Nr 1 (12) JAANUAR 2019 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht

Imelised inimesed meie ümber! Mulgi vallavanema kõne -Nuias Möödunud sügisel kaks nädalat ning ühel ilu- pöördus minu poole Õisu sal kolmapäeval memmede Head Vabaduse teel osalejad, lasteaiakasvataja Lilli pisi- proovi oodates, tuli uksest kaasteelised. Lp Meelis Kiili, kese murega. Nimelt ta oli sisse Lembi ja teatas, et temal saanud lasteaiale kaltsunuk- on 24 kostüümi kaltsunukku- kaitseliidu ülem ke, kuid rõivaid neil seljas dele valmis. Üllatus missugu- polnud. Nende mõte ning ne ja kui meeldiv! Küsides, et Punaarmee poolt oli 1919. aasta alguseks vallutanud ligi palve oli leida inimene, kes kui palju aega tal selle kõige 2/3 Eestimaast. Eesti rahvaväed peatasid Punaarmee edasi- nukkudele õmbleks rahva- peale kulus, tuli vastuseks, et tungi 1919. aasta alguses ja 6.– 7. jaanuaril 1919 algas Eesti rõivad selga. Idee oli väga ühe päeva sain Tartus ka ikka rahvaväe vastupealetung. Täna 100 aastat tagasi 6.jaanuaril hea ning lubasin rääkida rah- käia ja vahel süüa. vamajades taidlejatele edasi. Nüüd kaunistavad ime- algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal. memmede rühm ilusates rahvarõivastes kalt- Eesti rahvaväe poolt vabastati lõunas Kärstna ja Taagepe- küsis palju küsimusi ning sunukud Õisu lasteaeda! ra mõis. Tihtipeale käis mõisate ülevõtmine käest kätte soovis nukku näha. Muidugi Aitäh Lembi! Leidub ime- Punaarmee salkade ja Eesti rahvaväe üksuste poolt mitu mina unustasin mannekeeni lisi inimesi! korda päevas. Eesti rahvavägi liikus edasi ning vabastati järjepidevalt maha. Õnneks Deily Tatar Karksi ja Nuia, 9. jaanuaril Jõgeva ja Ruhja. Kitsarööpalisel ühel tublil Õisu elanikul ning Kaarli ja Halliste raudteel tegutsesid soomusrongid ja toetasid nii meestega rahvatantsijal Tiial oli meeles rahvamaja juhataja kui tulejõuga Eesti rahvaväe pealetungi Mõisaküla, Abja, nukk näidata tuua. Möödus Rahvarõivastes kaltsunukud. Foto Deily Tatar Halliste-Õisu ja Ruhja-Valga suunal. 25. jaanuaril 1919 nimetas sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Soome kindral Martin Wetzeri Lõunarinde ajutiseks juhatajaks. Näiteks Lõunarinde Mõisaküla gruppi kuulus 6. jalaväe- Mõisaküla noortekeskuses valmistati polgu üks pataljon, kaks soomusrongi ja 2 (kaks) 57 mm suurtükki. Praeguses Mulgi vallas, nii Halliste kihelkonnas kui vaprusehelmeid vähihaigetele lastele ka Karksi kihelkonnas, jättis Vabadussõjas oma elu Eesti Detsembrikuu viimase nä- Vabariigi loomisel inimesi, kelle nimed on austusega jääd- dala reedel said noortekes- vustatud mälestustahvlitel vallamajade ja kultuuriasutuste kuses kokku kohalikud seintel ja mälestusmärkidel. käsitöölised ja noored, et Täna seisame Karksi-Nuias 6. septembril 2008 taasava- teha aasta lõpus veel üks tud mälestussamba juures Rahumäe kalmistu ees. Sammas väike heategu Juta Jalaka on püstitatud nende Vabadussõjas langenute auks, kes juhendamisel. on pärit Karksi kihelkonnast. 1936 aasta 23. juunil sam- mas avati. 16.juunil 1941 sammas purustati, 6. septembril Kõik sai hoo sisse 4. det- 2008 avati see taas. Samba taastamine toimus Vabadussõja sembril kui „Ringvaade“ Mälestamise sihtasutuse eestvõttel, esimees Heiki Arro, näitas videokatkendit väi- Muinsuskaitse Seltsi, Kaitseliidu ja ja teiste seltside abiga ja kesest Sandrist, kes põdes kodanikualgatuse korras. Eelmise samba looja oli skulptor rasket haigust. Saksamaal ravil olles sai alguse Sandri Martin Saks, fotode põhjal taastasid samba kiviraidur Arvo vaprusehelmed, kus igal Asu ja skulptor Hannes Starkoph. Suure märkimisväärse kivil oli oma tähendus. Nii panuse samba taastamisse andsid Kõivade suguvõsa ja näiteks sinine täheke tä- Oberschnaiderite pere. Oleme tänapäeval kangelaste väärilised. Ärgu kordugu hendab tüvirakkude kogu- Noortekeskuses said kokku kohalikud käsitöölised ja noored. Foto Kaja Õigus mist, värviline müts juuste kunagi, et meie Kaitseliidult võetakse relvad ja saadetak- väljalangemist, roosa hel- äärmiselt tänulikud tema teha igas päevas üks väike Soovin, et uuel aastal iga- se oma juhtide poolt laiali, Kaitsevägi allutatakse võõra mes superhead päeva jne. vaprale perele, kes tegid heategu. Ta ütles, et kui sa üks, kes vähegi head teeb, võimu alla ja rahvas jääb relvituna terrori meelevalda. Seega igal ketil on oma meid temaga tuttavaks oled väike, siis su heateod saaks topelt head tagasi ja Au ja kuulsus Eesti Vabadussõjas võidelnuile! lugu ja selle loo kokkupa- ja andsid võimaluse meil on väiksed ja kui sa kasvad ei peaks paika ütlus, kus Igavene au Vabadussõjas langenuile! nemine annab igale lapse- omalt poolt teha head ja suuremaks, siis su heateod nagu iga heategu saaks Elagu Eesti Vabariik! le, kes põeb rasket haigust, meisterdada vaprusehel- on suuremad. Kas pole karistatud! rõõmu, elevust ja lootust meid lastele, kes hetkel imeline! Aitäh kõigile, kes osa- Peeter Rahnel võidelda oma haigusega. vajavad lootust ja tuge. On öeldud, et külva- lesite! Mulgi vallavanem Sandrit küll enam meie Sandri enda sõnum oli tes tuult, lõikame tormi. keskel ei ole, kuid oleme Kaja Õigus Uuel aastal uue hooga! Head uut aastat, armsad abi. Siia võite ka lapsed Sul on juba praegu mõtteid neti vahendusel jagada, nii sõbrad! Mulgi Ukuvakk kaasa võtta, ka neile leidub ja soove, mida tahaksid FB-s kui ka Instagramis. Ja on avatud ka sellel aastal meie juures jõukohast tege- teha, anna meile teada. Oma kui piltide vaatamisest küll teisipäeviti kell 10–14 ja vust. Meile võib ka lihtsalt tegemistest teavitame Sind saab, siis tule meile külla ja muudel päevadel tuleme värvima tulla, meil on viie nii Facebookilehel kui kuu- koge isetegemise- või meie kohale kokkuleppel. Meid kihelkonna rahvarõivaste lutuste ja kutsetega. Meil meistrite võrratute tööde võib külastada nii ostu, kui nukkude joonistused ja suur on eelmisest aastast alates ostmise rõõmu. tegevussooviga. Meil saab kihelkonnakaart, kuhu neid ka Instagramis pildikonto, Oled meile oodatud! kangastelgedel kududa nii paigutada. Kindlasti paku- saad meid ka sealt kaudu jäl- vaipu kui ka sõbasid. Meilt me käesoleval suvel Abja gida. Meie meistrid teevad Piret Leskova Vabaduse tule teekonda mälestussamba juurde alustati saab nii juhendamise kui suvepäevadel taas töötuba- imelist tööd ja oma piltidega MTÜ Mulgi Ukuvakk Karksi-Nuia keskväljakult. FOTO: Elmo Riig, Sakala,Scanpixist ka ideede teoks tegemisel des mitmeid tegevusi. Kui loodame Sinuga seda inter- juhatuse liige 2 Mulgi valla infoleht

VALLAVALITSUSE ISTUNGITELT Ülevaade valla rahvastikust Mulgi vallas elab rahvas- tikuregistrisse kandmata tikuregistri andmetel 2019. 54 elanikul. VANUS (aastat) MEHI NAISI KOKKU mulgi vallavalitsuse 27.12.2018 istungil võeti vastu 33 korral- aasta 1. jaanuari seisuga 7575 Mulgi valla elanikest 0-6 200 186 386 dust ja 2 määrust. inimest. Valla elanikest pisut 97,4% (7381 inimest) on Eesti 1. Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- üle poole – 3826 (50,5%) on kodakondsusega, lisaks elab 7-17 372 329 701 toetuste maksmiseks. mehed ja 3749 (49,5%) nai- vallas Egiptuse (1), Hollandi 18-26 355 335 690 2. Lahendati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo sed. Vallaelanike keskmine (2), Itaalia (1), Jaapani (1), küsimusi. 27-34 496 303 799 vanus on 46,7 aastat (naistel Jordaania (1), Leedu (6), Läti 3. Kiideti heaks eraisikute hajaasustuse programmi aruanded. 35-54 1029 733 1762 4. Lahendati maaga seotud küsimusi. 50 ja meestel 43,5 aastat). (38), Moldova (1), Saksamaa 5. Väljastati kolm ehitusluba ja kaks kasutusluba. Valla eakaimad naised (2) on (2), Soome (25), Suurbritan- 55-62 505 484 989 99aastased ja vanim mees on nia (3), Türgi (1), Tšehhi (1), 6. Kinnitati Mõisaküla Noortekeskuse ja Mõisaküla Muuseumi 63+ 869 1379 2248 lahtiolekuajad. 95aastane. Ukraina (6), Ungari (1), Val- 7. Kinnitati Mõisaküla Hoolekandekeskuse kohamaks. 2018. aastal sündis Mulgi gevene (1) ja Venemaa (13) KOKKU 3826 3749 7575 8. Kinnitati valla heakorrakonkursi „Kaunis Kodu“ 2018.aasta vallas 77 last ja suri 130 ini- kodakondsusega inimesi. Karksi-Nuia ja Halliste piirkonna tulemused. mest. Valda tuli elama 230 Määratlemata kodakondsu- 9. Anti nõusolek avaliku ürituse korraldamiseks (Eesti Vabariik ja mujale kolis 254 inimest. sega on 91 elanikku. 100 programmi ühistantsimine ja Vabadussõja mälestusüritus Valla elanikkond vähenes Mulgi valla elanikest 6832 „100 aastat vabadussõja Kärstna ja Karksi lahingutest“) inimesel on emakeeleks eesti 10. Kiideti heaks ja saadeti volikogule arutamiseks üks eelnõud. aasta jooksul 77 inimese 11. Anti välja määrus valimisjaoskondade moodustamise kohta. võrra (2,9%). keel, lisaks elab vallas araa- 12. Valimisjaoskondade numeratsioon ja hääletamisruumide Elanike arvu poolest on bia, armeenia, eesti viipe- asukohad on järgmised: suurimad asulad Karksi- keele, inglise, itaalia, jaapani, 1) valimisjaoskond nr 1 - Pärnu mnt 28, Abja-Paluoja linn, Mulgi Nuia (1540 elanikku), Abja- keskhollandi, leedu, läti, vald, Viljandi maakond; Paluoja (1061 elanikku) ja moldova, poola, rootsi, saksa, 2) valimisjaoskond nr 2 - Klubi tn 5, Halliste alevik, Mulgi vald, Mõisaküla (757 elanikku). soome, tatari, türgi, tšehhi, Viljandi maakond; Väikseima rahvaarvuga on tšuvaši, ukraina, valgevene 3) valimisjaoskond nr 3 - Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia linn, Mulgi Maru küla (4 elanikku), ja vene emakeelega inimesi. vald, Viljandi maakond; 4) valimisjaoskond nr 4 - J. Sihveri tn 4, Mõisaküla linn, Mulgi küla (10 elanikku) Rohkem infot Mulgi valla vald, Viljandi maakond. ja Naistevalla küla (11 ela- rahvastiku kohta leiab aad- nikku). Täpne aadress oli ressilt https://mulgivald.ee/ mulgi vallavalitsuse 08.01.2019 istungil võeti vastu 20 korraldust. 1. jaanuari seisuga rahvas- 1. Otsustati viia bilansist välja lootusetud nõuded. rahvastik. 2. Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- toetuste maksmiseks. Asula Mehi Naisi Kokku Asula Mehi Naisi Kokku Asula Mehi Naisi Kokku

3. Kinnitati Abja sauna piletihinnad. Karksi-Nuia linn 717 823 1540 Päigiste küla 40 28 68 küla 19 14 33 4. Muudeti kriisikomisjoni koosseisu. Abja-Paluoja 496 565 1061 Pärsi küla 33 35 68 Raja küla 15 17 32 5. Kuulutati välja avalik konkurss Abja Turu juhataja linn ametikohale. Mõisaküla linn 372 385 757 Pöögle küla 41 24 65 küla 13 18 31 Abja-Vanamõisa 6. Kinnitati parim pakkumus Halliste piirkonna Karksi küla 215 212 427 31 31 62 küla 14 15 29 küla ametiauto ostmiseks. Hõbemäe küla 15 13 28 7. Lahendati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo Halliste alevik 156 164 320 Mulgi küla 43 18 61 küsimusi. Polli küla 90 110 200 Kõvaküla 33 23 56 Tilla küla 17 10 27

8. Väljastati ehitus- ja kasutusluba. Kamara küla 93 87 180 küla 31 23 54 Mäeküla 11 15 26 9. Pikendati äriruumi rendilepingut aadressil Kiikre 13a Põlde küla 86 91 177 Sarja küla 15 11 26 Mõisaküla. küla 34 20 54 10. Määrati maaüksusele sihtotstarve (Soo 9, Mõisaküla). Õisu alevik 86 91 177 küla 28 25 53 küla 11 14 25 11. Lahendati vallavalitsusele laekunud avaldusi. Lilli küla 63 63 126 Metsaküla 31 19 50 Hirmuküla 14 10 24

12. Kiideti heaks ja saadeti volikogule arutamiseks kuus eelnõud. Sudiste küla 63 60 123 Ülemõisa küla 28 22 50 Saksaküla 15 9 24 mulgi vallavalitsuse 14.01.2019 istungil võeti vastu 1 korraldus Veelikse küla 58 54 112 Räägu küla 26 22 48 Muri küla 15 8 23 ja 1 määrus. küla 62 41 103 küla 21 22 43 Oti küla 13 10 23 1. Kinnitati Mulgi valla 2019. aasta huvihariduse ja huvitegevuse Äriküla 58 44 102 küla 12 11 23 kava. Uue-Kariste küla 23 20 43 2. Määrati valla valimiskomisjoni asukohaks Pärnu mnt 30, Abja- Veskimäe küla 50 46 96 küla 22 20 42 küla 13 9 22 Paluoja, Mulgi vald. Kulla küla 44 49 93 Morna küla 21 18 39 küla 8 10 18 3. Kiideti heaks ja saadeti volikogule arutamiseks üks eelnõu. küla 12 5 17 Kaarli küla 48 44 92 Laatre küla 20 18 38 küla 10 5 15 Päidre küla 49 30 79 Leeli küla 21 16 37 Naistevalla küla 4 7 11 küla 44 30 74 küla 21 14 35 Niguli küla 6 4 10 küla 34 37 71 Umbsoo küla 19 14 33 MAA-AMET ON VÄLJA Maru küla 2 2 4 Atika küla 40 31 71 Raja küla 15 17 32 KUULUTANUD ENAMPAKKUMISE Mulgi vald 42 12 54 Vana-Kariste küla 37 32 69 Mõõnaste küla 21 13 34 Kokku vallas 3826 3749 7575 Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 20.02.2019. Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga www.maaamet.ee. VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT

Mulgi vallas on müügiks alljärgnevad kinnisasjad: 20. detsembri istungil Kinnitati Mõisaküla, Abja ja Kamara raamatukogude põ- himääruste ning raamatukogude kasutamise eeskirjade uued Viljandi maakond, Mulgi vald, Halliste alevik, Kase tn Osa võtsid volikogu liikmed: Eveli Allik, Kerti Einstein, Olavi 17, (48001:001:0083) redaktsioonid. Israel, Imre Jugomäe, Kati Kuusk, Leo Liiber, Arne Lohu, Arvo Viljandi maakond, Mulgi vald, Kalvre küla, Kaera, (48001:001:0060) Maling, Ürjo Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Eneli Põder, Andres Võeti vastu heakorraeeskiri, millega kehtestatakse Mulgi valla Viljandi maakond, Mulgi vald, Vana-Kariste küla, Ilvese, Rõigas, Mari Saarela, Tarmo Simson, Raimond Tammoja, Rein haldusterritooriumil heakorra põhimõtted. (48001:001:0081) Tarkus, Taimo Tugi, Taevo Viitas, Villu Võsa. Puudus Anne Ladva. Kinnitati Mõisaküla kultuurimaja, Abja spordi- ja tervisekes- Võeti vastu Mulgi valla arengukava aastateks 2019 kuni 2025 kuse ning August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi põhimääruste ja eelarvestrateegia aastateks 2019 kuni 2022. uued redaktsioonid. Anti vallavalitsusele luba võtta 2019. aastal likviidsete vahen- Kiideti heaks Viljandi maakonna arengustrateegia 2035+ dite piisava olemasolu tagamiseks arvelduskrediiti 500 000 eurot. Karksi-Nuia ning selle lisadeks olevad Viljandimaa tervise- ja heaoluprofiil, Viljandi maakonna arengustrateegia 2035+ tegevuskava ja Anti vallavalitsusele luba menetluse läbiviimiseks Halliste Pensionäride Ühendus statistiline ülevaade. piirkonna ametnikele ametiauto liisimiseks, mille maksumus ei tohi ületada 29 000 eurot (koos käibemaksuga). ootab eakaid Võeti vastu vallavalitsuse hallatavate asutuste palgakorral- dus, millega määratakse kindlaks allasutuste töötajatele töötasu Otsustati pikendada OÜ-ga Karksi-Nuia Apteek sõlmitud määramise ja maksmise kord, palga maksmise aeg ja viis ning lepingut Halliste alevikus Nurme tn 3-7 ruumide (üldpinnaga 2 JUTUTUPPA lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused. 42 m ) kasutamiseks apteegiruumidena kuni 31.12.2023. a. Kinnitati Mulgi valla teehoiukava aastateks 2019–2022. 26. veebruaril kell 11 Kinnitati valla sportlaste ja treenerite tunnustamise kord, Tartu mnt 22 Karksi-Nuias. mis reguleerib Mulgi valla parimate sportlaste, treenerite ja Asutati Mulgi Vallavalitsuse hallatav asutus Abja-Paluoja spordivõistkondade väljaselgitamist ning nendele rahalise tervisekeskus ja kinnitati asutuse põhimäärus. preemia maksmist. Mulgi valla infoleht 3

kodu lugu Karksi lahingud 4. ja 5. jaanuaril 1919 Jaanuari esimestel päe- Peajõud jõuavad nud täielik. Ärevuses antud vadel 1919. aastal valluta- kohale kohe käsk, et voor mõisast sid punased Karksi mõisa. lahkuks. Kästud ka meestel Kella 8 paiku olid ratsani- Karksi vabastamiseks saa- taandumiseks valmis olla. kud ja piilurid juba mõisas. deti lahingusse osa scouts- Varsti nende järele jõudis rügementi, mis vaevalt kuu Punased taanduvad sinna ka peajõud. Punased varem, detsembris 1918 olid mõisast lahkunud ja Varahommikul, kui näh- Viljandis moodustati ja näha oli vaid nende tege- tud valgete liikumist Morna 3. ning 6. polgu väeosad. vuse jälgi ja muid maha- poolt, lahkunud punased Skaudid sõitsid Viljandist jäetud asju. Mõisa õues tuli kabuhirmus mõisast. Mõ- välja rongil kapten Pinka teistele skautidele vastu nel mehel olnud koguni juhatusel 3. jaanuari lõuna skaut Jaan Kutsar muhe- nii kiire, et püssigi maha ajal. Loodi jaamas jooksid leva näoga, kes jutustas unustanud. Käskjalast ei rongile vastu miilitsamehed oma öise läbielamise. 5. olevat siis enam keegi välja kes teatasid, et Õisu mõisa jaanuari hommikul kella teinud. Kohalikud elani- on saabunud 7–8-meheline 5 ajal jõudnud ta mõisa kud rääkinud, et enamlasi punaste ratsasalk. Skaudid ja nõudnud komissari- olnud 700 mehe ümber. ööbisid Ülemiösas ja järgmi- ga kokkusaamist. Oligi Teiste, andmete järele, mis sel päeval sõitsid Õisu mõi- saadetud viimase juurde, ka usutavamad, oli mõisas sast võetud küüthobustega Karksi mõisasüda. Foto Wikipeedia kus esitlenud end Viljandi enamlasi 200–300 meest 49. Morna suunas. Pinka saa- Saviaru jõe orgu ja metsa- tada, või vähemalt teadagi, mille põhjal nad 5. jaanuari kommunistide komitee Moskva kütipolgust. Samal tis paar ratsanikku Morna tukka mööda Karksi mõisale kas vaenlane on alles Kark- hommikul kella 6 ajal pidid põrandaaluse käskjalana, ajal liikusid 6. polgu roo- ette ja sai teada, et Mornas lähemale. Skaudid seisid sis ja kui palju neid seal on. algama pealetungi Nuia keda saadetud pidama dud üheaegselt skautidega asuvad 3. polgu 2. rood seejuures aheliku paremal Sellisel omavahelisel vest- alevile:1) Halliste-Pornu- sidet ja tooma informat- kahes suunas Nuia alevi ühes Võru kaitseliiduga. tiival. Jõudnud mööda Sa- lemisel ja lahingust saadud se-Pöögle-Nuia suunas ja siooni valgete olukorrast poole, lõid enamlased la- Skautide saabumine tõstis viaru jõe orgu umbes 1,5 km muljete arutamisel sõnas 2) Halliste –Polli-Nuia suu- ja jõududest. Jutustanud hinguga taganema, kusjuu- 3. polgu meeste meeleolu lõuna poole Morna mõisast, äkki üks skaut Jaan Kutsar: nas. Ühtlasi anti neile käsk siis muinasloo valgete kät- res kaotasid kaks meest sur- ja ühiselt otsustati vallutada ilmusid äkitselt metsast pu- „Lähen luurele ja vaatan jä- jätta Hallistesse üks grupp te sattumisest, mille tõttu nuna ja 6 meest haavatuna. Karksi mõisa ja Nuia alev. naste piilurid ja avasid ahe- rele!” Kutsar oma sõjaplaa- Abja-Halliste suuna kait- pidanud hävitama kõik Seal murti jõuga enamlaste Plaani järgi pidid skaudid liku pihta tule. Ka punaste ni teistele ei avaldanud. seks. Samal ajal pidi Morna kirjad. Kuna Kutsar alles vastupanu. Viimased taga- ühes 3. polgu 2. roodu ja pihta avati tuli ja suruti nad Nööris jalga moonamehelt mõisast algama skautide 3. jaanuaril Viljandist tuli nesid suures kabuhirmus Võru kaitseliidu salgaga tagasi. Niimoodi vastastikku laenatud pastlad, tõmbas ja kapten Schmidti grupp ja sealseid sündmusi hästi Nuia-Taagepera maanteed liikuma Karksi mõisa poole tulistades jõuti kuni Kadrina selga lambanahkse pool- pealetungi Karksi mõisale. teadis, siis oli tal hea pu- pidi. Keegi Tõrva elanik vasakult poolt Morna-Kark- taluni, kuid sealt enam edasi kasuka ja väljus ruumist. 5. jaanuari hommikul kell nastele puru silma ajada ja mäletab, et üks punaste si maanteed, Saviaru jõe ei saadud, sest vastas olid Käis veel kord kapten Pinka 6.15 algas Morna mõisast kõiki võimatuid asju võrd- juht olnud pärast Karksi orgu ja metsatukka mööda. tihedad punaste ahelikud, juures palumas, et meie varjatud radu pidi lähene- lemisi tõepärasena paista ja Taagepera lahingut väga Hallistes asuvad 6. polgu kes skaudid kuulidega üle patarei umbes pooleteise mine Karksi mõisale. Piki lasta. Pealegi kirunud ta halvas tujus ja lausunud: 5. ja 7. roodud, mis alluvad külvasid. Karksi mõisa la- tunni pärast Karksi mõisa Saviaru jõe orgu liikusid valgeid ja nende kätte „Mis meie siin enam teeme, kapten Pinkale, pidid samal gedal põllul ahelikus olevad pihta avaks kiirtule. Mui- skaudid. Julgestuseks oli sattumist nii meisterlikult, iga põõsa alt tuleb kuule ja ajal liikuma Nuia alevi peale skaudid tegid läbi tugeva dugi lubati seda teha, sest ette saadetud umbes poo- et punastel ei tekkinud nüüd, kus valgetel inglased kahes suunas, üks rood Hal- närviproovi. Nende ees olev patarei üks suurtükk oli lejaoline piilkond, kes hom- mingit kahtlust käskjala ja soomlased abiks, peame listest Vana-Pornuse, Pöögle vaenlase ahelik ulatus Kad- jõutud 4. jaanuari õhtuks mikuhämaruses jõudis juba ehtsuses. Punased pärinud meie ära minema”. Nii val- mõisa suunas ja teine rood rina talust paremal olevasse Morna mõisa tuuleveski Karksi mõisast kirde poole temalt teateid valgete sei- lutati 5. jaanuari hommikul põhjapoolt Polli mõisa kau- metsa ja sealt hoiti skaute juurde künkale üles seada asuvasse metsatukka, kust sukorra kohta ja eriti olnud ilma vähemagi vastupanuta du. 4. jaanuaril ei saadud tugeva tule all. Skaudid ja sellest võis tarviduse võis hästi näha mõisat ja nad huvitatud, kust valged juba vene ajal tugevasti 6. polgu roodudega suure lasid kogu aeg vastu, kuid korral, tulistada. Rohkem sellest põhjapool asumaid suurtükke said. Kutsar kindlustatud Karksi mõisa, vahemaa ja side puudumise peagi keelas nende ligidal Jaan Kutsar oma hulljulgest tööliste maju. Samal ajal lä- mõistis, et punaseil meie kus enamlaste ülekaal oli tõttu enam ühendust, mis- olev kapten Schmidt lask- sõjaplaanist ei avaldanud. henesid ratsanikud mööda jõudude kohta õhtuse la- mitmekordne. Skaut Jaan peale terve operatsioon eda- mise, pidades seda asjata Mornast võetud hobusega Morna-Karksi maanteed ja hingu põhjal umbkaudne Kutsar oli mänginud hull- si lükati järgmiseks hommi- laskemoona raiskamiseks. asus ta, ühe vanamehe ju- koondusid sama maantee ülevaade olemas, andnud julge kangelasteoga enam- kuks, et öö jooksul 6. polgu Nüüd muutus skautide hatusel, maanteed mööda ääres oleva küüni juurde, tõeolude lähedasi and- lastele ilusa vingerpussi. Ja roodudega ühendust luua olukord veelgi täbaramaks. Karksi mõisa poole teele. mis asus umbes kilomeeter meid, mis punaste usku nii jääb kahtlemata Karksi ja neile operatsiooniks täp- Vaenlase kuulid vuhisesid Et tee Mornast Karksi oli Karksi mõisast põhja pool. temasse veelgi suurenda- mõisa vallutamise au tema- sed ülesanded anda. ümberringi igas suunas ja lage ja Karksile lähenemine Ratsanike juurde läks ka nud. Kutsar seletanud, et le. Skaut Kutsari vahvust panid lume tuiskama ning punastele mitte märkamata kapten Schmidt. Hommi- hindas väärikalt ka kapten Pealetung Karksi mõi- valgete pärast võiks kas või vilistasid plaksudes kõrva ei jäänud, otsustas Kutsar kuhämaruses nägid ratsani- Reissar, kes temale anne- sale otsekohe Viljandisse mars- äärest mööda. Selline asja- sõita otse Karksi mõisa kud Karksi mõisas liikumist sida, kuid häda seisvat tas tänutäheks hõbedast Et aga vaenlase jõududest olu halvas esimest korda ja esineda seal Viljandi ja enamlaste mõisast lahku- selles, et õhtul, on Halliste skautmärgi, samasuguse paremat ülevaadet saada, vaenlaste kuulide all viibi- kommunistide käskjalana. mist. Viimastena askeldas jaama saabunud ešelon millist kandsid ohvitserid. otsustasid kapten Pinka vate skautide meeleolu. Nii Sel moel lootis ta näha mõisa majade vahel veel inglasi, soomlasi ja rootsla- Nüüd 100 aastat hiljem on ja kapten Schmidt luure lamati kuulidest tuiskavas palju punaseid mõisas on väike grupp ratsanikke, si, umbes 1000 meest ühes meie kohus mõelda, kuidas eesmärgil korraldada ühise lumes üle tunni. Esimene ja kuulda nende edasistest kes aga samuti varsti silmist neljasuurtükilise patareiga, tähistada seda lahingupai- pealetungi Karksi mõisale. lahing jäigi võitjata, sest plaanidest. Nõutud ajal kadus. Nüüd ei suutnud õhtul punaseid tulistanud ka ja jäädvustada nende Õhtul videviku saabudes pimeda saabudes katkestas andis patarei mõned lasud skautide ratsanikud enam suurtükk olevat saabunud vaprate meeste mälestust. olid meie jõud pealetun- kapten Pinka lahingu, ko- nii kiiresti, kui jõudis mõi- paigal püsida, vaid kihu- Soomest. Muist suurtükke Kaitseliidu Karksi malev- giks valmis. Meie lahingjõu gus skaudid kokku ja liikus sa pihta. Vaiksesse öösse tasid galoppi mõisa poole. olevat saadetud ühes ing- konna, Karksi kultuuriseltsi moodustasid 42 skauti, 3. Morna mõisa tagasi, et pu- tungisid kolmetollise suur- Metsatukas asuvad piilurid laste ja soomlastega Hal- ja tollase Karksi valla poolt polgu 2. rood, umbes 30 hata järgnemaks lahinguks. tüki kärgatused, mis panid jooksid tööliste majadeni, listest Abja poole. Nähta- algatatud mälestuskivi pai- meest ja Wõru kaitseliidu Kõikide suureks üllatuseks Morna mõisa aknaruudud mis vaadati läbi ja milledest vasti olevat neil ülesandeks galdamine pole vaatamata salk umbes 25 koolipoissi. ilmnes kogunemisel rõõ- värisema ja ümbruskonna avanes avar vaade mõisa. Karksi-Taagepera suunas korduvatele esitatud pro- Skaudid läksid lahingusse mustav asjaolu: skaudid metsad kajama. Siis vai- Vaenlast ei nähtud kusagil. pealetungi alustada. Arva- jektidele leidnud riigipool- terves koosseisus. Ratsa- tulid tagasi tervetena ei kis kõik endiselt. Samal Piilurid nägid meie ratsa- tavasti võivat toimuda see set toetust. Lootus sureb nikud jätsid oma hobused ühtegi kriimustust. ajal loodi kapten Pinka nikke mõisa kihutavat ja juba samal ööl. Otsekohe aga viimasena ! voorihobuste juurde Morna korraldusel Hallistes asu- natuke kaugemal skautide nende sõnade kinnituseks Ants Kalam mõisa ja läksid teistega jalgsi Skaut Jaan Kutsari vate 6. polgu roodudega ahelikku mõisa suunas lii- lõhkenud meie kolmetolli- KL Karksi malevkonna kaasa. Videviku eel liigu- vägitegu telefoniside. Öösel andis kuvat. Nüüd ei mallanud sed granaadid härrastemaja teavituspealik ti ahelikus vasakult poolt Öösel arutati omavahel, kapten Pinka neile telefoni ka piilurid paigal seista, lähedal võrdlemisi lühikese Morna-Karksi maanteed kuidas saaks vaenlast ülla- teel suulise korralduse, vaid jooksid mõisa. vaheaegade järele. Efekt ol- 4 Mulgi valla infoleht Kai Kannistu pälvis mitmeid tunnustusi Karksi-Nuia kultuurikes- pühendumisega – ta on suu- organisatsiooni tegemistes iga sündmuse korraldamisel kuse juhataja Kai Kannistu repärane ema, sõbranna, õh- aktiivselt kaasa löönud. Kai abiks. on olnud aktiivne kultuu- tujuht, kolleeg, pulmaema, on Karksi jaoskonna esinai- Imetlusväärne on tema rielu edendaja. Põhitöö ja jõulumemm, mesimumm ne ning Sakala ringkonna algatusvõime ja kaasamise pereelu kõrvalt leiab ta jne. Muude tegemiste kõr- aseesinaine. Ta on lühikese oskus. Oma rõkkava naeru aega ja motivatsiooni ka valt on Kai leidnud aega pi- ajaga jõudnud läbida kõik ja energiaga süstib ta teistes- kogukonna elus aktiivselt devaks enesetäiendamiseks baasväljaõppe kursused segi tegutsemistahet. Kai on kaasalöömiseks ja vabataht- ja oma teadmiste ja oskuste ning kuulub avalike su- avatud suhtleja ning ääretult likuna tegutsemiseks. rakendamiseks nii valla kul- hete ja toitlustusgruppi. abivalmis ja vastutustundlik. tuurielu korraldamisel kui Oma südameasjaks on ta Temaga koos midagi korral- vabatahtlikuna erinevates võtnud elanikkonnakait- dada on turvaline ja rõõmu Energiline ja särav kul- valdkondades. Kai on kui se valdkonna arendamise, valmistav, sest kus iganes tuuritöötaja Hunt Kriimsilm. Tema kohta praktiseerides ohutushoiu Kai korraldusmeeskonnas Kai Kannistu pälvis Vil- kehtib ütlus: „Kes teeb, see instruktorina. Kai oli ka kaasa lööb, võib kindel olla, jandimaa 2018. aasta parima- jõuab!” Suure koormusega üks 2018. aasta kevadel üle- et kõik on viimse detailini te kultuuri- ja sporditegijate tööülesannete kõrvalt ju- eestilise suurõppuse Siil läbi mõeldud ja väga põhja- hendab ta lisaks ka naisrah- - likult ette valmistatud. Ta ei austamisõhtul „Pärlipidu“ raames toimunud evakuat vatantsurühma Särts, käib siooniõppuse peakorralda- lähe kunagi mütsiga lööma, Eesti kultuurkapitali Viljan- dimaa ekspertgrupi aasta- laulmas segaansamblis Pool jatest. Tema eestvedamisel vaid ka traditsiooniliste üri- preemia – energiline ja särav Kuus, on ise rahvatantsija, toimusid Sakala ringkonna tuste puhul püüab iga kord - kultuuritöötaja. Eesti rahvamajade ühingus 90. aastapäeva tähistami millegi uue ja põnevaga seks mõeldud õunamahla Tänavu kevadel täitus Viljandimaa esindaja ning üllatada. - - Kail kultuuritöös 25 aastat. Mulgimaa pärimuskultuuri valmistamise talgud, „Kol Kai ise arvab, et on õn manda korruse kotka kodu nelik inimene, sest saab teha Talle on oluline, et säiliks programmi nõukoja liige, ta kohvik“ Karksi-Nuia koh- just seda, mis talle meeldib. Eesti riik, keel ja kultuur – kuulub Naiskodukaitsesse ja vikutepäeval, maarjapäeva Tal on hea meel, et talle on nii professionaalne kui ka Eesti Folkloorinõukogusse, tähistamine, õppe- ja kultuu- antud võimalusi oma os- rahvakultuur. Kolleegina olles ühtlasi seal maakonna rireis Viru ringkonda ning kusi ja teadmisi praktikasse on ta alati abivalmis, valmis kuraator jne. mitmed teised suuremad rakendada. kuulama-aitama ja sobilik- Sakala ringkonna ke lahendusi leidma. „Kui ja väiksemad sündmused. Aitäh, Kai! Meil on au aasta naiskodukaitsja - kuidagi ei saa, siis kuidagi Kai initsiatiivil on mitmetel Sinuga koos ühiste eesmär kide nimel tegutseda. ikka saab!” on tänu Kaile 2018. aastal valiti Kai piirkonna kultuuriüritustel - kujunenud Karksi-Nuia kul- Kannistu Sakala ringkonna olnud kaasatud ka Naisko dukaitse liikmed. Isegi kui KARKSI-NUIA KULTUURI- tuurikeskuse motoks. aasta naiskodukaitsjaks. Kai Kai ise korraldajate või osa- KESKUSE TÖÖTAJAD, Kai täidab kõiki endale astus Naiskodukaitse liik- NAISKODUKAITSE lejate hulgas pole, tasub vaid võetud või temale pandud meks 2015. aasta septembris KARKSI JAOSKONNA „Pärlipeol“ tunnustati Kai Kannistut kultuurkapitali aasta- küsida ja ta on asjalike ja NAISKODUKAITSJAD rolle suure kohusetunde ja ning on sellest ajast alates preemiaga. Foto: Jaan Pääsuke lennukate ideedega peaaegu Siitmaalt ja mitte sammugi enam Mulgimaa põldudel ja mägedel on peetud lahin- guid aastasadu. Rootsi-Poola sõja käigus 29. oktoobril 1600 aastal toimunud Kark- si lahingus võitsid Poola väed Rootsi vägesid. 319 aastat hiljem toimunud va- badussõja Karksi lahing oli meile aga erilise tähtsusega, sest samaaegselt toimunud Kärstna lahinguga peatati enamlaste liikumine Viljandi ja Pärnu suunal, ning mindi pealetungile. Nüüd 100 aastat hiljem Pärja asetamine mälestussamba jalamile. Foto: Gunnar Teas hakati neid murdelahin- guid tähistama. 6.jaanuari Lotman. Oma sõnavõtus ta Rõõmud on teistsugused. hommikul alustati Valklast ja ütles „100 aastat tagasi tõm- Mured on teistsugused. Aga pealelõunat jõuti Mulgimaa- mati läbi Eesti joon, mida inimesed on ikka inimesed, le. Mulgimaa suurim ja viha- hakati nimetama „Siit maalt kes vajavad üksteise kaitset seim lahing peeti teisest kuni ja mitte enam“. Siin Karksi- ja tuge. Me peame teadma, kuuenda jaanuarini Kärstna Nuias toimus üks nendest mis on inimlikkuse piirid, Foto: Gunnar Teas mõisa ümbruses. Vabadussõ- olulistest lahingutest, mille- millest me ei luba kellelgi major M. Bornile, kes viis kaitseväe poolt Karksi mõis dussõjas langenuile! Elagu ja ja Kärstna lahingu mäles- ga pandi Vabadussõjas seis- üle astuda. Ja kui keegi on selle tule VOLTVETI, kus ja Nuia alev, täna 6. jaanua- Eesti Vabariik!“ tussamba juurde jõudis või- ma punavägede pealetung; astumas üle inimlikkuse toimus viimane murdela- ril Kärstna ja Taagepera Mälestustseremoonia dutuli kella 14 –paiku. Sealt sellest joonest tollastel vaen- piiri, siis ütleme: „SIIT SAA- hing. See oli ka kõige kau- mõis. Tihti käis mõisate lõpetasid Viljandi muuseu- saadud võidutule tõi Karksi lastel üle astuda ei lastud. DIK JA MITTE ENAM KAU- gem punkt, kuhu enamla- ülevõtmine käest kätte Pu- mi direktori Jaak Pihlaku ja – Nuia KL Sakala maleva Täna on sümboolne päev. GEMALE.“ Aga kelle või sed jõudsid. naarmee salkade ja Eesti vä- EV100 korraldustoimkonna pealik major Andrus Tiitus ja Tänases päevas on koos mille eest peame meie täna Nüüd oli kord kõnet gede poolt mitu korda päe- poolt Margus Kasterpalu naiskodukaitse Karksi jaos- minu vanavanaisa Augusti end ühiselt kaitsma?“ Õhku pidada Mulgi valla vallava- vas.“ Oma sõnavõtu lõpus sõnavõtt ja tänusõnad kõiki- konna esinaine Kai Kannis- ja tema laste ja lastelaste ja jäigi küsimus, kus kulgeb nemal härra Peeter Rahne- ütles ta “Oleme tänapäe- dele tseremoonial osalenuile. tu. Kärstnast toodud tulest veel tuhandete inimeste – see joon tänapäeval! Kahju, lil. Ta ütles „Head vabaduse val kangelaste väärilised. Seda päeva jäid meenuta- süüdatud tõrvikutega alus- teie kõigi vanavanaisade ja et meil tervel Mulgimaal teel osalejad, kaasteelised! Ärgu kordugu kunagi, et ma mälestussamba jalamile tati matka Nuia keskvälja- vanavanaemade ja nende ei leidunud ühtegi näit- Punaarmee poolt oli 1919. meie Kaitseliidult võetakse asetatud pärjad, kimbud ja kult mälestussamba juurde. järglaste soov olla vaba ja lejat aga veelparem tegu- aasta alguseks vallutatud relvad ja saadetakse oma küünlad. Päeva lõpetuseks Samba juurde jõudes andis kehtestada ise piir, mis ütleb: sat inimest, kes oleks pida- ligi kaks kolmandikku Ees- juhtide poolt laiali. Kaitse- pakuti Kaitseliidu ja Nais- major A.Tiitus võidutule üle „Siit maalt ja mitte enam“ nud meie mälestussamba timaast. Eesti rahvaväed vägi allutatakse võõrvõimu kodukaitse poolt kõikidele Kaitseliidu ülemale kind- Sada aastat tagasi ütlesid jalamil südamliku kõne! peatasid Punaväe edasitun- alla ja rahvas jääb relvituna kosutavat ja kuuma herne- ralmajor Meelis Kiilile, kes meie esivanemad ühiselt Peale rahvapoolt korratud gi ja 2. jaanuaril 1919 algas terrori meelevalda. Head suppi. süütas sellest võidulõkke. “siit saadik ja mitte enam”. hüüdu „Siitmaalt ja mitte Eesti rahvaväe vastupeale- siinviibijad! Au ja kuulsus Ants Kalam Peale hümni laulmist esines Nad ütlesid seda vaenlaste- enam.“ Andis kindralmajor tung. Eile 100 aastat tagasi, Eesti Vabadussõjas võidel- KL Karksi malevkonna pikema sõnavõtuga Tallinna le, kes tungisid meie maale. M. Kiili võidutule üle KL 5. jaanuaril, vabastati Eesti nuile! Igavene au Vaba- teavituspealik NO99 teaatri näitleja Helena Täna on aeg teistsugune. Pärnumaa maleva esindajale Mulgi valla infoleht 5

Head Karksi-Nuia kultuurikeskuse Pool Kuus 10 külastajad ja kultuurisõbrad! Karksi-Nuia kultuurikes- Meie majas toimuvate ja meie kollektiivi väljaspool kuse segaansambel Pool kultuurikeskust korraldatavate sündmuste infot saate Kuus tähistas 4. jaanuaril lugeda järgnevates kohtades: oma kümnendat tegut- Karksi-Nuia kultuurikeskuse kodulehel: semisaastat kontserdi ja www.kultuurikeskus.karksi.ee, sünnipäevapeoga. üle-eestiline sündmuste reklaam: www.kultuu- rikava.ee, Triinu Riis koostas teksti Mulgi valla kodulehel: www.mulgivald.ee, kontserdi avasõnadeks: kultuurikeskuse Facebooki lehel https://www. „Elu on muusika ja muusi- facebook.com/kultuurikeskus.karksi/, ka on elu. Elu on kõik see, Mulgi vald Karksi piirkond Facebooki lehel https:// mis on meie ümber ja meie www.facebook.com/MulgivaldKarksi/, sees. Kõigil ja kõigel elaval kolmel kuulutustetahvlil (Konsumi ja Karksi-Nuia on oma kõne, oma viis, oma laul. Kõik see kokku restorani juures ning kultuurikeskuses), on muusika. Me kõneleme kultuurikeskuse fuajees televiisoris ja välisseinal laulu keeles ja laulame eesti asuval LED-ekraanil, keeles. Nii nagu maailm ajalehtedes Sakala, Mulgi Sõna, Üitsainus Mul- meie ümber koosneb eri- gimaa, hooajati ajalehes Maaleht, ajakirjas Talvitaja, nevatest miljarditest killu- raadios Elmar jm, kestest, paneb selle maail- Karksi-Nuia noortekeskuse, August Kitzbergi ma helisema muusika, mis Ansambel Pool Kuus tähistas oma 10. tegutsemisaastat sünnipäevapeoga. Foto: Kaire Kannistu nimelise gümnaasiumi, Karksi-Nuia muusikakooli, annab sellele kõigele oma Karksi-Nuia lasteaia kuulutustetahvlitel, Tuhalaane, rütmi, oma taktid, enda ennast proovile panna. Selle tegime!“ on saanud olla põneva- Sudiste, Lilli, Karksi, Polli külades, valla bussijaama- helinad, ka meloodia ning kümne aasta sisse mahub Aitäh Triinule suurepä- tes rollides – küll loomad, des/kuulutustetahvlitel jne ning loomulikult kultuu- rase sissejuhatuse eest! printsessid, printsid, nukud, vahel ka pausid. tohutult palju. See annab rikeskuse töötajate käest! elule värvi ja hingele rõõmu Ansamblit Pool Kuus päkapikud, nõiad jne. Mui- Looduses on linnud Oleme koostamas huviliste listi, kellele hakkame ning on andnud ka meile juhendab algaastatest ala- najutumaailm võlus meid ja need, kes põhiliselt häälit- saatma meilile kuukavasid ja suuremate sündmuste tugeva sõprussideme. tes Anne Gomaa, lauljate etenduste andmisrõõm on sevad lauldes oma laulu, reklaame. Listi lisamiseks palun saata kiri aadressile: omades enda häält, luues Arvan, et oluline on, et ridades on olnud tulemisi siiani meeles. [email protected]. oma viisi. see viis ei katkeks ja muu- ja minemisi. Tänases koos- Sünnipäevakontserdil Kohtumiseni! Meie ansambel ongi sika kõlaks edasi ja tahame seisus laulab seitse naist ja astusid üles ka meie sõb- KAI KANNISTU nagu linnumaailma pesa- olla ka pidevas arengus. kaks meest. rad – Abja kultuurimaja perekond. Meie ühine ni- Olla täna ikkagi paremad Oleme käinud esinemas naisansambel Viisivakk ja metaja on muusika. Aegade kui aastaid tagasi. Ja et need Lätis, Kihnus, maakonnas Kaarli rahvamaja naisrühm Aianduse ja mesinduse selts jooksul on keegi pesast välja laulud, mis eriti on puudu- ja loomulikult laulnud oma Särts. Häid sõnu ja maitsva lennanud uusi viise otsima, tanud meie hinge, jääksid vallas. Kõikidel aastatel ole- tordi vallavalitsuse poolt tõi annab teada samas on juurde tulnud kumisema meie kõrvades- me osalenud maakondlikul Dmitri Orav. Õnnitlejateri- Laupäeval, 16. veebruaril kell 11 toimub Karksi-Nuia ka uusi laulusõpru. Nii see se, vaikse üminana meie vokaalansamblite päeval ja vis olid maja kollektiivide aianduse ja mesinduse seltsi üldkoosolek Karksi-Nuias elu käib. See on hea tunne mõtetesse. Mulgi pidudel. esindajad, endised lauljad seltsi majas. Arutusele tuleb 2019.–2020. aasta tegevus- – koos musitseerida, pan- Täitku tänast õhtut muu- Viis aastat on ansambel ja sõbrad. kava. Liikmete osavõtt vajalik. Palun võtke kaasa 2019. na hääled kokku kõlama. sika, laul, kooslaulmine, lavastanud laste ja nende aasta liikmemaks 10 eurot. Teha kõike muudki koos: ühislaulmine, tants. Rõõ- vanemate rõõmuks jõu- Laulmiseni ja kuulmi- Ootame oma vestlusringi ka külalisi. näidelda, reisida, visata mus meel ja meenutused lunäidendeid, kus on ka- seni! nendest aastatest, mida me sutatud palju muusikat Kai Kannistu nalja, pidutseda, naerda ja Karksi-Nuia AMS-i juhatuse nimel koos ette võtsime ja ka ära ja laulmist. Kõik lauljad LEILI NAEL Karksi haridusseltsi aastaring Aasta lõppedes vaadatak- hatuse liikmed on Anne dus säilitatud Mulgimaa se ikka tagasi ja tehakse Tiitus, Margus Mõisavald talu hoonestuse ja sisus- kokkuvõtteid möödunust: ja Helve Joon. tusega. Rannarootslaste poliitikud kiidavad oma Koos käiakse enamasti elu-olu kogesime õpperei- täidetud lubadusi, kar- kord kvartalis, mõnikord sil Noarootsi. Pärimuskul- japidajad löövad kokku rohkemgi ja inimesed tule- tuuri aasta puhul valmis piimakilosid, põllumehed vad, elagu nad siis Viljan- trükis „Pärimuslugusid vilja- ja kartulisaaki, selt- dis, Tuhalaanes, Sudistes, Asta Jaaksoolt.“ sid elluviidud projekte ja Karksis, Nuias või Pollis. Inimene õpib eluaeg ühiseid ettevõtmisi. Tore on jälle kokku saa- – nii oli hea kuulata loen- da „ja juttu jätkub kaue- guid tervislikust toitumi- Karksi haridusselts on maks“. sest, kasulikest füüsilistest olnud väga tegus. Siin Möödunud aastal viidi tegevustest ja tervisekont- maksab rahva hääl, siin ellu kaks projekti, mida rollist analüüside abil. Ka otsustatakse ühiselt, kuhu toetasid Kohaliku omaal- kohtumised huvitavate minna, mida teha, milli- gatuse programm, Mul- inimestega rikastavad seid loenguid kuulata. gimaa pärimuskultuuri meie meeli ja tundeid. Aastal 2000 moodustati programm ja Mulgi vald. Luule Komissarov, alati õpetajatest-pensionäridest Aastat jäävad meenutama särav ja lihtne, rääkis mitte Haridusseltsi aastalõpu koosolekul tänas Hille Krusberg seltsi liikmeid. Foto: Margus Mõisavald seltsing, mis viis aastat mitmed projektipõhised ainult teatritööst, vaid ka esituses ja kuulata jõulu- tuttavad, sõbrad. Lihtsad vitavam ja pakub meile, hiljem muudeti seltsiks ja reisid, nagu ringsõit ühi- tervise eest hoolitsemisest, juttu imeküünlast. Õhtu asjad teevad meid õnneli- haridusseltslastele, palju 2009. aastal nimetati üm- nenud Mulgi vallas, EV sest teatud vanuses oleme lõpetuseks oli aga teatri kuks. Pole vajagi ihaldada rõõmu. ber MTÜ Karksi Haridus- juubeliaastal ajaloo- ja kul- kõik justkui üheealised, ühiskülatus, kus vaatasime kaugeid maid ja sinavaid Täname kõiki haridus- seltsiks, kuhu kuuluvad tuuriradadele Tänassilma kel kõigil samad problee- etendust „Meistrite liiga“. randu, ka oma kodukohas seltsi eestvedajaid ja soo- ka tööealised pedagoogid. – Johannes Laidoneri ja mid. Mis on õnneks vaja? omade inimestega tunne- vime kõigile tegusaid ja Praeguseks on haridus- Jaan Tõnissoni sünnipaika, Aasta jõululõuna sõime Rahulolu. Need on liht- tad selle paiga rikkust ja õnnelikke päevi. selts kasvanud 38 liikmeni, kohtumine Konstatin Pätsi Viljandis Täiskuu kohvi- sad asjad, mida ootame, võlu. Kuigi aastad muud- meiega on liitunud veel lapselapse Matti Pätsiga, kus. Maitsva toidu kõrvale mida naudime: mõni tore kui veerevad ja veerevad, VIIU LEPIK lasteaiaõpetajad. Seltsi meeldejääv oli tutvumine saime nautida jõululaule kokkusaamine, reis kodu- ootame ikka, et saabunud juhib Hille Krusberg, ju- Ilse Israeli lapsepõlve ko- meie oma naisansambli paika, köitev loeng, vanad aasta on eelmisest hu- 6 Mulgi valla infoleht Tegusad päkapikud Õisu lasteaias Detsembrikuu nooreks Detsember oli meil väga esitada õpitud laule, mänge sündmusterohke ja lõbus ja luuletusi. Kohe järgmi- valiti Lenne Sõmmer kuu. Hommikud algasid sel päeval ootas meid uus iga päev erineva jõulujutu pidu, lasteaia sünnipäev. kuulamisega. Advendiaja Koos õpetajaga valmistasid algust tähistasime Õisu lapsed sünnipäeva puhul raamatukogus, kus tädi muffineid. Kaunistamine Anne tutvustas meile jõulu- sulatatud šokolaadi ja mar- teemalisi raamatuid ja luges melaadi tükkidega oli eriti vahva loo päkapikust, kes vahva. alles õppis oma ametit. Vahetult enne jõulupühi Jõulupidu tähistasime esinesime oma tantsude ja Viljandi nukuteatris. Vaa- lauludega Õisu raamatuko- tasime etendust „Segadus gus külarahvale, kus pakku- metsas“, kus metsarahva sime ka enda küpsetatud ja seas valitses tõeline sega- kaunistatud piparkooke. dus. Rebase, hundi ja jänese Lasteaia sünnipäev. Foto Lilli Siht sabad olid vahetusse läi- Lilli Siht me päkapikkude lustitoas nud, kuid lõpuks said ikka sabad tagasi. Pärast eten- Õisu lasteaia õpetaja ning jõuluvanale saime kõik loomad endale õiged dust mängisime ja tantsisi-

Jõulutrall Halliste põhikoolis Lenne Sõmmer. Foto: Hanna Grete Käosaar 2 saatejuhti, Folgistuudio, rahvale õpilasesinduse ühis- Lenne (15) käib August Kitzbergi nimelise gümnaa- jõuluvana ilmateade ja nae- tööna valminud reklaame. siumi 8. klassis. Ta õppis neli aastat Karksi-Nuia muusika- rutavad reklaamid – need on Reklaamiti Halliste Energiat, koolis klaverit ning on tegelenud kolm aastat tantsimisega vaid vähesed sõnad, millega A-apotekat, Õpilasesinduse tantsugrupis Divas ja aasta Dance-Versity’s. Ta on juba kirjeldada seda show’d, mida tooteid, Imeteipi 2.0, millega paar aastat kuulunud noortekeskuse aktiivgruppi ning pakkus Halliste põhikooli on võimalik parandada isegi hetkel tegutseb ka kooli meediagrupis. Lenne valiti kuu koolipere kõikidele külaliste- sõprussuhteid jpm. nooreks, kuna ta osaleb aktiivselt noortekeskuse üritus- le 20. detsembri õhtul. Stuudiopublikule näi- tel, väljasõitudel, Move Your Body korraldustiimis ning Toredale jõulupeole and- dati veel erinevaid saateid, huvihariduse ja huvitegevuse 2019 kavast rahastatavas sid hoo sisse jõulustuudio milleks olid: „Tujurikkuja“, fotoringis. Sõbrad iseloomustavad teda kui sõbralikku, saatejuhid Ege-Janeteli ja „Kuldvillak“, „Suur mängude lahket, hea huumorisoonega, seltskondlikku ja hakkajat

Endel, kes hoidsid meid kõiki Väikesed stuudiokülalised. Foto Peeter Jürgenson õhtu,“ „Krimi“, ei puudunud tüdrukut, kes oskab alati avaldada enda arvamust. Kark- rõõmsas meeleolus mitmete ka jõuluvana ilmateade ning si-Nuia noortekeskus tänab Lennet suurepärase koostöö külaliste ning seal esilinas- Lisaks stuudiokülalistele “Suurest komöödiaõhtust“ spordisaade. eest ning soovib talle kordaminekuid. tuvate saadete ja reklaamide sai muusikalisi ja tantsulisi pärit tuntud klipist „Kähm- Õhtu lõpetas õpetajate vahepeal. palu näha ja kuulda tele- lus baaris“. 9. klass andis poolt valminud muusikavi- PS. Karksi-Nuia noortekeskus vabandab novembrikuu noore Jõulustuudiot külastasid saates Folgistuudio, mille kiire ülevaate saatest „Su deo laulule „Elas kord üks Hanna Grete Käosaare ees tema nime valesti kirjutamise pärast. mitmed koosseisud, kes pak- salvestusse kõiki haarati. Seal nägu kõlab tuttavalt“, kus väike päkapikk“. kusid erinevaid muusikalisi astusid üles paljud Halliste liftist väljusid tuntud lauljad Õhtu oli meeleolukas KERTU MÖLDER vahepalu. Nende esituses põhikooli „mudilased“. näiteks: Anne Veski, Üllar tänu sellele, et kõik asjaosa- kõlasid nii teada-tuntud lau- Lisaks Folgistuudiole la- Jörberg, Push up ja Raul Sep- lised andsid olulise panuse. lud kui ka popurrii. Viimasest vastati (etendati) kohapeal per. Muidugi ei puudunud ka esitusest sai näiteks teada, et ka telesaateid, nendeks olid: kohtunikud. Etteaste lõppes Liis Getliin Kala Abja Koolituskeskus jätkab ennemuistsel aal elas jõulu- „Suur komöödiaõhtu“ ja „Su hoogsa tantsuga, kuhu haa- Halliste põhikool veebruaris tasuta keele- taat hoopis Lõunamaal. nägu kõlab tuttavalt“. 7. klass rati isegi stuudiojuht. etendas jõululiku versiooni Saadete vahepeal näidati kursustega 2019. aastal on kavas kolm tasuta keelekursust. Juba Rosina jõulud veebruari lõpus algavad ing- lise ja soome keele algkursu- Tuhandeid laule lauldud esinemas käinud ja inimestele sed mahuga 50 akadeemilist ilusast jõuluööst, tuhandeid hooldekodus tuttavad, siis oli kontakttundi. Inglise keele soove öeldud, südamest sära- meeldiv kuulda, kui öeldi, et kursus teenindajale mahuga ma lööb. oh see on tore ansambel. Ees- 30 kontakttundi algab sügisel Kuid palju, nii palju on laule, kava võttis nii mõnelgi kuulajal 2019. laule mis laulmata veel … vee silma. Osalejad saavad materja- Selliste kaunite sõnadega Võtsime agaralt osa ka lid ka kodutöödeks. Soome sõitis ansambel Rosin mööda taidlejate jõulupeost. Oma keele õpetaja Maria Peep tu- jõulupidu me juba teist aastat leb meile Saaremaalt ja sellest valda ringi, et jõulurõõmu ise Inglise keele lõputest. nautida ja ka teistele pakkuda. ei pidanud, vaid toetasime tulenevalt on tunnid reede Foto Sirje Rist Juba varakult tegime algust peosumma ulatuses Õisu laste- õhtul – laupäeva hommiku- jõululaulude õppimisega. Esiti Foto Margit Ojaloo aia lapsi, et nad saaksid midagi poolikul. Inglise keele õpetaja on Mulgi vallast: Elen Raba, tundus, et polegi kellelegi soetada või minna kuhugi väl- kes valdab suurepäraselt algajale inglise keele õpetamise jõulurõõmu pakkuda, siis te- Rosin Mõisakülas jasõidule. Kokkuvõtteks võib metoodikat. Kursuseid rahastavad EL Sotsiaalfond ja Eesti gelikult läks aasta lõpp päris öelda, et oli tore ja tegemisi täis riik. Sihtgrupiks on seni vähem elukestvas õppes osalenud tihedaks. Abja muusikaõpetaja ja kontsertmeister Ruth Mõttus aasta. Öeldakse, et „Tavaliselt täiskasvanud. Tasemeõppes (gümnaasiumis, kutse- või on juba kuus aastat mänginud Mõisaküla kirikus orelit. Nii sai käidud ühisnädala piisab killukesest armastusest“, ülikoolis) õppijad kahjuks ei sobi meie sihtgruppi. Oma Hea meel on koos temaga kutsuda kirikusse laulma Kaarli seega on tore, et saame teha koolitusi oleme läbi viinud Abja-Paluoja kesklinnas Abja raames Mõisaküla hoolekan- rahvamaja naisansamblit Rosin, mille liikmed naudivad midagi head, mis teistele sooja Päevakeskuses, seetõttu on meil olnud õppijaid ka nt dekeskuses, kaasas rõõmsad igat esinemist ja kohtumist. Ansambel Rosin muutis piparkoogid ja jõulukaart koos seekord oma lauludega meie jõuluõhtu ja vana-aasta tunde südamesse toob. Viljandist – bussijaam on lähedal. Motivatsioonikursus toi- heade soovidega. Väikesed jumalateenistused pidulikumaks. Samuti rõõmustati ja Tegelikult tahame tänada mub sel aastal Viljandis, aeg ja ruum on kooskõlastamisel. kingitused sõlmiti kokku kõi- soojendati Mõisaküla hooldekodu rahva südant oma juhendajat Ruthi, et ta meil Kindlasti ootame õppijaid kogu Mulgi vallast. Meilt gile inimestele hooldekodudes. etteastega. Nii jäid kallid mälestused lõppenud aastast olemas on. Oleme väga õnne- on küsitud ka arvutikursust. 2020. kevadel on meil neid Piparkoogid olid algusest lõpu- helisema. likud, et meil on selline posi- kavas koguni kaks ja 2020. sügisel on kavas nutikool. Neist ARVO LASTING ni valmistatud Kulla leerimajas tiivne ja naerusuine juhendaja. kaks kursust korraldame Tartu Rahvaülikooli partnerina. heategevuslikus korras. Viisi- Oleme kui üks pere. Jälgige meie kodulehte www.abjakoolitus.ee, kindlasti Soovime kõigile suurtele teavitame kursustest ka valla kodulehel ja valla keskustes me jõulurõõmu oma laulude ja Mõisaküla Maarja-Magdalee- muti jumalateenistusel, et ja väikestele lõbusat ja tegusat reklaamkuulutustega. Facebooki kasutajatele oleme samu- Lilli loetud kaunite luuletuste- na kirikus jõulu- ja jumala- teistkordselt laulul lasta heli- uut aastat. Oleme avatud kõi- ti reklaame jaganud. ga ka Abja hooldushaigla uude teenistusel. Samuti oli meid seda. Edasi suundusime koos esmatasandi tervisekeskuse gile pakkumistele, mis tulevad väga oodatud esinema Rimmu kirikuõpetajaga Mõisaküla Head õppeaasta jätku! hooldusosakonda. meie aadressile. külamajja. Nädal aega hiljem, hoolekandekeskusesse. Kuna Sirje Rist 24. detsembril kõlasid 30. detsembril, osalesime sa- me juba varem olime seal MTÜ Abja Koolituskeskus projektijuht naisansambli Rosin laulud Anneli Pälsing Mulgi valla infoleht 7 SPORDIUUDISED Novus FC Mulgi võidukas hooaeg 5. jaanuaril toimus Karksi-Nuia kultuurikeskuses novuse turniir multipaarismängus (paarilised loositi). Kohaliku jalgpalliklubi Võitis valitsev naiste paarismängu maailmameister Gerli ideed on aastaid mõlgu- Aver koos Aleksander Michelisega Viljandist. Muusikalise tatud, kuid tänu valdade hommikuse sissejuhatuse eest hoolitses Rasmus Kadaja ühinemisele ja toetusele sai lõõtspillil. pikaajaline mõte Mulgi valla Järgmine novuse võistlus toimub Karksi-Nuia jalgpalliklubi FC Mulgi näol kultuurikeskuses 9.02.2019 algusega kell 10. teoks. Klubi tuumiku moo- ottomar raiDlePP dustavad piirkonna poisid ja mehed. Kalendriturniir Võistkonna esimeseks Vahetult enne jõule kogunesid Abja kultuurimajja proovikiviks oli 2018. aastal maletajad, keda seekord oli 14. Nende hulgas ka üks nai- Warrior Cup, kust toodi koju ne. Turniir on juba traditsiooniline ja nime on see saanud ka esimene võit. Rahvalii- auhindadest. Nimelt saavad kõik osalejad valida endale ga pingeline mäng toimus auhinnaks kalendri. Turniiri korraldamise ja auhindade Viljandi JK Tuleviku har- eest hoolitsemise on enda kanda võtnud Aivo Joamets. rastajatega ning see oli taas Turniiri ohjas kohtunikuna Suure-Jaani mees Margus võidukas. Mida aeg edasi, Jaanson. seda ühtsemalt tiim mängi- Turniiril mängis iga mängija 7 mängu ja lõpuks selgi- ma hakkas, klubi vaim püsis tati paremusjärjestus. I koht Ion Mõndresku, II koht Aivo tugev ning terve hooaja Joamets, III koht Hillar Kuhi, 4.-6. koht Olev Raal, Art Õun vältel ei tulnud kellelegi alla ja Ürjo Mälksoo, 7.-9. koht Eugen Jents, Tõnis Kask ja Ürjo vanduda. Tasuks oli Rahva- FC Mulgi loomisega sai jalgpalli populaarsusele taas hoog sisse. Foto: Kerti Einstein Mälksoo, 10.-11. koht Aivar Käämer ja Martin Linder, ainsa liiga kodumängu finaali võit naismaletajana oli 12. Eha Lihtne, 13. koht Enn Juhkam 2:1. Klubisiseselt valiti hooaja aprillis rahvaliiga superfi- Aitäh meie eelmise aasta Platsil näeme! ning 14. koht Edgar Riis. parimaks mängijaks August naaliga. toetajatele: AMV Metall, Sel aastal jätkub traditsiooniline 4. etapiline maletur- Kitzbergi nimelise gümnaa- FC Mulgi tänab oma fän- Nuia PMT, TaSo Team OÜ, tiit teearu niir, mis saab alguse 20. jaanuaril Uue-Kariste rahvamajas. siumi õpilane Heiko Teiss. ne, kes tulid ja omadele Mulgi vald, Annimäe talu, Jaanis einstein Järgnevad etapid toimuvad 17.02. Karksi-Nuia kultuu- Hetkel mängib FC Mulgi pöialt hoidsid! Suur tänu TaaVID Meedia, Meedias- FC Mulgi asutajad rikeskuses, 17.03. Mõisaküla kultuurimajas ja lõppvoor saalijalgpalli rahvaliigat ning kõikidele mängijatele südi- pekter OÜ ja August Kitz- 21.04. Abja kultuurimajas. välihooaeg saab jälle avatud kate mängude eest! bergi nimeline gümnaasium. lauri sePP Tantsuloojate mõõduvõtt Atsist Etsiks Tantsukonkurss „Move Your Body 2019“, mis on mõel- 4.–6. jaanuaril 2019 toi- võitis Marcus Paide (Abja dud 8–26-aastastele noortele, toimub 1. märtsil kell 18 musid Abja spordi- ja ter- gümnaasium). Teise koha Karksi-Nuia kultuurikeskuses. Tegu on kuuendat korda visekeskuses mitmevõistlu- saavutas Andre Õigus (Mõi- aset leidva Viljandimaa noorte tantsuloojate mõõduvõ- sed ATSIST ETSIKS (algajast saküla kool). Neljas oli Siim tuga, mille eestvedajateks on Karksi-Nuia noortekeskuse tõstesportlasest edukaks Luhaäär ja viies Ronar-Tarmo aktiivgrupi 13–16-aastased liikmed. tõstesportlaseks). Osalesid Akkaja (mõlemad Mõisaküla Kõik võistlusel osalejad peavad hiljemalt 7. veebruariks 10–13-aastased poisid ja kool). Tüdrukutest oli vanu- kella 23-ks registreeruma aadressil noortekeskus@karksi. tüdrukud Järvamaalt, Ida-V seklassis U10 võitja Rihanna ee, lisades trupi nime, vanusekategooria, tantsu nime, ju- irumaalt, Tartumaalt ja Mul- Reimets ja U11 Rita Reimets. hendaja/juhendajad ning selgituse, kas tegu on soolo- või gimaalt. Võisteldi järgmistel Klassis U12 jagas Rihard Rei- paaristantsuga. Kasutatav muusika peab olema salvestatud aladel: 30 m jooks, hoota mets 4.–5. kohta. (kõik Abja CD-plaadile. kaugushüpe, toengus käte gümnaasium). Kolmepäeva- Selle aasta teemaks on „Rahvuslikud elemendid“. Iga kõverdamine, kõhulihaste sed võistlused ja treening- tantsulooja loob teemakohase koreograafia ning õpetab jõuharjutus ja 3 harjutust kogunemise korraldas Eesti tantsu selgeks enda valitud grupiliikmetele. Võisteldakse kangiga (kükk, rebimine Tõstespordi Liidu president viies vanusekategoorias. Juhendaja võib õpetada nii endast ning tõukamine). Lisaks Ain Põder, kohtunikena olid nooremaid kui ka vanemaid. Grupi kategooria valitakse mängiti pallimänge ja käidi abiks Eesti noortekoondise osalejate vanuse järgi, arvestades vanima liikme iga. Ühel ujumas. Mulgimaa võistlejad liikmed. kollektiivil võib olla üks või kaks juhendajat. Tantsuloojate saavutasid järgmised tule- Rita Reimets, Rihanna Reimets, Siim Luhaäär, Rihard Rei- maksimaalne vanus on konkursil kuni 26 eluaastat. mused: vanuseklassis U10 enn raieste mets, Marcus Paide ja Andre Õigus. Foto: Enn Raieste Jõudu harjutamisel ja kohtume MYB!

Karksi-nuia noortekeskuse juhataja illika orav ja noortekeskuse aktiivgrupi myb korraldustiim

Kõige olulisem metsatöö Tavaliselt mittetulundusühingutena tegutsevates metsa- Toeta oma metsa! Järgmine toetusvoor on tulemas juba veebruaris, toetust saab omanike ühendustes on olemas metsatööde planeerimiseks ja Tugisüsteem erametsaomanikule küsida kõige olulisema metsatöö – noore metsa hooldamiseks. teostamiseks vajalikud teadmised ja kontaktid. Metsaomanik Seda peetakse mõnikord küll kulukaks, kuid vaieldamatult kõige saab metsaühistust endale vajaliku info ja juhiseid oma metsa eest hoolitsemiseks, samuti saab seal taotleda erinevaid metsan- Mulgi vallas on metsamaad kokku 50 142 hektaril, see on 56% olulisemaks metsakasvatuslikuks tööks, millega määratakse met- dustoetusi. Kui metsaomanikul endal puudub soov oma metsaga omavalitsuse pindalast. Metsamaast üle poole (58%) on eramet- sa koosseis tulevikus. Hooldatud metsas on alles jäänud puudel tegeleda, korraldavad metsaühistu spetsialistid kõik vajalikud tööd saomanike kätes ja hallata. paremad tingimused kasvamiseks. omaniku eest ise ära. Erametsaomanikke on Eestis kokku üle 100 tuhande. Suur Just praegu on noore metsa hooldamise planeerimiseks aeg Ühistud on järjepidevalt tõstnud metsaomanikele pakutavate osa nendest elab oma metsast kaugel ning selle seisukorrale iga- eriti soodne, seda kahel põhjusel. Esiteks on heade kütte- ja pabe- teenuste hulka ja kvaliteeti. Selle tunnistajaks on ka stabiilselt päevaselt ei mõtle. Riik on aga aastaid panustanud tugisüsteemi ripuidu hindade tõttu võimalik raiest mõningat tulu teenida juba kasvav metsaühistuga liitunud metsaomanike arv, mis ületab arendamisse, et metsaomaniku jaoks metsaotsuste tegemine ja 20–30-aastase metsa hooldamisel. Teiseks on praegu veel olemas juba 13 tuhandet. oma metsa eest hoolitsemine lihtsamaks teha. võimalus kuni 30-aastase metsa hooldamiseks toetust küsida. Tä- Kõigi metsatoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Metsaomanikel on võimalik erinevate metsakasvatuslike nased maaelu arengukavas kokku lepitud toetusmeetmed lõpevad aadressil eramets.ee/toetused. Viljandimaal tegutsevate metsa- tööde tegemiseks Erametsakeskusest toetust küsida. Toetatakse 2020. aastaks. Kas ja kui palju järgmisel perioodil Euroopa Liidu ühistute kohta saab lisainfot erametsaportaalist aadressil www. näiteks noore metsa hooldamist ja metsakahjustuste ennetamist vahenditest metsakasvatust toetatakse, ei tea praegu veel keegi. eramets.ee/viljandimaa-metsauhistud. (toetusvoor juba 5.-25. veebruaril!), metsa uuendamist, metsamaa- Abi metsaühistust Toeta oma metsa! parandustöid ja muid tegevusi. Erametsakeskusest saab küsida Kui omanikul oma metsas tegutsedes ja töid planeerides ka hüvitist looduskaitseliste piirangute eest Natura 2000 alal või teadmistest ja ajast puudu jääb, tulevad appi kohalike metsa- SA Erametsakeskus sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal. omanike endi poolt loodud metsaühistud, kelle juures tegutsevad ka sõltumatut nõuannet pakkuvad kutselised metsakonsulendid. www.eramets.ee 8 Mulgi valla infoleht Jõuluõhtu Rimmu külamajas Heakorrakonkurss „Kaunis Küünlasäras Rimmu kü- kodu“ 2018. aastal lamajas toimus neljapäeval, 27. detsembril jõulurahu ja headuse aja tähistami- seks III jõulupüha jõuluõh- tu. Tublid mehed Kalev ja Heikki olid selleks päevaks metsast ilusa kuusepuu toonud ja külamajja püsti pannud, mille Sebastian õhinaga ehtesse sättis. Jõuluõhtu avas kolme- aastane Loore luuletusega, miks on piparkook siki-sa- kiline ja miks on peal valge täpp. Karksi piirkonna korterelamu Pargi tn 26 Karksi külas. Lääne-Virumaa lõõtsa- Kaunis kodu on alati omanäoline, sest iga pere loob mehed Martin ja Asso lõid aiailu oma soovidest ja oskustest lähtudes. Nii nägime lauluga lahti sellise kont- Foto Anneli Pälsing komisjoniga hindamistööd tehes hästi erinevaid hal- serdi, mida külas polnud jastuslahendusi. Et kõik konkursile esitatud koduaiad ammu kuulda olnud. Rah- riini. Laulu ja pillilugude rohkem paigast nad ei liigu. olid Kohaliku omaalgatuse olid väga head, otsustas komisjon hinnata aedu punk- valikud lood olid nii ehedalt sekka söödi mulgiputru, ve- Nii tuli jõuluvanal jupike programm ja Mulgi vald. tisüsteemi alusel. Lõplike tulemuste selgumisel jäi nii superhead, et kärsitumatel rivorsti ja joodi tervislikku maad endal kelku raske Oma küla, oma kodu, mõndagi kohta lahutama vaid mõned punktid. hakkas jalg tatsuma ja peagi angervaksa-astelpaju teed. kingikotiga vedada. Kuid see just ongi õnneks loo- Tunnustuse pälvisid järgmised heakorrastatumad läks kitsukeses külatoas lau- Laulu „Kõlisevad, kõ- vaatamata vintsutustele oli dud. Kuna elu koosneb pi- objektid: dade vahel tantsuks. lisevad kuljused, käes on jõuluvana rõõmsameelne siasjadest, siis on tähtis nad Mulgi valla Halliste piirkonna pereelamu- Jätkuvat jõulusoojust jõulupühad need. Saabub ja hoidis tuju üleval nii väi- üles leida, teistega jagada, te ja talumajapidamiste kategoorias: 1. koht – ja hingekosutust pakku- meile jõulumees, kingitu- kestel kui suurtel. Ja lastel hoolivalt üksteisse suhtuda. Mäeotsa talu Kaarli külas, omanik Deily Tatar, sid kontserdi vaheaegadel sed koti sees …” saatel saa- jätkus pikki salme terveks Teguderohket uut aastat 2. koht – Alliku talu Ülemõisa külas, omanik Silvia lauludega naisansambel buski ähkides ja puhkides õhtuks. Iga külaline sai ja südamesoovide täitumist! Põder. Rosin ja Aimur Talu, kes oli jõulumees. Põhjapõdrad kaasa jõulutähekese. Mulgi valla Karksi piirkonna pereelamute ja ta- ettevalmistanud huvitavate olid kelgu vedamisest ära Jõuluõhtu korraldas kü- Anneli Pälsing lumajapidamiste kategoorias: 1. koht – Tartu mnt küsimustega väikese vikto- väsinud ja otsustasid, et laselts Rimmo. Toetajateks 16 Karksi-Nuias, omanik Ene Tae, 2. koht – Mikatse talu Leeli külas, omanik Arvo Maling, 3. koht – Kiini-Hansu talu Kõvakülas, omanik Olev Vaiksaar, 4. koht – Tare 1 Karksi külas, omanik Koit Ama, Väärikalt ja elurõõmsalt ka väärikas vanuses 5. koht – Piibu talu Ainja külas, omanik Pjotr Krjutškov. Meil on päris palju üksi miga ning igapäevaselt aita- renaine. Mulgi valla Karksi piirkonna korterelamute kategoo- omaette elavaid vanemaid ini- vad oma eakat naabrit paljud Minu südameasjaks on rias: 1. koht – Pargi tn 26 Karksi külas, 2. koht – Pärnu mesi, paljud neist keskustest hoolivad inimesed. tõsta kohalike omavalitsuste mnt 7 Karksi-Nuias. eemal. Neil on poeni pikk tee Üks hea võimalus, mis teadmisi ja võimekust sot- Mulgi valla Karksi piirkonna avali- ja toa soojakskütmine on vä- järjest enam populaarsust siaalvaldkonna teenuste pak- ku, äri- ja tootmisobjektide kategoorias: 1. koht henenud jõu ja roostes liigeste võidab ja milleks riigi poolt kumisel veelgi ning seejuures – Häärberi, Muri külas, esindaja Leili Nael, tõttu päeva kangelastegu. eraldatavat raha kohalikud saavutada täiendavat süner- 2. koht – Veski, Morna külas, omanik Andres Mets. Nad ei kurda, sest tegelikult omavalitsused edukalt kasu- giat kohalike omavalitsuste Mulgi valla Mõisaküla piirkonna pereelamu/era- on hea elada omas kodus, ise tavad, on eakate üürimajad. ja kogukonna liikmete koos- maja kategoorias tunnustati Mõisaküla linna parimaid otsustada ja hakkama saada. Praeguses taotlusvoorus saa- tööst. Praegu on suurepärane järgmiselt: 1. koht – Kooli 29, omanik Kunnar Keres, 2. Abi kulub ära küll, aga ei taha vad kohalikud omavalitsused võimas ellu viia oma ideid koht – Ringpuiestee 5, omanik Malle Kotšetova, 3. koht ju, et lapsed või lapselapsed oma elamufondi arendami- saades selleks ka rahalist tuge – Ringpuiestee 11, omanik Tarmo Jersolav. oma tegemised seetõttu kõr- seks KredExile taotlusi esitada riigilt. Käesoleva aasta lõpu- Kaunimate koduomanike tänamine toimus 2018. vale jätaks. Iga vanem tahab veel 4. veebruarini, toetus ni saab oma mõtete teosta- oma lastele, et nad elaks õnne- on pool ehitushinnast. Nii miseks finantssüsti taotleda aasta augustikuus kodukandipäevade avamisel. Kaia Iva likult oma elu ning „laste kaela saab ehitada maju, kus eakad innovatsioonivoorust (www. Kodude kaunistamine ei ole ainult ilusate aedade sotsiaalkaitseminister peale jäämine“ ei ole olnud saaks endale korteri üürida, innove.ee), millega rahasta- rajamine. Oma töö ja hoolega innustate teisigi ja nii Me kõik loodame saada kellegi pensioniplaaniks. kus oleks vajadusel käepärast takse uuenduslike sotsiaal- muutub Mulgi vald aina kaunimaks. Seetõttu loodab ükspäev toimekalt ja rõõm- See teema ei ole ühe või vajalikud lisateenused, kuid teenuste väljatöötamist ning komisjon näha järgmisel konkursil veelgi aktiivsemat salt vanaks. Me küll ei mõtle paari perekonna lahendamist mis poleks hooldekodu ja kus katsetamist. Eesmärgiks on osavõttu. sellele tihti, pigem siis, kui vajavaks probleemiks, mistõt- eakas oleks ikka oma elu pe- suurendada innovaatiliste Mulgi vallavolikogu keskkonna- ja vanavanematele külla lähme tu ei saa ei riik, kohalik oma- remees oma kodus. Samas on lahenduste abil sotsiaalvald- heakorrakomisjon või kui eaka naabriproua valitsus ega kohalik kogukond majas ka seltskond ja aktiivne konna teenuste või toodete palvel leivakotiga poest tule- lihtsalt lasta asjal omasoodu suhtlemiskeskkond olemas. kättesaadavust Eestis. Sot- me. Vanaks olemine on igati kulgeda. Pead kokku pannes Hästi tore näide, mida siaalvaldkonnas on mitmeid tore niikaua kui on tervist ja saab välja pakkuda häid ja huvilised on inspiratsiooni häid ideid ja algatusi, mis jaksu ise oma toimetamistega väärikat vanaduspõlve või- saamiseks oodatud ka uu- on välja kasvanud erineva- hakkama saada, on ju piisvalt maldavaid lahendusi. distama, on Kärstna Kodu. test ideekonkurssidest, kuid KOGUDUSTE TEATED tööstressita vaba aega ning Viimaste aastatega on nii Majas on 9 avarat kööktuba, vajavad välja arendamiseks toredad hetked lapselastega. mõnedki sellised tegelikku- suuremates on soovi korral rahalist tuge. Samuti võib KARKSI PEETRI KIRIKUS Ebamugavused tekivad siis, seks saanud. Sügisest käi- võimalik elada kahekesi. Ühi- olla teistes riikides juba toi- 3. veebruaril kell 14 jumalateenistus armulauaga. Järgneb piiblitund ja kohvilaud. kui organismi kulumine hak- vitus hoolekandesüsteemis sed on puhketoad ning wc mivaid lahendusi, mida ka 17. veebruaril kell 14 jumalateenistus armulauaga. kab tugevalt märku andma: vabatahtlike kaasamise prog- ja vannituba. Päevasel ajal Eestis kasutusele võtta – riik Järgneb piiblitund ja kohvilaud. valu haiget tegemas ja jõudu ramm (www.vabatahtlikud. on majas töötaja, kes abistab saab toetada nende kohanda- Uue aasta algusest alates oleme talvekirikus. napilt. Siis tulebki leida lahked ee), mille mõte on pakkuda elu korraldamisel, motivee- mist siinsetele tingimustele ja naabrinoored või omavalit- vabatahtlikku tuge täisealis- rib inimesi osalema sotsiaal- nõuetele vastavaks. Mõnikord Palume võtta ühendust õpetajaga (ristimine, leer, laulatus, suse abistaja, kes leiva poest tele erivajadustega inimestele programmides, korraldab peitub võti lihtsuses – ei ole matus, piht) tel 521 2518 või e-posti teel allan.praats@ toovad ja muid asjaajamisi ning eakatele. Nii saavad teenuseid, abistab erinevates välistatud, et mõnele suurena eelk.ee. Koguduse a/a nr. EE401010302010444001 aitavad toimetada. Küllap eakamad inimesed, kel aega toimingutes. Soovi korral saab tunduvale probleemile on olete aga tähele pannud kui- ja jõudu, pakkuda lihtsamates tellida ka sooja lõunasööki. väga lihtne lahendus. MÕISAKÜLA KIRIKUS das pisike ilmakodanik, ise tegevustes abi ja seltsi neile, Sotsiaalmajja sisenemiseks on Iga inimene peab saama 27. jaanuaril kell 14 jumalateenistus armulauaga, vaevalt käima õppinud ning kes vähem liikuvad, olles kasutusel sõrmejäljelugejaga talle vajalikul viisil, mahus õp Arvet Ollino. esimesed sõnad rääkimiseks viimaste jaoks väga oodatud lukk, mis väldib olukordi, kus ja ajal talle vajalikku sotsiaal- 10. veebruaril kell 14 jumalateenistus armulauaga, selged, tahab oma asju ise ja vajalikud kaaslased. Prog- võti maha ununeb või seda, valdkonna teenust. Eesti on õp Arvo Lasting. Toimub koguduse täiskogu koos- toimetada ja annab sellest ramm sobib ka hästi güm- et öisel ajal keegi võõras majja mõnusalt väike, me saame olek. * Palume koguduse liikmete aktiivset osavõttu. nõudlikult teada: „Ise, ise!!!“ naasiumi- ja ülikoolinoortele. sisse pääseks. märgata iga inimest ning leida 17. veebruaril kell 14 jumalateenistus armulauaga, või „Anna, anna!“. Iseseisvus Kogukond saab panustada nii Või näiteks 21 korteriga igaühe jaoks kõige parema õp Arvo Lasting. ja hakkamasaamine, nagu ka abivajajatest teada andes kui Viiratsi eakate maja, mille lahenduse – nii jätkub meie sotsiaalsus ja teiste inimestega ka omalt poolt vabatahtlikena keldrikorrusel on päevakes- kõigi eludesse elurõõmu, ka Koguduse õpetaja Arvo Lasting, elukohaga Tõrvas, suhtlemine, muudavad meie oma kogukonna inimestele kus huvitavate üritustega, siis, kui ise kõigega enam päris tel 524 9654; [email protected] elu täisväärtuslikuks. Seda appi minnes. Mõistagi ei peagi saun ja trenažöörid. Ka siin hästi hakkama ei saa. igas vanuses. selleks liituma eraldi program- on elanikele abiks maja pe- Mulgi valla infoleht 9

KUHU MINNA

KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS KARKSI KÜLAMAJA siis anna teada 525 6049, taaskasustusele toodud asjad peavad olema 23.01 kell 17 animafilm „Lotte ja kadunud lohed”. Pilet 5.-/3.- 6.02 kell 11 kohtumine Helir-Valdor Seederiga puhtad ja terved. Tule ostma, müüma, vahetama! 23.01 kell 19 kino „Elu hammasratastel“. Pilet 5.-/3.50 20.02 kell 11 eakate ennelõuna „Terve tervis“ 16.02 kell 14 kontsert “Head Eesti asjad vol 2” esineb Lihula 24.01 kell 19 Kammerteater: Indrek Taalmaa „Onu Heinari MKK Kaitseliidu Lääne Maleva orkester. Võimalus toetada lood“. Pilet 12.-/10.- KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU noorte muusikute algatusi. Pääse 2.- 26.01 kell 19 Viljandimaa seltskonnatantsupäev. Ansambel 24.01 kell 15 rännak vanade fotode abil 24.02 kell 13 EV aastapäeva Kontsert - Aktus Treffunks. Mustlaspidu. Pilet eelmüügist 5.-, samal õhtul 8.- 1.02–28.02 näitused „Monarhia elab veel“ ja „Sigaduste aasta“ 6.03 kell 19 Komöödiateatri etendus “Hotell California” 30.01 kell 18 Argo & Arko klaveriduo kontsert. Pilet 5.-/3.- peaosades Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas. pääse 14.-/ 16.- 02.01–21.02 II korruse fuajees Kaupo Leoni näitus „Lootus“ Abja kultuurimaja saadaval Piletilevis, Mõisaküla kultuurimajas, kohapeal. Tund enne etendust avatud teatrikohvik! 01.02–28.02 sinises saalis fotod ja tekstid Anu Raua vaibanäitu- Näitused: I korruse fuajees 11. jaanuarist 10. veebruarini selt „Isamaastikud“ Leekpea maalinäitus „Orbiidil on floora“ 03.02 kell 12 pühapäevane kohtumine: Vladislav Koržets „Loo- Halliste rahvamaja dus meis ja meie looduses.“ Pääse ette tellides 5.-, kohapeal 7.- 25.01 kell 18 Leedu akordionist Tadaš Motiecius kontsert. Pilet 15.02 Sõbrapäeva disko 05.02 kell 17 Keskerakonna kohtumine rahvaga 5.-/ õpilane, pensionär 3.- 06.02 kell 17 kino „Klassikokkutulek 3“. Pilet 5.-/4- 28.01 kell 19 Vana Baskini Teater „Kas hakkame seksima?“ Pilet Uue-Kariste rahvamaja kell 19 kino „Klassikokkutulek 3“. Pilet 5.-/4- 16.-/ õpilane, tudeng, pensionär 14.- 20.01 kell 10 „Mulgi male 2019” seeriavõistlus 09.02 kell 9 Novusturniir 30.01 kell 17 kogupere animafilm „Lotte ja kadunud lohed“ 7.02 kell 15 küünlapäeva ja sõbrapäeva tähistamine 11.02 kell 13.30 toidulisandite esitlus-müük Pilet 5.-/3.-. (Klubi 60+) 11.02 kell 19 kontsert: Kalle Sepp ja Mikk Tammepõld. Pilet 30.01 kell 19 film „Lõbus perekond“ Pilet 5.-/4.- 22.02 kell 17 101 aastat Eesti Vabariiki eelmüügist 10.-, samal õhtul 12.- 31.01 kell 17 klubi Meelespea peoõhtu. Külas Mokalaada “LOOD JA MÕTISKLUSED MÖÖDUNUST” 13.02 kell 18 mälumäng daamid Karksi-Nuiast. Tantsuks Ukaas Uue-Karistest Meenutavad endised Halliste vallavanemad Ene Maaten, 16.02 kell 10 Kaitseliidu Karksi malevkonna üldkoosolek 07.02 kell 18.30 Abja mälumängu IV voor Andres Rõigas ja teised. Pidupäevakringel ja kohv. 16.02 kell 10 Ethel Disaini riiete ja ehete soodusmüük 13.02 kell 18 film „Johannes Pääsukese tõeline elu“ Pilet 5.-/4.- 23.02 Ühiskülastus Ugalasse “Meistrite liiga” (Klubi 60+) 16.02 kell 20 tantsuõhtu ansambliga Polero. Pilet eelmüügist 6.-, 14.02 kell 17 Abja muusikakooli klaveriosakonna sõbrapäeva- 8.03 kell 20 Naistepäevaõhtu ansambliga ONUPOEG samal õhtul 8.- kontsert 17.02 kell 10 maleturniir 16.02 kell 21 sõbrapäevapidu ansambliga S.E.K.S Iga kuu 2. teisipäev kell 14-15 laenutab Halliste raamatukogu 17.02 kell 12 pühapäevane kohtumine: Hendrik Relve „Reisiju- 24.02 kell 10 Eesti Vabariik 101 – Ajalootund raamatuid ja kohal on piirkonna sotsiaaltöötaja Monika tud“. Pääse ette tellides 5.-, kohapeal 7.- 24.02 kell 11 Eesti Vabariik 101 – Pidulik kontsert-aktus Erreline. Info tel 5348 2842 20.02 kell 12 EMLS XI poiste-solistide võistulaulmise maakond- 28.02 kell 17 klubi Meelespea peoõhtu lik eelvoor Mõisaküla muuseum 20.02 kell 19 kino „Lõbus perekond“. Pilet 5.-/3.50 Mõisaküla kultuurimaja Näitus “Kapist välja”. Vaadata saab erinevaid esemeid 22.02 kell 17 II korruse fuajees näituse „NKK Karksi jaoskond 5“ 26.01 kell 16 animafilm “Lotte ja kadunud lohed” 5.-/3.- muuseumi kogudest ja fotonäitus viimase 20 aasta avamine 26.01 kell 18 mängufilm “Lõbus perekond” 5.-/ 3.50 sündmustest Mõisakülas. 24.02 kell 11 pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mäles- 2.02 kell 10–13 kasutatud asjade laat “SulleMulle” tusmärgi jalamile Vvõtame vastu sinu poolt ebavajalikke asju Mõisaküla kultuurimajas 24.02 kell 12 kontsertaktus „Eesti Vabariik 101“ 21.01 –1.02 kella 10–15 , kui soovid oma kaupa ise müüa,

Uriinipidamatus teeb muret

Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on tahtmatu uriini eritumine, kasutada õige imavusega abivahendit, et tagada kasutamise opti- mis põhjustab sotsiaalseid- ja hügieenilisi probleeme. Sellest rääki- maalsus ning mugavus kandmisel. Inkotoast saavad abi kõik: nii need mine on paljudele inimestele ebamugav. Kahjuks paljud pidamatuse kel mõned tilgad aeg-ajalt ootamatult püksis või esineb üksikuid lek- all kannatavad inimesed ei otsi kunagi abi, sest peavad seda piinli- keid, kui ka need, kelle põis võib ootamatult täies ulatuses tühjeneda. kuks ning ei tea spetsiaalsete ja teistele märkamatute abivahendite Pidamatust soodustavad tegurid võivad olla rasedus, tüsistu- olemasolust. Uriinipidamatus võib viia elust kõrvaletõmbumiseni ja sed sünnitusel, menopaus, eesnäärme probleemid, kuseteede- ja sellega võivad kaasneda nii masendus kui ka häbitunne. põiepõletikud, kroonilised- või mitmed kaasuvad haigused, diabeet, Uskumine, et pidamatus on ainult eakate ja voodihaigete inimeste neuroloogilised probleemid, kõhukinnisus, aga ka pidev raskuste probleem, on ainult müüt. tõstmine, rühihäired, istuv eluviis, vanus, ülekaalulisus ja vahel ka Tegelikkuses on pidamatusega vähemalt korra kokku puutunud ravimite kõrvaltoime. iga kolmas üle 35-aastane naine ja iga neljas üle 40-aastane mees. MTÜ Inkotuba nõustab uriinipidamatuse probleemide puhul alates 2001. aastast ning on loodud selleks, et iga inimene saaks privaatselt Millest siis aru saada, et on õige või siis viimane aeg hakata tegut- nõu küsida ja lahenduse oma murele. Inkotoad asuvad üle Eesti ja sema ja probleemi ennetama või lahendust leidma? meie kogenud nõustajad tutvuvad teie või teie lähedase murega ning Hoiatussignaalina peaksime võtma paari ootamatut tilka püks- selgitavad välja pidamatuse raskusastme ja liigi. Tasuta nõustamisele

tes, kas siis naermisel, tõstmisel, hüppamisel (eriti batuut) või muul võib tulla abivajaja ise, samuti tema hooldaja, sugulane või lähedane. pingutusel! Samuti on märkamise kohaks järeltilkumine meestel. Inkotuba ei teosta meditsiinilist läbivaatust, vaid vajadused selgita-

Need on märguanded, et vaagnapõhjalihased on lõtvunud või nende takse välja küsimuste teel. töötamine takistatud ning on aeg kiiresti ja põhjalikult antud teemaga tegeleda. Mis on selle põhjuseks ning kas ja kuidas on võimalik need MTÜ Inkotuba - muudame Sinu mure märka-

lihased uuesti korralikult tööle saada? matuks! Laupäeval 2.veebruaril Otsides koheselt abi, saame edasi elada tavapärast ja täisväärtus- Tule tasuta nõustamisele Viljandi Inkotuppa ning küsi sobivaid likku elu! Antud tervisehäire puhul on oluline pöörduda arsti poole, et abivahendeid. kella 10.00- 13.00 Mõisaküla teada saada pidamatuse põhjus ja võimalikud ravi variandid. Koheselt on aga põhjust pöörduda Inkotuppa, et saada infot asendamatute ehk Pikemalt erinevatel pidamatuse teemadel saab lugeda www. kultuurimajas just spetsiaalselt pidamatuseks ettenähtud toodete kohta, millest kuivaks.ee. sobivama eri puhkudeks aitavad leida Inkotubade kogenud nõustajad. Oluline on teada, et kodused lahendused ja näiliselt sarnased tooted Viljandi Inkotuba - Tallinna tn 11A (sissepääs Turu tn poolt), info 5256049 Laine (näiteks tavalised hügieenisidemed) ei taga piisavat kaitset kiirelt tel 433 3190.

erituva uriini ning ebameeldiva lõhna leviku eest. Samuti on oluline 21. jaanuarist - 1. veebruarini kella 10.00–15.00ni võetakse Mõisaküla kultuurimajas vastu riideid, jalatseid, nõusid ja muud kodus juba üleliigseks jäänud asju, mida ei ole kahju tasuta ära anda.

Kui sul on ka paremat kaupa, mida soovid müüma tulla, siis registreeri telefonil 525 6049 (Laine). Samal numbril ka info.

• Müüdav või ära antav kaup peab olema puhas ja HELISTA korralik! 517 9771 10 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht

Õnnitleme uusi Õnnitleme eakaid vallakodanikke ja nende vanemaid hällilapsi 7. detsembril sündis Mailis ja Andres 1. VEEBRUAR ALEKSANDRA LEPIKSON 83 14. VEEBRUAR LAINE ARAK 80 Saa perre poeg OTTO 2. VEEBRUAR ELFRIDE KOLLIST 86 15. VEEBRUAR JUTA-IRENE VILI 86 2. VEEBRUAR LEILI TŠERNÕŠOVA 75 15. VEEBRUAR ANNI JÄRVE 83 12. detsembril sündis Maarja Lengi ja 2. VEEBRUAR PEETER VOLENS 75 15. VEEBRUAR LAINE TAMM 81 Heirel Reinbachi perre tütar 3. VEEBRUAR JAKOV VEBER 88 15. VEEBRUAR HANNA-LIISA 3. VEEBRUAR HILDA BERNHARDT 87 ANITA-ELFRIDA LEESMENT 75 14. detsembril sündis Kadi Kuninga 3. VEEBRUAR LIDIA SIBRITS 82 15. VEEBRUAR ASTI MURIK 75 perre tütar LISELL 4. VEEBRUAR MILVI TASUMÄE 86 16. VEEBRUAR VIRVE KÕIV 87 4. VEEBRUAR MARE RAHU 80 16. VEEBRUAR ALIIDE KIVIMETS 87 27. detsembril sündis Maarika ja Ilmar 5. VEEBRUAR 16. VEEBRUAR Tuki perre poeg ANDRIAS VOLDEMAR-HELMUTH TORIM 89 MILVI-ELLEN SEKSTELO 75 5. VEEBRUAR EINO SÕNA 82 16. VEEBRUAR HELLE JAKOBSON 70 5. VEEBRUAR LEHTE SÄRAV 81 17. VEEBRUAR HELJU SÄREV 90 5. VEEBRUAR EVE KUUSE 70 17. VEEBRUAR IIVO HAKKAJA 81 6. VEEBRUAR ÕIE UNIVER 70 18. VEEBRUAR HILJE TAMM 84 7. VEEBRUAR VIIMI MIKK 92 18. VEEBRUAR ADELAIDE RIIGOR 70 7. VEEBRUAR 18. VEEBRUAR AIME KALJA 70 LAINE-MERELLE MASPANOVA 85 20. VEEBRUAR MATI METSTE 80 7. VEEBRUAR ASTA JÄNES 80 22. VEEBRUAR JUTA-LILIAN TEETSO 87 7. VEEBRUAR ENDA VEINTHAL 80 22. VEEBRUAR VALLI PULK 84 Müügi 8. VEEBRUAR JAAN VEINTHAL 81 23. VEEBRUAR ZINAIDA MIKK 81 8. VEEBRUAR LEIDA KODAS 80 24. VEEBRUAR BENITA VARIK 93 8. VEEBRUAR REIN SIITAM 75 24. VEEBRUAR ALDONA PTAŠNIK 84 9. VEEBRUAR LINDA MEHO 88 24. VEEBRUAR HELJU ALLAK 81 9. VEEBRUAR LEIDA SAUL 82 25. VEEBRUAR SÄDE KALS 83 10. VEEBRUAR JAAK LEPASAAR 70 25. VEEBRUAR ALVI RANG 83 11. VEEBRUAR ENDLA TIRGO 85 26. VEEBRUAR AIME BACHMANN 93 11. VEEBRUAR MALL KARU 80 26. VEEBRUAR HELJU LIESMENT 92 11. VEEBRUAR IRENA TISLER 70 26. VEEBRUAR OLAV RENNO 87 Aeg möödub ja riivab nii mõnda, 12. VEEBRUAR MILVI SÕMMER 81 26. VEEBRUAR MADIS KURST 75 elu viib paljugi käest. Aja õigus on võtta ja anda, 12. VEEBRUAR KIIRA SORGINA 70 26. VEEBRUAR EEVI OILUK 75 kuid mälestus on jääv... 13. VEEBRUAR ERIK GAILIT 80 27. VEEBRUAR ADA URUS 85 14. VEEBRUAR MILVI MUSKA 82 28. VEEBRUAR SULEV KALDMA 83 MÄLESTAME 14. VEEBRUAR MIRDZA ZARINA 80 AIME VAHTRAMÄE JAAN OTS 28.06.1954–6.12.2018 22.06.1940–19.12.2018 LEO KULBOK OSMO JUHANI MTÜ „Käetöö koid“ JAATINEN 23.02.1957–10.12.2018 on taas avatud igal teisipäeval Pakume järgmisi 24.09.1943–24.12.2018 teenuseid: AKSEL PURIKA kella 11–14. MATTI TAMM 25.02.1928–12.12.2018 Info tel 5592 2615. Autode sise- ja välipesu 18.03.1944–25.12.2018 varuosad ZOJA JEGOROVA • Tegeleme vanade käsitööoskuste arendamisega ja remont ja hooldus diagnostika arvutiga ning veaotsing 3.06.1947–13.12.2018 LINDA SAARE uute juurutamisega. 23.03.1942–29.12.2018 • Meilt on võimalik tellida omale sobiv käsitööese. • Kootud, heegeldatud, õmmeldud, maalitud siidile või Muruniidukite müük, remont, hooldus ja varuosad REIN VÄSTRIK portselanile. Saetehnika müük, remont, hooldus ja varuosad HELJU-SUNILDE Haagiserent 13.05.1949–14.12.2018 • Korraldame ka aasta ringi mitmesuguseid kursuseid. KALLASTE Tööriistarent 13.03.1934–2.01.2019 ASTA AIN Autopesula: e-post: info@ 2.05.1932–15.12.2018 Tel 504 7756 mulgitehnikakeskus.ee LAINE PÄRN Muud küsimused: Facebook: Karksi-Nuia Tel 506 2318 Tehnikakeskus HELVE MARDIK 16.05.1925–12.01.2019 15.01.1938–19.12.2018 Tänuavaldus Pärnu mnt. 6a, Karksi-Nuia, Mulgi vald 69103 Viljandimaa REIN SÜGIS 7.04.1947–13.01.2019 Üksteisele kingituse tegemise asemel tegi Kaarli rahvamaja naisansambel ROSIN Müüa 2-toaline ahiküttega toreda ühiskingituse Õisu lasteaia lastele. korter Karksi-Nuiast Mu gi Sõna Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus Õisu lasteaia pere tänab meeldiva 4 km Lilli poole Remsi jõuluüllatuse eest. bussipeatuse kõrval. Koostajad: Täpsem info Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526 tel 5664 2061.