ABJA PAISJÄRVEST SAAB KAUNIS PUHKEALA Doonorid
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Rahvamaja saal sai uue kuue Rahvarohke tänupeoga avati uueneva Halliste rahvamaja renoveeritud kaunis saal. Uuenduskuuri käigus sai saal vana pragulise ja aukliku laudpõranda ase- mele heleda lakitud parkettpõranda. Välja vahetati kogu senine valgustus, lisaks paigaldati ka laevalgustus, mida varem üldse polnud. “Saal on nüüd avar, puhas, värske ja soe,” lausus rahvamaja juhataja Laine Pedaja. Uus valgustus tekitab juhataja sõnul hea enesetunde ja mõjub ins- pireerivalt. Tänu seinte, lae ja põranda soojustamisele ei puhu juba varem uued aknad saanud saalis tuul enam kusagilt läbi. Halliste Elu Arengu Seltsi renoveerimisprojekti rahastab PRIA. Projekti kogumaht on 1 143 000 krooni, millest 204 532 krooni moodustab Halliste valla kaasfinantseering. 10. mail alanud tööd lõpetas Pärlin AS 31. augustiks. Avapeol, mida sisustasid rahvamaja tantsukollektiivid, tänati nii siseku- jundaja Tiia Tohverit, ehitajaid kui kõiki saali uuenemisele kaasa aidanud inimesi. Nende hulgas on ka HEA Seltsi juhatuse liikmed Leho Aas, Pille Kommer, Laine Pedaja, Piret Pedaja ja Anna Song. “Töö tehti väga kenasti,” oli projekti kirjutanud Laine Pedaja rahul. Paraku kulus juba avapeoga lakikiht saali keskpõrandalt. “Peol oli umbes 150 inimest ja väljas hästi porine ilm, pärast ehitaja tegi mulle selgeks, et ma oleksin pidanud nõudma vahetusjalanõusid – ka meeste käest!” selgitas Pedaja. Põrand saab garantiitööna uue lakikihi, aga edaspidi palubki juhataja ini- mesi rahvamajja peole tulles võtta tantsukingad vahetusjalatsitena kaasa. Projektijuht Eve Lepmets (pildil) usub, et juba aasta pärast on Abja paisjärv ja selle ümbrus muutunud Rahvamaja tänapäevastamine jätkub. Järgnevalt soovib Laine Pedaja lasta kauniks puhkealaks. MEELIS SÕERDI foto panna kogu majale uue katuse ja sisse vee, sealhulgas ehitada praegune kuivkäimla ümber WC-deks, paigaldada soojaveeboiler ja ehitada dušinur- gad. Külaseltsi projekti selleks loodab ta esitada juba PRIA detsembrikuus ABJA PAISJÄRVEST SAAB avanevasse taotlusvooru. “Ootan rahvast uut maja vaatama ja igakülgselt rahvamaja töös osalema,” ei unusta juhataja tähtsustada ka rahvamaja sisulist tegevust. KAUNIS PUHKEALA Meelis Sõerd Abja paisjärve saneerimisel on käimas teine etapp, kõik saarekesed peale ühe. Kahes kohas on võimalik ka mille tulemusena uue ilme saav järv ja selle ümbrus ujuda – nii järve Viljandi maantee poolses otsas kui ka hakkavad tulevikus häid puhkevõimalusi pakkuma. endise autobaasi juures. Viimase kõrvale on kavas tuleval Saneerimisprojekti autori ja juhi, Abja valla arendus- aastal rajada rannavolle plats, raha selleks planeeritakse nõuniku Eve Lepmetsa sõnul on Abja paisjärve, mis on valla eelarvest. Lähemasse tulevikku jääb ka valgustuse rahvasuus tuntud Baasi järvena, saneerimistööde teise rajamine ümber järve, millest Abja elanikud on Lepmetsa etapi eesmärk saavutada järve ja selle kaldaala renoveeri- sõnul juba aastaid puudust tundnud. mise abil veekogu hea keemiline ja bioloogiline kvaliteet Teise etapi saneerimistöid rahastab Keskkonnainves- ja muuta siinne elukeskkond puhtamaks. teeringute Keskus 2 597 111, 10 krooni ja Abja vald küm- “Teise etapi tööd toimuvad neljas järgus. Põhiline töö nendiku ehk 288 567, 90 krooni ulatuses. Töid teostab OÜ paisjärve renoveerimisel on järve settest puhastamine,” Taltsi Talu. Mõõdistatav ala on 8,5 ja veepeegli pindala selgitas projektijuht. Et veokulusid kokku hoida, rajati 4,8 hektarit. Projekt on kavas lõpetada 1. septembriks setteladestusplatsid ümber järve. Kus tarvis, raiuti võsa 2009. ja võeti mõni ette jäänud puu maha – kõike seda tänu Tööde esimese etapi käigus viidi 2007. aasta algul teist järveäärsete maaomanike vastutulekule. etappi ette valmistades läbi paisjärve 8,5-hektarilise ala Tööde käigus kaevati lahti ja kujundati ümber pais- geodeetilise aluse koostamine ja mullastiku-uuringud, järve Viljandi maantee poolne kinnikasvanud osa. Sinna mida rahastas samuti KIK. ehitatakse tulevikus ka jalakäijate sild. Järve läänepool- Abja paisjärv omab määravat osa järveäärse elamura- ses otsas on plaanis korrastada vee äravoolu reguleeriv jooni ja kogu linna ning valla elukeskkonna parendamisel truup. Etapp lõpeb heakorra- ja haljastustöödega järve ja looduskeskkonna kujundamisel. Järv rajati 1970. aastal Halliste rahvamaja hiljuti valminud uude saali on juba jõudnud ka ümbruses. Paluoja oja ülespaisutamise tulemusena. Põhiliselt saab välismaalased. Grupp põhjamaade tudengeid sai seal Halliste vallavanema “Suuremad kaeve- ja haljastustööd on kavas ära teha järv toidet allikatest, sadevetest ja Paluoja ojast. Puhkeala- Andres Rõigase ettekande vahendusel ülevaate valla arengust taasiseseis- selle aasta lõpuks, enne kui päris külmade saabudes töö na oli järv seni kasutamiskõlbmatu, sest vesi oli halb. vuse perioodil Euroopa Liidu toel. MEELIS SÕERDI foto peatub,” üles Eve Lepmets. Ta lisas, et järves jäävad alles Meelis Sõerd Doonorid hoolivad oma tervisest Doonoripäeval Mõisakülas, 28. oktoobril uuris “Lõu- loetles ta nimesid, õhutades verd andma tulema ka kõiki na-Mulgimaa”, miks hulk mõisakülalasi järjepidevalt teisi kaaslinlasi, keda tervis ja vanus lubavad. – kes aastaid, kes juba aastakümneid – vabatahtlikult “Ma võin teisest käest ka verd anda,” oli naljaga poo- doonorina oma verd loovutavad. leks valmis nooruke Pille Tamson, kellel läheb doonorina Selgus, et põhjuseks pole ei Pärnu Veretalituselt doo- kolmas aasta. Esimest korda tuli ta verd andma Maarika noreile jagatavad toidupakid, loosi minevad Wendre Siiguri õhutusel. tekid ega ka kutsed iga-aastasele doonorite austamispeole “Palju kergem on kohe,” kirjeldas oma vereandmise Pärnus Endla teatris. järgset enesetunnet juba kaheksa aastat doonoriks olnud “Väga hea enesetunne on pärast,” ütles viiekümnen- Maarika. “Esimest korda päris üksi ei julgenud tulla, võtsin dates eluaastates keskealine naisdoonor, kes oma nime ei ikka kellegi kaasa,” meenutas ta. Doonoriteks on olnud soovinud avaldada, põhjuseks, miks ta juba kümmekond juba ka kolm Maarika Siiguri vanemat last neljast. aastat kaks korda aastas (rohkem naistel ei lubata) käib Tunkedes keskealine Jüri Berggrünfeld käis verd oma verd loovutamas. “Tänagi tulles olin natuke när- andmas remonditöö vahepeal, mida ta kultuurimajas Mulgimaa raamatusõpradel oli meeldiv võimalus kohtuda Abjas kor- viline, aga nii kui pikali sain, oli kohe väga hea tunne.” tegemas oli. “Viis-kuus aastat olen käinud juba,” sõnas raga nelja Eesti kirjamehega. MEELIS SÕERDI foto Kogu protseduur 450 milliliitri vere loovutamiseks võttis pärast vere andmist end igati normaalselt tundnud mees. naise sõnul aega kõigest mõne minuti. “Väga hästi tuli “Hommikul sõin vorstileiba, -saia kohviga,” rõhudes, et veri välja,” lisas staažikas doonor reipalt. enne vere andmist tulebki süüa. Kui tööaeg võimaldab, Kohtuti kirjanikega “Hea!” kiitis enesetunnet pärast vereandmist ka kesk- on ta valmis tulema verd andma ka tulevikus. Kirjandushuvilised Abjast ja Mõisakülast kasutasid võimalust kohtuda ealine Vilve Peipins “Ka pärast on mul tervis parem,” “Doonoreid täna on, aga on ka rohkem olnud,” hindas kirjandusõhtul Abja kultuurimajas nelja Eesti kirjamehega. tõdes Vilve. “Kui muidu mõnikord hakkab pea ringi käi- vereandjate seekordset hulka Pärnu Veretalituse vanem- Viiendat korda aset leidnud kirjandustuuri “Eesti kirjanikud Eesti raama- ma, siis peale vereandmist on kaua aega hea olla, ma õde Lea Leitmäe. “Paar aastat tagasi, kui gümnaasium tukogudes” raames olid Mulgimaal külas vabakutseline kirjanik ja maali- sellepärast käingi,” lisas ta. “Kahekümne kahe aastaselt alles oli, siis oli neid ikka tunduvalt rohkem ja võeti väga kunstnik Toomas Vint, Mulgimaalt Kärstna kandist pärit luuletaja Hannes hakkasin ja nüüd olen nelikümmend üheksa,” rehkendas aktiivselt doonoripäevadest osa,” ütles ta doonoripäe- Varblane ning luuletaja ja esseist Peep Ilmet. Kirjanike delegatsiooni juhtis Vilve oma doonoristaaži. “Algul olime Tartu, nüüd Pärnu val Mõisaküla kultuurimaja väikeses saalis. Veretalituse kirjanik, esseist ja filmikriitik Tarmo Teder. Veretalituse all,” meenutas kõik need aastad Mõisakülas töötajad loodavad, et saavad tulevikus taas kasutada Kirjamehed tutvustasid kuulajaile endid ja oma loomingut ja vastasid verd loovutanud naine. mõnda avaramat ruumi, näiteks kultuurimaja suurt saali, kirjandushuviliste küsimustele. Vilve julgustusel on doonoriks hakanud ka palju ko- kus seekord oli parajasti tantsuproov, või koolimaja või Huvitaval kirjandusõhtul Abja kultuurimaja väikeses saalis, mille korral- halikke noori. “Pakal, Rauno, Kuningas, Margo, Kunin- viilhalli, kus käisid õppetunnid. das Abja raamatukogu, osales ligi paarkümmend kirjandussõpra Abjast ja gas, Meelis – kes praegu sõjaväes, kes komandeeringus,” Meelis Sõerd Mõisakülast. Meelis Sõerd Ettevalmistused valdade ühinemiseks Ühinemistee valinud Abja ja Hal- sinna valmimise järjekorras. ja konstruktiivsed ettepanekud on liste vald on asunud ettevalmistusi Ajalehe “Lõuna-Mulgimaa” det- teretulnud ja aitavad kaasa ühine- ühinemiseks etappide kaupa ellu sembrinumbri lisaväljaandena jõuab mise ettevalmistamisele. viima. Abja ja Halliste valla elanikeni spet- Edukaid mõttetalguid! Moodustati komisjonid, kes aruta- siaalne “Lõuna-Mulgimaa ühinemis- Lembit Kruuse, sid läbi oma valdkonnaga seonduvad leht”. “Lõuna-Mulgimaa” tellijad ühinemise konsultant Isadepäeva tähistati perepeoga probleemid. Komisjonides osalesid saavad “Ühinemislehe” detsembri- Abja Gümnaasiumis oli valla ja kooli ühisettevõtmisena isadepäevale juhid, haridus- ja kultuuritöötajad, numbri vahelehena, kõik mittetel- ÜHINEMISTEEMALISTE pühendatud kokkusaamine.