Nr 9 (30) OKTOOBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Mulgi vald tunnustas oma õpetajaid

lumäng „Nupute vällä”). Maile on ärgitanud õpilasi Tiia on väsimatult töökas, vastutustundlik, abivalmis, Aasta teenekas õpetaja Milvi Kull looma mulgiteemalisi joonistusi kirjastuse Kaarnakivi hooliv ja tähelepanelik kolleegide suhtes ning lisaks väljaantud raamatutele „Mulgi muheluse” ja „Halliste kõigele suurepärase huumorimeelega, mis aitab kol- Milvi Kull töötab Halliste kihelkonna lood”. lektiivis ettetulevaid raskusi leebemalt ületada. Ta on koolis alates 1986. aastast. Tänavu veebruaris toimunud maakonna ajaloo alati valmis ära kuulama ja nõu andma. Juhina on ta Ta on suurepärane kehali- olümpiaadil saavutasid tema juhendatud õpilased hea läbirääkija, kolleegide innustaja, oskuslik mees- se kasvatuse ja klassiõpe- väga häid tulemusi. Ta on olnud uurimistööde edu- konnatöö korraldaja. Tiia tunneb suurt huvi õpilaste taja, huvijuht ning kolleeg. kas juhendaja ning on suunanud õpilasi kohaliku koolivälise tegevuse ja selle tulemuste vastu – külastab Tänu temale on paljud ajaloo uurimise juurde. Samuti on ta olnud viis aastat igal võimalusel üritusi, kus Abja gümnaasiumi õpilased Halliste kooli õpilased järjest pärimusliku lastelaagri „Väikekannel ja teised” esinevad. Ta lööb ise aktiivselt kaasa koolipere ühistest saanud esimese spordi- korraldusmeeskonnas. Tänavu suvel korraldas B. G. tegevustes, osaleb Abja mälumängul kooli esindavas pisiku. Õpetaja Milvi on Forseliuse seltsi noortekogu suvekooli Mulgimaal, kus võistkonnas. Tiia Riet on tasakaalukas juht, kes toetab, olnud Halliste kooli olüm- osalesid noored üle Eesti. julgustab ja innustab ning püüab ennast säästmata piamängude traditsiooni Maile Kreevs on põhjalik, järjekindel, tasakaalukas ja igas probleemses olukorras leida võimalikku parimat algatajaks ja eestvedajaks abivalmis. Ta läheb kaasa uute algatustega, nt kasutab lahendust. juba pikki aastaid. Lisaks oma tundides ettevõtliku kooli kaasavat metoodikat, Tiia Riet suudab alati õppetundide asendused ope- õpetajatööle kannab ta rakendab oma tundides aktiivselt IKT vahendeid ning ratiivselt ja väga mõistlikult lahendada. Tunniplaani Aasta teenekas õpetaja Milvi oma südames pärimuskul- arendab õpilastes digipädevusi. Maile leiab aega koos- koostamisel arvestab ta väga tähelepanelikult kolleegi- Kull. Foto: Peeter Jürgenson tuuri, sh rahvatantsupisi- tööks kohaliku kogukonnaga, koostades küsimusi Abja de ettepanekute ja soovidega. Tiia innustab õpetajaid kut. Tema juhendatud Halliste põhikooli folkloorirühm mälumängule ning viies läbi vabariigi aastapäeval Abja omavahel kogemusi jagama, on ellu kutsunud avatud „Karikakar“ on tegutsenud juba üle kolmekümne kultuurimajas toimuvat ajalootundi. Vabal ajal osaleb uste tunnid, samuti korraldab põhjalikult läbimõeldud aasta. ta MTÜ Saarde Käsitöö juhatuse töös. ja eesmärgistatud sisekoolituspäevi, liites erinevate Aastatepikkune on ka õpetaja Milvi algatatud Mulgi Maile Kreevs osaleb kooli õppekava arendamisel ja kooliastmete õpetajaid ja innustades neid koostööd keele- ja kultuurilaagrite korraldamise traditsioon. Kui on algatanud Mulgi kultuuriloo õppe Abja gümnaa- tegema. Tiia Riet on ühendanud Abja gümnaasiumi esialgu oli laager mõeldud ainult Halliste kooli lastele, siumis. Ta on pidanud vajalikuks täiendada aineõpet õpetajaskonna ühtseks tugevaks meeskonnaks. siis tänaseks osalevad seal õpilased kõikidest Mulgi erinevate projektidega, nt mulgi toidu töötubadega. valla koolidest. Maile on teinud koostööd kohaliku muuseumiga Aasta noor õpetaja Annaliis Almre Oma töös peab õpetaja Milvi väga oluliseks elulä- ja MTÜ-ga Mulgi Ukuvakk, tehes õpilastega sinna Annaliis Almre töö- hedast õpet. Tema sõnul on tähtis, et õpilased saaksid õppekäike. Ainesektsiooni juhina on ta tutvustanud tab Karksi-Nuia lasteaias käia, õpitavat oma silmaga näha ning käega katsuda. kolleegidele erinevaid veebikeskkondi, teinud avatud lasteaiaõpetaja ametiko- Teda ei heiduta ei pikad koolipäevad, töörohked tunde ning innustanud neid kasutama, samuti ärgita- hal alates 2018. aastast. nädalavahetused ega mitmepäevased väljasõidud. nud omavahel ainealaselt koostööd tegema. Tänavu suvel lõpetas ta Seejuures on õpetaja Milvil imepärane oskus kaasata Tallinna ülikoolis magist- oma ettevõtmistesse nii kolleege kui lapsevanemaid. Aasta haridusasutuse juht Tiia Riet riõpingud alushariduse pedagoogi erialal. Aasta õpetaja Maile Kreevs Annaliis on oma tööle Tiia Riet on töötanud õpetajana 40 aastat, neist pühendunud pedagoog, viimased seitse aastat Abja gümnaasiumis õppealaju- kes leiab alati lastega väga Maile Kreevs on tööta- hatajana. Ta on juhtinud Viljandi maakonna matemaa- hea kontakti ning oskab nud õpetajana 19 aastat, tikaõpetajate ühendust, samuti olnud kooli reaal- ja neid motiveerida oma neist viimased kümme loodusainete ühenduse juht. võimeid kasutama, raken- ajalooõpetajana kahes Tiia Riet on olnud Lõuna-Mulgimaa koolide mate- dades õpetamisel mängu koolis – Abja gümnaa- maatikavõistluse „Mulgi Pähkel“ üks algatajatest. Ta on ja teisi aktiivset õppimist siumis ja Mõisaküla koo- kooli õppenõustamisnõukogu ÕNN looja, juhtkonna ning loovust toetavaid lis. Ta on Eesti ajaloo- ja laiendatud koosolekute el- meetodeid. Ta palub alati Aasta noor õpetaja Annaliis Almre. Foto: Katrin Kivistik ühiskonnaõpetajate seltsi lukutsuja, kooli õppekava lastel oma tegevust ja ar- liige ja juhib humanitaaria arendaja ja õppesuundade vamusi põhjendada, suunab neid omavahel suhtlema, ainesektsiooni tööd Abja väljatöötamise üks juhti- julgustab ise asju uurima, katsetama, põhjuste üle gümnaasiumis, hoides dest. Tiia Riet on osalenud arutlema ja küsimusi esitama. Ta pakub igale lapsele end aktiivselt kursis oma Nulla regula online (htt- võimalusi vastutada nii individuaalsete kui ka rühma- valdkonnas toimuvaga. ps://www.nullaregula.ee/) töö ülesannete täitmise eest. Ta on osalenud mitmetes õpikeskkonna loomisel. Annaliisi rühmas on välja kujunenud huvitav Mulgi kultuuri instituudi Möödunud õppeaastal traditsioon, kus lastel on kordamööda võimalik olla projektides, koostanud organiseeris ta Abja güm- hommikuringi õpetajaks ja juhtida vestlust ning jagada Mulgimaa ajaloo näituse naasiumis Valga-, Tartu- kaaslastele kogemusi. ning esinenud ettekan- ja Viljandimaa võistlust Märkimisväärne on Annaliisi ettevõtlikkus – just netega Mulgimaa ajaloo Aasta õpetaja Maile Kreevs. „Nutikad matemaatikud”. Foto: Ketly Adamson tema eestvedamisel on rühmas läbi viidud väga huvi- seminaril Viljandi muu- Tema juhendamisel on tavaid projekte ja sündmusi. Samuti oli ta rühmamees- seumis ja Mulgi konverentsil Mustlas 2019. aastal. õpilased saavutanud maa- konnas eestvedaja koolimaja ruumidesse kolimisel ja Maile on alati rõõmus, optimistlik ja õpilasi toetav, kondlikel olümpiaadidel uue lasteaiarühma sisustamisel. püüdes kaasaegseid õppemeetodeid kasutades ära- kõrgeid kohti. Tema mu- Annaliis Almre on osalenud Karksi-Nuia lasteaia tada õpilastes ajaloohuvi, innustades neid tegelema hedad ütlemised tunnis arendustegevuses ja projektide töös, tutvustanud kohaliku kultuuripärandiga. Ta on algatanud Mulgi ning sõnavõttudes loovad oma kogemusi töökohas ja väljaspool lasteaeda ning kultuuriloo õppe Abja gümnaasiumis ja kirjutanud õpilastega hea kontakti Aasta haridusasutuse juht tegelenud pidevalt enesetäiendusega. projekte mulgi kultuuri propageerimiseks („Noored ning sõbralikud suhted. Tiia Riet. Foto: Ketly Adamson teevad ise mulgi toitu” ja Mulgimaa põhikoolide mä- 2 Mulgi valla infoleht VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT Tervitati väikseid Mulgi valla kodanikke 23. septembri istungil Kaks pisikest kätt peagi püüdmas on päikest Osa võtsid volikogu liikmed: Eveli Allik, Kerti Einstein, ja algamas teed kaks jalga nii Olavi Israel, Kati Kuusk, Leo Liiber, Arvo Maling, Ürjo Mälk- väikest. soo, Reet Paju, Jüri Patune, Aimar Peterson, Mari Saarela, Jääb emale-isale mure ja ootus ja rõõm, Tarmo Simson, Urmas Suurpuu, Raimond Tammoja, Rein mis pisarad kuivatab sootuks. Tarkus, Taimo Tugi, Taevo Viitas, Siret Vene, Villu Võsa. Puudusid: Anne Ladva, Peeter Rahnel. Suur rõõm oli tähistada Anti vallavalitsusele luba liisida sõiduauto (mahtuniver- 12. septembril Kaarli rah- saal) maksumusega kuni 20 000 eurot (koos käibemaksuga). vamajas Mulgi valla aasta Võeti vastu Mulgi valla 2020. aasta esimene lisaeelarve: kõige tähtsamat sündmust. tulud 69 060 eurot; kulud (vähenemine) -342 867 eurot; Kutse vastuvõtule said 49 investeerimistegevus 436 079 eurot; raha- ja pangakontode uut ilmakodanikku koos saldode muutus 5092 eurot. vanematega. Vallavanem Otsustati omandada Mulgi vallale Päidre külas kinnistu Imre Jugomäe pidas kõne Pidulikku sündmust jääb meenutama ühispilt. Fotod: Samanta Volkova ja andis üle hõbelusikad. (katastritunnus 48001:001:0937, registriosa 1353839, siht- igale päevakangelasele üle sündivatele lastele. magusaks tort, mis vaevu otstarve 100% transpordimaa) pindalaga 7462 m² hinnaga Halliste piirkonnajuht Ene Maaten tervitas beebisid anda Eesti lastekirjanduse Ükski õige pidu ei saa toi- saali mahtus. 1678,95 eurot ja Polli külas korteriomand Longi tee 3–9 imeilusa luuletuse ja lille- keskuse ja kultuuriminis- muda ilusa lauluta ja maits- Tere tulemast, armsad (registriosa nr 2486239 (3-toaline korter), katastritunnus õitega. teeriumi tellimusel valmi- va tordita. Halliste ja Õisu põnnid! Jaksu ja rõõmu, 60001:001:1120) eluruumi pindala 50,70 m² hinnaga 7500 Õisu raamatukogu ju- nud lasteraamat „Pisike lasteaia lapsed pakkusid kallid lapsevanemad! eurot. hatajal Anne Järvisel ja Puu“. 50 luuletusest-jutust Anu Kanguri juhendamisel Otsustati võõrandada otsustuskorras Mulgi vallale kuu- Halliste raamatukogu ju- koosnev raamat on Eesti ja klaveri saatel armsa muu- MERITAR VÕRO luv Karksi-Nuias Viljandi mnt 1c kinnistu (katastritunnus hatajal Sirle Tellisel oli au riigi kingitus kõigile Eestis sikalise etteaste. Suu tegi 48001:001:0935, kinnistu number 17499450, pindala 133 m², sihtotstarve transpordimaa) tasuta Eesti Vabariigile Maanteeameti kaudu. Ootame noortelt ideid vaimse tervise toetamiseks Otsustati anda otsustuskorras Mittetulundusühingule 2018. aasta lõpul valmi- põhjendustele, miks just stressi ja pingeid, liigset tunda elust rõõmu ning Tuhalaane tasuta avalikuks kasutamiseks Tuhalaane külas nud Viljandimaa tervise ja seda tegevust sellele siht- muretsemist, kiusamis- ja säilitada rahu ja tasakaalu Rahvamaja kinnistu (katastriüksus 60001:003:0124) üldpin- heaolu tegevuskava ühe grupile vaja on. Tegemist ei suhtlemisprobleeme ning iseendas. naga 9892 m2 kümneks aastaks kuni 30. septembrini 2030. a. olulise prioriteedina kerkis peaks olema ühekordse üri- söömishäireid. Üksteisest Maakondlikule ideekor- Lõpetati Mulgi valla valimiskomisjoni liikme Reet Pra- esile laste ja noorte vaimse tusega, vaid pikemaajalise hoolivat käitumist ja tead- jele ootame iga noortegrupi manni volitused ennetähtaegselt seoses tagasiastumisega tervise järjepideva toeta- protsessiga. Idee peab ole- likkust võiks neil teemadel kohta maksimaalselt kahte ja nimetati komisjoni liikmeks Piret Leskova. mise vajadus. Nüüd on Vil- ma lihtsalt rakendatav ning alati rohkem olla. ideed, mis tuleb esitada hil- Mulgi Vallavolikogu osaühingu Abja Elamu osanike jandimaa tervisenõukogu universaalne ka erinevate Igast projektikonkursile jemalt 19. oktoobriks elekt- koosolekuna otsustas muuta äriühingu põhikirja ja kinnitas välja kuulutanud vaimse piirkondade jaoks. Konkur- saadetud algatusest võib rooniliselt vastaval vormil põhikirja uue redaktsiooni. tervise konkursi noortele, sil parimaks tunnistatud sündida parim idee! Projek- ja saata e-posti aadressile et leida häid ideid kohalike ideed aitavad Viljandimaa ti metoodika on osalejate kart.russak@viljandimaa. Kiideti heaks mittetulundusühingu Mulgi Kultuuri eakaaslaste vaimse tervi- noortel olla rohkem õnneli- enda otsustada: veebikoo- ee. Täpsem info ja kontak- Instituut jagunemine ja otsustati osaleda liikmena jagu- se toetamiseks. Konkursi kud, rahulolevamad ja hea litus, sotsiaalmeediarek- tid on leitavad Viljandimaa nevas mittetulundusühingus MTÜ Mulgi Elamuskeskus kaudu leitud tegevused vaimse tervise juures. Välja laamid, ajurünnak, avalik Omavalitsuste Liidu veebi- ja omandavas mittetulundusühingus MTÜ Mulgi Kultuuri peaksid aitama lahendada võib pakkuda ka juba vara- „sein“, vestlusringid, ano- lehel www.vol.ee. Instituut. olulisi probleeme noorte semalt järgi proovitud ning nüümne postkast, veebipõ- Tervisenõukogul on või- tervisekäitumises ja samas hästi toimivaid tegevusi. hine küsimustik jne. Kaasa malus välja anda kuni kolm olema suunatud ka vaimse Erinevates uuringutes sõbrad, klassikaaslased ja ergutuspreemiat väärtuses tervise alase teadlikkuse tuuakse noorte peamiste mõelge koos, mis oleksid 700 eurot ning viia ellu Tunnusta kodanikuühiskonnas tõstmisele. vaimse tervise probleemi- need tegevused, mis toe- vähemalt üks idee ajavahe- Hea idee tugineb (tead- dena esile ärevus-, aktiiv- tavad teie ja teiste noorte mikus 2021–2022. tegijaid! mis- ja tõenduspõhistele) sus- ja tähelepanuhäireid, vaimset tervist, aitavad Alates 12. oktoobrist on võimalik esitada kandidaate nii Viljandimaa aasta küla kui ka aasta tegu 2020 tiitlitele. Taastame Viljandimaa Vabadussõjas

Aasta küla esindab 2021. aastal Viljandimaad ülerii- gilisel aasta küla konkursil, mille laureaat selgub juba langenute mälestussamba järgmise aasta jaanipäeva paiku. Otsime küla, kes oma Eesti Vabadussõjas kaotas meie sümbolite lõhkumine tegevusega on olnud viimasel kolmel aastal nähtav elu üle 6500 Eesti kodaniku, ja mälu hävitamine ei õn- maakondlikul tasandil ja inspireerinud ka teisi kogu- kellest ligi 800 rahvaväelast nestu, me taastame need kondi oma küla arendama. Kasuks tuleb hea koostöö olid seotud ajaloolise Vil- alati. Alles pärast mälestus- omavalitsuse, teiste külade, kohapealsete MTÜde ja jandimaa ja kultuuriloolise samba üles ehitamist on Vil- ettevõtjatega. Lisaks on oluline külasisene koosloome Mulgimaaga. Omakandi jandi jälle vaba nõukogude oma elu arendamisel ja näited koos tehtust, mille mõju hukkunud poegade mee- aja taagast. on täna nähtav ja tuntav. nutuseks kerkisid peaaegu Kutsun kõiki viljandimaa- Tunnustuse „Viljandimaa Kodanikuühiskonna aasta kõikidesse kihelkondades- lasi ning siit pärit inimesi, se monumendid. Kogu ettevõtjaid ja organisatsioo- tegu“ eesmärgiks on märgata ja innustada kodani- Viljandimaa langenute ne osalema mälestussamba kualgatuse valdkonnas silmapaistvalt tegutsenud auks püstitati Viljandi Va- taastamises, et püstitada isikuid ja ühendusi. Tunnustatakse tegevust, mis on baduse platsile suursugune ühisel jõul meie vabaduse kogukonnale tähelepanuväärset mõju avaldanud ja Vabadussõjas langenute eest elu andnud poegadele Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussammas pärast ava- aidanud teadvustada kodanikualgatuse tähtsust meie mälestussammas. Selle loo- pühendatud monument. mist 19. septembril 1926. Foto: Jaan Riet. Viljandi Muuseumi kogust. kogukondade arengus. Konkursile saavad kandidaate jaks oli silmapaistev Eesti Samba taasrajamise an- esitada kõik soovijad ja selleks tuleb hiljemalt 2. no- kujur, professor Amandus võimu korraldusel 1949. dussõjas langenute mäles- netusteks on avatud Vil- vembriks täita elektrooniline ankeet SA Viljandimaa Adamson. Samba avas suu- aasta kevadel. Monumendi tussammas on üks viimas- jandi linnavalitsuse kon- Arenduskeskuse kodulehel https://arenduskeskus. re rahvahulga osalusel 19. asukohta ehitati 1980. aastal test esimesel iseseisvuspe- to SEB pangas numbriga viljandimaa.ee/ septembril 1926 riigivanem kompartei maja, mis 2020. rioodil rajatud ligi 200st EE021010302005455005, Vabadussõjas langenutele Konkursi viivad läbi Viljandimaa Kodukant, Viljandi- Jaan Teemant. Monumendi, aastal lammutati. selgitusse kirjutada: Viljan- Nüüd on avanenud või- pühendatud monumen- maa Arenduskeskus, Mulgi vald, Viljandi vald ja Põh- mis oli Viljandimaa uhku- dimaa Vabadussõja mäles- seks, purustasid Nõuko- malus taastada mälestus- dist, mis senini taastamata. tussammas. Viitenumbrit ja-Sakala vald. Sündmust toetavad SA Kodanikuühis- gude okupatsioonivõimu sammas Vabaduse platsil Samba taastamine pole ei ole. konna Sihtkapital ja Viljandimaa Omavalitsuse Liit. käsilased vahetult pärast algsel kujul. Samba taas- mitte lihtsalt vaade mi- HELIR-VALDOR Viljandimaa Kodanikuühiskonna aasta tegu ja aasta esimest massküüditamist tamise otsuse kinnitas Vil- nevikku, vaid ka teejuhis SEEDER küla tunnustused antakse üle Viljandimaa vabaühen- 1941. aasta suvel. Samba jandi linnavolikogu üsna järgnevatele põlvkondade- Riigikogu aseesimees, Viljandi duste tänuüritusel 26. novembril. allesjäänud osa korrastati, üksmeelselt 27. augusti le. See on ka sõnum potent- linnavolikogu esimees kuid hävitati lõplikult võõr- istungil. Viljandimaa Vaba- siaalsetele okupantidele, et Mulgi valla infoleht 3

Maal elamise päev Mulgi vallas HÕIMURAHVASTE SÜNDMUSED SÜGIS-TALV 2020, MULGIMAAL 26. septembril toimus Mul- 1.oktoober - 31. detsember 2020 gi vallas Maal elamise päev, mis oli särasilmsete • Soome-ugri rahvastega seonduvate teoste ja kirjandus- inimeste koos mõtlemise materjalide väljapanekud Mulgimaa raamatukogudes. ja tegutsemise tulemus. Osalevad: Abja-Paluoja raamatukogu, Tarvastu raamatuko- Sündmuse eel jagasid gu, Halliste raamatukogu, Mõisaküla raamatukogu, Kamara meiega sotsiaalmeedia raamatukogu, Karksi külamaja-raamatukogu, Lilli külamaja vahendusel oma lugusid raamatukogu, Õisu raamatukogu, Tuhalaane raamatukogu, kaks toredat perekonda ja Hummuli raamatukogu, Taagepera raamatukogu, Paistu kaks põnevate tegevustega rahvaraamatukogu, Heimtali haruraamatukogu, Kärstna raa- matukogu, Karksi-Nuia raamatukogu, Helme raamatukogu, MTÜ-d. Suur tänu teile! Riidaja raamatukogu, Tõrva linnaraamatukogu, Tõrva laste- raamatukogu, Holstre raamatukogu. Päev algas vallavanema tervitusega ja valla eluolu • 6. oktoober – Soome-ugri pealinn 2021 huvigruppide tutvustavate ettekannete- kohtumine Abja kultuurimajas. Kohtumisel jagab külalisena ga, mis on järelvaadatavad osalejatele infot ja vastab küsimustele Jaak Prozes MTÜ Fen- Mulgi valla FB-lehel. Ava- no-Ugria Asutusest. Külalisena esineb ka Kõpu mõisa esindaja, tud oli 22 punkti, kus sai kes räägib kogemusest ja kokkupuutest Ungari sõpruslinnaga tutvuda 56 erineva asutuse, Iszkaszentgyörgy. seltsi ja ettevõttega. Külas- • Mulgi nädal – 12.–17. oktoober toimuvad erinevad sünd- tusi oli meie vallas umbes mused, kuhu on kutsutud esinema külalisi soome-ugri rah- 1000, mis oli keskmine arv Mulgi Vakk väljanäitus-jutuplatsil pakuti mitmesugust kaupa. Foto: Ain Tõnts vasteseast ning toimuvad erinevad ettekanded Mulgimaa ja ka teistes sel päeval osale- soome-ugri kultuuri teemal (Mulgi lipupäeval, Mulgi Söögi nud omavalitsustes. Huvi- Vilgas kauplemine toi- Vestivalil jne). Mulgi nädala sündmuste kava: https://www. lisi jagus kõikjale, mõnes mus Pollis väljanäitus-ju- mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/uudised/uudis/2020/09/28/ kohas oli rahvast rohkem, tuplatsil Mulgi Vakk. Suur oktoobri-keskel-toimub-mulgi-nadal- teises vähem, siin on mõtle- tänu EMÜ Polli aiandusuu- • 13. oktoober – Halliste rahvamajas avatakse rändnäitus “Vee- miskoht järgmiseks aastaks. ringute keskusele, Cerbos linnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988”. Näituse Inimesi tuli nii meie enda OÜ-le, Mulgi väiketootjate liidule, Polli küla kultuuri- avab ja näitusest lähemalt räägib külaline MTÜ Fenno-Ugria vallast kui ka kaugemalt – Asutusest. Näitus jääb üles oktoobri lõpuni. Pärnust, Tartus, Tallinnast. seltsile ja päevajuhile Priit Päeva eesmärgiks oli tut- Oksale! Laadal oli müügil • 13. oktoober – soome-ugri teemaline filmiõhtu Halliste rahva- vustada omavalitsust kui 29 ettevõtja ja hobitootja majas. Dokumentaalfilmi “Suguvõsa” vaatamine. Käsikiri Mart kohaliku elu korraldajat tooted. Esimest korda kuu- Meri, Mart Rannut, režissöör Mart Taevere. koostöös kogukondade ja lutati välja Mulgi hoidiste konkurss Mulke Purk, kuhu • 14. oktoober – Mulgi mälumängusarja 2020–2021 esimene ettevõtjatega. Suur tänu mäng Halliste rahvamajas. Sellel korral on Mulgi mälumängus kõigile avalike teenuste esitati 18 hoidist, neist pari- ma valmistas Viivika Sarv. küsimus ka soome-ugri kultuuri ja rahvaste teemal, kus osalejad osutajatele, sel päeval oli saavad oma teadmised proovile panna. tutvumiseks mitmekesine Laada spordialal sai tut- valik teenuseid. Soovin vuda meie valla tuntud • 21. oktoober – õpituba Obinitsas, soome-ugri kultuuripea- tänada ka meie ettevõtjaid, sportlaste Kert Variku, Mat- linna teemadel: korraldus, suhted, mõju. Vastuvõttu korraldab et avasite oma uksed huvi- tias Siimanni ja Janno Ligu- Tarka Tarõ OÜ. listele! riga, kes olid kohal oma ma- • 2. november – Karksi-Nuia kultuurikeskuses avatakse sinate ja meeskondadega. rändnäituse “Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988” väljapanek. Näituse avab ja näitusest lähemalt räägib külaline MTÜ Fenno-Ugria Asutusest. Näitus jääb üles novembri lõpuni. • Abja-Paluoja keskpargis soome-ugrikultuuripealinna 2021 fotostendi avamine ja soome-ugri kultuuripealinn 2021 logo avaüritus Abja kultuurimajas. Sündmuse täpsem toimumise aeg täpsustamisel. • 11. november – Mulgi mälumängu sarja teine kohtumine, Valla tuntud tehnikasportlased said mahti tulla huvilistega kohtuma Karksi-Nuia kultuurikeskuses. Mälumängus on küsimused ka ja oma sõiduvahendeid näitama. Foto: Kersti Saks soome-ugri kultuuri ja rahvaste teemal, kus osalejad saavad Päev lõppes meeldejääva saan teha?“ ja panustas omateadmised proovile panna. kontserdiga ja päevaauhin- oma oskuste, teadmiste ja • 1. detsember – Näituse “Veelinnurahvas. Lennart Meri dade loosimisega. kogemustega. filmirännakud 1969–1988” avamine Kaarli rahvamajas. Näituse Kokkuvõtteks. Ühise ees- KERSTIN REI avab ja näitusest lähemalt räägib külaline MTÜ Fenno-Ugria Mulgi valla turismi- märgi nimel tegutsesime Asutusest. Näitus jääb üles detsembri lõpuni. ühtse kogukonnana, kus koordinaator iga liige küsis: „Mida mina • 5. detsember – käsitöömeistrite jõululaat ja esinemised. Küla- Karksi-Nuia kultuurikeskuses tutvustas end teiste hulgas ka kohalik lisesinejatena esinevad ka soome-ugri rahvaste grupid. noortekeskus. Foto: Leana Liivson Penuja külamaja võõrustas Mulgimaa Peremängu

1. augustil toimus Mul- Peale selle saime oma küla- Õhtul võisid kõik pere- Jaanika Too- gimaa Peremäng Halliste ga teadlikumaks, kui ägedad mängu korraldanud küla- me (Viljan- kihelkonnas, kus oli kokku me ise oleme ja mis andeid elanikud öelda, et meie külas dimaa aren- viis mängupunkti. Üheks meie külarahva sees peidus on nii palju ägedaid tegijaid, duskeskus) avatud kohaks oli Penuja on. Aivo sai rääkida oma kellega koos võib isegi ela- kommentaar: külamaja. Osalesime män- kalamehe- ja ajalookirest, musturismi pakkuda. gus teist korda ja seekordne tema pakutud suitsutooted Üks mängija sai auhinnaks Mulgimaa Peremäng toi- päev ületas kõik meie ootu- said palju kiitust. Mirjam külamaja saunapaketi, mil- mus sel aastal kuuendat kor- sed. Võtsime vastu peaaegu ja Janelle, kes olid tulnud lega jäädi väga rahule. Soo- 80 inimest nii Mulgimaalt vanaemade juurde, rääkisid vitame ka teistel Mulgimaa da. Külastajaid jagus kõigi kui ka kaugemalt. pikalt oma armsate kanade külamajadel ja ettevõtjatel viie mängupäeva punktides- Mis saab ühele väikesele elust, tehes seda nii huvita- peremängust osa võtta, see- se – igas kihelkonnas oli oma külale veel suurem au olla, valt ja hästi nagu juba päris läbi saab kasu nii teie enda päev. Uuel aastal ootame kui tulevad külalised, kes giidid. ettevõtmine kui Mulgimaa uusi mängupunkte. Osa- tunnevad huvi sinu tege- Kirikuplatsil telgis pak- üldiselt. lemissoovist andke teada miste vastu ja ütlevad, et on kusid naised oma käsitööd, REET PAJU e-postiga: jaanika.toome@ meist kuulnud ning nüüd maitsvaid küpsetisi, suppi ja Penuja külamajast viljandimaa.ee said oma silmaga näha. külakorpi. Penuja küla kuulsad kanad ja kanagiid Mirjam oma vanaemaga. Foto: Jaanika Toome 4 Mulgi valla infoleht 115 aastat vaimutoitu Mõisaküla raamatukogust

vat sealt oma eelkäijate töö töö käib. See oli väga õige see matab meid enda alla. viktoriinid, lauamängud, kohta leidsid? otsus – kooliperel on sellest Kui vaadata lapsigi, kui et kojusõiduks bussiaega Sel pikal perioodil oli märgatav kasu ja rahulolu. kiired ja arenenud nad on, oodata jne. Vahva projekt kümmekond raamatuko- Mulle meeldib väga papa kärsitud, samas puudub tih- on „LUGEMISISU“, milles gu eri nimede ja funkt- Jannseni mõte leiva- ja raa- ti soov tegelikult kuulata ja koolilastel on ääretult põ- sioonidega. Alati oli ikka matukapist. Kuidas Sulle kuuldut mõista, üha enam nev täita ja võrrelda oma kõige tähtsam lugeja ja tundub, kas praeguses info- on raamatukoguhoidja sot- lugemispasse. tema vajadused. Keerulisel tulvas raamatukogu pakub siaaltöötaja, lapsehoidja. Püüame kõigest, mida poliitilisel ajal oli ka raama- jätkuvalt vaimutoitu? Järjest tuleb ennast arenda- pakub Eesti Lastekirjan- tukogu poliitiline tööriist. Kuidas siis teisiti, ikka da, et mitte ajale jalgu jääda, duse Keskus osa saada. 50ndad aastad olid loosun- tuleb lisaks lugemisvara- et aja kiirrongil püsida. Viimane vahva projekt oli gite ja plakatite aastad. Et le hoolitseda ka kultuuri Rõõmsaks teeb tohutu kohvernäitus „Iloni imeline raamatukoguhoidjat peeti edendamise ja hingekosu- raamatuteküllus, mille seast teekond“. põllumeestest targemaks, tuse eest. Meil on toredad siis vastavalt oma lugejate Kui see kuri viirus kevadel tuli neile tarkust jagada kunsti- ja käsitöönäitused, eelistustele valida uut kir- pead tõstis, laenutasime kasvõi loosungite kleepimi- luuleõhtud, kirjanikega jandust. Lasteraamatute kontaktivabalt. Nii mõnigi sega: „Läbi viia kevadkülv kohtumised. Väga kiidetak- lai valik, võrreldes eelmiste lugeja nentis, et nagu jõu- organiseeritult ja kõrgel se meie hubast lillederohket aastakümnetega, on tohutu lud – pakitud raamatud agrotehnilisel tasemel!“ või sisekujundust – pidavat hea – igale leidub midagi lugeda ootasid lugejat koos heade „Töödistsipliini tugevdami- aura olema. Eks endal ka või soovitada. soovidega raamatukogu ne on tähtsamaid tingimusi tore ja armas olla, kui lugeja Olen näinud, et Mõisa- ukse taga. kolhooside ühismajapida- silmis särab tänu. küla raamatukogu pakub Lisaks tavapärasele raa- mise edukaks arenguks!“ Võrreldes sajanditaguse vaimutoidule lisaks palju matukogutööle viime vaja- Käidi ka töölistele ajalehti ajaga, tundub, et raama- muudki. Pidev on suhtlus dusel eakatele, kes ise enam ette lugemas, põllul abiks, tukogutöö põhiolemus on kooliga – asume õnneks raamatukokku tulla ei jaksa, ise raamatukoguruumide küll samaks jäänud, kuid ju ühes majas – ja koostöö raamatuid kojugi. Abistame kütte tarbeks metsa raiu- palju on ka juurde tulnud. kohaliku rahvaga on väga pangaülekannete tegemisel mas jne. Aga ka siis peeti Mida täpsemalt? tihe. Täpsusta palun neid neid, kes ise hakkama ei Näituseriiulitel on alati midagi põnevat. Foto: erakogu kirjandusõhtuid, tehti raa- Taasiseseisvunud Eesti tegemisi. saa, tellime ajalehti-ajakirju, matute väljapanekuid, näi- algusaastad olid murran- Vahva traditsioon on kut- täidame tervisedeklarat- raamatukogud, kuid nen- „Kahte kappi on ühhetassa tusi, kirjanike tähtpäevade gulised: algas raamatute suda külla kirjanikke. Elus sioone, pikendame autoju- de hulka kuulus ka 1905. majas tarvis: leivakappi ja ra- tähistamisi. laenutamine interneti UR- kirjanik on ikka täiesti põ- hilube, ühesõnaga kõike, aastal asutatud K. Kuuse matokappi“ – selline kirjapa- Kui raamatukogus toimus RAM-programmiga, kuhu nev vaatamis- ja kuulamis- mida tarvis. laenuraamatukogu, mis nek on pärit Eesti postipapa midagi suurt: kolimine, esmalt oli vaja kõik raama- väärsus. Möödunud koo- Toredaks traditsiooniks oligi esimene raamatukogu Johann Voldemar Jannseni remont vms, siis raamatu- tud sisestada. Raamatuko- liaastal kohtusime Contra, on esimesel advendil tänul- Mõisakülas. Seega saame suust ja sulest. koguhoidjad on läbi ajaloo gu põhieesmärk tollal oli Heiki Vilepi ja Wimbergiga. õuna koos linnarahva, jahi- tänavu tähistada Mõisakü- Trükikirjanduse kiire olnud väga pühendunud. olla info- ja õppeasutus. Kui kooliperel on jõulud, seltsi ja EELK kogudusega, la raamatukogunduse 115. arenguga ei mahtunud Hakkasime meiegi kord va- Käivitusid arvutikasutajate saab näidendites kaasa löö- kus kohale kutsutud lektor sünnipäeva. varsti talutare raamatukap- nas Vabriku tänava raama- koolitused elanikkonnale. dud. Meil läheb juba viies alati pakub ka vaimutoitu. Oma mõtteid raamatuko- pi kõik vajaminev enam tukogumajas vaid aknaraa- Siis olid lausa järjekorrad, aasta läti keelt õppida, kus- Siiras tänu meie lugejas- gust ja tööst vahendab Evi ära ning tekkis vajadus me värvima, kuid sellest ku- et arvutiaega saada, sest juures koos lätlastega, kes konnale ja palju õnne meile! Oissar, Mõisaküla raamatu- raamatukogu või raamatu- junes täielik sanitarremont, kodudes arvuteid enamikul õpivad eesti keelt. Eelmisel See on sünnipäev igale meie kogu hea hing. laenutuse järele. Aga see mille tulemusena heade polnud, aga meil oli luge- aastal oli läti käsitöömeist- lugejale – ikkagi 115 aastat 2004. a kirjutas Cessy polnudki nii lihtne – raama- lugejate annetuste ja endi jate kasutada neli arvutit. ritelt raamatukogu ruu- esimesest raamatukogust Seeper (Männik) Viljandi tukogu avamiseks oli tarvis loendamatute töötundidega Kõiki õpetati ja suunati, raa- mes kaks näitust: telgedel Mõisakülas! kultuuriakadeemia raama- kohaliku kuberneri luba, sai vana raamatukogu väga matukogus oli lausa kolm kootud triibuseelikud ja tukogunduse ja infoteadus- mille hankimine oli pikk hubased ruumid. töötajat. ristpistes suuremõõtmelised AITA MATSON ja vaevarikas protsess. Aja- te eriala diplomitöö teemal Aeg toob ikka kaasa muu- Praegune infotulv – üht- seinapildid. Mõisaküla kooli vahemikul 1890–1905 said „Raamatukogud Mõisakü- datusi ja viimaks kolisime pidi on õnnistus, teistpidi Traditsiooniks on ku- emakeeleõpetaja las 1895–1944“. Mida põne- tegutsemisloa vaid üksikud koolimajja, kus praegugi needus; kohati on tunne, et junenud ettelugemised, Sammaste kalme – lõhutud ja rüüstatud Augustis korraldas Tartu ei saadud peaaegu midagi teada anda, kuhu otsima ülikool Mulgimaa kultuu- teada, sest ka sügavamad minnakse – siis on lihtne riprogrammi toel arheoloo- kihid polnud jäänud kopast kindlaks teha, kas detekto- gilised uurimistööd Sam- või buldooserist puutumata. rist tegutseb seaduslikult või maste külas. Kaevati Taru See, et kaitsealuse kalme on tegu võimaliku kurjate- Kirikumäe nime kandva, ümbruses on hiljuti toi- gijaga, kes otsib leide oma 1989. aastal osaliselt uuritud munud maaparandus, sai erakogusse või mustal turul muinasaegse kivikalme juu- arheoloogidele juhuslikult müümiseks. Et süsteem res, et saada rohkem teada teatavaks alles kaevamis- töötaks ja saaks kontrollida, selle kõrval põllul olevate te ajal. Ehkki tegemist oli kas tegemist on seadusrik- maa-aluste põletusmatuste arheoloogiamälestise kait- kujaga, tuleks kahtlastest kohta. Kaevamistel selgus, setsooniga, polnud maa- detektoristidest Muinsus- et hiljutiste maaparandus- omaniku OÜ Milligrupp kaitseametile kindlasti teada töödega – maapinna ta- töödest Muinsuskaitseame- anda telefonil 511 5931, seda sandamisega ning põllule tile teada andnud. Sammas- mistahes nädalapäeval või kasvanud puude ja võsa tes juhtunu on hoiatav näi- kellaajal. Soovitav on üles juurimisega oli kalmepinnas de sellest, kuidas hoolimatu märkida autonumber ja rasketehnikaga täiesti sega- suhtumine muinsuskaitse Arheoloogilised kaevamised Sammaste kivikalme lähedal põllul. Foto: Mairi Kaseorg võimalusel sündmust pil- mini pööratud. reeglitesse võib kultuuripä- distada, siis saavad politsei ristid. Sellel aastal selgus, et Metallidetektorit võib ohvripaikades – on täiesti Kuigi kaevati kelludega randit pöördumatult kah- ja maakonna muinsuskait- Kirikumäe varem uurimata väljaspool tiheasustusi ja keelatud. õhukeste kihtidena ning justada – seda ka siis, kui setöötaja vajadusel kiiresti jäänud osa on metallidetek- õuealasid kasutada vaid Et röövdetektoristide ta- leidude ja luukildude asu- esmapilgul ei paista midagi sekkuda. tori töösügavuses leidudest Muinsuskaitseameti välja bamist lihtsustada, muudeti kohad tahhümeetriga hoo- leida olevat. Kahju jäänuks puhtaks korjatud. Kui va- antud otsinguloaga, mil- 2019. aastal muinsuskaitse- likalt sisse mõõdistati, jäid olemata, kui maaparandu- HEIKI VALK rasematel uuringutel, mis le saamiseks tuleb läbida seadust. Nüüd tuleb enne ainsaks tulemuseks mullast sest mälestise kaitsetsoonis Tartu ülikool hõlmasid 40% kivivarest, vastav koolitus. Sama puu- otsingule minekut Muin- välja sõelutud leiud ja tead- oleks eelnevalt teada antud leiti sellest sügavusest 176 dutab otsinguid veekogu- suskaitseametile telefonit- mine, et kivikalme ümbru- ja tööd toimunuks arheoloo- münti ja 158 muud metall- de põhjast magneti abil. si, e-kirjaga või sõnumiga ses põllualal on olnud 10.– gilise järelevalve all. Sammaste Taru kivikalme eset, siis uus detektorikont- Omaalgatuslikud detekto- 13. sajandil põletusmatuseid Alates 1990. aastatest on kohta võib lähemalt lugeda roll ei andnud seni uurimata riotsingud kaitse all olevatel ja väiksemaid kalmekive. Eesti muististele väga suurt Leide Sammaste kivikalme ümb- mulgikeelsest vahelehest. kalmeosast enam ühtegi mälestistel – kalmetel, linna- Muistse matmisviisi kohta kahju teinud röövdetekto- rusest segatud pinnasest. Foto: signaali. mägedel, asulakohtades ja Heiki Valk Mulgi valla infoleht 5 MÕISAKÜLA KOOL 115 Tänavu tähistab Mõisa- keelne kool, mis tegutses pika ehitutsükli tõttu (6-7 küla Kool oma 115. aas- kuni 1962. aastani. aastat) nii seest kui väljast tapäeva. Mõisaküla Kool vanaks muutunud. Tuli avati 13. oktoobril, vana Mõisakülas arenes töös- asuda tööle. Juba õppe- kalendri järgi mihklipäe- tus jõudsalt ning elanikke aasta alguses veendusin, val, 29. septembril 1905. oli piisavalt. 1. septembril et majas on teotahtelisi aastal. Kooli asutajaks oli 1950 oli võimalik kesk- õpetajaid ja teisi töötajaid Jaan Sihver. Kooli avami- kool avada. Keskkool allus ning palju särasilmseid ja sel viibisid ka Abja mõis- raudteevalitsusele ning õpihimulisi koolilapsi. See nik, parun von Stackel- 1950. aastatel kandis see oli väärtuslikum sisemine berg, kes lubas koolile erinevaid nimesid: Eesti ilu, mis andis optimismi tasuta küttepuud, ning Raudteevalitsuse Kesk- ja rõõmu edaspidiseks raudtee esindajad, kes kool nr 4, Balti Raudtee 19. tööks“. Aavo Kikas on üks lubasid iga raudteelase Keskkool, Eesti Raudtee staažikamaid Mõisaküla lapse pealt koolile maks- 3. Keskkool. Kuna 1. sep- koolijuhte, pidades seda ta 10 rubla. Jaan Sihveri tembril 1960 andis raud- ametit 27 aastat. asutatud 2-klassilises era- teevalitsus kooli haridus- koolis õppis 60-70 õpilast. ministeeriumi alluvusse, 1980. aastatel jätkus koo- Tasub märkida, et Jaan siis sai kooli nimeks Mõisa- li juures aktiivne huvitege- Sihver avas Mõisakülas küla Keskkool. 1950.-1960. vus, samuti looduskaitse- emakeelse kooli ajal, mil aastaid iseloomustavad tegevus, toimusid noorte see veel ametlikult lubatud Mõisaküla Kõrgeim Algkool. Foto Eesti Rahva Muuseumi kogust (ERM Fk 948:38) väga aktiivne huvitegevus loodussõprade õhtud, is- ei olnud. Luba emakeel- - tegutsesid näiteringid, tutati metsa. Jätkati tradit- seid koole avada tuli alles kõrgem algkool oli Eesti osa klasse asuvad endises 1925. aastal avati Mõisa- ansamblid, koorid, tant- siooniliste spordialadega: 1906. aastal. Jaan Sihveri Vabariigi ajal õpilaste arvu ARS-i koolimajas. Selle all külas tööstusõpilaste kool, suorkester, käidi kontser- tuletõrjesport, väravpall, kool ei saanud kaua tegut- poolest suurim Halliste kannatab õppe- ja kasva- ainuke kutsekool Pärnu- te andmas isegi Ruhjas. lauatennis ja tõstesport. seda, kuna Sihver arretee- kihelkonnas ja kogu Pärnu tustöö edukas läbiviimine. maal, kus õpetati puu- ja Isetegevust korraldasid riti oma revolutsioonilise maakonnas. 1922. aastal, Lisaks sellele on kooliruu- rauatööd. Kool tegutses õpetajad Laila Kulp (Hak- Keskkool tegutses Mõi- tegevuse pärast 20. det- kui kool läks kohaliku ale- mid võimatult viletsad, 1941. aastani. kaja), Alice Jõumees, Hel- sakülas kuni 1. septemb- sembril 1905. a. Järgmisel vivalitsuse haldusalasse, põrandad sisse vajumas ga Sams, Olav ja Mary Li- rini 2007, kui kooli uueks aastal kerkis kooli küsimus õppis koolis 332 õpilast. ja laed lagunemas. Juba Nõukogude võimu verson. 1969. aastal alustas nimetuseks sai Mõisaküla uuesti päevakorda. Kuna õpilasi oli palju, siis samal aastal sai ruumide kehtestamine 1940. aas- tööd koolimetskond. Kool. valmistas ruumikitsikus probleem lahenduse ja tal mõjutas ka Mõisaküla 1906. aasta 19. oktoobril koolile probleeme. 1922. koolimajale tehti juurde- hariduselu. Mõisaküla 1973. aastal valmis uus Õpilaste arvukuse poo- avas Pärnu Eesti Kooli aastal kirjutatakse Päe- ehitus. 6-klassilisest algkoolist sai koolimaja. 115 aasta jook- lest jääb meie praegune Seltsi Mõisaküla osakond valehes koolitingimuste Mõisaküla Üldhariduslik sul on Mõisaküla haridus- Mõisaküla Kool alla Jaan Andres Lutsu 1-klassilise kohta Mõisaküla algkoolis: 1922. aasta rahvaloen- Täienduskool. 14. juunil elu juhtinud 18 erinevat Sihveri loodud erakooli- eraalgkooli, milles õppis „Mis aga paraneda ei taha, duse andmetel elas Mõisa- 1941 küüditati koolijuha- koolijuhti. 1976. aastal le. Mõisaküla koolis õpib 49 õpilast. Kuna Mõisa- on koolide ruumid. Otse küla alevis 1909 elanikku, taja Elmar Raidal Siberisse, asus Mõisaküla Keskkooli praegu 41 õpilast. küla rahvaarv kasvas sel tapvad on nad 6-klassilisel neist eestlasi 1643, venelasi kus ta 1943. aasta 9. augus- juhtima Aavo Kikas. Ta on perioodil jõudsasti, oli algkoolil, kus mõnes klas- 31, sakslasi 7, teisi rah- til suri. oma mälestustes kirjelda- Haridust on Mõisakülas nõudlus koolihariduse sis 1% kantmeetrit õhku vusi, kellest enamik olid nud Mõisaküla Keskkooli antud pikema perioodi järele suur. 1908. aastal lapse kohta on. Endise lätlased 228. Kuna lätlaste II maailmasõja ajal, sep- tööleasumist järgnevalt: vältel, kui on olnud Ees- muudeti Andres Lutsu eramajana on koolimaja osakaal elanikkonnas oli tembris 1944, kui Saksa „See oli 1976. aasta keva- ti riiklikku iseseisvust. eraalgkool juba 2-klassi- oma ruumide suuruse märkimisväärne, siis va- väed Eestist taganesid, del. Seinte värvitoonid Mõisaküla hariduselu liseks. Peagi õppis koolis ja jaotuse poolest täiesti jasid nad ka omaette kooli. hävis tulekahjus suur osa olid enamuses tumedad, kujundamisel on mängi- 120-140 õpilast. ebapraktiline ja kõlbma- Läti hariduse selts ARS pi- Mõisaküla linnast, seal- külmad ja raskevõitu, klas- nud olulist rolli arvuka ta“. Alates 1909. aastat das Mõisakülas kooli juba hulgas põles koolimaja siruumide lakitud põran- tööliskonna olemasolu, 1911. aastal asus Mõi- töötas kool Pärnu tänaval alates 1910. aastast, alguses Pärnu tänaval. Uueks õp- datel oli erinevat tooni samuti läti ja vene rahvu- saküla algkooli juhtima Vaga majas. venekeelsena ja alates pehooneks valiti kunagi- värvilaike ja värvipotsi- sest inimeste arvestatav Elmar Glück (Raidal), kes 1919. aastast lätikeelse ne ARS-i koolimaja Posti kute rõngasjälgi. Kohati osakaal kohalikus elanik- jäi siinse hariduselu kesk- Juba 1914. aasta suvel kõrgema rahvakoolina. tänaval. Maja oli tugevasti olid põrandalauad pruu- konnas. Siinsed koolid on seks figuuriks kuni 1941. pidid hakkama hariduse 1931. aasta Postimehes kannatada saanud ja sellel niks või mustaks põlenud. jaganud haridust juba 115 aastani. Ta sündis Jäär- seltsi ja koolihoone ehitus- meenutatakse, kuidas Läti puudusid uksed ja aknad. Laed ja seinad andsid mär- aastat. Jääb üle loota, et ja mõisas sepa pojana. tööd, mis jäid aga Esimese kooli algusaegadel peeti Novembris 1944 alustati ku, et katus ei pea. Maja hariduselu on Mõisakülas Õppis Jäärja vallakoolis, maailmasõja puhkemise kivi- ja kaikasõdasid eesti seal Albert Kuke juhtimisel elektrikilp asetses keldri- järjepidev ka järgnevatel Saarde kihelkonnakoolis, tõttu katki. ja läti koolide poiste vahel. korrastustöid. Õppetöö ruumis, kus tsementpõ- aastakümnetel, sest kool Treffneri gümnaasiumis ja Äramärkimist leidis ka see, algas 4. detsembril 1944 randal oli paks veekiht. on kogukonna süda. Sindi Pedagoogikaklassis, 10 aastat hiljem, 13. au- et Läti kool olla vene vai- kahes vahetuses. Kuna Aknad ei pidanud tuult omandades algkooliõpeta- gustil 1932 kirjutab ajaleht must immutatud. Läti kool Mõisakülas elas ka teistest ega vett. Treppe asenda- MAILE KREEVS ja kutse matemaatika alal. Sakala: „.Praeguse koo- suleti 1938. aastal õpilaste rahvustest perekondi, ava- sid trepitoorikud. Võimla Mõisaküla Kooli õpetaja ja limaja ruumid ei suuda vähesuse tõttu. ti nende lastele 1949. aastal oli jäänud paberile, aulat vilistlane Mõisaküla 6-klassiline mahutada kõiki õpilasi ja siinse kooli juures vene- ei leidnud. Koolimaja oli Huvitav ja kogemusterohke reisipäev Karksi-Nuia pensionäri- siilu, ringtalli püsiekspo- mida nad koos MTÜga Ka- meiegi tunda end võrd- de ühenduse inimesed on sitsioonide seotust lossielu rukäpp kasutavad tasuta. väärsetena talvepealinlaste- reisihuvilised. Igal aastal ja mõisa tegevusega ning Otepää naisselts tähistas 13. ga ning külakostiks viisime oleme korraldanud kaks giidi asjakohased selgitused septembril 30. aastapäeva. meepealinna põhitoodet, väljasõitu, ühe kevadel ja andsid põhjaliku ülevaate. Selts tegutseb koostöös mulgi mett ja suveniiriks teise sügise poole. Lossi eessaalis köitis pilku omavalitsusega: korralda- mulgi tassi. Otepäälased Tänavu tuli piirduda ühe Sangaste-teemaline mit- vad vallapäevi, laatasid, olid huvitatud meie valla reisiga. Seekord valisime mekülgne suveniiride lett: valivad aasta ema, aasta käistöölaatadest ning oota- Sangaste lossi ja ringtalli käsitöö, keraamika, maitse- isa. MTÜ Karukäpp põhi- vad kutset osalema. külastamise. Seltsitegevu- taimede siirupid, Sangaste line tegevusala on käsitöö: Tagasiteel peatusime se kogemuste saamiseks rukki viin jms. Lossisaalis kudumid, kindad sokid. Rõngus, kus pagariärist võtsid meid Otepääl vastu serveeritud lõunasöök pak- Koos käiakse kord näda- ostsime rosinasaia ja sooja MTÜ Karukäpp ja Otepää kus tõelise maitsenaudingu. las. Ühises teelauas sujus ploomileiba. Inimesed jäid naisselts. Nagu alati an- Kõht täis, meel hea suun- ladus arutelu, sai esitatud reisipäevaga rahula ja oota- dis taevataat reisipäevaks dusime Otepääle. Vallamaja küsimusi ja antud omapool- vad järgmist väljasõitu. päikselise päeva. Sangaste ees meid juba oodati ning seid vastuseid. Naisseltsi lossi ja ringtalli külastades juhatati kolmandale korru- kingitud logoga kotike jääb OLGA PALU saime näha taastatud los- sele naisseltsi ruumidesse, suveniiriks riiulile. Saime Sangaste ringtallis andis giid huvitava ja põhjaliku ülevaate ajaloost. Foto: Margus Mõisavald 6 Mulgi valla infoleht Arnold Luhaäär – tõeline spordikangelane Novembrikuu 20. päeval mängudele saatmata. Seal tõstesportlane. möödub 115 aastat kuul- võideti kuld 380 kiloga. Kui Alates aastast 1992, seega sa spordimehe sünnist. mitte kuld, siis medal läks juba 28 aastat, korraldatak- Tema lapsepõlvekodu oli Eestil kindlasti vett veda- se õpetaja ja treeneri Enn Mõisakülas ja kohalikus ma. Arnold Luhaäär siiski Raieste innustaval eestve- koolis alustas ta haridus- püssi põõsasse ei visanud. damisel Arnold Luhaääre teed. Tollal Arnoks hüütud Järgmisel aastal võitis ta nimelisi mälestusvõistlusi poisikesele meeldis raskusi EM-il hõbemedali ja nihu- tõstmises. Võistlused on tõsta juba varases nooru- tas rekordeid. Ometi ei jul- muutunud rahvusvahe- ses. Kord tulnud ema ja genud keegi talle, maailma liseks, osalejaid on olnud poeg üheskoos poest. Et aga edetabeli neljandale, 1936. lisaks eestlastele ka Lätist, kandam oli raske, jättis ema aasta Berliini olümpia eel Leedust jm. Sellega on tree- poisikese teepervele koos medalit pakkuda. Aga see ner Enn Raieste pannud umbes 20-kilose jahukoti tuli. tugeva aluse Mõisaküla lin- ja teise sama raske pakiga, Eesti Spordileht kirjutas, na ja lähipiirkonna noorte mille sees oli toidukraam. et see oli Luhaäärel lausa raskejõustikuhuvile. Ise kiirustas ta koju käru kangelastegu, ta otsekui Lähtudes Arnold Luhaää- järele. Aga poeg ei haka- ületas iseennast, saavu- re sportlikust panusest Eesti nud ema pikalt ootama. tades kolmanda inimese- raskejõustiku ajalukku, on Rahulikul sammul astus na maailmas 400 kg piiri. ta igati ära teeninud enda ta kahe kotiga kodu poole, Omaaegne spordileht kir- nime jäädvustamise siinse kus siis aiaväraval emaga Arnold Luhaääre 110. sünniaastapäeval väljaantud kaart ja postmark. Foto: Internet jutab, kuidas rahvas sport- piirkonna ajaloos. Tema vä- uuesti kokku sai. See oli noormees spordiseltsi ja mängud. Arnold treenis jatades teiste hulgas ka tol last ergutas: „Arno, suru gevad saavutused vajavad Arnoldi esimene teadaolev astus „Tervise“ liikmeks. väga hoolikalt ja läbimõel- ajal hüüdnime Kalevipoeg – rauapuru!“ kaikus 1936. esiletoomist, et sirguks uus jõunumber. Arnold Luhaäär tegi selle dult, revanšeerides olümpia kandnud tugeva vastase aasta 5. augustil Berliini väike Arnold, kes viiks eda- Tema tugevad lihased ja seltsi nime all kaasa oma elu katsevõistlustel kaotuse ja Kristjan Palusalu. Viimane olümpiamängudel Deut- si raskejõustiku traditsiooni soov teha jõutrenne ei jää- esimese suurema võistluse. näitas, et tema olümpiale ei olnud sellel ajal veel oma schlandhalles, kus eestlane laia maailma. nud teistelegi märkamata. Pärnumaa võistlustel startis saatmine polnud asjata. Ta nime eestistanud ja võistles Arnold Luhaäär olümpia- Et Luhaääre sünnist möö- Alguses oli treeningva- ta esimest korda poolraske- võitis 1928.a Amsterdami Trossmanni nime all. On medali eest võitles. 1936. dub 115 aastat, on kuhjaga hendiks primitiivne kang, kaalus ja saavutas viie tõste- OM-il raskekaalus hõbe- mainitud, et Palusalul ei aasta Berliini olümpiamän- põhjust teda meenutada, millele oli aga tarvis lisada ga 332,5 kg teise koha. See medali (100+110+150=360 olnud sellal veel hiilgeaeg gud oli teine suurim tähis temast kirjutada ja temaga raskusi. Neid käis ta otsimas toimus 1923. aastal, kui ta kg). alanud, aga Arnold Luha- tema sportlaseteel. Saavu- seotud mälestusi lugejateni Mõisaküla raudteetehasest. oli 18-aastane. Amsterdami Võidukogemus ja rännu- ääre saavutus oli hiilgav tus(115+120+165=400 kg) vahendada. Nii sai Arnold Luhaääre olümpiamängudeni oli siis kihk olid Arnold Luhaääre ja näitas, et suurmehel on tõi talle pronksmedali. Nii sportlasetee alguse. jäänud viis aastat. suured huvid. Ta osales rammu ja osavust. esines ta 1936. aasta kaalu- ANU LAARMANN Gümnaasiumihariduse Pärast kaitseväest vaba- kõikvõimalikel võistlustel Kõik ei läinud siiski ker- kaimal võistlusel suurepä- Mõisaküla muuseumi juhataja omandas ta Pärnus, sest nemist asus ta elama Tallin- ja saavutas enamasti ala- gelt. 1931. aastal tuli Arnold raselt ja võitis Amsterdami rongiliiklus toimis ja oli na. Nüüd sai hoo sisse tema ti ka medalikoha. Pärast Luhaäär raskekaalus riigi olümpia hõbedase medali võimalus tihti kodus käia. õige tõusutee sportlasmaa- Amsterdami ja enne 1936.a maadlusmeistriks. Tõstmi- kõrvale pronksise autasu. *Tekstis kasutatud allikad: Õppimise kõrvalt jätkas ta ilmas. 1927. aastal tuli Ar- Berliini suveolümpiat tege- ses jõudis ta uuele tasemele Arnold Luhaäär oli ilma Lääne, T (2005); Põder, Pärnus sporditegemisega, nold Luhaäär esmakordselt les ta lisaks tõstespordile ka 1932. aastal, saavutades tingimusteta sõjaeelse Eesti R (1995); Kristjanson, G treenides hoolega spordi- Eesti meistriks ja püstitas maadlusega. Arnoldil oli tol kolmevõistluses 389,25 kg, tuntuim ja kuulsaim sport- (1973); erinevad ajaleheväl- seltsis „Vaprus“, kuni ühel ka maailmarekordi vasaku ajal Eestis maadlejana sama mis oli sel hooajal maailma lane, kes püsis raskekaalu jalõiked Mõisaküla muuseu- hetkel avastas, et sealne käega rebimises – 90 kg. Siis suur edu kui tõstjanagi. parim tulemus. Paraku jät- tõstmise paremate seas ku- mi kogus. tõstekang on talle jäänud võttis ta sihikule 1928. aastal 1931. aastal tuli ta Eesti sid „olümpiaisad“ maailma raditosin aastat, 1927–1939, liialt kergeks. Nii vahetas Amsterdami suveolümpia- meistriks maadluses, sel- edetabelijuhi Los Angelese kauem kui ükski teine Eesti

Arnold Luhaääre mälestusmärk Arnold Luhaääre XXVIII mälestusvõistlused ja Eesti U-15 Mõisaküla väikelinnale on Mulgi vallavolikogu spordi- olnud suur au ja tunnustus, komisjoni liige ning Kark- et siin on sündinud ja alus- si-Nuia kauaaegne spordi meistrivõistlused tõstmises tanud sporditeed maailma eestvedaja, entusiast Leo Laupäeval, 3. oktoobril luutarvestuses parim Ida- tippu raskekaalutõstmises Liiber teema uuesti päeva- Arnold Luhaäär, kelle au- korda. Omalt poolt võtsin toimusid Abja spordi- ja Virumaa võistleja Emeli väärset hõbe- ja pronksme- ette dokumendid, mis puu- tervisekeskuses Amster- Raud, kes kaalus -71 kg dalit saab Mõisaküla muu- dutasid Arnold Luhaääre dami olümpiamängude rebis 56 kg ja tõukas 75 kg. seumis uudistada. projekti ning kontakteerusin hõbe- ja Berliini olümpia- Mulgi valda jäi seekord Endise Mõisaküla linnava- skulptor Tiiu Kirsipuuga ja mängude pronksmeda- 7 medalit. Tüdrukute ar- litsuse valitsemise ajal 2014. uurisin, kas ta on nõus uuesti limehe Arnold Luhaääre vestuses tuli kehakaalus a tegime üleskutse kogu üle vaatama 2016. aastal Eestimaa rahvale: „Palume tehtud tööd mälestusmärgi XXVIII mälestusvõistlu- -40 kg meistriks Rihanna toetada Arnold Luhaääre püstitamiseks. sed tõstmises. Kolmandat Reimets 29 kg. Hõbemeda- mälestusmärgi püstitamist Tiiu Kirsipuu külastas Mõi- aastat selgitatakse nendel li võitsid kaalus -45 kg Rita Mõisakülla.“ Selle läbi kogu- saküla linna ja meil oli väga võistlustel välja ka Eesti Reimets 38 kg ja kaalus -49 nes pangakontole annetus- töine kohtumine koos Enn kuni 15-aastaste noorte kg Raheli Jürgenson sum- raha, millest saime tasuda Raieste ja Mirjam Järvega. skulptor Tiiu Kirsipuule tema Kokku sai lepitud mälestus- vanuseklassi meistrid. Ko- maga 70 kg. Kõige kerge- tehtud tööde eest. 2016. märgi asukoht keskväljaku roonaviiruse piirangute mas kaalus -35 kg kuulus Võistkondlikult III koha võitnud Mulgi valla tüdrukud vasakult Raheli Jürgenson, aastal valmis mälestusmärgi ääres olevale alale ja mäles- tõttu Läti spordikoolid pronks Pilleriin Ahtveele Rita Reimets, Pilleriin Ahtvee ja Rihanna Reimets. Foto Enn Raieste hinnakalkulatsioon ja Arnold tusmärgi kõrgus, et see oleks oma tõstjaid tänavu osale- 37 kg. Poiste arvestuses oli koha karika. A. Kitzbergi gümnaasiu- Luhaääre mälestusmärgi ikka nähtav. Nüüdseks on ma ei lubanud ja seetõttu kehakaalus -39 kg kolmas Suur tänu võistluste toe- mist, ajamõõtjana ame- ideekavandi makett, mis on Arnold Luhaääre mälestus- võistlesid medalite jaga- Gert Allik 43 kg, -49 kg tajatele Eesti Tõsteliidule, tis olnud Kristi Zujevale praegu Mõisaküla muuseu- märgi uus ideekavand ja selle mis vaadata. maksumus olemas. misel ainult Eesti noored kaalus olid Ronar-Tarmo Kultuurkapitalile, Mul- Mõisaküla koolist, abi eest 2016.–2017. aastatel 20. novembril on Arnold tõstesportlased. Akkaja teine summaga gi vallavalitsusele, Ain võistluste korraldamisel algasid omavalitsuste ühi- Luhaääre 115. sünniaasta- Võistlustel püstitati kok- 45 kg ja -61 kg kaaluvate Põdrale ja Egert Peekile, Abja gümnaasiumi di- nemisprotsessid ja Arnold päev, mil me soovime teha ku 10 Eesti U-15 vanuse- poiste seas oli kolmandal kohtunikena ametis olnud rektorile Ardo Agasillale, Luhaääre projekti asjaajami- koostöös Mõisaküla muu- klassi rekordit. Noormees- kohal Siim Luhaäär kogu- kohalikele meestele Edu- arvutiõpetaja Keijo Koor- ne jäi seisma. Tänavu võtsid seumiga Arnold Luhaääre ard Kaljapulgale ja Her- Mõisaküla kooli kauaaegne mälestusseminari, kuhu on test tegi parima tulemuse summaga 60 kg. tile, spordikeskuse juhata- kehalise kasvatuse õpetaja oodatud kõik huvilised. kehakaalus +89 kg Järva- Võistkondlikult võitsid bert Reimetsale, õpilastele jale Kristi Tammistile ning ja tulihingeline tõstespordi maa esindaja Roomet Väli, Mulgi valla tüdrukud Tar- Eerik Raagmetsale Abja kooli söökla personalile. ERVIN TAMBERG eestvedaja Enn Raieste ja Mõisaküla linnapea kes rebis 105 kg ja tõukas tumaa Mäksa ja Järvamaa Gümnaasiumist ning Gert 122 kg. Neidudest oli abso- Vargamäe järel kolmanda Lehtmele ja Maido Õunale ENN RAIESTE Mulgi valla infoleht 7 Ülemõisa Kool 95 Kooli sünniaasta tähistamine koroonatingimustes Järgnev ajalehelugu on Me ammu enam ei löö palli, mõeldud lugemiseks ühtainsat elu hoidma peab. neile, kes soovivad osa Nüüd palju aastaid möödas saada väikesest, aga sü- juba, kui kool siin majas pole damlikust juubelipeost. käin´d, sest aeg ei andnud selleks luba, kuid mälestus veel liidab 24. septembril organi- meid. seerisid Ülemõisa alg- kooli vilistlased Rein Tar- Astrid õnnistas kooli- kus, Arvo Tauts ja Aldur maja, siin õppinud, töö- Lehtaru vilistlasnõukogu tanud ja elanud inime- esimehe Reinu eestveda- si. Tänati maja praegusi misel kooli 95. sünniaasta- elanikke – mälestuste päeva tähistamise. hoidjaid. Rein, Aldur, Arvo, Astrid, Jaana ja Meritar Ülemõisa kooli 95. sünniaastapäeva mälestuspuuks sai harilik ebatsuuga. Seejärel sõitsid vilistla- istutasid ühiselt kooli ja Foto: Astrid Linnas sed Tarvastu kalmistule, kultuurimaja vahelise- kus korrastati kooliõpe- le haljasalale Ülemõisa taja Liisa Kuusi haua- kooli 95. sünniaastapäeva plats. Meenutati esimest Foto: Aldur Lehtaru mälestuspuuna hariliku õpetajat ja traditsioonide ostmiseks oli vaja raha. esitas Astrid Linnas 2012. ebatsuuga. Puud tähis- jätkamise vajadust. Selle saamiseks pandi a kasutusele võetud Üle- tava sildi paneb õigele Siis mindi tänama kaua- käima seltsitegevus. mõisa algkooli kokkutu- kohale vilistlane Urmas Aastatel 1961–1962 ehi- lekulaulu. aegsest Ülemõisa kooli ju- Roosmaa. tas Säde kolhoos vana Sõnad Silvi Saar hatajat Silvi Saart. Viiekesi Koolilipp avatud, mä- koolimaja ümber. Liisa Viisil „ Mu meelen kulnde peolauas istudes vahetati lestustahvel puhtaks pü- Kuusi töö jätkaja Silvi Saar kodukotus …” muljeid ning arvamusi hitud, pidas Rein järgmi- ajal sai Ülemõisa algkool kooli ja tema 95. sünni- Sa seisad valvel maantee ää- se aktusekõne: vabariigi metoodilise töö aastapäeva tähistamise res, me armas esimene kool. „Aastaid käisid Kaarli- kohta. Silvi Saar tänas baaskooliks looduskaitse Sa ilus oled meie meelest, Ülemõisa küla talupere- ja heakorra näidiskooliks. vilistlasi, et nad on oma sind hoidnud majarahva hool. esimest kooli südames mehed Kaarli vallavalit- Foto: Jaan Tarkus Kolmanda Ülemõisa kooli Siit palju tarkust kaasa saime, kandnud ning paljusid susele peale, et külas tuleb koolijuhataja korteriks. 25. septembril 1925 ava- juhataja Eha Averjanovi kui tundi kutsus vana kell. tema tähtpäevasid vääri- kool avada. 1. august 1925 Koolijuhataja kohuse- ti Ülemõisa algkool, kus aeg oli teine ärkamisaeg Ja paljajalu palli lõime, sai vallavalitsus Viljandi täitjaks määrati Võhma oli 2 klassiruumi, 4 klassi ja Eesti Vabariigi taassün- mis sest, et varvas löögist hell. kalt tähistanud. Tänas, et maavalitsuselt loa avada algkooli õpetaja LIISA ja 42 õpilast, juhataja ko- niaeg. Märksõnadeks olid Siin mängus valida me saime, teda meeles peeti. endises Õisu mõisa Üle- KUUS. Ta moodustas husetäitja Liisa Kuus ja paatos, usk ning hoolivus. kas elusid on kolm või viis. Sünnipäevaloo pani mõisa Karjamõisa tööliste Ei mõelnud me siis aastatele, 3-liikmelise hoolekogu, õpetaja kohusetäitja Ida 1. september 2000 su- kirja SILVI SAAR majas algkool. Selleks kelle esimeseks ülesan- Piiskop. leti 75-aastane Ülemõisa mis elu toob või ära viib. eraldati 3 tuba – kaks deks oli klassiruumide Õppetahvleid ja raa- kool.” Nüüd peas meil paljudel on halli ja juukseidki on vähe seal. klassiruumideks ja üks remontimine. matuid ei olnud. Nende Kui kõne lõpetatud, Aiandusselts uudistas koduvalda Karksi-Nuia aianduse ja jõuab ja tahab ka veel aias ja värvikas. Pilku püüdsid mesinduse seltsi aasta on toimetada. Praegu töötab erinevat tooni päevakü- COVID-19 viiruse tõttu mees Tartu ülikooli Viljan- barad, mille taimi lubati olnud üsnagi vaikne. di kultuuriakadeemias. lahkelt ka külastajatele. Seda suurema huviga Järgmisena suundusi- Samas pakkus lahke pe- võeti vastu teade, et on me Mõisakülla, kus meid renaine ka kehakinnitust. plaanis väike õppereis ootas kauaaegne linnapea Viimane peatus oli Su- meie koduvalla huvita- Ervin Tamberg. Kuna buss distes Hille Krusbergi vatesse aedadesse. peatus muuseumi ees, juures, kes ootas meid imetlesime ka lähedalasu- koos abikaasaga ja näitas 13. septembril korjas vat uut bussijaama pavil- oma imelist koduaeda, buss 18-liikmelise reisi- joni. Muuseumis rääkis kus iga taime kohta oli seltskonna Karksi-Nuiast linnapea Mõisaküla aja- ka oma lugu. Väliköögis ja Abja-Paluojalt peale loost, asula tekkimisest, kohvitassi taga jätkus jut- ning sõit seltsi esinaise kohalikest ettevõtetest tu kauemaks. Leili Naela eestvedami- – nii neist, mis olid enne, Kokkuvõttes võib öelda, sel võis alata. Esimene kui ka tänapäevastest ja et igas aias väljendub oma peatus oli endise Halliste sealsest toodangust; ha- elustiil ja kombed. Ei ole vallavanema Andres Rõi- ridus- ja kultuurielust ühest retsepti, kuidas saa- gase kodu juures. Tema ning sporditegevusest da nimetutest aiaäärtest, abikaasa Anneli näitas läbi aegade. Teadaolevalt mahajäetud taluõuedest meile Andrese kogutud ja on Mõisaküla linna ja jne hoolitsetud maa. Kui- istutatud erinevaid puid raudtee ajalugu omavahel das võluda õitsema linna- ja põõsaid. Seal leidus vä- tihedalt seotud, nii on Aiandushuvilised viimases peatuspaigas Hille Krusbergi koduaias. Foto: Aime Riivik tänavad? See juhtub siis, gagi huvitavaid eksemp- ka muuseumieksponaa- kute tuba ei ole küll eriti Järgmine peatus oli Pe- See oli võimas. Hilisemal kui me ise seda kõike soo- lare, milledest paljud tidest suur osa raudtee- suur, aga uudistamist oli nujast pisut edasi asuvas vestlusel kutsus ta meid vime, sest iga hoolitsetud meist polnud kuulnudki. teemalised. Lisaks jäid küllaga, isegi teistkordsel Reet Paju kodus. Reeda kevadel uuesti oma ko- aianurk on reaalsus, mis ei Peremees ise kahjuks ei silma erinevad piiblid, külastusel. Koos linnapea- pere 20 aasta töö tulemus duaeda, kui on näidata sõltu millestki muust kui viibinud kodus, vaid oli usuõpikud ja lauluraama- ga tegime ka väikese tiiru oli vapustav. Hooldatud rohkemat õiteilu. meist endist. tööasjus eemal. Tegelikult tud. Tähelepanu äratas ka linna kõrvaltänavatel ja park, tiigid ja majaümb- Seltsi liikme Liia Oide- oli üsnagi üllatav, et sellis- lauake portselannõudega. oligi aeg edasi liikuda. rus sulandusid kokku maa koduaed Lillis on AIME RIIVIK tes ametites olev inimene Muuseumi väljapane- ümbritseva loodusega. samuti väga mitmekesine Karksi-Nuia AMS juhatuse liige 8 Mulgi valla infoleht

Viisteist aastat reipal sammul TUTVUSTAME ETTEVÕTJAID Septembrikuu eelvii- piirkonnas hoogustunud masel esmaspäeval tähis- – kõnnitakse nii paari- Cerbose edulugu algas Pollist tasid MTÜ Karksi-Nuia kaupa kui üksikult. Pensionäride Ühenduse Kes veel tunnevad kepikõndijad oma te- paremini Karksi-Nuia gevuse 15. aastapäeva. ümbrust, kui mitte meie Algusest peale on grupi tervisesportlased. Nad hing ja eestvedaja olnud on lugematu arv kordi Enna-Helle Vallas. Pidu- nii kevadel, suvel, sügisel likul koosistumisel tegi kui ka talvel läbinud kõik Enna tagasivaate möödu- ümbruskonna teelõigud, nud aastatele. Võib öel- jalg- ja metsarajad. Soo- Cerbose valikus on küttesüsteemide seadmed ja lahendused, da, et meie kogukonnas Kepikõnd on harrastus, mis sobib igas vanuses ja igal aastaajal. vime Enna-Hellele ja mis tagavad mugava ja sooja ruumi. sai kepikõnd hoo sisse Foto: Olga Palu tema grupi liikmetele ala õpipäevi Karksis ja se teele, olgu ilm mis ta- OÜ Cerbos alustas tegevust 1996. a Evald Kuke eakate eestvedamisel ja Mõisakülas. Karksi-Nuia hes: vihmane, tuisune või head tervist ja hoogsat propageerimisel, kui ühe sammu! Siit ka üleskutse eestvedamisel Pollis, kus esindus ja pealadu asuvad tuldi kepikõnnile ka kau- tormine. Enna mainis, et tänaseni. Ettevõtte tegevusvaldkond on keskkütte- projekti raames soetati üksiküritajatele – ühine- gemalt: Õisust, Hallistest kogu selle aja jooksul on seadmete müük, paigaldus, hooldus ja projekteeri- kõnnikepid – algul 35 ja Pollist. Osa on võetud ainult kaks korda rajale ge grupiga esmaspäeviti mine. Nagu iga uue loomine on keeruline, alustati ka paari, hiljem veel 10 kepikõnnipäevadest isegi minek ära jäänud. Tä- kell 9 turu väravas ja asu- seda ettevõtmist kesistes oludes. Karksi vallavalitsuselt paari, mis jaotati soo- Lätis ja korduvalt maa- naseks on eakate grupp ge üheskoos kepikõnnile! osteti vana Polli katlamaja hoone, mida jõudumööda vijatele allkirja vastu. konnas. kahanenud seitsmele pü- renoveeriti ja kohandati firma vajadustele. Hiljem Enna meenutas, kuidas Igal esmaspäeval kogu- siliikmele, kuid hea meel OLGA PALU lisandus ka juurdeehitus, kus hakati tootma soojus- algul tehti selle spordi- netakse kell 9 ja minnak- on sellest, et kepikõnd on salvesteid. Ettevõtte juhtimise võttis 2005. a üle Evald Kuke poeg Margus Kukk, kes on vaatamata majanduse keerdkäikudele ja tihedale konkurentsile suutnud Cer- bost kindlalt ja tulemuslikult juhtida ning arendada. Mulgi valla parimad discgolfis Tänaseks töötab ettevõttes 20 inimest. Lisaks Polli 12. juulil toimusid saavutatud seisult jätkus Mulgi valla meistriks Tihomirov, teiseks jäi Berit esindusele ja pealaole on ettevõte oma juured aja- kolmandad Mulgi val- võistlus Karksi-Nuias, Kristjan Kütt, talle järg- Tugi ja kolmandaks Ged- nud nii Pärnusse kui Tallinnasse. Meie missiooniks la meistrivõistlused ka- kus mängiti ka kaks ringi. nesid Jaanis Einstein ja ly Tugi. Noortest võitis on luua kliendi rahulolu ja turvalisus läbi mugava hel rajal. Meistrimedali Valla meistrid selgusid Ragnar Jaaksoo. Meeste Randel Kuzmin, teine oli ning sooja ruumi tema ümber. Eesmärk on pakkuda nõudlejaid oli kokku 25. kahel rajal tehtud visete 40+ arvestuses krooniti Steven Tihomirov, kol- parimaid, lihtsaid, ajakohaseid energia- ning keskkon- Alustasime eelmisel aas- koondina neljas divisjo- võitjaks Allan Burk, teise mas Jan-Marten Kiisler. nasäästlikke kvaliteetseid küttesüsteemide lahendusi tal rajatud Abja-Paluoja nis: mehed, mehed40+, koha sai Taimo Tugi ja Järgmised Mulgi valla ja seadmeid. Tootevalik on lai, seega saab ka kõige discgolfi pargis, kus lä- naised ja noored. kolmanda Mats Tõhk. meistrid selguvad juba nõudlikuma kliendi vajadused rahuldatud. biti kaks ringi ning seal Meeste arvestuses tuli Naistest oli parim Merike juulis 2021! Cerbos OÜ klientideks on eraisikud, korteriühis- tud, tootmisettevõtted, soojustehniliste materjalide ja seadmete edasimüüjad, küttesüsteemide paigal- dajad. Firma kõige uuemad tooted on õhk-õhk-, Mulgi valla seeriavõistlus õhk-vesi- ning maakütte soojuspumbad ja endiselt Viis aastat on Karksi-Nuia on vajadus ka pelleti- ja puugaasi katlasüsteemidele. discgolfi-sõbrad korralda- Meie müügihitiks on osutunud Drazice hooldusvabad nud suvist, 8 etapist koos- kvaliteetboilerid, mida ise maale toome ja erinevate nevat seeriavõistlust. Sel müügikanalite kaudu turustame. aastal alustasime seoses Rohkem infot toodete ja esinduste kohta leiab aad- ressilt www.cerbos.ee, oleme nähtavad ka Facebook’is. COVID-19 levikuga alles Osalesime ka heategevusprojektis „Kodutunne“. 21. juunil Karksi-Nuias ja Oleme kohal iga-aastasel ehitusmessil „Eesti ehitab“, lõpetasime 6. septembril samuti leiab meid Maamessilt. Heade majandustule- Mõisaküla/Abja-Paluoja muste põhjal oleme Edukas Eesti Ettevõte. radadel. Oktoober on Cerbos OÜ sünnipäevakuu. Kutsume kõiki külastama nii meie esindusi, kodu- ja FB-lehte, Võitjad selgusid kuue sest teeme palju sooduspakkumisi ja plaanis on nii parema võistluse kokku- Õnnelikud meistrid ja medalivõitjad. Foto: MTÜ Sportivad Mulgid mõnigi üllatus! võttes 84 mängija seast. gusid neljas divisjonis: meister Merike Tihomi- (Karksi-Nuia), Viktor Sii- Võistlused toimusid Mul - mehed, mehed40+, nai- rov, järgnesid Aili Piirak gurile (Mõisaküla), Allan gi valla discgolfi radadel sed, noored (2002 ja hiljem ja Maarika Meier. Mehed Burkile ja Kalle Joosepile Riiete uuendamisest võib Karksi-Nuias, Abja-Pa- sündinud). Võistlused olid 40+ võitja on Mats Tõhk, (Tuhalaane). luojal, Tuhalaanes ja Mõi- kuni viimase etapini väga teine Allan Burk ja kolmas Läbi suve toimunud saada kirg sakülas. Eesmärgiks oli tugevas konkurentsis, näi- Taimo Tugi. Meestest on seeriavõistlust ja valla Halliste rahvamajas toimuvad oktoobris ja novembris kaasata võimalikult lai ring teks mehed 40+ divisjonis valla meister Kristjan Kütt, meistrivõistlust toetasid: kokku neljal korral riiete disainimise õpitoad, kuhu harrastajaid ning popula- tuli teha ümbermängimi- järgnesid Ragnar Jaaksoo Mulgi vald ning Mulgi on oodatud nii noored kui täiskasvanud. Kersti Haba- riseerida vallas discgolfi - ne. ja Argo Siig. maa Arenduskoda Leade- kukk-Aaslo jagab nippe, kuidas vanadest kappi seisma harrastamist ja -kultuuri. Seeriavõistluse parimad: MTÜ Sportivad Mulgid jäänud rõivastest lihtsa vaevaga kujundada hoopis Suvi oli mõnusalt soe ja ri meetme kaudu. noortest võitis Steven Ti- poolt suur tänu radade midagi põnevat ja ilusat, tuleb vaid fantaasial lennata päiksepaisteline, mis tegi TAIMO TUGI homirov, teine Kristjan korrashoiu taganud Riho lasta. Hea on katsetada erinevaid stiile ja leida see, võistlused nauditavaks ja MTÜ Sportivad Mulgid Maiste, kolmas Kert Piirak. Otsale (Abja-Paluoja) ja mis just sulle sobib. Endal tuleb kaasa võtta kas mõni mõnusaks. Parimad sel - Naiste divisjonis on valla Karksi Vallahooldusele suurem T- või triiksärk. Kui kodus kapist midagi selliste ei leia, siis on ühed tänuväärt kohad teise ringi poed, kust võib leida unikaalseid asju, mida saab kujundada omanäolisemaks. Lisaks vanade riiete värskendamisele Klubi 60+ alustas uut hooaega arendab selline tegevus ka kujutlusvõimet ja loovust 23. septembril alustas Arutasime ja panime ning arendab käelist oskust. Pealegi on käsitöö ka üs- Klubi 60+ uut hooae- paika klubi ürituste kava. nagi rahustav. Tule ja avasta endale uus kirg, millega ga. Tore oli üle pika aja Õdus õhtupoolik lõppes siis edaspidigi tegeleda. kokku saada. Külalisteks kapelli UKAAS saatel. Noortel on võimalik hiljem korraldada rahvamajas olid vallavanem Imre Ju- Järgmine Klubi 60+ moešõu või panna alus enda ettevõttele. Kui esimesel gomäe ja piirkonnajuht kokkusaamine toimub korral riiete disainimine nii hästi ei õnnestu nagu seda ette kujutasid, ei tasu kohe alla anda, sest vigadest õpi- Ene Maaten. Tutvustati 21. oktoobril kell 17.Edu takse. Ei ole ka võimatu, et esmapilgul valesti läinud valla ja piirkonna aren- ja tervist kõigile! esemest saab omakorda midagi põnevat teha – võima- gukava. Esitati hulk kü- lusi katsetamiseks on palju, tule ja koge! simusi, millele saime ka KLUBI 60+ AKTIIV PIRET LESKOVA Klubi 60+ hooaja esimeseks külaliseks oli vallavanem Imre ammendavad vastused. Halliste rahvamaja juhataja Jugomäe. Foto: Aimur Talu MulgiÜITSAINUS valla infoleht 9 MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Oktoober 2020 (nr 51) www.mulgimaa.ee Mulgimaa Peremäng köüdäp ja viip kogukonde edesi

Habakuke Toome Jaanika, Krista, Mulgimaa Peremängu Mõnnaste külä pääkõrraldeje iistvedäje

ellesuvitse viis mängu- Meie oma küläge võtime Späevä om läbi saanu. Egäl mängust osa edimest kõr- kihelkonnal olli oma päev, da. Sii olli üits vahva päev, kokku sai käiä 29 punktin. kus mede küllä tulli käimä Külälisi uutsive külämaja, üle 70 inimese, kes enne es turismitalu, muuseumi, ko- täägi, et siande külä ole- duoovi, kohvipoodi. men om. Sedäviisi liigutime Mulgimaa piire ja tundsime Ürjätus tetti Alliste kihelkon- uhkust Mulgi lipu üle, mes nan pääle jaanipäevä ja perä- meil viil prillagi lipumastin mine mängupäev olli Paistu ki- lehvip. Esi saime täädä, ku helkonnan septembre algusen. vahva külärahvas meil om, Mängjit jakkus egä päevä pääle, miandse andeka inimese kuigi suuremb uvi olli suve edi- meil siin eläve. Saime tut- mesen otsan, ku inimese saive taves uute peredege, kes siia jälle kodust vällä. Kige popimb eläme om tullu, a kel ei ole kant olli Elme kihelkond, kus ollu enne võimalust kogu- loeti kokku 950 käimist. A kige konnage tutvust tetä. Kind- rohkemb rahvast käis Paistu ki- laste võtame tulevaaste kah helkonnan Olstre koolin – ko- Henno Mihkel, Kohvi Evi ja Henno Jaan tullive peremängule õkva Talnast. Paistu kihelkonna mängupäeväl mängust osa. Vana-Vallamaja talun Sultsi külän saive na konksege kartuld võtta. Pilt: Koppel Kati gundi 151 inimest. Viie päevä- ge käiti mängupunkten kokku jide/mängupunkte tagasttõuka- 2830 kõrda. Pihlap Küllike, mine. Eri kante akkaje inimese Mulgimaa Peremängulisi tulli Mulgi- saave omavahel tuttaves, sest maale Villändist, Pärnust, Tar- Peremängul tetäs ütitsit koolitusi. Na piave edimest kõrda ja tust, aga kah Soomest. Üits pe- vaeva nägeme, et külälise ennest jalgrattage reemä kõnel, et temä laits nännu nende man äste tunnes – mõt- telekast Mulgimaa reklaami ja leme äste läbi oma tegemise, ütelnu, et tahap sinna Mulgi- kõneleme lugusit, oma pundige Mulgimaa Peremäng om maale minna, sest sääl om nii tüü-ülesandit jagame. Mudu- üits esieräligumbit sündmu- lõbus ja põnev. ki õpive na ennest internetin si, kos ma ole käinu. Esierä- Mängupäevä ollive tegemist nättäves tegeme – Facebookin nis mõista ma sedä innate, täüs. Suve joosul sai küll pia- sündmusi jagame, Google Maps kuna ole elänu nii linnan ku aigu kik vana aa tüü järgi roo- kaarti tarviteme jne. Peremäng maal. Elme mängupäeväl vit – näituses puude lahkmine om jusku täädmisteruuv. Sii kik võtime ette rasse, a kind- ja lõikamine Mulgi külämuu- avitep neil edespidi kah parem- la sihige pikä rattamatka. seumi man, einäniitmine Mõn- bini äri tetä. Käisime Barclay de Tolly av- nasten, kaalpuiege vii tuumine Näituses om peremängust vakambren, Tõrva linnan, Rimmun, kanasöögi tampmine tuule siibu ala saanu Kärstne Elme koduluumuuseumin, Penujal, kartulevõtmine Vana- mõis, kes nüid egä kõrd anne- Riidaje mõisan ja Mäe-Koa Vallamaja talun, Mulgi korbi ja tusekasti oma ettevõtmiste aal kohvikun. Esieränis tore olli kama tegemine Lillin ja Abjan. vällä panep ja kohvikun söögi- sii kohvipuut, kus pererah- Uvitev ja ariv olli kullete, ku- kaardi seinä pääle sääjäp. vas tiip – võis ütelde kogun- das elu vanast Mulgimaal käis. Üte asja saime sii aaste kah di – söögi- ja joogikunsti. Muduki sai nätä vanu tüüriistu peris selges – sündmuse kõr- Riidaje mõisan tegutsep tub- ja looma meeliteve kah inime- raldemise man om väige tähtis liste kah käsitüüring. Esierä- si – Pika talu lambit käiti pallu asjatundlik müügitüü ek piap nis tore olli kõnelde koha- vaatemen. oleme inime, kes jagap täädust lige akkajide inimestege ja Ütest küllest omgi peremäng nii enne sündmust, selle aal ku uusi põnevit kotussit nätä. reisikaup, mes lasep inimestel ka peräst. Rattamatk olli viil omaette tutvust tetä nende Mulgimaa elämus, sest nõndaviisi sai- kotustege, mida egä päev nätä me Mulgimaa luudust nätä, Mulgi kiil: Ilves Kristi ei saa. Säälsaman om mängul Tarvastu kihelkonna mängupäeväl Mõnnasten tõmmas külärahvas mekki ja sissi engäte. tõine sihk kah: Mulgimaa tegi- Mulgimaa lipu masti. Pilt: Pihlap Küllike, www.kpdisain.eu 10 2 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, oktooberMulgi valla 2020 infoleht

Mulgimaa Arenduskoa uus juhateje om Tuuli McGinley

eptembrekuu lõpuotsast haligu omavalitsuse, juriidilise Ssaati viap Mulgimaa aren- isiku ja FIEde. Liikme saave käiä duskoda ja selle tegemisi arenduskoa kuunolekidel ja õp- Tuuli McGinley, kes om esi pereisel. võruke, a eläp nüid Villändi- maal ja tahap midägi Mulgi- Sia olet nüid paar nädälit tü- maa ääs ärä tetä. hün ollu. Kas olet joba selges saanu, mes siu ehen oodap? Mulgimaal om kaits ülemul- Edimene kige tähtsamb tüü om gimaalist ühendust, Mulgi ennest kigepäält asjuge kurssi Kultuuri Instituut (MKI) ja viia. Peräst sedä saap suurembes tüüs üten miiskonnage Mulgi- Mulgimaa Arenduskoda. Kui Lass om õpjit täüs ja sellest om kuulmeistridel pallalt ää miil. Lassi ihen om Laande Alli. Pilt: Ilves Kristi instituut tegelep päämiselt maa Arenduskoa uvve laani et- mulgi keele ja kultuuri elun- tevalmistemine uvves rogram- oidmise ja edesiviimisege, sis miaas. Mulgi märki om vaja viil mida tiip arenduskoda? tubliste tutvuste. Mulgi märgige MTÜ Mulgimaa Arendusko- tähisteme Mulgimaa kaupa, mes Kultuuriakadeemia da om Mulgi, Villändi ja Tõrva om siin tettu. Märgi kandjit om valla omavalitsuste, MTÜde ja prilla joba 18. ettevõtjide vabatahtlik ühendus, mes avitep meid LEADER-toe- Sia olet peri Võrumaalt ja elät mulgi keele kursusel tuste manu. Sihk om toete selle prilla Põhja-Villändimaal, kandi ärielu, esieränis tilliksit mesperäst võtit nõus Mulgi- ja keskmisi ettevõttit, luvva äid maale tühü tulla? tüükotussit ja oida Mulgimaa Villändimaa om nüid miu kodu ja kik, mes siin tetäs, om miule om rahvast murdu ilust ja rahulikku ümbruskonda. tähtis. Miul om kange tahtmine LEADER-rogrammi mõte om artu Ülikooli Villändi hembele, peris Mulgimaa külle mulke kogukonnast käip õpman selle kandi elu tagast tõugate ja maaelu edesi viia. kultuuriakadeemian tul- ala Villändi linna. mitu inimest. midägi esi ärä tetä. Mulgimaa T MKI ja Mulgimaa Aren- li sügüs siikõrd tõistmuudu, Mulgi keele õpetemise mõte „Me käime Pärnu kogukon- Arenduskoda pakk selle jaos duskoda om oma tegemistege sest sääl saap nüid õppi üli- om kultuuriakadeemian ollu nast viiekeste, ma õhuti kah ääd võimalust. kõvaste seot ja toeteve tõine- kooli tasemel kogundi katte joba ammu, sedä küsisive nii raasike ja saimegi pundi kokku. tõist. Arenduskoa jaos om väige Lõune-Eesti põlist kiilt: võru üliõpilase ku tüüteje. Villändi Oleme joba pallu manu õpnu ja Mida sia enne tennu olet? tähtis mede inimeste aaluuline kiilt ja – edimest kõrda aa- kultuuriakadeemia õppekavade väige rahul. Esiki keeleaalugu Ma ole aastit kultuuri alal tüüten endetäädmine, selle uhkusege luun mulgi kiilt kah. üits sihk om üliõpilaste omakul- om uvitev. Kust me sedä kikke ja mul om suur uvi kultuuri- ja kandmine, au sihen oidmine ja tuurilise endetäädmise edesivii- mudu tääs? Miu latselaits om tarvitemine oma tegemiste man. kunstielu vastu. Selleperäst näe TÜ Lõune-Eesti keele- ja kul- mine, selleperäst passivegi Lõu- väige uvitet mulgi keelest. Ma Ku MKI sihk om oma keele ja ma siin ääd võimalust just sedä tuuriuuringide keskus (LE kes- ne-Eesti põliste keelte kursuse pia ju esi mõistma, et saas kiilt vaimuperänduse oidmine ja ala edesi viia. Mia tahas Mul- kus) om aastit tegutsenu selle siia äste. talle edesi anda. Ku õppejõu saa- edesiviimine, sis arenduskoda gimaa Arenduskoa abige õhute nimel, et edenes Lõune-Eesti Mulgi keele kursuse õppejõu dave meile e-postige materjaale, mõtlep, kudas sedä kikke ärielu inimesi rohkemb loomemajan- põliste keelte õpetemine akadee- om TÜ eesti keele aaluu ja mur- sis ma lase nii papre pääl meie ja maaelu ääs tarvite, ja otsip sel- dusege tegeleme. Kultuur võip milisel tasemel ja oles rohkemb rete provessur Pajusalu Karl ja kigi jaos vällä ja jagame sedä le jaos raha. anda majandusele ulka väärtust mulgi, võru ja setu keele mõistjit peris mulgi Laande Alli ja Ilves täädust oma kogukonna tõiste manu. Mulgimaa kultuur ja aa- ja neid, kes võis neid kiili kah Kristi. mulkege kah, ku na tahave. Ku Kes võive saia Mulgimaa Aren- lugu om ju täis väge, mida saap edesi õpete. Mailma edimene Uutsime kursusele 10–12 me viieksi autuge Villändi poole duskoa liikmes ja pallu neid ja tulep targaste nii kohalige kui akadeemiline võru keele kursus inimest, mes om keelekursuse sõidame, sis joba tii pääl kaeme prilla om? kigi tõiste jaos tarvite. olli Tartun aastel 2001, setu kee- jaos paras. A kirja panni ennest mulgi keeli kõnelde,” sellät Mul- Liikmes saave astu juriidilise le kursus 2017, mulgi keele kur- kogundi 23 inimest. Kedägi usse ke Seltsi Pärnu kogukonna iist- isiku ja FIEdest ettevõtja, kes te- Sia tulet kaugembelt. Kudas sus 2014. Mulgimaal om mulgi taga es jäete ja nõnda tulli VKA vedäje Varimaa Ilme. gutseve Mulgi, Villändi ja Tõrva paistave Mulgimaa ja mede te- kiilt Tartu Ülikooli LE keskuse asjameestel meile kursuse jaos Kursusel saias tuttaves mulgi vallan. Prilla om meil 99 liiget. gemise välläpoole? iistvõtmisege enne õpetet üte- suuremb lassiruum otsi. keele ja kultuurialage, a päämine Miule om Mulgimaa tegemise päevästel koolitustel, a sii om Täädsime, et uvi mulgi keele om iki kiil – lugemine, kõnele- Mes sellest liikmes olekust kasu joba tükk aiga äste silmä akanu. keeleõpmises vähä. Selleperäst õpmise vastu om suur, ja teime mine, kirjutemine. Tartu Ülikoo- om? Sii paistap olevet kant, kos kik tulli astu samm edesi. Sii sügü- nii, et kik uvilise saas tulla. Sep- lin usume, et siastest kursustest Arenduskoa liikme saave olla aig midägi tetäs ja kos mõistetes se saimegi Eesti Rahvakultuuri tembrekuul akanu kursusel käip om kasu põliste keelte allaoidmi- osalise kohaligu elu edesiviimi- suurelt mõtelde. Keskuse Mulgimaa perimuskul- nii TÜ VKA üliõpilasi ja tüütejit se ja edesikandmise man. se man. Ütenkuun tegutseve ko- Küsis Ilves Kristi tuuri toetusmeetme abige viia ku ka ulka muid inimesi väl- Saare Eva, akadeemilise mulgi keele kur- lästpuult ülikuuli. Uvi kursuse TÜ Lõune-Eesti keele- ja kultuuri- suse (28 lassitunni) mulkele lä- vastu om suur ja näituses Pärnu uuringide keskuse nõnamiis

Mulgimaa söögipakja käisive 11.-12. mihklekuu päeväl Peipsimaal, mes olli Eesti söögi- kant 2017. Sii om üits osa etteval- mistemisest, et Mulgimaa võis ennest kah Eesti söögikandis üles säädä. Õppereisi jaos and raha Mulgi Kultuuri Instituut LEADER rojektist „Mul- gimaa võrgusti- kud”. Pilt: erakogu Tuuli McGinley Pilt: Urm Gabriela MulgiÜITSAINUS valla infoleht MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, oktoober 2020 3 11 Kodukohvik Claara sündüsi koroona kiuste Ala rahva rõõmus ik, kes sel suvel Tõrva Alal, sis lüüp esi kah kohvikun Kvalla Ala küläst läbi sõi- käe külgi. Klaire miis Vaido, va- dive, näive kindlaste suurtii nemb poig Raido ja väimiis Kai- veeren ilust maja, mille pääl do teeve neid tüüsit, millele nai- silt „Kodukohvik Claara”. se käsi pääle ei akka. Noorembe Kes sissi ast, sai nii kuuki, poja Kairo tüü olli suvel muru- kohvi ku peris süvvä kah. niitmine. Ku om suurembe tel- misetüü, sis käip mõnikõrd üits Kohvipoodi perenaine Vaher abiline kah. Klaire kõnelep, et kodukohviku Facebookin om olemen mõte tulli tal umbes viis aastet Claara kodukohviku leht, kus tagasi, a sis es ole kohviku jaos andas kik aig täädä, kunas koh- ääd kotust. Kaits aastet tagasi vipuut valla om ja mida para- osteti Ala küllä selle jaos maja. jeste pakutes. Koogi- ja tordi- „Kohviku teime valla 21. juu- pildi om nii ilusa, et meeliteve nil 2020, osaühing Desigree sai inimesi kaugembelt kah Alale luudu nädäl aiga enne sedä, ku sõitma. Klaire ütlep, et kunde- eriolukõrd vällä kuulutedi. Edi- dele om kige rohkemb mok- mene laan olli kohvik aprillikuul ka müüdä Pavlova kuuk, mida valla tetä, a viiruse peräst tulli käias ostman kogundi Tartust Kodukohvik Ala külän suurtii veeren oodap kundesit aaste läbi. Pilt: Vaher Klaire uuta. Nõnda saigi kohvipuut ja Pärnust. Väige äste lääp kah suve algusen valla tett. Enne rüäjuuretisege koduleib, torte sedä teime Facebookin ürituse kitetes. Egäpäevätselt saap osta ja kutseme sedäkaudu inime- suppi, raadi, telli wrappe, täidet si. Sõpru sai muduki suusõnal pannkuuke või Caesari salatit ja kah kutsut ja sedäviisi sii täädus muduki pirukit, saiaksit ja kuu- edesi läits,” sellätep perenaine, ke. Süvvä saap kohapääl või kah kelle ütelust müüdä tõi suvi pal- kodu üten võtta. „Mitu inimest lu tüüd. „A sii kik olli kah väige om ütelnu, et küll om sii oma põnev. Sai ju sedäsi üits ammu- kohvipuut ää – ei pia kunnigile ne unistus teos, muduki pingute kaugele sõitma, et sõpruge koh- tulli kõvaste.” vi juvva ja kuuki süvvä,” rõõ- Claara kodukohvik ei ole üte mustep perenaine. suve ettevõtmine. Kuigi sügüs Ennemb olli Klaire Vaher om kähen, om kohvipoodi usse üle kümne aaste Valga Kutseõp- iki tihtipääle valla. „Talve laani- pekeskusen toitlustuse ala kut- me valla olla kolm päevä nädä- seõpeteje ammatin, a suviti tei lin, nelläbest laubani. Telmise tüüd resturaanen, et kogemusi pääle tii ma iki torte, pirukit, manu saia. Valgamaa Kutseõp- suupistit ja muud siast muul aal pekeskusege tiip ta kuuntüüd kah,” ütlep Vaher. siiamaani, näituses kompveki- Perenaine Klaire tiip esi rüäleibä kah. Pilt: Vaher Kairi Kodukohvikut ütsinde ei koolitusi. tii, Claara om terve pere ette- Perenaise suur suuv om „Kohvikun tahas tetä õpikamb- pakmise mõte om miul kah pä- iki,” usup Klaire ja kinnitep, et võtmine. Tüdär Kairi om raa- edespidi majale terrass manu rit, tillembit koolitusi ja res- hän. Egä asi võtt aiga, a ku om süvvä piap tegeme armastusege. matupidämise pääl ja ku ta om ehite, et saas vällän kah istu. turaaniõdakit. Peoteeninduse tahtmist ja uvi, saap akkame Kohvipoodin käis Ilves Kristi Sammaste Taru Kirikumägi – muistne kivikalme ja kabelikotus lliste kihelkonnan Sam- ma joba ligi kaits tuhat aastet Üte kirve olli sepp enne kalmese aastesaal palutemede surnit kah, Amaste külän Taru talu tagasi. Sellest aast om peri kal- panekut ääsi pääl kuumas aanu päämiselt latsi. maa pääl om muistne kalme- me kige vanembe leiu – ravvast ja katekõrra tagunu, tõisest leiti 2020. aastel ollive välläka- kotus Kirikumägi. Katoliku rõõvakinnitemise nõgla, mida pallalt murtu ja tömbis taotu te- jumise kalme kõrvan nurme aal olli siin pühä Laurentsiuse vällänägemise järgi kutsutes räotse. Tihtipääle es panda üten pääl. Tulli vällä, et viikingiaal ja kabel – tillike puust küläkirik. karjatsekepi nõklus. Kividest tervet asja, vaid selle osa. muinasaa lõpun mateti palutet 1640. aastel om üles märgit, puulsõõr kalme põhjan – jää- Kirikumäel ollu kabelikotus- surnit kivikalme ümmer kah. et rahvas käis selle man pühä- nu kunagitsest kivisõõrist – om sege om seot palanu ja palamede Siit leiti palanu luid, savinõude de aal ohverdemen ja ebausu- peri samast aast, selle kõrvan raudnagla ja ulka ohvremünte. tükke ja tuleriida pääl ollu, va- kombit täitmän. Selleperäst ollu kivirivi võip olla jupp roo- Kabeli man tettu ohverdemis- hel ronksitilkes sulanu avvapa- anti Õisu mõisa valitsejele ma ravva-aa (2.-5. aastesada) Sammaste külä Kirikumäelt leitu test ja pidudest annave tunnis- nuste jäänussit. Õnnetuses tulli kümne riigitaalre suurutse tarandkalme müürist. katekõrra käänet kirves om nüid tust 219 münti, millest kige va- vällä, et maa om ildaaigu tettu rahvi ähvärdusege käsk kabel Kajumise käigun leiti ulka ERMin vaatemises vällän. nemb om 14. aastesaa viimätsest maaparandusetüüdege tävveste Kirves, VM VM 10234:275 A, ärä ävite ja valva, et inimese muinasaa lõpust peri odaot- Viljandi Muuseum, veerändist. Kige rohkemb om segi käänet. Nõnda es saagi tää- sinna kokku ei käis. se, väitsi, obeseriistu ja käevõ- http://www.muis.ee/ rahasit ohverdet 16. aastesaa dä, kudas ollive pantu kalmekivi rude tükke, vüüpandlit ning museaalview/949034 keskpaigast 18. aastesaa aka- (nii leiti buldooserige segi aet 1989. aaste välläkajumise pallu muud. Savipotte killu ja tuseni – Liivimaa sõa, Poola mulla siist), kudas palanu luu näidässive, et katoliku kabel loomaluu om märk kalme pääl võeti üle ja ristiti 1215. aastel. ja Rootsi aal. Kuigi luteri kirik kalmen ollive ja miandse asja om tettu muinasaigse kivikalme süümisest või surnide enge kos- Palutet surnide luu ja tõi- kiild ohverdemise joba Rootsi võisive olla üte matetu inimese pääle. Kalme om ehitet maakivi- titemisest. Palutet surnit mateti se ilma manu pantu asja ollive aal ärä, käiti Kirikumäele viil man. dest: rõuna pääle om neid tuudu kalmese kuni muinasaa lõpuni: puistat kivide vahele. Nii ollive peräst Põhjasõda: kige uvvemb Valgu Heiki, 50–60 cm paksune lade. uvve usu ja kirikide tulekuge kah palanu ja tihtipääle „tape- raha om aastest 1814. Kalme Tartu Ülikooli vana aa uurja Taru Kirikumäele akati mat- keeleti sii komme ärä. Sakala tu” – katik murtu või purus raiut. viirde ja ümmer mateti 16. ja 17. Mulgi kiil: Ilves Kristi 4 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, oktoober 2020 12 Mulgi valla infoleht

MULGI NÄDÄLI LÕPETEMINE KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUSEN L atsele 17. OKTOOBREL II Mul i söö i vestival kell 11 Äätegu lääp meelest Päevä viave meisterkokk Erlis Shönber ja Indrek Palu. Miis lääp mõtsa puid raima. Koer vastu: „Lääp küll. Mia Suur laat, päev läbi ülesastmise, laadamän u, Mul i Toidutii seminar, Saap sääl raasike aiga tüüd tetä, olli oma peremihel ää peni, a apukapsta ja mul ikapsta õpikammer jpm. ku temä manu joosep susi, kes ku ma vanas jäi, saat ta miu ärä Uuri täädust [email protected]. akkap miist palume: „Pästä miut mõtsa.” koerde käest! Paete mu kunnigi- Lääve edesi, saave vana obe- I Mul i raamatulaat kell 11 le!” sege kokku. Mul i kirjavara müük ja välläpanek. Miis mõtlep, kunkottale küll Susi küsüp nüid obese käest, Küsi täädust kristi2205@ mail.com või tel 5344 8176. unt panna. Sõs tulep miilde, et kas äätegu lääp meelest. Obene tal om üits kott üten, ja käsep vastu: „Lääp küll. Mia olli oma Mul i lauluvõisteluse suur lõpukonssert kell 15 allivatimihel kotti karate. Võsa- peremihel ää tüüluum, a ku ma Uute laule edimene rahva ette tuumine, üles astuve Mul imaa Noordeorkester, villem tükipki koti sissi ja miis vanas sai, tõi ta miu ärä mõtsa.” Lõõtsavä ilase, Mul i se äkuur, se äkuur Üits Viis, Anu Taul jpt. seop kotisuu kinni. Selle aa pää- Miis mõtlep, et lääs viil vähä Küsi täädust mki@mul imaa.ee või tel 5885 7355. le jõvvave peni kah mihe manu edesi. Vastu astup rebäne. Pa- Päevä te emisi saap vaadete kah läbi ilmävõr u www.mulk.ee ja küsive, kas ta riimsilmä om juvasik küsüp temä käest kah. Mul i nädälit kõrraldep Mul i Kultuuri Instituut, toeteve nännu. Miis ütlep, et ei ole, ja Rebäne kostap selle pääle: „Ku- Mul i vald, Viljandi vald ja Tõrva vald. koera teeve minekut. das sa, aavikuemänd, üldse koti Miis lasep mõtsapeni kotist sissi ärä mahtusit? Näitä mulle vällä. A ku sii vällä saap, tahap kah, kudas sa sääl ollit!” Mõt- kohe miist ärä süvvä. sakoer tükip jälle koti sissi ja Nalla kah Miis kostap vastu: „Mia miis seop kotisuu kõvaste kinni. pästsi su ärä, kas sii om sul joba Rebäne ütlep mihele: „Otsi nüid Ull pand tarele tule otsa. Kik meelest minnu?” üits ää vemmal!” külärahvas juusk pakild kokku. Mõtsaall kinnitep, et om jah. Miis akkap unti vemmelde- Ull vaates nuka tagast ja õikas: Miis lausup: „Lääme edesi, vaa- me ja rebäne parastep man: „Või „Ku mia ütsinde tuld ürjässi, es teme, mes tõise arvave!” temäl lääp äätegu meelest! Küll tule kennigi appi, a nüid tükide Läävegi. Vastu tulep vana ma talle viil näitä sedä unete- küll puha lämmese!” peni. Miis küsüp temä käest, kas mist!” *** äätegu lääp meelest. Eesti muinasjutt Mulgi miis lääp linna am- matnigu manu ja ütlep, et ta ta- Sääjä sõna õigeste rivvi, sis saat üte vanasõna. Kirjute sii has nime ärä vahete. juti pääle! Ammatimiis sellätep, et sedä Talna mulgi Karksi-Nuia õigeusu kiriku ihen. Pilt: Kivistik Liivi ÜTE MIHE KARUL UNDIL MIHE AGA RAMM ÜTESSA saap tetä küll, a selle jaos piap ARU OM ÜTESSA MIHE OM RAMM ARU MIHE AGA ÜTE. iki tõsine põhjus oleme, nõnda- sama nallavilus sedä tetä. Talna Mulke Selts käis „Mes nime sia sis omale ta- has?” uurip ammatimiis. Karksi-Nuia mulke man „Mia tahas Kuldnokk Kõn- nip,” kostap miis. äälinna mulke seltsi iist- käe pääl tagasi tulla, et rohkemp „Mes? Nalla tiit või? Nalla tii Ruute sissi om ärä paetet 10 sõna, mes kik tähendeve mulgi keeli vedäje ands joba varake- nätä. Kigele olli miilt müüdä mujal, mitte siin oma nimege. P unti. väde täädä, et laanive tulla kõrran kirik siistpuult ja suuvsi- Mis su nimi sis prilla om?” Karksi-Nuia kanti, ku koroo- ve, et saas välläst kiriku repp ja „Mu nimi om Rästäs Joosep. RIIMSILM, SUSI, UNT, MÕTSAALL, MÕTSAPENI, nalaine müüdä lääp. Seltsi torni sein kah ärä remonditu. A ma ole vana miis, sii nimi MÕTSAKOER, VÕSAVILLEM, AAVIKUEMÄND, liikme om enämpest vanem- Näitust „Karksi-Nuia mulke mulle enämb ei passi.” ALLIVATIMIIS, PAJUVASIK. pe inimese, mitmel siit kan- elu pilte pääl” olli laanitu näitä dist peri esivanempe ja mõ- pensiunäre uuten ruumen, a nii *** Otsi vällä! Loe edes- ja tagaspidi, alt üles, ülevest alla ja viltu kah! nelgi meelen aastidetagutse es saa viil valmis ja näituse sää- Kikas trehväs tarre. Näi pis- B L L A A S T Õ M N O R mälestuse. dime üles nuurtekeskuse saali. tikupesä. Astse manu, lei noka- Päälinna mulgi löüdsive lakati- ge ja küsse: «Siga, sa või? Seinä M E L L I V A S Õ V E P Nendel olli kinnel suuv käiä de päält oma sugulisi, tuttavid sihen või?» H U V L D B I K Ä O S M EAÕK Karksi-Nuia kirikun, paiku ja inimesi. *** T R U I U D Ü B K M M Õ nätä Eesti 100. sünnipäeväs tett Saalin olli ruumi pallu ja sai Surnuaiavaht tulep konturi- Ü N M V J O Õ A L K V T näitust „Karksi-Nuia mulke elu viil tõinegi uhke näitus üles säet. se ja ütlep, et tahap ennest tüült pilte pääl”, piate vabadussamba Lille-Astra Arraste tõi oma ko- valla võtta. T Ö G A S U S I U H Ä S man ja süvvä mulke tett Mul- dust vällä kik Karksi rahvarõõva Temä käest küstas, mespe- G R N T M T S V Ä D I A gi putru. Kik nende soovi saive läbi aa – kördi, luusese, amese, räst ta taht ammati maha panna. O Ö P I Õ M B D L Ü B P täidet. üükse, puusapõlle, räti, kaabu, „Mia ei jõvva enämb! Kik E G N M I Ä M P B U Õ E Kiriku manu suure bussige tanu, ehte, kengä ja pastle. Pääle päevä ja üü käi ma müüdä sur- es saa ja inimese pidive kõndme selle pallu raamatit ja pilte Kark- nuaida ja loe „Siin puhkap ...” A A V I K U E M Ä N D N üle tiirimondi kaevat raave. Päe si kandi kultuurielust. Lille-Ast- Ja pallalt mia, ulluke, tii ütsinde G V R I T Ü I K M H T I olli lämme, jahe kirikusaal võts ra kõnel, määndsit rahvarõõvit tüüd!” rahva rahun vastu. Inimese uu- ja kudamuudu kandsive mehe, Ü K I S A V U J A P Ö O distive kirikut ku aaluu kultuu- naise, nooriku vanal aal ja nüid. *** rimälestist ja kullessive selgitust Külälise imestive ja ütlive, et Jänes ast kohvipuuti ja ütel: välläpanekule „Vaimulike ja ko- siast ilust näitust na enne nän- „Mia võta üte kohvi ja saiakse.” Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Üitsainus Mulgimaa guduse osa Karksi kultuuriloos”. nu es olegi. Kaits päevä pääle Sõs läits jänes kemmerguse. Aalehe välläandmist toeteve Eesti Ravakultuuri Keskuse Mulgimaa Selle raasikse aage löüds üits ringreisi kõlist mulke seltsi juht A vahepääl tulli karu ja jõi jä- perimuskultuuri toetemise abinõu, Tõrva, Mulgi ja Viljandi vald. rovva vanast kirikutalituse raa- ja tänäs iluse päevä iist ja ands nesse kohvi ärä. Toimetus: matust oma vanaemä ja vanaesä täädä, et mulke tett Mulgi pu- Jänes tulli tagasi ja küsse e-post: [email protected] laulatse kirjapaneku, mes olli der om iki kige parep. Muduki kurjalt: „Kes miu kohvi ärä jõi?” post: Mulgi Kultuuri Instituut, Leerimaja, tett ilukirjan aastel 1918. Vana- om meil kah ää miil, et meil om, Karu ütel: „Mia jõi! Mes sis Kulla küla, Mulgi vald, 69509 Viljandimaa rovva võts selle televonige üles midä näitä ja pakku. om?” toimendei: Kristi Ilves, tel 5344 8176 ja lubas näitä oma lastelastel. „Mesperäst sa sis saia kõrva Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä. Mitu inimest laanseve viil oma Palu Olga es võta?” küsse jänes tasakeste. Mulgi valla infoleht 13

SAAME TUTTAVAKS Kontserdid Abja kultuurimajas Karksi-Nuia kultuurikeskuse kultuurispetsialist Mae Rae Asusin Karksi-Nuia nates ning nüüd oli aeg laste ja noortega. Kul- kultuurikeskuse kultuu- kodumaale naasmiseks tuurispetsialisti amet on rispetsialistina tööle 1. küps. Olen sündinud minu jaoks uus huvitav oktoobril. Esimesel töö- ja üle kasvanud Tallin- väljakutse. Koostöös tore- päeval võeti mind väga nas Nõmmel, kuid just date kolleegidega annan soojalt ja sõbralikult vas- armastusele järgnedes endast parima, et pakku- tu, mis teeb kohanemi- proovin oma elu sisse da Karksi-Nuias ja Mulgi se ja elukoha vahetuse seada Mulgimaal. vallas põnevaid kultuuri- Võrratu prantsuse-itaalia jazziduo Emile Parisien ja Roberto Negro. kindlasti lihtsamaks. Oman Tallinna ülikooli sündmusi ning rikastada Foto Lauri Sepp Viimased kolm aastat sotsiaaltöö bakalaureuse kultuurivaldkonda uute 5. oktoobril esines Abja kultuurimajas võrratu prant- veetsin elukaaslasega kraadi ning varasemalt ideedega. suse-itaalia jazziduo Emile Parisien ja Roberto Negro, mööda ilma ringi rän- olen peamiselt töötanud kes on Eestis turneel 3.–7. oktoobril 2020 kavaga „Les Métanuits“! „Les Métanuits“ on György Ligeti keelpillikvarteti Karksi-Nuia noortekeskuse noorsootöötaja Mihkel Märtson „Les Métamorphoses Nocturnes“ adaptatsioon klaveri- le ja saksofonile. Selleni jõudsid imelise ümberkirjutus- Olen 20-aastane noor, ja liitusin ka üliõpilaskor- loogia huviringi. ja improvisatsioonitöö käigus Prantsuse uue jazzi kaks kes on pärit Karksi- poratsiooniga Rotalia. Kodulinnas soovin märgilist esindajat ja muusikust visionääri – pianist Nuiast. Lõpetasin 2019. Vabal ajal tegelen muu- arendada noorte võima- Roberto Negro ja saksofonist Emile Parisien. aasta juunis August Kitz- sika produtseerimise ja lusi vaba aja veetmiseks, Kontsert sai teoks koostöös Uue Kontserdi ja Prant- bergi nimelise gümnaa- oma sõbra, Andres Eel- luua neile keskkond, kus suse instituudiga Eestis. siumi. Aasta aega elasin maaga taskuhäälingu- nad saavad tunda ennast LAURI SEPP Tartus, kus asusin õp- te salvestamisega. Koos turvaliselt, olla ettevõtli- pima Eesti maaülikooli Andresega veame noor- kud ja usinad. VOU tantsutrupid lõpetasid toiduainete tehnoloogiat tekeskuses ka helitehno- eelmise hooaja Koomik julgustas noori nalja tegema 25. septembril käis Abja Ari Matti koostööd Co- noortekeskuses külas Co- medy Estonia artistidega. medy Estonia stand up Kõige rohkem meeldis koomik Ari-Matti Musto- mulle tema üritamine nen, kes viis läbi stand up inimesi naerma ajada ja teemalise motivatsiooni- kui see ei õnnestunud, koolituse. Ari Matti alus- ajendas see teda midagi tas koomikuteed Austraa- uut proovima ja välja lias. Tema elukohast üle mõtlema. Ari Matti ette- Koolitants Rahva Lemmiku karika andis üle Sven Soiver. Foto: Lauri Sepp tee oli koomikute pubi aste andis palju motivat- 11. septembril, enne uue hooaja algust, said VOU ja ning ta otsutas, et proo- siooni proovida asju isegi VOU juuniorite tantsijad kokku, et lõpetada eelmine vib stand up´i kolme- Ari Matti Mustonen noori julgustamas ja motiveerimas. Foto: Elle Agar siis, kui alguses midagi hooaeg, mis jäi COVID-19 tõttu lõpetamata. Meenuta- minutiliste etteastetega. lema. Stand up koomiku algstaadiumis. Kanada välja ei tule, isegi kohas, sime eelmise hooaja tantse ning saavutusi. 2019/2020 Esimesed neist ei osutu- tee jätkus Kanadas, kus on üks tema lemmik ko- kus ümbritseb võõrkeel- hooaja saavutused olid: Koolitants Viljandi maakond- nud naljakaks, kuid see Ari Matti esitas oma esi- haks ning talle meeldivad ne keskkond. lik voor, tants “Ületamatu” eripreemia: “Huvitavad ajendas teda üha uusi ja mese täispika stand up´i, sealsed inimesed. Tagasi koreograafilised lahendused heas koostöös” ja edasi- JANEK-JÜRGEN TAMMAI paremaid nalju välja mõt- olles oma naljadega alles Eestisse saabudes alustas pääs rahvalemmiku veebihääletusele. VOU juuniorid Koolitantsul edasipääs piirkondlikusse vooru tantsuga “RIO” ja Kuldsel Karikal: „Tantsurõõmu ja võimsa ener- KUTSUME gia eripreemia”. Kevadel toimunud Koolitantsu Rahva Eakad said uued ruumid sportlikule Lemmiku telesaate võitis Tantsutrupp VOU tantsuga Karksi-Nuia pensionäri- tajale Illikale, kes lubas meil banenud ruumidesse, kus tervisepäevale “Ületamatu”. Kuna kevadel me kokku ei saanud tulla, de ühendus on 22-aastase lahkesti tegutseda ning va- ehitustööd käivad. Asukoht jäi võidetud karika üleandmine sügisesse. Koolitantsu tegutsemisaja jooksul asu- jadusel kasutada inventari on ideaalne: linna keskel, Rahva Lemmik 2020 karika andis meile üle Sven Soiver. nud mitmes kohas: aian- ja tehnikat. bussijaam lähedal, samas Tuhalaane külama- Sündmuse lõpetasime piduliku koogi söömisega. duse ja mesinduse seltsi Soov toimetada omaette majas perearsti vastuvõtt ja ja ja MTÜ Tuhalaane Suur tänu tantsijatele ja neile, kes meile kaasa elasid! ruumides, Luule Rigertase süvenes peale seda, kui apteek. Saanud võtme kät- ootavad kõiki 17. ok- ELLE AGAR eramus, vanas lasteaias ja külastasime Abja päeva- te, lõime ka ise käed külge toobril kell 14 vana VOU tantsutruppide juhendaja alates 2012. aastast Karksi- keskust. Nägime sealseid ruumide korrastamisel ja rahvamaja juurde ühi- Nuia noortekeskuse majas. võimalusi erinevateks te- sisustamisel. sele sportlikule päe- On küsitud, et miks nüüd gevusteks. Nii avaldasi- Kevadest saadik ei ole Näitus „Tagasivaade tantsupidudele” apteegi majas. Oli ju val- megi soovi vallavalitsusele olnud ühiseid kokkusaa- vale. Kavas on erine- lavolikogu oma otsusega omaette ruumide leidmi- misi. 22. septembril toimus vad jooksudistantsid andnud ühenduse kasuta- seks, mis võimaldaksid uutes ruumides esimene – meestele 5 km, nais- da päevakeskuse tegevus- päevakeskuse funktsiooni jututuba. Kohale tuli 30 tele 3 km ja lastele teks noortekeskuse hoone täita. Asja kiirendas vahe- inimest ja mahtusime ke- vastavalt vanuserüh- ruumid, millistest igapäe- pealne segadus noorte- nasti ära. Meie eakad jäid male. Osaleda võib ka vaselt oli võimalik kasutada keskuse ruumide kasutuse rahule, öeldi, et kodune distantsi läbi kõndi- ainult ühte, teisi kord kuus muutmise otsustamises, tunne. Ametlikku avamist des. Lastele toimuvad jututoaks ja koosolekuteks kuhu algavaks õppeaas- me välja ei kuulutanud, erinevad võistlused ja ainult hommikupoolikuti. taks planeeriti paigutada sest päris korras kõik veel Karksi-Nuia kultuurikeskus pakub erilist võimalust mängud vabas õhus. külastada Tantsupeomuuseumi näitust „Tagasivaade Päevakeskuse mõõtu see esialgu lasteaiarühm, siis ei ole. Püüame planeerida Päeva lõpetame pik- kaugeltki välja ei andnud. pikapäevarühm. Pakkisi- ja korraldada oma tegevusi tantsupidudele”, mis viib külastaja tantsupidude aja- nikuga lõkke ääres. Ega me tegemata ka mida- me oma asjad kastidesse vastavalt võimalustele, ar- loorännakule. Näituse erilisteks eksponaatideks on gi ei jätnud: küpsetasime, ja jäime ootele. Piirkonna- vestades inimeste vajadusi Piknikukorv võta ise kolme olulise rahvatantsutegelase, Ullo Toomi, Anna keetsime, võtsime vastu juhi Dmitri Orava sõnum ja soove. kaasa! Raudkatsi ja Alfred Raadiku vahakujud. Vahakujude külalisi, kuid seda kõike rõõmustas, kui ta teatas, et Järgmine jututuba toi- valmistajateks on Ene ja Andres Mänd WAX Stuudio ENN SARV noorte arvelt. Oldud aja vallavalitsus on otsustanud mub 27. oktoobril kell 11. OÜst. Näitus on avatud Karksi-Nuia kultuurikeskuse eest noortekeskuses oleme meid paigutada Karksi- sinises saalis novembri lõpuni. tänulikud tolleaegsele juha- Nuia apteegi valdusest va- OLGA PALU TIINA TOMINGAS 14 Mulgi valla infoleht Tehti sporti ja söödi torti Abja lasteaia tegemisi 25. september algas Hal- jooksurajal oli jalg kerge Abja lasteaed alustas uut õppeaastat toreda jalu- liste koolis tavapäratult. paljudel. Omavaheliseks tuskäiguga noortekeskuse õuele. Tähistasime seal Kuna ilm oli ilus, siis kogu- ärapanemiseks läks isegi teadmiste päeva. Kokku said kõik lasteaia neli rühma. nes koolipere võimla juur- õpetajatel. Kaugushüppes Mängisime ringmänge, viskasime täpsust, tegime de parklasse, et võimelda ja staadionijooksus panid näomaalinguid. Koolieelikute rühmale anti kätte end spordipäeva alguseks oma lennukuse ning kiiru- uued töövihikud ja neid hakati hoolega uurima. soojaks. Vaatamata sellele, se proovile Jaanus Ermits Pärast pidasime pikniku, juurviljade ja puuvilja- et 9. klassil oli algamas ja Riina Linaste. dega. Isu oli väga hea, külas käis abivallavanem, loovtööde kaitsmine, olid Päevale pani punkti tra- kes tervitas õpetajaid ja lapsi, soovides ilusat aastat üheksandikud nõus usi- ditsiooniline kooli aasta- kommikotiga. nasti kaasa lööma. Mirell päevajooks, mis sai alguse Teine pikk nädal oli meil õuesõpe. Iga päev läksime Eiche eestvedamisel said Halliste söökla eest ja lõp- varakult õue, kuna oli soe ja õues palju tegutsemist. kondid reipa muusika pes kooli juures. Esimese- Joonistasime, õppisime loendamist tammetõrudega, saatel lahti väänatud. na finišeerus Tauri Meel, mängisime palju liikumismänge. Pähklikeste rühm Sõna oli ka liikumisõpe- teisena Simo Tollimägi ja riivis ise juurviljadest salatit, mis õues maitses ime- tuse õpetajal Leo Liiberil, 1. klassi Hanna palli viskamas. kolmandana Kiur Kadarik. liselt. kes andis Karksi–Nuias Tüdrukutest olid kõige Sel aastal tahtsime ka vanavanemaid üllatada. Iga toimunud Viljandimaa väledamad jalad 6. klassi laps joonistas kaardi ja toimetas selle oma mamma- koolinoorte murdmaa- Anete-Ly Põdral. Tore, et le ja taadule. Pähklikesed käisid Henri vanaema jooksul võistkondlikult rajal oli ka lastele kaasa- juures tööl vaatamas, mida päevakeskuses tehakse. III koha saanud tublidele elajaid. Huvitavat oli palju: kangasteljed, savitöökoda ja sportlastele üle karika. Euroopa spordinädalal veel muudki. Eelmisel aastal tähis- jooksis meie kooli 16 last Sügise algust tervitasime mängupeoga „Otsime tasime oma kooli 145. Viljandis heategevusli- sügist“. Mäng algas sellega, et õpetaja Tiia ilmus sünnipäeva. Ei jäänud Aastapäevajooksu favoriidid teel finiši poole. Fotod: Peeter Jürgenson kul teatejooksul ning 29. välja, värviline kui sügispuu. Lugesime luuletuse sünnipäevatort sööma- septembril Abjas peetud ja siis läks iga rühm sügist otsima. Tore jalutuskäik, Tuga omatehtud maitsvat ti juures läks poiste va- ta ka 146. sünnipäeval. orienteerumisest võttis osa igaüks leidis midagi, mis tema arvates meenutas küpsisetorti. hel tihedaks rebimiseks. Peale võimlemist ja enne kogu kool. sügist. „Liikumine teeb tugevaks,“ – selline on ka Ilm oli ilus, õpilastel tuju Nii tuli üle nelja meetri spordipäeva võistlusalasid ANNELI MERILA meie lasteaia moto. Käisime Abja gümnaasiumi hea, nii tulid ka tulemused hüppeid järjest ja järjest. pakkus koolikokk Leeve Halliste põhikooli õpetajan uuel staadionil, kus jooksime, hüppasime kaugust ja head. Kaugushüppekas- Ka pall lendas kaugele ja viskasime palli. Kõik lapsed püüdsid väga ja päeva lõpuks said aukirja ja ilusa punase spordikoti. Kuu lõpetas mihklipäeva näitus. Koos vanematega Läksime omadega rappa tehti huvitavaid seadeid nii juurviljadest, lilledest Halliste põhikooli 1.–3. klass meisterdas loodus- –kõigest, mis sügisel saadaval. klassi õpilased osalesid likest vahenditest raba- Septembrikuu möödus meil väga tegusalt. Hoiame õppeprogrammis „Läh- kolli. Tagasiteel korjasid pöialt, et oleme terved ja rõõmsad. me rappa marjule“, mis lapsed oma ämbrikesse Kõike head soovivad Abja lasteaia Pähklikeste kestis kolm tundi. Ühes- mustikaid ja pohli, mil- rühm. koos läbisime Teringi raba lest hiljem valmistasid VIIVE NIINEMÄE laudtee rabasaarele. Pro- toormoosi. Parklas ootasid jektijuht Ly Laanemets meid soojad pannkoogid, rääkis huvitavaid lugusid millele sobis suurepära- Õisu ja Halliste laste- seal elavatest loomadest selt endatehtud moos. ning tutvustas taimi. Iga aia ühine matkapäev Ly Laanemets jutustas õpilastele põnevaid lugusid ja tutvustas loodust. Foto: Inga Tiirats Üle-eestilise spordinädala raames korraldasid Õisu ja Halliste lasteaia õpetajad ühiselt matka Õisu Põr- Meeleolukas õppekäik guoru matkarajale. Lapsed said üksteisega tuttavaks, Suurepärane sügisilm sõjatehnikat. lahendasid mõistatusi, said teadmisi metsloomade meelitas 5. klassi õpilasi Õpilastele pakkus huvi kohta ning nägid ürgset loodust. Puhkepeatuses klassiruumist välja õp- vibulaskmine, paadisõit olid kosutuseks tervislikud ampsud. Eesti Olümpia- pima. ning võimalus mängida komiteelt olid kõigile osalejatele kingiks sussikotid. Ka sel õppeaastal vii- läbi erinevaid olukordi, Oli igati vahva ja meeldejääv päev ning kindlasti sime oma ajalootunni mis sõjas ette tulid. Saadi plaanime selliseid toredaid ühiseid ettevõtmisi ka läbi Jõgevestel Käre talu teada ajaloost ja veeta edaspidi. maadel, mis on olnud II tore ning õpetlik päev Liikumisnädalal korraldas Halliste lasteaed ring- maailmasõja tallermaaks. sõprade keskel. käigu ümber Halliste järve ning osales Halliste põ- Kaunil Emajõe kaldal INGA TIIRATS hikooli korraldatud Õunajooksul koos algklasside laiuv mets peidab endas Halliste põhikooli õpetaja lastega. Õisu lasteaia lapsed tegid vanavanemate punkreid, kaevikuid ja päeva eel väikese matka rühmakaaslase Aksli vana- Osalejad mänguks valmistumas. Foto: Inga Tiirats ema juurde, kus nägid miniküülikuid, koeri, kasse, vutte ja merisigu. Septembrikuu põnevad matkad ja aktiivne liiku- Abja gümnaasiumis levis mulgi toitude aroom mine on igati tore algus alanud sügisele. Rõõmsat ja sportlikku sügist kõigile! Neljapäeval, 17. septemb- Abja gümnaasiumis kolm vam kaasa haarata. Lähe- arutlustega. Aeg lendas ül- KRISTEL LEISNER ril saabus Abja gümnaa- mulgi toidu töötuba, mis malt tutvustas ta ka uuemat latavalt kiiresti - peagi oli ka MARE KUUR siumisse taas külla Piret olid mõeldud 10.–12. klas- toodet nimega „Kõhukas“, toit valmis. Leskova, OÜ-st Ää Süük, kes sile, ning kõik õpilased said mis sisaldab peamiselt kui- Töötuba aitas meil mõista, tuli gümnaasiumiõpilastele söögitegemisel kaasa lüüa. vatatud mulgi putru ning kui põnevad on mulkide õpetama, kuidas valmista- Enne kui suundusime üht mulgi kapsast. kultuuriline taust ja tra- da mulgipärast toitu. Seal- õiget mulgi einet valmista- Seejärel pöördusime õp- ditsioonid ning samas, kui hulgas saime praktiseerida ma, tutvustas Piret ennast pekööki, kus saime usinasti tähtis oleks seda veel edasi mulgi pudru ja kamapallide ning kõneles mulgi toitude kokkamisega pihta hakata. kanda. Peale selle saime ka tegemist. Projekti “Noo- ajaloost, nende nimedest, Iga kätepaar sai endale so- maitsva ning hästi toitva red teevad ise mulgi toitu” aga ka oma ettevõttest Ää biva ülesande, et olla toidu- koostöös valminud kõhu- rahastati Eesti Rahvakul- Süük OÜ. Ettevõte toodab palade valmistamisel abiks. täie. tuuri Keskuse Mulgimaa kuivatatud mulgi palasid, Töist keskkonda vürtsitati KADRI ARIA, XII klass pärimuskultuuri toetamise mis on pakendatud topsi- huvitavate faktide, sõbrali- OLDEN PUNA, XII klass meetmest. Kokku toimus desse, et oleks neid muga- ke nõuannete ja erinevate Halliste ja Õisu lapsed Õisu Põrguoru matkarajal. Foto: Kristel Leisner Mulgi valla infoleht 15 KUHU MINNA

ABJA KULTUURIMAJA 2.–30.11 raamatunäitus „Eesti kaunimad raamatud“ LILLI KÜLAMAJA Sept.-okt. I korruse fuajees Mika Aimi fotonäitus 5. – 30.10 raamatunäitus „Nukitsa auhinna saanud raama- 18.10 kell 17 filmiõhtu “Tänava vaist” tud“ Halliste põhikoolis 25.10 kell 17 filmiõhtu 13.10. kell 18 Täiskasvanud õppija nädala tunnustusüritus 2. – 30.11 raamatunäitus „Hakkame santima“ Halliste põhi- 23.10 kell 18 Lilli küla koosolek 15.10 kell 18.30 Mulgi keele kursus koolis 23.10 kell 10 koolituspäev „Teismeliste psühholoogia noor- MULGI KÜLAMUUSEUM tega tegeleva spetsialisti töökeskkonnas” KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS Näitus „Aeg ei peatu“. Kellad erinevatest ajastutest. 24.10 Eesti rahvamajade päev. Rahvamaja on kogukonna 1.–31.10 E–N 9–17, R 9–15 fotonäitus Erik Hunt „De Visu“, Muuseum avatud kokkuleppel tel 520 4205 mõistes üks olulisemaid kohti, kus inimesed kokku saavad, oma silmaga, II korruse fuajees tegeletakse erinevate huvidega – seeläbi hoitakse elavana 14.10 kell 18 Vabariigi pillimehe Juhan Uppini kontsert. MÕISAKÜLA KULTUURIMAJA ja arendatakse edasi kohalikku kultuurielu. Saab näha köö- Piletid 7.- / 10.- 15.10 kell 15 väljakuulutatud Tšernobõli veteranide gipoolt – teeme ettevalmistusi õhtuseks juubelipeoks. 16.10 kell 20 Oma maja 16. Esineb ansambel Lüü-Türr, kokkuksaamine jääb ära 16.10 kell 19 EHH- teatri komöödia „ Unelmate laps“ pääse 29.10 kell 17 Meelespea klubiõhtu tantsuks ansambel Parvepoisid, Piletid 6.-/8.- 6.-, ennem ja pärast etendust avatud Teatrikohvik 29.10 kell 18.30 Mulgi keele kursus 17.10 kell 11 Mulgi nädala lõpetamine, II Mulgi söögi vesti- 01.10 kell 17 Rein Rannapi multimeediaetendus 23.10 kell 18 Mõisaküla raamatukogu kutsub kultuurimajja val ja toidulaat, Mulgi raamatulaat. „Ikka ja alati …“ Pääse 7.-/5.- (soodus) Jutu- ja muusikaõhtu. Esinevad Piret Päär ja Kulno Malva kell 15 Mulgi lauluvõistluse lõppkontsert 24.10 11–15 Eesti rahvamajade päev. Rahvamaja on kogu- 21.10 kell 18 mälumäng, korraldaja Enn Kauber ABJA PÄEVAKESKUS konna mõistes üks olulisemaid kohti, kus inimesed kokku 22.10 kell 18 Oma Maja 16. Kultuuriloojate auraamatusse Esmaspäeval kell 13 jututuba saavad, tegeletakse erinevate huvidega - seeläbi hoitakse kandmine Teisipäeval kell 12 saviring, juhendaja Lea elavana ja arendatakse edasi kohalikku kultuurielu Kolmapäeval kell 16 käsitööring 24.10 kell 13 laulukonkurss „Mulgi Lõõrike“ Rahvamajade päeva kava: Neljapäeval kell 10 erihoolekanne, igapäevaelu toetamise 24.10 kell 12 Eestimaa rahvamajade päev kell 11–14 avatud Pannkoogid Moosiga kohvik teenus 25.10 kell 12 Pühapäevased kohtumised. Rauno Kalda kell 12 koguperefilm SIPSIK pääse: 5/3.50, enne filmi Reedel kell 13 kokandusring „Nahkhiirejutud ehk aasta loom 2020“ võimalik värvida pilte Sipsikust Iga kuu teisel teisipäeval, kell 12 toimub Lõuna-Mulgimaa 1.–29.11 E–N 9–17, R 9–15 Karksi noorte kunstistuudio kell 14 komöödia Salmonid 25 aastat hiljem, (filmis osaleb Puuetega Inimeste Ühingu kokkusaamine näitus, I korruse fuajees meie oma Mõisaküla tüdruk Karolin Jürise!) Pääse: 5.-/3.50 Info päevakeskusest või tel 521 0315. Ootame huvilisi 1.–30.11 E–R 9–17, R 9–15 näitus „Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud“, II korruse fuajees. MÕISAKÜLA RAAMATUKOGU HALLISTE RAHVAMAJA 8.11 kell 12 isadepäeva tähistamine 16.10 kell 11 külla tuleb Mika Keränen 13.10 kell 11 õpituba „Kasutatud riiete disainimise väikesed 9.11 kell 10 mardipäeva tähistamine 23.10 kell 18 tähistame rahvaraamatukogu 110. sünnipäeva nipid“. Tasuta 11.11 kell 19 Mulgi mälumängu II etapp jutuõhtugakultuurimajas. Külla tulevad Piret Päär ja Kulno 13.10 kell 17 avatakse rändnäitus „Veelinnurahvas. Lennart 14.11 kell 8 laat kultuurikeskuse ümbruses Malva Meri filmirännakud 1969–1988”. Näituse avab ja lähemalt 14.11 kell 18 tantsuõhtu, esineb ansambel Mait&Margus 20.10 kell 12 ettelugemispäev räägib külaline MTÜ Fenno-Ugria Asutusest. Näitus jääb Bänd 1.10–31.10 raamatunäitus „ Õpime vaatama – Edgar Valteri üles oktoobri lõpuni. 91. sünniaastapäev“ 13.10 kell 19 soome-ugri teemaline filmiõhtu. Dokumen- KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU 1.09–31.10 raamatunäitus „PUULASED JA TOHTLASED taalfilmi „Suguvõsa“ vaatamine. Käsikiri: Mart Meri, Mart 19.10 kell 10 kohtumine kirjanik Kristina Ruderiga Andrus Kivirähk 50“ Rannut, rezissöör Mart Taevere 20.10 kell 11 ettelugemispäev „Minu vanaisa nägi, kuidas 1.10–31.10 raamatunäitus „Seened toiduks ja silmailuks“ 14.10 kell 19 VIII Mulgi mälumäng kerkis Munamägi …“ 22.10 kell 15 kangastelgede õpituba Laste raamatuklubi „Rääkivad read“ TUHALAANE KÜLAMAJA 24.10 tähistame rahvamajade päeva 21.10 kell 11 Mosaiigi töötuba. Juhendab Aleksandra Vahter 17.10 kell 14 sportlik tervisepäev 25.10 kell 13–15.30 õpituba: „Kasutatud rõivaste disainimise Bonifatiuse Gildist UUE-KARISTE RAHVAMAJA väikesed nipid“. Tasuta. 23.10 kell 11 Martsipani töötuba. Juhendab Viljandi Pere- 21.10 kell 17 Klubi 60+ leivapäev ja hoidiste degusteerimi- 27.10 kell 15 kangastelgede õpituba pesa mängujuht Anu Sild. Töötoa käigus toimub arutelu ne. Külas Päästeameti Lõuna Päästekeskuse ennetusbüroo 1.11 kell 13–15.30 õpituba: „Kasutatud rõivaste disainimise martsipani teemal ning iga osaleja saab valmistada kolm vanemspetsialist Eda Mõim väikesed nipid“. Tasuta. erinevat toodet, mille saab koju kaasa! 12.11 kell 17 Klubi 60+ ja kapelli UKAAS 5. sünnipäev 3.11 kell 15 kangastelgede õpituba. Registreerimine õpitu- Eelregistreerimine tel 435 5526, e-post: [email protected] 25.11 kell 18 kaminaõhtu „Uue-Kariste mõis 225” badesse: [email protected] või tel: 5886 1997 1.–31.10 näitused „Õnne valem“ ja „Tujud ja tunded“ Iga kuu 2. teisipäeval kell 14–15 laenutab Halliste raama- HALLISTE RAAMATUKOGU 10.10–31.12 näitus „Soome-ugri kirjandus“ tukogu raamatuid ja kohal on piirkonna sotsiaaltöötaja 1.–28.10 raamatunäitus „Üksi teiste seas“ 2.–30.11 näitused „Island – vulkaanid, jää ja geisrid“ ja Monika Erreline. Info tel 5348 2842 1.– 31.10 raamatunäitus „Mulgimaa ja mulgi kiil“ „Poiste maailm“

TASUB TEADA KOGUDUSTE TEATED HALLISTE PÜHA ANNA KIRIK HALLISTE PIIRKONNA HUVIRINGID 2020/2021 25.10 kell 14 jumalateenistus armulauaga HALLISTE RAHVAMAJA UUE-KARISTE RAHVAMAJA 8.11 kell 14 jumalateenistus armulauaga Esmaspäev kell 16.30 Merru noortetuba, juhendaja Meritar 22.11 kell 14 jumalateenistus armulauaga Võro 2 x kuus 1. ja 3. esmaspäev kell 15 kodulooring, juhendab Koguduse õpetaja praost Marko Tiitus (ristimine, laulatus, matus, Teisipäev kell 13 memmede tantsurühm Sõsare, juhendaja Sirje Õruste hingehoid, piht), tel 5341 3394, e-post: [email protected] Anu Kangur 2 x kuus 2. ja 4. esmaspäev kell 12 käsitööring, juhendab Juhatuse esimees Made Kotkas, tel 5661 6797 Kolmapäev kell 15.15 show-tantsurühm Aerodünaamilised, Lembi Tani Veebiinfo: www.facebook.com/Halliste Püha Anna kogudus juhendaja Laine Pedaja Teisipäev kell 15 kapell UKAAS, juhendab Eha Lihtne Täname liikmeannetuste ja toetuste eest! Annetused EELK Neljapäev kell 18 naisrahvatantsurühm Hanna, juhendaja Kolmapäev kell 16 ravivõimlemine, juhendab Anu Liesment Halliste Püha Anna koguduse nimele saad teha pangas SEB Anu Kangur 1 x kuus kell 17 klubi 60+ (2021. aastast iga kuu viimane EE881010302007156001 või koguduse nõukogu liikmete kaudu. Pühapäev kell 10.30 idamaiste tantsude tantsurühm Hürrem, teisipäev kell 17), juhendavad Leili Tšernõšova ja Heiki Alp juhendaja Kristina Tukk Täiendav info telefonil 5348 2842 KARKSI PEETRI KIRIK Täiendav info: [email protected] või 1.11 kell 14 jumalateenistus armulauaga. Kohvilaud. tel 5886 1997 Oodatud on ka uued huvilised! Ringide ajad võivad muu- 15.11 kell 14 jumalateenistus armulauaga. Kohvilaud. tuda. Jälgi lisaks Halliste rahvamaja Facebooki lehte! 29.11 kell 14 esimese advendi jumalateenistus armulauaga. Kohvilaud. KAARLI RAHVAMAJA Palume võtta ühendust õpetajaga (ristimine, leer, laulatus, matus, piht) tel 521 2518 või e-posti teel [email protected]. Esmaspäev ja neljapäev kell 19 segarahvatantsurühm Turel, Koguduse a/a nr. EE401010302010444001 juhendaja Mai-Triin Kõrgeperv Teisipäev kell 18 naisrahvatantsurühm Särts, juhendaja Kai Lindora laadale 28.oktoobril. MÕISAKÜLA KIRIK Kannistu Kolmapäev kell 16 Merru noortetuba Õisu külatoas, juhen- 18.10 kell 14 jumalateenistus, õpetaja Arvet Ollino daja Meritar Võro Buss väljub Viljandist. 1.11 kell 14 jumalateenistus (hingedepäev, usupuhastuspüha), Kolmapäev kell 17 naisansambel Rosin, juhendaja Ruth Peatused Abjas, Karksi-Nuias õpetaja Villu Jürjo Mõttus ja teele jäävatest kohtadest. 15.11 kell 14 jumalateenistus, surnutemälestuspüha ja igavikupüha, Neljapäev kell 17.30 käsitööring, juhendaja Margit Ojaloo õpetaja Arvo Lasting. Alati on kaetud armulaud. Üle pühapäeva kell 11 Mulgi segakoor, juhendaja Kristjan Täpsem info ja eelregistreerumine Koguduse õpetaja Arvo Lasting, elukohaga Tõrvas, Õmblus lehel www.maaelureisid.ee tel 524 9654; [email protected] Täiendav info: [email protected] või või telefonil 5029006 tel 5625 9772 16 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht

Õnnitleme uusi vallakodanikke ja nende vanemaid 1. NOVEMBER EMILIE LUSIS 86 17. NOVEMBER TAMARA LEPPIK 85 3. NOVEMBER VLADIMIR OSSIPOV 70 17. NOVEMBER SALME KINNAS 90 8. augustil sündis Reelika 3. NOVEMBER EHA KURVITS 82 18. NOVEMBER MALLE MÄNNISTE 84 Luhaääre ja Peedu Pajunurme 5. NOVEMBER AIVE JAAKSON 70 18. NOVEMBER LINDA JALLAI 85 perre poeg GREGOR 5. NOVEMBER SILVIA KREEVS 86 18. NOVEMBER ALIIDE-ENDLA TIIVEL 86 6. NOVEMBER LAINE SOOSAAR 83 18. NOVEMBER ALISE HALLIK 98 20. septembril sündis Merili Raua ja 6. NOVEMBER VELLO KARU 84 19. NOVEMBER LINDA LÄLL 86 Rail Kuusiku perre tütar ALISSA 6. NOVEMBER LEHTI GLOTOV 85 20. NOVEMBER HILJA TOOME 81 7. NOVEMBER VIRVE SAAREMÄGI 70 20. NOVEMBER ELVI MOOSES 84 7. NOVEMBER NIINA ŠALKINA 70 20. NOVEMBER IJA VAGLAOTS 86 8. NOVEMBER ANNA KUUSK 88 20. NOVEMBER MARIE RIIET 86 9. NOVEMBER AINO-SIRJE NOOP 80 21. NOVEMBER AINO TAMMISTE 89 10. NOVEMBER LEIDA STEINER 81 22. NOVEMBER JUHAN REBANE 86 KÜTAMEKÜTAMEKÜTAME TOAD TOAD TOAD SOOJAKS! SOOJAKS! SOOJAKS! 10. NOVEMBER MAIE AASNA 83 23. NOVEMBER HEINO REINBACH 82 KvaliteetseteKvaliteetseteKvaliteetsete ja energiasäästlike ja energiasäästlikeja energiasäästlike õhksoojuspumpadeõhksoojuspumpade müük müük ja paigaldus. ja paigaldus. 10. NOVEMBER ELLI VIIRES 83 23. NOVEMBER LEHTE HUNT 91 õhksoojuspumpadeTeostame objekti müük ülevaatuse ja paigaldus. ja leiame Teostame objekti ülevaatuse ja leiame 10. NOVEMBER TAMARA RAJAMÄE 83 24. NOVEMBER AARE LUIK 70 Teostame objektisobivaimasobivaima ülevaatuse lahenduse. lahenduse. ja leiame Mulgi valla piires transport tasuta! sobivaimaMulgi valla lahenduse. piires transport tasuta! 10. NOVEMBER ELVINA PORILA 92 24. NOVEMBER VALENTIN TIHOMIROV 82 Mulgi Küsivalla pakkumist: piires transport [email protected] tasuta! Küsi pakkumist: [email protected] 11. NOVEMBER REGINA LAPUN 83 24. NOVEMBER MILJA MALVERE 86 Küsi pakkumist: [email protected]õi helista: 557 49 94 Või helista:511 55785 83 49 94 12. NOVEMBER EHA LIHTNE 70 25. NOVEMBER MARJE KUUSE 81 Või helista: 557 51149 9485 83 12. NOVEMBER ELLA RIGOLT 92 25. NOVEMBER ELVE TOODO 84 511 85 83 13. NOVEMBER LIIDIA SADULSEPP 85 26. NOVEMBER AIME SOOTS 87 13. NOVEMBER JAAN METTUS 88 26. NOVEMBER HELJU ROSENBERG 88 13. NOVEMBER LISETE LOHU 93 27. NOVEMBER TIIU MEDIJAINEN 81

Teeme eramute ja 14. NOVEMBER ENDEL LAAS 81 27. NOVEMBER TIIU LELLE 81 kortermajade katuse-, 14. NOVEMBER ERNI USIN 86 28. NOVEMBER RITA VORPA 81 fassaadi-, sokli- ja 14. NOVEMBER ELVI KÜTT 88 28. NOVEMBER ILME KOHV 82 üldehitustöid 15. NOVEMBER JAAN HUNT 75 29. NOVEMBER ILMAR ROSENBERG 90 Tel 5381 9121 15. NOVEMBER ÜLO PEHME 89 30. NOVEMBER VAIKE KASK 75 15. NOVEMBER VAIKE-JOHANNA JÜRISE 92 30. NOVEMBER VIRVE SÜLD 87 16. NOVEMBER VALLIJA HERMINE ŠMIDTE 95 30. NOVEMBER LEILI-ASTRID NÕMM 88 KVALITEETNE KORSTNAPÜHKIMISTEENUS 17. NOVEMBER KALEV MARTSIK 70

Karksi-Nuias asuv 1. novembril kell 17 Aleksander Dobrus puidutööstuse ettevõte Kehtiv kutsetunnistus Tel: +372 50 64 051 AS Textuur otsib seoses teise Rein Rannap „Ikka ja alati …“ Väljastame teostatud tööde akti Email: [email protected] vahetuse käivitamisega Rein Rannap – omanäoline ja isikupärane helilooja TOOTMISTÖÖLISI ning pianist on taas saanud valmis hulga uusi uude moodsasse puitkomponente tootvasse muusikapalu ja pannud neist kokku hingekeeli vabrikusse. puudutava kava. Aeg möödub ja riivab nii mõnda, Nagu ikka, ei eelda Rannap kuulajailt muusikalist eriharidust, kontsert sobib CV palume saata [email protected] või võtta suurepäraselt nii klassikalise kui kerge muusika austajaile. Muusika on lihtne, elu viib paljugi käest. ühendust tootmisjuhiga telefonil 517 5485. Aja õigus on võtta ja anda, põhiliselt rahulik ja mõtisklev, kohati ka tantsisklev – kõlaliselt lähedane kuid mälestus on jääv... tänapäeva popile või filmimuusikale. Kui viimased 150 aastat on tõsine ja kerge muusika arenenud eraldi, kohati lausa vastandlikult, siis Rannap kutsub neid taas kohtuma ja sulanduma. Nii plaadil kui kontsertidel lisanduvad klaveri MÄLESTAME kõlale eelsalvestatud elektroonilised helid ning muusikat toetavad lugude jaoks valminud videod (autor Laur – Leho Kaljumets). Lisaks heliplaadile on ROBERT JÄNES EVI PUGAL kontsertidel saadaval ka noodikogumik kõigi kavas kõlavate paladega. 26.02.1961–8.09.2020 6.02.1943–15.09.2020 LAURI SEPP JAAN AASA URVE HEIL Müüa söögikartulit 28.12.1924–9.09.2020 12.10.1956–16.09.2020 5 € / kott (16 kg), samuti saadaval ka RUUDOLF PILL ANNE TAUTS köögivilja – porgandit, 11.05.1942–10.09.2020 19.03.1949–25.09.2020 kaali, peeti, kapsast

VOLDEMAR SEKSTELO Info: Piiri talu, Karksi-Nuia, Lilli tee 12, tel 510 1491. 25.05.1946–14.09.2020 Ostan nõukaaegseid õhumullidega Tarbeklaasi vaase. Tel 5677 0569.

Kutselise korstnapühkija teenus Mulgimaal. Mu gi Sõna Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus Küttekollete ja korstnate puhastamine, aktide väljastamine ja küttekollete remont. Henno Sarv, Koostajad: tel 511 2511, Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel [email protected] [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526