JAANUAR 2019 Mu Gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi Valla Leht

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

JAANUAR 2019 Mu Gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi Valla Leht Nr 1 (12) JAANUAR 2019 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Imelised inimesed meie ümber! Mulgi vallavanema kõne Karksi-Nuias Möödunud sügisel kaks nädalat ning ühel ilu- pöördus minu poole Õisu sal kolmapäeval memmede Head Vabaduse teel osalejad, lasteaiakasvataja Lilli pisi- proovi oodates, tuli uksest kaasteelised. Lp Meelis Kiili, kese murega. Nimelt ta oli sisse Lembi ja teatas, et temal saanud lasteaiale kaltsunuk- on 24 kostüümi kaltsunukku- kaitseliidu ülem ke, kuid rõivaid neil seljas dele valmis. Üllatus missugu- polnud. Nende mõte ning ne ja kui meeldiv! Küsides, et Punaarmee poolt oli 1919. aasta alguseks vallutanud ligi palve oli leida inimene, kes kui palju aega tal selle kõige 2/3 Eestimaast. Eesti rahvaväed peatasid Punaarmee edasi- nukkudele õmbleks rahva- peale kulus, tuli vastuseks, et tungi 1919. aasta alguses ja 6.– 7. jaanuaril 1919 algas Eesti rõivad selga. Idee oli väga ühe päeva sain Tartus ka ikka rahvaväe vastupealetung. Täna 100 aastat tagasi 6.jaanuaril hea ning lubasin rääkida rah- käia ja vahel süüa. vamajades taidlejatele edasi. Nüüd kaunistavad ime- algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal. Halliste memmede rühm ilusates rahvarõivastes kalt- Eesti rahvaväe poolt vabastati lõunas Kärstna ja Taagepe- küsis palju küsimusi ning sunukud Õisu lasteaeda! ra mõis. Tihtipeale käis mõisate ülevõtmine käest kätte soovis nukku näha. Muidugi Aitäh Lembi! Leidub ime- Punaarmee salkade ja Eesti rahvaväe üksuste poolt mitu mina unustasin mannekeeni lisi inimesi! korda päevas. Eesti rahvavägi liikus edasi ning vabastati järjepidevalt maha. Õnneks DEILY TATAR Karksi ja Nuia, 9. jaanuaril Jõgeva ja Ruhja. Kitsarööpalisel ühel tublil Õisu elanikul ning Kaarli ja Halliste raudteel tegutsesid soomusrongid ja toetasid nii meestega rahvatantsijal Tiial oli meeles rahvamaja juhataja kui tulejõuga Eesti rahvaväe pealetungi Mõisaküla, Abja, nukk näidata tuua. Möödus Rahvarõivastes kaltsunukud. Foto Deily Tatar Halliste-Õisu ja Ruhja-Valga suunal. 25. jaanuaril 1919 nimetas sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Soome kindral Martin Wetzeri Lõunarinde ajutiseks juhatajaks. Näiteks Lõunarinde Mõisaküla gruppi kuulus 6. jalaväe- Mõisaküla noortekeskuses valmistati polgu üks pataljon, kaks soomusrongi ja 2 (kaks) 57 mm suurtükki. Praeguses Mulgi vallas, nii Halliste kihelkonnas kui vaprusehelmeid vähihaigetele lastele ka Karksi kihelkonnas, jättis Vabadussõjas oma elu Eesti Detsembrikuu viimase nä- Vabariigi loomisel inimesi, kelle nimed on austusega jääd- dala reedel said noortekes- vustatud mälestustahvlitel vallamajade ja kultuuriasutuste kuses kokku kohalikud seintel ja mälestusmärkidel. käsitöölised ja noored, et Täna seisame Karksi-Nuias 6. septembril 2008 taasava- teha aasta lõpus veel üks tud mälestussamba juures Rahumäe kalmistu ees. Sammas väike heategu Juta Jalaka on püstitatud nende Vabadussõjas langenute auks, kes juhendamisel. on pärit Karksi kihelkonnast. 1936 aasta 23. juunil sam- mas avati. 16.juunil 1941 sammas purustati, 6. septembril Kõik sai hoo sisse 4. det- 2008 avati see taas. Samba taastamine toimus Vabadussõja sembril kui „Ringvaade“ Mälestamise sihtasutuse eestvõttel, esimees Heiki Arro, näitas videokatkendit väi- Muinsuskaitse Seltsi, Kaitseliidu ja ja teiste seltside abiga ja kesest Sandrist, kes põdes kodanikualgatuse korras. Eelmise samba looja oli skulptor rasket haigust. Saksamaal ravil olles sai alguse Sandri Martin Saks, fotode põhjal taastasid samba kiviraidur Arvo vaprusehelmed, kus igal Asu ja skulptor Hannes Starkoph. Suure märkimisväärse kivil oli oma tähendus. Nii panuse samba taastamisse andsid Kõivade suguvõsa ja näiteks sinine täheke tä- Oberschnaiderite pere. Oleme tänapäeval kangelaste väärilised. Ärgu kordugu hendab tüvirakkude kogu- Noortekeskuses said kokku kohalikud käsitöölised ja noored. Foto Kaja Õigus mist, värviline müts juuste kunagi, et meie Kaitseliidult võetakse relvad ja saadetak- väljalangemist, roosa hel- äärmiselt tänulikud tema teha igas päevas üks väike Soovin, et uuel aastal iga- se oma juhtide poolt laiali, Kaitsevägi allutatakse võõra mes superhead päeva jne. vaprale perele, kes tegid heategu. Ta ütles, et kui sa üks, kes vähegi head teeb, võimu alla ja rahvas jääb relvituna terrori meelevalda. Seega igal ketil on oma meid temaga tuttavaks oled väike, siis su heateod saaks topelt head tagasi ja Au ja kuulsus Eesti Vabadussõjas võidelnuile! lugu ja selle loo kokkupa- ja andsid võimaluse meil on väiksed ja kui sa kasvad ei peaks paika ütlus, kus Igavene au Vabadussõjas langenuile! nemine annab igale lapse- omalt poolt teha head ja suuremaks, siis su heateod nagu iga heategu saaks Elagu Eesti Vabariik! le, kes põeb rasket haigust, meisterdada vaprusehel- on suuremad. Kas pole karistatud! rõõmu, elevust ja lootust meid lastele, kes hetkel imeline! Aitäh kõigile, kes osa- PEETER RAHNEL võidelda oma haigusega. vajavad lootust ja tuge. On öeldud, et külva- lesite! Mulgi vallavanem Sandrit küll enam meie Sandri enda sõnum oli tes tuult, lõikame tormi. keskel ei ole, kuid oleme KAJA ÕIGUS Uuel aastal uue hooga! Head uut aastat, armsad abi. Siia võite ka lapsed Sul on juba praegu mõtteid neti vahendusel jagada, nii sõbrad! Mulgi Ukuvakk kaasa võtta, ka neile leidub ja soove, mida tahaksid FB-s kui ka Instagramis. Ja on avatud ka sellel aastal meie juures jõukohast tege- teha, anna meile teada. Oma kui piltide vaatamisest küll teisipäeviti kell 10–14 ja vust. Meile võib ka lihtsalt tegemistest teavitame Sind saab, siis tule meile külla ja muudel päevadel tuleme värvima tulla, meil on viie nii Facebookilehel kui kuu- koge isetegemise- või meie kohale kokkuleppel. Meid kihelkonna rahvarõivaste lutuste ja kutsetega. Meil meistrite võrratute tööde võib külastada nii ostu, kui nukkude joonistused ja suur on eelmisest aastast alates ostmise rõõmu. tegevussooviga. Meil saab kihelkonnakaart, kuhu neid ka Instagramis pildikonto, Oled meile oodatud! kangastelgedel kududa nii paigutada. Kindlasti paku- saad meid ka sealt kaudu jäl- vaipu kui ka sõbasid. Meilt me käesoleval suvel Abja gida. Meie meistrid teevad PIRET LESKOVA Vabaduse tule teekonda mälestussamba juurde alustati saab nii juhendamise kui suvepäevadel taas töötuba- imelist tööd ja oma piltidega MTÜ Mulgi Ukuvakk Karksi-Nuia keskväljakult. FOTO: Elmo Riig, Sakala,Scanpixist ka ideede teoks tegemisel des mitmeid tegevusi. Kui loodame Sinuga seda inter- juhatuse liige 2 Mulgi valla infoleht VALLAVALITSUSE ISTUNGITELT Ülevaade valla rahvastikust Mulgi vallas elab rahvas- tikuregistrisse kandmata tikuregistri andmetel 2019. 54 elanikul. VANUS (aastat) MEHI NAISI KOKKU Mulgi Vallavalitsuse 27.12.2018 istungil võeti vastu 33 korral- aasta 1. jaanuari seisuga 7575 Mulgi valla elanikest 0-6 200 186 386 dust ja 2 määrust. inimest. Valla elanikest pisut 97,4% (7381 inimest) on Eesti 1. Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- üle poole – 3826 (50,5%) on kodakondsusega, lisaks elab 7-17 372 329 701 toetuste maksmiseks. mehed ja 3749 (49,5%) nai- vallas Egiptuse (1), Hollandi 18-26 355 335 690 2. Lahendati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo sed. Vallaelanike keskmine (2), Itaalia (1), Jaapani (1), küsimusi. 27-34 496 303 799 vanus on 46,7 aastat (naistel Jordaania (1), Leedu (6), Läti 3. Kiideti heaks eraisikute hajaasustuse programmi aruanded. 35-54 1029 733 1762 4. Lahendati maaga seotud küsimusi. 50 ja meestel 43,5 aastat). (38), Moldova (1), Saksamaa 5. Väljastati kolm ehitusluba ja kaks kasutusluba. Valla eakaimad naised (2) on (2), Soome (25), Suurbritan- 55-62 505 484 989 99aastased ja vanim mees on nia (3), Türgi (1), Tšehhi (1), 6. Kinnitati Mõisaküla Noortekeskuse ja Mõisaküla Muuseumi 63+ 869 1379 2248 lahtiolekuajad. 95aastane. Ukraina (6), Ungari (1), Val- 7. Kinnitati Mõisaküla Hoolekandekeskuse kohamaks. 2018. aastal sündis Mulgi gevene (1) ja Venemaa (13) KOKKU 3826 3749 7575 8. Kinnitati valla heakorrakonkursi „Kaunis Kodu“ 2018.aasta vallas 77 last ja suri 130 ini- kodakondsusega inimesi. Karksi-Nuia ja Halliste piirkonna tulemused. mest. Valda tuli elama 230 Määratlemata kodakondsu- 9. Anti nõusolek avaliku ürituse korraldamiseks (Eesti Vabariik ja mujale kolis 254 inimest. sega on 91 elanikku. 100 programmi ühistantsimine ja Vabadussõja mälestusüritus Valla elanikkond vähenes Mulgi valla elanikest 6832 „100 aastat vabadussõja Kärstna ja Karksi lahingutest“) inimesel on emakeeleks eesti 10. Kiideti heaks ja saadeti volikogule arutamiseks üks eelnõud. aasta jooksul 77 inimese 11. Anti välja määrus valimisjaoskondade moodustamise kohta. võrra (2,9%). keel, lisaks elab vallas araa- 12. Valimisjaoskondade numeratsioon ja hääletamisruumide Elanike arvu poolest on bia, armeenia, eesti viipe- asukohad on järgmised: suurimad asulad Karksi- keele, inglise, itaalia, jaapani, 1) valimisjaoskond nr 1 - Pärnu mnt 28, Abja-Paluoja linn, Mulgi Nuia (1540 elanikku), Abja- keskhollandi, leedu, läti, vald, Viljandi maakond; Paluoja (1061 elanikku) ja moldova, poola, rootsi, saksa, 2) valimisjaoskond nr 2 - Klubi tn 5, Halliste alevik, Mulgi vald, Mõisaküla (757 elanikku). soome, tatari, türgi, tšehhi, Viljandi maakond; Väikseima rahvaarvuga on tšuvaši, ukraina, valgevene 3) valimisjaoskond nr 3 - Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia linn, Mulgi Maru küla (4 elanikku), ja vene emakeelega inimesi. vald, Viljandi maakond; 4) valimisjaoskond nr 4 - J. Sihveri tn 4, Mõisaküla linn, Mulgi Niguli küla (10 elanikku) Rohkem infot Mulgi valla vald, Viljandi maakond. ja Naistevalla küla (11 ela- rahvastiku kohta leiab aad- nikku). Täpne aadress oli ressilt https://mulgivald.ee/ Mulgi
Recommended publications
  • Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Päikesepaisteline Emadepäevapidu Hallistes
    Nr 5 MAI 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Päikesepaisteline emadepäevapidu Hallistes VALLAVANEMA VEERG Ema ajalehte loeb, Tellis väikeste põnnide va- Imeliselt päikseline emadepäev, kaunid päevad Kaja ema sülle poeb, nematele üle toreda beebi- emadepäeva eel ja järel teevad meele rõõmsaks. „Ega, ema, raamatu „Pisike puu“, mis Kogu loodus ärkab. Rohelus ja tärkavad õiepun- ma ei sega?“ on kingitus Eesti riigi poolt gad ootavad veel sooja vihmasabinat, et loodus „Ei sa sega,“ igale 2017. ja 2018. aastal täielikult virguks. Meie emad on need, kes vir- ütleb ema… sündinule lapsele. guvad pea alati kõigist varem. Ainult vanaemad Järgnes tore ja südamlik suudavad veel varem ärgata ja alustada oma Selle Heljo Männi luule- kontsert, milles tervitasid ja toimetusi. Ei saa me ilma emadeta. Nende omaka- tusega avas abivallavanem tänasid oma armsaid ema- Ene Maaten 10. mai õhtu- sid ja vanaemasid laulude, supüüdmatu armastus saadab meid terve elu. Kas poolikul Halliste rahvama- pillimängu ja tantsuga Hal- saame aru sellest suurest pühendumisest või läheb jas piduliku emadepäeva liste lasteaialapsed, Halliste meil selleks aega? Jagub meil ikka selleks aega? aktuse. Pidupäeva nautisid põhikooli ja Abja muusika- Kaks nädalat ja emadepäeva järel vallutab Abja- emad, vanaemad ja nende kooli õpilased. Paluoja Mulgi Pidu. Mulgi Pidu on kõikidele mul- suured ja väikesed pere- Halliste lasteaialaste tervitus emadele ja vanaemadele. Päikesepaistelise ema- kidele üle kogu maailma, et üle aasta kohtuda ning liikmed. Kõigepealt tervi- Foto Laine Pedaja depäeva peo lõpus said rõõmusõnumit laiali kanda haridust väärtustavate, tati aasta jooksul Halliste mälestuseks hõbemedaljon, listes“ ja teisel küljel Halliste kõik kohale tulnud maitsta töökate mulkide oskusest ka pidu pidada ja rõõmut- piirkonnas sündinud kõige millele ühele küljele oli vapp.
    [Show full text]
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • VALIMISKOMISJONID JA -JAOSKONNAD ABJA VALLA Eelhääletamine 12.–14
    18. OKTOOBRIL ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE VALIMISED kohalikku elu suunama kuni 2013. deerivate erakondade, nimekirjade valitsusüksuses on moodustatud üks gimaalased, et meie eest otsustaksid AUSTATUD aasta sügiseni. ja üksiküritajate valimisplatvormid kogu selle territooriumi hõlmav ja meie käekäiku määraksid teised. Valimiste ladusamaks korraldami- ning kõigi kandidaatide lühitutvus- valimisringkond. Volikogude uude Tahame ja suudame ise oma valitud VALIJAD! seks otsustasid Abja ja Halliste vallas tuse, soovi korral ka foto. koosseisu pürgib Abja vallas 15 esindajate kaudu osalusdemokraatia ning Mõisaküla linnas valimistel osa- Valimisleht tuletab teile, head kohale kokku 82, Halliste vallas 11 põhimõttel ka lähiaastail kohalikku 18. oktoobril 2009 toimuvad Eesti levad erakonnad, valimisnimekirjad valijad, meelde ka, millal, kus ja kohale kokku 41 ja Mõisaküla linnas elu ise tulemuslikult korraldada. See- vabariigis kohalike omavalitsuste ja üksikkandidaadid anda valimiste kuidas saate hääletada, kuhu pöör- 13 kohale 33 kandideerijat. pärast mingemgi kõik, kellel selleks volikogude valimised. Rahvas va- eel välja käesoleva ühise Valimislehe. duda küsimuste või probleemide Mulgid on läbi aegade olnud ärksa seaduslik õigus, kindlasti valima! lib endi seast valla- ja linnavoliko- Leht avaldab kõrvuti üldise olulise korral jne. vaimuga ja tahtnud enda eest ise seis- Meelis Sõerd, gudesse inimesed, kes hakkavad valimisteabega piirkonnas kandi- Kõigis kolmes eelnimetatud oma- ta. Samuti ei soovi meie, tänased mul- Valimislehe toimetaja TARVILIKKU TEAVET Alates 3. oktoobrist 2009 võib valla või linna valimiskomisjon tühis- Eelhääletamine toimub 12.–14. ril 2009 toimub hääletamine kella registreerib valitud volikogu liikmed valija, kes 15. päeval enne valimis- tada kandidaatide registreerimisotsu- oktoobrini 2009 kõigis valimisjaos- 9.00–20.00. Toimub ka kodus hääle- oma otsusega pärast valimispäeva, päeva ei ole saanud valijakaarti või se või registreerimata jäetud isikud kondades kella 12.00–20.00.
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Laule Ja Lugusid
    MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III INGRID RÜÜTEL Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa Kogumik jätkab sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. Suurim laulik oli Pärnumaa Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regi- Suvine Tõstamaa vaade 1920. Pildistatud Tõstamaa kiriku tornist. PäMu 59 F 477 laulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. laule ja lugusid Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, INGRID RÜÜTEL luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. Kevad 2017 Pulmarong möödumas Endla teatrist. PäMu 2000 F 3595:33 2 KOGUMISE OLUKORDADEST JA EESMÄRKIDEST MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III Pärnumaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 PÄRNUMAA LAULE JA LUGUSID Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond Raamatu koostaja Ingrid Rüütel Toimetaja Asta Niinemets Viiside noodistajad Ingrid Rüütel (laulud) ja Krista Sildoja (pillilood) Noodigraafika Edna Tuvi Tekstide litereerijad Ingrid Rüütel ja Erna Tampere Muusikatoimetaja Edna Tuvi Murdekeele
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Õisu Lasteaia Põhimäärus
    Väljaandja: Halliste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.04.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.12.2018 Avaldamismärge: RT IV, 09.04.2015, 20 Õisu Lasteaia põhimäärus Vastu võetud 17.11.2010 nr 16 jõustumine 20.11.2010 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 23.05.2012 01.06.2012 30.03.2015 RT IV, 09.04.2015, 7 12.04.2015 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, § 35 lg 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 2 ja 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimetus ja asukoht (1) Koolieelse lasteasutuse nimetus on Õisu Lasteaed (edaspidi lasteaed). (2) Lasteasutuse aadress: Viljandi maakond, Halliste vald, Õisu 7, 69502 , kontakttelefon 4365148. § 2. Haldusala (1) Lasteaed on Halliste Vallavalitsuse haldusalas tegutsev munitsipaallasteasutus. (2) Lasteaed juhindub oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seadusest ning sellest tulenevatest teistest lasteaeda puudutavatest õigusaktidest. § 3. Lasteaia liik ja struktuur (1) Lasteasutuse liik on lasteaed. (2) Lasteaias on liitrühm (2-7a lastele). (3) Hoolekogu ettepanekul on vallavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra. § 4. Lahtioleku- ja tööaeg Lasteaed on avatud kella 6.45 – 18.45 ni. [muudetud Halliste Vallavolikogu 23.05.2012 määrusega nr 8 – jõust. 01.06.2012] § 5. Teeninduspiirkond ning laste vastuvõtu ja väljaarvamise kord (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Õisu alevik, Ereste, Kaarli, Kalvre, Naistevalla, Rimmu, Saksaküla, Sammaste, Toosi, Päidre, Mõõnaste ja Ülemõisa külad. (2) Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab Halliste Vallavalitsus. Õisu Lasteaia põhimäärus Leht 1 / 5 § 6. Tegevuse eesmärk Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis arvestab lapse ealisi-, soolisi- ja individuaalseid vajadusi ja iseärasusi.
    [Show full text]