nelja Eesti kirjamehega. MEELIS SÕERDI foto Kogu protseduur 450 milliliitri vere loovutamiseks võttis pärast vere andmist end igati normaalselt tundnud mees. naise sõnul aega kõigest mõne minuti. “Väga hästi tuli “Hommikul sõin vorstileiba, -saia kohviga,” rõhudes, et veri välja,” lisas staažikas doonor reipalt. enne vere andmist tulebki süüa. Kui tööaeg võimaldab, Kohtuti kirjanikega “Hea!” kiitis enesetunnet pärast vereandmist ka kesk- on ta valmis tulema verd andma ka tulevikus. Kirjandushuvilised Abjast ja Mõisakülast kasutasid võimalust kohtuda ealine Vilve Peipins “Ka pärast on mul tervis parem,” “Doonoreid täna on, aga on ka rohkem olnud,” hindas kirjandusõhtul Abja kultuurimajas nelja Eesti kirjamehega. tõdes Vilve. “Kui muidu mõnikord hakkab pea ringi käi- vereandjate seekordset hulka Pärnu Veretalituse vanem- Viiendat korda aset leidnud kirjandustuuri “Eesti kirjanikud Eesti raama- ma, siis peale vereandmist on kaua aega hea olla, ma õde Lea Leitmäe. “Paar aastat tagasi, kui gümnaasium tukogudes” raames olid Mulgimaal külas vabakutseline kirjanik ja maali- sellepärast käingi,” lisas ta. “Kahekümne kahe aastaselt alles oli, siis oli neid ikka tunduvalt rohkem ja võeti väga kunstnik Toomas Vint, Mulgimaalt Kärstna kandist pärit luuletaja Hannes hakkasin ja nüüd olen nelikümmend üheksa,” rehkendas aktiivselt doonoripäevadest osa,” ütles ta doonoripäe- Varblane ning luuletaja ja esseist Peep Ilmet. Kirjanike delegatsiooni juhtis Vilve oma doonoristaaži. “Algul olime Tartu, nüüd Pärnu val Mõisaküla kultuurimaja väikeses saalis. Veretalituse kirjanik, esseist ja filmikriitik Tarmo Teder. Veretalituse all,” meenutas kõik need aastad Mõisakülas töötajad loodavad, et saavad tulevikus taas kasutada Kirjamehed tutvustasid kuulajaile endid ja oma loomingut ja vastasid verd loovutanud naine. mõnda avaramat ruumi, näiteks kultuurimaja suurt saali, kirjandushuviliste küsimustele. Vilve julgustusel on doonoriks hakanud ka palju ko- kus seekord oli parajasti tantsuproov, või koolimaja või Huvitaval kirjandusõhtul Abja kultuurimaja väikeses saalis, mille korral- halikke noori. “Pakal, Rauno, Kuningas, Margo, Kunin- viilhalli, kus käisid õppetunnid. das Abja raamatukogu, osales ligi paarkümmend kirjandussõpra Abjast ja gas, Meelis – kes praegu sõjaväes, kes komandeeringus,” Meelis Sõerd Mõisakülast. Meelis Sõerd Ettevalmistused valdade ühinemiseks Ühinemistee valinud Abja ja Hal- sinna valmimise järjekorras. ja konstruktiivsed ettepanekud on liste vald on asunud ettevalmistusi Ajalehe “Lõuna-Mulgimaa” det- teretulnud ja aitavad kaasa ühine- ühinemiseks etappide kaupa ellu sembrinumbri lisaväljaandena jõuab mise ettevalmistamisele. viima. Abja ja Halliste valla elanikeni spet- Edukaid mõttetalguid! Moodustati komisjonid, kes aruta- siaalne “Lõuna-Mulgimaa ühinemis- Lembit Kruuse, sid läbi oma valdkonnaga seonduvad leht”. “Lõuna-Mulgimaa” tellijad ühinemise konsultant Isadepäeva tähistati perepeoga probleemid. Komisjonides osalesid saavad “Ühinemislehe” detsembri- Abja Gümnaasiumis oli valla ja kooli ühisettevõtmisena isadepäevale juhid, haridus- ja kultuuritöötajad, numbri vahelehena, kõik mittetel- ÜHINEMISTEEMALISTE pühendatud kokkusaamine.
Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Päikesepaisteline Emadepäevapidu Hallistes
    Nr 5 MAI 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Päikesepaisteline emadepäevapidu Hallistes VALLAVANEMA VEERG Ema ajalehte loeb, Tellis väikeste põnnide va- Imeliselt päikseline emadepäev, kaunid päevad Kaja ema sülle poeb, nematele üle toreda beebi- emadepäeva eel ja järel teevad meele rõõmsaks. „Ega, ema, raamatu „Pisike puu“, mis Kogu loodus ärkab. Rohelus ja tärkavad õiepun- ma ei sega?“ on kingitus Eesti riigi poolt gad ootavad veel sooja vihmasabinat, et loodus „Ei sa sega,“ igale 2017. ja 2018. aastal täielikult virguks. Meie emad on need, kes vir- ütleb ema… sündinule lapsele. guvad pea alati kõigist varem. Ainult vanaemad Järgnes tore ja südamlik suudavad veel varem ärgata ja alustada oma Selle Heljo Männi luule- kontsert, milles tervitasid ja toimetusi. Ei saa me ilma emadeta. Nende omaka- tusega avas abivallavanem tänasid oma armsaid ema- Ene Maaten 10. mai õhtu- sid ja vanaemasid laulude, supüüdmatu armastus saadab meid terve elu. Kas poolikul Halliste rahvama- pillimängu ja tantsuga Hal- saame aru sellest suurest pühendumisest või läheb jas piduliku emadepäeva liste lasteaialapsed, Halliste meil selleks aega? Jagub meil ikka selleks aega? aktuse. Pidupäeva nautisid põhikooli ja Abja muusika- Kaks nädalat ja emadepäeva järel vallutab Abja- emad, vanaemad ja nende kooli õpilased. Paluoja Mulgi Pidu. Mulgi Pidu on kõikidele mul- suured ja väikesed pere- Halliste lasteaialaste tervitus emadele ja vanaemadele. Päikesepaistelise ema- kidele üle kogu maailma, et üle aasta kohtuda ning liikmed. Kõigepealt tervi- Foto Laine Pedaja depäeva peo lõpus said rõõmusõnumit laiali kanda haridust väärtustavate, tati aasta jooksul Halliste mälestuseks hõbemedaljon, listes“ ja teisel küljel Halliste kõik kohale tulnud maitsta töökate mulkide oskusest ka pidu pidada ja rõõmut- piirkonnas sündinud kõige millele ühele küljele oli vapp.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • VALIMISKOMISJONID JA -JAOSKONNAD ABJA VALLA Eelhääletamine 12.–14
    18. OKTOOBRIL ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE VALIMISED kohalikku elu suunama kuni 2013. deerivate erakondade, nimekirjade valitsusüksuses on moodustatud üks gimaalased, et meie eest otsustaksid AUSTATUD aasta sügiseni. ja üksiküritajate valimisplatvormid kogu selle territooriumi hõlmav ja meie käekäiku määraksid teised. Valimiste ladusamaks korraldami- ning kõigi kandidaatide lühitutvus- valimisringkond. Volikogude uude Tahame ja suudame ise oma valitud VALIJAD! seks otsustasid Abja ja Halliste vallas tuse, soovi korral ka foto. koosseisu pürgib Abja vallas 15 esindajate kaudu osalusdemokraatia ning Mõisaküla linnas valimistel osa- Valimisleht tuletab teile, head kohale kokku 82, Halliste vallas 11 põhimõttel ka lähiaastail kohalikku 18. oktoobril 2009 toimuvad Eesti levad erakonnad, valimisnimekirjad valijad, meelde ka, millal, kus ja kohale kokku 41 ja Mõisaküla linnas elu ise tulemuslikult korraldada. See- vabariigis kohalike omavalitsuste ja üksikkandidaadid anda valimiste kuidas saate hääletada, kuhu pöör- 13 kohale 33 kandideerijat. pärast mingemgi kõik, kellel selleks volikogude valimised. Rahvas va- eel välja käesoleva ühise Valimislehe. duda küsimuste või probleemide Mulgid on läbi aegade olnud ärksa seaduslik õigus, kindlasti valima! lib endi seast valla- ja linnavoliko- Leht avaldab kõrvuti üldise olulise korral jne. vaimuga ja tahtnud enda eest ise seis- Meelis Sõerd, gudesse inimesed, kes hakkavad valimisteabega piirkonnas kandi- Kõigis kolmes eelnimetatud oma- ta. Samuti ei soovi meie, tänased mul- Valimislehe toimetaja TARVILIKKU TEAVET Alates 3. oktoobrist 2009 võib valla või linna valimiskomisjon tühis- Eelhääletamine toimub 12.–14. ril 2009 toimub hääletamine kella registreerib valitud volikogu liikmed valija, kes 15. päeval enne valimis- tada kandidaatide registreerimisotsu- oktoobrini 2009 kõigis valimisjaos- 9.00–20.00. Toimub ka kodus hääle- oma otsusega pärast valimispäeva, päeva ei ole saanud valijakaarti või se või registreerimata jäetud isikud kondades kella 12.00–20.00.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Laule Ja Lugusid
    MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III INGRID RÜÜTEL Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa Kogumik jätkab sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. Suurim laulik oli Pärnumaa Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regi- Suvine Tõstamaa vaade 1920. Pildistatud Tõstamaa kiriku tornist. PäMu 59 F 477 laulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. laule ja lugusid Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, INGRID RÜÜTEL luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. Kevad 2017 Pulmarong möödumas Endla teatrist. PäMu 2000 F 3595:33 2 KOGUMISE OLUKORDADEST JA EESMÄRKIDEST MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III Pärnumaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 PÄRNUMAA LAULE JA LUGUSID Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond Raamatu koostaja Ingrid Rüütel Toimetaja Asta Niinemets Viiside noodistajad Ingrid Rüütel (laulud) ja Krista Sildoja (pillilood) Noodigraafika Edna Tuvi Tekstide litereerijad Ingrid Rüütel ja Erna Tampere Muusikatoimetaja Edna Tuvi Murdekeele
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Õisu Lasteaia Põhimäärus
    Väljaandja: Halliste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.04.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.12.2018 Avaldamismärge: RT IV, 09.04.2015, 20 Õisu Lasteaia põhimäärus Vastu võetud 17.11.2010 nr 16 jõustumine 20.11.2010 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 23.05.2012 01.06.2012 30.03.2015 RT IV, 09.04.2015, 7 12.04.2015 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, § 35 lg 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 2 ja 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimetus ja asukoht (1) Koolieelse lasteasutuse nimetus on Õisu Lasteaed (edaspidi lasteaed). (2) Lasteasutuse aadress: Viljandi maakond, Halliste vald, Õisu 7, 69502 , kontakttelefon 4365148. § 2. Haldusala (1) Lasteaed on Halliste Vallavalitsuse haldusalas tegutsev munitsipaallasteasutus. (2) Lasteaed juhindub oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seadusest ning sellest tulenevatest teistest lasteaeda puudutavatest õigusaktidest. § 3. Lasteaia liik ja struktuur (1) Lasteasutuse liik on lasteaed. (2) Lasteaias on liitrühm (2-7a lastele). (3) Hoolekogu ettepanekul on vallavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra. § 4. Lahtioleku- ja tööaeg Lasteaed on avatud kella 6.45 – 18.45 ni. [muudetud Halliste Vallavolikogu 23.05.2012 määrusega nr 8 – jõust. 01.06.2012] § 5. Teeninduspiirkond ning laste vastuvõtu ja väljaarvamise kord (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Õisu alevik, Ereste, Kaarli, Kalvre, Naistevalla, Rimmu, Saksaküla, Sammaste, Toosi, Päidre, Mõõnaste ja Ülemõisa külad. (2) Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab Halliste Vallavalitsus. Õisu Lasteaia põhimäärus Leht 1 / 5 § 6. Tegevuse eesmärk Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis arvestab lapse ealisi-, soolisi- ja individuaalseid vajadusi ja iseärasusi.
    [Show full text]
  • REE Koorilaager Muinasjutumaailmas!
    Nr 11 (209) Detsember 2012 Hind 0,26 € Abja lehekülg REE koorilaager lühidalt muinasjutumaailmas! Minu vanavanemate lugu Juba teist aastat korraldab Abja raamatukogu Jaan Rannapile pühendatud omaloominguvõistlust. Seekordse jutuvõistluse teemaks oli “Minu vanavanemate lugu”. Novembrikuu viimasel teisipäeval kogunes küünlasäras kultuurimajja vanaemasid ja vanaisasid, Abja gümnaasiu- mi õpilasi, taidlejaid ja kohalikku rahvast. Algas parimate kirjutajate tänamine. Töid hindavasse žüriisse kuulusid Ingrid Porkanen, Eve Raska, Laine Lindvest, Leida Lepland, Sirje Renter, Silvia Mälksoo, Siiri Meidla. Mälestused vanavanematest olid südamlikud ja siirad. Parimad olid: 5.–6.klass Eliisa Raal, Kirke Kask, Gerhard Põllumäe 7.–9. klass Keiro Luik, Rasmus Erik Viitas, Grethel See- gel 10.–12. klass Ly Metsaroos, Marlen Lees, Janne Kalda, Sigrit Saar, Laura Kulemina, Triin Kask, Sandra Saar. Hetk Mõisaküla kontserdist. Foto: Meelis Sõerd. Täiskasvanud Tiiu Lelle, Marje Kaaremaa, Sirje Renter, Silvia Mälksoo Eelmisel aastal kohtu- Tänavu pälvis Agu Sihvka preemia Gerhard Põllumäe. sime toredate prouadega Küünlasära ja piparkoogid lõid hinge jõulutunde. Aitäh Abja-Paluojalt, kes reisisid kõigile kirjutajatele! Inglismaale, et osaleda esi- meses Rahvusvahelise Eest- SIIRI MEIDLA laste Eksperimentaalkoori (REE) laululaagris. Kohe algusest peale tekkis meie vahel soe sõprus ja meil oli väga hea meel, kui kuulsime dirigent Reet Kromeli käest, EELK Mõisaküla koguduse juhatuse liige et ka nemad soovivad oma Niina Jegorova tänas pärast imeilusat kontserti koduvallas Abja-Paluojal REE koorilaagri korraldada. kirik-kontserdisaalis kuulajate nimel südamest nii koori kui ka soliste. Dirigent Reet Kromelile, Broneerisime juba vara- kult lennupileteid Eestisse kes oma koolivaheaegu lapsepõlves vanavanemate ja hakkasime novembri- juures Mõisakülas veetis, kinkis ta taldriku ko- kuu lõppu ootama. Tallinna lennujaamas maandudes dukiriku pildiga, mille on maalinud Vija Kuusk.
    [Show full text]