DOCSLIB.ORG

Õisu Lasteaia Põhimäärus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Õisu Lasteaia Põhimäärus Väljaandja: Halliste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.04.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.12.2018 Avaldamismärge: RT IV, 09.04.2015, 20 Õisu Lasteaia põhimäärus Vastu võetud 17.11.2010 nr 16 jõustumine 20.11.2010 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 23.05.2012 01.06.2012 30.03.2015 RT IV, 09.04.2015, 7 12.04.2015 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, § 35 lg 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 2 ja 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimetus ja asukoht (1) Koolieelse lasteasutuse nimetus on Õisu Lasteaed (edaspidi lasteaed). (2) Lasteasutuse aadress: Viljandi maakond, Halliste vald, Õisu 7, 69502 , kontakttelefon 4365148. § 2. Haldusala (1) Lasteaed on Halliste Vallavalitsuse haldusalas tegutsev munitsipaallasteasutus. (2) Lasteaed juhindub oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seadusest ning sellest tulenevatest teistest lasteaeda puudutavatest õigusaktidest. § 3. Lasteaia liik ja struktuur (1) Lasteasutuse liik on lasteaed. (2) Lasteaias on liitrühm (2-7a lastele). (3) Hoolekogu ettepanekul on vallavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra. § 4. Lahtioleku- ja tööaeg Lasteaed on avatud kella 6.45 – 18.45 ni. [muudetud Halliste Vallavolikogu 23.05.2012 määrusega nr 8 – jõust. 01.06.2012] § 5. Teeninduspiirkond ning laste vastuvõtu ja väljaarvamise kord (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Õisu alevik, Ereste, Kaarli, Kalvre, Naistevalla, Rimmu, Saksaküla, Sammaste, Toosi, Päidre, Mõõnaste ja Ülemõisa külad. (2) Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab Halliste Vallavalitsus. Õisu Lasteaia põhimäärus Leht 1 / 5 § 6. Tegevuse eesmärk Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis arvestab lapse ealisi-, soolisi- ja individuaalseid vajadusi ja iseärasusi. 2. peatükk ÕPPE - JA KASVATUSTEGEVUSE ALUSED § 7. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (1) Õisu lasteaed tegutseb Halliste valla volikogu otsusel ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja antud koolitusloa nr 2681 alusel. (2) Lasteaia õppe- ja kassvatustegevuse aluseks on „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“. (3) Õisu lasteaia õppekava koostavad ja arendavad lasteaia pedagoogid, kaasates lapsevanemaid. (4) Lasteaia õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul kuulates ära hoolekogu arvamuse. (5) Õppe-kasvatustegevus toimub eesti keeles. (6) Lasteaia õppekava läbinule annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi. 3. peatükk LASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 8. Laste õigused Lapsel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel. § 9. Vanemate õigused ja kohustused (1) Vanemal on õigus: 1) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanemale sobival ajal järgides lasteasutuse päevakava; 2) tutvuda lasteaia õppe- ja päevakavaga; 3) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; 4) saada teavet lasteaia töökorralduse kohta. (2) Vanemal on kohustus: 1) luua lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushatiduse omandamiseks lasteaias; 2) kinni pidada lastesutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest; 3) teavitada õpetajat või lasteasutuse direktorit lapse lasteaeda saabumisest ja lapse puudumisest; [RT IV, 09.04.2015, 7- jõust. 12.04.2015] 4) katta lapse toidukulu ja osaliselt muud kulud Halliste Vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. [RT IV, 09.04.2015, 7- jõust. 12.04.2015] 4. peatükk PERSONAL JA JUHTIMINE § 10. Personal (1) Lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega, millest lähtuvalt määrab lasteasutuse personali koosseisu lasteasutuse direktor. (2) Õisu lasteaia personal on: 1) direktor; 2) õpetajad; 3) õpetaja abi; 4) kokk. (3) Lasteaia pedagoogid – direktor ja õpetajad vastavad ametikoha kvalifikatsiooninõuetele. § 11. Personali õigused ja kohustused (1) Direktori ja õpetajate tööalased kohustused on fikseeritud töölepingutes ja nende ametijuhendites. Leht 2 / 5 Õisu Lasteaia põhimäärus (2) Õpetaja abi ja koka tööalased kohustused on fikseeritud töölepingutes ja nende ametijuhendites. § 12. Direktor (1) Lasteaia tööd juhib direktor, kes on lasteaia seadusjärgne esindaja. [RT IV, 09.04.2015, 7- jõust. 12.04.2015] (2) Töölepingu direktoriga sõlmib, seda muudab ja selle ütleb üles vallavanem või tema volitatud ametiisik. [RT IV, 09.04.2015, 7- jõust. 12.04.2015] (3) Direktori ülesanne on tagada lasteasutuse tulemuslik töö ja juhtida lasteasutuse tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. (4) Direktori tööalased õigused ja kohustused on fikseeritud töölepingus ja tema ametijuhendis. 5. peatükk HOOLEKOGU § 13. Hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe-kasvatustegevus vastaks laste huvidele ja arengule ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. (2) Hoolekogu töövorm on koosolek, mis lähtub hoolekogu põhimäärusest. (3) Hoolekogusse kuuluvad õpetajate -, lastevanemate- ja valla esindajad. (4) Hoolekogu: 1) kuulab ära direktori aruande lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest; 2) annab direktorile ja valla- või linnavalitsusele soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks; 3) teeb direktorile ja valla- või linnavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks; 4) osaleb oma esindaja (esindajate) kaudu direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös; 5) otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse; 6) otsustab teisi käesoleva seaduse või valla- või linnavolikogu otsusega hoolekogu pädevusse antud küsimusi. § 14. Hoolekogu liikmete valimise kord ja volituse kestvus (1) Lasteaia hoolekogusse kuuluvad õpetajate esindaja, iga rühma vanemate esindaja ja valla esindaja. [RT IV, 09.04.2015, 7- jõust. 12.04.2015] (2) Lastevanemate ja õpetajate esindajad valitakse hoolekogusse lasteaia lastevanemate üldkoosolekul hääletamise teel lihthäälteenamuse alusel. (3) Halliste Vallavalitsus nimetab hoolekogu koosseisu valla esindaja, kes jälgib lasteaia tegevuse vastavust valla huvidele. (4) Lasteaia hoolekogu koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega. Direktor esitab hoolekogu koosseisu vallavalitsusele kinnitamiseks ühe kuu jooksul õppeaasta algusest arvates. [RT IV, 09.04.2015, 7- jõust. 12.04.2015] (5) Hoolekogu kinnitatakse üheks õppeaastaks. Hoolekogu volitused kestavad kuni hoolekogu uue koosseisu kinnitamiseni. 6. peatükk SISEHINDAMINE § 15. Sisehindamine (1) Sisehindamine lasteaias on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia pidev areng. Sisehindamise kaudu selgitatakse välja lasteaia tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamisel analüüsitakse lasteaia õppe-kasvatustegevust, juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Õisu Lasteaia põhimäärus Leht 3 / 5 (2) Sisehindamise aruanne koostatakse üks kord kolme õppeaasta jooksul ja see kooskõlastatakse hoolekogu ja vallavalitsusega. (3) Sisehindamise aruande kinnitab lasteaia direktor. 7. peatükk VARA, FINANTSEERIMINE JA ARUANDLUS § 16. Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine Lasteasutuse valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 17. Finantseerimine (1) Lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab vallavolikogu. (2) Lasteaia eelarve kasutamist kontrollib vallavalitsus. (3) Muude kulude osaliseks katmiseks vanemate poolt kaetava määra kinnitab vallavolikogu, mis ei või ületada 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. [RT IV, 09.04.2015, 7- jõust. 12.04.2015] § 18. Aruandlus (1) Kirjaliku ülevaate õppe-, kasvatus- ja majandusliku tegevuse kohta peab esitama lasteaia direktor vallavalitsusele ja hoolekogule kord aastas. (2) Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. 8. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA DOKUMENTIDE HALDUS § 19. Järelvalve ja dokumentide haldus Haldusjärelevalvet lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Viljandi maavanem. [RT IV, 09.04.2015, 7- jõust. 12.04.2015] 9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 20. Ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine Lasteasutuse korraldab ja kujundab vallavolikogu otsusel ümber vallavalitsus.Lastesutuse ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada Haridus- ja Teadudministeeriumi, maavanemat, lasteasutust ja vanemaid vähemalt viis kuud enne ümberkorraldamise või ümberkujundamise tähtaega. 10. peatükk LÕPPSÄTTED § 21. Lasteaia põhimääruse muutmine, täiendamine ja kehtetuks tunnistamine Lasteaia põhimääruse muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks Halliste Vallavolikogu. § 22. Määruse kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud]. Leht 4 / 5 Õisu Lasteaia põhimäärus § 23. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. Õisu Lasteaia põhimäärus Leht 5 / 5.
Load more

Recommended publications
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Laule Ja Lugusid
    MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III INGRID RÜÜTEL Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa Kogumik jätkab sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. Suurim laulik oli Pärnumaa Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regi- Suvine Tõstamaa vaade 1920. Pildistatud Tõstamaa kiriku tornist. PäMu 59 F 477 laulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. laule ja lugusid Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, INGRID RÜÜTEL luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. Kevad 2017 Pulmarong möödumas Endla teatrist. PäMu 2000 F 3595:33 2 KOGUMISE OLUKORDADEST JA EESMÄRKIDEST MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III Pärnumaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 PÄRNUMAA LAULE JA LUGUSID Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond Raamatu koostaja Ingrid Rüütel Toimetaja Asta Niinemets Viiside noodistajad Ingrid Rüütel (laulud) ja Krista Sildoja (pillilood) Noodigraafika Edna Tuvi Tekstide litereerijad Ingrid Rüütel ja Erna Tampere Muusikatoimetaja Edna Tuvi Murdekeele
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Kodukandipäevi Ülendas Heategevus
    Uuele õppekompleksile pandi nurgakivi Vabariigi presidendi, riigi- ja omavalitsusasutuste esindajate, valla juht- konna ja koolipere osavõtul pandi 17. juulil pidulikult nurgakivi Abja Gümnaasiumi uuele õppekompleksile. Abja Gümnaasiumi uus käsitöömaja ja spordikompleks kerkivad koolimaja hoovi, kus varem asusid kasvuhoone ja väliklass. Ehituse esimeseks ja tei- seks etapiks kulus 18,7 miljonit krooni. Taotlused 15 miljoni krooni lisaraha saamiseks on juba esitatud. Õppekorpust ehitab Facio Ehitus. Esimene järk, käsitöömaja, loodetakse valmis saada sügiseks. Nurgakivipanekut avades meenutas Abja vallavanem Peeter Rahnel, et 45 aastat on möödas sellest, kui avati viimati uus õppekorpus – võimla. “Nüüd oleme jõudnud verstapostini, mil saame meie kooli juurde koondada äärmiselt vajalikud tööõpetuse klassid, kus saab korraldada ajakohast eel- kutseõpet, ja mis annavad võimaluse elukestva õppe rakendamiseks kogu piirkonnas. Samas rajatav tänapäeva nõuetele vastav spordikompleks annab võimaluse Abja gümnaasiumi õpilastele erinevateks sportimisharrastusteks, kartmata tulevikus mingit ruumikitsikust,” ütles vallavanem. Ta tõdes ka, et see kompleks on kogu piirkonnale äärmiselt tähtis Järgnevalt sõna saanud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves avaldas heameelt selle üle, et Mulgimaa rahvas pingutab sportimisvõimaluste paran- damise nimel. Kuu aega varem avas Halliste kool spordihoone ja järgmisena z Pärast menukat teatritegemist Mõisaküla kodukandipäevadel lasi näidendi üks osalisi Karksi vallavanem on selle rajamise ette võtnud Abja gümnaasium.
    [Show full text]
  • OKTOOBER 2020 Mu Gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi Valla Leht Mulgi Vald Tunnustas Oma Õpetajaid
    Nr 9 (30) OKTOOBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Mulgi vald tunnustas oma õpetajaid lumäng „Nupute vällä”). Maile on ärgitanud õpilasi Tiia on väsimatult töökas, vastutustundlik, abivalmis, Aasta teenekas õpetaja Milvi Kull looma mulgiteemalisi joonistusi kirjastuse Kaarnakivi hooliv ja tähelepanelik kolleegide suhtes ning lisaks väljaantud raamatutele „Mulgi muheluse” ja „Halliste kõigele suurepärase huumorimeelega, mis aitab kol- Milvi Kull töötab Halliste kihelkonna lood”. lektiivis ettetulevaid raskusi leebemalt ületada. Ta on koolis alates 1986. aastast. Tänavu veebruaris toimunud maakonna ajaloo alati valmis ära kuulama ja nõu andma. Juhina on ta Ta on suurepärane kehali- olümpiaadil saavutasid tema juhendatud õpilased hea läbirääkija, kolleegide innustaja, oskuslik mees- se kasvatuse ja klassiõpe- väga häid tulemusi. Ta on olnud uurimistööde edu- konnatöö korraldaja. Tiia tunneb suurt huvi õpilaste taja, huvijuht ning kolleeg. kas juhendaja ning on suunanud õpilasi kohaliku koolivälise tegevuse ja selle tulemuste vastu – külastab Tänu temale on paljud ajaloo uurimise juurde. Samuti on ta olnud viis aastat igal võimalusel üritusi, kus Abja gümnaasiumi õpilased Halliste kooli õpilased järjest pärimusliku lastelaagri „Väikekannel ja teised” esinevad. Ta lööb ise aktiivselt kaasa koolipere ühistest saanud esimese spordi- korraldusmeeskonnas. Tänavu suvel korraldas B. G. tegevustes, osaleb Abja mälumängul kooli esindavas pisiku. Õpetaja Milvi on Forseliuse seltsi noortekogu suvekooli Mulgimaal, kus võistkonnas. Tiia Riet on tasakaalukas juht, kes toetab, olnud Halliste kooli olüm- osalesid noored üle Eesti. julgustab ja innustab ning püüab ennast säästmata piamängude traditsiooni Maile Kreevs on põhjalik, järjekindel, tasakaalukas ja igas probleemses olukorras leida võimalikku parimat algatajaks ja eestvedajaks abivalmis. Ta läheb kaasa uute algatustega, nt kasutab lahendust. juba pikki aastaid.
    [Show full text]
  • Lounamulgimaa Valimisleht.Pdf
    16. OKTOOBRIL ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE VALIMISED ning Mõisaküla linnas otsustasid sellest, kas ta on kord kuus ilmuva valimisplatvormid (kavandatavad Valimisleht tuletab teile, head va- AUSTATUD nimetatud kolme omavalitsuse vo- “Lõuna-Mulgimaa” lugeja (tellija tegevussuunad ja konkreetsed te- lijad, meelde ka, millal, kus ja kui- likogude valimistel kandideerivad või ostja) või mitte. (Siinkohal palu- gevused) järgmiseks neljaks aas- das saate hääletada, kuhu helistada VALIJA! erakonnad ja valimisliidud anda väl- me “Lõuna-Mulgimaa” ostjatel mitte taks. või pöörduda küsimuste ja problee- 16. oktoobril 2005 toimuvad Eestis ja valimisteavet sisaldava lehe. Nii pahandada, kui lisaks tavapäraselt Valimisplatvormidele lisaks on mide korral jne. kohalike omavalitsuste volikogude sündiski teie käes olev piirkondliku ostetud “Lõuna-Mulgimaa” vahel lehes kõigi erakondade ja valimis- Miks lasta oma elukorralduse üle valimised. Rahvas valib enda seast infolehe “Lõuna-Mulgimaa” 2005. olevale valimislehele toob kirja- liitude volikogude liikmekandidaa- otsustada teistel, kui, hääletades teie need inimesed, keda soovitakse ko- aasta septembrinumbri tasuta lisana kandja teile koju eraldi veel teise- tide nimed koos järjekorranumbri- huve järgneval neljal aastal voliko- haliku elu arendamise etteotsa järg- ilmunud valimisleht. gi.) tega. Vastavalt oma äranägemisele gus kõige enam esindava kandidaa- miseks neljaks aastaks – kuni 2009. Valimislehe eesmärk on viia olu- Valimisleht avaldab kõigi Abja on erakond või valimisliit lisanud di poolt, võite osaleda otsustamisel aasta sügiseni. line valimisteave iga Abja ja Hallis- ja Halliste Vallavolikogu ning Mõi- iga kandidaadi nime juurde ka tema ise. Seepärast – kõik valima! Valimiste võimalikult ladusaks te valla ning Mõisaküla linna vali- saküla Linnavolikogu valimistel osa- lühitutvustuse, soovi korral ka kan- Meelis Sõerd, kulgemiseks Abja ja Halliste vallas misõigusliku elanikuni, sõltumata levate erakondade ja valimisliitude didaadi foto.
    [Show full text]
  • Õisu Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2012-2021
    ÕISU MAASTIKUKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 2. ALA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................ 6 2.1. Õisu maastikukaitseala moodustamine............................................................................6 2.2. Õisu maastikukaitseala kaitse-eesmärgid ja kaitsekord................................................... 6 2.2.1. Kaitse-eesmärgid ...................................................................................................... 6 2.2.3. Kaitsekord................................................................................................................. 7 2.3. Riiklik seire...................................................................................................................... 9 2.4. Biogeograafiline iseloomustus ........................................................................................ 9 2.4.1. Asukoht ja geograafiline asend ................................................................................9 2.4.2. Maastik ................................................................................................................... 10 2.4.3. Elupaigad ja elustik ................................................................................................ 11 2.4.4. Kultuuripärand.......................................................................................................
    [Show full text]