Rahvamaja saal sai uue kuue Rahvarohke tänupeoga avati uueneva Halliste rahvamaja renoveeritud kaunis saal. Uuenduskuuri käigus sai saal vana pragulise ja aukliku laudpõranda ase- mele heleda lakitud parkettpõranda. Välja vahetati kogu senine valgustus, lisaks paigaldati ka laevalgustus, mida varem üldse polnud. “Saal on nüüd avar, puhas, värske ja soe,” lausus rahvamaja juhataja Laine Pedaja. Uus valgustus tekitab juhataja sõnul hea enesetunde ja mõjub ins- pireerivalt. Tänu seinte, lae ja põranda soojustamisele ei puhu juba varem uued aknad saanud saalis tuul enam kusagilt läbi. Halliste Elu Arengu Seltsi renoveerimisprojekti rahastab PRIA. Projekti kogumaht on 1 143 000 krooni, millest 204 532 krooni moodustab Halliste valla kaasfinantseering. 10. mail alanud tööd lõpetas Pärlin AS 31. augustiks. Avapeol, mida sisustasid rahvamaja tantsukollektiivid, tänati nii siseku- jundaja Tiia Tohverit, ehitajaid kui kõiki saali uuenemisele kaasa aidanud inimesi. Nende hulgas on ka HEA Seltsi juhatuse liikmed Leho Aas, Pille Kommer, Laine Pedaja, Piret Pedaja ja Anna Song. “Töö tehti väga kenasti,” oli projekti kirjutanud Laine Pedaja rahul. Paraku kulus juba avapeoga lakikiht saali keskpõrandalt. “Peol oli umbes 150 inimest ja väljas hästi porine ilm, pärast ehitaja tegi mulle selgeks, et ma oleksin pidanud nõudma vahetusjalanõusid – ka meeste käest!” selgitas Pedaja. Põrand saab garantiitööna uue lakikihi, aga edaspidi palubki juhataja ini- mesi rahvamajja peole tulles võtta tantsukingad vahetusjalatsitena kaasa.  Projektijuht Eve Lepmets (pildil) usub, et juba aasta pärast on Abja paisjärv ja selle ümbrus muutunud Rahvamaja tänapäevastamine jätkub. Järgnevalt soovib Laine Pedaja lasta kauniks puhkealaks. MEELIS SÕERDI foto panna kogu majale uue katuse ja sisse vee, sealhulgas ehitada praegune kuivkäimla ümber WC-deks, paigaldada soojaveeboiler ja ehitada dušinur- gad. Külaseltsi projekti selleks loodab ta esitada juba PRIA detsembrikuus ABJA PAISJÄRVEST SAAB avanevasse taotlusvooru. “Ootan rahvast uut maja vaatama ja igakülgselt rahvamaja töös osalema,” ei unusta juhataja tähtsustada ka rahvamaja sisulist tegevust. KAUNIS PUHKEALA Meelis Sõerd Abja paisjärve saneerimisel on käimas teine etapp, kõik saarekesed peale ühe. Kahes kohas on võimalik ka mille tulemusena uue ilme saav järv ja selle ümbrus ujuda – nii järve Viljandi maantee poolses otsas kui ka hakkavad tulevikus häid puhkevõimalusi pakkuma. endise autobaasi juures. Viimase kõrvale on kavas tuleval Saneerimisprojekti autori ja juhi, Abja valla arendus- aastal rajada rannavolle plats, raha selleks planeeritakse nõuniku Eve Lepmetsa sõnul on Abja paisjärve, mis on valla eelarvest. Lähemasse tulevikku jääb ka valgustuse rahvasuus tuntud Baasi järvena, saneerimistööde teise rajamine ümber järve, millest Abja elanikud on Lepmetsa etapi eesmärk saavutada järve ja selle kaldaala renoveeri- sõnul juba aastaid puudust tundnud. mise abil veekogu hea keemiline ja bioloogiline kvaliteet Teise etapi saneerimistöid rahastab Keskkonnainves- ja muuta siinne elukeskkond puhtamaks. teeringute Keskus 2 597 111, 10 krooni ja Abja vald küm- “Teise etapi tööd toimuvad neljas järgus. Põhiline töö nendiku ehk 288 567, 90 krooni ulatuses. Töid teostab OÜ paisjärve renoveerimisel on järve settest puhastamine,” Taltsi Talu. Mõõdistatav ala on 8,5 ja veepeegli pindala selgitas projektijuht. Et veokulusid kokku hoida, rajati 4,8 hektarit. Projekt on kavas lõpetada 1. septembriks setteladestusplatsid ümber järve. Kus tarvis, raiuti võsa 2009. ja võeti mõni ette jäänud puu maha – kõike seda tänu Tööde esimese etapi käigus viidi 2007. aasta algul teist järveäärsete maaomanike vastutulekule. etappi ette valmistades läbi paisjärve 8,5-hektarilise ala Tööde käigus kaevati lahti ja kujundati ümber pais- geodeetilise aluse koostamine ja mullastiku-uuringud, järve Viljandi maantee poolne kinnikasvanud osa. Sinna mida rahastas samuti KIK. ehitatakse tulevikus ka jalakäijate sild. Järve läänepool- Abja paisjärv omab määravat osa järveäärse elamura- ses otsas on plaanis korrastada vee äravoolu reguleeriv jooni ja kogu linna ning valla elukeskkonna parendamisel truup. Etapp lõpeb heakorra- ja haljastustöödega järve ja looduskeskkonna kujundamisel. Järv rajati 1970. aastal  Halliste rahvamaja hiljuti valminud uude saali on juba jõudnud ka ümbruses. Paluoja oja ülespaisutamise tulemusena. Põhiliselt saab välismaalased. Grupp põhjamaade tudengeid sai seal Halliste vallavanema “Suuremad kaeve- ja haljastustööd on kavas ära teha järv toidet allikatest, sadevetest ja Paluoja ojast. Puhkeala- Andres Rõigase ettekande vahendusel ülevaate valla arengust taasiseseis- selle aasta lõpuks, enne kui päris külmade saabudes töö na oli järv seni kasutamiskõlbmatu, sest vesi oli halb. vuse perioodil Euroopa Liidu toel. MEELIS SÕERDI foto peatub,” üles Eve Lepmets. Ta lisas, et järves jäävad alles Meelis Sõerd

Doonorid hoolivad oma tervisest Doonoripäeval Mõisakülas, 28. oktoobril uuris “Lõu- loetles ta nimesid, õhutades verd andma tulema ka kõiki na-Mulgimaa”, miks hulk mõisakülalasi järjepidevalt teisi kaaslinlasi, keda tervis ja vanus lubavad. – kes aastaid, kes juba aastakümneid – vabatahtlikult “Ma võin teisest käest ka verd anda,” oli naljaga poo- doonorina oma verd loovutavad. leks valmis nooruke Pille Tamson, kellel läheb doonorina Selgus, et põhjuseks pole ei Pärnu Veretalituselt doo- kolmas aasta. Esimest korda tuli ta verd andma Maarika noreile jagatavad toidupakid, loosi minevad Wendre Siiguri õhutusel. tekid ega ka kutsed iga-aastasele doonorite austamispeole “Palju kergem on kohe,” kirjeldas oma vereandmise Pärnus Endla teatris. järgset enesetunnet juba kaheksa aastat doonoriks olnud “Väga hea enesetunne on pärast,” ütles viiekümnen- Maarika. “Esimest korda päris üksi ei julgenud tulla, võtsin dates eluaastates keskealine naisdoonor, kes oma nime ei ikka kellegi kaasa,” meenutas ta. Doonoriteks on olnud soovinud avaldada, põhjuseks, miks ta juba kümmekond juba ka kolm Maarika Siiguri vanemat last neljast. aastat kaks korda aastas (rohkem naistel ei lubata) käib Tunkedes keskealine Jüri Berggrünfeld käis verd oma verd loovutamas. “Tänagi tulles olin natuke när- andmas remonditöö vahepeal, mida ta kultuurimajas  Mulgimaa raamatusõpradel oli meeldiv võimalus kohtuda Abjas kor- viline, aga nii kui pikali sain, oli kohe väga hea tunne.” tegemas oli. “Viis-kuus aastat olen käinud juba,” sõnas raga nelja Eesti kirjamehega. MEELIS SÕERDI foto Kogu protseduur 450 milliliitri vere loovutamiseks võttis pärast vere andmist end igati normaalselt tundnud mees. naise sõnul aega kõigest mõne minuti. “Väga hästi tuli “Hommikul sõin vorstileiba, -saia kohviga,” rõhudes, et veri välja,” lisas staažikas doonor reipalt. enne vere andmist tulebki süüa. Kui tööaeg võimaldab, Kohtuti kirjanikega “Hea!” kiitis enesetunnet pärast vereandmist ka kesk- on ta valmis tulema verd andma ka tulevikus. Kirjandushuvilised Abjast ja Mõisakülast kasutasid võimalust kohtuda ealine Vilve Peipins “Ka pärast on mul tervis parem,” “Doonoreid täna on, aga on ka rohkem olnud,” hindas kirjandusõhtul Abja kultuurimajas nelja Eesti kirjamehega. tõdes Vilve. “Kui muidu mõnikord hakkab pea ringi käi- vereandjate seekordset hulka Pärnu Veretalituse vanem- Viiendat korda aset leidnud kirjandustuuri “Eesti kirjanikud Eesti raama- ma, siis peale vereandmist on kaua aega hea olla, ma õde Lea Leitmäe. “Paar aastat tagasi, kui gümnaasium tukogudes” raames olid Mulgimaal külas vabakutseline kirjanik ja maali- sellepärast käingi,” lisas ta. “Kahekümne kahe aastaselt alles oli, siis oli neid ikka tunduvalt rohkem ja võeti väga kunstnik Toomas Vint, Mulgimaalt Kärstna kandist pärit luuletaja Hannes hakkasin ja nüüd olen nelikümmend üheksa,” rehkendas aktiivselt doonoripäevadest osa,” ütles ta doonoripäe- Varblane ning luuletaja ja esseist Peep Ilmet. Kirjanike delegatsiooni juhtis Vilve oma doonoristaaži. “Algul olime Tartu, nüüd Pärnu val Mõisaküla kultuurimaja väikeses saalis. Veretalituse kirjanik, esseist ja filmikriitik Tarmo Teder. Veretalituse all,” meenutas kõik need aastad Mõisakülas töötajad loodavad, et saavad tulevikus taas kasutada Kirjamehed tutvustasid kuulajaile endid ja oma loomingut ja vastasid verd loovutanud naine. mõnda avaramat ruumi, näiteks kultuurimaja suurt saali, kirjandushuviliste küsimustele. Vilve julgustusel on doonoriks hakanud ka palju ko- kus seekord oli parajasti tantsuproov, või koolimaja või Huvitaval kirjandusõhtul Abja kultuurimaja väikeses saalis, mille korral- halikke noori. “Pakal, Rauno, Kuningas, Margo, Kunin- viilhalli, kus käisid õppetunnid. das Abja raamatukogu, osales ligi paarkümmend kirjandussõpra Abjast ja gas, Meelis – kes praegu sõjaväes, kes komandeeringus,” Meelis Sõerd Mõisakülast. Meelis Sõerd Ettevalmistused valdade ühinemiseks Ühinemistee valinud Abja ja Hal- sinna valmimise järjekorras. ja konstruktiivsed ettepanekud on liste vald on asunud ettevalmistusi Ajalehe “Lõuna-Mulgimaa” det- teretulnud ja aitavad kaasa ühine- ühinemiseks etappide kaupa ellu sembrinumbri lisaväljaandena jõuab mise ettevalmistamisele. viima. Abja ja Halliste valla elanikeni spet- Edukaid mõttetalguid! Moodustati komisjonid, kes aruta- siaalne “Lõuna-Mulgimaa ühinemis- Lembit Kruuse, sid läbi oma valdkonnaga seonduvad leht”. “Lõuna-Mulgimaa” tellijad ühinemise konsultant Isadepäeva tähistati perepeoga probleemid. Komisjonides osalesid saavad “Ühinemislehe” detsembri- Abja Gümnaasiumis oli valla ja kooli ühisettevõtmisena isadepäevale juhid, haridus- ja kultuuritöötajad, numbri vahelehena, kõik mittetel- ÜHINEMISTEEMALISTE pühendatud kokkusaamine. sotsiaalsfääri esindajad, majandus- lijaist vallaelanikud otsepostituse RAHVAKOOSOLEKUTE AJAD Pereüritusele tulnud isad-emad ei mahtunud kahte pikka peolauda äragi. spetsialistid, kolmanda sektori esin- teel (ilma põhileheta). • 4. detsembril Abja kultuurima- Sellele vaatamata leidus koht, kus õpilaste väikest kontserdikava jälgida ja dajad ning paljud oma ala asjatund- “Ühinemislehes” esitame ühine- jas peotorti süüa, kõigile. Lastele valmistas rõõmu isadega koos ringmängu jad. Kõik koosolekud olid tõhusad ja mislepingu projekti ja saame juba ka- • 5. detsembril Kaarli rahvama- mängida. Kavas oli ka viktoriin ja võimlas lõbus sportlik pereteatevõistlus. konstruktiivsed. Arutelude eesmärk jastada rahvakoosolekuid. Omavalit- jas Suurelt ekraanilt vaadati lõpuks koos meeleolukat joonisfilmi. oli realiseerida uues omavalitsuses susjuhid vastavad rahvalt laekunud • 8. detsembril Halliste rahvama- Meelis Sõerd mõlema valla parimad küljed. ühinemisteemalistele küsimustele ja jas Väga oluliseks peeti rahva kaasa- ettepanekutele. Samuti on lehes eda- • 9. detsembril Kamara külatoas mist protsessi. Selleks lepiti kokku siste ühinemistegevuste planeeritav • 10. detsembril Õisu mõisa pea- erinevates piirkondades rahvakoos- ajagraafik jm. hoones olekute korraldamise ajad. Rahva- Tegelikult tahaks rääkida ja põh- • 11. detsembril Uue-Kariste rah- koosolekutel esinevad töögruppide jalikku infot anda kõikidele inimes- vamajas liikmed ja tutvustavad kõikidele tele, kuid see pole lihtsalt võimalik. • 12. detsembril Penuja külatoas asjast huvitatutele komisjonides Seetõttu peame valitud taktikat het- • 15. detsembril Aino Londi Palu läbiarutatut ning valgustavad ühi- kel parimaks ja loodame, et valitud talus Abja-Vanamõisa külas nemisega seonduvat. meetodiga suudame vallarahvast • 16. detsembril Vana-Kariste selt- Haldusreformi materjalid on kätte- maksimaalselt kaasata. simajas. saadavad nii Abja kui ka Halliste valla Palun kindlasti inimestel osaleda Kõik koosolekud algavad õhtul koduleheküljel ja uus info lisandub rahvakoosolekutel. Kõik küsimused kell 18.

kita talu, Kaarli küla) joogivee kaevu Hajaasustuse veeprogrammi puurimiseks 24 952 krooni • VELLO AKEL (Vabamatsi talu, Vabamatsi tulemustest Halliste vallas küla) puurkaevu rajamiseks ja vee kvaliteedi analüüsiks 82 517 krooni  Abja Gümnaasiumi ruumes toimus isadepäeval vaheldusrikka kavaga Hajaasustuse veeprogrammi ees- Andres Rõigas, Anneli Pälsing, Kadri • NIINA VARBLANE joogivee kaevu osavõturohke perepidu. MEELIS SÕERDI foto märk on kõigi maakondade haja- Reimann, Vahur Aasna, Taivo Saar puurimiseks, vajalike seadmete soe- asustusega piirkondades majapida- ja Tervisekaitsetalituse töötaja Malle tamiseks ja vee kvaliteedi analüüsiks mistele joogivee kättesaadavuse ta- Karrist, tutvusid taotlustes kajastatud 25 423 krooni • EDA NIIN salvkae- gamine või parandamine. Seejuures asjaoludega kohapeal. vu puhastamiseks, süvendamiseks riik, kohalik omavalitsus ja taotleja ja vee kvaliteedi analüüsiks 9444 rahastavad igaüks konkreetse pro- Vallavalitsuse otsusel said toetust krooni • REIN ROSSON joogivee jekti maksumusest kolmandiku. • AIRE ARU (Leemendi talu, Kalvre kaevu puurimiseks 25 482 krooni • Halliste vallas on joogivee prob- küla) puurkaevu rajamiseks ja vee AVO TIIRATS puurkaevu rajamiseks, leem väga tõsine, seda näitas haja- kvaliteedi analüüsiks 44 555 krooni veetõstmeseadmete paigalduseks asustusega piirkondade elanike suur • EHA KASK (Peenra 1, Hõbemäe ja vee kvaliteedi analüüsiks 82 908 huvi programmi vastu. Vald oli sun- küla) šahtkaevu süvendamiseks, krooni. nitud riigilt lisaraha küsima, et või- puhastamiseks ja vee kvaliteedi malikult paljud probleemid leiaksid analüüsiks 9287 krooni • ELE SAAR Kui kellelgi veel on joogivee saa- lahendust. (Sillaotsa talu, Mulgi küla) joogivee mise või kvaliteediga probleeme, siis Kokku esitati Halliste vallas 16 taot- kaevu puurimiseks ja vajalike sead- palume kindlasti osaleda programmi lust, millest rahastati 13. Toetust taot- mete soetamiseks 18 409 krooni • 2009. aasta taotlusvoorus. Praegu on letakse kogusummas 676 598 krooni. IVI ALP (Lohu talu, Uue-Kariste sobiv aeg rahulikult mõelda, millist Taotlusvoorule eraldatud summa on küla) šahtkaevu süvendamiseks, kaevu on otstarbekas rajada või 469 894 krooni, rahuldatud toetuste puhastamiseks, veevärgi ehituseks piisaks vana kaevu puhastamisest. kogusumma 447 948 krooni. ja vee kvaliteedi analüüsiks 15 976 Seejärel tuleks võtta firmadelt mitu Peamisteks probleemideks olid: 1) krooni • KALEV RANG (Rangi hinnapakkumist, et valida nende olemasolevas kaevus ei jätku piisavalt talu, Rimmu küla) joogivee puhas- hulgast soodsaim. vett või on see halb; 2) majapidamise tamiseks vajalike seadmete soeta-  Puudeinimeste ühenduse novembrikuisel koosviibimisel Mõisakülas Kõik veeprobleemid ei leia lahen- lähedal on olemas kaev, kuid puudu- miseks ja vee kvaliteedi analüüsiks dust koheselt, seetõttu varugem esitlesid sealsed käsitöömeistrid kauneid omatehtud põllesid ja käsitöö- vad vajalikud seadmed ja joogiveeto- 13225 krooni • LEA LÜKK (Tõru talu, kotte. MEELIS SÕERDI foto kannatust. Programmi tegevused rustik; 3) vesi on halb ja see tuuakse Kalvre küla) puurkaevu rajamiseks, peavad olema ellu viidud hiljemalt mujalt. vee pumpamiseks vajalike sead- 31. detsembriks 2012. Kuna Halliste vallas oli taotlustes mete soetamiseks ja vee kvaliteedi Ühenduse liikmed küsitud toetuste kogusumma suurem analüüsiks 82 714 krooni • LEMMI Jälgige informatsiooni Halliste kui toetusteks ettenähtud vahendite PAUL (Lõksi, Kalvre küla) šahtkaevu valla kodulehel või ajalehes “Lõuna pidasid mardipidu kogusumma, tuli teha hindamisprot- puhastamiseks, veevärgi ehituseks Mulgimaa”. Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste Ühingu liikmed Abjast ja Mõisa- seduur. Hajaasustuse veeprogrammi ja vajalike seadmete soetamiseks Anneli Pälsing, külast pidasid Mõisaküla kultuurimajas vaheldusrikka kadripeo. hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad 13 056 krooni • MEELIS POOM (Mi- maanõunik Rahvaliku kavaga esinesid saalis teelaudades istet võtnud ühingu liik- metele Mõisaküla mulgi folklooriringi lapsed. Nupukust prooviti mõis- tatuste lahendamisel. Mardi- ja kadritavadest ning hingedeajast kõneles mõisakülalane Maia Pullerits. Käsitöö asjatundjana tutvustas ta seejärel Mõisaküla käsitööringi liikmete valmistatud kauneid põllesid ja käsitöökotte, OMAVALITSUSKROONIKAT mida nende autorid saalis muusika saatel esitlesid. Kehakinnituseks pakuti tervisetee kõrvale Lätimaal valmistatud eri sorti ABJA VALLAVOLIKOGU MWh, millele lisandub seaduses ette 2008/2009. õppeaastaks järgnevalt: maitsvaid pirukaid. Need oli Ruhjast toonud mõisakülalane Ilga Suurmets, • (23. X) kinnitas Abja valla aren- nähtud käibemaks. HALLISTE PÕHIKOOL – lapseva- tutvustamaks naaberrahva pirukatooteid. gukava aastateks 2009–2013; nemad Tea Eller, Katrin Tukk, Anneli Koosviibimine algas Mõisaküla solisti Edgar Vaglaotsa lauluga. Lõpetu- • tegi muudatusi valla 2008. aasta HALLISTE VALLAVOLIKOGU Roosalu, Kai Kannistu, Mirje Kallaste, seks laulis kogu saal laululehtede järgi mitu meeleolukat rahvalikku laulu. eelarvesse 136 936 krooni mahus; • (31. X) kinnitas valla 2008. aasta kooli esindaja Made Kotkas ja valla Abjalastest ühenduse liikmed viis neid peole toonud buss viimaks tagasi • määras Abja Vallavalitsuse 2008. esimese lisaeelarve tulud summas esindaja Vahur Aasna; ÕISU LASTE- kodulinna. Meelis Sõerd aasta aastaaruande auditeerimise au- 1 700 000 krooni ja kulud summas AED – lapsevanemad Monika Rauba, diitoriks Evald Veldemanni Audiitor- 1 111 320 krooni; Merike Nõumees, Alar Adelberg, büroo ELSS AS-ist; • vaatas läbi valla arengukava aas- lasteaia esindaja Mare Kuur ja val- Võistlesid noored matemaatikud • määras Abja Gümnaasiumi tateks 2008-2018 ja tegi selles muu- la esindaja Rein Tarkus ; HALLISTE hoolekogusse volikogu poolseks datusi. LASTEAED Pääsuke – lapsevanemad Halliste Põhikoolis toimus kuues Lõuna-Mulgimaa õpilaste matemaa- esindajaks volikogu esimehe Taevo Anne Jakobi, Mari Visnap, Sirle Tellis, tikaülesannete lahendamise võistlus “Mulgi Pähkel”. Viitase. HALLISTE VALLAVALITSUS lasteaia esindaja Helle Lapp ja valla Võistlustel osales kokku 42 õpilast Abja ja August Kitzbergi nimelisest Güm- • (16. X) algatas lihtmenetlusena esindaja Inga Tiirats. naasiumist ning Halliste Põhikoolist. Võisteldi peastarvutamises, mõõtühikute ABJA VALLAVALITSUS riigihanke seoses Halliste Põhikooli teisendamises ning arvutus-ja nuputamisülesannete lahendamises. • (20. X) maksis toetust oktoobri- võimla ehitusega võetava investeeri- MÕISAKÜLA Parimad lahendajad olid V klassist: 1. Kristjan Lääts (AG), 2. Silver Kask kuu eest lastele ja peredele (1 taotleja) mislaenu omafinantseeringu tagami- LINNAVOLIKOGU (AG) ja 3. Sten Sinimäe (HPK); VI klassist: 1. Henri Tõnts (AKG), 2. Marelle 1000 krooni, ühele puudega inimese- seks, piirsummas 5 miljonit krooni, • (30. X) tegi muudatusi kehtivas Sillaste (AKG) ja 3. Janno Ligur (AKG); VII klassist: 1. Raili Paju (AKG), 2. le 700 krooni ning raske ja sügava tagasimaksmise tähtajaga 84 kuud; hooldajatoetuse maksmise eeskir- Holger Kallaste (HPK) ja 3. Artur Rõigas (AG); VIII klassist: 1. Evelin Aasna puudega inimestele (20 taotlejat) moodustas hankekomisjoni koossei- jas; (AG), 2. Cristin Algo (AKG) ja 3. Anne-Ly Nassar (HPK); IX klassist: 1. Mihkel kokku 8620 krooni; sus Andres Rõigas, Leho Tamvere ja • arutas esimesel lugemisel Mõi- Hiob (AG), 2. Liis Rüütel (HPK) ja 3. Kristi Kõpp (AG). Parimad pähklipurejad • maksis toimetulekutoetust ok- Lille Mäger; saküla Kooli arengukava aastateks said toredad auhinnad. toobrikuu eest (7 taotlejat) kokku • kinnitas hajaasustuse veeprog- 2008–2011; Võistlust toetas Viljandimaa matemaatikaõpetajate aineühendus. 7310 krooni; rammist toetuse saajate nimekirja; • kuulas ära volikogu esimehe Jor- Made Kotkas • andis välja raieloa Abja Elamu (30. X) kinnitas septembri toime- ma Õiguse info. OÜ-le Abja-Paluoja linnas bussijaama tulekutoetuse saajate nimekirja sum- läänetiival ühe jalaka, Posti tn ühe mas 10 474 krooni; • (21. X) MÕISAKÜLA Naisselts algatas kestva projekti vahtra ja Abja paisjärve põhjakaldal • andis välja raieloa Halliste ale- LINNAVALITSUS Uue-Kariste – Rimmu Naisseltsi koostatud pikemaajaline projekt, mis kolme puu (segavad järve puhasta- vikus Nurme tn 3 kümne kuivanud • määras ja maksis välja oktoobri- kannab nimetust “Aeg enesele”, pakub järgneval poolaastal huvitavat mist) langetamiseks, ja Ants Arrole paplipuu raiumiseks; kuu toimetulekutoetused (5 taotlejat) tegevust nii piirkonna naistele kui lastele. Pärnu mnt 15a ühe vahtra langeta- • andis välja kirjaliku nõusoleku kokku 6192 krooni; Uue-Kariste – Rimmu Naisseltsi juhatuse liige Anneli Pälsing nimetas miseks; MTÜ-le Külaselts Rimmo infosten- • andis FIE Silvi Pärnale loa jõu- 2009. aasta algul algava ja kuus kuud kestva projekti raames suuremate • kinnitas Abja lasteaia ja selle Ka- di-kaardi paigaldamiseks Rimmu lulaada korraldamiseks Mõisaküla ettevõtmistena kõigepealt esmaabikursusi. Koolitusel Vilmix AS-is õpitak- mara rühma hoolekogu 2008/2009. raamatukogu juurde Halliste vallale kultuurimajas 11. detsembril kella se meisterkondiiter Urmas Jalaka juhendamisel suhkrumassist lillede val- õppeaastaks koosseisus Angelyka kuuluvale maale; 9–16; mistamist. Nii nagu möödunud, nii ka sel vastlapäeval sõidetakse lastega Turbel, Elo Saar, Mirjam Järve, Maie • maksis eelarvevahenditest Spor- • lubas Mõisaküla Linnahooldu- Viljandisse bowling’ut mängima. “Eelmisel aastal see neile väga meeldis,” Mägi, Marje Mirme ja Eda Misjuk diseltsile Halliste 4000 krooni võist- sel maha võtta lehtpuu Kiikre tn 35 põhjendas Anneli Pälsing. Suvel sõidavad lapsed ekskursioonile Tartu Bo- (valla esindaja); lusteks vormiriietuse ostmiseks; krundi lähedalt; taanikaaeda. • kehtestas Abja Elamu OÜ poolt • (6. XI) kinnitas novembri hoolda- • andis välja ehitise kasutusloa Projekti “Aeg enesele” üldsumma on 16 340 krooni, millest Kohaliku Oma- Abja vallas asutustele omatarbeks jatoetuse saajate nimekirja summas linnavalitsusele Pärnu tn 39 asuva algatuse Programmilt saadakse 7000 ja Halliste vallalt kaasfinantseeringuna müüdava soojusenergia hinnaks 4000 krooni; Mõisaküla Kooli ümberehitatud õp- 1950 krooni. 3490 krooni katab selts ise omaosalusena. Meelis Sõerd biokütusega kütte puhul 770 krooni • kinnitas hoolekogude koosseisud pehoone kasutamiseks. Raamatukogupäevad Õisus 20.–30. oktoobrini peetud tänavusi raamatukogupäevi tähistati Õisu raamatukogus mitmeti. Raamatukogus seati üles stend “Eesti Vabariik 90-aastane. Eesti saamislu- gu” ja pandi välja raamatunäitus “Eesti raamat”. Eksponeeritud raamatud sisaldavad nii Eesti Vabariigi ajalugu kui ilukirjandust. Kohtumisõhtul lugejatega oli külaliseks valla aukodanik Edgar Puidet. Õhtu teelauas möödus nalja ja naeru saatel, sest Edgari muhe jutustiil haaras kaasa. Elustusid eaka mehe kooliaeg, sõjaväeteenistus, Siberi-aastad ja hilisem töömehepõli. Raamatutest on talle enda sõnul elus kõige rohkem meelde jäänud aabits, aga lugemiseks tal teoinimesena eriti aega polevat jäänudki. Noortele korraldati raamatukogupäevade kavas infootsingu võistlus. Kü- simused põhinesid Eesti Entsüklopeedia eri osadel ja võõrsõnade leksikonil. Kaheksa osaleja seas vastas kümnele küsimusele kõige täpsemalt võistkond “Tarkus tuleb tasapisi” (Anne-Ly Nassar ja Sigrit Jaago). Aukirja väärilised olid Toomas Tasang ja Maiker Rooden, Liina Koppelman ja Marilin Agarmaa ning teistest nooremad Kristiina Jaanus ja Andria Komussar. “Vanaema jututuba” kutsus kohale ka Õisu lasteaialapsed. Raamatukogu juhataja tutvus lastega, luges neile ette lühikese setu muinasjutu ja lubas igal lapsel valida endale vaatamiseks raamatu. Väikesed külalised sädistasid ja rõõmustasid raamatuid sirvides pea paar tundi. 30. oktoobril osalesin Viljandis toimunud sisukal ja õpetlikul VIII maa- raamatukoguhoidja päeval. Raamatukoguhoidjaid oli kokku tulnud üle  Mulgi Kultuuri Instituudi korraldatud talgutel Sooglemäel lõid Kristel Habakuke (esiplaanil) juhatusel Eesti. paljude teiste seas kaasa ka (vasakult) Abja vallavanem Peeter Rahnel, Tõrva linnapea Agu Kabrits ja Halliste Lähitulevikus ootab Õisu raamatukogu ees kolimine endise Õisiku poe vallavanem Andres Rõigas. MEELIS SÕERDI foto ruumidesse, millest teatatakse lugejaile ette. Kogu raamatufondi kolimiseks tuleb raamatukogu siis ilmselt mõneks ajaks sulgeda. Virve Kivja, SOOGLEMÄEL OLID Õisu raamatukogu juhataja SUURTALGUD Enam kui veerand tuhat mulki ja Kannistu Kaarli Naisseltsist jt. Kuh- talu võimalik taastada ei ole. Raha mulgimeelset eesotsas Eesti Vabarii- javere külast olid bussiga saabunud on võimalik taotleda erinevatest pro- gi presidendi Toomas Hendrik Ilve- tosin mulgimeelset töötegijat eesotsas jektidest, kuid riigi tugi peab ka taha sega andsid oma tõhusa talgutööga külavanem Romeo Mukiga. tulema. sootuks värskema ilme kunagisele “Kes söandaks veel öelda, et Lõu- Eesti Vabaõhumuuseumi teadus- vägevale Sooglemäe talule Helme na-Eesti on ääremaa? Siin suudetakse direktor Heiki Pärdi, vaadanud pisut vallas, kuhu Mulgi Kultuuri Insti- üheskoos edukalt töötada ning suu- talukompleksis ringi, ütles, et üllata- tuut hakkab rajama Mulgi suurtalu- ri mõtteid teoks teha,” lausus võsa valt hästi on säilinud kõrvalhooned. külastuskeskust. trimmerdamise vahel pisut hinge “Taagepera lossi praegused omanikud tõmmates Eesti Vabariigi president tegid mulkidele väärt kingituse. Aga Talguvägi peletas tormi Toomas Hendrik Ilves, lisades et võib-olla ongi see ainuke võimalus igasugune kodanikualgatus on te- neid hooneid tervena hoida,” mõ- Sooglemäele jäi pühapäeval, 26. retulnud. tiskles teadlane. oktoobril õnneks tulemata kardetud tugev torm, aga mitte tulla lubanud Ees on mõttetalgud Mitte ainult muuseumiks talgulised Mulgimaalt, Setumaalt, Võrust, Tartust ja Tallinnast. Vastu- “Tohutu töö sai ära tehtud. Kõik “Tulevane külastuskeskus ei ku-  Oma huvitavast elukäigust ja suhetest raamatutega pajatas raamatuko- pidi, enam kui kahesaja kuuekümne siinsed hooned olid aastatega vanu june üksnes klassikaliseks talumuu- gupäevadel Õisu raamatukogus muhedalt Halliste valla aukodanik Edgar töötegija seas oli rassimas neidki, kes kaltse, ehitusjäätmeid, tarbetuid seumiks. See saab kohaks, kus va- Puidet, keda usutles raamatukogu juhataja Virve Kivja (vasakul). end eelnevalt kirja polnud pannudki. mööbliesemeid, ohtlikke aineid ja helduvad väljapanekud, käib pidev MEELIS SÕERDI foto Tööd jagus Mulgi Kultuuri Instituudi mida iganes täis kantud. Üksi või tegevus: õpitoad, teemapäevad ja õhutusel teoks saanud suurtalgutel kahekesi oleks kindlasti läinud aas- kursused,” selgitas Kristel Habakukk. talukompleksi hoonete ja parkmetsa ta või rohkemgi, et sellest kõigest Tema sõnul on mõte luua sinna ka Mulgi Ukuvakk abistab heakorrastamisel neile kõigile, kelle lahti saada. Nüüd saime hooned niinimetatud popsikoht, kuhu saaks seas nimekamateks olid Mulgi Kul- mõne tunniga peaaegu puhtaks,” elama asuda noor eesti pere, kes on käsitöötegijaid tuuri Instituudi patroon, Eesti Va- rõõmustas Mulgi Kultuuri Instituu- Mulgi kultuuri arendamisest ja külas- Mulgi Ukuvakk MTÜ ootab piirkonna käsitötegijailt müügiks rahvus- bariigi president Toomas Hendrik di tegevjuht Kristel Habakukk, kes tuskeskuses töötamisest huvitatud. likke käsitöid ja pakub nõu ning koolitust. Ilves ja instituudi rajamisele omal koos Mulgimaa omavalitsusjuhtidega Sooglemäele rajatavast seitsmehek- ajal maavanemana kaasa aidanud mõni päev varem kohapeal talguid tarilisest suurtalust kujuneb Mulgi “Mulgi Ukuvakk MTÜ pakub Abja eakate päevakeskuses tööpäeviti kel- põllumajandusminister Helir-Valdor ette valmistamas käis. Ta tõdes ka, et kultuuri arendamise ja tutvustamise la 9–14-ni müüa oma liikmete valmistatud käsitöötooteid,“ selgitas Mulgi Seeder. ühiselt töötades saavad need hooned keskus. “Tahame elustada linakultuu- Ukuvakk MTÜ juhatuse liige Eve Kuuse. “Näitusmüügile on välja pandud Üks vana laudkuur õues ja teine inimestele omasteks ja kodustekski. ri, mis kunagi Mulgimaa rikkaks ja kindaid, sokke ja ka telgedel kootud esemeid, portselanimaale ja savitooteid. pargis, mida enam vajalikuks ei pee- Pärast tööd maitsesid tublisti higi kuulsaks tegi ning teisigi mulkidele Samas võetakse vastu tellimusi rahvariiete valmistamiseks,” lisas ta. Mulgi Ukuvaka tud, lammutati. Taluhäärberist, selle valanud talgulistele oivaliselt Tõr- omaseid elustiile ja mõtteviise,” lisas kindaid ja sokke on müügil ka koostööpartneriks olevas pööningult ja kõrvalhoonetest tassiti- vas valmistatud hernesupp, kama ja Habakukk. Anu Raua muuseumis Heimtalis ja sealsel näitusel vaatamiseks rahvariiete loobiti välja auto- ja traktorikoorma- kuum tee. Aidakatuse alla kahte ava- “Koostöös Taagepera lossi ja Taage- komplekt. täied poole sajandi kestel ladestunud rasse ruumi seatud pikkade laudade pera Külaseltsiga on mõte kujunda- Päevakeskuse ruumides Abja-Paluoja linnas Pärnu maantee 10 toimub prahti. Mis tuld võttis, põletati hoo- taga keha kinnitades kuulati Tõrva da huvitav ja mitmekülgne küla, kus ka käsitöötegijailt nende toodete müügiks vastuvõtt ja käsitööhuviliste netest eemal jaanitulemõõtu lõkkes rahvamuusikaansambli Jaurami mõ- poleks igav ei väikestel ega suurtel. nõustamine. “Tuua võib kindaid, sokke, mütse, salle, vaipu ja muud, mis tuhaks, ülejäänu rändas prügilasse. nusaid laule ja pillilugusid. Kus oleks tegemist sama palju kui on rahvusliku mustriga. Me vaatame need tööd üle, nõustame ja anname Sae- ja trimmerimeestel ning küm- “Nüüd käivitame mõttetalgud, vaatamist,” selgitas Mulgi Kultuuri vajalikku infot,” täpsustas Eve Kuuse. “Oodatud on ka uued huvilised, kes Mulgi Ukuvakale netel neid okste hunnikusse tassimisel see tähendab, et algab planeerimise Instituudi juhatuse esimees. sooviksid hakata käsitööd tegema,” lisas ta. Mulgi Ukuvakk abistanud talgulistel jätkus kolmeks protsess,” selgitas Kristel Habakukk. Oma Pärnu maantee 4 asuvates ruumides pakub huvilistele talgutunniks küllaga rassimist käest “Hakkame tegema tasuvusanalüüsi Pakututest parim võimalust õppida telgedel kudumist. Oskajad, kes soovivad, saavad seal ka lastud hoonete ümbruse ja mäevee- ja arengukava. Täpsemad kalkulat- kududa. Nii ühel kui teisel juhul on eelnevalt vajalik minna päevakeskusesse Meelis Sõerd rul võssakasvanud paarihektarilise sioonid peaksid tema sõnul valmima Sooglemäe talust on säilinud kahe end registreerima. põlispuudega pargi puhastamisel. järgmise aasta alguseks. “Kui need korstnaga häärber, maakividest tall- olemas, tuleb koostada projektid raha laut ja ait koos võlvkeldriga, kunagi- Hallistes käisid põhjamaade President lõikas võsa taotlemiseks. Omafinantseerimiseks ne rehealusega aidaruum ning õuel vajamineva summa loodame kokku väiksem ilma korstnata rehetare. tudengid Võsatrimmeri tõmbas käima ka ja saada ümberkaudsetelt omavalitsus- Hiljem on juurde ehitatud kuivati. asus pargis tööle end talgutele esime- telt. Muidugi loodame ka headele an- Õuele toob allee ja talu ümbritseb Põhjamaade ülikoolide tudengid Norrast, Islandist, Rootsist ja Soomest sena kirja pannud president Toomas netajatele,” selgitas eestvedaja. väike parkmets. Nõukogude ajal koos juhendajatega, kelle erialaks on majandus ja geograafia, tegid oma Hendrik Ilves. Samas trimmerdas Kompleksile on ka täpne nimetus toodi talukompleksi sovhoosikes- Eesti-õppereisil vahepeatuse Halliste vallas. Abja valla Räägu külavanem Jaanus veel panemata. Häid ja ilusaid ettepa- kus. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise “Põhjamaade üliõpilaste sooviks oli teada saada, kuidas toimib üks väike Ermits. Saemeeste seas lõikas jäme- nekuid oodatakse selleks ka ümber- perioodil läks krunt koos hoonetega kohalik omavalitsus postsotsialistlikus Eestis,” sõnastas Halliste vallavanem damat võsa Karksi vallavolikogu kaudsetelt elanikelt ja kõikidelt Mulgi eravaldusesse. Andres Rõigas bussitäie külaliste Hallistes käigu eesmärki. esimees Heino Luik. Taluhoonete kultuuri edendamisest huvitatutelt. Instituut otsis sobivat talukomp- Oma ettekandes Halliste rahvamaja renoveeritud saalis andis Andres Rõi- ümbrust niitsid trimmeritega Mul- leksi ligemale aasta. “Pakkumisi tehti gas välistudengitele ülevaate valla ja piirkonna tänapäevast ja üleminekupe- gimaa Elu Edendamise Keskuse eest- Paik on atraktiivne paarikümne ümber, seega päris pal- rioodist lähiminevikus, vastates ühtlasi kuulajaid huvitanud küsimustele. vedaja Hendrik Agur Karksi vallast ju,” rääkis Kristel Habakukk. “Oli ka “Nende küsimused olid suunatud just sellele, kuidas Euroopaga liitumine ning Halliste Vallavolikogu esimees Kohal viibinud Valga maavanema selliseid talusid, millest oli alles vaid Eesti arengule kaasa on aidanud,” ütles vallavanem. Ene Maaten. ülesannetes olev Kalev Härk avaldas puudesalu, ning pakuti isegi silikaat- Pärnust tulnud üliõpilased sõitsid Mulgimaa kaudu edasi Valka ja Setu- Tööuhtidena olid ametis vallava- lootust, et Sooglemäe kompleksist, hooneid!” maale. Meelis Sõerd nemad Arvo Maling Karksist, Alar mis asub vaid kilomeetri kaugusel Sooglemäe talu sobis pakutud Karu Tarvastust, Mõisaküla linna- Taagepera lossist, kujuneb soodsa variantidest kõige paremini. Mõnel pea Ervin Tamberg jt. Pargis asuvat asukoha tõttu turistide huviobjekt. kandidaadil olid küll uhkemad häär- Tellige ni. Tellimusi (indeks 00927) võtavad kuuri lammutas Abja Gümnaasiumi Taagepera kalmistul, vaid paari kilo- berid, ent puudusid kõrvalhooned. vastu kõik Eesti postkontorid. direktor Jüri Ojamaa. Taluõuel juhti- meetri kaugusel aga asub Mulgimaalt Kuigi Sooglemäe ehitised vajavad “Lõuna-Mulgimaa”! Lehe hind on 4 krooni. Tellimis- sid teise kuuri lammutamist Halliste pärit Eestimaa ja Vana-Liivimaa esi- põhjalikku renoveerimist, on neil Alanud on Abja ja Halliste valla hind on kolmeks kuuks 12 krooni, vallavanem Andres Rõigas ja Uue- mese päriseksostetud talu omaniku kõigil korralik katus ning ükski ot- ning Mõisaküla linna elu kajastava kuueks kuuks 24 krooni jne. Aasta- Kariste Külade Seltsi esimees Arne ja esimese eesti soost mõisniku Mats seselt ei lagune. ajalehe “Lõuna-Mulgimaa” tellimus- tellimus maksab 44 krooni. Putnik. Seal olid abiks Elli Merdikes, Erdelli kabel. Esialgsel hinnangul läheb kü- te vastuvõtt 2009. aastaks. Internetis on “Lõuna-Mulgimaa” Evi Repponen, Sirje Rist ja Aino Lond Põllumajandusminister Helir- lastuskeskuse ehitamine maksma Leht ilmub kord kuus (välja arva- loetav pdf-failina kohalike ajalehte- Abja-Vanamõisa Seltsist. Oma panu- Valdor Seeder tõdes, et Mulgi kul- kolmkümmend miljonit krooni. Raha tud juuli), seega 11 numbrit aastas. de nimistust, samuti Abja ja Halliste se andsid Abja vallavanem Peeter tuuri viljelejad vajavad keskset koos- hakatakse taotlema mitmesugustest Tellida saab lehte korraga aasta lõpu- valla ning Mõisaküla linna kodulehe- Rahnel, Maret Hiet, Triinu Menning käimiskohta. Ta nentis ka, et ainult programmidest. ni või soovitud arvuks kuudeks, sh külgedelt www.abja.ee, www.halliste. ja Terje Jaakson Abja Naisseltsist, Kai entusiasmist ja omaalgatuslikult seda Meelis Sõerd jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäeva- ee ja www.moisakyla.ee. ABJA KULTUURIMAJA SAI 50-AASTASEKS

Mardid üllatasid isadepäevapeolisi Seekordsel isadepäevapeol Mõisaküla kultuurimajas üllatas saalitäit pidulisi vahva kavaga arvukas mardipere. Mõisaküla kultuurimaja harvanähtavalt täis saalis isadepäevapeo kohvilau- dades istunud peresid lastelastest vanavanemateni välja tervitas Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg. “Siin on täna palju tähtsamaid tegelasi kui maavanem,” tõdes humoorikalt Viljandi maavanem Kalle Küttis, oma kuulajaid kaasa mõtlema pannud si- sukat päevateemalist kõnet lõpetades, kui koputades ja mardilaulu lauldes nõudis saaliukse taga sisenemisõigust arvukas mardipere. Alli Laande juhendamisel ja kaastegevusel esitasid Mõisaküla folklooriringi lapsed oma kavas meeleolukaid mardilaule ja -tantse, haarates ringmängu- sõõri kaasa ka oma isasid-vanaisasid ja sõpru. Lauluga rõõmustas kultuurimaja naistrio Laila Hakkaja juhendamisel. Toredaid laule, milles tähtsal kohal ikka isa, esitasid Mõisaküla Kooli koor ja ansamblid õpetaja Anne Mägi juhatusel. Lõbusa lühinäidendi tõi kostiks Halliste valla Mulgi küla näitering “Vuntsid”, kelle seekordne küllakutsuja, Mõisaküla kultuurimaja juhataja Tea Kartau on ühtlasi näiteringi juhendaja. Rõõmus pidu päädis tantsuga ansambli saatel. Meelis Sõerd

 Lõuna-Mulgimaa koorilauljate ühisetteastet Abja kultuurimaja juubelikontserdil juhatas Ivi Harju. MEELIS SÕERDI foto TÄHISTATI JUUBELIT Abja kultuurimaja tähistas no- “Koit”, millega avaldati austust kaua 15. novembril peeti traditsiooniline vembrikuus oma 50. aastapäeva aega Abja kultuurimaja tegevust piirkondlik maarahva lõikuspidu. juubeliürituste sarjaga, mis algas juhtinud “heale haldjale” Elli-Marie 16. novembril andsid kontserdi Abja kooride kontserdiga ja lõpeb avatud Leolale. Muusikakooli klaveriosakonna õpi- uste päevaga. 8. novembril toimunud peol peeti lased.  Isadepäevapeol Mõisakülas jagus tänu Alli Laande juhendamisel Aastapäevaürituste avalöögina 2. meeles Abja kultuurimaja praeguseid 20. novembril alustab oma järje- toreda kava esitanud folklooriringi lastele ka rõõmsat mardimelu. novembril toimunud kontserdil “Nos- ringe ja ringijuhte, kultuuritöötajaid kordset hooaega Abja mälumäng, MEELIS SÕERDI foto talgia” laulsid Karksi-Nuia naiskoor ja kohaliku kultuurielu toetajaid. mille avavooru küsimused on pü- “Maimu” ja meeskoor “Venda” Ivi Meeleolu lõid oma tantsudega Abja hendatud Abja kultuurimaja aja- Harju juhatusel ning naisansambel “Vallatud” ja memmed ning Halliste loole. “Viisivakk” ja segakoor “Kaja” Anne “Aerodünaamilised”. Juubeliürituste rea lõpetab 23. no- Mägi juhatusel. Esinenud kollektiive 13. novembril tõi teatrihuvilis- vembril kell 11 algav lastehommik ja tutvustas, kava teadustas ja luges va- tele külakosti Tõrva kultuurimaja seejärel saab avatud uste päeva raa- hepaladena luuletusi Karin Hunt. näitering etendusega “Poolikud pa- mes tutvuda poole sajandi vanuse Kontserdi lõpuks kõlas kooride tud”. Päev hiljem linastus uus Eesti kultuurihälliga. ühisettekandes Mihkel Lüdigi laul mängufilm “Detsembrikuumus”. Meelis Sõerd Meenutusi 1950-ndate aastate kultuurielust 1950-ndatel aastatel oli Abjas pal- taks topelt-duett. Ellen õpetas laulud, riks määrati Elli-Marie Leola, kelle- jude kontsertide ja teatrietenduste Jaan saatis akordionil. Abjas esinesi- le kultuuritöö sai elutööks. Elli oli esitamise koht rahvamaja, kus täna- me lisaks koolile ka rahvamajas. Laul- väga mitmekülgne isetegevuslane, päeval asub “Kuga” kauplus. sime kodurajoonis, Lätis ja mujal. kes rakendas kultuuripõldu kündma Sellal tegutsesid rahvamajas nais-, Saime ka Eesti Raadiosse laulma. nii oma abikaasa Eduardi kui tütred mees- ja segakoor, ansamblid, tantsu- Sel ajal tehti tihti väljasõite lahtises Aari ja Reeli. Näiteringi juhendas rühmad, solistid ja akrobaadid. Loeti autos, mis kaunistatud kaskedega, väga edukalt Alice Maahein. Õpeta-  Raamatukogupäevad Mõisaküla raamatukogus pakkusid huvi nii luuletusi, etendati näidendeid. Paul laulu saatel. Ühel Tallinna-esinemisel ja Heljo Lepamäe aga pani hoogsalt Mõisaküla Kooli õpilastele koos huvijuht Anne Saarega (paremalt) kui Lehesmets juhendas kooli näiterin- tuli meie juurde vanem härrasmees käima tantsuringid. Ta tegi oma tööd linnapea Ervin Tambergile ja volikogu esimees Jorma Õigusele. ge. Mängisid nii estraadiorkester ja ütles: “Olen selle laulu helilooja kaua ja tulemuslikult. ANU LAARMANNI foto “Abja” kui tantsuorkester. Koore ja ja tänan väga, et laulsite nii ilusasti Möödunud on aastakümneid. ansambleid juhatasid Vello Kroon, minu laulu.” Endal olid tal pisarad Sügav kummardus kõigile, kes vii- Loeb, mida loed! Adolf Laanmets ja Eduard Pärna. silmis. Tema nime kahjuks ei mäle- sid edasi Abja kultuurielu, ka neile, Koorid käisid järjepidevalt Tallinnas ta. Meeles on vaid laulusõnad, mis keda enam ei ole. Abja kultuurimaja Just sellise deviisi – “Loeb, mida loed” – all tähistati tänavu raamatu- üldlaulupidudel. rääkisid hellusest. tegutseb edasi uute tegijatega. Edu kogupäevi ka Mõisakülas. Rahvamajas näidati ka filme. Sis- 6. novembril 1958 avati uus ja neile kõigile! Raamatukogupäevade raames istusid 22. oktoobril Mõisaküla raamatu- sepääs kinoseansile oli 20 kopikat. uhke Abja kultuurimaja. Direkto- Maie Jürissaar koguhoidja toolil nii linnapea Ervin Tamberg kui linnavolikogu esimees Filme näitas tol ajal ketaste kaupa Jorma Õigus. Mõlemad harjutasid kätt raamatuid laenutades ja tagasitoodud Toomas Mändve, kes praegugi veel kirjandust vastu võttes. Ühtlasi oli see linnajuhtidele hea võimalus tutvuda laulab segakooris “Kaja”, pileteid raamatukogutöö köögipoolega ja suhelda vahetult linlastega. müüs Alma Kiin. Võttes osa raamatukogupäevast ja usutledes Mõisaküla raamatukogu Väga toredad olid põllumajandus- juhataja kohusetäitjat Evi Oissari selgus, et 2007. aastal oli Mõisaküla raama- näitused. Grammofonilt lasti head tukogus 265 laenutajat, kes käisid aasta jooksul kogus kokku 11 126 korda. muusikat, tihti laulis Georg Ots. Saali Sel aastal on laenutajate arv veelgi veidi suurenenud. See teeb rõõmu. aga olid üles seatud põllusaadused Anu Laarmann viljakõrtest puu- ja köögiviljadeni välja. Kohal käisid teatrid, andes eten- Halliste kool osaleb dusi estraadi- ja teatritükkidest ope- Eesti kauni kooli projektis rettideni välja. Eriliselt on meelde jäänud Eino Baskini, Jüri Järveti ja Projekti “Eesti kaunis kool 2008” esindajaks Viljandimaalt on Halliste Lia Laatsi käigud rahvamajja. Olin Põhikool. tol ajal kooliplika, tuline teatrisõber. Viljandimaalt osaleb Halliste Põhikool ainsana tänavuses Eesti kauni kooli Kui juhtus, et piletiraha etendustele projektis, kandideerides koos teiste maakondade parimatega presidendi polnud, olime kaaslastega aktiivsed: auhinnale. Halliste koolimajas toimus ka 11. novembril projekti maakondlike aitasime autolt dekoratsioone lavale kokkuvõtete tegemine. tassida, mille eest mõnikord lubati Huvitavamaid ettevõtmisi projektiaastast Halliste Põhikoolis esitles foto- meid tasuta saali. Meie rõõm oli siis seeria abil projektijuht Milvi Kull. Põnevaid tegemisi jätkus igasse kuusse, suur. millest kooliperele endale valmistas suurimat rõõmu uudsena korraldatud Kui Abja keskkooli tulid tööle Jaan jõulupäev, kus olid avatud jõulutoad ning lõpetuseks oli pidu koos õpetajate ja Ellen Rokk, siis sai meist, neljast näitemänguga, milles osalesid ka õpilased. Folklooriüritusi oli nii koolis kui tüdrukust, Kai ja Tiia Toometist ning  Abja kultuurimajas 1950-ndatel aastatel tegutsenud topelt-duett Karksi väljaspool ning eelolevaks suveks on saabunud kutse esinemisteks Saksa- Tiiu ja Maie Jürissaarest neljaks aas- lossimägedes. ERAKOGU foto maal. Projektitöösse olid kaasatud nii õpilased, õpetajad, koolitöötajad kui ka lapsevanemad, kes rühmatöödes selgitasid välja kooli tugevused ja nõrku- sed ning otsisid koos muredele lahendust pakkuvaid tegevusi. Nii uuenes Talvine lumetõrje Lumetõrjetöödeks on valla ter- FIE Aivar Vete (tel 528 8276). koostöös kooli arengukava. Mitmed ettevõtmised teenisid tervislike eluvii- ritoorium jagatud nelja piirkonda: Hilisemate segaduste vältimiseks side propageerimist. Halliste vallas Vana-Kariste piirkonnas tõrjub palume inimestel aegsasti kontrollida Raamatu ja tänukirja koos tšekiga andsid kokkuvõtete tegemisel kooli Sarnaselt eelnevatele aastatele on lund FIE Mati Käära (tel 529 8015), oma majapidamise kirjasolekut Hal- direktor Merle Hüvale üle Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Andres Halliste vald talveks ette valmistu- Õisu ja Kaarli piirkonnas OÜ Milli- liste valla majandusnõuniku (Kadri Rõigas ja projekti “Eesti kaunis kool 2008” Viljandimaa kuraator Urve Mukk. des korraldanud lumetõrjetööde te- grupp (kontaktisik Arne Lohu, tel Reimann, tel 436 3280) juures olevas Firma Floreas Viljandi aednik Tiia Andresson rääkis, kuidas ja mida saab teha gemise nii vallateedelt kui ka valla 504 9247), Halliste piirkonnas Mäeot- lumetõrjetööde teostamise objektide haljastuses, eriti puude ja põõsaste ning parkide kujundamisel. elanike registris olevate inimeste sa talu (kontaktisik Tarmo Tukk, tel nimekirjas. Milvi Kull majapidamisteni viivatelt teedelt. 515 2568) ja Uue-Kariste piirkonnas Halliste Vallavalitsus Elamuslik lastehommik raamatukogus Kümme väikest raamatusõpra kogunesid 22. oktoobril Halliste raama- tukokku, et avastada lasteraamatute võluvat maailma. Küllakutsuja, raamatukogu juhataja Maire Kansonin tutvustas esmalt oma töid-tegemisi ja me nägime väga palju ilusaid lasteraamatuid, mis ootavad lapsi lugema. Juhataja rääkis meile ka raamatukogupäevadest. Mõte lapsi kokku kutsuda tekkis tal seetõttu, et tänavu juulikuus tähistas tuntud luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija Ellen Niit oma 80. sünnipäeva. Välja olid toodud kõik Ellen Niidu raamatud, mis raamatukogus üldse olemas olid. Kui olime ära kuulanud ka kirjaniku eluloo, asusimegi ette lugema tema luuletusi ja jutte. Algus oli arglik, kuid kuna need jutukesed olid nii põnevad ja vahvad, siis edasi tekkis ettelugemise soov kõigil lastel ja mindi lausa vaidlemagi, kes järgmisena sõna saab. Raamatukogu juhataja tõi lauale ka vaagnatäie maiustusi, mida lugemis- pauside ajal krõbistasime. Lugesime Krõllist, saime teada, miks küll onu Ööbik nii vaene on, tegime tutvust ka Triinu ja Taavi perega, lugesime mõned jutud seitsmest väikesest kuulujutust ja veel palju muid jutte. Poolteist tundi möödus arusaamatult ruttu, oli nii põnev ja meeleolukas.  Sajandivanuses omaaegse Puka talu taastatud häärberis Hallistes avati uue eakatekodu esimene järk, mis Tänusõnad osavõtjaile, kellest noorim oli 5-aastane lasteaialaps Annela, on valmis pakkuma eluaset kahekümne kuuele vanurile. MEELIS SÕERDI foto lausus raaamatukogu juhataja. Otsustasime, et järgmisena saame kokku jõulude eel. Siis otsime välja kõige põnevamad jõulujutud ja luuletused, mida on vaja jõuluvanale lugemiseks pähe õppida. Lõpetuseks laulsime kõik koos Ellen Niidu “Rongisõitu”. TAASSÜNDINUD HÄÄRBERIS Rasmus Võõbus, AVATI EAKATEKODU Halliste Põhikooli 7. klassi õpilane Halliste alevikus vana kiviaia taga pargipuude all aastail üsna lootusetus olukorras olnud arhitektuurimä- taassündinud torniga Puka häärberis avas 6. novembril lestis on lõpuks siiski tulevikule päästetud. Oluliseks mi olümpial hõbe- ja Berliini olüm- uksed eakatekodu. pidas vallavanem sedagi, et taastatud häärberis avatud pial pronksmedali võitnud Arnold Uue eakatekodu “Mulgi Häärber” juhataja Sirli Vadi eakatekodu on vallarahvale tööandja. Luhaääre 103. sünniaastapäeva tema kõneles maja avamisel, et nad on esialgu peamajas valmis Jumala õnnistust eakatekodule palus selle avamisel XVII mälestusvõistlustega. pakkuma sooja kodutunnet ja hubast elamist kahekümne Halliste õpetaja Kalle Gaston. Pärnumaa, Järvamaa ja kohalikele kuuele vanurile. Klientide päralt on seal kokku kuusteist Eakatekodu juhataja asetäitja Annika Kuur ütles ava- kuni 17-aastastele poistele-tüdrukute- kolme-, kahe- ja ühekohalist tuba. Igas toas on ruumikas mispäeval, et esimest klienti ootavad nad majja novembri le pakkus konkurentsi Läti tänavune vannituba koos dušinurgaga. Tubades on suured aknad, lõpus. Parajasti olid käimas rahastamisteemalised läbi- tugevaim noortevõistkond – Salduse puitpõrandad, mida katavad vaibad, ja mahedate val- rääkimised esmaasuka perekonnaga. Iluvõimleja Liisi Vister spordikool. Bussirikke tõttu jäid kah- gustitega seintel heledad tapeedid. Nüüdse eakatekodu hoone ajalugu algab juba 1900- oli Serbias edukas juks saabumata Leedu noortõstjad. Kompleksi kuulub veel kaks ehitusjärgus hoonet, ndatel, mil linakaupmees Mathieseni tellimusel ehitasid Tõstmine on Lätis populaarne kuhu on lisandumas kuuskümmend kohta. Vajadusel Läti meistrid selleaegse nimega Puka talu uhke juugend- Serbias peetud rahvusvahelisel spordiala. Euroopa noorte meistri- hakatakse juhataja sõnul neist ühes osutama klientide- stiilis elamu ehk häärberi – ainulaadse puitehitise Eesti iluvõimlemise võistlustel “Ritam võistlustel jäid lätlased võistkondli- le hooldushaiglateenust. Sajandivanusesse mõisa parki mõisate hulgas, mis asjatundjate hinnangul on Halliste cup” saavutas Viljandi spordikoolis kult viiendaks, kahjuks Pekingi olüm- rajatakse väikesed õdusad lehtlad. kandi taluhäärbereist silmapaistvaim. Tänaseks on algu- iluvõimlemist harjutav Halliste Põ- pial jäi tõstmise kuldmedal treeneri Sirli Vadi tänas esmalt kinnistu omanikfirma Raja Hol- pärasest häärberist säilinud peasaalis asuvad elegantsed hikooli 4. klassi õpilane Liisi Vister vea tõttu saavutamata. ding OÜ omanikku Raivo Tõnismaad, kes finantseerib laerosetid, stiilne tiibuks peasissekäigul ja eeldatavasti III koha. Absoluutarvestuse kolm paremat eakatekodu tegevust ning on kogu ettevõtmise algata- samast Puka talust pärit pilkupüüdva välimusega kapp 1998. ja 1999. aastal sündinud kohta kuulusidki Mõisakülas lätlas- ja. Tänu projekteerija Loona Kikkasele ja peatöövõtja saali ukse kõrval. tüdrukud, kelle seas võistles ka Lii- tele. Võitis Kristians Andzans, kes Ecober OÜ-le sai häärber sama ilusaks kui oli eelmise “Kapi kinkis meile härra Urmas Jalakas, mille eest si Vister, esitasid vabakava ja vabalt on omas kaalus ka vabariigi meister. sajandi algul. Projekti elluviimisel oli abiks Moonika oleme ülimalt tänulikud,” ütles Sirli Vadi eakatekodu valitud vahendi kava. Ülemõisas Mõisaküla võistles 1992. aastal sün- Rauba ja Halliste vallavanem Andres Rõigase mõistev avamisel. elav neiu pälvis nii vabakavas kui dinud noormees kehakaalus kuni 62 suhtumine. Majas on olnud sovhoosikeskus, korterid, telefoni- rõngakavas kolmanda tulemuse, mis kg, rebides 95 ja tõugates 109 kg. Kauni häärberi taastajaid tänasid ja edu uuele eaka- keskjaam, arhiiv ja koguni masinatraktorijaam. Taasise- andis talle ka kokkuvõttes kolmanda Mõisaküla poistest sai kehakaalus tekodule soovisid teiste seas Viljandi maavanem Kalle seisvumise alguses oli häärber Halliste valla munitsi- koha. kuni 35 kg esikoha Kalvi Kris Rand- Küttis ning Halliste ja Abja valla esindajad. Halliste valla- paalomandis. Treener Kersti Petersoni hinnangul lepp tulemusega 64 kg. Kehakaalus vanem Andres Rõigas väljendas heameelt, et vahepealseil Meelis Sõerd oli see igati hea saavutus tütarlapse kuni 40 kg oli Filippus Magomed Õi- esimesel rahvusvahelisel võistlusel gus tulemusega 35 kg kolmas. välismaal. Võistlust toetasid Mõisaküla Linna- valitsus, Hasartmängumaksu Nõuko- Noortõstjad võistlesid gu, Kultuurkapital ja A-Sport. Tänu Arnold Luhaääre väärivad ka Mõisaküla puhkpillior- kester eesotsas dirigent Iivo Hakkaja- memoriaalil ga, Cessy Seepter ja Zinaida Valdas. 18. oktoobril tähistati Mõisakülas Enn Raieste sealt pärit tõstekuulsuse – Amsterda- (Järg 6. lk)

 Mõisahuvilist Urmas Tuuleveskit (vasakul) ja kunstiajaloo professor Juhan Maistet seovad Õisu mõisa ja pargiga sügavalt isiklikud suhted. MEELIS SÕERDI foto Õisu mõisas koolitati tudengeid Oktoobri lõpus võis Õisu mõisa peahoones ja pargis nikud valmis arvesse võtma meistriklassis osalenud tu- taas kohata õpihimulisi noori. Tegu oli eriotstarbeliste dengite värskeid maastikukujunduse alaseid ideid teoksil aedade kujundamise teemalises meistriklassis osalenud olevasse Õisu pargi rekonstrueerimiskavva. Seda enam, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži maastikuarhi- et rekonstrueerimiskava autor ongi meistriklassi prakti- tektuuri üliõpilastega. kalaagrit juhendanud Artes Terrae OÜ maastikuarhitekt Enam kui kolmkümmend meistriklassis osalenud ja TTÜ Tartu Kolledži lektor Sulev Nurme. tudengit viibisid 23.–26. oktoobrini sõna otseses mõt- Meistriklassi kunstiajaloo teemalise loenguga avanud tes nii vaimselt kui füüsiliselt Õisu mõisapargis, mida nimeka mõisatundja Juhan Maiste sõnul tutvuti praktika- käsitletakse kui ideaalset esteetilist maastikukujunduse laagrit kavandades ka teiste Viljandimaa mõisaparkidega. mudelit. Õisu kasuks langes otsus seetõttu, et Õisu on oma erilisel Praktikalaagri loenguga avanud Tartu Ülikooli kunsti- moel kauneim ja terviklikem mõisaansambel Liivimaal, ajaloo professori Juhan Maiste sõnul tutvuti eelnevalt ka peegeldades tänu heale seisukorrale vanu parke üldi- teiste Viljandimaa mõisaparkidega. Õisu kasuks langes semas mõttes. otsus, sest Õisu on oma erilisel moel kauneim ja tervik- Väärib märkimist, et professor Maistel on Õisu pargi ja likem mõisaansambel Liivimaal, peegeldades tänu heale lossiga seotud isiklikke positiivseid mälestusi juba vara- seisukorrale vanu parke üldisemas mõttes. sest noorusest, sest aastail 1958–1988 oli mõisakomplek- Tulevasi maastikuarhitekte võttis omanike esindaja- sis asunud Õisu tehnikumi direktor tema lähisugulane na Õisu mõisas vastu ja tutvustas neile mõisat Urmas Valdeko Bergmann. Tuuleveski. Ta pidas väga oluliseks, et mõisa omanikud XVI sajandi keskel rajatud Õisu mõisa peahoone, pargi võimaldasid praktikalaagri korraldamist, püüdes õppe- ning nendega kokku kuuluvate elamute ning majandus- jõudude ja üliõpilaste olemise spartalikes tingimustes hoonete arendamisse plaanivad omanikud investeerida  Mõisaküla tõstepoistest sai Arnold Luhaääre XVII memoriaalil keha- võimalikult mugavaks teha. vähemalt 60 miljonit krooni. kaalus kuni 35 kg võidu Kalvi Kris Randlepp (keskel). Vastutasuks olid mõisa arendamisest huvitatud oma- Meelis Sõerd MEELIS SÕERDI foto Vanemate tütarlaste arvestuses või- üksteist võistlejat. tis Janet Tamm (Pärnu). Noorematest Meeste konkurentsis oli võidu- jagasid esikohta õed Merili ja Heleri kas Olev Raal (Abja). Talle järgne- ÕNNITLEME JÕULUKUU Kallaste (Halliste Põhikool). Poistest sid Martin Linder (Halliste) ja Rai- olid kolm paremat Oskar Raidlepp, vo Treimann (Abja). Naistest võitis EAKAID HÄLLILAPSI! Edvin Kulemin ja Martin Raidlepp Laine Kübar Reet Vare (mõlemad (kõik HPK). Viljandi) ja Abja veterani Pilve-Elvi MAIMU VOOLAID 90 Kahe maakonna vahelises sõprus- Kuuma ees. LEHTE KÜTT 85 (5. lk järg) matšis vene kabes 10 laual oli Viljandi Järgmisena on jaanuaris kavas ANNA ARTEMJEVA 85 üle Valgast tulemusega 13:7. Abjas traditsiooniline kolmeetapiline JOHANNA LAPP 83 Meelit Männiste Turniiri avamisel süütas saalis Paul Kerese mälestusturniir. TOINI TUGA 80 küünla nimeka kirikabetaja Meelit Martin Linder ELFRIIDE REILSON 90 VIIVI KUUSIK 80 memoriaali Männiste mälestuseks tema lesk Hel- ELSA RAAP 89 AIME PUTNIK 75 kabes võitis Vello Luht ju. Koos Abja valla esindajaga süütas Tulge võrrikrossile! HELMI JÄRVE 88 Halliste Vallavalitsus ta küünla ka Halliste kalmistul Meelit MARIE HAIKARA 87 Abjas peeti 18. oktoobril V Mee- Männiste kalmul. Abja Gümnaasiumi tehnikaring NIINA KOVALJOVA 86 SALME RAIESMAA 98 lit Männiste mälestusturniir kiir- Võistluse korraldasid Abja Spor- Kõrr ootab kõiki oma poolehoidjaid ELSA MAISTE 85 ELMAR RANDNA 94 kabes. diklubi ja Viljandi Kabeklubi, toetas ja teisi motospordihuvilisi 29. no- ELGA-KATARINA JÜRIS 85 RUDOLF PÕDER 87 Esikohale tuli 42 võistleja seas üld- Abja Vallavalitsus. vembril kell 10.45 rahvusvahelisele LEILI SAPAS 85 LAINE KADAK 87 kokkuvõttes viljandlane Vello Luht. võrrivõidusõidule vana kuivati ring- JELISAVETA KUKKA 83 HILDA HRABRAJA 86 Meestest oli teine Enno Eerma (Jõge- Maletulemusi rajal (Abjast mööda maanteed umbes JEKATERINA PAVLOVA 82 ALMA TÕHK 84 va) ja kolmas Algo Laidvee (Tartu). 400 meetrit Nuia poole). Võistlevad MARIA NUGIS 81 AINO KADAK 80 Naiste esikolmikusse kuulusid Juta Rahvusvahelise malepäeva tähis- abimootoriga jalgrattad standard-, LINDA KANGUR 81 VALLI RAUD 75 Raudsepp (Pärnu), Elle Luik (Puka) tamiseks Abjas korraldatud iga-aas- open- ja külgkorvidega klassis. MAIE MIKELSON 70 LINDA TOODO 75 ja Riina Jaanuska (Jõgeva). tase turniiril kiirmales osales tänavu Seda šõud tasub näha! TOOMAS LELLE 70 LEMBIT KORNIS 75 MART ALLIKAS 70 EHA TEEARU 70 Abja Vallavalitsus Mõisaküla Linnavalitsus Ma kirjutasin taotluse Kultuurka- Kes annetaks jõulupuu? pitalile ja sain selleks ka raha. Aga (pindala 21 712 m²). Müügiga kiire! Info tel 522 7573. lumepall on nüüd veerema läinud Head maa- ja metsaomanikud! ja näitusemõttest on edasi arenenud Kutsume teid üles annetama sobivat mõte teha Kamarale väike muuseum, kuuske Abja-Paluoja linna keskpar- Abja valla jõulupeod et paljud mälestused ei rändaks prü- ki jõulupuuks. Abja valla pensionäridele korral- gikasti. Sobiv jõulukuusk on 12–15 meetri dab vallavalitsus tänavu Abja kul- Kamara raamatukogu ootab igasu- kõrgune, kahar ja ühtlase võraga ning tuurimajas taas kaks jõulupidu: 16. see peaks asuma kohas, kuhu pää- Kamarale guseid materjale ja mälestusi Kama- ABJA KULTUURIMAJAS detsembril kell 11 algavale peole on ra kohta. Ootame pilte, aukirju jne seb veoki ja muu vajaliku tehnikaga oodatud kõik Abja-Paluoja linnas ela- juurde iga ilmaga. Kuuse läheduses • 23. XI kell 11 lastehommik ja kavandatakse – kõike seda, mida sobib muuseumi avatud uste päev; kell 13 animafilm vad pensionärid ja Lõuna-Mulgimaa koguda. Peamiselt hõlmab see mui- ei tohi olla elektriliine, mis võiksid Puuetega Inimeste Ühingu liikmed, takistada puu langetamist ja peale “Draakonikütid” (tasuta!) • 27. XI kell muuseumituba dugi sovhoosiaega, sest Kamara küla 17 eakate klubi Meelespea peoõhtu 17. detsembril kell 11 algavale peole laadimist kraana või tõstukiga. tekkis ju tänu sovhoosile, enne oli • 30. XI kell 15 I advendi kontsert. on oodatud kõik Abja valla külades Millest tekkis mõte rajada Ka- siin ainult kaks talu. Jõulukuusk paigaldatakse no- Esineb akordionistide orkester Tre- elavad pensionärid ja LM PIÜ liik- marale muuseumituba ja mida ta- Loodame, et mõnigi lehelugejaist, vembrikuu lõpuks. 30. novembril molo • 7. XII . Kell 15 II advendi med. Peost osavõtuks palutakse re- hate seal tulevikus eksponeerida, kellel on midagi huvitavat, on nõus süüdatakse kuusel esimese advendi kontsert • 12. XII kell 19 isetege- gistreerida end Abja vallamajas tel Kamara raamatukogu juhataja EVE selle väljapanekuks tooma. Helistada küünal. vuslaste jõulupidu • 14. XII kell 15 435 4780, 435 4788 või 435 4785 kuni RASKA? ja kokku leppida saab raamatukogu Pakkumised 24. novembrini teha III advendi kontsert • 21. XII kell 15 10. detsembrini. Bussiringide ajad “Kogume juba mõnda aega Kama- telefonil 436 4295.” e-mailile [email protected], tel 435 4793 IV advendi kontsert • 1. I 2009 kell küladest peole ja tagasi teatatakse ral vanu pilte, et nendest teha koo- Küsitlenud või 523 8596. 00.30 uusaastapidu. Info tel 436 0055, täiendavalt. piaid ja väikest näitust üles panna. Meelis Sõerd Abja Vallavalitsus 5698 3806 ja 5635 2803 ning www. * abjakultuurimaja.ee. Abja valla koduste laste jõulupidu HALLISTE RAHVAMAJAS on 21. detsembril kell 11 Abja kultuu- rimajas. Transpordi soovist palutakse • 20.XII Halliste valla jõulupidu • velduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. ette teatada tel 435 4786 või 5118 695 22. XII kell 18 mudilaste jõulupidu • MÕISAKÜLA LINNA 12. Pension, volikogu liikme tasu. (Maie Bratka). 27. XII kell 20 aastalõpupidu. Esine- (7.05.2008). Abja Vallavalitsus AMETIISIKUTE MAJANDUSLIKE 1. LIIVIA RANNAMA. 3. Linna- vad tantsutähed Kristina Tennokese ja Lauri Pedaja. Tantsuks mängib volikogu liige. 4. Mõisaküla Linna- Kirikuteateid HUVIDE DEKLARATSIOONID volikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaad nr ansambel Onupoeg. Täiendav info tel 525 6049. 259239 ja nr 335139 Mõisaküla linnas. • 30. novembril (I advendil) kell Korruptsioonivastase seaduse 1. KUNNAR KERES. 3. Linna- 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Hansapank – ar- MÕISAKÜLA KULTUURIMAJAS 12 toimuvad Halliste kirikus kogu- alusel avalikustab Mõisaküla Lin- volikogu liige. 4. Mõisaküla Lin- velduskonto. 10. Hansapank. 11. AS • 30. XI (keskväljakul jõulukuuse duse juhatuse valimised. navolikogu poolt määratud dekla- navolikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa Hansapank kasuks seatud hüpoteek. ees) süüdatakse I advendi küünal Kandideerida ja hääletada saavad ratsioonide hoidja Mõisaküla Linna- 49001:003:0530 (kaasomand 50%) ja 12. Mõisaküla Hoolekandekeskuse • 7. XII advendikontsert taidlejatelt need ristitud ja leeritatud koguduse volikogu ja linnavalitsuse liikmete elamumaa 49001:001:0030 Mõisaküla töötasu ja volikogu liikme tasu. • 11. XII kella 9–16 jõululaat. Täien- liikmed, kes on tasunud liikmeanne- majanduslike huvide deklaratsioo- linnas 7. Sõiduautod Audi 80 (1991) (24.04.2008). dav info linna kodulehelt www. tuse ja käinud vähemalt korra aas- nide andmed alljärgnevalt: ja Audi A4 Avant (1997). 8. Hansa 1. VIKTOR SIIGUR. 3. Linnavoli- moisakyla.ee ja tel 5907 2109. tas armulaual. Seetõttu palume neil pensionifondi K3 1600 osakut (25 kogu liige. 4. Mõisaküla Linnavoliko- UUE-KARISTE RAHVAMAJAS liikmetel, kes pole sel aastal jõudnud LINNAVOLIKOGU LIIKMED 387 krooni). 9. Hansapank – arvel- gu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa nr 255639 • 22. XI kell 16 Halliste valla eakate veel liikmeannetust tasuda, teha seda 1. (Ees- ja perekonnanimi) JOR- duskonto ja krediidikonto, SEB Ühis- Mõisaküla linnas ja maatulundusmaa peoõhtu. Esinevad taidlejad. Tantsuks EELK Halliste Püha Anna kogudu- MA ÕIGUS. 3. (Ametikoht) linna- pank – arvelduskonto, Nordea Pank nr 120106 Häädemeeste vallas. 7. ansambel • 30. XI kell 13 I advent – se arvelduskontole 10302007156001 volikogu esimees. Majanduslike huvide – arvelduskonto ja krediidikonto. 10. Sõiduauto Audi 80 (1983). 8. Osuma esinevad Halliste Põhikooli õpilased SEB Pangas (selgitus: “liikmeanne- deklaratsioon esitatud siseministrile. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Maksu- ja Tolli- Loyalty Card Systems OY 322 aktsiat. • 6. XII kell 13 II advent – esinevad tus”). Oodatud on ka mitteliikmete annetused. Kui annetaja lisab mak- 1. ENE ELBLAUS. 3. Linnavoliko- ameti töötasu, volikogu liikme tasu. 9. Hansapank – kaks arvelduskontot, laulustuudio lapsed ja naisansambel se selgitusse oma isikukoodi, saab ta gu liige. 4. (Tööandja asutus) Mõisa- (25.04.2008). SEB Ühispank – arvelduskonto, Sam- Paistust • 14. XII kell 13 III advent küla Linnavolikogu. 5. (Ametipalga 1. JURI KOTŠETOV. 3. Linna- – jõulumõtisklus külarahvaga • 19. vastavalt seadusele tulumaksuosa po Pank – arveldukonto. 10. Ei ole. annetatud summalt kevadel tagasi. aste ja ametipalk) ei ole. 6. (Kin- volikogu liige. 4. Mõisaküla Lin- 11. AS Sampo Liising. 12. FIE tulu ja XII kell 17 IV advent – sisustavad EKNK Abja-Paluoja kogudus ja Uue- • 24. detsembril toimub Halliste nisvara, kuni kinnistusraamatusse navolikogu. 5. Ei ole. 6. Maatulun- volikogu liikme tasu. (24.04.2008). Püha Anna kirikus kaks jõuluõhtu kandmiseni ka ehitised ja nende dusmaa/elamumaa 10501:003:0034, 1. MAIE-MARIE TAMM. 3. Linna- Kariste pühapäevakool • 27. XII kell 20 aastalõpupidu ansambliga Polero jumalateenistust. Kell 17 algavast osad) korter (vallasvara), elamumaa 10501:003:0035 Abja vallas. 7. Kaubik volikogu liige. 4. Mõisaküla Linnavo- teenistusest teeb otseülekande Eesti nr 409239 Mõisaküla linnas (abikaa- Mercedes (1996). 8. Ei ole. 9. Hansa- likogu. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. • 1. I kell 01 uue aasta vastuvõtt. Info tel 5344 8905. Televisioon. Piiratud kohtade arvu sade ühisvara). 7. (Registrisse kantud pank – arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 9. Hansapank – arvelduskonto. tõttu sinna kutse saamiseks palutak- autod, vee- ja õhusõidukid) sõiduau- Ei ole. 12. Varling OÜ töötasu, voli- 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, vo- se soovijail endast ette teatada kogu- to Ford Mondeo (1998). 8. (Aktsiad, kogu liikme tasu. (7.05.2008). likogu liikme ning volikogu alatise duse õpetajale Kalle Gastonile – tel osad ja muud väärtpaberid) ei ole. 1. ERIKA KUUSK. 3. Linnavoliko- komisjoni esimehe ja liikme tasu. 5695 6026, e-post kalle.gaston@mail. 9. (Pangaarved) Hansapank – arvel- gu liige. 4. Mõisaküla Linnavolikogu. (30.04.2008). ee. duskonto. 10. (Võlad pankadele ja 5. Ei ole. 6. Elamumaa 4900:003:0160 Teine jõuluõhtu jumalateenistus teistele eraõiguslikele isikutele, kui Mõisaküla linnas. 7. Ei ole. 8. Ei ole. LINNAVALITSUSE LIIKMED algab kell 20 ja sellel teenib Tarvastu võla suurus ületab eelmise kuue kuu 9. Hansapank – arveldusarve. 10. 1. ERVIN TAMBERG. 3. Linnapea. koguduse õpetaja Anna-Liisa Vaher. ametipalga või 50 000 krooni, kui Hansapank – 14 709 EUR. 11. Ei ole. Majanduslike huvide deklaratsioon esi- Kalle Gaston ametikohal ametipalka ei maksta) ei 12. AS Hermseal töötasu, volikogu tatud siseministrile. • Eakatekodu Mulgi Häärber ole. 11. (Muud varalised kohustused, liikme ja volikogu alatise komisjoni 1. ROMAN ELBLAUS. 3. Linnava- sõlmib eellepinguid. Lisainfo saa- mille suurus ületab deklareerimise esimehe tasu. (7.05.2008). litsuse liige. 4. Mõisaküla Linnavalit- miseks palun võtta ühendust tel MÄLESTAME ajal eelmise kuue kuu ametipalga 1. MAIE LEIMANN. 3. Linna- sus. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei +372 58 50 50 32 või e-posti teel ÜLO TIRU või 50 000 krooni, kui ametikohal volikogu liige. 4. Mõisaküla Linna- ole. 9. Hansapank – arvelduskonto. [email protected]. 3. II 1935 – 18. X 2008 ametipalka ei maksta) AS Hansa- volikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa nr 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Lõuna-Eesti • Eakatekodu Mulgi Häärber ostab pank kasuks seatud hüpoteek. 12. 728539 Mõisaküla linnas (ühisvara). Päästekeskuse töötasu. (14.04.2008). vana mööblit ja vanu esemeid. Kon- ENDEL TAMMOJA (Muud regulaarsed tulud) SA Pärnu 7. Sõiduautod Audi 80 (1983) ja Audi 1. URVE TEHVER. 3. Linnavalitsu- takt tel +372 50 34 175 või e-posti teel 3. VI 1930 – 3. XI 2008 Haigla töötasu, volikogu liikme tasu. 80 B4 (1997). 8. Ei ole. 9. Hansapank se liige. 4. Mõisaküla Linnavalitsus. 5. [email protected]. IDA TIMMERMANN (Deklaratsiooni esitamise kuupäev) – arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Ei ole. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Audi A4 • Müüa aastaringselt • saetud-lõ- 14. XII 1914 – 12. XI 2008 24.04.2008. 12. Pension, volikogu liikme tasu. (1995). 8. Ei ole. 9. Hansapank – arvel- hutud märg lehtpuu (lepp) – 410 kr Abja Vallavalitsus 1. NIINA JEGOROVA. 3. Linna- (27.03.2008). duskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. FIE rm • saetud-lõhutud kuiv lehtpuu (lepp) – 450 kr rm. (Alates 9 rm-st RIHO KARJUS volikogu liige. 4. Mõisaküla Linna- 1. PEEP LÄLL. 3. Linnavolikogu Ü. Mälksoo Perearstikeskuse töötasu. 13. VIII 1966 – 25. X 2008 volikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa nr liige. 4. Mõisaküla Linnavolikogu. 5. (8.04.2008). soodustus!) • 30 cm pikkused sae- 396739 Mõisaküla linnas. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 6. Korteriomandid nr 3466539, 1. TIIA TÕNTS. 3. Linnavalitsuse tud pinnad – 15 kr 40-l võrkkott • HELGA RIIET järkamisjäägid – 15 kr 60-l võrkkott. Ei ole. 9. Hansapank – arvelduskonto 3466739, 3466839 ja 3466939 Mõisakü- liige. 4. Mõisaküla Linnavalitsus. 5. 15. III 1927 – 2. XI 2008 ja tähtajaline hoius. 10. Ei ole. 11. Ei la linnas. 7. Sõiduautod Opel Vectra Tasuta kojutoomine! Tel 5622 6074. ILSE SOOPA Ei ole. 6. Elamumaad nr 287939 ja • lint- ole. 12. Pension, volikogu liikme tasu. (1989) ja Opel Omega (1995). 8. Ei ole. Karksi vallas Näsarel asuv 22. VIII 1926 – 13. XI 2008 nr 468039 Abja vallas. 7. Sõiduauto saeveski osutab saeteenust. Tel (27.03.2008). 9. Hansapank – arvelduskonto ja kre- Opel Astra (1995). 8. Ei ole. 9. Hansa- 5625 0897. Toomas. HARRI LUIK 1. HILLE JERSOLAV. 3. Linna- diidikonto, SEB Ühispank – krediidi- pank – arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. • Müüa otse omanikult järgmised 20. VIII 1932 – 13. XI 2008 volikogu liige. 4. Mõisaküla Linna- konto, Sampo Pank – arvelduskonto. Ei ole. 12. Mõisaküla Kooli töötasu. maatükid Abja-Paluoja linnas: Ti- Halliste Vallavalitsus volikogu. 5. Ei ole. 6. Elamumaa nr 10. AS Hansapank – õppelaen 52 500 (22.04.2008). kuti, katastritunnus 10701:002:0016 MARIA FOMINA 1574739 Mõisaküla linnas (abikaasa- krooni. 11. SEB Ühisliising – 200 000 1. ARVO KAMA. 3. Linnavalitsuse (pindala 3395 m²), Tikuti, katastritun- 1. X 1927 – 2. XI 2008 de ühisvara). 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. krooni. 12. Annor Group OÜ töötasu, liige. 4. Mõisaküla Linnavalitsus. 5. nus 10701:001:0007 (pindala 1254 m²), Mõisaküla Linnavalitsus Hansapank – arveldusarve. 10. Ei volikogu liikme tasu. (07.05.2008). Ei ole. 6. Elamumaa nr 1237739 Mõi- Tikuti, katastritunnus 10701:004:0013 ole. 11. Hansa Liising Eesti AS – sõi- 1. ARVO PEDE. 3. Linnavolikogu saküla linnas. 7. Sõiduautod Opel duautode Hyundai Getz ja Nissan liige. 4. Mõisaküla Linnavolikogu. 5. Ascona (1984) ja Ford Escort (1996). Qashqai liising. 12. Volikogu liikme Ei ole. 6. Elamumaa nr 514039 Mõi- 8. Ei ole. 9. Hansapank – arveldus- Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd ja volikogu alatise komisjoni esimehe saküla linnas. 7. Sõiduauto Audi 80 konto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. AS ET (Sarja tee 18, Veskimäe k 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas tasu. (2.05.2008). (1991). 8. Ei ole. 9. Hansapank – ar- Mõisaküla töötasu. (6.05.2008). 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: [email protected]).