DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-17 Rimmu, JAH1000233 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi MTÜ Rimmu Kütid 1.2. Registrikood 80262760 1.3. Aadress Ülemõisa k, Halliste v, 69512 Viljandimaa 1.4. Esindaja nimi Arne Lohu 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5049247 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Arne Lohu Ametinimetus MTÜ Rimmu Kütid juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Sammaste väike-konnakotka püsielupaik Keskkonnaministri 19.04.2010 a määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1. nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 3, 4, lg 5, lg 9 ja § 53 lg1 lähtuvad piirangud: a) Püsielupaigas on lubatud piirangu kirjeldus inimeste viibimine ja jahipidamine 01.09 kuni 14.03. b) Keelatud on kaitseala valitseja nõusolekuta uute ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. c) Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Rimmu väike-konnakotka püsielupaik Keskkonnaministri 19.04.2010 a määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1. nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1p 6, § 50 lg 2 p 3, 4, lg 5, lg 9 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: a) Püsielupaigas on lubatud piirangu kirjeldus inimeste viibimine ja jahipidamine 01.09 kuni 14.03. b) Keelatud on kaitseala valitseja nõusolekuta uute ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. c) Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.3. Objekti Napsi väike-konnakotka püsielupaik Keskkonnaministri 19.04.2010 a määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1. nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1p 6, § 50 lg 2 p 3, 4, lg 5, lg 9 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: a) Püsielupaigas on lubatud piirangu kirjeldus inimeste viibimine ja jahipidamine 01.09 kuni 14.03. b) Keelatud on kaitseala valitseja nõusolekuta uute ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. c) Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.4. Objekti Supsi väike-konnakotka püsielupaik Keskkonnaministri 19.04.2010 a määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1. nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 3, 4, lg 5, lg 9 ja § 53 lg1 lähtuvad piirangud: a) Püsielupaigas on lubatud piirangu kirjeldus inimeste viibimine ja jahipidamine 01.09 kuni 14.03. b) Keelatud on kaitseala valitseja nõusolekuta uute ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine. c) Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Rimmu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus piirikirjeldus (1) Rimmu jahipiirkonna pindala on 10 020 hektarit. (2) Rimmu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Rimmujahipiirkonna piir läheb Abja–Uue-Kariste–Napsi tee ja Kilingi-Nõmme–Viljandi maantee ristumiskohast mööda Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteed Seruküla teeni, jätkudes mööda Seruküla teed Veennisaare teeni; edasi mööda Veennisaare teed Karja teeni ning mööda Karja teed Jõesuu–Kõpu maanteeni; teeristist mööda Jõesuu–Kõpu maanteed Kõssa–Rimmu teeni, jätkudes mööda Kõssa–Rimmu teed Saare teeni; siis mööda Saare teed Rimmu–Heimtali maanteeni; teeristist mööda Rimmu–Heimtali maanteed Miruli teeni; sealt mööda Miruli teed Tatramäe kinnistu idapiirini ning mööda Tatramäe kinnistu idapiiri Kõpu jõeni; edasi mööda Kõpu jõge Karu kinnistu põhjapiirini; sealt mööda Karu kinnistu põhjapiiri Pütsepa kinnistu põhjapiirini ning mööda Pütsepa kinnistu põhja-ja loodepiiri Rimmu–Kaarli maanteeni, jätkudes mööda Rimmu–Kaarli maanteed Erlongi teeni; teeristist mööda Erlongi teed Rebase sihini; sealt mööda Rebase sihtiViljandimaa metskonna kvartali OI272 idasihini, jätkudes mööda Viljandimaa metskonna kvartalite OI272 ja OI274 idasihti Salaku teeni ning mööda Salaku teed Niguli–Rimmu teeni; seejärel mööda Niguli–Rimmu teed Abja–Uue-Kariste–Napsi teeni ning mööda Abja–Uue-Kariste–Napsi teed Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000233&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Laule Ja Lugusid
    MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III INGRID RÜÜTEL Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa Kogumik jätkab sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. Suurim laulik oli Pärnumaa Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regi- Suvine Tõstamaa vaade 1920. Pildistatud Tõstamaa kiriku tornist. PäMu 59 F 477 laulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. laule ja lugusid Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, INGRID RÜÜTEL luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. Kevad 2017 Pulmarong möödumas Endla teatrist. PäMu 2000 F 3595:33 2 KOGUMISE OLUKORDADEST JA EESMÄRKIDEST MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III Pärnumaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 PÄRNUMAA LAULE JA LUGUSID Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond Raamatu koostaja Ingrid Rüütel Toimetaja Asta Niinemets Viiside noodistajad Ingrid Rüütel (laulud) ja Krista Sildoja (pillilood) Noodigraafika Edna Tuvi Tekstide litereerijad Ingrid Rüütel ja Erna Tampere Muusikatoimetaja Edna Tuvi Murdekeele
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Õisu Lasteaia Põhimäärus
    Väljaandja: Halliste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.04.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.12.2018 Avaldamismärge: RT IV, 09.04.2015, 20 Õisu Lasteaia põhimäärus Vastu võetud 17.11.2010 nr 16 jõustumine 20.11.2010 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 23.05.2012 01.06.2012 30.03.2015 RT IV, 09.04.2015, 7 12.04.2015 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, § 35 lg 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 2 ja 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimetus ja asukoht (1) Koolieelse lasteasutuse nimetus on Õisu Lasteaed (edaspidi lasteaed). (2) Lasteasutuse aadress: Viljandi maakond, Halliste vald, Õisu 7, 69502 , kontakttelefon 4365148. § 2. Haldusala (1) Lasteaed on Halliste Vallavalitsuse haldusalas tegutsev munitsipaallasteasutus. (2) Lasteaed juhindub oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seadusest ning sellest tulenevatest teistest lasteaeda puudutavatest õigusaktidest. § 3. Lasteaia liik ja struktuur (1) Lasteasutuse liik on lasteaed. (2) Lasteaias on liitrühm (2-7a lastele). (3) Hoolekogu ettepanekul on vallavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra. § 4. Lahtioleku- ja tööaeg Lasteaed on avatud kella 6.45 – 18.45 ni. [muudetud Halliste Vallavolikogu 23.05.2012 määrusega nr 8 – jõust. 01.06.2012] § 5. Teeninduspiirkond ning laste vastuvõtu ja väljaarvamise kord (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Õisu alevik, Ereste, Kaarli, Kalvre, Naistevalla, Rimmu, Saksaküla, Sammaste, Toosi, Päidre, Mõõnaste ja Ülemõisa külad. (2) Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab Halliste Vallavalitsus. Õisu Lasteaia põhimäärus Leht 1 / 5 § 6. Tegevuse eesmärk Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis arvestab lapse ealisi-, soolisi- ja individuaalseid vajadusi ja iseärasusi.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • OKTOOBER 2020 Mu Gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi Valla Leht Mulgi Vald Tunnustas Oma Õpetajaid
    Nr 9 (30) OKTOOBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Mulgi vald tunnustas oma õpetajaid lumäng „Nupute vällä”). Maile on ärgitanud õpilasi Tiia on väsimatult töökas, vastutustundlik, abivalmis, Aasta teenekas õpetaja Milvi Kull looma mulgiteemalisi joonistusi kirjastuse Kaarnakivi hooliv ja tähelepanelik kolleegide suhtes ning lisaks väljaantud raamatutele „Mulgi muheluse” ja „Halliste kõigele suurepärase huumorimeelega, mis aitab kol- Milvi Kull töötab Halliste kihelkonna lood”. lektiivis ettetulevaid raskusi leebemalt ületada. Ta on koolis alates 1986. aastast. Tänavu veebruaris toimunud maakonna ajaloo alati valmis ära kuulama ja nõu andma. Juhina on ta Ta on suurepärane kehali- olümpiaadil saavutasid tema juhendatud õpilased hea läbirääkija, kolleegide innustaja, oskuslik mees- se kasvatuse ja klassiõpe- väga häid tulemusi. Ta on olnud uurimistööde edu- konnatöö korraldaja. Tiia tunneb suurt huvi õpilaste taja, huvijuht ning kolleeg. kas juhendaja ning on suunanud õpilasi kohaliku koolivälise tegevuse ja selle tulemuste vastu – külastab Tänu temale on paljud ajaloo uurimise juurde. Samuti on ta olnud viis aastat igal võimalusel üritusi, kus Abja gümnaasiumi õpilased Halliste kooli õpilased järjest pärimusliku lastelaagri „Väikekannel ja teised” esinevad. Ta lööb ise aktiivselt kaasa koolipere ühistest saanud esimese spordi- korraldusmeeskonnas. Tänavu suvel korraldas B. G. tegevustes, osaleb Abja mälumängul kooli esindavas pisiku. Õpetaja Milvi on Forseliuse seltsi noortekogu suvekooli Mulgimaal, kus võistkonnas. Tiia Riet on tasakaalukas juht, kes toetab, olnud Halliste kooli olüm- osalesid noored üle Eesti. julgustab ja innustab ning püüab ennast säästmata piamängude traditsiooni Maile Kreevs on põhjalik, järjekindel, tasakaalukas ja igas probleemses olukorras leida võimalikku parimat algatajaks ja eestvedajaks abivalmis. Ta läheb kaasa uute algatustega, nt kasutab lahendust. juba pikki aastaid.
    [Show full text]
  • Lounamulgimaa Valimisleht.Pdf
    16. OKTOOBRIL ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE VALIMISED ning Mõisaküla linnas otsustasid sellest, kas ta on kord kuus ilmuva valimisplatvormid (kavandatavad Valimisleht tuletab teile, head va- AUSTATUD nimetatud kolme omavalitsuse vo- “Lõuna-Mulgimaa” lugeja (tellija tegevussuunad ja konkreetsed te- lijad, meelde ka, millal, kus ja kui- likogude valimistel kandideerivad või ostja) või mitte. (Siinkohal palu- gevused) järgmiseks neljaks aas- das saate hääletada, kuhu helistada VALIJA! erakonnad ja valimisliidud anda väl- me “Lõuna-Mulgimaa” ostjatel mitte taks. või pöörduda küsimuste ja problee- 16. oktoobril 2005 toimuvad Eestis ja valimisteavet sisaldava lehe. Nii pahandada, kui lisaks tavapäraselt Valimisplatvormidele lisaks on mide korral jne. kohalike omavalitsuste volikogude sündiski teie käes olev piirkondliku ostetud “Lõuna-Mulgimaa” vahel lehes kõigi erakondade ja valimis- Miks lasta oma elukorralduse üle valimised. Rahvas valib enda seast infolehe “Lõuna-Mulgimaa” 2005. olevale valimislehele toob kirja- liitude volikogude liikmekandidaa- otsustada teistel, kui, hääletades teie need inimesed, keda soovitakse ko- aasta septembrinumbri tasuta lisana kandja teile koju eraldi veel teise- tide nimed koos järjekorranumbri- huve järgneval neljal aastal voliko- haliku elu arendamise etteotsa järg- ilmunud valimisleht. gi.) tega. Vastavalt oma äranägemisele gus kõige enam esindava kandidaa- miseks neljaks aastaks – kuni 2009. Valimislehe eesmärk on viia olu- Valimisleht avaldab kõigi Abja on erakond või valimisliit lisanud di poolt, võite osaleda otsustamisel aasta sügiseni. line valimisteave iga Abja ja Hallis- ja Halliste Vallavolikogu ning Mõi- iga kandidaadi nime juurde ka tema ise. Seepärast – kõik valima! Valimiste võimalikult ladusaks te valla ning Mõisaküla linna vali- saküla Linnavolikogu valimistel osa- lühitutvustuse, soovi korral ka kan- Meelis Sõerd, kulgemiseks Abja ja Halliste vallas misõigusliku elanikuni, sõltumata levate erakondade ja valimisliitude didaadi foto.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Arvamused Ja Seisukohad Mulgi Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohtadele Ja KSH Väljatöötamise Kavatsusele
    Arvamused ja seisukohad Mulgi valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Kiri nrArvamuse andja Arvamuse sisu Valla seisukoht 7-1/4- Kaupo Välba Lisada planeeringusse Pärnu mnt. 12 hoone lammutamine ja selle koha peale parkimisplatsi rajamine, kuna hoone on elamiskõlbmatu ja Mulgi Kõrtsi äritegevuse jaoks on hädavajalik Ettepanekuga tegeletakse edasises töös. LS ja VTKs muudatusi 13 parkimiskohtade rajamine. ei tee. Isik lisatakse kaasatavate nimekirja. Teiseks sooviks on rajada kunagi kõrvalhoone asemale isegi natuke taha poole uus hoone. 7-1/4- Karo Mets ja Eremka OÜ 1.9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Võimalikud kitsendused selguvad edasisel planeerimisel ning 18 1.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine juhul kui tekib kompenseerimisvajadus lähtutakse seadusest. 1.16. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine LS ja VTKs muudatusi ei tee. Vallapoolne visioon tuleb koos Kommentaar/küsimus: Palume arvestada asjaoluga, et mistahes uue piirangu või kitsenduse kehtestamisel maaomanikele tuleb planeeritav kitsendus maaomanikuga kooskõlastada planeeringu eskiislahenduse avalikustamise. Isik lisatakse ning kompenseerida koheselt ja õiglaselt saamata jäänud tulu. kaasatavate nimekirja. 1.19. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Palun esitage oma visioon võimalike
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005
    EA E A ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 IN ESTONIA RESEARCH ARCHAEOLOGICAL A R E – Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005 ea.indb 1 27.02.2006 23:17:25 ea.indb 2 27.02.2006 23:17:43 Estonian Archaeology 1 ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 Tartu University Press Humaniora: archaeologica ea.indb 3 27.02.2006 23:17:43 Official publication of the Chair of Archaeology of the University of Tartu Estonian Archaeology Editor-in-Chief: Valter Lang Editorial Board: Anders Andrén University of Stockholm, Sweden Bernhard Hänsel Freie Universität Berlin, Germany Volli Kalm University of Tartu, Estonia Aivar Kriiska University of Tartu, Estonia Mika Lavento University of Helsinki, Finland Heidi Luik Tallinn University, Estonia Lembi Lõugas Tallinn University, Estonia Yevgeni Nosov University of St. Petersburg Jüri Peets Tallinn University, Estonia Klavs Randsborg University of Copenhagen, Denmark Jussi-Pekka Taavitsainen University of Turku, Finland Andres Tvauri University of Tartu, Estonia Heiki Valk University of Tartu, Estonia Andrejs Vasks University of Latvia, Latvia Vladas Žulkus University of Klaipeda, Lithuania Estonian Archaeology, 1 Archaeological Research in Estonia 1865–2005 Editors: Valter Lang and Margot Laneman English editors: Alexander Harding, Are Tsirk and Ene Inno Lay-out of maps: Marge Konsa and Jaana Ratas Lay-out: Meelis Friedenthal © University of Tartu and the authors, 2006 ISSN 1736-3810 ISBN-10 9949-11-233-8 ISBN-13 978-9949-11-233-3 Tartu University Press www.tyk.ee Order no. 159 ea.indb 4 27.02.2006 23:17:43 Contents Contributors 7 Editorial 9 Part I. General Trends in the Development of Archaeology in Estonia Th e History of Archaeological Research (up to the late 1980s).
    [Show full text]
  • Seisuga 1122017 Liikmete Nimekiri
    MTÜ MULGIMAA ARENDUSKODA LIIKMETE NIMEKIRI EMTAK Nr Organisatsiooni nimiEsindaja nimi Asukoht/aadress Kontakt e-post või telefon kood 84114 1 MULGI VALD Peeter Rahnel Pärnu mnt. 30a, Abja-Paluoja 69403 [email protected] 94129 2 Mulgi Kultuuri Instituut MTÜ Kaja Allilender Pärnu mnt. 30a, Abja-Paluoja, 69403 [email protected] Luhtamäesiimu talu, Sarja küla, Abja vald 93281 3 OJAPERA KÜLASELTS Siim Riid 69304 [email protected] 43999 4 MTÜ KISSA MULGI SELTS Meelis Lepp Kissa, Abja-Vanamõisa, Abja vald [email protected] Metsamõisa talu, Penuja küla, Abja vald [email protected], 68201 5 PENUJA KÜLAARENDAMISE SELTS Reet Paju 69201 37253603905 94996 6 MTÜ VESIROOS Arbo Känd Kännu talu, Põlde küla, Abja vald 69404 [email protected] 02301 7 MTÜ Veskimäe Margus Kask Kille oja, Veskimäe küla, Abja vald [email protected] 93192 8 MTÜ Mulgi Spordiselts Uno Rääbus Luha talu, Abjaku küla, Abja vald [email protected] 14131 9 MTÜ Mulgi Ukuvakk Eve Kuuse Pärnu mnt. 4, Abja-Paluoja [email protected] [email protected], 85599 10 MTÜ ABJA KOOLITUSKESKUS Sirje Rist Veski 1, Abja-Paluoja 69403 [email protected] 93299 11 KAMARA KÜLASELTS Eve Raska Kamara 10-2, Abja vald 69304 [email protected] MTÜ Abja–Paluoja Mulgimaa Elu 93299 12 Edendamise Selts Peeter Mõttus Lille 1, Abja-Paluoja, Abja vald, 69403 [email protected] Pärnaküüni talu, Abja-Vanamõisa küla, 94992 13 ABJA-VANAMÕISA SELTS Evi Repponen Abja vald 69404 [email protected] [email protected], 94911 14 EKNK Abja-Paluoja kogudus Guldar Järve Jaama 15, Abja-Paluoja [email protected]
    [Show full text]