Sinimustvalged Päevad Mõisaküla Koolis Eestimaa on Kontrastide 9

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Sinimustvalged Päevad Mõisaküla Koolis Eestimaa on Kontrastide 9 Nr 3 MÄRTS 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Rahvatantsurühm Sõlesepad tähistab 50 aasta juubelit VALLAVANEMA VEERG Karksi-Nuia segarahva- tantsurühma Sõlesepad 50. tegevusaasta pidustu- ööda on läinud hoogne juubelinädal. sed toimuvad 14. aprillil MUued uudised, uued sündmused tulevad meie Karksi-Nuia kultuur- inforuumi. keskuses. Olümpia on läbi saanud ja konkurss „Eesti laul“ on oma võtnud. Mulgi vald on oma tavarütmis tegutsemas Tantsurühmal on aas- ja enamikul meist on heameel käreda külma taandumise takümnete jooksul olnud üle. Kuid mõelgem, kui külma poleks tulnud, kui lund erinevaid juhendajaid ja ei oleks olnud, oleksime ikka tüki maad vaesemad. Meie tegevuspaiku. Aastatel Eesti elu on seatud nelja aastaaja järgi ja kui mõni neist 1968–1988 oli kollektiivi hilineb või jääb kiduraks, oleme mures ning arutleme igal eesotsas tantsupedagoog võimalikul juhul ilma üle. Isegi Lille-Astra Arraste ning poliitika peab ilma ees taanduma! kuni 1991. aastani oli kokku- Nüüd ootamegi kevadet. Esime- saamiskohaks Nuia EPT a/ü sed linnud on laulu lahti löönud klubi. 1968. aastal alanud ja ning kuulutavad vääramatult läbi sajandi kestnud kultuu- kevade tulekut. Kevad tuleb, Eesti rilugu on aidanud kirjutada Vabariik 100 juubelikevad tuleb! inimesed, kelle kooskäimise mõtteks ja sisuks on rah- Tähistagem koos ka seda imelist vatants. Tegelikult on see aega, juubeliaasta kevadet. üks tore seltskond inimesi, Rahvatantsurühm Sõlesepad. Foto: erakogu kes vajadusel teineteisele PEETER RAHNEL Mulgi vallavanem küünarnukitunnet paku- 24. märtsil 1995. aastal ristis Esinemistel ja ülevaatustel Lustipill, Pilistvere Pillime- vad. Huvitav on ka see, et Helju Mikkel tollal 27-aasta- on käidud välisriikides 26 hed, Holarid, Kukerpillid, koos on esinetud meesrüh- se B-segarahvatantsurüh- korral, sh Euroopa maades, Karksi-Nuia muusikakooli mana, isade ja poegadega, ma ja nimeks pandi Sõle- Moskvas, Kuubas, Lääne- ansamblid Lõõtsavägilased emade ja tütardega, solisti- sepad. H. Mikkeli loodud Siberis, Tšuvašis, Mordvas. ja Tuulepuu. dena, folkloorirühmana ja tants kannab sama nime. Üleriigilisi laureaaditiitleid Muusikalisteks saatja- Eesti Minut 2013/2018 estraaditantsudega. Pikk, Oma eesmärkide poole on 45, tolleaegseid üleliidu- teks on olnud Mall Lumiste, järjekindel ja mitmekesi- püüeldes on Sõlesepad lisi 4, meesrühmal on päris Vello Ainsalu, Henn Reba- Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise raames ne töö kandis vilja ning jõudnud juubelisünnipäeva oma vabariiklik laureaadi ne, Heldur Jõgioja, Feliks toimus sündmus, mis sai alguse juba 5 aastat varem. rühm tõusis riigi parimate ikka. Iga koosoldud aasta- rändauhind. Nimetama- Mandre, Ants Ralja, Sirje Eesti Minut 24.02.2013 kogunesid Mõisaküla piiripunkti segarühmade hulka. Hea ringi jääb meenutama mõni ta jäid arvukad teised ja Sossi, Kersti Nurk, Ants kümmekond huvilist, et jäädvustada hetk kell 13.00. maine ja tantsu tehniliselt saavutus ja kordaminek. kolmandad kohad. Kirikal, Margus Põldsepp Läti poolt saabusid Ruhja omavalitsuse juht Guntis kõrge tase tingis seda, et Vaevalt, et 50 aastat tagasi Juhendajad ja tantsijad jpt. Gladkins ja Ruhja kunstikooli direktor Janis Galzons. mitmed tuntud tantsuju- oleksid esimesed tantsijad on teinud Sõlesepad näh- Toomas Saar on koosta- Külalised tõid kaasa selleks hetkeks pühendatud suu- hid tulid Nuia oma ideid osanud arvata-loota oma tavaks kogu maailmale. nud tantsurühmast ülevaa- reformaadilise posteri, millel oli kunstnik kujundanud tantsuloome alal ellu viima Kodumaa piires on meie te, tänu temale saate rühma panuse püsimajäämist läbi südamliku soovi: “Päikese eluea meie sõprusele”. ja kõrgharidust omandavad kahe põlvkonna. Rühmal rühma väga raske mitte ajalooga üksikasjalikult 24.02.2018 täpselt kell 13 oli Mõisaküla kultuurimajas tudengid tulid praktikale. on, kelle auks ja mälestu- märgata, sest oleme kohal tutvuda. enne piduliku EV 100 aastapäeva kontsertaktust taas Aastatel 1988–2018 on seks jätkata rahvakultuuri olnud kõikidel üldtantsu- juhendajaks olnud Ants alalhoidmist. pidudel, folkloori- ja koha- Jätkuvat tantsurõõmu hetk, et jäädvustada tulevastele põlvedele Eesti Minut Arro ja tegevuspaikadeks Olgu siinkohal ära too- likel festivalidel, konkurs- soovides 2018. alates 1991. aastast Karksi- dud auhinnalisi saavutu- sidel ja mitmesugustel üri- ANTS ARRO UNO TISLER Nuia rahvamaja ja Kark- si lähemalt ja kaugemalt. tustel. Koostööd on tehtud Sõleseppade juhendaja si valla kultuurikeskus. rahvamuusikaorkestritega Sinimustvalged päevad Mõisaküla koolis Eestimaa on kontrastide 9. klass tuli välja mõttega, et depuu sai uhke. Ja loomulikult ootusärevalt saalis. Mulgi kutsutakse. Iialgi ei või teada, maa nagu riigilipustki näha: juubelikooliaasta jõulukuusk ei saanud niisugust ilu ühe- valla esindajana oli kohal mis elu ette toob! Kätt suruti must ja valge kõrvuti, sinine tuleb ehtida õpilaste soovide- kordseks pruukimiseks jätta. ka Mõisaküla linnapea staa- hr Ervin Tambergil, lausudes vastandvärvide mahenda- ga oma kodumaa saabuvaks Kodumaa sünnipäevanä- tuses hr Ervin Tamberg. häid soove nii linnale kui ka miseks ülal. Kontrastina on sünnipäevaks. Koos õpetaja dalal nägime õpilaste soove Lapsed laulsid, lugesid luu- Mulgi vallale. riigi kaardil ka suured ja väi- Tiia Tõntsi ja Marvi-Liina Rii- uuesti. Seekord juba kõrvuti letusi, kuulasid ettekandeid Kooli sööklas ootas kõi- kesed linnad, suured ja väi- diga valmistati rukkilillede ja väärika numbriga – 100. Eesti Vabariigi sünniloost. ki suure sündmuse puhuks kesed koolid. Suurte linnade klaaspärlitega kaardid, mille Juubelinädalaks olid kõik Direktor tänas tublimaid õp- tasuta lõuna: pidulik praad, ja koolide tegemisi kajastab tagumisele küljele kõik kooli II ja III kooliastme õpila- pureid, õpetajaid, sportlasi, kohv ja kook. Söökla ise nägi televisioon ja raadio, väi- 41 õpilast kirjutas oma käega sed koostasid infoteatmiku isetegevuslasi, teatmiku koos- välja kui parim restoran: lauad kesed peavad sageli end sünnipäevaõnnitluse. Soove Eesti Vabariigi tutvustamiseks tajaid. olid kaetud siniste linadega, ise ja häälekalt kuuldavaks kaardikestel oli seinast seina: mitme kandi pealt: loodus, Isetegevusliku osa lõpetas vaasides lilled ja toit pidulikult tegema. alates sellest, et hariduselu kombed, toidud, sport, tea- 7. klassi õpilase Anna-Maria serveeritud. Oli väga ilus kontrast maalt ei kaoks, et Eesti rahva- dus, presidendid jne. Igaüks Pervušina hingestatud kla- Mõisaküla kooli õpilaste arv kasvaks, et ka väikelinna- sai materjale kogudes ka ise verimäng, mille kaja helises tavalise argipäevaga. ideed Eesti Vabariigi suure des ja maakohtades tööd ning vähemalt ühe uue infokillu veel pikalt koolimaja kõikides juubeli tähistamiseks hak- leiba jätkuks, kuni soovideni, võrra rikkamaks. ruumides. Palju õnne, Eestimaa! kasid kuju võtma juba kooli et talvel ikka lund ja suvel Pidulikul juubeliaktu- Ja siis järgnes kätlemistse- Palju õnne, Mõisaküla! Anna-Maria Pervušina, Siim jõulupeo ettevalmistamisel. päikest oleks. Jõulupuu-soovi- sel istus kogu koolirahvas remoonia. Et olla valmis, kui Kuusk, Kelly Kasela. äkki presidendi vastuvõtule AITA MATSON Foto Aita Matson 2 Mulgi valla infoleht VALLAVALITSUSE ISTUNGITELT VALLAVOLIKOGU ISTUNGITELT Mulgi Vallavalitsuse 16.02.2018 istungil võeti vastu 24. jaanuari istungil 27 korraldust. Võeti vastu Mulgi valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotle- * Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- Osa võtsid volikogu liikmed: Eveli Allik, Kerti Einstein, Imre mise, määramise ja maksmise kord. Jugomäe, Kati Kuusk, Anne Ladva, Leo Liiber, Arne Lohu, Arvo toetuste maksmiseks. Maling, Ürjo Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Eneli Põder, * Arutati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo Kinnitati Mulgi valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste Andres Rõigas, Mari Saarela, Tarmo Simson, Raimond Tammoja, piirmäärad järgmiselt: küsimusi. Rein Tarkus, Taimo Tugi, Siret Vene, Taevo Viitas, Villu Võsa. 1) sünnitoetus 400 eurot; * Kiideti heaks eraisiku hajaasustuse programmi projekti aruanne. 2) matusetoetus 250 eurot; Otsustati osaleda liikmena Eesti Linnade Liidus (üldkoosole- * Määrati katastriüksuse jagamisel koha-aadress ja määrati maa 3 )ranitsatoetus 100 eurot; ku järgselt Eesti Linnade ja Valdade Liit). Mulgi valla esindaja- sihtotstarve. 4) puudega laste transporditoetus 0,20 eurot km või 2/3 teks nimetati üldkoosolekule volikogu esimees Arvo Maling ja * Valla eelarvelistest vahenditest raha eraldamiseks anti välja esitatud kuludokumendi maksumusest; volikogu aseesimees Villu Võsa ning asendajateks Kati Kuusk ja korraldusi. 5) põhikooli lõpetamise toetus 50 eurot, lisaks kiituskirjaga Reet Paju. Liidu volikokku nimetati valla esindajaks vallavanem * Kinnitati lihthanke parim pakkuja. Peeter Rahnel ja tema asendajaks Ene Maaten. lõpetamise toetus 50 eurot; * Kinnitati ajalehe Mulgi Sõna hind. 6) gümnaasiumi lõpetamise toetus 100 eurot, lisaks hõ- * Otsustati veebruarikuu volikogu istungile saata kolm määruse Otsustati anda otsustuskorras tasuta kasutusse OÜ-le bemedaliga lõpetamise toetus 150 eurot ja kuldmedaliga ja üks otsuse eelnõu. Annor Group üheks aastaks Kiikre tn l3a äriruumid (saun) lõpetamise toetus 200 eurot; üldpinnaga 154 m². 7) eakate sünnipäevatoetus 50 eurot; Mulgi Vallavalitsuse 06.03.2018 istungil võeti vastu 8) sügava puudega täiskasvanu hooldajatoetus 50 eurot; 47 korraldust ja 2 määrust. Otsustati muuta Halliste Vallavolikogu 18.04.2017 otsuse 9) sügava puudega lapse hooldajatoetus 50 eurot; nr 16 punkti 1 ja asendada enampakkumise alghind „30 000 *Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused
Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Õisu Lasteaia Põhimäärus
    Väljaandja: Halliste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.04.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.12.2018 Avaldamismärge: RT IV, 09.04.2015, 20 Õisu Lasteaia põhimäärus Vastu võetud 17.11.2010 nr 16 jõustumine 20.11.2010 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 23.05.2012 01.06.2012 30.03.2015 RT IV, 09.04.2015, 7 12.04.2015 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, § 35 lg 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 2 ja 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimetus ja asukoht (1) Koolieelse lasteasutuse nimetus on Õisu Lasteaed (edaspidi lasteaed). (2) Lasteasutuse aadress: Viljandi maakond, Halliste vald, Õisu 7, 69502 , kontakttelefon 4365148. § 2. Haldusala (1) Lasteaed on Halliste Vallavalitsuse haldusalas tegutsev munitsipaallasteasutus. (2) Lasteaed juhindub oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seadusest ning sellest tulenevatest teistest lasteaeda puudutavatest õigusaktidest. § 3. Lasteaia liik ja struktuur (1) Lasteasutuse liik on lasteaed. (2) Lasteaias on liitrühm (2-7a lastele). (3) Hoolekogu ettepanekul on vallavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra. § 4. Lahtioleku- ja tööaeg Lasteaed on avatud kella 6.45 – 18.45 ni. [muudetud Halliste Vallavolikogu 23.05.2012 määrusega nr 8 – jõust. 01.06.2012] § 5. Teeninduspiirkond ning laste vastuvõtu ja väljaarvamise kord (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Õisu alevik, Ereste, Kaarli, Kalvre, Naistevalla, Rimmu, Saksaküla, Sammaste, Toosi, Päidre, Mõõnaste ja Ülemõisa külad. (2) Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab Halliste Vallavalitsus. Õisu Lasteaia põhimäärus Leht 1 / 5 § 6. Tegevuse eesmärk Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis arvestab lapse ealisi-, soolisi- ja individuaalseid vajadusi ja iseärasusi.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Kodukandipäevi Ülendas Heategevus
    Uuele õppekompleksile pandi nurgakivi Vabariigi presidendi, riigi- ja omavalitsusasutuste esindajate, valla juht- konna ja koolipere osavõtul pandi 17. juulil pidulikult nurgakivi Abja Gümnaasiumi uuele õppekompleksile. Abja Gümnaasiumi uus käsitöömaja ja spordikompleks kerkivad koolimaja hoovi, kus varem asusid kasvuhoone ja väliklass. Ehituse esimeseks ja tei- seks etapiks kulus 18,7 miljonit krooni. Taotlused 15 miljoni krooni lisaraha saamiseks on juba esitatud. Õppekorpust ehitab Facio Ehitus. Esimene järk, käsitöömaja, loodetakse valmis saada sügiseks. Nurgakivipanekut avades meenutas Abja vallavanem Peeter Rahnel, et 45 aastat on möödas sellest, kui avati viimati uus õppekorpus – võimla. “Nüüd oleme jõudnud verstapostini, mil saame meie kooli juurde koondada äärmiselt vajalikud tööõpetuse klassid, kus saab korraldada ajakohast eel- kutseõpet, ja mis annavad võimaluse elukestva õppe rakendamiseks kogu piirkonnas. Samas rajatav tänapäeva nõuetele vastav spordikompleks annab võimaluse Abja gümnaasiumi õpilastele erinevateks sportimisharrastusteks, kartmata tulevikus mingit ruumikitsikust,” ütles vallavanem. Ta tõdes ka, et see kompleks on kogu piirkonnale äärmiselt tähtis Järgnevalt sõna saanud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves avaldas heameelt selle üle, et Mulgimaa rahvas pingutab sportimisvõimaluste paran- damise nimel. Kuu aega varem avas Halliste kool spordihoone ja järgmisena z Pärast menukat teatritegemist Mõisaküla kodukandipäevadel lasi näidendi üks osalisi Karksi vallavanem on selle rajamise ette võtnud Abja gümnaasium.
    [Show full text]
  • Xii Riigikogu Stenogramm Vii Istungjärk
    XII RIIGIKOGU STENOGRAMM VII ISTUNGJÄRK Teisipäev, 25. veebruar 2014 Kell 10.00 S i s u 4) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni Istungi rakendamine s.a 19. veebruaril algatatud Riigikogu valimise 1. Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivko- eelnõu (458 SE) kolmas lugemine misjon on põhiseaduskomisjon; 5) Sotsiaalde- 2. Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu mokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 19. veeb- liikmete nimetamine" eelnõu (593 OE) esime- ruaril algatatud Riigikogu liikme staatuse sea- ne lugemine duse ja kohaliku omavalitsuse korralduse sea- 3. Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse duse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon eelnõu (499 SE) teine lugemine on põhiseaduskomisjon; 6) Sotsiaaldemokraat- 4. "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aas- liku Erakonna fraktsiooni s.a 19. veebruaril tani 2015". 2013. aasta täitmise aruanne algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse 5. Ehitusseadustiku eelnõu (555 SE) esime- seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivko- ne lugemine misjon on põhiseaduskomisjon; 7) Sotsiaalde- 6. Planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) esi- mokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 19. veeb- mene lugemine ruaril algatatud Riigikogu liikme staatuse sea- duse ja riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomis- Istungi rakendamine jon; 8) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna frakt- siooni s.a 19. veebruaril algatatud Vabariigi Aseesimees Jüri Ratas Valitsuse seaduse ning Riigikogu kodu- ja töö- Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, korra seaduse muutmise seaduse eelnõu, juh- tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu tivkomisjon on põhiseaduskomisjon; 9) Sot- VII istungjärgu kuuenda töönädala teisipäevast siaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli 19. veebruaril algatatud Riigikogu kodu- ja neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, eelnõusid või arupärimisi! Kõnesoove ei ole. juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Jõudu Liigume edasi teadete juurde.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-15 Polli, JAH1000077 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Pargi 2, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Jaan Lukas 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4349630 Faksi number E-posti aadress 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Vello Arumäe Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu Tegevesimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Allaste väike-konnakotka püsielupaik Keskkonnaministri 19.04.2010 a määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1, nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 3, 4, lg 5, lg 9 ja § 53 lg1 lähtuvad piirangud: a)Püsielupaigas on lubatud piirangu kirjeldus inimeste viibimine ja jahipidamine 01.09 kuni 14.03.
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Laane- Ja Salumetsade Kaitseks Looduskaitsealade Moodustamine Ja Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta alad kaitse alla ja kehtestada alade kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse laane- ja salumetsade kaitseks 58 looduskaitseala (edaspidi kaitsealad) ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Moodustatavad kaitsealad ei ole varem olnud valdavalt kaitse all. Erandina liidetakse Nulga looduskaitsealaga Nulga väike-konnkotka püsielupaik ja osa Vaharujärve metsise püsielupaigast liidetakse Tagametsa looduskaitsealaga. Harju maakonda jääv Ojasoo-Kantküla looduskaitseala asub Kose vallas Kantküla ja Ojasoo külas, Siniallikate looduskaitseala Kose vallas Kolu, Saula ja Tade külas, Tagametsa looduskaitseala Saue vallas Ruila ja Tagametsa külas, Ubarimetsa looduskaitseala Jõelähtme vallas Haapse külas ning Valkla looduskaitseala Kuusalu vallas Salmistu ja Valkla külas. Ida- Viru maakonda jääv Auga looduskaitseala asub Narva-Jõesuu linnas ja Puhkova külas, Kiviõli looduskaitseala Lüganuse vallas Salaküla ja Hirmuse külas ning Kiviõli linnas ja Voka looduskaitseala Toila vallas Konju ja Voka külas ning Voka alevikus. Jõgeva maakonda jääv Kunila looduskaitseala asub Põltsamaa vallas Jüriküla ja Pikknurme külas, Oti looduskaitseala Jõgeva vallas Oti külas, Pikknurme looduskaitseala Põltsamaa vallas Laasme, Pikknurme, Pudivere, Tammiku ja Tõrenurme külas ning Tarakvere looduskaitseala Mustvee vallas Tarakvere külas. Järva maakonda jääv
    [Show full text]