DOCSLIB.ORG

Vello Tarmisto EESTI MAATEADLASI 7

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vello Tarmisto EESTI MAATEADLASI 7 Vello Tarmisto EESTI MAATEADLASI 7 EESTI MAATEADLASI 7 VELLO TARMISTO Elu ja töö Valitud kirjutisi Koostanud ja toimetanud Arvo Järvet Eesti Geograafia Selts Tallinn 2019 EESTI MAATEADLASI 7 VELLO TARMISTO Elu ja töö. Valitud kirjutisi Koostanud ja toimetanud: Arvo Järvet Kaane kujundanud: Raivo Aunap Sarjas “Eesti maateadlasi” seni ilmunud: [1] Professor Salme Nõmmik. Koostanud Riho Mällo. 1995. 48 lk. [2] Professor Endel Varepi trükitööd. Koostanud Elle Linkrus ja Heino Mardiste. 1995. 99 lk. [3] Professor Endel Varep. Artikleid ja mälestusi. Koostanud Jüri Roo- saare. 1999. 123 lk. [4] Ants Raik. Koostanud Jüri Roosaare. 2001. 111 lk. 5 EESTI MAATEADLASI 5. Leo Tiik. Koostanud Ott Kurs. 2010. 118 lk. 6 EESTI MAATEADLASI 6. Uudo Pragi. Koostanud Ott Kurs, toimeta- nud Arvo Järvet ja Ott Kurs. 2016. 170 lk. © Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 2504-6926 ISBN 978-9949-9085-4-7 Trükitud OÜ Vali Press 2 SISUKORD Saateks Ann Marksoo ........................................................................... 4 VELLO TARMISTO JA TEMA AEG Kalev Kukk ............................ 6 Kodu ja kaasavara ........................................................................... 7 Koolita ja kooliga kooliaeg ........................................................... 16 Skaut Vello .................................................................................... 26 Lühikeseks jäänud aeg Tartu ülikoolis .......................................... 33 "Interregnum" ................................................................................ 37 Neli aastat Tallinna Polütehnilises Instituudis .............................. 45 Uue teaduse lätteil ehk "interregnum II" ....................................... 55 1949–1953 ehk esimesed aastad TA Majanduse Instituudis: geograafiakandidaadiks .............................................. 60 Majandusgeograafia ...................................................................... 98 Regionaalökonoomika. Majanduse Instituudi direktor ............... 122 Veidi isiklikku ............................................................................. 133 Lõpetuseks ................................................................................... 134 JULIUS JA HELMI TARMISTO: ÕISU NING SARJA VESKI JA SUURTALU Arvo Järvet ................................. 158 VELLO TARMISTO JA EESTI GEOGRAAFIA SELTS Laine Merikalju ................................................................................ 180 VELLO TARMISTO SÕJAJÄRGSE KODU-UURIMISE EESTVEDAJANA Andrus Ristkok ja Arvo Järvet ......................... 192 VELLO TARMISTO MINU JUHENDAJANA JA EESTI TURISMIMAJANDUSE UURIMISE TOETAJANA Tiia Karing ....................................................................................... 202 VELLO TARMISTO BIBLIOGRAAFIA Arvo Järvet ja Kalev Kukk ............................................................... 208 VALITUD KIRJUTISTE UUSTRÜKKE ........................................ 243 Lehekülg Rootsi suurlaagri päevikust ........................................ 243 Töös ja tegevuses Rootsi suurlaagris........................................... 245 Elamusi skautide suurlaagrist ...................................................... 248 Skaudimatkal Euroopas ............................................................... 251 Maailmasõja lahinguväljadel ja Berliinis .................................... 254 Nõukogude Eesti majandusgeograafilisest rajoonimisest ........... 259 3 SAATEKS Käesolev iseseisva raamatuna Eesti maateadlaste sarjas avaldatav ülevaade Vello Tarmisto elust ja tegevusest on tema varasemate elu- looliste artiklitega võrreldes sihiseadelt ja lõppjäreldustest sarnane, kuid mahult märksa suurem, käsitletav ajavahemik on pikem ja kasu- tatud allikmaterjal mitmekesisem. Selle tulemusena on valminud uuri- mus, kus Vello Tarmisto teaduslikku pärandit, tema publikatsioonide sisu ja seda mõjutanud tegureid nõukogude aja tingimustes on ana- lüüsitud sügavamalt kui üheski varasemas temale pühendatud trü- kises. Samuti on kergitatud loori Vello Tarmisto neilt eluloolistelt and- metelt, mida ta ise oma eluajal riigivõimu eest varjas ja otseselt sal- gas. Selle teabe najal on kergem mõista tema kui isiksuse kujunemis- lugu ja kuidas nõukogude okupatsiooni haardesse sattudes noor juhi- ja organisaatori eeldustega inimene kohanema pidi. Nende ridade kirjutaja arvates oli taolise uurimuse koostamiseks ja avaldamiseks ülim ehk viimane aeg. Seda esiteks lugeja seisukohalt. Vello Tarmistot mäletavate ja teda isiklikult tundnud inimeste – geo- graafide, kodu-uurijate ja majandusteadlaste read hõrenevad kiiresti. Oleks kahju, kui antud lugu jääks ainult teadusajaloolastele rikkalikuks andmeallikaks. Teiseks sai neil aastail kogumiku põhiartikli kirjutamine usaldada veel suure töövõimega ja Vello Tarmistot isiklikult tundnud autorile – Kalev Kukele, kes oli TA Majanduse Instituudis Tarmisto kolleeg alates 1974. aastast peaaegu kahe aastakümne vältel. Vello Tarmisto mälestusraamat on kirjutatud ajal, mil autoreil on vabadus ise pooli valida ja seda valikut põhjendada. Torkab silma, et Kalev Kukk on erilise täpsusega kajastanud Tarmisto noorpõlve ametialast karjääri, s.o TPI-s töötamise aega 1945–1949 ja esimest viit aastat Majanduse Instituudis 1949–1953, stalinismi murdumise ajani. Nende aastate peamine tähtsus ja tähendus seisnes kõrgharidu- se diplomi saamises ja geograafiakandidaadi kraadi kaitsmises. Väitekiri oli Tarmisto ainuke kaalukas uurimistöö sellest perioodist. Kuid just mitmete teiste sel ajal ilmunud trükiste põhjal on hilisemad kriitikud nimetanud Vello Tarmistot nõukogude võimuga kaasamine- jaks, jättes õhku küsimuse, kas ta tegi seda üksnes isikliku karjääri 4 huvides. Kalev Kukk ei nõustu sellega ja selgitab, millises ideoloo- gilises ja poliitilises sundseisus Vello Tarmisto neid artikleid avaldas või temale omistatud autorlusega leppis. Talle esitatud nõuetest keel- dudes oleks ohtu sattunud eelkõige tema vanemate vabadus. Raamatus on kaalukas koht mõistel "aeg", mida käsitletakse laienda- tud tähenduses, kaasates sinna ka igal ajajärgul Vello Tarmistot ümbritsenud ja tema saatust mõjutanud inimesed. Seega mõistetakse aja all ka sotsiaalset keskkonda. Raamatus tutvustatakse Vello Tar- misto esivanemaid, õpingu- ja töökaaslasi. Süüvitakse nende inimeste elukäiku, tõmmates paralleele Tarmisto saatusega. Kõrgkooli aastail on tutvustatud sealseid õppejõude ja hinnatud nende taset. Juba küp- sema teadlase perioodil kõrvutatakse Vello Tarmistot sama eriala teiste teadlastega, võrreldakse ka Vello Tarmisto ja Salme Nõmmiku rolli eesti majandusgeograafia arendamisel. Isikute rohkus ja nende elulooliste andmete sissetoomine nõuab luge- jalt pingutatud tähelepanu. Selle kergendamiseks on paljud kaastee- liste isikuandmed koondatud tekstikastidesse, mis ei ole igale lugejale kohustuslikud. Kannatlik lugeja saab aga nende abil igast ajajärgust mitmekülgse ja hariva ülevaate. Selle raamatu kõige paeluvamaks osaks on esmakordselt trükis aval- datud Vello Tarmisto lapsepõlve ja noorusea käsitlus, millele on lisa- tud tema vanemate ja pisteliselt ka vanavanemate elulood. See osa on ebaproportsionaalselt pikk, kuid on arusaadav, miks autorid ja toime- taja pole raatsinud seda kärpida. See on ainuke ajajärk, mille käsitle- misel on autorid saanud kasutada ka Vello Tarmisto enda käsikirjalist tööd oma isast. Kalev Kuke kirjutatud põhiartikkel on sisutihe üllitis – väärt lugemi- seks neile, kes elasid ja töötasid Vello Tarmisto ajal. Noortele on see lugu aga teadmiseks, kuidas tuli liikuda teadlasteel 20. sajandi keeru- listes oludes. Vello Tarmisto elutöö hindamisel ja tema isiksuse kuju- nemise kohta annavad olulist lisa kogumiku teised artiklid. Esma- kordselt on koostatud ja avaldatakse trükis tema bibliograafia. Ann Marksoo 5 VELLO TARMISTO JA TEMA AEG1 Kalev Kukk Eesti Geograafia Seltsi aastaraamatus 1967/1968 ilmus seltsi esimehe Vello Tarmisto 50. juubelile pühendatud lühilugu. See algab nii, nagu üks sünnipäevalugu algama peab (V. Tarmisto ... 1969: 273): "Vello Tarmisto sündis 7. jaanuaril 1918 Võru linnas. Juubilari noorus möödus aga Viljandimaal. Pärast Viljandi Maagüm- naasiumi lõpetamist 1936. aastal [toona Viljandimaa Poeglaste Gümnaasium] asus V. Tarmisto Tartu Ülikooli, et majandus- teadust õppida. Õpingud katkestas sõja- väeteenistus, hiljem aga Suur Isamaa- sõda, mille juubilar Punaarmee Eesti Las- kurkorpuse koosseisus läbi tegi. Juba enne demobilisatsiooni jätkas ta õpinguid Tal- linna Polütehnilise Instituudi majandus- teaduskonnas; kõrgema hariduse diplom tööstusökonoomika erialal anti Vello Tarmistole 1946. aastal." Vello Tarmisto 50. Hugo Hiibuse sarž Midagi uut ei lisa sellele ka EGSi aastaraamatutes Vello Tarmisto 60. ja 70. juubeliks kirjutatud lood (Vello Tarmisto ... 1979 ja Marksoo 1994b). Tõsi, 60. sünnipäeva loos on täpsustuseks lisatud, et juubilar sündis teenistuja perekonnas. Ann Marksoo (snd 1930) kirjutis Vello Tarmisto 70. sünnipäevaks osutus aga juba järelehüüdeks talle. Aega- de muutuses EGSi aastaraamatute kirjastamine ja trükkimine venisid ‒ kui 25. köide ilmus 1990. aastal (kroonika osas jäi see oma sünd- mustega 1987. aastasse), siis 26. köide alles 1994. aastal, ehkki selle käsikiri oli valminud 1990. aastal. Ainus, mida oli võimalik aastaid 1 Käesoleva kirjutise lühem algversioon "Vello Tarmisto ja tema aeg" il- mus EGSi asutajaliikme ja esimese esimehe-presidendi Vello Tarmisto 100. sünniaastapäevale pühendatud Eesti Geograafia Seltsi aastaraamatus (43. kd, toimetaja Arvo Järvet; Tallinn: Eesti Geograafia Selts, 2018, lk 9–53). 6 trükiootel seisnud Ann Marksoo
Load more

Recommended publications
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Õisu Lasteaia Põhimäärus
    Väljaandja: Halliste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.04.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.12.2018 Avaldamismärge: RT IV, 09.04.2015, 20 Õisu Lasteaia põhimäärus Vastu võetud 17.11.2010 nr 16 jõustumine 20.11.2010 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 23.05.2012 01.06.2012 30.03.2015 RT IV, 09.04.2015, 7 12.04.2015 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, § 35 lg 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 2 ja 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimetus ja asukoht (1) Koolieelse lasteasutuse nimetus on Õisu Lasteaed (edaspidi lasteaed). (2) Lasteasutuse aadress: Viljandi maakond, Halliste vald, Õisu 7, 69502 , kontakttelefon 4365148. § 2. Haldusala (1) Lasteaed on Halliste Vallavalitsuse haldusalas tegutsev munitsipaallasteasutus. (2) Lasteaed juhindub oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seadusest ning sellest tulenevatest teistest lasteaeda puudutavatest õigusaktidest. § 3. Lasteaia liik ja struktuur (1) Lasteasutuse liik on lasteaed. (2) Lasteaias on liitrühm (2-7a lastele). (3) Hoolekogu ettepanekul on vallavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra. § 4. Lahtioleku- ja tööaeg Lasteaed on avatud kella 6.45 – 18.45 ni. [muudetud Halliste Vallavolikogu 23.05.2012 määrusega nr 8 – jõust. 01.06.2012] § 5. Teeninduspiirkond ning laste vastuvõtu ja väljaarvamise kord (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Õisu alevik, Ereste, Kaarli, Kalvre, Naistevalla, Rimmu, Saksaküla, Sammaste, Toosi, Päidre, Mõõnaste ja Ülemõisa külad. (2) Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab Halliste Vallavalitsus. Õisu Lasteaia põhimäärus Leht 1 / 5 § 6. Tegevuse eesmärk Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis arvestab lapse ealisi-, soolisi- ja individuaalseid vajadusi ja iseärasusi.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Kodukandipäevi Ülendas Heategevus
    Uuele õppekompleksile pandi nurgakivi Vabariigi presidendi, riigi- ja omavalitsusasutuste esindajate, valla juht- konna ja koolipere osavõtul pandi 17. juulil pidulikult nurgakivi Abja Gümnaasiumi uuele õppekompleksile. Abja Gümnaasiumi uus käsitöömaja ja spordikompleks kerkivad koolimaja hoovi, kus varem asusid kasvuhoone ja väliklass. Ehituse esimeseks ja tei- seks etapiks kulus 18,7 miljonit krooni. Taotlused 15 miljoni krooni lisaraha saamiseks on juba esitatud. Õppekorpust ehitab Facio Ehitus. Esimene järk, käsitöömaja, loodetakse valmis saada sügiseks. Nurgakivipanekut avades meenutas Abja vallavanem Peeter Rahnel, et 45 aastat on möödas sellest, kui avati viimati uus õppekorpus – võimla. “Nüüd oleme jõudnud verstapostini, mil saame meie kooli juurde koondada äärmiselt vajalikud tööõpetuse klassid, kus saab korraldada ajakohast eel- kutseõpet, ja mis annavad võimaluse elukestva õppe rakendamiseks kogu piirkonnas. Samas rajatav tänapäeva nõuetele vastav spordikompleks annab võimaluse Abja gümnaasiumi õpilastele erinevateks sportimisharrastusteks, kartmata tulevikus mingit ruumikitsikust,” ütles vallavanem. Ta tõdes ka, et see kompleks on kogu piirkonnale äärmiselt tähtis Järgnevalt sõna saanud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves avaldas heameelt selle üle, et Mulgimaa rahvas pingutab sportimisvõimaluste paran- damise nimel. Kuu aega varem avas Halliste kool spordihoone ja järgmisena z Pärast menukat teatritegemist Mõisaküla kodukandipäevadel lasi näidendi üks osalisi Karksi vallavanem on selle rajamise ette võtnud Abja gümnaasium.
    [Show full text]
  • Lounamulgimaa Valimisleht.Pdf
    16. OKTOOBRIL ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE VALIMISED ning Mõisaküla linnas otsustasid sellest, kas ta on kord kuus ilmuva valimisplatvormid (kavandatavad Valimisleht tuletab teile, head va- AUSTATUD nimetatud kolme omavalitsuse vo- “Lõuna-Mulgimaa” lugeja (tellija tegevussuunad ja konkreetsed te- lijad, meelde ka, millal, kus ja kui- likogude valimistel kandideerivad või ostja) või mitte. (Siinkohal palu- gevused) järgmiseks neljaks aas- das saate hääletada, kuhu helistada VALIJA! erakonnad ja valimisliidud anda väl- me “Lõuna-Mulgimaa” ostjatel mitte taks. või pöörduda küsimuste ja problee- 16. oktoobril 2005 toimuvad Eestis ja valimisteavet sisaldava lehe. Nii pahandada, kui lisaks tavapäraselt Valimisplatvormidele lisaks on mide korral jne. kohalike omavalitsuste volikogude sündiski teie käes olev piirkondliku ostetud “Lõuna-Mulgimaa” vahel lehes kõigi erakondade ja valimis- Miks lasta oma elukorralduse üle valimised. Rahvas valib enda seast infolehe “Lõuna-Mulgimaa” 2005. olevale valimislehele toob kirja- liitude volikogude liikmekandidaa- otsustada teistel, kui, hääletades teie need inimesed, keda soovitakse ko- aasta septembrinumbri tasuta lisana kandja teile koju eraldi veel teise- tide nimed koos järjekorranumbri- huve järgneval neljal aastal voliko- haliku elu arendamise etteotsa järg- ilmunud valimisleht. gi.) tega. Vastavalt oma äranägemisele gus kõige enam esindava kandidaa- miseks neljaks aastaks – kuni 2009. Valimislehe eesmärk on viia olu- Valimisleht avaldab kõigi Abja on erakond või valimisliit lisanud di poolt, võite osaleda otsustamisel aasta sügiseni. line valimisteave iga Abja ja Hallis- ja Halliste Vallavolikogu ning Mõi- iga kandidaadi nime juurde ka tema ise. Seepärast – kõik valima! Valimiste võimalikult ladusaks te valla ning Mõisaküla linna vali- saküla Linnavolikogu valimistel osa- lühitutvustuse, soovi korral ka kan- Meelis Sõerd, kulgemiseks Abja ja Halliste vallas misõigusliku elanikuni, sõltumata levate erakondade ja valimisliitude didaadi foto.
    [Show full text]
  • Õisu Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2012-2021
    ÕISU MAASTIKUKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 2. ALA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................ 6 2.1. Õisu maastikukaitseala moodustamine............................................................................6 2.2. Õisu maastikukaitseala kaitse-eesmärgid ja kaitsekord................................................... 6 2.2.1. Kaitse-eesmärgid ...................................................................................................... 6 2.2.3. Kaitsekord................................................................................................................. 7 2.3. Riiklik seire...................................................................................................................... 9 2.4. Biogeograafiline iseloomustus ........................................................................................ 9 2.4.1. Asukoht ja geograafiline asend ................................................................................9 2.4.2. Maastik ................................................................................................................... 10 2.4.3. Elupaigad ja elustik ................................................................................................ 11 2.4.4. Kultuuripärand.......................................................................................................
    [Show full text]
  • Juhused Loovad Imelisust!
    Nr 1 (199) Jaanuar 2012 Hind 0,26 € Abja lehekülg va teisel poolel kaunistasime piparkooke ning mängisime ringmänge. KODUKANDIS Laagri teisel päeval oli kut- sutud oma tööst ja tegemistest rääkima Politsei-ja Piirivalve- ameti koerajuht koos piirival- vekoer KARLA-ga. Tutvustuse ja Advendiaeg Abja mail koera tegemistega kurssi viidud Novembrikuu viimasel pühapäeval algas esimene advent. oli lastel võimalus küsimusi I advendi tähistamine toimus seekord esmakordselt vanas Pos- esitada. Õues näitas koer oma timajas. Trotsides vihma ja tormi oli kogunenud hulk rahvast. oskusi inimese otsimisel. Samuti Vallavanem Peeter Rahnel soovis kõigile kohaletulnutele rahu- esitles Karla mõningaid trikke, likku jõuluaega ning süütas keskplatsi kuuse pidurüüsse, mis mida ta teha oskab. kenasti suurt tormi eirates kindlat püsti seisis. Toimus kontsert Päeva teise poole sisustasi- Abja muusikakooli ja Abja gümnaasiumi õpilastelt ja Abja me töötubadega – kaartide ja kultuurimaja naisansamblilt Viisivakk. käevõru valmistamisega. Üllata- Laulud ja pillihelid suutsid luua päevasele kohase meeleolu. valt innukalt tegelesid mõlemas Ennem kojuminekut tegi veel show tuleteater Kelfirius. töötoas poisid. Lapsed vajavad II advendil musitseerisid Abja kultuurimajas Triinu Taul aktiivset tegevust ja läbi sellise (laul, torupill) ja Peeter Rebane (kitarr, looper). Kuulata sai nii meisterdamise saab ka iga laps erinevate maade rahvamuusikat, kui muusikute enda originaal- endale koju kaasa viia oma töö muusikat. ja näidata kodus. Laagrist osavõtjad koos piirivalvekoer Karlaga. Foto: Maie Bratka. III advendi meeleolu aitasid luua Abja kultuurimaja lau- Õppetegevuse kõrvalt jäi lukoor Tiiu Sommeri juhendamisel ja EKNK Abja kogudus. aega ka mängudeks ja sõpra- Jõulusõnumit kuulutas kohalik pastor Guldar Järve, pühapäe- dega suhtlemiseks. vakooli lapsed esitasid toreda näidendi ning sai kuulata kauneid Jõululaager oli õpetlik ja oluline Korraldajatel ja osavõtjatel jõululaule laulukoori ja koguduse laste ning noorte esituses.
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Halliste Valla Üldplaneering Aastani 2015
    Halliste Vallavalitsus HALLISTE VALLA ÜLDPLANEERING AASTANI 2015 PLANEERINGULAHENDUS Halliste 2006-2008 Sissejuhatus ..................................................................................................... 4 1. Ruumilise arengu põhimõtted ja Halliste valla iseloomustus .................. 5 1.1. Asend ......................................................................................................... 5 1.2. Rahvastik ja asustus ................................................................................ 6 1.3. Mõjupiirkonnad ......................................................................................... 6 1.4. Looduskeskkond ....................................................................................... 7 1.4.1. Õisu järv.......................................................................................8 1.4.2. Kariste järv ...................................................................................8 1.5. Geoloogia .................................................................................................. 8 1.6. Kaitsealad ................................................................................................. 9 1.7. Loodusressursid ....................................................................................... 9 2. Halliste valla arengukava aastateks 2008 – 2018 .................................. 10 2.1. Halliste valla visioon ............................................................................... 10 2.2. Soovitud olukord ....................................................................................
    [Show full text]