Nr 3 MÄRTS 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht

Rahvatantsurühm Sõlesepad tähistab 50 aasta juubelit VALLAVANEMA VEERG Karksi-Nuia segarahva- tantsurühma Sõlesepad 50. tegevusaasta pidustu- ööda on läinud hoogne juubelinädal. sed toimuvad 14. aprillil MUued uudised, uued sündmused tulevad meie Karksi-Nuia kultuur- inforuumi. keskuses. Olümpia on läbi saanud ja konkurss „Eesti laul“ on oma võtnud. Mulgi vald on oma tavarütmis tegutsemas Tantsurühmal on aas- ja enamikul meist on heameel käreda külma taandumise takümnete jooksul olnud üle. Kuid mõelgem, kui külma poleks tulnud, kui lund erinevaid juhendajaid ja ei oleks olnud, oleksime ikka tüki maad vaesemad. Meie tegevuspaiku. Aastatel Eesti elu on seatud nelja aastaaja järgi ja kui mõni neist 1968–1988 oli kollektiivi hilineb või jääb kiduraks, oleme mures ning arutleme igal eesotsas tantsupedagoog võimalikul juhul ilma üle. Isegi Lille-Astra Arraste ning poliitika peab ilma ees taanduma! kuni 1991. aastani oli kokku- Nüüd ootamegi kevadet. Esime- saamiskohaks Nuia EPT a/ü sed linnud on laulu lahti löönud klubi. 1968. aastal alanud ja ning kuulutavad vääramatult läbi sajandi kestnud kultuu- kevade tulekut. Kevad tuleb, Eesti rilugu on aidanud kirjutada Vabariik 100 juubelikevad tuleb! inimesed, kelle kooskäimise mõtteks ja sisuks on rah- Tähistagem koos ka seda imelist vatants. Tegelikult on see aega, juubeliaasta kevadet. üks tore seltskond inimesi, Rahvatantsurühm Sõlesepad. Foto: erakogu kes vajadusel teineteisele Peeter Rahnel Mulgi vallavanem küünarnukitunnet paku- 24. märtsil 1995. aastal ristis Esinemistel ja ülevaatustel Lustipill, Pilistvere Pillime- vad. Huvitav on ka see, et Helju Mikkel tollal 27-aasta- on käidud välisriikides 26 hed, Holarid, Kukerpillid, koos on esinetud meesrüh- se B-segarahvatantsurüh- korral, sh Euroopa maades, Karksi-Nuia muusikakooli mana, isade ja poegadega, ma ja nimeks pandi Sõle- Moskvas, Kuubas, Lääne- ansamblid Lõõtsavägilased emade ja tütardega, solisti- sepad. H. Mikkeli loodud Siberis, Tšuvašis, Mordvas. ja Tuulepuu. dena, folkloorirühmana ja tants kannab sama nime. Üleriigilisi laureaaditiitleid Muusikalisteks saatja- Eesti Minut 2013/2018 estraaditantsudega. Pikk, Oma eesmärkide poole on 45, tolleaegseid üleliidu- teks on olnud Mall Lumiste, järjekindel ja mitmekesi- püüeldes on Sõlesepad lisi 4, meesrühmal on päris Vello Ainsalu, Henn Reba- Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise raames ne töö kandis vilja ning jõudnud juubelisünnipäeva oma vabariiklik laureaadi ne, Heldur Jõgioja, Feliks toimus sündmus, mis sai alguse juba 5 aastat varem. rühm tõusis riigi parimate ikka. Iga koosoldud aasta- rändauhind. Nimetama- Mandre, Ants Ralja, Sirje Eesti Minut 24.02.2013 kogunesid Mõisaküla piiripunkti segarühmade hulka. Hea ringi jääb meenutama mõni ta jäid arvukad teised ja Sossi, Kersti Nurk, Ants kümmekond huvilist, et jäädvustada hetk kell 13.00. maine ja tantsu tehniliselt saavutus ja kordaminek. kolmandad kohad. Kirikal, Margus Põldsepp Läti poolt saabusid Ruhja omavalitsuse juht Guntis kõrge tase tingis seda, et Vaevalt, et 50 aastat tagasi Juhendajad ja tantsijad jpt. Gladkins ja Ruhja kunstikooli direktor Janis Galzons. mitmed tuntud tantsuju- oleksid esimesed tantsijad on teinud Sõlesepad näh- Toomas Saar on koosta- Külalised tõid kaasa selleks hetkeks pühendatud suu- hid tulid Nuia oma ideid osanud arvata-loota oma tavaks kogu maailmale. nud tantsurühmast ülevaa- reformaadilise posteri, millel oli kunstnik kujundanud tantsuloome alal ellu viima Kodumaa piires on meie te, tänu temale saate rühma panuse püsimajäämist läbi südamliku soovi: “Päikese eluea meie sõprusele”. ja kõrgharidust omandavad kahe põlvkonna. Rühmal rühma väga raske mitte ajalooga üksikasjalikult 24.02.2018 täpselt kell 13 oli Mõisaküla kultuurimajas tudengid tulid praktikale. on, kelle auks ja mälestu- märgata, sest oleme kohal tutvuda. enne piduliku EV 100 aastapäeva kontsertaktust taas Aastatel 1988–2018 on seks jätkata rahvakultuuri olnud kõikidel üldtantsu- juhendajaks olnud Ants alalhoidmist. pidudel, folkloori- ja koha- Jätkuvat tantsurõõmu hetk, et jäädvustada tulevastele põlvedele Eesti Minut Arro ja tegevuspaikadeks Olgu siinkohal ära too- likel festivalidel, konkurs- soovides 2018. alates 1991. aastast Karksi- dud auhinnalisi saavutu- sidel ja mitmesugustel üri- Ants Arro Uno Tisler Nuia rahvamaja ja Kark- si lähemalt ja kaugemalt. tustel. Koostööd on tehtud Sõleseppade juhendaja si valla kultuurikeskus. rahvamuusikaorkestritega Sinimustvalged päevad Mõisaküla koolis Eestimaa on kontrastide 9. klass tuli välja mõttega, et depuu sai uhke. Ja loomulikult ootusärevalt saalis. Mulgi kutsutakse. Iialgi ei või teada, maa nagu riigilipustki näha: juubelikooliaasta jõulukuusk ei saanud niisugust ilu ühe- valla esindajana oli kohal mis elu ette toob! Kätt suruti must ja valge kõrvuti, sinine tuleb ehtida õpilaste soovide- kordseks pruukimiseks jätta. ka Mõisaküla linnapea staa- hr Ervin Tambergil, lausudes vastandvärvide mahenda- ga oma kodumaa saabuvaks Kodumaa sünnipäevanä- tuses hr Ervin Tamberg. häid soove nii linnale kui ka miseks ülal. Kontrastina on sünnipäevaks. Koos õpetaja dalal nägime õpilaste soove Lapsed laulsid, lugesid luu- Mulgi vallale. riigi kaardil ka suured ja väi- Tiia Tõntsi ja Marvi-Liina Rii- uuesti. Seekord juba kõrvuti letusi, kuulasid ettekandeid Kooli sööklas ootas kõi- kesed linnad, suured ja väi- diga valmistati rukkilillede ja väärika numbriga – 100. Eesti Vabariigi sünniloost. ki suure sündmuse puhuks kesed koolid. Suurte linnade klaaspärlitega kaardid, mille Juubelinädalaks olid kõik Direktor tänas tublimaid õp- tasuta lõuna: pidulik praad, ja koolide tegemisi kajastab tagumisele küljele kõik kooli II ja III kooliastme õpila- pureid, õpetajaid, sportlasi, kohv ja kook. Söökla ise nägi televisioon ja raadio, väi- 41 õpilast kirjutas oma käega sed koostasid infoteatmiku isetegevuslasi, teatmiku koos- välja kui parim restoran: lauad kesed peavad sageli end sünnipäevaõnnitluse. Soove Eesti Vabariigi tutvustamiseks tajaid. olid kaetud siniste linadega, ise ja häälekalt kuuldavaks kaardikestel oli seinast seina: mitme kandi pealt: loodus, Isetegevusliku osa lõpetas vaasides lilled ja toit pidulikult tegema. alates sellest, et hariduselu kombed, toidud, sport, tea- 7. klassi õpilase Anna-Maria serveeritud. Oli väga ilus kontrast maalt ei kaoks, et Eesti rahva- dus, presidendid jne. Igaüks Pervušina hingestatud kla- Mõisaküla kooli õpilaste arv kasvaks, et ka väikelinna- sai materjale kogudes ka ise verimäng, mille kaja helises tavalise argipäevaga. ideed Eesti Vabariigi suure des ja maakohtades tööd ning vähemalt ühe uue infokillu veel pikalt koolimaja kõikides juubeli tähistamiseks hak- leiba jätkuks, kuni soovideni, võrra rikkamaks. ruumides. Palju õnne, Eestimaa! kasid kuju võtma juba kooli et talvel ikka lund ja suvel Pidulikul juubeliaktu- Ja siis järgnes kätlemistse- Palju õnne, Mõisaküla! Anna-Maria Pervušina, Siim jõulupeo ettevalmistamisel. päikest oleks. Jõulupuu-soovi- sel istus kogu koolirahvas remoonia. Et olla valmis, kui Kuusk, Kelly Kasela. äkki presidendi vastuvõtule Aita Matson Foto Aita Matson 2 Mulgi valla infoleht

VALLAVALITSUSE ISTUNGITELT VALLAVOLIKOGU ISTUNGITELT

Mulgi Vallavalitsuse 16.02.2018 istungil võeti vastu 24. jaanuari istungil 27 korraldust. Võeti vastu Mulgi valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotle- * Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- Osa võtsid volikogu liikmed: Eveli Allik, Kerti Einstein, Imre mise, määramise ja maksmise kord. Jugomäe, Kati Kuusk, Anne Ladva, Leo Liiber, Arne Lohu, Arvo toetuste maksmiseks. Maling, Ürjo Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Eneli Põder, * Arutati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo Kinnitati Mulgi valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste Andres Rõigas, Mari Saarela, Tarmo Simson, Raimond Tammoja, piirmäärad järgmiselt: küsimusi. Rein Tarkus, Taimo Tugi, Siret Vene, Taevo Viitas, Villu Võsa. 1) sünnitoetus 400 eurot; * Kiideti heaks eraisiku hajaasustuse programmi projekti aruanne. 2) matusetoetus 250 eurot; Otsustati osaleda liikmena Eesti Linnade Liidus (üldkoosole- * Määrati katastriüksuse jagamisel koha-aadress ja määrati maa 3 )ranitsatoetus 100 eurot; ku järgselt Eesti Linnade ja Valdade Liit). Mulgi valla esindaja- sihtotstarve. 4) puudega laste transporditoetus 0,20 eurot km või 2/3 teks nimetati üldkoosolekule volikogu esimees Arvo Maling ja * Valla eelarvelistest vahenditest raha eraldamiseks anti välja esitatud kuludokumendi maksumusest; volikogu aseesimees Villu Võsa ning asendajateks Kati Kuusk ja korraldusi. 5) põhikooli lõpetamise toetus 50 eurot, lisaks kiituskirjaga Reet Paju. Liidu volikokku nimetati valla esindajaks vallavanem * Kinnitati lihthanke parim pakkuja. Peeter Rahnel ja tema asendajaks Ene Maaten. lõpetamise toetus 50 eurot; * Kinnitati ajalehe Mulgi Sõna hind. 6) gümnaasiumi lõpetamise toetus 100 eurot, lisaks hõ- * Otsustati veebruarikuu volikogu istungile saata kolm määruse Otsustati anda otsustuskorras tasuta kasutusse OÜ-le bemedaliga lõpetamise toetus 150 eurot ja kuldmedaliga ja üks otsuse eelnõu. Annor Group üheks aastaks Kiikre tn l3a äriruumid (saun) lõpetamise toetus 200 eurot; üldpinnaga 154 m². 7) eakate sünnipäevatoetus 50 eurot; Mulgi Vallavalitsuse 06.03.2018 istungil võeti vastu 8) sügava puudega täiskasvanu hooldajatoetus 50 eurot; 47 korraldust ja 2 määrust. Otsustati muuta Halliste Vallavolikogu 18.04.2017 otsuse 9) sügava puudega lapse hooldajatoetus 50 eurot; nr 16 punkti 1 ja asendada enampakkumise alghind „30 000 *Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- 10) raske puudega täiskasvanu hooldajatoetus 40 eurot; eurot“ hinnaga „18 000 eurot“. toetuste maksmiseks. 11) raske puudega lapse hooldajatoetus 40 eurot; * Nimetati OÜ Abja Elamu juhatuse ja SA Abja Haigla nõukogu Kinnitati Mulgi Vallavolikogu alatiste komisjonide koos- 12) keskmise puudega lapse hooldajatoetus 30 eurot; liikmed. seisud järgmiselt: eelarve- ja majanduskomisjon esimees Kati 13) kinnipidamisasutusest vabanemise toetus 30 eurot; *Arutati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo kü- Kuusk, aseesimees Taimo Tugi, liikmed: Andre Aavastik, 14) jõulutoetus, paki maksumus 5 eurot; 15) küttematerjali maksumus kuni 150 eurot; simusi. Juta Jalakas, Merju-Mai Leiaru, Sigrid Ruben, Jüri Patune, 16) kriisiabitoetus sotsiaaltööspetsialisti otsustusel kuni *Anti korraldused projekteerimistingimuste andmiseks detailpla- Maimu Paumere, Peeter Uisk; keskkonna- ja heakorrako- 200 eurot. neeringu olemasolul. misjon esimees Rein Tarkus, aseesimees Taimo Tugi, liikmed: *Anti projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise Harri Ellermaa, Richard Liivak, Piret Koppelman, Rein Mägi, Kehtestati toimetulekutoetuse määramisel eluruumi ala- kohustuse puudumisel. Viktor Siigur, Tarmo Simson, Urmas Suurpuu; sotsiaal- ja tervishoiukomisjon esimees Mari Saarela, aseesimees Eneli liste kulude piirmäärad Mulgi vallas järgmiselt: *Määrati teenumber ja nimi. Põder, liikmed: Grete Kangro, Tea Kartau, Ade Laande, Anne 1) üür 1 euro ruutmeetri kohta kuus; *Arutati avaldusi valla eelarvelistest vahenditest raha eraldamiseks Ladva, Sigrit Saar, Urve Tehver, Inga Tiirats; haridus- ja 2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga ja anti välja vastavad korraldused. noorsootöökomisjon esimees Taevo Viitas, aseesimees Siret seotud kulu kuni 1 eurot ruutmeetri kohta kuus; *Kinnitati ajalehe Mulgi Sõna reklaamide ja kuulutuste hinnad. Vene, liikmed: Piret Koorep, Ingrid Kõiv, Margus Lukka, 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse *Kinnitati Mulgi valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste Reet Paju, Arne Putnik, Katrin Tambet, Jorma Õigus; kul- kuni 1 euro normpinna ruutmeetri kohta kuus; avalduste vormid. tuurikomisjon esimees Eveli Allik, liikmed: Kai Kannistu, 4) tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste maksumus * Otsustati jätkata koostööd Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja Marju Mäger, Ürjo Mälksoo, Evi Oissar, Laine Pedaja, Margus kuni 12 eurot ühe inimese kohta kuus ning 12 eurot iga keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskusega ja nimetati Põldsepp, Lauri Sepp, Deily Tatar; spordikomisjon esimees järgneva pereliikme kohta kuus; vallavalitsuse esindaja teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete Imre Jugomäe, aseesimees Leo Liiber, liikmed: Kerti Einstein, 5) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kompetentsikeskusesse. Udo Jakobson, Fred Karu, Arne Lohu, Andi Sõmmer, Taimo kaugküttega eluruumis kuni 5 eurot ruutmeetri kohta *Muudeti vallavalitsuse varasemat määrust Mõisaküla piirkonna Tugi, Kaupo Välba. kuus; hallatavate asutuste koosseisude ja töötasude kinnitamiseks. 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus * Märtsikuu volikogu istungile otsustati esitada 4 otsuse ja Anti vallavalitsusele luba võtta likviidsete vahendite piisava mittekaugküttega eluruumis kuni 2 eurot ruutmeetri 1 määruse eelnõu. olemasolu tagamiseks arvelduskrediiti summas 500 000 eurot kohta kuus; tagasimaksmise tähtajaga 31. detsember 2018. a. 7) tarbitud elektrienergia maksumus kuni 30 eurot ühe- liikmelise pere kohta kuus ning 10 eurot iga järgneva Anti vallavalitsusele luba liisida Abja ja Karksi piirkonna pereliikme kohta kuus; sotsiaaltöötajatele ametiautod, maksumuse piirmääraga 8) tarbitud majapidamisgaasi maksumus kuni 8 eurot Päästeamet pöörab “Teeme ära!” ühe auto kohta mitte rohkem kui 16 000 eurot (koos käi- üheliikmelise pere kohta kuus ning 5 eurot iga järgneva bemaksuga) ja Mõisaküla piirkonnale multifunktsionaalne pereliikme kohta kuus; talgupäeval tähelepanu kodu- hooldustraktor, mille maksumus ei tohi ületada 45 000 eurot 9) maamaksukulu piirmäär hüvitatakse kuni 0,25 eurot kandi veekogude turvalisusele (koos käibemaksuga). ruutmeetri kohta kuus, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; Määrati Mõisaküla linna 2017. aasta majandusaasta aruande Päästeamet juhib Eesti juubeliaastal senisest suuremat tähe- 10) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud vastavalt auditeerijaks vandeaudiitor Vilja Kübar Audiitorbüroo Fides kasutatavale eluruumile, hüvitatav piirmäär on kuni 0,30 lepanu kodukandi veekogudega seonduvale ohutusele. Kodus OÜ-st ja Abja valla konsolideeritud 2017. aasta majandusaasta juhtub palju õnnetusi, eriti laste ja eakatega. Õnnetusjuhtumite eurot ruutmeetri kohta kuus; aruande auditeerijaks vandeaudiitor Margit Leppik Audiitor- 11) olmejäätmete veotasu hüvitatakse kuni 3 eurot ühe- vähendamiseks kutsutakse “Teeme ära!” talgupäeva käigus üles büroo ELSS AS-st. rajama veekogude juurde turvaaedu ja kodukaevudele kaasi. liikmelise pere kohta kuus ning 1,50 eurot iga järgneva „Igal aastal suureneb nende õnnetuste arv, kus inimesed Delegeeriti keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikes pereliikme kohta kuus. kukuvad kraavidesse, kaevudesse, tiikidesse, basseinidesse 5 ja § 43 lõigetes 2 ja 3, maapõueseaduse § 27 lõikes 7 ja § 49 või teistesse väiksematesse veekogudesse. Eelmisel aastal lõikes 6 ning veeseaduse § 32 lõikes 5 kohaliku omavalitsuse Võeti vastu Mulgi valla koolieelsetes lasteasutustes vane- moodustasid sellised vette kukkumised 60% uppumistest,“ pädevusse antud ülesanded Mulgi Vallavalitsusele. mate poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord, mille alusel sõnas päästeameti ennetustöö osakonna veeohutuse eks- Kinnitati Mulgi valla põhimäärus ja vallavolikogu töökord. osalustasu suurus ühe lapse kohta on summa, mis moodustub pert Mikko Virkala. „Õnnetusjuhtude vältimiseks kutsume 5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus kõiki 5. mail toimuva “Teeme ära!” talgupäeva raames 21. veebruari istungil ning lapsevanem on vabastatud toidukulu tasumisest. rajama oma kodukandi veekogude ümber kaitsvaid piir- Otsustati delegeerida põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse deid ja katma kaevud kaantega,“ lisas Virkala. Nii kaitsva Osa võtsid volikogu liikmed: Eveli Allik, Kerti Einstein, Imre §-s 13, § 24 lõikes 7, § 26 lõigetes 2 ja 3, § 37 lõikes 2, § 38 tara kui ka kaevukaane saab kauniks teha oma kihelkonna Jugomäe, Kati Kuusk, Anne Ladva, Leo Liiber, Arne Lohu, lõikes 1, § 39 lõikes 6, § 42 lõikes 1, § 43 lõikes 2, § 44 lõikes värvidega, mis on üks juubeliaasta talgupäeva teemadest. Arvo Maling, Ürjo Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Eneli 2, § 46 lõikes 1, § 63 lõikes 2, § 71 lõike 2 punktides 4, 6 ja 7 Põder, Mari Saarela, Tarmo Simson, Raimond Tammoja, Rein „Talgutegevus on aegade jooksul ühendanud Eesti inimesi ja ning lõigetes 5 ja 6, § 73 lõikes 1 ja § 80 lõikes 9 kooli pidaja Tarkus, Taimo Tugi, Siret Vene, Taevo Viitas, Villu Võsa. pakub nüüdki head võimalust kogukonna edendamiseks,“ pädevusse antud ülesanded Mulgi Vallavalitsusele ning § 27 Puudus Andres Rõigas. ütles riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kaster- lõikes 5 antud ülesanded kooli direktoritele. palu. „Kaitsetaradega loodav turvalisem keskkond on ilus kin- Võeti vastu Mulgi valla 2018. aasta eelarve: tulud 10 gitus Eesti juubeliks. Selleks, et aedikud hästi silma paistaksid, Kinnitati Mulgi Vallavolikogu revisjonikomisjoni põhi- 860 678 eurot, kulud 10 158 364 eurot, investeerimistege- sobib need värvida kihelkonnavärvidesse,“ lisas Kasterpalu. määrus ja tööplaan 2018. aastaks. vus 2 263 367 eurot, finantseerimistegevus 1 275 706 eurot; Elukeskkonna kujundamisel on ohutus esmatähtis. Talgu- raha- ja pangakontode saldode muutus 285 347 eurot. Mulgi kevad on õige aeg oma kodu ümbrus korda teha ja õnnetusi Vallavalitsuse 2018. aasta eelarve kassatagavara suuruseks ennetada. Päästeamet koostab väiksemate veesilmade piirete kinnitati 122 980 eurot. ehitamiseks ja rajamiseks aprillikuu jooksul õppematerjalid, Mulgi vallavolikogu esimehe kontakt mis on leitavad “Teeme ära!” ja päästeameti kodulehel. Anti vallavalitsusele luba võtta laenu 1 700 000 eurot Alates 15. märtsist on võimalik registreeruda 5. mail järgmiste objekti rahastamiseks: Vallavolikogu esimehe Arvo Malingu poole saab pöörduda toimuvale üle-eestilisele “Teeme ära!” talgupäevale. Täna- esmatasandi tervisekeskuse rajamise omaosalus ja projekti e-kirjaga aadressil [email protected] või telefonil vune talgukevad on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünni- mitteabikõlbulik osa 1 150 000 eurot, 1.2 elamumajandus 528 4740. päevale ning kutsub osalejaid värvima kodukanti kihelkon- (Abja piirkond) 50 000 eurot, 1.3 tänavavalgustus (Abja piir- Vajadusel saab kohtumise aja ja koha kokku leppida samadel navärvidesse. Talguid saab kirja panna talguveebis aadressil kond) 55 000 eurot, August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi kontaktidel või pöördudes valla kantseleisse. www.teemeara.ee. investeeringud 430 000 eurot, Abja Elamu OÜ osakapitali suurendamine 15 000 eurot. Mulgi valla infoleht 3

EESTI VABARIIK 100 AJA LUGU „Apteegiteenused Mõisakülas sajand tagasi“ 6. osa Killukesi Õisu Mõisa Laenu- Talvisel ajal kimbutavad inimesi erinevad viirushaigu- Raamatukogu asutamisest 2. sed. Nii ka tänavu. Seekordses (Algus veebruarikuu Mulgi Sõnas) kirjatükis toon lugejateni mä- Esimeseks mureks laenuraamatukogul oli sissetulekute lestused, kuidas Mõisakülas hankimine. Selleks korraldati pikkade ettevalmistustega hakati osutama apteegitee- 1883. a suvel suur basaar (heategevusmüük) ja kontsert. Selle nust. ettevalmistamisest loeme protokollist: „Mõisaküla sünniaastaks on “Ka täitis see elava rõõmuga kõikide südameid, kui kuulsime, et 1895, mil valmis jaamahoo- Perisherra eelseisvat Basaari ja kontserti oma ilusas pargis lubas ära ne ja selle lähedusse ehitati pidada lasta; muudkui selle peale peavat vaatama, et mitte puud ega esimesed elumajad. Elanike lilled ära rikkutud ei saa.” arvu kasvuga tekkis loomulik Mõisa aeda peeti sobivamaks peokohaks kui jõe orgu, kus vajadus arstiabi ja rohtude nähtavasti muid rahvapidustusi peeti. Seal ei saadud keelata järele. Ravimite väljastamist “maksuta sissetungijaid” ja kuigi basaari kaugemale näha ei alustati 1898. a endise Kiik- ole, võivat muusikat kuulda ka kaugemale. re-Kuuse talu majas arsti “Mängukoori üle, kes ja kust see saab tulema, saab edaspidi nõu Abraham Šmeimanni poolt, peetud; siiski mida odavam, seda parem. Vihmase ilma juhtumisel kes käis haigeid vastu võtmas Foto: Anneli Pälsing. saab pidupaik mõisa väikeses rehes aset võtma” Voltveti mõisast. Apteek, kust Nii nähti ette peo üksikasju ja loa hankimisele aitas kaasa tema ravimeid tõi, asus siis ka mõisnik ise. Kirblas, Laatre mõisa lähedal “Pidu ärapidamise tarvis on Perisherra lubatähe välja annud. ja oli alustanud tegevust aas- Sillakohtu poolt aga veel kinnitamata, mille toimetamisel Perisherra tal 1897 proviisor Ernst Velmi Apteek 1906.a. Kesk tänaval (praegune J.Sihveri tn). Tagaplaanil hoone ehitus, kus all- ka veel oma pale on võtnud.” algatusel. korrusel asub Mõisaküla praegune apteek. Vaade raudtee poolt Pärnu tn suunas. Pidu toimuski 19. juunil samal aastal. Piletite hinnad olid I 1899. aastal ostis arst Šmei- Foto: Mõisaküla muuseumi kogudest pl. - 1 rbl., II pl. – 50 kop., mann Kirbla apteegi ja kolis 1915. aastal oli Mõisakülas teel telliti vajalik ravim kas ka tee“ – flor. Sambuci ja „Belt- III pl. – 20 kop. Pidu õnnestus, andes üldsissetuleku 425 rbl. selle üle Mõisakülla. Juha- suur tulekahju. Asula süda- naaberapteegist või Viljandist sebuli õli“ – tinct. Benzoes jne. 86 kop., millest puhast ülejääki 183 rbl. 71 kop. Peo aruande tajana asus tööle proviisor mes, Posti ja Kesk tänaval, Jürgensi käest ja saadeti see Väga nõutav oli ravimtee juures oli märkus: Israel Lebedov, kellest 1903. hävis üle kümne hoone. Nen- kohale öise rongiga. „Hernes – testament“. Koos- “Siin juures tuleb tähendada, et üleval nimetatud sissetuleku ja aastal sai apteegi omanik. de hulgas ka apteegimaja. Retseptide arv päevas oli nes see 12 komponendist, väljamineku summa seas buffeti tarvidused on, mis küll raha summa, Rohupoodi kutsutigi Lebe- Omanik Saava oli sunnitud väike, mitte üle kahekümne. millede hulgas olid näiteks niihästi sissetulekus kui väljaminekus kõrgendasivad, aga otstarbe devi apteegiks ja asus see kiirustama uute ruumide Kuid nad olid väga keerulise cort. Cinnamomi, rhiz. Calami ja heaks mitte punast kopikatki ei suutnud anda.” aadressil Kesk tn 5. Väikeses ehitamisega, sest vajadus valmistamisviisiga ja koosne- Aaloe coborans. (Kahjuks pole Pidu ülejääk “pandi kasude pääle” panka. Hiljem korraldati hoones oli apteegi käsutuses ravimite järele oli suur. Juba sid paljudest ingredientidest. kirjas, mis haiguse raviks seda igal aastal 1–3 suuremat pidu, mis kujunesid ümbruskonna üks tuba. Aastal 1909 kirjutati järgmisel aastal alustas apteek Ühel assistendil jätkus kiiret raviteed tarvitati).“ suursündmuseks. Pidude kohta kirjutas H. Kärner: kogu apteegi vara Israeli naise uuesti tegevust. Hiljem avas tööd 15–20 retsepti juures Seekordse teksti allikaks “Need said põhjalikult ette valmistatud. Laulu- ja muusikakoo- Roza nimele, tegelik töö lasus proviisor Saava samas hoo- kogu päevaks. Peale selle val- on käsikirjaline kroonika- ridel olid palad hästi kätte õpitud, näidendid olid saanud põhjaliku mehel. nes apteegi kõrval asuvates mistati algusaegadel labora- raamat „Mõisaküla apteek läbitöötamise. Pidu aeg ja pidu ise oli laialdasele ümbruskonnale 1911. aastal ostis proviisor ruumides ka rohukaupluse. tooriumis paljusid tinktuure 1898–1978“. Juba rohkem suursündmuseks. Pidulisi kogunes sadu. Ei ole ju muidu mõeldav, Eduard Jaan Saava selle väi- Apteegis töötas kolm inimest: ja salve ise. Hiljem sai apteek kui sajand tagasi oli elanikel et tavaline pidu kassa oli 100 rubla ümber, kuid oli ka 500 rublalisi kese apteegi endale ja alustas lisaks omanikele oli abiks neid tellida varustajatelt val- vajadus apteegiteenuse järele. kassasid. Pidudel sageli korraldati suurejoonelisi näitemüüke, samuti 1914. aastal uute apteegiruu- sanitar. Kaup hangiti kodu- mis kujul. Loomulikult tohterdati end oli alati rikkalik einelaud, sest pidulised viibisid peokohal pikemat mide ehitamist samal tänaval maistest ladudest. Põhilisteks Peale eesti- ja ladinakeel- ka ravimtaimede abil ning aega – kuni 24 tundi. Alati püüti hästi hoolitseda ka meeleolu aadressiga Kesk tn 12. Apteeki varustajateks olid Tallinnas se nimetuse olid paljudel loodusravi on au sees täna- eest. Sagedamini oli muusika pakkujaks hää Holstre pasunakoor spetsiaalset abilist ei palga- „Ephag“, Tartus Lill ja Vil- ravimitel ka rahvapärased päevalgi. Siiski tuleb tõdeda, tuntud Pulleritsu koolijuhataja Aavik`u (prof. Juhan Aavik`u isa) tud. Ravimite valmistamisel jandis Jürgens. Kaup toodi nimetused, milliseid kõiki et apteegiteenuse vajadus oli, juhatusel.” ja nende väljastamisel oli kohale raudteel. pidi apteeker teadma. Näiteks on ja jääb. Koos pidulistega otsustati kogule ise oma lipp osta – 8 küü- abiks Eduard Saava abikaasa, Ravimitest äraütlemist ei „Ülemere vanakuradi vana- nart pikk; kolm värvi– valge, sinine ja punane. Kui võimalik, apteekriabiline Anna Kuusik- olnud. Kui mingi rohi apteegis ema põieterad“ olid nitrum Anu Laarmann siis ka nimi peale lasta teha, Õisu Mõisa Laenu-Raamatukogu Saava. puudus, paluti tulla järgmisel tabulatum ja „Nõia veri“ tinct. Mõisaküla muuseumi ja tähed võiksid olla kollase villase lõngaga. 1884. a sai juba päeval ja vahepeal telefoni Lignorum. Edasi „Angerputsi- juhataja lipp sisse õnnistatud. (Järgneb) Anne Järvis Õisu raamatukogu juhataja Meie ilus päev Eesti Rahva Muuseumis Uue-Kariste Klubi 60+ jooksvad videod ekraanidel. Ajalooga asjad ammune unistus, külasta- Kosutuseks oli ka väike ja da Eesti Rahva Muuseumi, mõnus kohvikukülastus. Pu- sai teoks 7. märtsil. Tee- hanud jalgu ja maitsnud pa- konda Tartusse alustasime kutud hõrgutisi, jätkasime oma autodega. Kaunis taas muuseumiga tutvumist päikseline hommik, head ja siis juba iseseisvalt. teeolud ja rõõmus selts- Kogu nähtu oli vaid põgus kond lisasid veelgi mee- ülevaade väljapanekutest. leolu. Esemeid fondidesse on ju kogutud enam kui saja aasta Ekskursioon muuseumis jooksul. Kindlalt võib väita, algas koos giidiga, kes tut- et nüüd on eksponaatidel vustas meile sissejuhatuseks väärikas kodu. Eesti Rahva lühidalt muuseumi saamise Muuseum on ühtlasi ka kõr- Erinevaid asju saabus meile palju, millest sai kokku panna lugu. Ees ootas pikk jalutus- getasemeline teadusasutus. huvitava näituse. Foto Mariliis Järvelt käik. Kellel oli kõndimisega Oli omajagu väsitav, kuid Veebruarikuus kutsusime ülesse inimesi tooma raamatu- raskusi, neile olid suureks Klubi 60+ Eesti Rahva Muuseumis. Foto Hilve Koidla muljeterohke päev. kokku vanu ajaloolisi esemeid, mida oleks põnev vaadata. abiks laenutatud ratastoo- Täname Mulgi vallavalit- Erinevaid asju saabus meile palju, millest sai kokku panna lid. AJARADA, mis läbib paljud eksponaadid lähimi- ga väljapanekuid Halliste sust osutatud toe eest. huvitava näituse. Näitust käisid külastamas nii lasteaialapsed kogu hoonet, haarab meie nevikust, mis tuletasid meile rahvarõivaist ja nendest Suur aitäh Leili Tšernõšo- kui ka täiskasvanud. esivanemate kõiki ajalooe- meelde möödunud aegu. tuletatud ning disainitud vale ja Ivi Alpile suurepärase Küsisime lastelt keeduspiraali kohta, milleks seda kasutati? tappe. Hoone sümboliseerib Erilist huvi pakkusid näi- riietust. Giidi abiga saime ürituse korraldamise eest. Lapsed pakkusid selliseid vastuseid: lokikeeraja, haamer, ajarännakut tänasest ajast tusel eksponeeritud eesti suurepärase ülevaate meie mutrivõti, mikser, triikraud. Aga Rivon Riigor teadis, et seda Hilve Koidla tagasi kuni kiviajani. Kogu rahvarõivad ja väljapanek hõimurahvaste rikkalikust kasutati veekeetmiseks, sest talle meenus, et Naksitrallid muuseumi pikkuseks on „Külatänavalt punasele vai- eluloost, nende kommetest keetsid sellega järve veest tühjaks. 355,8 m, laius 71,7 m, kõr- bale. 100 aastat rahvuslik- ja tegemistest. Lisaks olid Täname näitusele toodud kraami eest: Karin, Eve, Aime V, gus aga varieerub 2,4–15,3 ku moodi.“ Endast mõis- eksponaatide tutvustami- Marje, Evi, Aime H, ja Raamatukogu pööning. m vahel. Elevust tekitasid tetavana jälgisime hoole- seks kõikjal teabetahvlid ja Mariliis Järvelt 4 Mulgi valla infoleht Eesti Vabariik 100 mulgi vallas Eesti Vabariik 100 Abja-Paluojal 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi 100. sün- nipäeva igas väiksemaski kohas. Erandiks ei olnud ka Abja-Paluoja. Juba nädala algul sai kultuurimaja enda- le pidulikuma rüü, kui OÜ Abja Elamu töömeeste abiga paigaldati akendele kaarus- paela motiivid ja EV100 logo. 23. veebruaril sidusid Mulgi valla Abja piirkonna Mulgi mees sai endale sinimustvalge salli. Foto Lauri Sepp töötajad Mulgi mehe kujule kaela sinimustvalge salli. leivaküla rahva ette tuua. kultuuri- ja sporditegelasi. 23. veebruari hommikul 24, veebruari hommikul Finaaliks oli leivatalu esitlus, kogunes Abja päevakesku- asetasid vallavanem Peeter kus Wallatute naised kand- sesse hulk perenaisi, kes Rahnel ja abivallavanem sid rahva ette eelmisel päe- Aime Vilu juhendamisel Arvi Meidla lillekorvi Eesti val valmistatud leivaküla. Kontsert-aktuse finaal. Foto Lauri Sepp kokku kogutud ehitusma- Vabadussõjas langenute Leivast ja võidekreemidest terjalist leivaküla ehitama mälestustahvli juurde. valmistatud Abja-Paluoja hakkasid. Ehituseks vajalik Kell 11 kogunes saalitäis majad seati üles väiksesse materjal tuli enamikus hea- rahvast Abja kultuurimaj- saali. Leivaküla lõigati pärast tahtlikelt abistajatelt, kelleks ja, et saada osa pidulikust lahti ja söödi piduliste poolt olid Pajumäe talu (peremees kontsertaktusest. Kontserdi ära. Pidulised said end lasta Viljar Veidenberg), Abja õnnestumisele aitasid kaasa fotoseina taustal pildistada, Jahimeeste Selts (esimees kammerkoor Kungla, Abja neile oli abiks Ketly Adam- Priit Kask), Abja Tarbijate gümnaasiumi koorid ja rah- son. Ühistu (juhataja Laili Lamp), vatantsurühm, naisrahva- Ilus kontsert vaadatud Nurmeotsa talu (peremees tantsurühm Wallatud, Abja ning leivatalu maitstud võis Jaan Hunt). Head ja paremat Accordion Band, Ramon igaüks pidada Eesti Vaba- võtsid perenaised kaasa oma Miikael Purju ja Kätlin Tiidu riigi 100. juubelit edasi juba keldritest. Leivaküla põhi- Leivatalu, mis piduliste poolt lõpuks ära söödi. Foto Lauri Sepp ning kollektiivide juhen- kodus. materjali küpsetamisel olid dajad Kadi Kask, Viive Nii- Elagu Eesti Vabariik! abiks Mirjam Järve, Kunnar Ainik, Lea Mikaadu, Kaja li Ruusalu. Pärast 12-tun- puhkama, et olla järgmisel nemäe, Aime Vilu ja Valdo Kiis, Reet Saharov, Selma Ilves, Tõnu Janter ja Anne- nist ehitamist ja võis minna päeval valmis oma ehitatud Värk. Kontserdil tunnustati laUri SePP Eesti Vabariik 100 - juubelipäev Mõisakülas Mäletame Eesti riigi sajandat sün- nipäeva tähistati Mõisakü- 24. veebruari hommik oli päikeseküllane, kuid pisut las väärikalt ja pidulikult. külm. Õisu parki kogunes hulk inimesi, et tähistada Päikesetõusu eel, –22-kraa- kodumaa 100. sünnipäeva. dilises pakaselises karges Alustasime Eesti riigi hümniga. Õisu lasteaia lapsed talvehommikus, kogunes esitasid mitu laulu kodumaast. Karl Kõiv luges toreda keskväljakule paarküm- luuletuse kodust. Kodust, kus on tore olla ja midagi mend linlast. Kell 7.33, päi- kartma ei pea. Contra kirjutatud luuletuse meie rah- kesetõusu aegu, heiskasid vuslinnust luges Loore Kahu. Rahvuslillest oli luuletus kaitseliitlased Ervin Tamberg Reelika Jakimoval. Meie traditsioonilisel üritusel võttis ja Arvo Pede juubelipäeva sõna ja asetas Vabadussõjas langenud meeste mälestus- auks riigilipu. Kõlas Eesti kivi juurde lillekimbu Ene Maaten. Kohalikud elanikud Vabariigi hümn, mida laul- asetasid küünlaid. sid kaasa kõik hommikused Pärast pidulikku tseremooniat oli raamatukogu pidulised. Seejärel luges juhataja Anne Järvis katnud kauni kohvilaua kõigile muuseumi juhataja Anu asjaosalistele külatoas. Kohvitassi juures rääkis Aldur Laarmann ette „Manifesti Lehtaru mälestuskivi väljakaevamise loo. Mälestuskivi asus Konstantin Pätsi poolt istutatud tammepuu all. Eestimaa rahwastele“ - alla Ütenkuun tantsijad ja kammerkoor Kungla Mõisaküla kultuurimajas juubeliaktusel. Foto Uno Tisler kirjutatud Tallinnas 21. veeb- Kahjuks on tamm kuivanud ja maha võetud. Kuid juba ruaril 1918 Eesti Maapäewa jäädvustati ajalukku „Eesti nustas ta tänukirjaga tublisid Kontsertaktuse lõppedes paar aastat kasvab noor tammepuu selle koha peal ja Wanemate Nõukogu poolt. minuti“ fotoga, mille tegi Mõisaküla elanikke ja kogu- palus Laine Pedaja kõiki keegi ei teadnud, kes selle istutas. Kohvilauas jutu käigus Edasi suunduti Mõisakü- Uno Tisler. Seejärel laulis konna arengule kaasaaita- peolauda. Ligi sada külalist selgus, et selle on istutanud Õisu kohalik elanik, Loore la kalmistule, kus kaitse- saalitäis rahvast hümni, mis jaid. Kultuurimaja direktor said osa juubelisünnipäeva Kahu vanaema, Maie Kõverjalg. liitlased Ervin Tamberg ja kõlas tänu kammerkoor Laine Pedaja kinkis kõigile tordist ja kohvist. Aitäh talle! lilli Siht Arvo Pede süütasid küünlad Kungla toetusele juubeli- uhke roosiõie. Aktus jätkus Kargel pidupäevaõhtul, Vabadusristi kavaleride Märt päeva vääriliselt. Muuseumi imekauni kontserdiga, kus päikeseloojangul kell 17.37, Orumetsa ja Hans Harjakase juhataja rääkis ajaloomi- esinesid Mõisaküla lasteaia kogunes keskväljakule küm- kalmudel. nutites iseseisvusmanifesti ja kooli õpilased. Rahvuslik- mekond linlast. Tänukirja Mõisaküla linn oli lipu- koostamise ja ettekandmise ku silmailu pakkus naisrah- saanud Viktor Siigur lan- ehteis. Päike andis päeva ajaloost 1918. aasta veeb- vatantsurühm Ütenkuun. getas keskväljakul riigilipu. pidulikkusele sära juurde. ruaris. Kammerkoori Kungla laulud Mõisaküla linna pidustused Kell 13 algas Mõisaküla kul- Mulgi valla abivallava- Kadi Kase juhatusel kõlasid olid saanud lõpunoodi. tuurimajas kaunis kont- nem, Mõisaküla linnapea kogu kontsertaktuse jooksul. anU laarMann sertaktus. Ürituse algushetk Ervin Tamberg, pidas päe- Ühe oma lauluga täiendasid Mõisaküla muuseumi vakohase kõne. Seejärel tun- nad ka tantsurühma esitust. juhataja Mulgi valla infoleht 5

Eesti Vabariik 100 tähistamine Vabariik jäi püsima Rimmu külamajas Sünnipäev on tore päev, ning eesti hümni laulmi- valminud hoogsat doku- eriti siis, kui tegu on meie sega ja pokaalide kõlinal mentaalfilmi “Rodeo”. Film kõigi pidupäevaga. Usku- hea eestimaise likööriga oli väga põnev, rääkides matu – sada aastat Eesti „kama”. Vallavanem Peeter taasiseseisvumisaja Eesti Vabariiki. Rahnel soovis kõigile ilusat esimest valitsusest, Mart Eks igaüks pidutses omal vabariigi 100. aastapäeva Laari võimuajast noore pe- ajal ja oma inimestega. Meie ja andis põhjaliku ülevaa- rutava riigi sadulas. väikeste küladega tähistasi- te Mulgi valla tulevastest Kõik teevad kingitusi me 25. veebruaril Rimmu tegemistest. Kaunist värvi Eesti Vabariik 100-le. Meie külamajas iseseisva riigi päeva andis Sirje loetud valmistasime väärika sün- aastapäeva. Eesti Vabariik koduselt imearmsad mulgi- nipäeva jäädvustamiseks EV100 märk. 100 tähistamisele olid ooda- murdes luuletused. Kaetud rinnamärgi. Märgil oleva Autor Anneli Pälsing. tud kõik kogukonna pered. oli pidulik kohvilaud hea rukkilille kroonlehtedele on külades ei lõpe veel. Kogu Imekauni kutse oli eelnevalt eestimaisega – kiluleibade märgitud meie kogukonna ilu jätkub juubeliaastal. koostanud Janne. ja kartulisalatiga ning Sil- külanimed ja südames kiri Hoiame üksteist, armsad Sünnipäeva tähistamist ja küpsetatud saiad lausa „mulgi”. inimesed, ja kohtumiseni Mairo Pukk on võtnud uisuraja eest hoolitsemise oma süda- alustasime sõnadega „Palju sulasid suhu. Elu on väärtuslik ja measjaks. Foto: Alice Virit Rimmus! õnne, Eestimaa! Palju õnne Produtsent Margus Õu- väärtuslik just 100-aastases Mairo Pukk ja loo autor kutsusid kõiki 24. veebruaril, rahvas – rahvas meie väi- napuu näitas Kiur Aarma Eestis. Seepärast peamine anneli PälSing kestes külades ja kodudes! ja Raimo Jõeranna värskelt on see, et sünnipäev meie Eesti Vabariigi juubelil Karksi-Nuia paisjärvele pooleteiseks tunniks uisutama ning igal teisel viisil ennast liigutama. Mõte tekkis sellest, et paljud inimesed veedavad kogu päeva teleri ees ja peolauas. Kõik tegid vabariigile kingitusi ja kuna üri- Eesti Vabariigi 100. aastapäev Hallistes tuse algatajatel sobivat kinki veel ei olnud, siis püstitasime eesmärgi koguda ühiselt juubeliks 100 km. Miks just 100 km? 22. veebruaril alustasid Aktusel esinesid Õisu ja Põhjendasime seda sellega, et Eesti Vabariik sai sel päeval Halliste põhikooli lapsed Halliste lasteaedade väike- 100-aastaseks ja iga riik püsib, kui seal on ikka inimesi iga oma koolipäeva tavalisest sed kasvandikud laulude päev toimetamas. Usume, et ühe riigi käsi käib hästi, kui ini- sootuks teisiti, kogunedes ja luuletustega. Halliste mesed on rõõmsad ja hea tervisega. Korraldatavale üritusele kargel, aga päikesepaiste- põhikooli eeskava alustas 5. me erilist reklaami ei jõudnud teha ning ka aeg oli piiratud lisel lõunahakul vabadus- klassi õpilane Emili Gaston vastuvõttude ja presidendi kätlemise tseremooniaga, mida samba juurde. Sõna võttis omaloomingulise kõnega, ETV üle kandis. 1,8 km pikkusel rajal käis lustimas natuke üle Mõisaküla koguduse õpeta- milles ta kokkuvõtlikult saja inimese. Vaatamata kargele talveilmale, tuldi peredega. ja Arvo Lasting. Mulgi valla käsitles Eesti ajaloo keerd- käike ja „hallipäise vanake- Oli noori ja vanu ning mõned olid võtnud külalisi kaasa esindajad, auvalves olnud se“ õnnestumisi. Järgnevas teisest Eestimaa äärest. Kui kilomeetrite põhjal Eesti Vabarii- kaitseliitlased ja Halliste kandlemängu, laulude ja gile iga ennustada, siis võime julged olla, et teine 100 aastat kooli vaprad noorkotkad tantsudega põimitud näi- ootab kindlasti riigil ees, sest kokku läbiti ligi 200 kilomeetrit. asetasid tänutundes au- dendis „Laulupidu“ oli Ümber lõkke oli kõikidel võimalik süüa sünnipäevakringlit samba jalamile pärjad ja Emilil kandev roll. Lavastu- ning juua Helle Järve keedetud sooja teed. küünlad. se lõpetas omaloomingulise Kuna ma Mairo Pukiga oma lehelugu alustasin, siis Seejärel sõideti mõne tänukõnega Eestile 5. klassi lubage temaga ka lõpetada. Nimelt on Mairo omal initsiatiivil kilomeetri kaugusele ku- õpilane Hanna-Bell Riigor. hoidnud uisuraja sees nii sellel kui ka paljudel varasematel nagise riigimehe Friedrich Noorkotkaste ridadesse aastatel isikliku tehnika ning kulu ja kirjadega. Kõik uisuhu- Karl Akeli sünnikohta. Mä- võeti vastu uued liikmed vilised tänavad Mairot uisuraja eest ning kutsume edaspidigi lestuskivi juures toimus Niikas Gaston ja Sten-Mar- inimesi oma tervise eest hoolt kandma. pidulik sinimustvalge salli tin Rapp. leo liiBer sidumine. Selleks oli kohale Rahvamaja lahke sõitnud sotsiaalkaitseminis- pererahvas oli katnud laua ter Kaia Iva. Peale vallava- maitsvate suupistetega, nem Peeter Rahneli lühikest millest said osa nii külalised Tallink kingib juubelilastele sõnavõttu järgnes pidulik kui esinejad. sada merereisi Sotsiaalkaitseministri Kaia Iva sõnavõtt Friedrich Karl aktus Halliste rahvamajas. laevafirma tallink grupp annab teada, et kingib eesti Akeli mälestuskivi juures. Foto Peeter Jürgenson anneli Merila vabariigi sajandal sünnipäeval eestis ilmale tulnud las- tele ja nende perekondadele kokku sada tasuta merereisi. Merereisid, kuhu tasuta pääse kingitakse, toimuvad Pidulik vastuvõtt Abja lasteaias tallinna-helsingi ja tallinna-Stockholmi laevaliinidel. 21. veebruaril olid kõik laul, luuletus “Kodu“ ja Tallinki poolt teenindatavatel Eesti-Soome ja Eesti-Root- lasteaia lapsed, töötajad ja tantsiti kaerajaani. Seejärel si laevaliinidel saavad juubelilapsed koos pereliikmetega külalised kutsutud saali esinesid Käbikeste rühma laevafirmalt kingitusena iga pere peale kokku neli tasuta pidulikule vastuvõtule. lapsed lauluga „Eesti lipp“, laevareisi. Et kokku on Eestis neid perekondasid, kus 24. Mängupresident helena luuletusega „Kodumaa“ veebruaril 2018 laps ilmale tuli, kakskümmend viis, siis teeb ja tema kaaslane ramon ja heade laste tantsuga. see kokku sada merereisi – kingitud merereise tuleb kokku Miikael kandsid rahvarõi- Tõrukeste rühma lapsed niisama palju, kui on möödunud aastaid Eesti riigi sünnist. vaid. helena kandis ka esitasid koduteemalise lau- Laevandusettevõte Tallink soovib aga teada saada, kes pidulikku kaelaraha, lu ja luuletuse. need pered on, kus 24. veebruaril laps sündis, selleks et mille oli valmistanud Kontserdi lõpetas laste- ettevõte saaks võimaluse korral nendega ühendust võtta. tema isa. aia ühendkoor lauluga „Mu Seetõttu kutsub Tallink Grupp kõiki, kes teavad peredest koduke“. või tuttavatest, kellel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval sün- Vastuvõtt algas kätlemi- Mängupresident He- dis laps, endast märku andma. sega ja peojuht Viive kuulu- lena soovis kõigile head Merereisiks on päevapilet Helsingisse või kruiis Stock- tas kõik külalised nimeliselt vabariigi aastapäeva. Peale holmi merevaatega kajutis ning on kehtiv kuni aastani 2036 välja. Kõlas Eesti hümn ja esinemist pakuti maiustusi ehk kuni 24. veebruaril 2018 sündinud lapse 18-aastaseks lauldi ka lasteaia hümni. ja soovijad tegid mängu- saamiseni. Seejärel pidas Helena kõne, presidendipaariga pilti. Peredel palutakse ühendust võtta Tallinki kommunikat- kus soovis, et igal lapsel siooniosakonnaga aadressil [email protected], oleks oma kodu, vanemad Maie Mägi saates oma ees- ja perekonnanime, kontaktandmed ning fo- ja head õpetajad. tokoopia dokumendist, mis tõestab lapse sünnikuupäeva. Kontsert läks edasi Mängupresident Helena Iga merereisi puhul kehtib pakkumine kahele täiskas- Pähklikese rühma esine- ja tema kaaslane Ramon vanule ja kahele alla 18-aastasele lapsele. misega. Kõlas mulgikeelne Miikael. Foto Aita Uuk 6 Mulgi valla infoleht Maakondlik kauni emakeele päev Koolisõnumeid Halliste põhikoolist Abja gümnaasiumis 6.–9. kl. poiste saalihokivõistkond saavutas Viljandis maakonna võistlusel 3. koha. Võistkonda kuulusid: Alar 15. märtsil toimus Abja mõttega nii sügavale liiku- kriitilisus. Kersna kõne- Tänu Abja raamatuko- Orgusaar, Kurmet Reva, Mairo Saarman, Toni Nõmm, gümnaasiumis maakond- da ei saaks.” Muidugi on les ka noorte sõltuvusest gule olid meil külas luule- lik kauni emakeele päev. see eesti keel. nutiseadmetest, mis mõju- taja Triin Soomets ja laulja Ralf-Rene Kukk, Rait Muttel, Keiro Reva, Marek Hausmann, Külas oli 16 õpilast Õpilased lugesid kodu- vat nagu heroiin. ning kitarrist Tiit Born. Andrei Lilleniit, Carlos Erol. Õpetaja on Leo Liiber. Viljandi gümnaasiumist, ja isamaaluulet ning palu ka Külalisõpetajate nimel Kuulsime Soometsa oma Valter Külveti mälestusvõistlusel saavutas 5. klassi õpi- üks August Kitzbergi vastilmunud luuleantoloo- rääkis Viljandi gümnaa- luulet lugemas ja Tiit Borni lane Tauri Meel 50 m jooksus 3. koha. nimelisest gümnaasiu- giast „Keele maitsest”. siumi õpetaja Aili Kiin, kes luuletaja sõnadele laule Märtsi alguses külastas kooli Eesti Suusaliidu suusabuss. mist, üks Tarvastust ja Värsid vaheldusid lau- rõhutas emakeele tähtsust laulmas ning iseend ki- Kogu koolipere pani suusad alla: kellel olid oma või kooli kolm õpilast Suure- ludega, kus kõlama jäi meie ja meenutas meie esimest tarril saatmas. Kontsert oli suusad, kes sai kasutada suusabussi varustust. Suusabussiga Jaanist. väikene rahvas ja väikene luuletajat Kristjan Jaak sügav, meditatiivne, rahus- oli kaasas treener, kes õpetas vajalikke oskusi suusatamisel. maa ning ilus keel. Petersoni. tav, mõtlemapanev. Oli toimekas ja töine pärastlõuna. Piduliku aktuse avas Külalisesinejaks oli Liina Pärast aktust kirjuta- Ortograafiatöö võitis 4.–6. klasside matemaatikavõistlusel saavutas 5. klassi Abja gümnaasiumi direktor Kersna riigikogust, kellele sid Viljandimaa parimad Liis Rull Viljandi gümnaa- õpilane Emili Gaston 5. koha. Emili õpetaja on Made Kotkas. Ardo Agasild. meeldisid meie gümna- noored emakeeletundjad siumist. Abja kooli abitu- 13. märtsil toimus Ugala teatris koolinoorte teatripäev, Luuletaja ja filosoof sistide kirjutised, mis olid ortograafiatöö, millest võt- rient Mary Tiit saavutas kus sai vaadata kuut eriilmelist ja erinevas vanuses lastele Mart Kangur, kes pälvis pühendatud Eesti Vabariigi sid ülalnimetatud õpilastele tubli viienda koha. sobivat lavastust ning külastada erinevaid töötubasid. Meie riikliku kultuuri aastapree- 100. sünnipäevale. Eriti võ- lisaks osa ka kolm Abja kooli 1.–3. klassi õpilased vaatasid etendust „Käik“ tantsu- mia, sõnab: „Üheski teises lus Liina Kersnat kirjutiste gümnasisti. Silvia Mälksoo teater Zuga ühendatud tantsijad esituses. Teatrikülastus keeles ma luuletada või sotsiaalne tundlikkus ja toimus programmi „Aitan lapsi“ programmi toetusel. 4.–6. klassi õpilased osalesid loo kirjutamise töötoas. Vene keele olümpiaadil osales 8. klassi õpilane Veronika Kalitventsev (eriarvestuses) ja saavutas 1. koha, 7. klassi Sõbrapäev Halliste põhikoolis õpilane Angelika Kalitventsev saavutas 2. koha. Õpetaja on Marita Jeršova. 14. veebruaril toimus Jakimov. Andekas tantsija Halliste põhikoolis sõbra- 2. klassi õpilane Grete-Liis päeva missivõistlus “Miss Saumann pärjati Miss Ta- Emakeelepäev algas koolis ilukirja kirjutamise võistlusega. Koolimiss.” Kokku osales 11 lendiks. Ilusamad käekirjad olid: õpilast. Missikandidaadid Voorudevahelisel ajal 1. klass – Mariel Lohu, Ander Einula said ennast proovile panna lõbustasid publikut vahvate 2.–3. klass – Anete Rüütel, Sepo Poom kolmes voorus: I voor „EV sketšidega õpilasesinduse 4.–6. kl. – Helina Suurpuu – kooli üldvõitja, Raul Pinsel 100“, II voor „Popp kooli- liikmed Liis Getliin Kala ja 7.–9. kl. – Deire Künnap, Marek Hausmann riietus“ ja III voor „Minu Eva-Johanna Mehu. Suur Kõik võitjad said meene ja tänukirja. talent“. Sai laulda, tantsida, aitäh tüdrukutele! Aitäh, ka klaverit mängida ja luule- õpetaja Annelile nii vahva Õpetaja Kadri Suislepp sai tänukirja kõige aeglasemalt tust lugeda. Žüriiliikmeteks idee eest! Tänusõnad ka kirjutatud teksti eest. olid palutud direktor Merle osalejatele, kes selle üri- Õpetaja Anneli Merila rääkis Kristjan Jaak Petersonist, ema- Hüva, õpetajad Jelena Hein tuse toimumise üldse või- keelepäeva algatajast Meinhard Laksist, emakeelesambast. ja Arvo Lamp ning valitud malikuks tegid. Järgmise Halliste põhikooli missid. Foto Leeve Lepla Õpilased esinesid luuletuste ja lauluga. seltskond meie enda kooli korrani! Päev lõppes õigekirjavõistlusega, millest võttis osa kogu noormehi. Väljaspoolt kooli Miss Koolimissiks sai naerusuine 3. klassi õpila- kool. Klassi paremad õigekirjatundjad said väikese šoko- võttis žüriitööst osa rahva- särav ja särtsakas 7. klassi ne Hanna-Liisa Heinlaid, Leeve Lepla laadi, üldvõitjaks osutus 8. klassi õpilane Eerik Rebane. Ta maja juhataja Laine Pedaja, õpilane Veronika Kalit- II printsessiks graatsiline võitis ka maakonna koolide võistluse ja läheb esindama kes kuulutas välja tiitlid. ventsev, I printsessiks valiti 3. klassi õpilane Reelika Viljandi maakonda Tartus üleriigilisel õigekirjavõistlusel. Õpetaja on Anneli Merila. Raamatukogude kingitus EV100 Milvi Kull Lumine ja päikeseküllane küllap saame sellest üle, eks 14. märts – emakeelepäev veebruar pakkus palju me ole ennegi rasketest ae- Abja lasteaia lapsed ja õpetajad tähistasid seekord toredaid üritusi meie valla gadest läbi tulnud. Lugemine emakeelepäeva eesti muinasjuttudega. Iga rühma õpetaja raamatukogudes. Eesti toetab, uskuge mind! Aitab või lapsed jutustasid muinasjutu ja arutasime, mida õpet- riigi juubeliaasta puhul asjade peale vaadata väikese likku muinasjutt rääkis. Käbikeste 3.–4. a rühm jutustas on arusaadavalt ka paljud distantsi pealt. Raamat toob loo „Pilleke paksus metsas“. Lapsed olid muinasjuttu meie tegemised juubeli- rahu tagasi. Viimased 18 kaasa haaratud ja olid tegelaskujud. Pähklikeste 6.–7. hõngulised. aastat on meie pere päevad a rühm lavastas J. Kunderi loo „Peretütar ja vaeslaps“. lõppenud ettelugemisega – Igas muinasjutus on oma sisu ja õpetlik osa ka. Lapsed Eesti maaraamatukogu- kui pole unejuttu, siis pole arvasid, et eesti muinasjutud erinevad teiste maade hoidjate ühingu (ERÜ) maa- ka õiget und. Seda mõnusat muinasjuttudest. Meie muinasjuttudes on vanapaganad, raamatukogude sektsioon ja sooja koosolemise hetke sortsid, vaeslapsed jne. Oli tore ja õpetlik emakeelepäev. tegi üleskutse kinkida Eesti ootavad nii lapsed kui ka Aitäh õpetajatele! Ilus keel on eesti keel. Vabariigile sünnipäevaks 100 vanemad. Aga ette võib lu- tundi ettelugemist. Veebrua- geda igal ajal ja igaühele, Viive Niinemäe rikuus kutsuti ette lugema jagatud rõõm ei ole mitte pool Pähklikeste rühma õpetaja kõiki raamatukogusid, laste- rõõmu, vaid hoopis topelt aedu, koole, päevakeskusi, rõõm!” noortekeskusi. Kingituse te- Jääb vaid nõustuda, Mõisakülas peeti 14. veeb- seega sobis see raamat sellesse gijatega võisid liituda kõik, lugemine on tõesti ääretult Ettelugemispäev Abja raamatukogus. ruaril luuleõhtut, kus oma päeva väga hästi. kel vähegi soovi. Soovitavalt tähtis. Viljandi maakonna loomingut luges luuletaja Õisu raamatukogus oli tuli lugeda meie oma eesti kir- raamatukogud võtsid ette- telugemise kuu. Raamatuid ja-Liis Õunmaa ja etteluge- Eha-Diana Pikkor. Tema sulest sõbrapäeval võimalus koh- jandust. Oma toetust avaldas lugemisest väga aktiivselt lugesid nii suured kui ka miseks oli ta valinud Mairi on ilmunud luuletusi, mis on tuda oma valla luuletaja Jüri sellele algatusele ka kirjanik osa seega saime märgitud ka väikesed raamatusõbrad. Lauriku raamatu “Mina olen pühendatud Mõisaküla linna- Tamtikuga, kes väsimatult Indrek Koff: 28. veebruaril ERÜ aastakoos- Lasteaia Oravate rühm sai surm”. päevadele. oma loomingut tutvustas ja “Head inimesed, lugejad- olekul Tallinnas. tuttavaks kohaliku kirjaniku Täiskasvanud said kuulata Tuhalaanes korraldati kaks kuulajatele ette luges. mõttekaaslased, armas raa- Abja raamatukogus toi- August Kitzbergi raamatutega Kai Aarelaidi teost “Linnade asja korraga – nii Mulgi kapsa Kuu lõpetasime ettelu- maturahvas, soovin teile juba mus suurem ettelugemine “Pannkook” ja “Piibelehe-neit- põletamine”. Kohtumisel Lii- päev kui ka ettelugemine. gemisega Õisu lasteaias, kus ette palju õnne Eesti Vabariigi 15. veebruaril kui lastele loeti si”. Jänkude rühmale tutvusta- si Õunapuuga, luges autor Seniks kuni kapsad pliidil pisipõnnidele loeti väga mu- 100. sünnipäeva puhul! Ajad ja tutvustati erinevaid Eno ti Ilmar Tomuski raamatuid ja katkendeid oma debüütro- podisesid, loeti ette mulgi hedat ja veidike veidrat raa- on ärevad ja keerulised, usal- Raua raamatuid. Just sel päe- ettelugemiseks valiti “Amanda maanist “LeRhino” See raa- keelt tutvustavat lasteraama- matut. Selleks oli Venno Loo- dus kipub kaduma, meele- val oli kirjaniku 90. sünniaas- patsid”. mat leidis äramärkimist Eesti tut “Kaks Mari”. 2018. aasta saare raamat “Eitahalood”. rahu libiseb käest, kaldume tapäev. Oma lemmikraamatuid Kirjanike Liidu 2017. aasta on väljakuulutatud Euroo- üksteist kergesti süüdistama, Karksi-Nuia raamatu- tutvustas 15-aastane Maar- romaanivõistlusel. pa kultuuripärandi aastaks, Anne Järvis ei taha teist ära kuulata – aga kogus oli väga aktiivne et- Mulgi valla infoleht 7 Mulgimaa noorteorkester tegi debüüdi Veebruari- ja märtsikuu noored

Tänased ja homsed muusikastaarid said kokku Metsatöllu sünnipäevakontserdil. Foto: Lii Araste Tantsugrupp Minimovers. Foto: Kaire Kannistu 3. märtsil toimus Karksi- sitseerimise ja erinevate ja Abja muusikakoolide õpi- banjokitarr, basskitarrid, Karksi-Nuia noortekeskuse veebruarikuu noore tiitli Nuia kultuurikeskuses sünd- muusikastiilide vastu ning lased, aga samuti vilistla- torupillid ja klaver. pälvis tantsugrupp Minimovers, mida juhendab Kertu mus, mida võib kindlasti kodukandi armastus. sed ja kogukonna noored Järgmine ülesastumine Mölder. Minimovers esindas Mulgi valla Karksi piirkonda lugeda märgiliseks. Nimelt Vaatamata haiguste pillimehed, nt Priit Oks. toimub V Mulgi peol Abja- astus ansambli Metsatöll kõrghooajale, jõudis lavale Lisaks kuuluvad sinna ka Paluojal, kus loodetavasti „Koolitantsu“ võistlusel Viljandis Sakala keskuses, kus saadi 19. sünnipäevakontserdi 35 Mulgimaa noort moose- Lõõtsavägilaste ja Tuulepuu näeme orkestri koosseisus esimene suuremat sorti kogemus. Trennidega alustati alles raames esmakordselt üles kanti. Esitati neli teost, neist noored. Pillidest on orkestris ka Taulide pere noori muu- 2017. aasta oktoobris ning seal käib 13 last vanuses 9–12. ka Mulgimaa noorteorkester. kaks koos Metsatölluga. esindatud viiulid, kandled, sikuid. Tantsimine annab esinemisjulgust ja lavalist kogemust, Orkester ühendab endas Orkestris on praeguse sei- lõõtsad, akordionid, flöödid, Margus Põldsepp arendab kõiki lihasgruppe ning on lihtsalt vaba aja tegevuse noori pillimänguhuvilisi, suga 50 muusikut. Põhiosa plokkflöödid, löökpillid, sak- orkestri üks juhtidest vorm. Minimovers esines ka Move Your Body 2018 tantsu- keda seob kirg koosmu- moodustavad Karksi-Nuia sofonid, trompet, kitarrid, konkursil ja 31. märtsil näidatakse oskusi Pärnus Kuldsel Karikal. Noortekeskus tänab lapsevanemaid, kes on loonud võimalused tantsimiseks. Koolimaja täitus Linnutee imede, zumbarütmi, laste ja limaga

Viiendat korda August Berit Tugi, kes on olnud Kitzbergi nimelises güm- öökooli toimkonnas selle naasiumis (AKG) toimu- algusaegadest peale, nen- nud öökool sai tänavu tis, et igal aastal on kõige võimsa eelsoojenduse, mis enam muret töötubadesse algas juba kaks päeva va- noortele huvi pakkuvate rem. 6. ja 7. märtsil külas- juhendajate leidmisega. tasid sündmuseks kohale „Asi pole mitte selles, et tellitud planetaariumkino tuntud inimesed pole nõus lisaks AKG perele ka tulema või et neil puu- Karksi-Nuia lasteaia ning dub huvi, aga kuna öö- Halliste, Mõisaküla ja kool toimub tava kohaselt Abja kooli lapsed. neljapäeviti ja reede on tööpäev, on neil keeruline Move Your Body korraldustiim. Foto: Illika Orav Harjumuspärasele tavatunnile pakkus öökool meeldivat „Kuna septembrist alus- selleks aega võtta,“ selgitas Noortekeskuse ürituse Move Your Body tiim valiti vaheldust. Foto: Jaak Israel tas tegevust valla õppe- Berit. Tänavuse öökooli märtsikuu nooreks. Korraldamises osales 18 inimest, neist asutusi siduv Mulgimaa raldanud Valdur Ööveli järeldusele, et kõige hu- juures meeldis talle kõige alaealisi oli 11. Lavatagusesse tiimi kuulusid Ramo Tõnisson, tehnoloogia õppekeskus, on enam osalejate entusiasm: firmale, sest kõik töötas vitavam oli teha värvilist Maarja-Liis Õunmaa, Hanna Grete Käosaar ja Lota Orav sarnane suur ettevõtmine „Eelmistel kordadel on ikka kui kellavärk,“ sõnas ta. lima ja elevandi hamba- ning turvatiimi Karl Soosaar ja Kevin Rull. Piletimüügi eest enesestmõistetavalt koolide juhtunud, et inimesed kipu- Samuti kiitis huvijuht õpe- pastat. Uurides, mida vii- vastutasid Kelly Avald ja Anna-Liisa Maiste. Gruppe juha- ülene. Meie eesmärgiks on tajaid, kes teadusmaratoni mane endast kujutas, sain vad lõpu poole väsima ja tasid Hedli Mölder ja Taire-Mari Tauts, moraalseks toeks ja anda siit pärit tulevastele põhipäevaks, 8. märtsiks vastuseks, et tegu oli üle kustuma, aga seekord küll taustajõuks olid Riana Sõrmus, Elle Agar, Lenne Sõmmer, teadlastele hea hüppelaud olid välja mõelnud eri vär- anuma ääre valguva olluse- kõigil silm säras. Lahe oli Kevin Orujärv, Kertu Mölder ja Brigitta Luik. Slaididega oma ala maailma tippude videga tähistatud gruppide ga. „Otsekui laava,“ kuulsin näha, kuidas oma töötoas hulka,“ selgitas AKG di- liikumisgraafiku töötubade asjatundlikku kirjeldust. tegevusega varem lõpu- tegelesid Ave-Marleen Puusta ja Viktooria Veidenberg. Täna- rektor Jaak Israel. Õpilaste vahel. „See võimaldas lastel Küsimuses, kas saadusega le jõudnud poisid liitusid me koostöö eest Heiti Maistet, Karksi-Nuia kultuurikeskust muljed planetaariumkinost kõikidest tegevustest osa ka päriselt passiks elevandi zumbatrenniga ja tegid seal ja AKG neidude rühma. kinnitasid, et mõte vaada- saada, samuti sai värvide hambaid pesta, jäid lapsed kaasa.“ Kertu Mölder ta maailmaruumist kõne- järgi jaotades tagada eri eriarvamusele. Küll aga Anete Loreen Saar, kes levaid filme taevalaotust vanuses inimeste sattumise leidsid Maria-Elisa ja Ma- oli samuti korraldusmees- zumbatrennis. Tänu sponsoritele jagati koolitarbeid, suursünd- hästi edasi andvalt kuppel- samasse gruppi,“ rääkis rit üsna kiiresti vastuse, konna liige, lisas, et kui muse lõpetas ühine tordisöömine. ekraanilt tasus end igati ära. Alice Virit. Ta toonitas, et kui uurisin, et millist pä- mõnel varasemal korral on Et tiheda programmiga õpimaraton tänuväärseks tradit- „Olime seal all pikali nagu ealine mitmekesisus andis riseluks vajalikku tarkust mõni inimene töötubasid siooniks on saanud, annab tunnistust 5. klassi laste kärsitus, kel silgud pütis, aga äge oli. grupi liikmetele võimaluse lustlik töötuba neile pakkus. igavaks nimetanud, pole öökooli pääsemiseks veel poolteist aastat kannatlikult oodata Korraks tekkis tõesti tunne, üksteiselt õppida – pakuvad „Suvalisi aineid ei tohi ta tänavu negatiivset ta- tuleb. Pärimisele, et kas nad juba tahaks ka ise õhtutundidel et saan asteroidiga pihta!“ ju väiksemad lapsed sageli ettevaatamatult kokku gasisidet saanud. Öökooli ettevõtmises kaasa lüüa, vastab Eneli: „No seda poleks tarvitse- jutustas üks asjaosaline, kes välja originaalseid loovaid segada!“ organiseerimise suurim kat- nud küsidagi!“ Tema rõõmus emotsionaalne toon annab selgelt jäi suures elamusi jagavas lahendusi, samas kui suu- sumus seisnes tema jaoks mõista: küll võib üks suur inimene ikka taipamatu olla – see seltskonnas anonüümseks, remad aitavad noorematel Oluline elukogemus üldpildi hoomamises. „Et pole ju raketiteadus! paljude arvamust kokku kõik laabuks, peab olema maailma loogiliselt mõtes- Lisaks ainealastele tar- Katrin Johanson võtvaks hääleks. Kinoseans- kogu aeg ülevaade tehtud ja tada. Õpikodades võis teha kustele andis teaduspäev AKG õpetaja sidel vaatasid grupid omal tegemata töödest ning sel- käe sõna otseses mõttes paljudele noortele hinda- valikul eakohaseid teadus- lest, kes mille eest vastutab.“ valgeks keemiakatsetes, matu kogemuse asjaaja- filme, millest populaarsei- 7.–12. klassi õpilastele Korraldajad tänavad: saada praktilisi kogemusi mise, juhtimise ning suh- maks osutusid „Linnutee mõeldud öökoolis astusid sihtasutus Archimedes Teeme Pluss Programm – Euroopa Liit bioloogia, füüsika ja elekt- tekorralduse vallas, sest 8 imet“ vanematele ja ani- roonika alal ning lüüa kaasa publiku ette Mikk-Mihkel ja Euroopa Regionaalarengu Fond, AS Nuia PMT, OÜ Hanval ettevõtmise suurim vas- mafilm „Tafiku tähesõbrad“ Vaabel teadusteatrist Teeme Metall, Eesti maaülikool, Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, töötoas „Väikesed teadlased tutus lasus teadusringide noorematele klassidele. - Keemiat, astronoom Martin Textuur AS, Rimaitri OÜ, AS Iivakivi, Puidukoda OÜ, Kärstna OH200“, vaadata läbi teles ja õpilasesinduse liikmete koobi tagurpidi pööratud Vällik, AKG vilistlane Kärt Vili OÜ, Mulke Crisps OÜ, Abja Tarbijate Ühistu, Monopol OÜ, õlul. Noorte kanda oli nii Käsi valgeks! maailma, kohtuda Hullu Leppik, kes rääkis toiduteh- Tallinna Botaanikaaed, Popsi köök, Realister OÜ, Smile Team töötubade korraldamine, Teadlasega ja jälgida roboo- noloogiast ja Laura Kivisoo, AKG huvijuhi Alice sponsorite hankimine, OÜ, Pilgrim, Tallinna linnateater, Eesti Politseimuuseum, kosmeetika koostist tutvus- Viriti sõnul eeldas nii ma- tikavõistlust LEGO Sumo. külalisesindajate valik kui Karksi külamuuseum, Pajumäe talu OÜ, Büroodisain OÜ, 5. klassi lapsed Marit tanud jumestuskunstnik huka sündmuse elluviimine ka nendega läbirääkimiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Saku Läte, EPP AS, Muska, Keilin Lillepeska, Anna-Maria Tagu ja hüp- head logistikat, et kõik asja- pidamine, muudest orga- Ugala teater, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Spordi- notisöör Siim Sildoja. Et osalised õigeks ajaks õigesse Maria-Elisa Odem, Keit- nisatoorsetest ülesannetest ja Olümpiamuuseum, raamatukauplus Kristostomus, Eesti lin Hallik ja Eneli Siimann hilistel tundidel tukk peale kohta jõuaksid. „Olen väga rääkimata. Teatri- ja Muusikamuuseum, Exit Room. tänulik õpilaste vedu kor- jõudsid üsna üksmeelsele ei tuleks, sai meeli virgutada 8 Mulgi valla infoleht Karksi-Nuia pensionäride ühendus 20. XXII maakondlik Kuidas minna edasi? loometantsupäev Sirvides seltsitegevuse Mitmeid aastaid oleme ülestähendusi leidsime, et kaasa löönud “Teeme ära!” käesoleva aasta 18. mail talgutel. möödub 20 aastat Karksi- Pensionäride ühenduses Nuia pensionäride ühendu- on 71 liiget, sellest auliik- se kandmisest mittetulun- meid, vanuses üle 80 aasta, dusühingute ja sihtasutuste on 31. Käesoleval ajal on registrisse. Ettevõtmine ei meie kasutada noortekes- tekkinud tühjale kohale, kuse ruumid, mis on Karksi juba 1990. aastate algul te- vallavalitsuse korralduse- gutseti klubi Kodu nime ga märgitud päevakeskuse all Karksi-Nuia aianduse ruumideks, kuid kahjuks Pensionäride jututuba ühises kohvilauas. Foto: Olga Palu ja mesinduse seltsi hoo- need ei võimalda seda funkt- Hürrem ja Aerodünaamilised XXII maakondlikul loome- nes, seejärel Luule Rigertase Koostöös vallaga viidi ellu ja ühiskonnas toimuvatest siooni täita. Tegelikult on tantsupäeval Vastemõisas. Foto Priit Pärn elumajas. 8. märtsil 1994 eakate päeva tähistamist arengutest ning peetakse meie kasutuses ainult üks avati Koduköök, kus pa- toetavad projektid. meeles sünnipäevalapsi. kitsas tuba. Jututoa päevadel XXII maakondlik loometantsupäev toimus 10. märtsil kuti eakatele lõunasuppi, Aastate jooksul muutusid Jututoas on osalenud valla on osavõtjaid kuni 30 ning Vastemõisa rahvamajas. Sellel traditsioonilisel sündmu- vahendati kasutatud rii- vajadused ja tegutsemis- sotsiaaltöötaja Liiv Loi, teiste selleks tuleb meil noortekes- sel osales 7 truppi üle Viljandi maakonna. Oli esinejaid deid, korraldati üritusi ning tingimused. 2005. a lõpetas seltside esindajad, riigikogu kuse mänguruumi laudu ja Abja kultuurimajast, Vastemõisast, Saarepeedilt, Viljan- lugeda sai ajalehti ja ajakirju. tegevuse Koduköök. Suu- liikmed, kirjanikud, lekto- toole teistest tubadest kokku dist ja kahe rühmaga oli esindatud Halliste rahvamaja. Tegusate naistena lõid käed remad muudatused tehti rid ja reisimuljete jagajad. tassida. Oleme tänulikud Hallistest osales idamaiste tantsude rühm Hürrem, kes külge Luule Rigertas, Irma põhikirja 2008.–2012. a, mil Jätkuvalt kogunevad ea- noortekeskuse juhatajale, sai eripreemia „Publiku lemmik“ tantsuga „Lummus“ Loorberg, Milvi Bachmann organisatsiooni nimi muu- kad naised igal neljapäeval kes on meisse heatahtlikult ja ainsa rühmana maakonnas, kes on osalenud kõikidel ja Enna-Helle Vallas. Erich deti Karksi-Nuia pensionä- võimlemistrenni ja esmas- suhtunud. loometantsupäevadel Aerodünaamilised, kes said eri- Mägi initsiatiivil kanti klubi ride ühenduseks ja üksikute päeval grupp vapraid kepi- Aastate jooksul on preemiad „Žürii lemmik“ ja „Parim Eesti 100 logo“ eest, Kodu MTÜ-de registrisse. huvigruppide (võimlemis- kõnniringile. Aastas on kaks kogunenud palju materjali, mis tuli moodustada ühe tantsu lõpetuseks. Kõik rühmad Sel ajal arenes seltsite- rühm, kepikõnnirühm, klubi ekskursiooni – üks väljasõit kroonikat, albumeid, EV pidid esitama kaks omaloomingulist tantsu ja neid hindas gevus kiiresti – ajavahemi- Hõbeniit) tegevus koon- lähemale ja teine kaugemale. 100. sünnipäevaks valminud žürii. Oli tore ja sisukas päev. kul 1995–2005 registreeriti dati mittetulundusühingu Meie liikmed võtavad ak- näitus „Karksi-Nuia mulke Laine Pedaja Karksi vallas ca 30 uut seltsi. alla. Märkimist väärib klubi tiivselt osa kultuurikeskuse elu pilte pääl“, mis võiks olla Arengut toetasid ka Kodu- Hõbeniit tegevus (1980– käsitöö-, rahvatantsu-, võim- nähtav statsionaarse välja- kant Viljandimaa ja Viljan- 2014) eesotsas Enna-Helle lemis- ja mokalaadaringist. panekuna. Mokalaadaringis Väikesed virred dimaa Arenduskeskus, kor- Vallasega. Vaatamata eri- Huvi ajaloo ja koduloo- osalejatel on ka mure telgede Karksi valla kultuurikeskus korraldab 4. aprillil juba raldades koolitusi ja andes nevatele oludele korraldati uurimuse vastu on liitnud mahutamisega. Eakad on üheteistkümnendat korda Mulgimaa ja Viljandimaa laste teavet projekte rahastavatest klubiõhtuid, teatrikülastusi mitmeid ühenduse liikmeid, tegusad ja külalislahked pärimuspäeva „Väikesed Virred“. Kümnel korral on eest- programmidest ja fondidest. ja ekskursioone nii kodu- kui kes meelsasti oma mälestusi ning soovivad oma koduko- vedajaks ja projektijuhiks olnud Anneli Arraste, tänavu Edukuses on oma osa 2004. ka välismaale. talletavad. Märkimist vääri- ha ajalugu, ilu ja traditsioone võttis korraldusliku vastutuse endale Kaire Kannistu. Ühiselt aastast tegutsenud Karksi Meie inimesed tahavad vad Rahvakultuuri Keskuse jäädvustada järeltulevatele peetava laste folklooripäeva teema on „Kasvame mängides“. Ootame piirkondade koolide õpilasi Karksi-Nuia ühiselt valla seltside ümarlaual, olla kursis oma koduko- toetusprogrammi jätkupro- põlvedele ning näidata ja mängima, laulma ja tantsima. Plaanis on põnevad töötoad mille tööst on osa võtnud ha murede ja rõõmudega jektid lasteaia- ja algklasside tutvustada seda kõike küla- ja mõnus kehakinnitus. Kõik osalejad valmistavad ette väikse ka omavalitsuse esindajad. ning soovivad valla elus lastele, mille raames toimu- listele ja turistidele. Looda- folkloorikava oma piirkonna pärimustest, mida kohapeal Ümarlaua organiseerijateks sid kolmel aastal kodukoha me, et valdade ühinemise kaasa rääkida. Eelnevalt esitatakse. Erinevate põlvkondade mänge õpetavad teiste on Helve Joon ja Anne Kalju- järgselt on nüüd võimalus on vallavalitsus kaasanud rahvakultuuri traditsioonide seas ka Viljandimaa kultuuritöötajad, kes peavad samal mäe Karksi kultuuriseltsist. ruumidele Karksi-Nuias, meid arengukavade koos- temaatilised õpitoad. On ajal kultuurikeskuses koosolekut. Tore on, et traditsioonid Ka meie pensionäride MTÜ mis täidaks päevakeskuse ja tamisse, kus saime avaldada osaletud maakondlikel eaka- jätkuvad ja rahvakultuur on alati moes! võttis osa koolitustest ja oma ettpanekuid ja mõtteid. te üritustel ja soovijail on ol- muuseumi ülesannet. Sündmust toetavad Rahvakultuuri Keskuse festivalide infopäevadest ning koostas Tänaseks on hoo sisse saa- nud võimalus tänu Viljandi programm, maakonna rahvakultuuri programm, Mulgimaa tegevust toetavaid projek- nud pensionäride jututuba, pensionäride liidule osa võt- Saida Lokk ja pärimuskultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapitali Viljandi- te, mille abil alustas eakate mis toimub kord kuus ühi- ta eakate konverentsist Nar- Olga Palu maa ekspertgrupp ja Viljandimaa Omavalituste Liit. võimlemisring ja aasta ringi ses kohvilauas. Siin antak- vas, Pärnus ja Haapsalus. koos käiv kepikõnnirühm. se teavet kohalikust elust Kai Kannistu Uudiseid Uue-Karistest 15. veebruaril, Mulgi toi- enda valmistatud käsitöid. Pidupäevatervitusi tõi abi- dupäevade ajal osalesime Veel saab vaadata Helene vallavanem Ene Maaten. mulgi kapsa päeval. Uue- Ojametsa ja Amanda Grahvi Uue-Karistest pärit kuul- Kariste rahvamajja kogune- käsitöid. Kõige värskemad sate meeste tutvustamiseks sid huvilised Kõpust, Viljan- näputööd tõi Leili Tšernõšova toimus lühike kodulootund. dist, Uue-Kariste kandist. Kalme talust. Seejärel maitsti ühiselt vaba- Lapsed proovisid vanaaegse Näitus jääb avatuks suve riigi võileiba ning teisi suupis- kapsariiviga kapsast riivida lõpuni. Head külastamist teid. Juttu, laulu, torti jätkus ning nuiaga kapsast tampida. ette helistamisel 520 4205 (Eda kauemaks. Mitme erineva retsepti järgi Niin). 9. märtsil kogunesid valmistatud mulgi kapsas Muuseumist liiguti rah- rahvusvahelise naistepäeva maitses hästi. Oli huvitav ja vamajja. Julius Alp ja Arne tähistamiseks klubi 60+ liik- kasulik pealelõuna. Putnik süütasid Vabadussõjas med rahvamaja kaminasaa- Näitus „100 aastat Uue- langenute mälestuseks küünla li. Päevakohaseid luuletusi Kariste kandi käsitööd“ Mulgi ja asetasid mälestuskimbu. esitas Maimu Laas. Härrad küla muuseumis. Rahvamaja saalis toimus õnnitlesid lilleõitega daame Meie külad kinkisid Eesti pidulik EV 100 aktus. Luule- ning kohvilauas maitsti head- Vabariigi 100. sünnipäevaks laulupõimiku esitasid Hilve paremat. Peeti meeles sün-

näituse „100 aastat Uue- Härrad õnnitlesid lilleõitega daame. Foto Hilve Koidla Koidla, Sirje Õruste, Eha Liht- nipäevalapsi. Lauldi, tantsiti Kariste kandi käsitööd“, kus ne, Leili Tšernõšova, Ivi Alp, ning veeretati jutulõnga. saab näha esemeid 20. sajandi uuemad tööd on ümmargu- Kariste käsitööringi liige Leida kraesid. Sokid valmisid veeb- Heiki Alp. algusest veebruarini 2018. sed vaibad. Mulgi küla Vasara Helimets annetas muuseu- ruaris 2018. Ivi Alp Lohu talust Toimus viktoriin, mille Uudised kogus kokku ja Uue-Kariste küla käsitöö- talu perenaiselt Anne Järviselt mile õlarätikud, neist vanim tõi näitusele oma vanaema ja korraldas Leili Tšernõšova pani kirja huviline Karin Alp tõi näitami- näeme tema sugulaste poolt on 1958. aastal valmistatud. Aliide Alpi poolt valmistatud Mulgi vallast ja Eesti Vabariigi seks enda ja oma vanaemade tehtud esemeid 20. sajandi al- Lisaks saab vaadata Leida esemeid. Eda Niin Ranna tähtpäevast kõneles vallavoli- Sirje Õruste töid 1930. aastast alates. Karini gusest alates. Kauaaegne Uue- valmistatud linikuid, kindaid, talust tõi näitamiseks ema ja kogu esimees Arvo Maling. Mulgi valla infoleht 9

Tunnustati Karksi malevkonna 2017. aasta IN MEMORIAM parimat noorkaitseliitlast Juba kaheksandat aastat kanda sekretäri-asjaajaja on KL Sakala maleva roll. Tema ülesandeks on Karksi malevkonnal protokollida malevkonna tavaks tunnustada möö- juhatuse koosolekud ja ka Arno Kallas dunud aasta parimat pealike nõupidamised tu- 29.07.1925 - 06.03.2018 noort kaitseliitlast. Esma- leb tal korrektselt kirja pan- Vaikselt lahkus igavikuteedele mees, kelle tegemisi Eesti iseseisvuse kordselt anti see tunnus- na. Küsisin Leevelt, miks ta tus välja 2010. aastal, kui taastamise järgsel ajal Abja-Paluojal Kaitseliidu tegevuse taaselusta- astus just Kaitseliitu? „Olen misel on raske üle hinnata. Nende ridade kirjutaja tutvus Arnoga tähistasime Eesti Kait- kuulunud varasemalt ka algas peaaegu pool sajandit tagasi, juba varases lapsepõlves. Olime seliidu taasloomise 20. Naiskodukaitsesse, kuid naabrid. Arno pidas ametit, mis toonaste poiste silmis kindlasti üks aastapäeva. vahvamaid – ta oli autojuht. Eriti olulisena lisandus sellele tema nüüdseks olen isa Harri osavõtlik suhtumine meie tegemistesse ja abivalmidus. Polnud Mäesalu eeskujul end si- sugugi haruldane naabripoiste osasaamine mõnest sõidust Arno Selle tähtpäeva puhul dunud Kaitseliiduga. Nii rohelise “muhuga” või abi mõneks kooli reisiks bussi korraldamisel. peeti Järvakandis meeles tundus see loogilisem.“ Nõukogude tingimustele kohaselt ei rääkinud ta meile kunagi endast neid inimesi, kes andsid Kuna Leeve on inime- midagi ülearust – isegi tõsiasi, et temast 1985. aasta suvel pensionär sai, selgus kuidagi juhuslikult. oma allkirja Kaitseliidu ne, kes suurte sõnade ase- taastamiseks. Seal minule Tõenäoliselt olekski ajaloo teistsuguse kulgemise korral Arnost mel teeb tegusid ja endast saanud oma kätega ehitatud kodus vaikselt nokitsev taat ja nende annetatud Kaitseliidu va- palju ei räägi, sai temast ridade kirjutamise järele puuduks vajadus. Paraku läks sajanditeks pikilp saigi selleks rändau- siiski veel mõned laused loodud punane impeerium kolinaga kummuli ja tekkinud rusuhunni- kust pidi keegi meie oma riigi uuesti üles ehitama. Vaba Eesti õbluke hinnaks, mis seisab nüüd välja pigistatud. Küsimuse ühe aasta igas tunnustuse riigitaim sai Abjas endale esmapilgul ootamatu kaitsja Arno Kallase peale, kas noored peaksid ja tema aatekaaslaste näol. saanud noore kaitseliitlase astuma Kaitseliitu ja miks? Kui mina 1992. aasta kevadel kord Arnoga trehvasin, polnud Abja kodus. Seekord langes võit- Sain vastuseks „Loomu- keskkooli tööõpetuse majas toimuvale, loodava Kaitseliidu Abja rühma kokkusaamisele minemata jätmine enam võimalik. Sinna jaau Leeve Leplale. Leeve likult soovitan Kaitseliitu on oma koolipõlve veetnud tuli kokku kirev seltskond erinevas vanuses mehi, kellest paljud astuda. Siin on põnev ja te- toonases elus mitteametlikku autoriteeti omasid. Jutt käis tõsise Karksi-Nuias ja lõpetanud gemist jagub. Kes pole veel sõjalise üksuse loomisest. Pean tunnistama, et alasti reaalsus kadus August Kitzbergi nimeli- astunud Kaitseliitu, tehke toona häbelikult kuhugi autoklassi kappidesse varjule... Meeste vaim ja valmisolek TEGUDEKS polnud üldse kooskõlas vanuse, tühjade se gümnaasiumi, misjärel seda ja olge aktiivsed.“ suundus õppima Rakverre. Karksi malevkonna 2017 aasta parima noorkaitseliitlane pihkude ja taskutega! Aga unistused, usk taastatavasse riiki liidus Kuna Leeve allub otse Leeve Lepla. tahtmisega selle ehitamisse oma väike müürikivi asetada, tõid meid Sealses Lääne-Viru raken- KL Karksi malevkonna ikka ja uuest kokku, kuniks 23.06.92 terve suure bussitäie meestega duskõrgkoolis omandas ta pealikule Ervin Tamber- kohal. Koosolekuid-nõupi- isegi jõusaalis tervise eest A. Irve monumendi juures ka vandega kõik kinnitatud sai. Visalt, aga kindlalt, täitusid Arno ja tema kaaslaste unistused. kõrghariduse 2012. aastal gile, siis küsisin ka tema damisi protokollides teab ta hoolitsemas ja seda koos sotsiaalvaldkonnas. Peale Mitmed loobusid, mõned komistasid, liitus uusi mehi. Sageli pidi arvamust. „Kuna Leeve on täpselt, mida kirja panna. elukaaslasest Raikoga, kes Arno ise rühma juhtimisega tegelema, kui järjekordne noorem mees kooli töötas ta Mõisakülas omandanud kõrghariduse Minul on Leevega väga hea ka kuulub Kaitseliidu rida- võõrsile suundus või muidu väsis. Tasapisi läks Arno enda tervis keh- sotsiaaltöötajana ja täna- sotsiaalvaldkonnas, siis koos töötada, sest ta on ko- desse. Malevkonna juhatu- vemaks ja eakaaslastest abilised siirdusid teda sõjameeste paradiisi järele ootama. Aga veebel Kallas ei andnud alla, sest tema aastakäigu seks on Leeve põhitööks annab see tunda ka tema husetundlik. Leeve osaleb se ühine otsus oli, et Leeve Mulgi valla Halliste koolis mehed olid ju võitlema sunnitud juba varasest noorusest alates! hoiakutes ja käitumises. ka aktiivselt malevkonna on vääriline kandma tiitlit Arno Kallase autoriteet ja visadus on leidnud tunnustust suure sotsiaalpedagoogi amet. Ta on alati heas tujus, kuu- ühisüritustel ja lööb kaasa „KL Karksi malevkonna hulga aukirjade, mälestusesemete ning medalite kujul: Valgeristi III ja Oma põhitöö kõrvalt suu- lab vaikselt teiste inimeste ka väliõppustel.“ Selline oli parim noor kaitseliitlane II klass, Teenetemedali III ja II klass, Tuletooja medal, Sakala maleva dab ta tegeleda veel pal- jutte-muresid ja ei sega siis pealiku arvamus. 2017“. Hõbekotkas, Sakala maleva teeneteplaat ja maleva auliikme nimetus. jude hobidega. Üheks põ- kunagi ennast teiste ini- Kus võiks temaga veel PUHKA RAHUS! hiliseks neist on Kaitseliit, meste jutu vahele. Ta ei kohtuda? Vabal ajal kohtab Ants Kalam kuhu Leeve kuulub juba teda mälumängus ajusid KL Karksi malevkonna Veebel Arno Kallas saadeti viimsele teekonnale 10.03.18 Viljandi ole hilineja tüüp, alati on krematooriumi saalist. Tema sarga juures seisid auvalves kauaaegsed aastaid. KL Karksi malev- teavituspealik ta nõupidamistel täpselt ragistamas, discgolf’irajal kaasvõitlejad Sakala malevast. Lühikese mälestuskõne pidas Sakala konna juhtkonnas on tal kettaid lennutamas või maleva pealik major Andrus Tiitus. Enn Pinsel endise Abja rühma kaitseliitlane Vana-Kariste küla toimetamisi

Talvine hooaeg Vana- Kariste külamajas on Sloveenia õhtu Abja olnud toimetamisi täis. kultuurimajas Korraldatud sai jõuluü- ritused nii täiskasvanutele kui ka lastele. Kui täiskas- vanute jõuluaja tähistamine toimus traditsiooniliselt ühise peoga, siis oma külast pärit lapsed viisime seda- puhku Lätimaale Jurmala veeparki hullama. Igal nädalal reedeti küt- sime oma maja soojaks ja korraldasime erinevaid õpitubasid. Novembris Eesti Minut Vana-Karistes. Foto Kristi Vettner ja detsembris tegelesime Vabatahtlik Marko ja tõlgiks olnud Ingel. Foto Lauri Sepp kaunite jõulukaunistus- ilme. Lõpptulemusena võib vabaduse tundest kõne- Oleme oma seltsimajas tege- te loomisega. Jaanuaris ja öelda, et mööbel on nüüd les Arvo Lamp ja seejärel lenud remonditöödega, täna Kui noor inimene räägib oma kodumaast niimoodi kaasahaaravalt, veebruaris käärisime käised päris kena. Märtsis ja april- esilinastus meie küla do- saame kutsuda teid külla et vot tahadki minna seda paika ise üle vaatama. Abja kultuurimajas üles ja haarasime värvipur- lis vaatame üle, kuidas vanu kumentaalfilm: „Ülevaade oma vastvalminud kamina- oli Sloveenia õhtu. gid, sedapuhku kriitvärvid. uksi uuendada ja püüame Vana-Kariste külakrooni- ruumi. Nüüd saame seda Läksin ka uudistama ja sain ääretult toreda emotsiooni osaliseks. Võtsime ette meie maja oma jõududega anda meie kast“, mis pakkus hulganisti ruumi ka ilma häbenemata Marko Kojadinović, vabatahtlik noormees, oli oma kodumaa ajaloost vana ja kulunud mööb- vanadele toolidele uus väli- emotsioone kõigile kohal- erinevateks üritusteks välja ette valmistanud hariva slaidiprogrammi, mida ta kuulajatele väga emotsionaalselt esitas. Saime teada Sloveenia ajaloost, kultuurist, li ning tänu naaberküla mus. Eks toimetame jällegi viibijaile. Siinkohal sooviks rentida. Oleme alustanud inimestest ja põnevatest matkamise võimalustest. Ingrit Tuka juhendamisele raha kokkuhoidmise nimel. tänada Harri Ellermaad, köögi panipaikade remondi- Ingeli meisterlik tõlge ei lasknud ühelgi nüansil kaduma minna. andsime mööblitükkidele Tänu kohaliku omaalgatuse Mati Käärat ja Andre All- ga ja planeeritud on remont Samuti pakuti külastajatele sloveeniapäraseid toite, siiani meenub uue värskema välimuse. programmist saadud toe- eset. Päeva jääb meenutama tänu saadud toetusele tre- kõrvitsaseemne siirupi üllatav maitse vaniljejäätisel. Eks sellel toimetamisel oli tusele saame ka oma pla- Eesti Minutil tehtud foto. pikojas. Võime öelda, et nii Õhtu kulges tempokalt ja saalitäis külastajaid olid väga tänulikud, ka see põhjuseks, et küla- neeritud tööde tegemiseks Tähistasime ka naiste- mõndagi on tehtud, kuid nii korraldajatele kui ka esinejatele. seltsil uue mööbli ostmi- tööriistad soetada. päeva, oli õdus õhtu kami- suuremad tööd seltsimajas Tuleb tulla mugavustsoonist välja ja võtta osa kultuurist mida seks raha napib ja niiviisi Eest Vabariigi 100. sün- na ees koos vanade filmide- on loodetavasti veel ees. pakutakse, tänan. Mina tahan küll minna matkama Sloveenia mägi- leidsime lahenduse anda nipäev sai väärikalt peetud. ga 1990. aastatest. radadele, aga teie? maja ruumidele lõbusam Maarahva minevikust ja Liina Paumere Evi Oissar 10 Mulgi valla infoleht Tõstmine 25.02.2018 toimusid Abja spor- KUHU MINNA di- ja tervisekeskuses Eesti noorte U17 meistrivõistlused tõstmises. Mulgi valda tuli 2 kulda, 1 hõbe aBJa KUltUUriMaJa 28.03 kell 19 Komöödiateater: Andrus Vaarik ja 2 pronksmedalit. Eesti noorte I korruse fuajees ja väikeses saalis: märts- aprill „Elu on parim meelelahutus“. Pilet 15.-/13.-. meistriks tuli tüdrukute kaalus -48 Tiina Ojaste maalinäitus „Habras lummus“ 02.04–30.04 sinises saalis Lembit Kaljura foto- Iti Marii Varik summaga 65 kg ja 29.03 kell 17 klubi Meelespea peoõhtu näitus, I korruse fuajees Tiina Sääliku fotonäitus poistest Avo Jüris kehakaalus -56 05.04 kell 18–19 Et pidu õnnestuks koolitab „Kassid“, ja II korruse fuajees Mulgi valla Karksi summaga 105 kg. Hõbemedali võitis DJ Retrokiirabi. piirkonna kunstnike kevadnäitus. Gert Lehtme kaalus -77 110 kilo- Kell 19 noorte disko. Avatud kohvik. 04.04 kell 10 Viljandimaa kultuuritöötajate ga. Pronksmedal kuulus Kris Elb- 11.04 kell 18 Hollandi õhtu. Vabatahtlik Esther de nõupidamine. lausile kaalus -50 78 kiloga ja Erik Voog tutvustab oma kodumaad ja pakub tradit- 04.04 kell 10 XI folklooripäev „Väikesed virred“. Raagmetsale kaalus -62 115 kiloga. 04.04 kell 17 lastefilm „Appi, ma kahandasin oma Võistkondlikult võitis Mulgi valla sioonilisi sööke ning jooke. tõstjaid ühendav spordiselts Ülo 12.04 kell 18.30 Abja mälumängu lõppvoor vanemad!“ Pilet 3.-/2.-. teise koha karika. Võitis Järva- 15.04 kell 10 Mulgi male 2018 seeriavõistluse 04.04 kell 19 kino „Seltsimees laps“. Pilet 4.-/3.-. maa klubi Vargamäe ja kolmas oli IV etapp 07.04 kell 9 laat kultuurikeskuse ümbruses. Tartu linna tõsteklubi Jõud Junior. Iti Marii Varik. Avo Jüris. Foto Enn Raieste 17.04 kell 19 Balti muusika tee kontsert: Dalia 08.04 kell 19 kontsert. Flamencokitarrist Toni Dédiniskaité (viiul), Gleb Pyšniak (tšello), Tadas Jokiniitty (Soome). Pilet 3.-. enn raieSte Motiecius (akordion). Pilet 5.-/ õpilane, pensionär 3.- 11.04 kell 18 mälumäng 11.04 kell 19 kontsert „Viimsed reliikviad“ – Georg MõiSaKÜla KUltUUriMaJa Otsa laulud. Valgevene ooperi solistid: Janoch Algus on tehtud 31.03 kell 16 etendus Hollywoodi tähed, Nelepa – tenor, Valgevene Suure Teatri solist; Haldusreformi tõttu n-ö peaosades Katrin Karisma ja Helgi Sallo. Pääse Dmitry Tunik – bass, ooperi- ja kammerlaulja, uues kuues toimunud Ees- 13.-/15.- saadava linnavalitsuses ja kultuurimajas. Mikalai Kastsyuchonak – bariton, akordion. timaa omavalitsuste tali- Kohvik avatud 15. Piletid müügil Piletilevis 12.-/10.- ja tund enne mängudel Viljandimaal olid 6.04 kell 19 Seasaare näitemänguseltsi etendus kontserti kohapeal. vallad ja linnad jaotatud Missioon. Etendus elust enesest. Pääse 7.-, 13.04 kell 17 muusikakoolide kontsert. Esinevad elanike arvu järgi kolme saadaval kohapeal. Kohvik avatud 17.30. Abja, Karksi-Nuia, Kilingi-Nõmme ja Ruhja rühma. Mulgi vald saavutas 13.04 kell 18 salongiõhtu. Eesti vabariigi aegseid muusikakoolide õpilased. kuni 8000 elanikuga valdade laule esitab Arne Lauri - mandoolal, harmooniu- 14.04 kell 17 Lille-Astra Arraste nimelise pingi hulgas 5. koha, kokku oli mil, kitarril. Pääse 2.-, kohvik avatud kell 17. avamine kultuurikeskuse ees. selles kategoorias 14 valda. 28.04 kell 15 tantsurühm Vaprakesed 10. juubeli- 14.04 kell 18 kontsert „Sõlesepad 50“. Üldtabelis saime 48 oma- Ujumisvõistlus peeti August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi kontsert. 15.04 kell 12 pühapäevased kohtumised kultuu- valitsuse konkurentsis 21. basseinis. Foto: Jaak Israel rikeskuses. Eesti loodusajakirjade tegevjuht Riho koha. halliSte PõhiKooliS Kinks räägib metsistest. Oma toodangut pakub tõi väljakule Erlis Erreline km distantsil omas vanuse- Mulgi vald osales ühek- Halliste põhikooli 2. korrusel on EV100 tähista- 7 kitsetalle OÜ. ning naiste oma Riivo Roos- klassis seitsmenda koha. sast kavas olnud alast kuuel. miseks avatud Noorte Kotkaste Halliste rühma 17.04 kell 17.30 põnev rännak koos Ervin nurm. Kabes näitas head Kokkuvõtteks võib öel- Kõige paremini läks uju- viimaste aastate tegevust kajastav fotonäitus, mis Hurdaga „India – eksinud hingede maa“. mängu Martin Linder ning da, et arenguruumi jagub. mises, kus võistkondlikult jääb vaatamiseks kooliaasta lõpuni. 18.04 kell 19 kino „Portugal“. Pilet 4.-/3.-. males kogus kõige rohkem Kõikidel huvilistel on või- saavutati kaheksas koht. Ai- Pildid pärinevad rühma juhtide varamust. Eraldi 20.04–21.04 „Kooliteater 2018“ keskastme riigi- punkte Ion Mõndresku. Val- malik talimängude tulemus- nukese talimängude medali nurk on kotkaste endi loomingule. Näitust toetas festival. lajuhtide võistlustel tegi pa- tega tutvuda spordiliidu tõi vallale Villu Künnapuu, Noorte Kotkaste Sakala ringkond ja Halliste 23.04 kell 17 Kitzbergi mäejooks. rema tulemuse Arvo Maling. Jõud koduleheküljel. Mulgi kes tuli 100 meetri vabauju- põhikool. 23.04 kell 18 jüriööjooks. Suusatamine oli kohustuslik valla nimel täname kõiki mises kolmandaks. Ujumis- 25.04 kell 14 Mulgi korbi päev. spordiala ning õnneks saadi sportlasi ning kaasaaitajaid. võistkonna eestvedajad olid Kaarli rahvaMaJaS 27.04 kell 20 kevadpidu „Sajaga“. Tantsuks vajalik võistlejate arv kokku. Anneli Vaan ja Jaak Israel. iMre JUgoMäe 7. 04 kell 12 kogupere etendus Nukitsamees. ansambel Marco. Esinevad Karksi piirkonna ise- Individuaalselt oli parim Meeste korvpallivõistkonna leo liiBer Esitab Elva LendTeater. Pilet 3 eurot. tegevuslased. Pilet eelmüügist 5.-, samal õhtul 8.-. Olavi Israel, kes saavutas 10 29.04 kell 12 pühapäevased kohtumised kultuuri- halliSte raaMatUKogUS keskuses. Loodusfotograaf Sven Začek. 19. märtsist 22. aprillini Kultuurkapitali lastekir- janduse preemia saanud lasteraamatute näitus. KarKSi KÜlaMaJa 06.04 kell 16 Karksi kultuuriselts 20. KOGUDUSTE TEATED UUe-KariSte rahvaMaJaS 18.04 kell 12 Tervisepäev „Südamega südamest“. 10. 04kell 17 Klubi 60+ õhtupoolik. 27.04 kell 15 ettelugemispäev Karksi Kodus. EAÕK KARKSI-NUIA KIRIKUS Külaliseks perearst Anne Ladva 1. aprillil kell 11 palmipuude püha jumalik liturgia. 25. 04 kell 14 Mulgi korbi päev. KarKSi-nUia raaMatUKogU Külalisena teenib Tartu piiskop Eelija. 03.04 kell 17.00 Katrin Johansoni raamatu 8. aprillil kell 11 ülestõusmispüha – Püha paasa. KarKSi valla KUltUUriKeSKUS „Hundirada“ esitlus. 24. 03 kell 10 kohtumine piiskop 24.04 kell 11.00 Laste tegelustuba: kalade maailm. Joel Luhametsaga sinises saalis. Loeme temaatilisi raamatuid ja meisterdame. KARKSI PEETRI KIRIKUS 26.04 kell 11.00 Laste tegelustuba: meisterdame 30. märtsil kell 14 suure reede jumalateenistus. 25.03 kell 6 maarjapäeva tähistamine. 25.03 kell 12 pühapäevased kohtumised kultuuri- kaarte ja otsime luuletusi emadepäevaks. 1. aprillil kell 14 Kristuse ülestõusmise püha jumalateenistus keskuses. Looduse- ja jahimees Vahur Sepp. 02.04–30.04 Näitused „Aprilli sünnipäevalapsed: armulauaga. Järgneb kohvilaud. Osavõtutasu eelregistreerimisel 5.-/kohapeal 7.-. Piret Bristol 50, Tarmo Teder 60“ ja „Head laste- 15. aprillil kell 14 jumalateenistus armulauaga. Järgneb kohvilaud. raamatud 2017“. Palume võtta ühendust õpetajaga (ristimine, leer, laulatus, matus, piht) tel 521 2518 või e-posti teel [email protected]. Koguduse a/a nr EE401010302010444001 MÕISAKÜLA KIRIKUS 13. Hendrik Adamsoni murdeluulevõistlus 29. märtsil kell 14 suure neljapäeva jumalateenistus armulauaga. 1. aprillil kell 14 ülestõusmispüha jumalateenistus armulauaga, Mulgi kultuuri instituut kuulutab avatuks 13. Hendrik Hendrik Adamson on Mulgimaal Helme kihelkonnas õpetaja Rein Schihalejev. Adamsoni murdeluulevõistluse! sündinud kirjanik ja luuletaja. Oma kujundirikkais ja Võistlusele oodatakse valikut vähemalt viiest luuletusest, humoorikais luuletustes kasutas ta tihti murdekeelt. 15. aprillil kell 11 jumalateenistus armulauaga. mis on kirjutatud autori lemmikmurdes. Täiskasvanute ja Ta avaldas ka miniatuure, dialooge, vesteid ning hiljem 29. aprillil kell 14 jumalateenistus armulauaga. õpilaste loomingut vaetakse eraldi arvestuses. arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Koguduse õpetaja Arvo Lasting, elukohaga Tõrvas, tel 524 9654, Võistlustööd tuleb saata 1. septembriks Mulgi kultuuri Esimese Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse laureaat e-post: [email protected] instituuti aadressil Kulla leerimaja, Halliste, Mulgi 1994. a oli Mats Traat. Laureaatide hulka kuuluvad ka vald kas ümbrikus kuues eksemplaris või e-postiga Ain Kaalep, Nikolai Baturin, Häniläne ja teised tuntud ja HALLISTE PÜHA ANNA KIRIKUS [email protected] Mõlemal juhul peab võistlustöödel natuke vähem tuntud luuletajad. olema märgusõna, et žürii saaks luuletusi erapooletult Jumalateenistused toimuvad iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval hinnata. Veel tuleb lisada kas kinnine ümbrik või eraldi Alates 2018. a korraldab murdeluulevõistlust Mulgi kell 14. Kui soovid ristimist, leeritamist, pihti, matust, eestpalvet või meilimanus autori nime, aadressi ja kontaktandmetega. kultuuri instituut, seda toetab Mulgimaa pärimuskultuuri vaimulikku nõu, siis helista ja lepime kokku aja kohtumiseks. Õpilastel on tarvis juurde märkida oma vanus. programm. Õpetajaga on võimalik vestelda ka pärast pühapäevast jumala- Parimaks osutunud täiskasvanud luuletaja ning Kontakt ja lisainfo: Kaja Allilender 518 5371, teenistust. õpilasautor saavad tunnistuse ja preemia, mis antakse [email protected], www.mulgimaa.ee Koguduse õpetaja praost Marko Tiitus tel 5341 3394. kätte Hendrik Adamsoni sünniaastapäeval, 6. oktoobril Kärstna mõisas. e-post: [email protected] Juhatuse esimees Made Kotkas tel 5661 6797. Mulgi valla infoleht 11 Kammerkoor Kungla laulis Soomes Kammerkoor Kunglal on Mulgid eelK Mõisaküla kiriku- ga väga soojad suhted. vähemalt kaks-kolm korda aastas oleme selles platsile suurpärase akustikaga saalis laulmas. NELJAPÄEVAL 29. MÄRTSIL 2018 EELK Mõisaküla sõp- KELL 11.30 ruskoguduseks on Soomes Helsingi külje all paiknev A.KITZBERGI GÜMNAASIUMI VÕIMLAS Nurmijärvi kogudus. See koosneb kolmest kiriku- 1.-3. KLASSI ÕPILASTELE ringkonnast: Nurmijärvi, Klaukkala ja Rajamäki. Igal PALLILAHING neist on oma kirikuhoone ja oma piirkonna eest vas- Võiskonnas võib olla 6-7 1.-3. klassi poissi ja/või tüdrukut tutav õpetaja. Nurmijärvi Registreerimine kuni 26.03.2018 kogudusse kuulub 34 000 liiget, Mõisaküla koguduses Kammerkoor Kungla sõprade juures Klaukkala kirikus kontserti andmas. Foto: Arvo Lasting aadressil [email protected] on liikmeid 100 ringis. 12 Meid võttis ajakohases maalistest lauludest. Kirsiks ei andnud, küll aga andsime aastat kestnud sõprust see Klaukkala kirikus vastu tordil oli meie soome keeles ära mõnede laulude noodid, hiigelsuur kontrast ei sega! varasematest kohtumistest esitatud J. Sibeliuse koori- et soomlased saaksid neile Sel talvel palus Mõisa- juba tuttav õpetaja Johannes laul „Finlandia“. Publikule, eriti hästi meeldinud eesti Abja küla koguduse juhatuse Haapalainen, kes on abielus kes suures osas olid Soo- koorilaule õppida ja laulda. Spordiklubi esimees Kunnar Keres kam- eestlannaga ja räägib ka ise mes Nurmijärvi piirkonna Nii see naabritevaheline merkoor Kunglal sõprade eesti keelt. eestlased, pakkusime palju kultuurisidemete tugevda- juures Klaukkala kirikus 1. märtsi õhtul toimunud äratundmisrõõmu. Tänu- ja mine käib. kontsert anda. Teemaks oli „Eesti 100 + Soome 100“ kiidusõnu sai Kungla koor Täname kõiki, tänu kel- „Eesti 100 + Soome 100“. kontserdile oli plaanitud ohtralt kuulda ning meie lele meie tore lühireis teoks Nõustusime rõõmuga ja nii esinema kaks Soome koori suurepärast ja asendama- sai ja ootame ning otsime olimegi 1.–2. märtsil soom- ja meie, eestlased. Paraku oli tut kontsertmeistrit, Ruth kammerkoor Kunglale uusi lastel külas. Kiriku poolelt haiguste laine inimesi rivist Mõttust, tahtsid soomlased toredaid väljakutseid. välja viinud ja Soome poolelt päris endale jätta. Muide, Mulgid juhtis seda visiiti õpetaja Arvo Lasting. esines seetõttu vaid üks koor. sama lugu oli Ruthiga ka Kadi KaSK Kungla koori kava sai suvel Saksamaal kontserte kammerkoor Kungla kokku pandud tuntud isa- andes. Ära me teda muidugi dirigent platsile

Puudega lapse vanematel on PÜHAPÄEVAL 8. APRILLIL KELL 12.00 võimalik taotleda õppelaenu kustutamist ABJA SPORDIHOONES 1. aprillist 2018 jõustuvad pingu ja selle kõikide lisade riigipoolsele kustutamise- astus kutsekooli 2015. aastal. õppetoetuste ja õppelaenu ärakirjad, laenu taotlemise le 2014–2016 perioodi eest Jüri astus kõrgkooli 2014. aas- SULGPALLITURNIIR seaduse muudatused. Muu- ja väljamaksmise kuupäev, (ehk kuni puuduva töövõime tal. Alates õpingute algusest datuste kohaselt hakkab laenusumma, laenujääk tuvastamiseni). on nii Mari kui ka Jüri igal KÕIGILE HUVILISTELE õppelaenude riigipoolse riigitagatise rakendamise aastal taotlenud õppelaenu. Registreerimine enne võistlust kell 11.30-11.45 kustutamisega tegelema sot- taotlemise ajal). näide 3 Jüril tuvastati puuduv siaalkindlustusamet. Maril on keskmise puu- töövõime 2016. aastal. Jüril Võistlusklassid moodustame peale registreerimist taotluse saad esitada: dega laps (keskmine puue on õigus õppelaenu riigipool- Võistlus on tasuta. Info - [email protected] Uus on ka see, et õigus e-posti teel digitaalselt tuvastatud 2010. aastal). Mari sele kustutamisele 2014–2016 riigipoolsele õppelaenu kus- allkirjastatuna aadressile astus kutsekooli 2015. aastal. perioodi eest (ehk kuni puu- tutamisele laieneb ka nendele info@sotsiaalkindlustus- Vahetult pärast õpingute al- duva töövõime tuvastami- vanematele, kes kasvatavad amet.ee posti teel aadressile gust võttis Mari õppelaenu. seni). Abja raske puudega last. Endla 8, 15092 Tallinn või sot- Mari lapsel tuvastati kordu- Mari saab taotleda õp- Spordiklubi Seega – alates 01.01.2018 siaalkindlustusameti kliendi- vekspertiisi käigus sügav pelaenu kustutamist ala- saad oma õppelaenu kustu- teenindustes. puue 2017. aastal. Maril on tes 01.01.2018 raske puude- tamist taotleda sotsiaalkind- Viljandi klienditeenindus õigus õppelaenu riigipoolse- ga lapse kasvatamise eest. lustusametis, kui: asub aadressil Vabaduse plats le kustutamisele 2015–2017 Maril tekib õigus õppelaenu • sul on tuvastatud puu- 6, 71020 Viljandi. Infotelefon: perioodi eest (ehk kuni lapsel riigipoolsele kustutamisel duv töövõime või sul 612 1360 või 16106. sügava puude tuvastami- perioodi eest 2015–2017. kehtib varem tuvastatud Klientide vastuvõtt: E 8.30– seni). Maril ja Jüril tekib õigus töövõimetus 80–100% ula- 18.00, T, K, N 8.30–16.30, õppelaenu kustutamisele, tuses või R 8.30–13.00 näide 4 kuna põhjused riigipoolseks • sa kasvatad raske või Jüril on keskmise puu- kustutamiseks on erinevad. sügava puudega last (õp- näide 1 dega laps (keskmine puue NÄGEMISKONTROLL ja pelaenu kustutamist saab Maril on raske puudega tuvastatud 2010. aastal). Jüri näide 6 taotleda vaid üks laste laps (raske puue tuvastatud astus kõrgkooli 2017. aas- Maril ja Jüril on raske PRILLIMÜÜK KARKSI-NUIAS! vanematest) 2010. aastal). Mari astus kut- tal. Alates õpingute algusest puudega laps (raske puue Kutsume vallarahvast oma silmi • mõlemal juhul on oluli- sekooli 2017 aastal. Vahetult on Jüri igal aastal taotlenud tuvastatud 2017. aastal). Mari ne, et sa oled võtnud õp- peale õpingute algust võttis õppelaenu. Jüri lapsel tuvas- astus kutsekooli 2015. aastal. kontrollima ja prille ostma! pelaenu enne, kui sul tu- Mari õppelaenu. Mari soovib tati korduvekspertiisi käigus Jüri astus kõrgkooli 2014. aas- vastati puuduv töövõime taotleda õppelaenu kustuta- raske puue 2019. aastal. Raske tal. Alates õpingute algusest Ootame teid (töövõimetus 80–100%) mist alates 01.01.2018. Kuna puudega lapse kasvatami- on nii Mari kui ka Jüri igal 16.04.2018 alates kella 11 või kui sinu lapsel tuvas- Mari lapsel oli raske puue sel tekib õigus õppelaenu aastal taotlenud õppelaenu. tati raske või sügav puue. tuvastatud enne õppelaenu riigipoolsele kustutamisel Mari ja Jüri soovivad Karksi-Nuia kultuurikeskuses taotlemist ei saa ta taotleda alates 2018. aastast. Jüril on taotleda õppelaenu kustuta- Õppelaenu kustutami- riigilt õppelaenu kustutamist. õigus õppelaenu riigipoolsele mist alates 01.01.2018 raske aadressil Viljandi mnt 1 seks esita sotsiaalkindlus- kustutamisele perioodi eest puudega lapse kasvatamise tusametile taotlus (124.21 näide 2 2017–2019 (ehk kuni lapsel eest. Õigus õppelaenu riigi- KB, RTF) ja nõusoleku vorm Jüri astus kõrgkooli 2014 raske puude tuvastamiseni). poolsele kustutamisele tekib Nägemiskontrolliks tuleks eelnevalt (16.84 KB, DOCX). Nõusoleku aastal. Alates õpingute algu- ainult ühel vanemal (Maril registreerida telefonil 5698 1972 vorm on vajalik, et pank saaks sest on Jüri iga aasta taotle- näide 5 perioodi eest 2015–2017 või edastada meile õppelaenu nud õppelaenu. Jüril tuvastati Maril ja Jüril on raske Jüril perioodi eest 2014–2017). Silmakontroll maksab 15 eurot ja kustutamise aluseks olevad puuduv töövõime 2016. aas- puudega laps (raske puue dokumendid (õppelaenule- tal. Jüril on õigus õppelaenu tuvastatud 2017. aastal). Mari prillitellijale tasuta! 12 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht

Õnnitleme uusi vallakodanikke Õnnitleme eakaid hällilapsi 1. MÄRTS ELVI-HELENE SARAP ABJA-PALUOJA 88 ja nende vanemaid 1. MÄRTS SILVIA AAVIK KARKSI-NUIA 83 7. aprillil 1. MÄRTS NEEME KASEVÄLI MÕISAKÜLA 75 2. veebruaril sündis Ave Aasmaa ja Kaimo Treffneri kell 9-16 perre tütar LISSANDRA LII 2. MÄRTS LEMBIT-MART TOOMSALU PÄIDRE 86 KEVADLAAT 2. MÄRTS TAIMA ALEV POLLI 75 19. veebruaril sündis Sirli Pärna ja Andri Leppiku 3. MÄRTS ELMAR LEPIK HALLISTE 89 perre poeg ROMET Karksi-Nuias 3. MÄRTS VILMA SALUJÄRV ÄRIKÜLA 87 3. MÄRTS ANNE LEIBUR ABJA-PALUOJA 80 19. veebruaril sündis Kätlin ja Joel Jürissoo kultuurikeskuse perre tütar KEITI juures 3. MÄRTS SALE-HELGE ORG KARKSI-NUIA 75 4. MÄRTS AIME VAHER KARKSI-NUIA 89 4. MÄRTS JULIUS ALP NIGULI 82 27. veebruaril sündis Helina Reiningu ja Tel 5661 8707 Ats Kobrusepa perre poeg DOMINIC 4. MÄRTS EEVI UKE MÕISAKÜLA 80 4. MÄRTS MIHKEL OLTSMEIER MÕISAKÜLA 80 1. märtsil sündis Kärt ja Joonas Russaku 5. MÄRTS NIINA ZUKOVA MÕISAKÜLA 84 perre tütar KIRA 5. MÄRTS HELMI RAHE ABJA-PALUOJA 81 1. märtsil sündis Maarja Sootsi ja Germo Tautsi 6. MÄRTS LEILI KIILASPEA SUUGA 70 perre tütar ELENORA 7. MÄRTS LEILI PAARMAN ABJA-PALUOJA 83 7. MÄRTS VIKTOR TÕNISSON ABJA-PALUOJA 82 3. märtsil sündis Oksana Golovka ja 8. MÄRTS LEHTE HUNT ÕISU 92 Silver Härsingu perre tütar STELLA 8. MÄRTS MAIMU MÄNNIK LAATRE 86 10. märtsil sündis Kaja ja Andres Tomsoni 8. MÄRTS HELLEN SARV LILLI 85 perre tütar KREETE Karksi-Nuia 8. MÄRTS KALJU KIVISILD KARKSI-NUIA 80 pensionäride 10. MÄRTS HELMUT ARAK KARKSI-NUIA 88 10. MÄRTS AINO TEEMUSK MORNA 87 ühendus 10. MÄRTS VIRVE LINDE ABJA-PALUOJA 85 ootab eakaid jututuppa 11. MÄRTS ELVI SINIMETS KARKSI-NUIA 87 Aeg möödub ja riivab nii mõnda, 11. MÄRTS TIIU REBANE MÕISAKÜLA 75 elu viib paljugi käest. 24. aprillil kell 11 11. MÄRTS TIIU RUUBEL MÕISAKÜLA 70 Aja õigus on võtta ja anda, 11. MÄRTS LAINE SÕSTRA RAJA 70 kuid mälestus on jääv... Karksi-Nuias, 12. MÄRTS ILONA KUKK KARKSI 93 Tartu mnt 22. 12. MÄRTS HELJU KASEORG POLLI 90 MÄLESTAME 12. MÄRTS HEINO NÕGU KARKSI-NUIA 82 ANNELI VIITRA ANTS LINDE 12. MÄRTS TIINA MÄGI ABJA-PALUOJA 70 Valgustusraie, 13. MÄRTS HELJU-SUNILDE KALLASTE KARKSI-NUIA 84 25.05.1961–8.02.2018 10.09.1921–28.02.2018 metsauuenduse ja 14. MÄRTS SELMA AVI ABJA-PALUOJA 89 VANA-KARISTE KARKSI-NUIA noore metsa hooldus, metsaistutus. 14. MÄRTS IRMA LOORBERG KARKSI-NUIA 89 URMAS KUUSK HARRI REMMEL 14. MÄRTS NIINA REBANE MÕISAKÜLA 86 14. MÄRTS MALLE KULL KARKSI-NUIA 81 7.05.1954–10.02.2018 14.01.1954–1.03.2018 15. MÄRTS ERLI ILVES SARJA 84 ABJA-PALUOJA KALVRE 15. MÄRTS AINO RANG HALLISTE 83 15. MÄRTS SILVI-LAILI SIMM KARKSI-NUIA 81 PEETER HRABRÕI EDUARD ORAV 16. MÄRTS TIINA LÕO LASARI 86 30.10.1962–10.02.2018 18.10.1931–2.03.2018 16. MÄRTS MEIDA JENTS KARKSI-NUIA 88 KAMARA ABJA-VANAMÕISA Pädevus R3 olemas. SILMAKARE OÜ, 16. MÄRTS VEERA KINK KAMARA 87 16. MÄRTS AINO KAELAS OTI 93 ERME TESKA ARNOLD SOSI tel 505 7412 Aivar Mäetagas 17. MÄRTS AIME VIITAK ÕISU 81 30.03.1927–17.02.2018 27.08.1949–2.03.2018 17. MÄRTS HENDRIK TEEARU RAAMATU 80 KARKSI-NUIA ABJA-VANAMÕISA Kutselise korstnapühkija 18. MÄRTS MIRALDA JANITA ALLA POLLI 97 teenus Mulgimaal. 19. MÄRTS MARVE ORLE KAARLI 75 ASTI SARV JUULI LINASTE Küttekollete ja korstnate 20. MÄRTS LIDIA LIIVAK ABJA-PALUOJA 88 17.01.1946–21.02.2018 11.12.1945–2.03.2018 puhastamine, aktide 21. MÄRTS HELLE ILVES PÕLDE 87 ABJA-PALUOJA HALLISTE väljastamine ja küttekollete 21. MÄRTS ELLA LAKS RÄÄGU 93 remont. Henno Sarv, 22. MÄRTS JELISAVETA BAUM ABJAKU 85 HANS RULL ERNA TAMMSAAR tel 511 2511, 23. MÄRTS REET VAINOLA SAKSAKÜLA 75 19.04.1948–21.02.2018 15.09.1929–3.03.2018 [email protected]. 25. MÄRTS IRMA JÕUMEES MÕISAKÜLA 89 LEELI AINJA 25. MÄRTS LEIDA SAKSNIIT KARKSI-NUIA 84 25. MÄRTS LINDA RAHESTE KARKSI-NUIA 82 HILJA PÄRN HELE-MALL KAJANDO Fremailer OÜ massaažisalongis 25. MÄRTS HELJU ALLSAAR KARKSI-NUIA 82 15.12.1934–22.02.2018 18.06.1933–5.03.2018 Karksi-Nuias, Kalda tn 6A 25. MÄRTS OLGA PALU KARKSI-NUIA 70 SUDISTE ÕISU kombineeritud massaažid, sh lümfi massaaž, trigerpunkti 26. MÄRTS HELENE VECKVERTH LEELI KÜLA 99 26. MÄRTS ILJA-AINOLA LUHASAAR MÕISAKÜLA 93 AIVAR ORAV ARNO KALLAS teraapia. Salongis 26. MÄRTS MAIMO KUNINGAS VABAMATSI 88 27.08.1966–27.02.2018 29.07.1925–6.03.2018 seljavenituspink ja TDP 26. MÄRTS ERNA-VILHELMINE MAASING POLLI 87 KARKSI-NUIA ABJA-PALUOJA ravilamp. Info tel 5559 4072, Malle. 27. MÄRTS UNO METSAR SUDISTE 94 27. MÄRTS LIISA VAROL LILLI 83 27. MÄRTS MATI RISTISAAR VEELIKSE 81 28. MÄRTS AUGUST DOBRUS KARKSI-NUIA 88

Metsakeskus.ee 29. MÄRTS ALU LÜKK LASARI 82 Mu gi Sõna Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus 29. MÄRTS VILVE MIRKA KARKSI-NUIA 81 Ostame kasvavat metsa, põllumaad 29. MÄRTS IVO TAMME ABJA-PALUOJA 80 ja metsakinnistuid hinnaga Koostajad: kuni 10 000 eurot/ha. 31. MÄRTS HELENE KUTTI PORNUSE 92 Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel Kinnistud võivad olla tehtud raietega [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526 või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900