Uuele õppekompleksile pandi nurgakivi Vabariigi presidendi, riigi- ja omavalitsusasutuste esindajate, valla juht- konna ja koolipere osavõtul pandi 17. juulil pidulikult nurgakivi Abja Gümnaasiumi uuele õppekompleksile. Abja Gümnaasiumi uus käsitöömaja ja spordikompleks kerkivad koolimaja hoovi, kus varem asusid kasvuhoone ja väliklass. Ehituse esimeseks ja tei- seks etapiks kulus 18,7 miljonit krooni. Taotlused 15 miljoni krooni lisaraha saamiseks on juba esitatud. Õppekorpust ehitab Facio Ehitus. Esimene järk, käsitöömaja, loodetakse valmis saada sügiseks. Nurgakivipanekut avades meenutas Abja vallavanem Peeter Rahnel, et 45 aastat on möödas sellest, kui avati viimati uus õppekorpus – võimla. “Nüüd oleme jõudnud verstapostini, mil saame meie kooli juurde koondada äärmiselt vajalikud tööõpetuse klassid, kus saab korraldada ajakohast eel- kutseõpet, ja mis annavad võimaluse elukestva õppe rakendamiseks kogu piirkonnas. Samas rajatav tänapäeva nõuetele vastav spordikompleks annab võimaluse Abja gümnaasiumi õpilastele erinevateks sportimisharrastusteks, kartmata tulevikus mingit ruumikitsikust,” ütles vallavanem. Ta tõdes ka, et see kompleks on kogu piirkonnale äärmiselt tähtis Järgnevalt sõna saanud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves avaldas heameelt selle üle, et Mulgimaa rahvas pingutab sportimisvõimaluste paran- damise nimel. Kuu aega varem avas kool spordihoone ja järgmisena z Pärast menukat teatritegemist Mõisaküla kodukandipäevadel lasi näidendi üks osalisi vallavanem on selle rajamise ette võtnud Abja gümnaasium. “Õppimistingimusi tuleb Arvo Maling (vasakul) publiku seas heategevuslikul eesmärgil ringi käima korjandusurni. Esimesena pistis parandada, sest see aitab maapiirkonnas antava hariduse samale tasemele, rahatähe sellesse väike tüdruk. MEELIS SÕERDI foto kui on linnakoolides,” toonitas president. KODUKANDIPÄEVI ÜLENDAS HEATEGEVUS Mõisaküla XXII kodukandipäevad näitusesaalis laual fotosid vaadetega tegeleb seal metallitoodete valmis- said tänaste ja endiste linlaste ning oma koduaiast. Käepärast materjali tamisega. külaliste rohkearvulisel osavõtul nagu näiteks kive lilleklumpide ümb- Hoopis rõõmsamat pilti pakkus teoks 31. juulist 2. augustini, pak- ritsemiseks ja muud leiab tema sõnul kodukandipäevalistele koolimaja kudes kõigile mitmeti nii osasaamist selleks koduümbrusestki. Tarvis on fuajees üles pandud, hetkel Pääste- kui ka andmisrõõmu. eelkõige tahtmist ja ilumeelt. ametis töötavate kunstiharrastajatest Tiina Raba tundis rõõmu sellegi Mõisaküla kooli vilistlaste Tiiu Variku Au sees olid kaunid kodud üle, et hindamiskomisjoniga linnas ja Merje Tamme maalide ja joonis- ringi liikudes hakkas silma veel mit- tuste näitus. Fuajee akendel näitasid Tänavuste kodukandipäevade pi- meid niisuguseid kodusid, mis lä- omavoolitud taieseid Kalju Õiguse dulikul avamisel 31. juuli õhtul kesk- hiaastatel kindlasti kauniks saavad. juhendamisel kätt harjutamas käivad väljakul soovis kõigile head peotuju Anu Laarmann tõdes, et ka arvukad kooli saviringi liikmed Ave Aasmaa, Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg. muuseumikülastajad, keda tänavusel Liisi Saks, Helis Lehtsaar, Filippus- Meeleolu lõi puhkpilli bigbänd Iivo muuseumiaastal oli juuli lõpuks juba Magomed ja Õnneke Õigus, Gerri Hakkaja juhatusel, kes järgmisel üle seitsmesaja, on kiitnud Mõisakü- ja Gerel Ilumäe jt. hommikul linnarahva muusikaga ka la miljööväärtusliku puitarhitektuu- Koolimaja lauluklassis laudade z Abja Gümnaasiumi uue õppekorpuse nurgakivi süvendisse aseta- äratas. Kodukandipäevade, Mõisaküla ri säilitamise ja kaunite koduaedade ümber oli hulk asjahuvilisi noori ja sid silindri vabariigi president Toomas Hendrik Ilves (keskel vasakult), linna ja Eesti riigilipu heiskasid masti- rohkuse pärast. lapsi ametis polümeersavist helmeste EOK-i president Mart Siimann, Abja vallavanem Peeter Rahnel ja Abja desse väikelinna kolme tänavu kauni- Korrus muuseumist all pool linna- ja ehete tegemisega. Nende juhen- Gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa. MEELIS SÕERDI foto maks hinnatud kodu omanikud Ahto valitsuse saalis said paljud huvilised dajaks oli tallinlane Terje Ennomäe, Kirikal, Eda Kütt ja Emilie Lusis. vabatahtliku rahalise annetuse eest kelle kutsus sugulasena mõisaküla- Olümpiapere nimel tänas ja tunnustas asjaosalisi tähtsa ettevõtmise puhul Avatseremooniale eelnes tradit- imetleda ligi poolsada Eesti linna, lasi õpetama Mõisaküla linna auko- Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann. siooniliselt uue näituse avamine kaasa arvatud Mõisaküla, Abja- danik Alma Ilison. Terje Ennomäe Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis tõdes, et Eesti Mõisaküla muuseumis, Tänavuse Paluoja ja Karksi-Nuia, vaadetega polümeersavist valminud loomingu praeguse koolisüsteemi põhiviga on valitsev akadeemiline fundamentalism. fotonäituse teemaks olidki linna kau- küünalde näitust. Meetripikkused näitus oli samal ajal eksponeeritud “Me ainult väärtustame teoreetilist teadmist ja see, mida laps oma käega teha nimad kodud ja koduaiad. Pikkadel küünlad on valminud Võhmas Peter Karksi vallas Kopra turismitalus. oskab või oma kehaga teha suudab, see on nagu teisejärguline. Seepärast ongi laudadel muuseumisaalis köitsid Wüthrichi firmas Eesti Valgus, pildid eriti märkimisväärne, et me täna siin olles just paneme nurgakivi sellisele vaatajaid üle saja värvifoto kokku küünaldele on maalinud kunstnik Imetleti ja osteti käsitöid õppekorpusele, mis tegeleb lapse kehaga,” rõhutas asekantsler. neljakümnest Mõisaküla koduaiast Natalja Remmer. “Meie ees on alati valik, kas minna õnne ja rikkust otsima võõrsile, mis tehtud suviste võtetega, pildistajaks Pärnu tänav 32 asuvas käsitöötoas on kergem valik kui üritada oma kodupaika teha rikkamaks, rõõmsamaks muuseumi töötaja Anu Laarmann. Meenutati linavabrikut näitasid ja müüsid oma viimastel ja õnnelikumaks,” tunnustas abjalaste ettevõtmist Viljandi maavanema Kahe kodukandipäeva jooksul kü- kuudel valminud kotte, salle, tald- kohusetäitja Tõnis Korts. lastas näitust 340 inimest. Koolimaja ühes klassiruumis said rikumaale ja muid kenasid taieseid “Tänane nurgakivitseremoonia on selle kooli hoovi peal kolmas. Ja kui Kaunimate kodude omanikke laupäeva pärastlõunal kokku kuna- Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste alati laienes kool sellepärast, et ei olnud ruumi, tuli teha arvestus kvantiteeti, tunnustasid ja tänasid muuseumis gise Mõisaküla linavabriku endised Ühingu kohalikud näputöömeistrid. siis minu arvates teeme me täna tõsise sammu kvaliteeti,” avaldas lootust linnapea Ervin Tamberg ja linna töötajad eesotsas ettevõtte viimase Uuema loominguna näitas käsitöö- Abja Vallavolikogu esimees Villu Võsa. heakorrakomisjoni liige Tiina Raba, kauaaegse tegevjuhi Laine Õigusega. ringi eestvedaja Juta Jalakas ajalehte- “Mul on hea meel Abja kooli vilistlasena selle üle, et nüüd saab lõpuks joosta muusikaliselt lõi meeleolu Anett- Istuti linnavalitsuse toel kaetud koh- dest kokku rullitud ja liimi ning peitsi ka Abja koolis 60 meetrit läbi mitme saali,” lausus Viljandimaa Omavalitsuste Hildegard Laarmann. Majamärgi vilauas ja meenutati läinut – möödus abil põneva särava vormi omanda- Liidu esimees, Halliste vallavanem Andres Rõigas, väljendades ühtlasi soovi “Kaunis kodu 2009” pälvisid Tiina ja ju vabriku asutamisest tänavu sada nud ehteasju. Need tehti tema sõnul hakata tulevikus pidama Abja ja Halliste vahelisi spordivõistlusi. Ahto Kirikal (Paju tn 1), Eda ja Kal- aastat. spetsiaalselt kingituseks kodukandi- Abja Gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa rõõmustas, et põhikooli lapsed jo Kütt (Pärnu tn 14) ja Emilie Lusis Kõrval asuvas klassiruumis oli päevade külalistele Hiiumaalt. ei pea jooksma enam tööõpetuse tundidesse Abja-Paluoja linna keskele, ja (Uus tn 23). Linnavalitsuse tänukirja kodukandipäevadeks üles seatud Oma värvikaid vaipu ja uudses et spordisaali aegu jätkub tänu tulevasele võimlale kõigile. said perekond Kuusk (Viljandi tn 2b), linavabriku ajalugu kajastav näitus. prantsusepärases tehnikas valmista- “Kadestan kohe seda koolidirektorit, kellel on nii tugev toetus – tõepoolest, perekond Kotšetov (Ringpuiestee tn Laine Õiguse eestvedamisel olid tud ilusaid patju tutvustas käsitöö- asi läheb edasi,” ütles endine kauaaegne Abja Keskkooli direktor Heino Einer, 5), Senta Matsi (Uus tn 14), perekond esemed, fotod, dokumendid ja muu toas meister Maia Pullerits. Erilise meenutades, kuidas valmis Abja Keskkooli teine hoone pool sajandit tagasi Mihhailov (Heinamaa tn 15), Kairit kogutud näituseks kokku endistelt säraga silmis kõneles ta enda käes Nurgakivisse paigutatud silindrisse panid gümnaasiumi direktor Jüri Raud (Pärnu tn 49), perekond Resnis töötajatelt. olnud sajandivanusest pildialbumi Ojamaa ja vallavanem Peeter Rahnel maakonnalehe “Sakala”, vallalehe (Kivi tn 7), perekond Teearu (Vabriku “Kurb on,” tunnistas näituseruu- mõõdus salmikust, kus fotosidki va- “Lõuna-Mulgimaa”, Abja Gümnaasiumi väljaande “Kadakas” ja Mulgi kul- tn 9), perekond Usin (Viljandi tn 29) mis selgitusi jaganud endine linavab- hel, mille tema abikaasa mõne aasta tuuri instituudi mulgimurdelise “Üitsainus Mulgimaa” värskeimad numbrid. ja perekond Valdas (Põllu tn 2). riku töötaja Linda Kuusk. Tootmine eest prügimäelt leidis. Nüüd oli ta Lisaks veel kaks mälupulka materjalidega Abja valla ja kooli kohta. “Siis kui mõni mõte tuleb, siis jälle vabrikus lõppes juba aastaid tagasi. salmiku kulunud kaaned katnud Silindri asetasid neljakesi koos nurgakivi süvendisse president Toomas teeme,” ütles kolmteist aastat praegu- Pärast erastamist iirlastele ja mitmeid õhukese musta vildiga, kaunistanud Hendrik Ilves, Mart Siimann, Peeter Rahnel ja Jüri Ojamaa. Lisaks neile ses kodus Paju tänavas elav ja seda omanikuvahetusi on nüüd vabriku- selle lillelise tikandiga ja otsustanud viskasid kellutäie mörti nurgakivi süvendisse Heino Einer, Tõnis Korts Jüri koos abikaasaga tasapisi kaunimaks hoone omanikuks kohalik ettevõtja tuua näitusele. Ojamaa ja Abja Vallavolikogu liige Taevo Viitas. muutev Tiina Kirikal, silmitsedes Uno Suurmets, kelle firma Unolight (Järg 3. lk) Meelis Sõerd OMAVALITSUSKROONIKAT ABJA VALLAVOLIKOGU teenuste hinnad alljärgnevalt: Helimets (6897, 3459), Angela Süldre • (25. VI) kinnitas Abja Muusika- 1) igakuine abonementtasu suurus (59 940, 30 060), Eha Viik (32 605, kooli põhimääruse uues redaktsioo- 1 m³ vee eest – 8.48 krooni (lisandub 16 351), Anu Kangur (59 940, 30 060), nis; käibemaks) ja 1 m³ vee kanalisee- Andrus Rauba (22 755, 11 411) ja Enn • otsustas võõrandada avalikul rimise eest – 8.48 krooni (lisandub Sitska (16 810, 8430). enampakkumisel Kõrgemäe kinnistu käibemaks); Laatre külas pindalaga 1,83 ha alg- 2) igakuine teenuse hind 1 m³ vee MÕISAKÜLA LINNAVOLIKOGU hinnaga 65 000 krooni, Masaku kin- eest – 8.48 krooni (lisandub käibe- • (25. VI) moodustas 18. oktoobril nistu Laatre külas pindalaga 1,44 ha maks) ja vee kanaliseerimise eest toimuvateks Mõisaküla Linnavoliko- alghinnaga 85 000 krooni ja Lühike – 9.32 krooni (lisandub käibemaks); gu valimisteks linna valimiskomisjoni tn 1 kinnistu pindalaga 0,28 ha Abja- • eraldas eelarvevahenditest vasta- 3-liikmelisena koosseisus: Leili Ruus Paluoja linnas; valt taotlustele tegevustoetust MTÜ (esimees), Cessy Seepter ja Milvi Tiit • määras Abja Vallavolikogu järg- Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste (Liikmed). Nimetas asendusliikme- mise koosseisu liikmete arvuks15; Ühingule 2000 krooni, MTÜ Sarja Kü- teks Anne Kippuse ja Kiira Ringase; moodustas Abja Vallavolikogu järg- laseltsile 600 krooni ja MTÜ Ojapera • moodustas 18. oktoobril toi- mise koosseisu valimisteks ühe vali- Külaseltsile 1500 krooni; muvateks valimisteks ühe valimis- misringkonna nr 1, mis hõlmab kogu • (27. VII) tegi muudatusi valla ringkonna nr 1, määrates ringkon- Abja valla territooriumi, ja määras eelarves, suurendades nii sihtfinant- nas mandaatide arvuks 13; määras mandaatide arvuks valimisringkon- seerimise arvel laekumisi kui eelarve Mõisaküla Linnavolikogu järgmise nas 15; kulusid kokku 1 577 848 krooni ula- koosseisu liikmete arvuks 13; • moodustas Abja vallas 5-liikmeli- tuses; • otsustas võõrandada linnale se valimiskomisjoni, kuhu kuuluvad • eraldas eelarvevahenditest aval- kuuluva korteriomandi Pärnu tn Milja Janson (esimees), Lidia Tamm, duse alusel MTÜ Abja Koolituskesku- 22–3 suurusega 434/3918 mõttelist Liis Ojamäe, Irene Kordziejonek ja sele tegevustoetust 950 krooni; osa kinnistust (kinnistusregistri Jane Lääniste (liikmed). Asendusliik- • kooskõlastas Viljandi maakonna number 3718639, pindala 1884 m², med on Elo Saar ja Terje Jaakson. teemaplaneeringu „Maakonna sot- katastritunnus 49001:005:0025) ava- • (13. VIII) otsustas seoses majan- siaalne infrastruktuur 2009-2015”. liku suulise enampakkumise teel alg- z Vanu traditsioone taaselustasid külapäeval põnevad etnohõn- duslangusest tingitud eelarvetulude hinnaga 32 000 krooni, tagatisrahaga gulised õpitoad. MEELIS SÕERDI foto tunduva vähenemisega vähendada HALLISTE VALLAVOLIKOGU 1600 krooni ja osavõtumaksuga 320 10 protsendi võrra (tagasiulatuvalt) • (18. VI) nimetas erilise austus- krooni, mis peab olema tasutud 25. alates 1. augustist 2009 hüvitisi ja ta- avaldusena Halliste valla aukodani- augustiks 2009. Külapäev ja laat olid susid alljärgnevalt: kuks Helbe Karbi teenete eest kodu- Suuline enampakkumine on 26. 1) määrata igakuine hüvitis voliko- kandi elu edendamisel Halliste vallas, augustil kell 14 Mõisaküla Linnavalit- etnohõngulised gu esimehele 8100 krooni ja volikogu määrates aukodanikule personaalse suses J. Sihveri tn 4. Enampakkumise aseesimehele 1350 krooni; toetuse 4350 krooni: komisjoni esimees on Ervin Tamberg, Rimmu rahvatoa esine avar plats oli 4. juulil täis inimesi, kes olid tulnud 2) määrata volikogu liikmetele vo- • kinnitas määrusena Halliste valla aseesimees Ilmar Laas ja liige Sirje juba üheksandale, seekord laadamelus külapäevale. likogu tööst osavõtu eest tasu: voli- koolieelsetesse lasteasutustesse laste Lepikson; Voortantsuga liiguti rahvatarre, kus pilku köitsid akendele maalitud Hal- kogu alatiste komisjonide esimeestele vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise • andis nõusoleku FIE Anneli liste kihelkonna etnilise taimeornamentika kujutised. Külapäevalisi tervitas igakuiselt 720 krooni, volikogu alatis- korra; Jürisele kaupluse Elkar tagatisrahaga Halliste vallavolikogu esimees Ene Maaten. Kohalik naistrio lõi meeleolu te komisjonide liikmetele 90 krooni • kinnitas Halliste valla 2008. aas- pakendi vastuvõtmise korraldamiseks koduteemalise lauluga “Kodus kõik on kõige parem” ajutises kõlakojas, mille komisjoni koosoleklust osavõtu korral ta majandusaasta ja eelarve täitmise väljaspool kaupluse müügikoha tee- tublid külamehed olid püstitanud käepärastest materjalidest. ja volikogu liikmetele tasu 720 krooni aruande; nindusmaa piire aadressil J. Sihveri Vanu traditsioone taaselustasid põnevad etnohõngulised õpitoad, kus volikogu istungist osavõtu korral; • määras 18. oktoobril 2009 toi- tn 2 (Abja TÜ taaraautomaat); õpetasid meistrid kohapealt, Kõpust, Tarvastust ja mujalt. Rimmu raama- 3) maksta vallavalitsuse liikmetele muval kohaliku omavalitsuse voli- • kinnitas määrusena Mõisaküla tukogu juhataja Aino Nugis õpetas pastelde ja pihuloomade tegemist, kul- igakuist hüvitist 720 krooni; kogu valimisel Halliste Vallavolikogu lasteaia arengukava aastateks 2010– tuuriakadeemia õppejõud Leili Viinapuu Naistevalla külast säärepaelte • otsustas võõrandada Kissa ka- liikmete arvuks 11; moodustas valla 2012; punumist, Riina Salmi juhendamisel sai õppida vöökudumist, Viive Lehtla tastriüksuse 10501:002:0095 pindalaga territooriumil ühe valimisringkonna, • kinnitas Mõisaküla linna 2008. ja Maia Kolk õpetasid viltimist, trükkimist jne. 19 194 m², mis asub Abja-vanamõisa mille piirid ühtivad valla piiridega; aasta majandusaasta aruande; Kultuuriakadeemias õppiv omakandi noorik Leana Lihtne juhendas sõb- külas, avalikul enampakkumisel alg- määras valimisringkonnas mandaa- • tegi muudatuse 15. septembril ranna Kristi Liivsoniga telgis ehtevalmistajaid. Kes soovis, sai kätt proovida hinnaga 200 000 krooni; tide arvuks 11; kinnitatud Mõisaküla linna vara va- Lemmi Pauli kujundatud külapäeva savitempli jäljendi valmistamisel. • tegi muudatusi valla 2009. aasta • moodustas Halliste vallas 4-liik- litsemise, kasutamise ja käsutamise Külapäeva laadal oli palju kauplejaid nii ümbruskonnast Mulgimaalt, eelarves, suurendades sihtfinantsee- melise valla valimiskomisjoni, kuhu korras. Valgamaalt, Saaremaalt kui Pärnumaalt. Pakuti rahvuslikke käsitöid, hoi- rimise arvel laekumis eelarvesse ja kuuluvad Kaarin Sarapuu (esimees), diseid, suitsutatud tooteid, Saaremaa lihaleiba, omavalmistatud saiakesi, muutes kulusid klassifikaatorite lõi- Tiia Tak, Elve Kuningas ja Tiiu Heli- MÕISAKÜLA LINNAVALITSUS maasikaid jne. Loomulikult oli laadalt võimalik osta Kaja Paimetsa maitsvat kes 13 835 krooni võrra. mets (liikmed), asendusliikmed on • (22. VI) tunnustas kauaaegset kollast laadasaia. Lustikava aitasid kokku panna ja meeleolu lõid laadal Anneli Pälsing ja Anu Kangur; Mõisaküla kultuurimaja kunstilist Halliste valla taidlejad: Kaarli rahvamaja naisansambel Eve Alli juhtimisel, ABJA VALLAVALITSUS juhti Laila Hakkajat, kelle tööleping rahvatantsurühmad Särts ja Turel Kaarlist Kai Kannistu juhendamisel ja • (22. VI) võttis peremehetu ehiti- HALLISTE VALLAVALITSUS lõppes 1. juulil, töökohustuste hea memmede rühm Sõsare Hallistest Anu Kanguri juhendamisel. Surju näitering sena arvele ja vallavalitsuse hooldus- • (16. VI) premeeris eelarvevahen- täitmise eest tänukirjaga ja maksis Pärnumaalt mängis vabaõhulaval kaheosalise näidendi “Roosad prillid”. se Abja-Paluoja linnas Pärnu mnt 31 ditest kõrgete kohtade saavutamise talle preemiat 5000 krooni; Kõhtu täitis Halliste sööklas valmistatud väga maitsev ja kodune mulgi asuva elamu ja kuuri, mille viimane eest 2009. aasta aineolümpiaadidel • (8. VII) kinnitas Mõisaküla linna puder ja Karin Albi ahjusoojad saiakesed. Õnneloosis võitis iga loos. Pingeid teadaolev omanik oli Anna Vomm; või spordikooli eduka lõpetamise omandis olevate Pärnu tn 45 I korru- sai maandada massaažitoolil olles. Kogenud vibulaskja Aili õpetusel sai • väljastas MTÜ Kamara Külaselt- eest järgmisi Halliste valla õpilasi: Liis sel asuvate ruumide (üldpind 113,4 proovida täpsust vibulaskmises. Laste rõõmuks oli püstitatud suur batuut sile ehitusloa tühjana seisva Kamara Rüütel – 500 krooni, Lembitu Lükk m²) üürile andmiseks 19. juunil toi- ja laadarahvast rõõmustasid tehtud näomaalingud. Õhtul tegi tantsumuu- kortermaja nr 14 täielikuks lammu- – 800 krooni, Anelle Olonen – 200m munud avaliku suulise enampakku- sikat Ervin Lillepea. tamiseks; krooni, Ester Suur – 200 krooni, Lii- mise võitjaks Annor Group OÜ, kellel Kohaliku Omaalgatuse Programmist rahastatud laadamelus külapäeva • kooskõlastas Halliste valla üld- sa-Andra Lohu – 400 krooni, Evelin on õigus üürida ruume algmääraga projekti autorid olid Anneli Pälsing, Aino Nugis ja kultuuriakadeemia tu- planeeringu; Aasna – 700 krooni, Vahur Lükk – 300 10 krooni/m² kuus; deng Maarja Pälsing, kes tegi nii oma kursusetöö praktikat. Tema kujundas • eraldas eelarvevahenditest krooni ja Kati Ojaloo – 300 krooni; • eraldas Mõisaküla linna eelarve- ka külapäeva voldikud ja reklaami ning kaunistas laadaplatsi. Tehniliselt vastavalt taotlustele tegevustoetust • tegi muudatusi valla eelarves, vahenditest 17 500 krooni tegevustoe- abistas tulevane IT-poiss Märt Rang ja helitehnika pani paika Toomas All. Accordion Music Group MTÜ-le suurendades tulusid1492 898, 66 tust Annor Group OÜ-le linnasauna Kordaläinud külapäeval andsid oma panuse paljud tublid külaelanikud. 1500 krooni, MTÜ-le AbjaMoto 1500 krooni ulatuses; majanduskulude katteks; Anneli Pälsing krooni, MTÜ Abja-Vanamõisa Seltsile • (30. VI) premeeris kevadel güm- • kinnitas sihtotstarbeliste laeku- 1000 krooni, MTÜ Kamara Külaselt- naasiumi hõbemedaliga lõpetanud miste lisamise linna 2009. aasta eelar- sile 2500 krooni ja MTÜ-le Mulgi Helen Raadikut 1000 krooniga; vesse kogumahuga 47 150 krooni: Ukuvakk 1500 krooni; • kinnitas Halliste valla 2009. aasta • (21. VII) kinnitas Mõisaküla lin- • (13. VII) rahuldas Viktor Õiguse kodukaunistamise võistluse tulemu- na 2009. aasta heakorraülevaatuse ja Aini Hirdi toetusetaotlused Haja- sed; tulemused. asustuse veeprogrammi projektide • andis vallavanem Andres Rõiga- rahastamiseks; sele puhkust 61 kalendripäeva ulatu- VALIMISINFO • kinnitas (tagasiulatuvalt) alates ses alates 1. juulist kuni 31. augustini Abja valla valimiskomisjoni (tuba 1. juulist 2009 Abja Muusikakooli 2009; 14 Abja vallamajas Pärnu mnt 30 ühe õpilaskoha kulu igakuiseks ar- • maksis MTÜ-le Külaselts Rimmo Abja-Paluoja linnas) tööaeg seoses vestuslikuks maksumuseks 1452.50 tegevustoetust 2008. aasta PRIA pro- 18. oktoobril 2009 toimuvate valla- krooni ja lastevanemate osalustasu jekti rahastamiseks võetud laenu int- volikogu valimiste ajal on järgmine: suuruseks 300 krooni kuus; resside tasumiseks 2235 krooni; • valimiste-eel 19. augustist – 15. • kehtestas Abja Elamu taotluse • (20. VII) kinnitas hajaasustu- oktoobrini 2009 (v.a 8. IX ja 10. IX) alusel (tagasiulatuvalt) alates 1. juulist se veeprogrammist toetuse saajate esmaspäevast reedeni kella 8–15 (lõu- 2009 Abja valla teeninduspiirkonnas nimekirja, rahuldades järgmised na kella12–12.30), 8. IX ja 10. IX kella asutuste, korterite ja eramute omani- taotlused (sulgudes nime järel vas- 8–18 (lõuna kella 12–12.30) • valimis- kele või valdajatele ühisveevärgi süs- tavalt toetuse ja omafinantseeringu te päeval 18. oktoobril kella 9–20 • teemi pideva korrasoleku tagamiseks suurus kroonides): Jaan Pikas (10 526, valimistele järgneval ajal 19.–23. ok- igakuise abonementtasu ja igakuiste 5279), Aime Jänes (6897, 3459), Leida toobrini kella 8–12.

z Põllulilledest pärgadega laulutüdrukud (vasakult) Anhelika Kuusik, õppeasutuse teatise esitamist elukoha- Mary Tiit, Rail Kuusik, Kertu Mändmets ja Karolin Loodus maiustamas Muudatustest lapse- ja järgsele pensioniametile makstakse su- Sarja külapäeval vahukommidega. SIRLE VALTŠUKI foto vekuudel saamata jäänud toetus välja peretoetuste maksmisel tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamiseni Sarja külapäeval istutati tamm 16-aastastele ja vanematele laste- 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks või lapse 19-aastaseks saamiseni. Sarja ja Abja-Peraküla praeguste ja endiste elanike ning nende lähe- le, kes lõpetasid tänavu põhikooli, saamisel makstakse toetust õppeaasta Kui 16-aastane laps asub õppima daste külapäeval, 8. augustil kandsid oma nime külalisteraamatusse 65 gümnaasiumi või kutseõppeasutu- lõpuni. välisriiki, siis Eesti Hariduse Info- inimest. se, lõpetati peretoetuste maksmine Kui laps pärast 16-aastaseks saa- süsteemis selle kohta andmeid ei Registreerimistelgis sai iga perekond Sarja-teemalise voldiku. Kavas olid alates kooli lõpetamisele järgnevast mist ei õpi, siis ei ole tal ka õigust ole ja Sotsiaalkindlustusametil puu- muusikalised etteasted ja Sarja Külaseltsi juhatuse esinaise Milvi Tihase kuust. lapsetoetusele. dub alus lapsetoetuse maksmiseks. kõne. Küla ajaloost rääkis aastatel 1966–1974 endises Sarja sidemajas elanud Igal lapsel on õigus lapsetoetusele Nii lõpetati lapsetoetuse maksmi- Seega toetuse saamiseks peab lapse Ell Vahtramäe. Põnevust pakkus külaeit Maali monoloog. kuni 16-aastaseks saamiseni. Toetuse ne alates juulikuust väga paljudele Eestis elav perekonnaliige esitama Eeskava lõppes tamme istutamisega, mis sümboliseerib tugevust ja vastu- suurus pere esimesele ja teisele lap- tänavu põhikooli, gümnaasiumi või pensioniametile välisriigi vastava pidavust. Puu õnnistati ringmängulauluga “Käi ümber küla ringi”. Seejärel sele 2009. aastal on 300 krooni kuus kutseõppeasutuse lõpetanud 16-aas- õppeasutuse tõendi, millest selguks, sai maitsta kohapeal valminud hernesuppi ning vestelda teiste külapäeva- ning pere kolmandale ja igale järgmi- tastele ja vanematele lastele. et laps jätkab õpinguid. listega. sele lapsele 900 krooni kuus. Kui õpinguid jätkatakse samal Tuletame ka meelde, et alates 2009. Õhtupoolikut täitsid seltskonnamängud nii lastele kui täiskasvanutele. Lapsel, kes õpib põhikoolis, güm- kalendriaastal õppeasutuses, kus aastast enam ei maksta lastele kooli- Rõõmus ja tegevusrohke päev sai teoks tänu paljude külaelanike ette- naasiumis või põhihariduse baasil õppimine annab õiguse peretoetus- aasta alustamiseks koolitoetust. valmistustöödele. Tänu Abja Vallavalitsusele saime peotelgi, mikrofonid, kutseõppeasutuses või kes on põ- tele, siis pärast Eesti Hariduse Info- Elve Tonts, võimenduse ja kõlari. hihariduseta ja õpib kutseõppeasu- süsteemist õpingute jätkamise kohta Sotsiaalkindlustusameti Sirle Valtšuk tuses, on õigus lapsetoetusele kuni andmete saamist või õpilaspileti või avalike suhete juht Tähistati Abja vabatahtliku tuletõrje aastapäeva Abja suvepäevade raames tähistasid Abja päästetöötajad ühes Abja Tulekaitse Seltsi liikmete, kohaliku omavalitsuse, külaliste ja Abja üld- susega 110 aasta möödumist Abja Paluoja Vabatahtliku Tulekaitse Seltsi asutamisest. Abja-Paluoja päästekomando depoohoone vastas gümnaasiumi vana käsitöömaja hoovis seisid alusel Eesti Vabariigi, Abja valla ja 1899. aastast pärinev algne Abja Paluoja Vabatahtliku Tulekaitse Seltsi lipp. Platsile seatud pinkidel istusid tuletõrjeveteranid, kõrval seisid külalised ja huvilised. Ülevaate Abja vabatahtliku tuletõrje ajaloost andis oma päevakohases ettekandes ajaloolane Aksel Tiideberg. Tuletõrjeveterane, külalisi ja abjalasi tervitasid tähtpäeva puhul Abja-Paluoja päästekomando pealik Enno Liiber, Viljandimaa päästeosakonna juhataja Jüri Soovik, Kilingi-Nõmme päästeko- mando pealik Olev Paukson ja Abja vallavanem Peeter Rahnel. Enno Liiber ja Peeter Rahnel tänasid Abja vabatahtliku tuletõrje eden- damisse aastakümnete jooksul antud panuse eest hulka üritusele palutud tuletõrjeveterane. Eesti Tuletõrjeliidu tänukirja koos meeneraamatuga Abja vallalt said veteranid Villu Liesment, Peeter Lapp, Matti Ilmjärv, Linda Ainsar, Leini Riis, Inge Linnas, Lenne Laarmann, Anni Järve, Silvia Kordziejonek, Jüri Sepp, Ülo Pehme, Jaan Hunt, Ivo Rajamäe, Peeter Sarv, Guldar Järve, z Abja kultuurimaja segakoori Kaja lauljad meeleolukas laulupeorongkäigus. FRED RAAGMETSA foto Ants-Vello Rõigas, Elmar Mõttus, Hilje Parts, Helgi Talv ja Maie Mikelson. SEGAKOORIL “KAJA” OLI ESINEMISTEROHKE HOOAEG Segakoori “Kaja” möödunud hooaeg oli väga töötihe Sügava tundmuse jättis see, kui terve lauluväljak “lainet” ja sisukas, sest lauljatel oli soov osaleda XXV üldlaulu- tegi – alates laululavalt ning kandudes edasi publiku peol Tallinnas ning lisaks veel teisigi esinemisi. hulka. Nii mitmedki laulud tulid kordamisele ja kont- Hooaeg algas esinemisega Abja kultuurimaja juubelil, serdi lõppedes ei lõppenud laulud veel lauljate ja ka lisandusid advendikontserdid Viljandi Pauluse ja Kõpu publiku huulilt. kirikus, Abja kultuurimajas ja jõulujumalateenistus Hal- Lisaks üldlaulupeole sai segakoor “Kaja” sel suvel eri- liste kirikus. Peale selle tuli valmistuda ka maakonna lise elamuse osaliseks Karksi vallas Lillis Nava talus festi- laulupeoks. valil “Nava lava”, olles kaastegev Jaak Kõdari kirjutatud Repertuaar maakonna ja üldlaulupeo laulude kavas lavaloos “Kõik läheb mööda”. Lisaks laulmisele osales oli seekord mõneti erinev. Üldlaulupeo laulude valikut koor ka massistseenides ning mõned kooriliikmed said oli ühtlasi veidi raskem ning keerulisem selgeks õppida. proovida näitlemisoskust. Siinkohal veel kord suur tänu Lisaks proovidele tuli lauljatel teha ka kodutööd, õppida Jaak Kõdarile ja Alli Laandele meid oma suurele peole laule CD abiga, et Viljandis ettelaulmisel kõik omandatud osalema kutsumise eest. oleks. Vaev tasus end ära ning segakoor “Kaja” pääses Hooaja lõpetuseks on segakooril “Kaja” veel ees esi- üldlaulupeole. nemine Balti keti 20. aastapäeva tähistamisel 23. augustil Laulupidu algab ju alati rongkäiguga, mis sellel aastal Lillis Eesti-Läti piiril. z Abja-Paluoja Vabatahtliku Tulekaitse Seltsi 110. aastapäeva pidulikul oli meie koorile eriti meeldejääv, sest rongkäigus asusid Peagi algab kooril uus hooaeg ning loodame, et seegi tähistamisel kõneles seltsi ajaloost Aksel Tiideberg (vasakul). segakoori ette laululava poole kaasa marssima ka pre- tuleb esinemisterohke ja, mine tea, ehk tuleb ka uusi ja MEELIS SÕERDI foto sidendipaar koos tütrega. Laulupeo esimesel kontserdil huvitavaid väljakutseid. Selleks ootame enda hulka uusi kõlasid “tõsise muusika” valdkonnas olevad laulud, aga lauluhuvilisi, eriti teretulnud on meessoost lauljad. Pidupäeva puhul olid külastajatele lahti Abja päästedepoo uksed. Uste teine, pühapäevane kontsert oli seevastu tõeline rahva- Made Kotkas, vahel seisid neli puhtusest säravat tuletõrje- ja päästeautot. Maja ja tehnikat pidu, koos olemine, koos laulmine – “üheshingamine”. koorivanem tutvustasid huvilistele päästetöötajad. Kasutati võimalust ronida ka depoo- hoone mullu suvel valminud torni, mille platvormilt avaneb panoraamvaade Abja-Paluojale ja selle ümbrusele. Abja-Paluoja Vabatahtlik Tulekaitse Selts asutati 8. augustil 1899. Seltsi mõlemat võistkonda treenib Argo esimeseks esimeheks sai Abja mõisa parun Charles Stackelberg. Asutamisest KODUKANDIPÄEVI Tali. Linnapea Ervin Tamberg auta- peale kuni nõukogude võimu aastateni oli selts peale tulekaitse ka piirkonnas sustas mängijaid ja treenerit tordiga. keskne kultuuri- ja seltskondliku elu korraldaja. Hilisõhtul pakkusid jalgpallipoisid Abja-Paluoja päästekomando pealiku Enno Liiberi initsiatiivil taastati selts ÜLENDAS HEATEGEVUS rahvale veel põnevust vahujalgpal- Abja-Paluoja linna ja Abja valla kodanike vabatahtliku ühendusena Abja (1. lk järg) list Paistu vallavanemat Ene Saart ja lisõuga. Tulekaitse Seltsi nime all 1994. aasta detsembris. Taastatud seltsi esimeheks Naised on endale käsitöötuppa tema Pärsti kolleegi Erich Palmi ka Reede õhtul viilhalli korvpalli- valiti Enno Liiber ja raamatupidajaks Ants-Vello Rõigas, kes töötavad ühis- muretsenud kangasteljed, millega Merle Hüva Vana-Karistest. matšis Mõisaküla oma kahe mees- kondlikus korras neil kohtadel tänaseni. vanaema juhatusel oskab tegutseda Kui reede õhtul pääses teatripub- konna vahel olid vanemad tulemu- Meelis Sõerd juba ka Ilga Suurmetsa tilluke lapse- lik kuivalt, siis laupäeva keskpäeval sega 65:58 võidukad nooremate üle. laps. Juta Jalakas võiski järelkasvu üle taidlejate esinemise ajal tuli rahval Võitnud võistkonnas mängisid Janno rõõmustada, sest ringi töös osalemise vihmahoogude eest kaitseks avada Kuusk, Janek Kuusk, Rene Koorits, vastu on huvi ilmutanud ka tööl käi- vihmavarjud ja võtta ümber kile- Aimar Sepa, Oliver Läll ja Meelis Tööharjutus aitab töötuil vad nooremad naised. Nii peetakse keebid. Tantsijaid telkkattega laval Rannama. plaani hakata nende huvides lisada sadu ei seganud. Üles astusid lustliku Pühapäevahommikune võrkpal- tööprotsessi naasta senisele kahele päevasele kooskäimis- kavaga kohalikud “Vaprakesed”, Hal- liturniir peeti vihma sunnil samuti korrale nädalas ka üks õhtupoolik. liste “Aerodünaamilised” ja “Sõsare” viilhallis. Kaheksa võistkonna seas Mõisaküla Linnavalitsus osales Mõisakülast pärit Eha Kivi, käidi Kuna elektriküte on kallis, soovi- ning Karksi-Nuia line-tantsijad. võttis võidu Halliste meeskond edukalt Töötukassa korraldatud rii- muuseumides ja tuletornis, vaadati vad naised sügiseks tuppa sisse saada Teises pooles tõusid lavale taid- (kapten Mait Reimann) Mõisaküla gihanke projektis, mille eesmärk oli reisiparvlaeva hukule pühen- ka kaminahju. Selle ehitamiseks lä- lejad kaugelt Hiiumaalt. Need olid I (Miko Kotšetov) ja Mõisaküla II suurendada kvalifitseeritud tööjõu datud monumenti. heb nii kogu näitusmüügi tulu kui ka Pühalepa valla Hellamaa perekes- (Aimar Sepa) ees. Osalesid veel võist- pakkumist, ergutades ja motiveeri- “Kogu seltskond, keda juhtisid Hil- kodukandipäevade käsitööoksjonil kuses tegutseva seltsingu „Pühale- konnad Viljandist, Nuiast ja Lillist. des pikaaegseid töötuid tööturule le Jersolav ja Tarmo Tomp, pidas end laekunud üle kolme ja poole tuhande pa lustilised“ lauljad ja tantsijad . Turniiri korraldaja Miko Kotšetov naasma. Hiiumaal väga hästi üleval, mille üle krooni. Esemeid oksjonile annetasid Eksootiliselt mõnusas hiiu murdes väljendas heameelt osalejate arvu- Projekti käigus leidsid kauaaegsed on mul väga hea meel,” ütles tööhar- lisaks käsitöönaistele kesklinna täit- end tutvustanud külaliste Mõisakül- kuse üle ja tänas turniiri toetanud Mõisaküla linna töötud kolme kuu jutusprojekti linna poolt koordineeri- nud kireva rahvarohke käsitöölaada la „maaletoojateks“ olid siitkandist linnavalitsust. kestel alates 1. maist kuni 31. juulini nud Mõisaküla linna sotsiaaltöötaja müüjad ning kohalikud ettevõtjad. pärit isehakanud hiidlased Eha Kivi Laupäeval hommikul endise raud- töist rakendust oma kodulinnas. Teh- Marina Raid. Sihtotstarbeliselt kogunes oksjonit (Penjam) ja Ilme Kokla (Aasma), kes teejaama perrooniesisele alles jäetud ti heakorra- ja haljastustöid, samuti Augusti algul kohtusid tööharjuta- ohjanud Arvo Pede sõnul enam- ka seltsingus kaasa löövad. Mõisakü- raudteelõigul lõbusõitu teinud Ede- abitöid linna allasutuste juures. EELK jad sotsiaaltöötaja juures kokkuvõt- pakkumisest tublisti üle tuhande la kodukandipäevadele sõidu mõtet laraudtee dresiin oli pärastlõunal Mõisaküla kiriku juures olid töötud val arutelul, analüüsides läbi projekti krooni ka suveaeda uue laululava õhutasid naised juba jõuludest saati. võistlejate päralt. Kiiruse peale sõi- abis puude saagimisel ja teeäärte head ja vead. Marina Raidi sõnul jäid ehitamiseks. Hiidlased jäid Eha Kivi sõnul Mul- du võitis noortest võistkond “Taadid” korrastamisel. Tööpäev kestis mais töötud kolmekuise projektiga rahule gimaa-reisiga väga rahule. Tänuks ja täiskasvanutest “Maanteemuhk”. kuus, juunis seitse ja juulis kaheksa ja oleksid soovinud jätkatagi. Lavalt kõlas hiiu murre kinkisid nad linnale oma perekes- Paigalttõukamise võistluses suutis tundi. Igal tööpäeval said tööharju- “Sain kogemusi, kuidas inimesi kusest tehtud raamitud pildi, mille dresiini kõige kaugemale läkitada tajad sooja lõunat, mille korraldas juhtida ning teisele oma oskusi edasi Pidustuste avaõhtul sai spordi- autorid nende oma näputöömeistrid. Marek Preimann. linna sotsiaalkomisjoni esimees Hille anda,” lausus grupi juhtivtööline Tar- platsitäis rahvast Mõisakülast ja Lisaks Mõisakülale jõudsid hiidlased Mudilased lõid kaasa šokolaadi- Jersolav. Töötukassa maksis projek- mo Tomp. Koolitused ja reis andsid kaugemalt toreda elamuse Viljandi- Mulgimaa-reisil käia ära veel Halliste jooksus ja noored mehed tänava- tis osalenud tööharjutajatele iga kuu talle ka uusi teadmisi. “Sellist tööhar- maa omavalitsusjuhtide näitetrupi kirikus ja Karksi-Nuias. korvpallis. Sai ratsutada hobustega, väikest stipendiumi. jutust võiks korrata, mul ei oleks selle etendatud Agnes Taari näidendist Reede hilisõhtust oli lava spordi- sõita ATV-de ja lapsed elektriautode- Kaheksast alustanud tööharjuta- vastu midagi.” “Naisvallavanem”, kus tegid kaa- väljakul tantsuks mänginud-laulnud ga ning hüpata batuudil. jast, kellest kolm olid naised ja viis Tarmo peab plaani kutsekoolis sa ka Mõisaküla linnapea Ervin ansambli “Onupoeg” päralt. Sekka Vana-Kariste lapsed tundsid Mõi- mehed, langes enne projekti lõppu mingi amet selgeks õppida. “Aga Tamberg ja linnavolikogu esimees sai nautida Tiiu Variku lavastatud saküla kodukandipäevadel kõige välja kaks: üks Soome tööle siirdu- kui tuleb hea tööpakkumine, siis Jorma Õigus. Pärast etendust lasi vahvat moesõud. Laupäeva õhtust rohkem rõõmu just dresiini- ja ho- mise ja teine vähese huvi ja motivat- võib-olla lähen tööle,” väljendas üks osatäitjaid Karksi vallavanem pühapäeva varahommikuni tantsi- busesõidust. sioonipuuduse tõttu. veebruarikuust alates töötuna arvel Arvo Maling publikuridadesse ringi tasid kodukandipäevalisi Mait Maltis “Olen ise tantsutüdruk, seetõttu Tööharjutuse üheks osaks olid ka olev, viimati väikefirmas tehnikuna käima korjandusnõu, kuhu igaüks ja DJ Mart Saar. jäid mulle kõige eredamalt meelde üldist silmaringi laiendanud koo- töötanud mees valmisolekut. võis heategevuslikult pista rahatähe tantsijate etteasted,” ütles kodukan- litused, sealhulgas kahepäevane “Ma arvan, et sellistest riigihange- liikumispuuetega lastele kõnniroboti Valites sportlik vaim dipäevade kokkuvõtteks Mõisaküla õppereis Hiiumaale. Kavas olid ar- test tuleb võtta osa. See on linnale ka- soetamise toetuseks. lasteaia töötaja Gea Rebane. vuti-, ettevõtlus-, seadusi tutvustav, sulik, sest tööharjutajad tegid linnas Näitemängu kiitsid ja annetuse te- Kodukandipäevade spordivõist- “Pidustused on toredad,” vastas planeerimis-, tööohutus-, tuleohutus-, päris palju tööd ära. Tahan tänada gid paljude teiste seas Mõisaküla me- luste otsa tegid reede õhtul pärast pärimisele laadasaginas kohatud 87- geenivaramu- ja haljastuskoolitus. kõiki koolitajaid, hanke korraldamise- hed Aavo Kikas ja Ilmar Tiit. Esimeste avatseremooniat palliplatsil lahti aastane Mõisaküla aukodanik Arnold Mõisaküla muuseumis kuulati üle- le kaasa aidanuid ja muidugi ka kolm annetajate hulgas oli Abja vallava- jalgpallurid. Mõisaküla poisid olid Kull, toeks tugiraam ja saatjaks sõber vaadet linna ajaloost. kuud vapralt vastu pidanud tööhar- nem Peeter Rahnel. “Väga meeldis,” tulemusega 6:0 üle endast noorema- koer. Hiiumaal, kus võõrustajaks oli jutajaid,” lausus Marina Raid. kiitis teatritükki ja eriti selle peaosa- test Kilingi-Nõmme jalgpalluritest, Meelis Sõerd Hellamaa perekeskuse huvijuht, Meelis Sõerd Mõisaküla õpilasmalev töötas Vana-Karistes Tänavune Mõisaküla linna õpilasmalev, mis tegutses alates 13. kuni 19. juulini, tegi hästi tööd Vana-Kariste ettevõtjate aedades ja põllul. Viiel tööpäeval töötasid malevlased Halliste valla Vana-Kariste aianduset- tevõtjate juures. Kõblati kurgipõldu, korjati kurke ja vaarikaid. Tööd andsid OÜ Ehe Aed omanik Ere Hellermaa ja Elle Paumere Nõmme talust. Tööle ja tagasi sõidutas lapsi linna organiseeritud buss. Töö eest tasusid las- tele tööandjad 27 krooni tunni eest. Erinevalt eelnevaist aastaist linn malevlasi tänavu ei toitlustanud ja lapsed pidid moonakotid tööle kaasa võtma. Soojadel päevadel käidi pärast tööd koduteel kaunis Kullisilla jõekäärus ujumas. 15. juulil pidasid Mõisaküla õpilasmalevlased Abjas lasteaia taga peoplatsil palavust ja ja tööväsimust trotsides maha ühise kokkutuleku Abja malevlastega. Eriti lõbus oli kolmevõistlus, mille aladeks olid kettaheide papist taldrikuga, kuulitõuge lauatennisepalliga ja odavise kokteilikõrrega. Tänavu tegutses õpilasmalev Mõisaküla linnas juba kolmandat aastat, organiseerija linna sotsiaaltöötaja Marina Raid ja juhendaja lasteaia juhataja Pirje Usin. Malevlasi oli kokku viisteist alates 13. eluaastast, neist ülekaalus olid poisid. Enne malevat korraldati 9. juulil lastele malevat tutvustanud z Enne lillekimbu üleandmist vallapäevade autasustamistseremoonial asetati Halliste valla vastse aukodaniku infopäev. Helbe Karbi õlule kaunis sall. MEELIS SÕERDI foto Lapsed jäid malevaga rahule. “Lapsel on ikka hea meel, kui suvel saab teenida ja tal on isiklikku raha,” tõdes Marina Raid. “Kahju oli ainult, et seekordne malev kestis vaid kaheksa päeva,” lisas ta. Ühtlasi väljendas ta linna poolt tänu Vana-Kariste ettevõtjatele malevlaste töölevõtmise eest. VALLAPÄEVAD ALGASID Omakorda laste tööga jäid rahule ka tööandjad. “Nii palju tööd sai ära tehtud, tüdrukud olid eriti tublid nagu ikka,” kiitis Nõmme talu perenaine Elle Paumere nii lapsi kui juhendaja Pirjet. Ta tunnistas, et algul, kui Marina NÄITEMÄNGUÕHTUGA Raid talle selle ettepaneku tegi, oli ta küll kahelnud, kas lapsi tasubki tööle võtta. “Nüüd võtaksin neid järgmisel aastalgi,” lisas viie päevaga meelt Üle aasta toimuvad Halliste valla Tõrvast. Hedvig Hanson laulis tunni jooks, mille finiš oli traditsiooniliselt muutnud naine. Meelis Sõerd päevad sisaldasid tänavugi piirkon- kestnud kontserdi kavas lisaks oma- koolimaja esisel. Oma vanuseklassis na näiteringide etteasteid esimesel loomingule ja muule ka ühe laulu tulid võitjaks Piia-Serli Kert ja Karl- õhtul ja rohkelt meelelahutust ja oma ema Novella repertuaarist, põ- Markus Laks (7–8), Ketriin Murrik ja sportimisvõimalusi teisel päeval. hiliselt aga Eesti rahvalaule. Aimar Purju (9–11), naistest ja tüdru- “Mäletan aega, kui rahvalaulud kutest parima ajaga Ingrid Aren ja Teatrisaali toodi lisatoole mulle üldse ei meeldinud. Nüüd olen Kevor Reva (12–15), Desiree Reva ja jõudnud nende juurde, sest neis on Kermo Eller (16–19), Nastja Boikova Traditsioonilisele näiteringide üle- sügav mõte,” kõneles lauljanna, kes ja meestest parima ajaga Tanel Rauba vaatusele Halliste rahvamajja oli tul- lisaks laulmisele saateks ka rütmi- (20–29), Iiris Murrik ja Rainer Ain nud rahvast niipalju, et korraldajad pilli, plokkflööti ja lõpuloos klaverit (30–39) ning Tiina Vanker ja Toomas olid sunnitud tooma saali seina äärde mängis. Rahvalaulude juurde tahab Linaste (40 ja vanemad). juurde lisatoole. ta oma sõnul edaspidi alatiseks jääda. Palliviske võitsid Raido Oja ja Pärast vallavanem Andres Rõigase Et rahvalaulude esitus võimalikult Anne-Ly Nassar. Korvpalli vabavi- tervitussõnu astus esimesena lavale ehe oleks, ei kasutanud nad või- setes said esikoha Karoline Lääts ja Abja õpetajate näitering, naerutades mendust. “Laulame nagu vanasti,” Ragnar Kaasiku. Saabast lennutasid publikut Triinu Menningu lavastatud naeratas Andre Maaker. kõige kaugemale Liina Koppelmann tänapäevaainelise, tõsiseid problee- ja Timo Teearu (12–16), Inga Tiirats ja me läbi huumori vaatleva näidendiga Margus Karu (17–49) ning Tiiu He- “Koristajad”. limets ja Vello Aus (50 ja vanemad). Halliste lasteaia mudilased män- Petangis olid täpseimad Jaanika Ja- gisid julgelt ja toredasti õpetaja Eve kobson ja Riivo Rang. Nooleviske Maasepa lavastatud nukunäidendit võitsid Liina Koppelmann ja Kaspar “Pääsuke”. Viik. z Laste üheks osavõturohkemaks alaks Uue-Karistes külade spordipäeval Rimmu – Uue-Kariste näiteringi 8–12-aastaste laste teatevõistluse oli pargijooks. MEELIS SÕERDI foto esituses sai vaadata Aino Nugise ja võitis võistkond Tõelised plikad, kuhu Leili Tšernõšova koostöös valminud kuulusid Taavi Tiirats, Romet Ain, Lii- lavatükki “Nurjaläinud äpardus”. See si Vister ja Kristiina Kõverjalg. 2–6- Uue-Karistes oli külade spordipäev on olupoliitiline komöödia, mis trü- aastaste mudilaste mahlajooksus oli kivalgust näinud 1918. aastal, autor Uue-Kariste pargis peeti 25. juulil piirkonna külade kaheksandat suvist veerandsada väikest osalejat. Kivilombi Ints. spordipäeva, mille lipu heiskasid avarivistusel möödunud aasta parimad Halliste kooli kirjandusring män- sportlased Tauri Alp ja Nele Kondas. Tunnustati aukodanikku gis emakeeleõpetaja Anneli Merila Avaalal ümber järve jooksus püstitas 18–25-aastaste meeste arvestuses Eesti rahvajuttude ainetel valminud ja kauneid kodusid jooksnud Tanel Rauba järvejooksude absoluutse rekordi ajaga 6 minutit lavastuse “Kungla rahvas”. Mõned 17,89 sekundit. Ülejäänud vanuseklasside võitjad olid (alates noorematest) Aplausi saatel palus vallavanem osatäitjad olid ära, seeõttu sai sel su- Helina Vainult, Merilyn Parm, Kätlin Piiskop, Liisa Liesment, Jana Krotova Andres Rõigas vallapäevade lõpe- vel näha tükki osaliselt. ja Eha Viik ning Romet Ain, Rauno Alp, Taavi Tomp ja Rainer Ain. Jalgratta tamisel rahva ette endise kauaaegse Ka Kaarli rahvamaja näitering maastikusõidu võitsid Rünno Hensen ja Ivar Krotov. Halliste vallasekretäri Helbe Karbi, “Naeratus” astus publiku ette Mar- z Ettearvatult populaarne oli Laste pargijooksu kiiremad olid Sandra Vesseluha (6–8), Astrid Teder kes vallavolikogu otsusega pälvis gus Oopkaubi komöödiaga “Heldur”, trühvlite valmistamise õpituba (9–11), Egeriin Saar (12–14), Martin Parm (6–8), Romet Ain (9–11) ja Rauno Halliste valla aukodaniku nimetuse peaosas Abja kultuurimaja näiterin- meisterkondiiter Urmas Jalaka (taga Alp (12–14). Mudilased võistlesid veel minijooksus, täpsusvisetes ja takis- väljapaistva panuse eest valla elu gi liige Juhan Purju, lavastaja samuti vasakul) juhendamisel, kus igaüks tusraja läbimises. arendamisel. abjalane Raivo Kutser. sai suu magusaks. Vibulaskmises oli kõige täpsem Assol Saar, noolevisetes Maldur Mäkler. “Mina tegin ainult oma tööd,” ar- Heatahtliku vastuvõtu, sooja ap- MEELIS SÕERDI foto Saapaheite võitjad oma vanuseklassis olid Irena Merzlova, Sandra Ruben, vas 1991. aasta novembrist kuni tä- lausi ja lilled tänuks teenisid ära nii Liisa Liesment, Assol Saar, Eha Viik ja Leida Helimets ning Heikko Alp, Romet navuse suveni vallasekretäri ametis väiksed kui suured teatritegijad. Ain, Rauno Alp, Timo Teearu, Oliver Saar, Elari Ilusk ja Heiki Alp. Korvpalli Pargi veeres bussiootepaviljoni esi- olnud Helbe Karp ise tagasihoidliku Pärast etendusi kohvilauas ves- vabavisked poksikinnastes kätega võitsid Kätlin Piiskop ja Margus Kalja. sel pinkidel istuvate pealtvaatajate inimesena. Oma abivalmiduse, hea- teldes tõdes tunnustatud lavastaja Võrkpalliturniiril oli võidukas Uue-Kariste võistkond, milles mängisid ees lasid juhendaja Eve Alli muusika tahtlikkuse ja pädevusega pälvis ta Raivo Kutser, et tänavu osales näi- Laila Kaasiku, Ragnar Kaasiku, Rainer Ain, Elari Ilusk ja Mait Reimann. saatel üksteise järel laulul kõlada Hal- nende aastatega vallarahva lugupi- temängupäeval vähem truppe kui Petangis olid täpsemad Anneli Teder ja Karin Alp ning Tauri Alp ja Raivo liste rahvamaja laululapsed, Kaarli damise. Tartumaalt Rõngust pärit eelmisel korral, ent etenduste tase oli Kull. Rammumehe võistluse võitis Mihkel Raadik. rahvamaja naisansambel ja noor solist hulk aastaid Halliste järve ääres ke- parem. Tõsi küll, tänavu polnud ka- Kuue ala arvestuses olid tüdrukutest edukaim Kätlin Piiskop, poistest Maarja Pälsing. Kaarlilaste kavas oli nas kodus elaval nooruslikul naisel vas ühtegi uuslavastust – kõiki neid Rauno Alp ja meestest Mait Reimann. Kokku lõi spordipäeval kaasa rekor- ka laul Rimmu raamatukogu juhataja on nüüd aega nii vanaemarõõmude olid trupid varem mänginud ja seega diliselt 104 osavõtjat. Aino Nugise sõnadele, mis pühenda- kui reisimise jaoks. Hiljuti tuligi ta rohkem harjutada saanud. Kutser tõi Kehakinnituseks söödi Ele Saare keedetud maitsvat lõunasuppi. Pärast tud juuni algul aset leidnud Halliste tagasi mõnenädalaselt reisilt Kana- näiteks Halliste kooli kirjandusringi sportimist oli lõkkeõhtu, noortele kõlas rahvamaja saalis tantsumuusika ja kooli võimla avamisele. Lauljatele dasse lähedaste juurde. trupi, kus osatäitjaid tuli asendada ja öö hakul korraldas Heldur Piiskop ilutulestiku. pakkusid vaheldust tantsumemmed Traditsiooniliselt anti vallapäevade üks noor näitleja pidi mängima kahte Spordipäeva korraldanud Uue-Kariste – Rimmu Naisseltsilt said tänukirja Halliste rahvamaja rühmast Sõsare lõpetamise eel autasustamistseremoo- rolli: “Huvitav oli vaadata, kuidas ta kokku 35 sponsorit ja 25 abilist. Anne Kaljapulk Anu Kanguri juhendamisel. nial üle auhinnad ka valla kaunite seda teeb.” Pargis kiriku kõrval sai sõita rat- kodude omanikele. 500-kroonise kin- Igal teatrisõbral tasuks aga mee- sahobuse seljas. Platsi ääres suitses kekaardi ja majale kinnitatava sildi les pidada, et saali etendust vaatama šašlõkipann ja olid tegevuses toi- IT-alane eriõpe toodete turustami- tekstiga “Kaunis kodu 2009” võtsid Projekt “Käsitööga tööle 2” minnes tuleks kindlasti mobiiltele- dumüüjad. Kooli sööklas tunglesid auhinnana vastu Kaarli külas asuva seks. Õppe tulemusena peaks osa- fon välja lülitada, et mitte etenduse magusasõbrad, keda trühvlite valmis- kutsub koolitusele võtjal olema valminud üks toode või Sillaotsa eramu omanikud perekond jälgimist häirida. Seda ka oma valla tamise õpitoas juhendas meisterkon- Roosmaa, külas asuva Ki- Septembris alustab Tartu Ülikooli tootegrupp, kirjutatud äriprojekt ja näiteringide esinemisõhtul. diiter Urmas Jalakas. Viljandi Kultuuriakadeemia projekt riputatud see üles keskkonda www. rikla eramu omanik perekond Kikas, Halliste alevikus Viljandi maantee “Käsitööga tööle 2” tootearenduse ja laat.ee Kirikus kõlas rahvalaul Sporditi ka vihmas ettevõtluse koolitusi. Tootearendus on suunatud paik- 18 asuva eramu omanik perekond Koolituse sihtrühm on igas vanu- kondlikele traditsioonidele. Kohaliku Teise päeva pärastlõunal heiskasid Vallapäevade tähtis osa oli rahva- Hulkko, Päigiste külas asuva Män- ses käsitööd oskavad aktiivsed ini- rahvakunsti sügavamates kihtides vallapäevade puhul valla lipu kooli sport, mida tehti puhuti päikesepais- na talu omanik perekond Ilusk, Raja mesed – nii mehed kui naised –, kes aitavad orienteeruda tunnustatud spordiväljakul masti eelnevalt just tes, kuid omajagu ka vihma ja tuult külas asuva Löövi talu omanik pe- on hetkel töötud. Osaleda võivad ka tekstiilikunstnik Merle Suurkask ja lõppenud Halliste jooksu võitjad trotsides. Alustati juba hommikupoo- rekond Paumere ja eripreemia päl- väikelapsega kodus olevad vanemad, õppejõud Kristi Jõeste TÜ Viljandi Ingrid Aren ja Tanel Rauba. Seejärel le küladevahelise võrkpalliturniiriga vinud Välja talu omanik perekond kui nad on lapsepuhkusel viibinud Kultuuriakadeemia rahvusliku kä- kuulutas Päigiste küla punases särgis kooli palliplatsil. Kuue võistkonna Remmel Kalvre külast. üle 1,5 aasta. sitöö osakonnast. Koolitus on kavas ka ise jooksu kaasa teinud vallava- seas oli võidukas Päigiste küla esin- Kinkekaardi 500 krooni väärtuses Projekti eesmärk on aidata ette kaks korda kuus Viljandis. Grupi suu- nem Andres Rõigas valla kesksed dus Halliste ja Õisu võistkondade ees. ja majale kinnitatava sildi tekstiga “Al- valmistada potentsiaalseid kohalik- rus on 10–12 inimest. Kui soovijaid on suvepidustused avatuks. Päigiste eest mängisid Maiker ja Mait gupära säilitamine 2009” said ke väikeettevõtjaid. Üks koolitus kes- rohkem, korraldatakse konkurss. Avamisele järgnes kirikukontsert, Reimann, Ilmar Tukk, Anneli Roosa- külas asuva Kitsaare talu omanik pe- tab üheksa kuud septembrist maini Info ja registreerimine 30. augus- milles esinesid esimest korda Hallistes lu, Andres Rõigas ja Elari Ilusk. rekond Parts ja Kalvre külas asuva ja on jagatud kolmeks põhiteemaks: tini: Kristi Jõeste, tel 520 0340, elukaaslastest laulja Hedvig Hanson Pärastlõunal startis Halliste kaup- Piiri talu omanik, perekond Argel. tootearendus, ettevõtluskoolitus ja [email protected] ja muusik Andre Maaker Mulgimaalt luse juurest alati osalejaterohke (Järg 6. lk) Päikeselised Abja suvepäevad kunstitöötoas maaliti nii akvarell- kui tänavu 17.–19. juulini kätkesid en- ka akrüültehnikas, kusjuures ka kivi- das häid traditsioone, rõõmustades dele ja isegi puujuurikatele. Juhen- samas abjalasi ja nende külalisi ka das harrastuskunstnik Irina Lappo millegi uuega. Kamaralt koos oma kunstitudengist lapselapsega. Iga kunstisõber maalis Alustati sportlikult oma nime seinal rippunud kollasele T-särgile. Külaseltsi naispere Suvepäevad juhatas reede pärast- maitsvaid küpsetisi pakkus ruumi lõunal tavakohaselt sisse jalgrattaral- ühes nurgas müüa Reet Paju. li, mis startis taas Pärnu-poolse ring- MTÜ Ukuvaka ruumides oli ühen- tee juurest jalakäijate tee algusest ja duse liikmete käsitööde näitusmüük finišeerus ehitusmaterjalide poe taga. ja kaarlilase Elvi Pedaku niplispitsi Lisaks kolmekümnele lapsele istus õpituba. Samas sai proovida villaveski sadulasse ka üksteist täiskasvanut. ja villakraasiga töötamist. Õues ukse Kõige kiiremini pedaalisid Eva-Ra- ees õpetas Marvi-Liina Riid hobitel- hel Viitas ja Kenri Kandla (kuni 8- gedel kangakudumist. Oma must- aastastest), Helen Suviste ja Markus rirea võis kangasse kududa igaüks, Perelstein (8–10) ning Lisette Pedaja kes soovis. Samas pakuti õnneloose. ja Kristo Juganson (11–14). Täiskas- Üle hoovi noortetoas õpetas Eveli vanute arvestuses võtsid võidu Kati Allik huvilistele papptaldrikutest ja Talu ja Ahto Pärt. paberiribadest lõbusate suvekübarate z Paar tundi hiljem oli suur hulk ini- Uuenenud ja kauniks puhkekohaks saaval Abja paisjärvel peeti Abja suvepäevade aegu maha põnev valmistamist. mesi Abja paisjärve ääres, et vaadata veebatuudivõistlus. MEELIS SÕERDI foto veebatuudi võistlust ja ergutada see- Teater – oma ja hää järel ligemale neljakümmet suurt ja väikest ümber järve jooksjat. Jooksu Teatritegemist ja sellest osasaamist võitjatena said karika Kaisa Raagmets SUVEPÄEVAD PAKKUSID jagus suvepäevadel pidevalt lõpuni. ja Joel Jänes (kuni 8), Pille-Riin La- Avaõhtul läks täissaalile kultuurimaja hesalu ja Kaarel Eksi (9–10), Brenda näiteringi “Jollerid” esietendus Raivo Aadamson ja Henri Vilmre (11–12), KÜLLAGA MEELELAHUTUST Kutseri lavastatud komöödia “Vana- Kairi Asu ja Aleksander Rahnel (13– oma osa järvest andnud lepingu alu- võrrivõidusõit “Abja kiirus”, mis näib ja Mait Reimann, Elari Ilusk, Karmo mehed seitsmendalt”. Laupäeva õh- 14), Erki Maling (15–16), üldvõitjad sel Abja vallale kasutada. muutuvat aina populaarsemaks. Kangur, Kert Kärner, Ragnar Kaasiku tul mängis õpetajate näiteseltskond Kerti Einstein ja Siim Kambek (täis- “Hoidke, Abja rahvas, seda järve Rõõmustavalt palju oli tänavu kü- ning Veiko ja Viljar Semjonov. Triinu Menningu lavastatud näiden- kasvanud) ning Tiina Vanker ja Ahto risustamise eest, olge talle heaks part- lalisvõistlejaid Lätist, kes võitsid ka dit “Koristajad”. Pühapäeva ennelõu- Pärt (seeniorid). neriks, ärge tooge klaastaarat järve mitu auhinnalist kohta. Eraldi arves- Linnast maale nal etendus lastele Viive Niinemäe kaldale ega visake seda maha. Toogu tust peeti naisteklassis, kus võidutses lavastatud “Lumekuninganna”, mida Järv on saanud uueks järv meile kõigile vaid rõõmu, mitte Kristiina Raba. Esmakordselt laienesid suvepäevad harjutati juba oktoobrikuust saati, kurbust,” soovis vallavanem. Ta lu- Edukamate Mulgimaa motosport- tänavu ka väljapoole Abja-Paluoja sest sellega loodab trupp minna tä- Batuudi- ja jooksuvõistluse vahe- bas ka, et lähiajal paigaldatakse järve lastena said külgkorviga masina- linna. Valla kulul korraldati tutvumis- navu veel Kundasse festivalile. peal tänas Abja vallavanem Peeter äärde pingid ja riietuskabiinid ning te klassis kolmanda koha Mirell ja sõit Sarja külla. Giidi, Abja-Paluoja “Ei ole eriti raske, kui tahab, on Rahnel järve kaldal läbi valjuhääldi järveäärne kõnnitee saab järk-järgult Günther Põllumäe. Standardklassis oli maaturismi infopunkti juhataja Tuuli võimalik,” ütles Viive Niimemäe, kõiki neid, tänu kellele Abja rahval valgustuse, nii et ka sügisõhtuti on nooremas arvestuses neljas Arti Rüü- Jõesaare sõnul sai 40-kohaline buss kes lisaks lastenäidendi lavastami- ja külalistel on nüüd ligemale aasta järve ääres õdus jalutada. tel ja vanemas vanusegrupis kuues nii täis, et osa huvilisi seisid püstigi. sele mängis nagu Terje Jaakson ja kestnud noorenduskuuri tulemusena “Kaks liivarannaga ujumiskohta võistluste peakorraldaja Tarmo Raba Kaasa sõitja oli ka vallavanem. Karin Hunt kandvat rolli mõlemas kasutada ilus ujumis- ja kalastamis- ja järve hea vesi on selle tagatiseks, ning üheksas Tiit Aasna. Open-klassis Esmalt käidi Lüütre paljandil. See- täiskasvanutele mõeldud tükis. ““Va- võimalustega veekogu. et me saame siin aastaid korralikult oli üheksas Sander Hermiste. järel kõneles Ojapera Külaseltsi liige nameestes seitsmendalt” on lihtsalt Palju tööd selleks, et saada Kesk- supelda,” avaldas vallavanem veen- Pühapäeva kasutasid motosport- Riita Belouštšenko kunagise Pussi lahe osa, meeldib, “Koristajad” on aga konnainvesteeringute Keskuselt jär- dumust. Tema sõnu kinnitasid samal lased ühistreeninguks ja kogemuste kooli pargis nii koolist kui Sarja kü- tänapäevaaineline, saab improvisee- ve saneerimiseks vajalik 2,6 miljonit ajal kuumal suveõhtul end mõnusalt vahetamiseks koolimaja juures õu- last. Edasi viis teekond Sambla tallu, rida,” selgitas ta. krooni, tegi endine Abja valla aren- vees jahutanud suplejad. naaia krossirajal. kus talust ja selle perenaisest, tänu “Mängides ma ei mõtle, miks ma dusnõunik Eve Lepmets. Mudast Lahtirullitud ürikult luges Peeter Laupäeval kooli staadionil pee- Laulu-Mihklile meie päevini tuntud seda teen, lavastajad muretsesid ja vanast veest sai järv möödunud Rahnel ette sümboolse pöördumise tud Abja rammumehe võistlusel Sambla Anust, pajatas Sarja Külaseltsi meie pärast rohkem,” arvas ka Terje sügisel tühjaks tänu ettevõtja Aivar järve ja selle kasutajate poole. Hur- tuli võitjaks Kristjan Voodla, kellele liige Sirle Valtšuk. Reisil vestis legen- Jaakson, et kahes erinevas tükis jär- Venele Taltsi talust, kes juhatas ka raa-hüüde ja pasunahuilete saatel järgnesid Dastin Song ja Alari Mätas. de Sarja kandist giid Tuuli Jõesaar, jest mängimine polnud raske. “Asja- kogu järve planeerimist. viidi biolagunevasse pakendisse Rammumehed võistlesid viiel alal: kelle hinnangul jäid kõik kahetun- armastajatena on meil lihtsam, män- “Loomulikult täname me loodust, pandud ürik “järvekirbu” nimeline auto vedamises, “farmeri kõnnis”, nise huvireisiga väga rahule. gime tegemisrõõmust, soovist ennast kes on kindlasti mulkide poolt kinni sõiduriistaga seejärel keset järve ja tünniviskes, kummikantimises ja Traditsiooniliselt pakuti kõikvõi- näidata,” lisas Abjas kokku kuues rol- makstud, sest oli uskumatu, kuidas visati vette. lamades surumises. Osavõtjaid oli malikku kaupa suvepäevade laadal lis mänginud uutele väljakutsetele järv sisuliselt kahe päevaga täitus kokku üksteist. Tiigi tänaval. Ümber nurga Pärnu aldis näitemänguharrastaja. veega, arvasime, et võib-olla saab Kogu võim võrridele Pühapäeval Abja päevad lõpe- maanteel said huvilised suu magu- Tasuks nii suurtele kui väikestele sügiseks järv poolenisti täis,” rõõ- tanud võrkpalliturniiril Kilpkonna saks ja oskusi, kuidas šokolaaditrühv- teatritegijaile oli soe kaasaelamine mustas Rahnel. Laupäeval pakkus kesklinna tä- trahteri kõrval väljakul saavutas nelja leid valmistada, juhendajaks meis- oma publikult, lilled ja tänusõnad Vallavanem tänas ühtlasi perekond navatel ja postimaja pargis arvukale võistkonna konkurentsis esikoha Hal- terkondiiter Urmas Jalakas Halliste pärast etendusi. Laarmanni, kes kaasomanikuna on publikule põnevust traditsiooniline liste võistkond. Selles pallisid Maiker vallast. Üle tee eakate päevakeskuse Meelis Sõerd

garanteerida, et kõik esemed õnnes- mede kogumisretke rikkaliku taimes- tuvad. Savipõletus ongi selline asi, tikuga Halliste jõe luhale, teejuht oli maapõletus eriti, et pooled asjad või- Paudi perenaine Riita Belouštšenko. vad katki põleda. Siiski oli meie õn- Taimedega värvimiseks korjasime nestumine umbes 80-protsendiline, angervaksa, madarat, põdrakanepit millega võib rahule jääda – enamus ja naistepuna, samuti õppisime ra- laagri lõpupäeval pühapäeval põle- vimtaimi tundma. Kes soovis, sai neid tusahjust välja võetud keraamikaese- korjata ka koju kaasa. Naised käisid meid olid jäänud terveks.” veel Sarja tee äärest kraavikaldalt kol-  Mida põnevat pakkusid savi- last karikakart korjamas, millega sai nädalale järgnenud pärandkultuuri väga ilusaks kollaseks värvida mitu päevad? vihti lõngast. Reede õhtul käisime ka “Pärandkultuuri päevad algasid värvmadarajuuri korjamas, lootsime reedel. Kohal oli kokku paarküm- saada madarapunast, aga saime hoo- mend osalejat üle Eesti, sealhulgas pis madararoosat.” ka oma inimesi. Väga täpset kellaajast  Mida ise Paudil õpetasid? kinnipidamist meil ei olnud, kõik kul- “Õpetasin laagrilistele kirivöö te- ges päikese järgi. gemist vöötelgedel ehk -raamidel ja Korvipunumise õpitoas juhendas lõngategu. Laupäeval lammas tuli huvilisi Abja-Vanamõisa noormees kui staar autoga Paudile kohale. Al- Priit Retsep. Väikese korvi said laag- gas lambapügamine. Iga huviline sai ripäevade jooksul valmis paljud eri seda tööd lambaraudadega proovida. soost ja eas huvilised. Proovisime ka Pügatud villa pesime villašampooni- seebikeetmist ehtsast searasvast, seda ga puhtaks, loputasime kolm korda õpetas meile Ruta Kukk Tallinnast. läbi ja kuivatasime. Pärast järgnenud Reedel ja laupäeval kavas olnud villatopsude ja prahi väljanäppimist lõngavärvimise õpituba juhendas ja villa käsikraasidega kraasimist val- z Pärandkultuuri päevadel Paudil valminud villa kraasimist ja lõnga ketramist õpetas pildil voki taga istuv Marvi-Liina Riid. Selleks korraldasime mis sellest vokil kedrates ilus valge Tuuli Jõesaar Abja suvepäevade käsitöölaadal. MEELIS SÕERDI foto kõigi laagriliste osavõtul reedel tai- lõng.” (Järg 6. lk) PAUDIL TAASELUSTATI PÄRANDKULTUURI 6.–9. juulini sai MTÜ Ojapera Kü- “Esimesel päeval voolisid osavõt- keraamikat auku sättima. Kõige alla laseltsi eestvõttel Sarja külas Paudi jad valmis saviesemed. Tegijate seas panime 30-sentimeetrise kihi käbisid, põlistalus teoks maasavi nädal, mille olid ka bussiga kohale sõitnud Abja nende peale saepuru sisse keraami- tegemisi juhendas Hülle Haab Lõu- õpilasmalevlased, kellel võimaldasi- ka, millesse Hülle pani efekti mõttes na-Mulgimaa Kunsti- ja Käsitööko- me sponsorkorras Saksamaalt pärit soodat ja soola. Kõige peale asetasi- jast. Seejärel 10.–12. juulini samas savist esemeid voolida tasuta. me männikoort, käbisid, metsakulu toimunud pärandkultuuri päevade Pärast voolimist saviesemed mõne ja muud küttematerjali. Päev juhtus raames tutvustati asjahuvilistele päeva kuivasid, enne kui läksid maa- olema vihmane, nii et põletusaugu traditsioonilise talupojakultuuri põletusahju. Seejuures olid metsast kohal tuli süütamise ajal hoida vih- töövõtteid. põletusmaterjaliks käbide ja puukoo- mavarju, et materjal märjaks ei saaks. Kuidas need läksid, sellele teeb re korjamisel tublideks abilisteks õpi- Neljast kohast põlema süüdatud küte alljärgnevas intervjuus tagasivaa- lasmaleva poisid ja tüdrukud.” põles plekiga kaetud augus vähemalt te ettevõtmised korraldanud MTÜ  Kuidas käib keraamika põleta- neljapäeva õhtust kuni reede hommi- Ojaperea Külaseltsi liige TUULI mine maaahjus? kuni, aga tossas veel kuni pühapäe- JÕESAAR. “Põletusaugu kaevasime valmis vani, mil need pärast pärandkultuuri  Millega savinädal Paudil al- neljapäeval, Hülle Haab oli samuti päevi välja võtsime. z Niisugune näeb välja pildil tagaplaanil olevast põletusaugust just gas? kohal. Pärast seda asusime kuivanud Me ei saanud muidugi huvilistele välja võetud keraamika. MEELIS SÕERDI foto ÕNNITLEME EAKAID HÄLLILAPSI! SALME VOITKA 97 AINO NUGIS 82 ALMA LORI 96 ILME UIBO 80 ZINAIDA KUTTI 88 JUHANNES LEPP 80 ELSA HRABRÕI 83 NIINA MELTSUS 80 JOHANNES NUGIS 83 MEERI SINIROHT 75 BRONISLOVA GOLOVKIENE 81 ANNA ALEKSANDROVA 75 ARMILDE PIHL 81 HELJU POTARI 70 ALFRED KANGUR 80 MARI-LIIS EEVEL 70 LEIDA-MARIE ILUSMETS 80 MAIE KÕVERJALG 70 JOHANNES ROOSMAA 75 AIME JÄNES 97 ALBERT PUKSANDOV 75 ANTON VILBING 88 KLARAZETA RÄÄK 70 HELMI NÕMM 84 VIRVE TAMME 70 ARTEMI PEDOK 83 LINDA ARAK 92 FLOREIDA MERILO 83 HENDRIK METS 86 ÕILME PALITSER 82 AINO-MARGOT VÕIME 84 AUGUST SOE 82 z Kontserdikavas esinesid laulutüdrukud ja -naised Eve Alli (paremal) juhendamisel. MEELIS SÕERDI foto LUULE OTS 83 LINDA LUUBERG 81 HELJU-ELISE KÜNNAPUU 82 VALTER SÕRMUS 75 saatoreid, eraldi neist Peep Kotkast ja LEIDA PÄRNA 82 KALJU VAINOLA 70 VALLAPÄEVAD ALGASID Urmas Jalakat. Tänu väärivad samuti HEINI-HILDEGARD REBANE 82 HELVE HALLA 70 päevi toetanud Päidre puukool, Kaarli SALME NIRK 81 Halliste Vallavalitsus rahvamaja, Uue-Kariste Arengurühm ELLI AASA 80 NÄITEMÄNGUÕHTUGA ja käsitööring, Vana-Kariste Külaselts, VALVE RIIS 80 ELISABETH-EHA KOLLIST 92 (4. lk järg) Kahe aasta jooksul heakorrastuses Halliste Elu Arengu Selts, Urmas ASTA LÜKK 75 OLGA LAKKUR 88 Hästi taastatud objektina tõstis hin- kiiresti edasi arenenud perekond Oja Jalakas, Rimmu külaselts Rimmo ja LINDA SOO 75 LEILI-PAULINE KUSLAP 87 damiskomisjon esile Mulgi häärberi Roosioksa talu Kaarli külast märgiti ära Rimmu Rahvatoa Seltsing. SALME KUZINA 75 MARTA TASANE 86 hoone Halliste alevikus, mis pälvis kingitusega 300 krooni väärtuses. Vallapäevad lõppesid kuni vara- SALME SINK 75 JEKATERINA DONDUKOVA 86 lisaks preemiale majale kinnitatava Vallavanem tänas suure abi eest hommikuni kestnud jalakeerutusega IIRA OLESK 75 LAINE SEPA 85 sildi tekstiga “Eeskujulikult taastatud vallapäevade õnnestumise heaks nii peoplatsil ansambli saatel. ENNO RAHE 70 ALICE SOE 84 hooned 2009”. kõiki spordikohtunikke kui organi- Meelis Sõerd RAIVO TREIMANN 70 HELMUT KULL 83 MARJE KIIVIT 70 LEIDA RUBIN 82 Abja Vallavalitsus MEETA PUKK 82 LEHTE PALU 80 kes oli U20 vanuseklassis kõrgushüp- Kampus 200 meetri jooksus VII koha LIIDIA REINUMÄE 87 AINO LENSMENT 75 pes III tulemusega 1.93. Lisaks jook- (27,74). ASTA-MARIA PÄRNASALU 85 LEHTE KUUSK 75 sid kaks Abja valla sportlast U20 100 Euroopa noorsoo meistrivõistlus- ERICH-EDUARD VAIKE VAHTRAMÄE 75 meetri jooksu finaalis, Kätlin Kampus tel Kaunases sai Erki Leppik odavis- LAINEVOOL 84 EDGAR VAGLAOTS 75 oli IV (13,53) ja Rauno Künnapuu V kes 72 meetriga XV koha. SULEV ORLE 83 ANTS MEISTER 70 (11,69). AUGUST KÄÄRA 82 Mõisaküla Linnavalitsus Eesti juunioride ja noorsoo meist- Tõstmine rivõistlustel saavutas Abja valla Kergejõustik sportlastest parima tulemuse Erki Rahvusvahelistel tõstevõistlustel Leppik, kes oli noorsoo klassi oda- juuli algul Leedus Telšiais tegid või- Viljandimaa kergejõustiku meist- viskes teine tulemusega 70.55. Lisaks metekohaselt kaasa ka Mõisaküla ÕNNITLEME LAPSE SÜNNI PUHUL! rivõistlustel saavutasid Abja Güm- oli Rauno Künnapuu juunioride ar- tõstepoisid. naasiumi õpilased mitu võitu. Esile- vestuses 400 meetri tõkkejooksus IV Kehakaalus kuni 35 kg oli Cardo MERIKE ja ERNO ILSEN – 12. juunil sündis tütar ALTAIA. tõstmist väärib Kätlin Kampuse 400 (57,88) ja Tõnis Liiber juunioride va- Tisler kogusummaga 44 kg neljas. JANELI ja MARGO SAVI – 11. juulil sündis poeg RAGNAR. Kehakaalus kuni 77 kg oli 180 kg meetri jooksu võidutulemus 1.00,9, saraheites samuti IV (44.09). INGRID VENE ja KERMO RUUSMAA – 26. juulil sündis tütar DELISA. mis on ühtlasi Abja Gümnaasiumi Eesti A- ja B-klassi meistrivõist- tõstnud Reivo Keng viies. Kuuendad ALJONA LUSITE ja TÕNU SUURMÄE – 31. juulil sündis tütar LAURA. uus rekord. Eelmine rekord 1.01,5 olid Kalvi Kris Randlepp kehakaalus lustel saavutas parima tulemuse Abja Vallavalitsus kuulus Milvi Mägile ja oli püstitatud Madis Sukk, kes oli poiste B-klassi kuni 40 kg kogusummaga 66 kg ja 1964. aastal. Indrek Jürise kehakaalus kuni 69 kg odaviskes II tulemusega 50.23. Li- KADRI KANGUR ja TAAVO MARRAN – 3. juunil sündis tütar KIRKE. Eesti XVII valdade suvemängudel saks oli ta kettaheites IV tulemusega kogusummaga 150 kg. saavutas parima tulemuse Kristo Sosi, 46.32. Tüdrukutest saavutas Kätlin Enn Raieste HELE ROOS – 4. juulil sündis tütar MERILIIN. Halliste Vallavalitsus PAUDIL TAASELUSTATI Sõidusoodustused sioonis tööajal töötavalt gripitelefo- PÄRANDKULTUURI nilt 510 2270. Halliste Gripisümptomid on 38-kraadine (5. lk järg) malt nuusutada, kuidas ehtne män- või suurem palavik, millega kaasne-  Kahel viimasel laagripäeval põ- nitõrv lõhnab. Lisaks õpetas Riita valla õpilastele vad köha ja nohu ning kurgu-, pea- KAARLI RAHVAMAJA taga kiige- letati Siim Riidi juhendamisel tõrva. Belouštšenko laadalistele villakraa- Halliste Vallavalitsus kehtestas või liiges- ja lihasvalu. Haigestumise platsil algab 22. augustil algusega Kuidas see käis? simist ja mina vokil lõngaketramist. alates 1. septembrist 2009 sõidusoo- korral tuleks jääda koju ja võtta kind- kell 15 Kaarli, Ülemõisa, ja “Seda tehti niimoodi, et kõigepealt Müüsin ka paar vihti omatehtud dustused rahvastikuregistri andmete lasti ühendust oma arstiga. külade suvepäev. kaevati maasse madal süvend, mille sokilõnga, näidistena oli mul kaasas alusel Halliste vallas elavatele ja Vil- Gripi puhul on tegemist piisk- Kavas omatehtud laat, võrkpalli-, peale pandi plekktahvel. Keskel oleva ka taimedega värvitud lõnga. Riital jandi suunas sõitvatele õpilastele. nakkusega, mis levib köhimisel ja köieveo jm jõuvõistlused, samuti avausega pleki peale pandi kummuli läksid hästi müügiks ravimtaimed Soodustused kehtivad kooli ja koo- aevastamisel või saastunud käte va- võistlusmängud lastele. Näitused. männikännutükkide ehk käredega – angervaks, naistepuna ja raudrohi. list koju sõidul õpilastele, kes õpivad hendusel. Üldine soovitus on sageli Pakutakse suppi ja kooki. Sõidetakse pada, mida hakati väljastpoolt küt- Need on sisuliselt maheravimtaimed, Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis, käsi pesta, sest selline ennetustöö hobuvankril läbi külatänava. Kell 18 al- ma. Käred läksid nii kuumaks, et sest kasvavad puhtas looduses kus ja Viljandi Maagümnaasiumis, C.R. aitab piirata gripiviiruse levikut. gaval kontserdil esinevad Bauska (Läti) neist eraldus tõrv, mis nirises pleki millise taime kõrval ise tahavad, mitte Jakobsoni nimelises Gümnaasiumis, ja kohalikud taidlejad. Kell 20 tants an- sees oleva avause all olnud äravoo- peenras. Kaasas olid meil suvepäeva- Valuoja Põhikoolis ja Paistu Põhi- sambli saatel, lõke, ühislaulmine. lutoru kaudu tõrvanõusse. de laadal ka jänesed, sest mis laat see koolis. MÄLESTAME Info ja laadaks registreerimine tel Tõrvapõletamise kõrvalsaaduseks ilma loomadeta on. Jäneseid küll ei Oma 2009. aasta 16. juuni korral- 5347 1393 (Tiina) ja 5198 1363 (Kai). on käredest saadavad söed. Meie sai- ostetud, aga paitati meeleldi.” duse nr 107 alusel kompenseerib vald ALIIDE PETERMANN me ikka mitukümmend liitrit grillsütt,  Kas on loota sellist pärandkul- eelnimetatud õpilastele sõidu kooli ja 31. V 1922 – 18. VI 2009 Sakala malev ootab mis väga ilusa leegiga põleb ja hästi tuuri tutvustamist Paudil ka tulevi- koolist koju maakonnaliinidel nr 54, JAAN LIPPERT kõiki sünnipäevale kütab. Lisaks on kõrvalsaaduseks ve- kus? 49 ja kommertsliinil nr 408 sajaprot- 14. VI 1938 – 5. VII 2009 Kaitseliidu Sakala malev ootab kõiki del niinimetatud tõrvakusi, mis pidi “Kindlasti on meil kavas korral- sendiliselt vallavalitsusele esitatud huvilisi 5. septembril kell 11 Hallistesse selja peale määrides olema heaks ra- dada pärandkultuuri päevi Paudil sõidupileti alusel ja summas. Arvesse ANASTASIA OKS oma 92. aastapäeva pidulikule tähista- vivahendiks radikuliidi vastu. ka järgmisel suvel, sest huvi nende ei lähe piletid, kui • piletil on näda- 7. II 1919 – 20. VII 2009 misele. Huvitav on, et meile teadaolevalt vastu on ja ka järelkasvust ei näi puu- lavahetuse või koolivaheaja kuupäev Kavas on kella 11–11.30 tänuteenistus AINO SEPP Halliste kirikus. Järgneb kell 11.30 pidu- aeti nüüd Paudil männitõrva kodusel dust – tänavu oli taluõu lapsi täis. Ka (va eksamite päevad), • pileti maksu- 1. X 1929 – 21. VII 2009 lik rivistus Vabadussõja Halliste mäles- teel üldse Abja vallas esmakordselt savinädalat tahame veel korrata. mus ei vasta õpilase marsruudi mak- pärast teist maailmasõda.” Kui õnnestub saada piisavalt va- ILSE KIIVIT tussamba juures kiriku kõrval (hümni sumusele, • ühel päeval on rohkem 9. I 1930 – 29. VII 2009 laulmine, tervitused ja lillede asetamine).  Mis seos oli Paudi pärandkul- hendeid, tahaksime Paudil korralda- kui kaks piletit, • pilet on üle kahe Kell 12 jalutatakse Halliste rahvamajja, tuuri päevadel toimunud Abja su- da esimesel võimalusel ka mätaska- kuu vanune. SALME VARAK kus kella 12.20–13 saab vaadata relva- ja vepäevadega nädal hiljem? tuse panemise õppepäeva. Meil on Sõidusoodustuse väljamaksmi- 24. II 1922 – 3. VIII 2009 fotonäitust ning pakutakse sõdurisuppi. “Abja suvepäevade käsitöölaadal selleks kolm mättaootel katust käe- Kella 13–13.30 on saalis ajalooteemalised seks peab õpilane, lapsevanem või MILVI LIIBER ettekanded, sõnavõtud ja tervitused. Kel- pakkusin ma müügiks pärandkul- pärast. Kindlasti toob tulevik lisaks hooldaja esitama õpilase sõidupiletid 7. IX 1958 – 9. VIII 2009 la 13.30–14 annavad kontserdi Halliste tuuripäevadel valminud seepi ja uusi häid mõtteid.” koos kirjaliku avaldusega iga kuu 5. Abja Vallavalitsus valla taidlejad. tõrva. Kes osta ei tahtnud, sai vähe- Küsitlenud Meelis Sõerd kuupäevaks kuude lõikes ja krono- loogilises järjekorras vallavalitsuse SELMA KAAR sotsiaalhooldustöö spetsialistile. Aval- 16. VI 1929 – 2. VII 2009 dusel peab olema märgitud õpilase MTÜ Abja Koolituskeskuse kodu- veevõtja Mõisaküla Linnahoolduse HILDA TEIKES elukoht, kool, kus ta õpib, bussiliinid, lehekülge saab lugeda veebiaadressil osutatava veevarustuse ja reovee ära- 26. VIII 1917 – 12. VII 2009 mida õpilane kasutab, piletite hinnad www.abjakoolitus.ee. juhtimise teenuse hinnaks tarbijatele liinil ja arveldusarve number. 2009. AARE KOHV • Mõisaküla Linnavalitsus jagab 18 krooni m³ eest, millest veevarustus aasta novembri- ja detsembrikuu sõi- 16. VI 1938 – 8. VIII 2009 Eesti Punase Risti Viljandimaa Selt- on 11 krooni m³ eest ja reovee ärajuh- dupileteid võetakse vastu kuni 30. Halliste Vallavalitsus silt saadud makarone, jahu ja kae- timine on 7 krooni m³ eest. detsembrini. rahelbeid abivajavatele inimestele: • Kanalisatsiooni- ja veetorustike MILJA KARTAU • Alates 1. augustist 2009 on Abja- toimetulekutoetuse taotlejad, töö- ehitus, septikute-kogumismahutite 23. VII 1935 – 14. VII 2009 Paluoja Swedbanki kontor avatud tud ja lastega pered. Toiduainete müük ja paigaldus. Teeme teie maa- Gripitelefon on 510 2270 ANTS TINN esmaspäevast reedeni kella 9–16.30. kättesaamiseks pöörduda alates majja korraliku joogivee- ja reovee- 24. I 1938 – 9. VIII 2008 Lõuna kella 12.30–13.00. 1. septembrist kuni 30.septembri- süsteemi. Gripikahtluse korral saab tööpäe- Mõisaküla Linnavalitsus • Kooliaasta avaaktused algavad ni 2009 Mõisaküla Linnavalitsuse Paigaldame üle Eesti. Lähem viti nõu küsida tervisekaitseinspekt- järgmiselt: Abja Gümnaasiumis 1. sotsiaal- ja noorsootööspetsialisti info: www.jyritoru.ee, e-mail: septembril kell 9, Halliste Põhikoolis poole. [email protected]. Tel: 5814 5117 kell 1. septembril kell 8.30, Mõisaküla • Mõisaküla Linnavalitsus kehtes- või 5151 985. Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd Koolis 1. septembril kell 10 ning Abja tas alates 1. juulist 2009 Mõisaküla • Üürile anda 4-toaline (61 m²) kesk- (Sarja tee 18, Veskimäe k 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas Muusikakoolis 2. septembril kell 15. linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni küttega korter Nuias. Tel: 513 5871. 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: [email protected]).