Nr 6 JUUNI 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht

V Mulgi pidu VALLAVANEMA VEERG Ja me oleme, eläme, kestäme ja jääme üle aigade aa Möödunud on Mulgi pidu. Südamlik, ja samas suu- ja äitsnep ära-miut-unete lill rejooneline, kogu maailma mulke üheks päevaks koon- ja mu armastus Mulgimaa. dav üritus. Kes sai isiklikult kohal olla, kes sai mõtetes Mulgimaa pealinnas pidutseda. Fotogaleriid ja video- Abja-Paluojal peeti klipid aitavad veel aastaid tunda seda ühtekuuluvust ja 26. mail tõelist Mulgi pidu. hingesoojust, mida viie Mulgimaa kihelkonna inimesed Ikka selleks, et hoida au sees enesega oma rõõmsate ja helgete laulude, tantsude ja Mulgi kultuuri ja kombeid pillilugudega V Mulgi peole kaasa tõid. ning tutvustada neid teis- Rõõmsaks ja kauaoodatud teateks mulkide- telegi. Kogu pere pidu oli le on Taagepera Sooglemäe Mulgi elamuskeskuse pühendatud Eesti Vabariigi rahastamise EAS-i poolne positiivne otsus. Eelole- 100. sünnipäevale. vad aastad saavad olema rõõmsalt töised, et unis- Seekordne Mulgi pidu, tused Mulgi elamuskeskusest reaalsuseks saaks. arvult juba viies, oli ülesehi- Juuni alguse argipäevadele järgnes võidupüha ja tuselt veidi teisem. Peo algul jaanipäev – ülevad ja kaunid päevad. Võidutulest ja lõpetuseks olid ühislaulud Foto: Neil Viskov läidetud jaanituled kogu Eestis tuli tänavu samas ja ühistantsud, mille saatja- Karin Sepp, lasteala juht Liisi suurima ettevaatusega süüdata - viimaste aastaküm- teks olid Mulgimaa noorteor- Rääbus, kingituste ja käepael- nete suurim ja kauakestvaim kuumalaine on teinud kester ja Abja muusikakooli te valmistaja Abja päevakes- looduse äärmiselt tuleohtlikuks. Jaanipäevaeelsed punt ja eeslauljateks Anu ja kus ja Mari Saarela, V Mulgi lõpuaktused koolides lennuta- Triinu Taul. Peo keskel said peo helindaja Jüri Salu, lava ja sid tuhandeid noori ellu - keda aga oma programme näidata tribüünide paigaldaja Show- taas koolipinki, keda tööle ja kõik 5 mulgi kihelkonda. tech OÜ, esinejate toilustaja kaitseväkke. Suur hulk rõõm- Halliste kihelkond tõi rahva- Andres Saarep ja Vanamõisa sameelseid noori, särasilmseid ette „Mulgi ekspressi“, Helme toitlustus OÜ, meedik Ave tüdrukuid ja poisse on oma kihelkonnal oli kava „250-aas- Puru, turva- ja parkimis- lähedaste toel eluraja alguses. tane Sõnni Mats tulep pidus- teenuste osutaja Raul Astel, Tuult tiibadesse ja rõõmsat suve! sed!“, Karksi kihelkond esitles laadakorraldaja Marika Saar, „Mede uhkuseid“, Tarvastu koordinaator Ülle Rõigas, Peeter Rahnel kihelkond tegi „Sõõri ümmer Foto: Peeter Rahnel Mulgi vanem ja Mulgi val- Mulgi vallavanem Võrtsjärve“ ja Paistu kihel- lavanem Peeter Rahnel, OÜ konna kava nimeks oli „Oma Abja Elamu töötajad Heiko ja ää“. Enne tänusõnu ja lõ- Talv, Arvi Viinapuu, Peeter pulaule esines kolme lauluga Mõttus, Wallatute tantsu- Karl Erik Taukar. rühm lillede eest, Ivi Alp ja Peo lõpetuseks pakuti kõi- Deily Tatar abistava käe eest, gile mulgi korpi, mida oli peo Sabrina Gollmer, Esther de tarvis valmistatud 2500 tükki. Hoog, Francesca Rauch, Luisa Peost võttis osa ca 1200 Griesbach, Ketly Adamson ja lauljat, tantsijat ja pillimeest. Bhatricya Virumann vaba- tahtlikkuse eest. Täname kihelkondade V Mulgi pidu on Foto: Peeter Rahnel teoks saanud kollektiivide juhte: Halliste: Aire Kattai, Kadi Kask, Viive Niinemäe, Marju Suur tänu teile: Mäger, Aime Vilu, Rosalie V Mulgi peo osalise idee Ralja, Vilja Vister, Milvi Kull, autorid Muhe Mulk MTÜ ja Anu Kangur, Eha Lihtne, Eve All, V Mulgi peo korral- Ruth Mõttus, Kai Kannistu, daja Kaja Allilender, kooride Tiina Ilves, Anne Gomaa, Gea üldjuht Kadi Kask, Tantsu- Rebane, Ene Akkaja, Kertu de üldjuht Anneli Arraste, Kukka, Iivo Akkaja. Abja Muusikakooli pundi Foto: Neil Viskov Helme: Silvi Abolkaln, juht Endel Purju, V Mulgi Reet Koppel, Aado Kaasik, peo Karksi kihelkonna juht Paistu: Ene Uuland, Eneli Laura Pakasaar, Märt Tomp, Maie Kala, Thea Liitmaa, Ants Kai Kannistu, V Mulgi peo Rimpel, Virve Vuntus, Sirje Renee Trei, Kristjan Hägg- Säks, Anne Jaakson, Valdeko Paistu kihelkonna juht Piia Rein, Maie Roosimaa, Kristi blom, Anne-Ly Roosipuu, Kalamees, Heli Veerme, Eha Mänd, V Mulgi peo Tarvastu Pajuste, Laura Mander, Teele Indrek Särg, Karl-Kristofer Mandel, Mari Kahu. kihelkonna juht Liis Lääts, V Tali, Merilin Metsatsirk, Krist- Alp. Karksi: Anneli Mäeots, Mulgi peo Helme kihelkonna jan Õmblus. Tänu kõigile tantsijatele, Ivi Liiv, Anneli Arraste, Ülle juht Reet Koppel, V Mulgi Tarvastu: Anu Tomp, Urve lauljatele, pillimeestele. Roomets, Sirje Veerme, Anne peo Halliste kihelkonna Kass, Tiina Lillepuu, Margit Gomaa, Leili Nael, Ade Laan- juht Aime Vilu, üldkoori Aigro, Laura Tanni, Merike Mulgi au, uhkus ja jonn de, Ants Arro, Valdur Ilves, dirigendid Maie Kala, Mar- Foto: Neil Viskov Tulp, Reet Järveküla, Aili To- olgu iki tedega! Ivi-Heljo Harju, Syrle Eesik, git Aigro, Ivi-Heljo Harju, rokvei, Lee Leenurm, Merike noorteorkestri juht Margus Taul, Triinu Taul, Karl-Erik Angela Arraste, Margus Põld- Kristjan Õmblus, Mulgimaa Põldsepp, peo solistid Anu Taukar, vahetekstide koostaja Klein, Marieta Mõttus-Asson, Korraldajate nimel sepp, Ringa Vaiksaar. Kersti Vunder, Rita Muttel, Lauri Sepp 2 Mulgi valla infoleht

VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT Ringreis Mulgi vallas Üle poole aasta on juba elatud Mulgi vallas. Kark- 23. mai istungil si haridusselts võttis ette ringsõidu tutvumaks valla Osa võtsid volikogu liikmed: Eveli Allik, Imre Jugomäe, Kati eri piirkondade ja nende Kuusk, Anne Ladva, Leo Liiber, Arne Lohu, Arvo Maling, Ürjo juhtidega. Alustasime oma Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Andres Rõigas, Mari Saarela, kodukandist Karksi-Nuiast. Tarmo Simson, Rein Tarkus, Taimo Tugi, Taevo Viitas, Villu Abivallvanem Dmitri Orav Võsa. Puudusid: Kerti Einstein, Eneli Põder, Raimond Tammoja rääkis lähiaja plaanilistest ja Siret Vene. tegemistest ja vastas küsi- Kinnitati Mõisaküla lasteaia ja kooli põhimääruste uued mustele. Rõõmustati tehtu redaktsioonid ning arengukavad aastateks 2018–2022. üle ning sooviti hea koostöö Kinnitati Mulgi valla Karksi piirkonna huvihariduse ja hu- jätkumist. Reis kulges edasi vitegevuse kava 2018. aastaks. läbi Pöögle mõisa Hallistesse. Võeti vastu isikliku abistaja teenuse osutamise kord, mille Kulla leerimajas võttis meid eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste puude tõttu vastu sealne ülemus abival- füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut lavanem Ene Maaten, kelle ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava juhtimisel imetlesime kaunilt isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. kujundatud leerimaja ruume Kinnitati koduteenuse osutamise tingimused ja kord, et taga- ning kuulasime hoone aja- Reisiseltskond Karksi-Nuias koos abivallavanema Dmitri Oravaga. Foto: Margus Mõisavald da täisealise isiku iseseisev ning turvaline toimetulek kodustes lugu ja taastamist. Üks kena tingimustes. Kord hakkab kehtima 1. oktoobrist. maja on päästetud ja avatud Kinnitati võlanõustamisteenuse osutamise kord, et abistada küpsiseid ja jõime karastavat sõitsin bussiga edasi Karksi- head koostööd muuseumiga uuele kasutusele. piparmündijooki. Lahke pe- Nuia, siis jalgsi Toomesoole ja selle juhataja Anu Laar- täisealisi isikuid, kellel on tekkinud või on tekkimas võlgnevu- Jätkasime teekonda Uue- sed, mida ta ei ole võimeline iseseisvalt lahendama ning mille rerahvas, lummav sirelilõhn ja olingi teise päeva lõunaks manni teadmisi. Parasjagu oli Kariste suunas. Teel peatusi- ja kena park all orus lookleva kohal. Lille-Astra Arrastel seal Eesti Rahva Muuseumi tasumiseks puuduvad tal rahalised vahendid. me Friedrich Karl Akeli, Eesti Kehtestati sotsiaaltranspordi osutamise kord, mis reguleerib jõekesega – sellisena jäi meel- oli meeles, kuidas veoauto rändnäitus daamide pidu- riigivanema ja diplomaadi de Uue-Kariste. kastis sõidutati Nuia laste likest kleitidest erinevatel raske ja sügava puudega isikule või eakale teenuse taotlemise, sünnipaika tähistava mäles- määramise ja osutamise tingimusi Mulgi vallas. Põgus läbisõit Rimmu kü- tantsurühm Abja raudtee- ajastutel. Bussiringil läbi lin- tusmärgi juures kunagise last ja tagasi Abja suunas. jaama, seal istuti vagunisse ja na rääkis Anu olulisematest Muudeti vallavolikogu 21. veebruari 2018. a määrust nr 16 Kaubi mõisa Nosi karjamõisa „Mulgi valla koolieelsetes lasteasutustes vanemate poolt kaetava Teeviit näitas 20 km. Peagi elamuslik rongisõit viis maa- hoonetest ja jutt jätkus mõni alal. Uue-Karistes ootasid olime Mulgi valla keskuses. lapsed Tallinna tantsupeole. aasta tagasi taastatud Eesti osa määr ja selle tasumise kord“ ning täiendati paragrahvi 3 meid säravad ja südamlikud lõikega 4, mille alusel võib lapsevanema vabastada osalustasu Lühipeatusel bussijaama juu- Triinu Pubis lõunatades koh- Evangeelse Luteri Mõisaküla Ivi ja Heiki Alp. Peale lühikest res tundsime värske asfaldi tusime Abja piirkonna abival- kirikus. Endisest piiripunktist maksmisest lasteaia mittekasutamisel kirjaliku avalduse alusel sissejuhatust uudistasime maksimaalselt kahe kalendrikuu ulatuse aastas lasteaia direktori lõhna – ajaloolise postkon- lavanema Arvi Meidlaga, kes keerasime tagasiteele. kunagises mõisa antvärkide tori kõrval tehti viimaseid andis ülevaate Abja-Paluoja Ühinenud nelja valla käskkirja alusel. majas asuvat Mulgi küla- Seati isiklik kasutusõigus Telia Eesti ASi kasuks järgmistele ettevalmistusi Mulgi peo hariduse-, kultuuri- ja ma- keskuste külastused ja koh- muuseumi, kus Heiki Alp platsi valmimiseks. Üle halja- janduselust. tumised piirkonnajuhtidega Mulgi valla omandis olevatele kinnisasjadele: Karjamaa tn tutvustas väljapanekuid ja Mõisaküla linn 95 m2, Piiri tn Mõisaküla linn 74 m2, Viljandi sala nägime kõrguvaid tellin- Vastvalminud sissesõidu- andsid hea ülevaate Mulgi rääkis kodukoha hariduse- ja guid tulevase tervisekeskuse tee Mõisakülla koos paral- vallast. Oli meeldiv ringreis tn lõik 3 Mõisaküla linn 85 m2, Viljandi tn lõik 4 Mõisaküla kultuurilugu. Silmailu pak- linn 86 m2, Pärnu tn 54 Mõisaküla linn 113 m2, Pärnu tn 38 ehitusel. Enne lõunasööki leelselt kulgeva jalgrattateega ja hea tõdeda, et kõik vas- kusid naiste kaunid käsitööd. veel väike ringreis Abja jaa- viitasid lähenevale piirkon- tuvõtjad toetasid ühisvalla Mõisaküla linn 130 m2, Jaan Sihveri tn L2 Mõisaküla linn 84 Huvitav oli ka mõisapargis m2, Roheline tn Mõisaküla linn 98 m2, Lille tn Mõisaküla mahoone juurde. Kunagi nakeskusele. Abivallavane- tegemisi, aga hinges olid nad asuv ait 19. sajandi lõpust, oluline liiklussõlm tuletas ma/linnapea Ervin Tamber- pühendunud oma piirkonna linn 15 m2. kuhu oli välja pandud töö- Anti nõusolek Meelis Tõntsule, kui põllumajandusliku toot- meelde poole sajandi tagu- giga kohtusime Mõisaküla hoidmisele ja arendamisele. riistad ja suuremad esemed. seid aegu. Minu kodukohast muuseumis. Saime teada, et Ju see nii vist peabki olema! misega tegelevale isikule, erastada ostueesõigusega kuni 50 ha Hubases rahvamajas jutustas põllumajandusmaad talle kuuluva, sihtotstarbelises kasutuses Mihkli kihelkonnast Tarva piirilinn areneb: siin on tur- Karksi haridusseltsi nimel juhataja Ivi Alp kohalikust külast Karksisse Toomesoo valine elupaik, kus elab mit- tänan abivallavanemaid, oleva Läti loomakasvatushoone juurde. kultuurielust. Kuulsime, et Eraldati Mulgi Kultuuri Instituudile Sooglemäe projekti kooli sõiduks kulus 1950. meid erinevaid rahvusi, linna Triinu Pubi, Anu Laarmanni, huviringidele lisaks kasuta- terve ööpäev. Lõuna paiku on elama asunud noored Ivi ja Heiki Alpi, kes leidsid „Mulgi elamuskeskuse rajamine“ omafinantseeringu katmiseks vad neid ruume veel Klubi Mulgi valla eelarvest 7200 eurot. bussiga Pärnusse ja sealt perekonnad ja ka ettevõtlus aega meie jaoks. 60+, MTÜ Uue-Kariste – rongiga Apja. Öösel jõudsin laieneb. Ervin Tamberg on Anti vallavalitsusele luba liisida Karksi Vallahooldusele Rimmu naisselts ja Uue-Ka- töösõiduk John Deere Front Mower 1575,72 niidukitega mak- Abja raudteejaama, ööbisin Mõisaküla tutvustamiseks Helve Joon riste külaselts. Heiki klave- võõrastemajas ja hommikul oskuslikult ära kasutanud sumuse piirmääraga 29 890 eurot (koos käibemaksuga). rimängu saatel maitsesime

Mulgi vallavalitsus ootab ranitsa- Esmatasandi tervisekeskusest SAAME TUTTAVAKS toetuse taotlusi Abja-Paluojal ja perearstidest Mulgi vallas oodatakse ranitsatoetuse avaldusi Karksi-Nuias 1. augustist kuni 31. augustini. Ranitsatoetuse suurus on Mulgi peol said pidulised juba tantsida ja laulda 100 eurot. Info piirkondade sotsiaaltööspetsialistidelt. Abja-Paluoja tervisekeskuse parklas. Tervisekeskuse ehitus valmib tähtaegadest kindlalt kinni pidades tellija Elektrilevi ootab avaldusi kiire ja omaniku järelevalve valvsa pilgu all, konstruktiivses koostöös ehitaja ning tellija vahel. On üldteada, et medit- interneti võrguga liituda soovijatelt siinivaldkonnas on nõudlus töötajate järele suurem kui neid on tööturult võimalik leida. Mulgi vallas töötavad Eesti suurim võrguettevõte Elektrilevi alustas kiire interneti võrgu sooviavalduste kogumist. Eesmärk on saada üle-eestiline perearstid on tublid ja töökad. Kui perearst otsustab töö tervikpilt, mis võimaldab täpsemalt kaardistada võrgu ehita- lõpetada ja jääb pensionile, on perearsti nimistule uue mise vajadusi. arsti leidmine terviseameti ülesanne. Mulgi vald teeb Sten-Maikel Udras. Foto: Kaire Kannistu Sooviavaldusi kiire interneti võrguga liitumiseks saavad tihedat koostööd terviseametiga ja on avatud mitme- esitada kõik inimesed üle Eesti ning selleks ei pea olema te soodustuste pakkumiseks, et kindlustada perearst Elektrilevi klient. Avaldusi kogutakse veebilehe https://www. olemasolevale Karksi-Nuia nimistule. Mulgi vald on Ehitusnõunik Sten-Maikel Udras elektrilevi.ee/kiireinternet teel 2018. aasta augusti lõpuni. tänulik töötavatele meditsiinitöötajatele, nii arstidele Olen sündinud 5. novembril 1991. aastal Valgas. Veetsin seal Alates sügisest hakatakse välja töötama täpsemat üle-eestilist kui ka pereõdedele, kelle koormus on märkimisväärselt investeeringute ajaplaani. Võrgu väljaehitamine plaanitakse terve oma lapsepõlve ning omandasin nii põhi- kui ka kesk- suur. Mulgi valla poolt Karksi-Nuia perearstikeskuse hariduse. Pärast Valga gümnaasiumi lõpetamist asusin 2011. 5-aastasele perioodile ja sellega loodetakse algust teha juba renoveerimishanke pakkumused olid ebamõistlikult 2019. aastal. aastal õppima Eesti maaülikooli, kus omandasin magistrikraadi suured, seetõttu kuulutame välja uue hanke nii projek- maaehituse erialal. teerimisele kui ehitusele. Karksi-Nuias ei kao vaatamata Pärast kõrghariduse saamist asusin väikeettevõttes tööle Mulgi vallavolikogu esimehe kontakt ühe perearsti pensionile jäämisele kaks perearsti nimis- objektijuhina, kus tegelesin tööde organiseerimise, dokumen- tut. Esialgu toetab ühte nimistut Abja-Paluojalt käiv arst teerimise, tööohutuse tagamise ja objekti varustamisega. Töö Vallavolikogu esimehe Arvo Malingu poole saab pöörduda ajani, kuni terviseamet leiab Karksi-Nuia uue perearsti. objektijuhina andis mulle palju kogemusi ning oskusi leida e-kirjaga aadressil [email protected] või telefonil Seega lükkame kuni kuue kuu võrra edasi Kark- ootamatutele probleemidele lahendusi. Alates 28. maist töötan Mulgi vallavalitsuses ehitusnõuni- 528 4740. si-Nuia perearstikeskuse renoveerimise. Inime- kuna. Saan sellel ametikohal rakendada teadmisi, mida olen Vajadusel saab kohtumise aja ja koha kokku leppida samadel sed saavad tuttavaid kabinette jätkuvalt kasutada. eelneval töökohal ja ülikoolis õppides omandanud. Minu huvi kontaktidel või pöördudes valla kantseleisse. Peeter Rahnel antud valdkonna vastu on väga suur ning eesmärgiks on tagada Mulgi vallavanem hästi organiseeritud ehitustegevus Mulgi vallas. Lämba talu elumaja 1940. aastal. Hoone ehitusaasta 1860, Halliste kihelkonna esimene häärber-talumaja. Foto: Mõisaküla muuseumi kogudest

Mulgi valla infoleht 3

EESTI VABARIIK 100 AJA LUGU

Mõisaküla tuletõrjest 19. sajandi alguses 9. osa Killukesi Õisu Mõisa Laenu- Sel kevadel on Eestimaa Raamatukogu asutamisest 5. olnud põuane. Kuivus teeb (Algus veebruarikuu Mulgi Sõnas) oma tööd. Põõsastel on lehed longus, kaevude veetase aina 1933. aasta suvel tähistati Õisu pargis raamatukogu asutamise alaneb ja ilmakaart näitab poolesajandat juubelit. Mängis Viljandi puhkpilliorkester A. suurt tuleohtu. Tänapäeval Härmi juhatusel, laulis Paistu segakoor A. Valgemäe taktikepi tõrjuvad tuld mehitatud ko- all. Õhtul etendas kohalik näitering Hugo Raudsepa neljavaa- mandod moodsa tehnikaga, tuslikku komöödiat “Vedelvorst”. lisaks vabatahtlike päästesal- Lugemisringi juhatuses otsiti abinõusid kuidas ümbruskon- gad. Hea on teada, et keset nas äratada suuremat huvi kirjanduse vastu. Viljandi arstidelt Mõisaküla linna asub meie kaubeldi välja, et lugemisringi liikmed saavad hinnaalandusega päästeauto Leegi Liisu kodu. arstiabi, paar apteeki müüs neile odavamalt ravimeid. Lugemis- Samas paigas on tuletõrjeko- ringi liikmeid oli üle saja. 1934. aastal loodi rahvamaja ehitamise mando asunud aastast 1936, fond, kuhu laekusid pidude puhastulud. Esinemas käidi tol mil valmis Mõisaküla TÜ uus ajal Õisust kaugemalgi – Kõpus, Suure-Jaanis, Paistus, Mustlas, pritsimaja tolleaegse aadres- õisulastel oli hea maine. siga Kesk tänav 5. Lugemisringi juhatuse koosolekul 29. detsembril Foto: Anneli 1934. Pälsing. aastal Järgnevalt veidi Mõisaküla palus senine kauaaegne raamatukoguhoidja Peeter Rull ennast tuletõrje ajaloost. Aastaid koguhoidja ülesandeist vabastada. Seepärast otsustati otsida uus tagasi annetas endine linla- inimene sellele kohale. Uueks raamatukoguhoidjaks osutus peale ne muuseumile oma maja Mõisaküla tuletõrjujate näidisesinemine 1930.a praegusel Keskväljaku platsil. Tagaplaanil oleva hoone asemel praegu COOP kauplus. Foto muuseumi fotokogust läbirääkimisi Ida Lott, hilisema perekonnanimega Ira. pööningult leitud vana suure Oma meenutustes 1982. aastal on ta rääkinud: “Tolleaegne kausta. Kannab see esiküljel sünnipäevaks. Juurdeehitus nimetati Pärnumaa Brigaadi rie Sontag. Sellest päevast Õisu õppe- ja katsemeierei juhataja August Kõrgessaar, kes oli teksti “Mõisaküla Wabatahtli- - kivist kinoaparaadi ruum, Mõisaküla Divisjoniks. Tee- alates olid naised ametlikult ühtlasi Õisu Lugemisringi juhatuse esimees, tõi mulle võtmed ja se Tulekaitse Seltsi Üleüldiste valmis 1937. a. Samas hoones ninduspiirkond oli lai: Mõi- seotud vabatahtliku tuletõrje ütles: ”Hakka tööle!” Raamatukogutuba asus tollal Õisu piiman- koosolekute Protokolli raa- peeti pidusid, näidati filme, saküla, Abja, Karksi, Vana- tööga, kuigi naised olid koos duskooli peahoones keldrikorrusel. Mingisuguseid töökogemusi mat”. Raamat algab järgmise sest Mõisakülal polnud tol Kariste, Uue-Kariste, Laatre, meestega tegutsenud seltsi mul polnud, õppisin tollel ajal Abja täienduskoolis. Tööpäev oli sissekandega:” Abia-Mõisa- ajal kultuurilise kooskäimise Penuja, Pornuse ja Pöögle asutamisest alates. lühike – igal pühapäeval 2 tundi. Raamatuid oli tuhande ringis, küla tuletõrjujade, asutajade, kohta. Hoone hävis 1944. a. vallad. 1938. a sai vabatahtlik tule- lugejaid aastas saja ümber, kord rohkem, kord vähem. Talvel Seltsi üle üldine koosolek. põlengus. 1939. a valmis autoprits, tõrje uued peenvillased mus- tuli päris tublisti tööd teha, siis said töölised aega lugeda. Suvel Abia=Petruska talus sel 25. 1926. a tähistati Mõisaküla mis ehitati meeskonna poolt ta värvi hallide kantidega pa- laenasid peamiselt piimanduskooli õpilased. Raamatuid hoiti Märtsil 1901 aastal, Koko olid TÜ 25 sünnipäeva. Ühingu kogutud summadega. raadmundrid ja nahkrihmad. väga hästi, ei mäleta lõhutuid raamatuid, Vahel juhtus, et mõni tulnud 34 asutajaks ülesand- lipuvardasse löödi “naelad” 6. juulil 1941. a süttis tule- Naistele olid eraldi baretid ja raamat oli natuke määritud, siis oli toojal väga piinlik. Inimesed nud liikmed, koosoleku awas ehk lipumärgid Tuletõrje tõrje pritsimaja. Sisse põles mustad seelikud. suhtusid kirjasõnasse suure austusega. Kui suvel kibedal tööajal asutaja liige Jaan Hanso poeg Liidu poolt, Pärnu TÜ-lt ja veepaak-autoprits. Mootor- 4.–16. maini 1942. a ise kogusse ei tuldud, saadeti raamatud korralikult paberise pa- Reigas”. Kilingi-Nõmme Ühingult. Sa- prits õnnestus tuletõrjujatel korraldati esmakordselt kituna teistega ära. Mäletan vaid üht juhust kuue aasta jooksul, Selle raamatu sissekanne muti löödi lipuvardasse “nae- välja tuua ja peita, selle pritsi- tuletõrjekooli juures naistu- kus raamat kaduma läks ja see korralikult välja maksti. on praeguses ajas määra- lad “5 aastat hiljem ühingu ga suudeti vältida tule levikut letõrjejuhtide kahenädalased Koguhoidja töö oli lihtne – andsin raamatuid välja ja võtsin va tähendusega, mis paneb 30. sünnipäeval. Varras koos linnale. Pritsimaja taastati kursused. 25 lõpetanu hulgas vastu. Mingisuguseid raamatuüritusi ei olnud tollal tavaks kindlalt paika tärmini, mil “naelte” ehk kaunikujuliste järgmiseks aastaks. oli ka Margot Ilbak Mõisa- korraldada. Lugemisringi juhatus organiseeris küll eeskavaga Mõisakülas sai alguse tuletõr- metallmärkidega on vaadata Vaatamata sõjaraskustele külast. peoõhtuid ja harva sekka ka tantsuõhtuid, kuid koguhoidjal ei je olemasolu. Mõisaküla Muuseumi ekspo- käis TÜ-des vilgas tegevus: Eelnevat kirja pannes ja olnud selle kõigega vähematki pistmist. Juhatuse liikmed tegid Kirjapandud mälestustest sitsioonis. korraldati peoõhtuid näi- lugejatele vahendades olen kõik ära. Koguhoidja töö eest maksti mulle kuus kolm krooni, saab lugeda: Kui 19. saj lõpul 30 aastat tegutsesid pritsi- temängude ja einelauaga, tänulik tollasele protokolliraa- seega aastas 36 krooni. Oli korralik toetus õppivale tütarlapsele. ehitati Mõisakülla esimesed mehed kahjutulede kustu- tähistati riiklikke tähtpäevi, matu annetajale. See kulunud Summad uute teoste ostuks olid minimaalsed. Peamine raha majad, siis mõisteti peagi, et tamisel lihtsate vahenditega demonstreeriti tehnikat ja kaantega mahukas kaust sisal- laekus ikka lugemisringi pidude sissetulekust.” hooneid ja varandust on vaja - abiks veetünne vedavad võisteldi spordis. Tähelepanu dab endas väga väärtuslikke Õisu raamatukogu ei kuulunud avalike raamatukogude hulka kaitsta hirmsa vaenlase - tule hobused, redelid, käsipritsid, pöörati tuletõrjujate teoreeti- ajaloolisi andmeid Mõisaküla ega saanud riiklikku toetust. 1935. aasta augustikuus arutati küll eest. Selle aja ärksamad me- voolikud jm – nii nagu on listele teadmistele. Anti välja tuletõrjujate tegemiste kohta. sellesse süsteemi astumist, kuid lõppotsust ei tehtud. hed asutasid 1901. a tulekaitse näha tekstile lisatud fotol. mitmeid häid õpperaamatuid “Varas jätab varna seina, Nõukogude võimu taaskehtestamisel 1940. aastal läks Õisu seltsi. Seltsi juhtimise võtsid Alles 1931 .a osteti sõiduauto nagu “Tuletõrje tehnika”, tuli ei sedagi” – see vanarah- raamatukogu Hariduse Rahvakomissariaadi raamatukoguvõr- enda kanda Petruška talu Ford, mis ehitati ümber. Talle „Tuletõrje taktika” jt. va ütlus kestab ka tänases ku. Samal aastal asus raamatukogus Ida Ira asemel tööle Õisu peremees J. Rõigas esimehena pandi peale mootorprits ning Veidi ka ajaloolist teksti päevas. Tuletõrjujate töö on piimanduskooli õpetaja Aleksander Speek. Raamatukogu koliti ja Mõisaküla Raudteetehase meeskond ristis selle Lindaks. naistuletõrjujatest: ”1933. a tänuväärne. Kõik saame pa- klubisse, mis asus kolmanda ühiselamu kahes avaras toas. Kir- sepp V.Born peamehena. 1932. a sai kutseline tuletõrje hakati looma eraldi naisjaos- nustada ohutusse – korras jandusega hakkas raamatukogu varustama Viljandi maakonna Seltsi lipukirjaks sai “Jumalale uued mundrid. kondi, et tuletõrjujaid toitlus- korstnad ja küttekolded, las haridusosakond. Kogu oli avatud tööpäevade õhtupoolikuti auks ja ligimesele kaitseks”. 23. augustil 1936. a pidas tada ja pidusid korraldada. need jääda oma ala meistrite mõned tunnid. Koos uute teostega hakkasid tulema raamatukaa- Esimene käsiprits muretseti Mõisaküla TÜ oma sünnipäe- Loomulikult pidid ka naised kontrollida. Meie jalajälg loo- rdid, sest seati sisse aruandlus. Koguhoidjaile korraldati Viljandis 1901. a ja teine 1908. a. va koos uue pritsimaja õnnis- õppima tuld kustutama. Mõi- duses olgu aga võimalikult nõupidamisi ja seminare. See kestis vaid aasta, siis saabus Saksa Kiikre talu peremees Hans tamisega kesklinnas aadressil saküla naistuletõrje asutati väike – eriti põuasel ajal. okupatsioon, senine koguhoidja vallandati ja raamatukogu te- Kuuse kinkis 1910. a seltsile Kesk tn 5. Kõne pidas ühingu 6. juulil 1933. Esinaiseks sai Allikas: Mõisaküla muuseumi gevus soikus. Raamatukogu hooldajaks määrati Leonid Kärner. maatüki aadressil Pärnu tn esimees Raidal. Marie Tõll ja tema abiks Ma- kogud Peale Saksa okupatsiooni vabastamist asuti raamatukogu tege- 11, kuhu alustati tuletõr- 1937. a muudeti üleriik- rie Rauska. Laekahoidjaks Anu Laarmann vust taastama, raamatukogu juhatajaks sai Lind Kalmet, kes püsis je seltsimaja ehitamist. See likult tuletõrjeorganite ni- Alma Kürenberg, abiks Juuli Mõisaküla muuseumi sellel ametil vaid aasta. valmis aasta hiljem seltsi 10 metusi. Mõisaküla tuletõrje Buil ja kirjatoimetajaks Ma- juhataja Anne Järvis Muuseumiöö Mõisakülas – ettevalmistus ja teostus Juba aastaid on maikuus me variandi vahel. Teema aastat rahvuslikku moodi“ oli ber, sest Viljandi muuseumis olnud üks päev, mil Euroo- „Öös on vabadust“ sai 98 ja ERM-is vaadata üle 100 man- oli külastajaid 995. Muuseu- pas on õhtul alates kella 18 „Öös on armastust“ 83 häält. nekeeni, Mõisaküla muuseu- miöö on perekondlik üritus, kõik muuseumid külastajate- Valituks osutus „Öös on misaali toodi neist 21. sest nende aastate jooksul on le avatud tasuta. Eestis hakati pidu“ 153 häälega. Hääletus Esindatud on neli teemat: tollastest lastest saanud ise sellest üritusest osa võtma toimub küsitluse teel muu- „Eestist kaugel“, „Moekas vanemad. Nii tullakse juba 2009. aastast. Aastast 2010 seumilistis. Eesti stiilis rõivas“, „Vormilt oma lastega muuseumiööle on ka Mõisaküla muuseum Jaanuaris võtsin ühendust rahvuslik, sisult sotsialistlik“ ja kantakse edasi pärandkul- liitunud programmiga ja ERM-i vastavate töötajatega ja „Punasele vaibale“. Kõik tuuri väärtustamist. nende aastatega on sel tasuta ja nii õnnestus asjaolude kleidid-kostüümid on pälvi- Näitus jääb Mõisaküla päeval käinud kokku 1580 sobivusel saada muuseumi- nud külastajate kiidusõnad, muuseumis vaadata kuni 30. külastajat. Mõisaküla muu- ööks ja sellele järgnevaks sest teostus on meisterlik ja juunini. Veel jõuab seda vaa- seum on olnud tasuta avatud kuuks Eesti ühe suurima viimase teema autorid täna- tama iga teemast huvitatu. kogu päeva kuni kella 23-ni. muuseumi osaline näitus päeva tippdisainerid. Tänavuse aasta teema va- Eestimaa väikseima linna 19. mail käis näitust vaata- Anu Laarmann limine algas juba möödunud muuseumi. Näitusel „Külatä- Külastajad uudistavad teemavaliku “Punasele vaibale” kleite. mas 196 külastajat. Mõisakü- Mõisaküla muuseumi oktoobrikuus. Valida on kol- navalt punasele vaibale. 100 Muuseumiööl 19. mail 2018. Foto Anu Laarmann la kohta on see korralik num- juhataja 4 Mulgi valla infoleht Raamatukoguhoidjad Valgevenes Kontsertjumalateenistus Juuni esimesel nädalal Mõisaküla kirikus osalesid Mulgi valla raa- matukoguhoidjad Anne, Ingrit, Sirle ja Eve Vil- jandi linnaraamatukogu poolt korraldatud õppe- reisil Valgevenesse.

Meie reisi giidiks oli Tiina Kattel, kes on Tartu ülikooli keeltekeskuse juha- taja ning õpetab eesti keelt Hummuli ansambel Mõisaküla kirikus. Foto: Mihkel Taganov Vilniuse ülikoolis ja leedu keelt Tartu ülikoolis. Terve Nelipühal, 20. mail toimus Mõisaküla Maarja-Magdaleena reisi vältel kuulasime bussis kirikus oikumeeniline kontsertjumalateenistus. Üheskoos põhjalikku kultuuriloolist teenisid kohaliku nelipühi koguduse pastor Jorma Õigus ettekannet piirkondade ning luterliku koguduse pastor Arvo Lasting. Nii tulid ühte kohta, kust parajasti läbi pühakotta kokku kahe koguduse liikmedki. Jumalateenistusel sõitsime. laulis Hummuli mõisakoori ansambel Piret Tiiraku juhatusel. Esimese reisipäeva õh- Ühtlasi tähistati pidulikumalt Eesti Vabariigi juubeliaastat. tuks jõudsime Polotskisse, Kõneldi Püha Vaimu õnnistuseväest meie maale ja rahvale, mis on Valgevene ja kogu kuidas tema armuvägi on meile avatud ja kuidas me saame ning peame tema valguse järgi käima, teenima ja elama. slaavi keeleruumi üks va- Selliseid oikumeenilisi jumalateenistusi on Mõisakülas nemaid linnu. Õhtuses peetud varemgi, kuid paraku mitte viimase kümne aasta ootamatus vihmasajus ja- Raamatukoguhoidjad rahvusraamatukogu ees. Foto Eve Raska jooksul. Oleme ülimalt rõõmsad ja tänulikud õnnistusrohke lutasime linnasüdames. vanalinnas, mille ehteks muljetavaldav oli see, et sel- distamas hiiglasliku disko- pühapäeva eest. Linna tõeliseks pärliks on on Uspenski katedraal. 370 lises suures raamatukogus kerana mõjuvat rahvusraa- Arvo Lasting 11. sajandist pärit Sofia tuhande elanikuga linnas paralleelselt elektroonilise matukogu. katedraal, mis praegu on on 16 raamatukogu. Meie süsteemiga rakendati meie Viiendal päeval külasta- Näitus „Karksi-Nuia mulke elu arhitektuurimuuseumi kä- külastasime keskraamatu- silmis ajast ja arust säili- sime UNESCO kultuuripä- sutuses ja kus on ka suure- kogu, kus meid võeti vastu nud kataloogikaartide ja randisse kuuluvat Niasviži pilte pääl“ Tuhalaanes pärane kontserdisaal. rahvalaulude ja teelauaga. -kappide hiiglaslikku kogu. lossi ja Miri kindlust. Väga Teise päeva hommikul Kolmandal päeval ootas Rahvusraamatukogu ühte- külalislahkelt muusika ja viis buss meid Püha Euph- meid kangelaslinn Minsk. gi teavikut välja ei laenuta, soolaleivaga ootas meid rosyne poolt rajatud nun- Tegime jalutuskäigu vana- saab ainult kohapeal luge- Miri raamatukogu pere. nakloostrisse. Euphrosyne linnas. Minskis on vanu da, aga on võimalik endale Kuulsime põhjalikku üle- oli slaavi vürsti tütar, kes, hooneid säilinud vaid küm- koopiaid printida või pildis- vaadet nende tegemistest soovimata mehele minna, mekond, Teise maailmasõja tada. Lugejaks saab ennast ja vestlusringis rääkisime põgenes kaheteistkümne- käigus pommitati linn maa- registreerida iga vähemalt ka oma raamatukogude aastaselt kloostrisse, mille tasa. Õhtune aeg oli iseseis- 14-aastane isik olenema- muredest ja rõõmudest. abtissiks oli tema enda tädi. vaks linnaga ja ka kauban- ta sellest, millises riigis ta Kõigi nende kolme Val- Ta sai esimeseks Valgevene dusega tutvumiseks. elab. Heitsime linnale pilgu gevene raamatukogu kü- kanoniseeritud pühakuks. Neljanda päeva hommi- raamatukogu katuselt. Ilus lastuse järel tundsime, kui Euphrosyne oli osav dip- kul olime varakult Valge- ilm lubas kaugele vaadata. hea on töötada Eestimaa lomaat ja rahusobitaja, elas vene rahvusraamatukogu Meie pilgu ette jäi ka hiig- raamatukogudes. Meil ei Olga Palu selgitusi jagamas. Foto: Enn Sarv pika elu, mis oli pühenda- ukse taga. See suur tee- laslik termomeeter, mis oli ole enam raamatukogud tud oma rahvale. 5. juuni manti meenutav 74 meet- paigaldatud 16-korruselise partei ja valitsuse ideoloo- 15. juuni päikselisel õhtupoolikul kutsus kohaliku pillimehe on tema mälestuspäev ja ri kõrgune hoone mõjub maja külge. Meile jäi Valge- gia käepikenduseks ja meie Ermas Heina akordionimäng külarahvast Tuhalaane põlenud kloostrit kaunistati lillevai- uues linnaosas tõeliselt im- venest selline mulje, et kõik ei pea iga kuu lõpul esita- rahvamaja äsja ehitatud nn pritsikuuri uudistama näitust padega õhtuse piduliku posantsena. Meile tutvus- ongi hiiglaslike mõõtmete- ma põhjalikku aruannet „Karksi-Nuia mulke elu pilte pääl“, mis on Karksi-Nuia pensio- protsessiooni jaoks, kohale tati kolme alumist korrust, ga: majad, pargid, teed. patriootliku kasvatustöö näride ühenduse kingitus EV 100. sünnipäevaks. Esmaväljapa- saabus ka metropoliit. kus asuvad lugejatele mõel- Õhtu parimaks palaks teemadel. nek oli Karksi-Nuia kultuurikeskuses vabariigi sünnipäevakuul. Reis viis edasi Vitebs- dud arvukad lugemissaalid. oli Valgevene Suure Teatri Suur tänu Mulgi valla- Karksi-Nuia on olnud aegade jooksul piirkonna keskuseks. kisse. See linn on uhke Suure kristalli sisemus pei- külastus. Viibisime kahe valitsusele, kes meile selle Kuna siinsete inimeste elu ja tegemised olid seotud kogu ümb- oma kunagise kuulsa ela- dab endas kümnest miljo- lühiballeti Igor Stravinski huvitava ja hariva reisi ruskonnaga, siis antud väljapanek rändab ka küladesse. Nii tõigi niku Marc Chagalli üle. nist eksemplarist koosnevat “Petruška” ja Nikolai Rims- võimaldas. Olga Palu selle Tuhalaande. Ajalooline näitus seitsmel plakatil Meie külastasime tema teavikute kogu ja tuhandet ki-Korsakovi “Šeherezada” nii sõnas kui pildis kajastab meie esivanemate elu ja tegemisi lapsepõlvekodu ja kuns- raamatukogutöötajat. Väga esietendusel. Pimeduse Eve Raska kuni aastani 1939, on sisukas ja hästi kujundatud. Kohale tulnud timuuseumi. Jalutasime saabudes käisime veel uu- külarahvas kuulas huviga näituse saamislugu, oli vaimustatud selle teostusest, leidis palju huvitavat ja isegi äratundmisrõõmu. Aitäh Olga Palule suure töö eest! Näitus jääb Tuhalaanes avatuks Lasteaiatöötajad osalesid projektis 30. juunini ning seda saavad uudistada ka jaanipäevalised 22. juunil, mil toimub küla jaanituli. Sihtasutus Innove Eesti töötajaid. Enn Sarv elukestva õppe strateegia Projekti tegevused Tuhalaane külavanem, EV100 Viljandimaa koordinaator 2020 programmi „Pädevad toimusid ajavahemikul ja motiveeritud õpetajad 15.02–04.06.2018. Esimesel ning haridusasutuste ju- kokkusaamisel Karksi-Nuia Line-tantsijad tantsisid varbatantsu hid“ raames taotlusvoo- lasteaias,15. veebruaril tut- rust „Alushariduse pari- vustas Tallinna ülikooli 14. juunil mate praktikate jagamise lektor Maire Tuul muutu- 2008 toimus ri- õpiüritus“ sai Karksi-Nuia nud õpikäsituse teooriat vitantsu Guin- lasteaed toetust taotluse- ja praktikat. 23. märtsi nessi rekordi le „Projektõppe parimate õppepäeval jagas kogemu- püstitamine praktikate rakendamine si projektõppest Ülenur- Pärnumaal, lasteaia õppe-ja kasvatus- me lasteaia õpetaja Evelin 15. veebruaril toimus õppepäev Karksi-Nuia lasteaias Sassi talus, kus töös“. Sarapuu. 4. juunil külas- teemal „Muutunud õpikäsitus“. Lektor Maire Tuul Tallinna ka mina ise Projekti eesmärk oli las- tasid Karksi-Nuia lasteaia ülikoolist. Foto: Katrin Kivistik osalesin. Kuna teaiatöötajate teadmiste ja töötajad Tartu eralasteaeda lapsest lähtuva õppetöö kogemise ja avastamise nüüd on möö- Abja line-tantsijad varbatantsu tantsimas. oskuste täiendamine pari- Terake, kus tutvuti Reggio vajalikkust ja uuendada kaudu. dunud selles Foto: Sabrina Gollmer mate praktikatega tutvu- Emilia tegevuskultuuriga lasteaia õppekava. Jätkute- Suur tänu lapsevane- üritusest 10 aastat, palus line-tantsu maaletooja Kaie Seger, mise ja kolleegilt kolleegile ja eralasteaia õppetöö kor- gevusena alates 2018/2019. matele, kes võimaldasid et kus iganes sa viibid hetkel, palun tantsi kaasa varbatantsu õppimise kaudu ning laste- raldusega. õppeaastast korraldame lasteaiatöötajatel projektis 14. juunil kell 17.30. Kui võimalik filmige ja saatke video. aia õppekava uuendamine. Seatud eesmärkidest lasteaia õppe- ja kasvatus- osaleda. Meie, Abja line-tantsijad tantsisime Vikerraadiost tuleva Projekt oli suunatud Kark- lähtuvalt andis projekt tööd toetudes projektidel muusika saatel Abja kultuurimajas ja saatsime oma video si-Nuia lasteaia töötajatele, võimaluse lasteaiatöötaja- põhinevale seostatud õp- Katrin Kivistik edasi Estonian linedancers FB grupile. kaasates õppepäevadele tel ühiselt õppides ja ko- pele, kus õppimine toimub Karksi-Nuia lasteaia Aitäh osalejatele. Mulgi valla lasteaedade gemusi vahetades mõista lähtuvalt laste huvidest direktor Valli Helin Mulgi valla infoleht 5 Suvekuum piiripunktilaat kevadises Mõisakülas Tuhalaane aasta ema Juunikuu esimesel püha- päeval toimus kolmas Eesti- 2018 on Anneli Anijärv Läti kevadine Piiripunktilaat. Ilus ilm soosis suure hulga Tuhalaane aasta emaks müüjate ja tuhatkonna ost- valis küla meespere külamaja lejate laadamelust osasaa- juhataja Anneli Anijärve. mist. See, et laat algab alles Anneli peres on viis last ja kilomeeter enne Eesti-Läti üheksa lapselast. Külamajas piiripunkti, annab võimaluse töötab ta juba 1998. aastast. laadapaika jalutades kohtuda Koostöös MTÜga Tuhalaa- tuttavatega, vaadata kauni ne on külamajal vahetatud arhitektuuriga hooneid ja katus, tehtud korda teine mõttes paika panna ostu- korrus, muretsetud sisustus soovid. Tänavuaastane Piiri- ning remonditud esimese punktilaat oli väga rikkalik nii korruse saal. Varasematest müüjate, kauplejate, kaupade projektidest on külamajja kui ka külastajate poolest. soetatud savipõletusahi ning Vürtsi lisasid keskpäevane spordiplatsile rajatud laste isetegevuslaste esinemine Foto: Anneli Anijärv mänguväljak. Foto: Enn Sarv piiripunkti platsil: Mõisaküla Kolmanda Eesti-Läti piiripunktilaada kauplejad ja müüjad. Foto Uno Tisler Anneli on igati väärt Tu- BigBand, naisrühm Üten- Bentulise kiriku koguduse Korraldustoimkond tänab loodame järgmise aasta juu- halaane aasta ema tiitlit, mida on välja antud juba kolm kuun ja Ruhja kultuurimaja koori kontserti. Laadalisi aitas kõiki, kes sel päeval oma nikuus kohtuda Piiripunkti- korda. Palju õnne! kapell Ruvenas Aure. Kell oma ostukoormaga kesklinna panuse laadamelu sujuvusse laadal neljandat korda. Tuhalaane meespere nimel Enn Sarv 14 sai nautida EELK kirik- jõuda rong, mille puhul tun- andsid. Tänu külastajate ja kontsertsaalis Ruhja Püha dus, et vaguneid jäi väheks … müüjate erakordsele huvile Anu Laarmann Balti keti 29. aastapäev Lilli-Ungu- rini piiripunktis 23. augustil kell 20 Vana-Kariste küla uudised Kontserttuur „Mööda piiri“, pühendusega Eesti Vabariigi Mai kolmandal nädalal külaga seotud lapsed. Teeme tuse õppepäev ja ettevõttes na-Kariste karikas“. Eelmisel 100. juubeliaastale, liigub mööda Eesti piiri Narvast Tallinna. võtsime vastu külalisi Saa- väljasõidu Pärnumaale ja Ehe Pojad OÜ teraviljapõl- aastal oli see väga rahvarohke Kontserdid toimuvad 2018. aasta augustis riigile oluliste remaalt. Ühises kohvilauas laagris osalemine on tasuta. dude vaatlus. Rajatud rüpsi üritus. sündmuste, taasiseseisvumispäeva ja Balti keti aastapäeva jätkus juttu kauemaks ja Korraldamise kulud katab ja talinisu katsepõldudelt Meie küla õnn ja ka mure ümbruses. Igas vanuses kuulajaile mõeldud paljude esine- jõudsime järeldusele, et nii külaselts seltsimaja üürimi- võetakse analüüse. Meie küla on meie suur seltsimaja, mis jatega kontserdid on üles ehitatud terviklikult uuele laulu- mulgid kui saarlased tun- sest saadud tuludest. Järg- aiandustootjad osalevad Eesti remonti vajab. Sel kevadel sai loomingule –värske sõnumiga isamaalised laulud tellitakse nevad rõõmu ning muret mise aasta IV lastelaagri aga aiandusteadlase ja paljude jällegi taotletud KOP-ist (ko- tuntud ja armastatud eesti laulukirjutajatelt ja heliloojatelt, sarnaste teemade pärast. saame korraldada juba oma köögiviljakasvatuse raama- haliku omaalgatuse program- mida esitavad orkestri saatel nii autorid ise kui ka teised Eesti Juunis oli Vana-Karistes seltsimajas. Praegu käib meie tute autori Priit Põldma tea- mist) toetusraha. Tänu sellele tippsolistid. külas Eesti ajaloo väga hea seltsimajas kiire ehitustöö dustöös. toetusele jätkame seltsimaja Laulude eesmärk on tuua rambivalgusse ajakohane asjatundja filosoofiadoktor ja lähiajal saavad kõik maja Augustis võtame jälle remondiga. isamaaline mõte tekstis ja heliloomingus. Eesti riigi 100. Mati Laur. Loodame temaga kasutamisega seotud nõuded külalisi vastu. Viljandimaa Kel tahtmist kurke soolata sünnipäeva ajal on põhjust küsida, millest mõtlevad, mida soovivad ja mille üle rõõmustavad või valutavad südant meie edaspidi koostööd teha siis, täidetud. Nii jääb meil veel la- MTÜ-de konsultant Jaanika või marineerida, siis huvilised armastatud teksti- ja laululoojad. kui meie külafilmile järg hendada veesurve probleem, Toome tuleb külla jalgratastel on suvel Vana-Karistesse oo- Kontsertidel astuvad lisaks politsei- ja piirivalveorkestrile tuleb. aga tänu Mulgi valla Halliste matkalistega. Tegemist on datud. Oleme kindlad, et meil üles Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Ott Lepland, Mari Kalkun, Selle aasta juulikuus kor- piirkonna kaasabile saame ka kohalike külade esindajatega seda rohelist piklikku aiavilja Karl-Erik Taukar ja Mari Jürjens. Dirigent on Hando Põldmäe. raldab MTÜ Vana–Kariste kü- selle korda. ning me pakume matkajatele jagub müügiks kõigile. laselts Külli Suppi eestveda- Juulis toimub Vana–Karis- öömaja. Augustis on planee- Politsei- ja piirivalveorkester misel III lastelaagri. Laagrisse tes Eesti Maaülikooli teadlas- ritud korraldada väikeste Anneli Aasna on oodatud kõik Vana-Kariste te koostööl mahetaimekasva- külade võrkpalliturniir „Va- Tule Murri häärberisse pidusse! 28. juulil kell 14 toimub Morna, Muri ja Suuga külade Uudised Uue-Karistest kokkutulek koos Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega. Külla ootame endisi ja praegusi külaelanikke, metsamehi ja 10. aprillil klubi 60+ kok- muidu tähtsaid inimesi. Toimub Eesti Vabariigi lipu heiskami- kusaamine algas heade soovi- ne, saab kuulata ja vaadata väikest eeskava, tutvuda külade de ja ilusa kevade saabumise- ajalooga, sirvida vanu pilte ja maitsta külasuppi. Õnnistame ga. Tähistasime ka naljakuud. kaht vana ja üht uut tamme. Rääkisime anekdoote ja nal- Kell 13 väljub buss Monopoli platsilt marsruudil Karksi- jakaid lugusid. Seekord oli Nuia – Polli – Karksi – Muri ja sõidab tagasi pärast peo lõppu. külaliseks perearst dr Anne Ladva. Ta rääkis meile, kuidas Leili Nael ennetada raskeid haigusi nagu infarkt, insult ja kuidas käituda nendel puhkudel. Raamatu “Penuja, mu arm” esitlus Palusime rääkida ka Mulgi laupäeval, 21. juulil kell 14 Abja päevakeskuses vallavolikogu tööst, kuhu ta kuulub. Oleme väga tänulikud (Abja-Paluoja, Pärnu mnt 10. dr Ladvale, et ta leidis aega Uue-Kariste rahvamaja tähistas väärikalt oma sünnipäeva. Foto Karl Kristofer Alp Raamatus meenutavad oma ammuseid meie juurde tulla. Klubi 60+ klubi läheb su- kandi toredatelt inimestelt. meie kandis on küpsetatud. lapsepõlveaegu endised ja praegused Penuja elanikud. Järgmisena palus võim- Teelauas sai maitsta Karin vepuhkusele, et sügisel uue Pidulauas joodi tervitus- lemisringi juhendaja Anu Albi valmistatud köömnetega hooga alata. jooki ning maitsti Popsi Köögi Liesment muusika saatel teha soolaseid korpe, Popsi Köögis 9. juunil tähistati Uue– poolt küpsetatud imehead OLETE OODATUD RAAMATUGA TUTVUMA! sirutus- ja venitusharjutusi. tehtud magusaid ümmargusi Kariste rahvamaja 80. juube- kringlit. Õhtupimeduses süü- Seejärel olime kõik reipad korpe ja enda küpsetatud lit. Avasõnade järel süüdati dati lõke. Tants ansambli VII- tantsima-laulma kapelli saatel. korpe. Nurmenukuteega mait- juubeli- ja mälestusküünlad. SER saatel kestis varajaste 4. augustil algusega kell 12 Väärtustamaks Mulgimaa sesid kõik küpsetised hästi. Koduloolise tagasivaate rah- hommikutundideni. endise Kosksilla koolimaja hoovis toidupärandit toimus 25. ap- 18. mail toimus rahvamajas vamajaga seotud inimestest Soovime ka edaspidiseks külapäev ja suvelaat. rillil Uue-Kariste rahvamajas klubi 60+ hooaja lõpetamine. andis kodulooringi juhendaja. rahvamajale pikka iga ja tore- teine Mulgi toidu päev – Mulgi Esinevad Mulgi valla taidlejad. Meeleoluka kontserdi andsid Tänusõnad-tänukaardid kuu- daid inimesi! Eelmisel õhtul, Tule kauplema ja nautlema! korbi päev. Pärnu eakate ansambel Kadri lusid endistele ja praegustele 8. juunil süüdati kodulooringi MTÜ Kosksilla arenguselts, info tel 5907 2109. Päeva alustasime mulgi- ja Mõnusa Muusika ansambel. vallaametnikele, ringide ju- poolt Halliste kalmistul Uue- keelsete retseptide tutvumi- Seejärel istuti kohvilauda ning hendajatele, isetegevuskol- Kariste rahvamajaga seotud sega. Lisaks lugesid lapsed ka- maitsti head-paremat, kõneldi lektiividele. Õnnesoovid tulid nüüdseks lahkunute haudadel hekõnesid „Turul“ ja „Nännal suvistepühadest, peeti mee- kolleegidelt lähemalt ja kauge- mälestusküünlad. Karksi-Nuia pensionäride ühendus külas“. Kõigile pakkus elevust les sünnipäevalapsi, kuulati malt, MTÜ-delt, vallaasutus- väljend „kaeme perra“. kassetilt 30. aastate muusikat. telt, rahvakultuuri keskuselt, Uudised kogus kokku ja ootab eakaid jututuppa Toimus õpituba, kus val- Muuseumiöö tähistamiseks sõpradelt. pani kirja mistasime väikseid ümmar- õpetas Merle Hüva toredaid Järgnes tänukontsert valla Sirje Õruste 28. augustil kell 11 gusi korpe mannapudru- ja mänge. isetegevuslastelt ning endistelt Karksi-Nuias, Tartu mnt 22. kohupiimatäidisega, nagu ja praegustelt Uue-Kariste 6 Mulgi valla infoleht Mulgi valla Karksi piirkond on oma rahva üle uhke Karksi kihelkonna laul- Kõdar. Lisaks eelnimetatu- jad, tantsijad ja pillimän- le on mede kandi rahval gijad valmistusid hoolega põhjust uhked olla küllaga. V Mulgi peoks, kus lisaks Kõik meie esinejad kandsid ühiselt esitatud lauludele ette Jaak Kõdara sõnadele ja tantsudele esitas iga ki- loodud laulu „Sada mulki“. helkond oma pooletunnise 100 mulki ühte sammu käi- kava. Meie kihelkonna kava ma panna polegi nii lihtne, kandis pealkirja „Mede aga meie rahvamuusikute uhkuse“! Oleme uhked ja lauljate kaasabil õnnestus oma luuletajate, helilooja- vähemalt tantsijad ühes te, pillimeeste, dirigentide, suunas liikuma meelitada lauljate, tantsijate, tantsu- ja ning moodustada tantsu- sõnaseadjate üle. Lisaks platsile Eesti Vabariigi 100. veel kaunis loodus, koha- sünnipäevaks kujundi 100. pealsed pärimusjutud ning Kava finaalis laulsime tänased tööandjad. kõik koos meie armastatud 26. mail astusime Ab- helilooja Vello Ainsalu loo- ja-Paluoja linnatänavatel dud laulu, mida kohalikud Karksi kihelkonna sildi all kutsuvad Karksi hümniks. pikas rongkäigus ühes teis- Laulu, mida mõistavad te esinejatega. Olime kõige laulda kõik – väikestest arvukamalt esindatud – 274 suurteni. Väga liigutav oli esinejat eesotsas Karksi näha, et kogu publik, kes lossimäelt ja Mägiste põr- elas tribüünidel meie kavale guhauast pärit vanapaga- kaasa, tõusis püsti ja kes os- nate Lisna ja Lasnaga, kes kas, laulis kaasa. Aitäh selle tõid pidusse oma mesitaru Karksi kihelkonna tantsijatest moodustus vabariigi juubeli auks number 100. Foto: Jaan Pääsuke elamuse eest! koos mesilasperega. Meiega juhendaja Ade Laande; Anne Gomaa; ansamblid ja Anneli Mäeots; naisrühm ja Valdur Ilves; ansambel Kõiki kihelkonna kavas ühises kavas astusid üles ka AKG mudilas-, laste- ja Ehatäht ja Hõbeniit, juhen- Mari, juhendaja Leili Nael; Lõõtsavägilased ja Karksi osalenud kollektiive ja ju- Tallinna mulgid ja Tallinna noortekoor, dirigendid Sirje daja Syrle Eesik; naiskoor segarühmad Tantsurõõm kihelkonnaorkester, juhen- hendajaid soovime omalt rahvaülikooli eksperimen- Veerme ja Ülle Roomets; Maimu, dirigent Ivi-Heljo ja Samm Sassis, juhendaja daja Margus Põldsepp. poolt tänada Karksi kihel- taalrühm, mida juhendab AKG väikesed tantsijad ja Harju; naisrühmad Kadri Anneli Arraste; segarühm Seitsmest Mulgimaa konna päevade avamisel. Angela Arraste. neiude tantsurühm, juhen- ja Krõõt, juhendaja Anneli Sõlesepad, juhendaja Ants uhkusest kolm on pärit Olgu siinkohal loetletud daja Anneli Arraste; ansam- Arraste; folkloorirühm Su- Arro; rahvamuusikaan- Karksi kihelkonnast – Asta Kai Kannistu kõik meie uhkused: Karksi- Karksi kihelkonna bel Pool Kuus, juhendaja dijad, juhendajad Ivi Liiv sambel Lustipill, juhenda- Jaaksoo, Alli Laande ja Jaak kava lavastaja Nuia lasteaia mudilased, Karksi-Nuia Kuu noored on discgolfi- entusiastid muusikakooli 43. lennu lõpetajad Eva Lotta Metsa – viiul, Liisbet Vaiksaar – flööt, Tobias Tae – akordion, Marleen Vaiksaar – akordion, Aveli Eelmaa – viiul.

Foto: Anna Leena Tae. Abja noortekeskuse torupilliringi noored osalesid laager-festivalil 1.-3. juunini toimus Vil- Noored said harjutada koos Mats Eerik Tõhk. Foto: Mats Tõhk Steven Tihomirov Foto: erakogu jandis taas laager-festival teiste torupillimängijatega Karksi-Nuia noortekeskuse maikuu noored on Mats-Eerik „Torupill ja teine“. Teiseks ning õppida juurde uut Tõhk (19) ja Steven Tihomirov (15). Noormehed saavuta- instrumendiks oli juba mit- oma ala kogenud tegijatelt. sid Viljandimaa KOV koostöö projekti raames korraldatud mendat aastat järjest kar- Lisaks pakkus koos teise Holstre-Polli discgolfiturniiril väga häid kohti. Steven teenis moška. Sel aastal oli laagri instrumendiga mängimine auväärse I koha juuniorite arvestuses ja Mats-Eerik II koha. teemaks tants ja trall ning huvitavat elamust. Mats-Eerik, kes õpib Viljandi kutseõppekeskuses autondust, aasta erikülaliseks torupilli Abja noortekeskuse to- õppejõud Lätist, Eduards rupilliring jätkab oma tege- on sõprade sõnul väga sõbralik inimene ja CS:GO master. Ste- Klints. Kamoškavägesid vust sügisel, kuid noori saab ven lõpetas August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi 8. klassi. juhatas Matis Leima ning mängimas kuulda ka ees Loovtöö raames korraldas ta Karksi-Nuias discgolfivõistluse. õpitubasid juhendasid veel ootaval suvel. Etteruttavalt Sõbrad leiavad, et Steven on väga vaimukas, hea jutuga ja sportlik. Karksi-Nuia noortekeskus soovib noortele edu igas Leanne Barbo ja Kristel Abja noored torupillimängijad õpitoas Leanne Barbo võib juba öelda, et Abja Kutser. õpetussõnu järgimas. Foto: Kristel Kutser suvepäevade eelõhtul on nende tegemises. Abja noortekeskuse hoovis Kertu Mölder Meie noored sõitsid Teisel päeval jagati osalejad laager Viljandi mõisa trepil avatud kohvik, kus muusi- laagrisse koos oma juhen- õpitubades kahte gruppi kontserdiga, kus esitati õpi- kalise programmiga astuvad daja Merili Kasega. Laagris ning meie noori juhendas tubades esitatud materjali. üles lisaks torupillimängija- Karksi-Nuia noortekeskus suvel osales kokku 31 pillimän- lätlane Eduards. Alguses oli Elav ja tantsuline torupilli tele ka Abja noortekeskuse 2.07–6.07 noortekeskus Holstre-Polli gijat ning kõige nooremad noortel keelebarjääri tõttu ja karmoška kooslus püüdis laulustuudio noored Ruth tervise- ja vabaajakeskuses noortega torupillimängijad olid sel pisut raske töötuppa sisse pealtvaatajate tähelepanu Mõttuse juhendamisel. laagris. Kohtade arv täis. korral pärit meilt. Esimesel elada, kuid Merili abiga hak- ning nende aplaus oli laag- päeval suundusid torupilli- kas õppimine peagi sujuma. rile kenaks lõpetuseks. Liisi Rääbus 9.07–6.08 noortekeskus mängijad kohe Hansapäe- Laupäeval astuti üles ka Meie noored said laager- Abja noortekeskuse suvepuhkusel. vade rongkäiku, kus esitati Hansapäevade laadaala la- festivalil osalemisega väga juhataja 18.08 Mulgi perepäev. juba varem õpitud lugusid. val. Pühapäeval aga lõpetati suure mängukogemuse. Mulgi valla infoleht 7

Karksi-Nuia lasteaia lõpetajad Krossimehed lasteaial külas

Praegused ja tulevased krossisõitjad. Foto: Katrin Kivistik Juba ammu on teada, et Karksi-Nuia lasteaed on väga aktiivne ja korraldab koos lastega erinevaid üritusi. Suur rõõm on näha, et ka kohalik kogukond käib meil aeg-ajalt külas, et tutvustada lastele erinevaid valdkondi. Seekord sai lasteaiapere kohtuda krossimeeste Kert Variku ja Lauris Daidersiga. Mudilastele näidati Foto: Pildikompanii meeskonna bussi, millega reisitakse võistluselt võistlusele, tutvus- tati varustust, räägiti natuke tehnikajuttu ja kõikidele soovijatele Oravate ja Mõmmide rühm: 1. rida (vasakult): Hanna Salumäe, Jane-Ly Pork, Kristella Pulk, Sandra Nurk, Kristina Pee- tehti ka krossikaga sõitu. Lastel silmad särasid ja nad said taas tersoo, Lenna Salumäe. 2. rida: Laura Schneider, Artur Loskutov, Kenert Kleband, Hannes Veevo, Trevor-Maik ühe kogemuse võrra rikkamaks. Aitäh teile kõigile, kes te olete Tomel, Alvar Tselištšev, Aarne Tselištšev, Reti Ragun, Pille Ruubel. 3. rida: Katrin Kivistik, Tuuli Teiter, Malle Aasa, Cle- muutnud laste päevad lasteaias veelgi erilisemaks. met Kasik, Helena Kiivet, Rebeka Jassik, Kristella Vihman, Liivia Grossthal. 4. rida: Ade Laande, Terje Kuningas, Anne Ene Unt Purtsak, Tiia Märtson, Ülle Metsa, Malle Leppik, Kiira Põder. Jänkude rühma lapsevanem Abja lasteaia lõpupidu Abja lasteaia 24. mail toimus Abja lasteaias lõpupidu, kus lasteaiaga jätsid hüvasti 12 last. Neljapäeva hommik oli kõigi jaoks täis ärevust ja põnevust. See oli laste jaoks suur sündmus, kus tunti ennast juba lõpetajad peaaegu koolilapsena. Kõik oli korraga selge, et see päev ongi kätte jõudnud, kus meie, õpetajad, näeme lapsi lasteaias viimast päeva. Pidulik osa kulges väga hästi. Lapsed olid rõõmsad. Väike etteaste, laulud, tantsud, luuletused ja lõpuks lõputunnistus, lilled. Viimaks veel tordisöömine rühmas. See kõik sai ühtäk- ki läbi ja tegi meid, õpetajaid, natukene kurvaks. Aga siiski, nii toredad lapsed olid ja igaühest neist on palju mälestusi. Aitäh teile, lapsevanemad, toredate laste ja koostöö eest. Iga laps on eriline. Jõudu ja tarkust kõigile kooliteele. Õpetajad Tiia, Viive ja Eve

Meie armsad lõpetajad: Britt Lepla, Ergo Lepik, Jürgen Mäger, Marleen Vainonen, Helena Suurmets, Kermann Sperling, Hüvasti, lasteaed! Ramon-Miikael Purju, Greteli Kelli, Jennifer Paide, Adelle Metsis, Lisette Murasin, Pilleriin Randver.

Lasteaia lõpupidu Halliste lasteaias. Foto Merle Aren Just see kevad jääb kaheksale Halliste piirkonna lapsele eriti eredalt meelde, kuna nende laste elus algab uus etapp – nendest saavad sügisel koolilapsed. Mis saab olla toredam ja põnevam, kui uus algus? Pitsides-satsides ja ülikondades mürakarud on justkui võluväel suureks kasvanud – luuletused, laulud peas ja tantsud selged. Tar- gad ja teadlikud ilmed suunatud külaliste poole, annavad märku sellest, et just nemad on täna kõige tähtsamad ja see on nende pidu.Laste poolt külalistele esitatud kontsert oli südantsoojendav ja sisukas, mis näitab lasteaiaõpetajate põhjalikku pühendumust laste õpetamisse, suunamisse ja kasvatamisse. Sir William Olsen on öelnud, et ükski seebimull pole nii vär- vikas ega lenda nii kaugele ja kõrgele, kui see, mille puhub hea õpetaja. Loodan, et meie nn seebimullid lendavad väga kaugele ja kõrgele! Head kooliteed! Monika Erreline

KARKSI PEETRI KIRIKUS MÕISAKÜLA KIRIKUS EAÕK KARKSI-NUIA KIRIKUS 1. juulil kell 14 jumalateenistus armulauaga. 1. juulil kell 11 kalmistupüha. 29. juulil kell 9 jumalik liturgia, Järgneb kohvilaud. 29. juulil kell 14 jumalateenistus kirikus. Kuldleeripüha. kell 11 mälestusteenistus Karksi-Nuias Arumäe kalmistul. 15. juulil kell 14 jumalateenistus armulauaga. Kutsume õnnistamisele neid, kel leeriajast 50 ja rohkem 12. augustil Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku Karksi-Nuia Järgneb kohvilaud. aastaid möödas. püha Aleksei koguduse asutamise 170. ja kiriku pühit- 5. augustil kell 14 jumalateenistus armulauaga. 5. augustil kell 14 jumalateenistus kirikus. Külas on Sak- semise 150. aastapäev Järgneb kohvilaud. samaa Brmasche kirikuringkonna esindus ning õpetaja kell 10–11.30 jumalik liturgia. Teenib Tartu pühitsetud 19. augustil kell 14 jumalateenistus armulauaga. Siemens. piiskop Eelija. Järgneb kohvilaud. 26. augustil kell 14 jumalateenistus kirikus. kell 11.30–12.30 palveteenistus Jumalasünnitajale akafistiga. 8 Mulgi valla infoleht Mõisakülas tänati tublimaid õpilasi ja õpetajaid Huvitav projektipäev Juba aastaid on kooliaasta “Töö ei karda kedagi” lõppedes saanud toredaks ta- vaks tunnustada linna tänukir- jaga Mõisaküla kooli tublimaid õpilasi, nende juhendajaid ja lasteaiaõpetajaid. Kuni eelmise aastani korraldasid vastuvõtu Mõisaküla linnavolikogu esi- mees ja linnapea. Ühinenud omavalitsuses jätkas tänavu traditsiooni Mõisaküla linna- pea Ervin Tamberg. Pidulikule vastuvõtule eelneb alati puu istutamine linna haljasalale. Sel korral said istutamiseau osali- seks tublid õpilased Kärt Pärnat ja Iti Marii Varik. Pärast taimehakatise mul- dapanekut kesklinnas Rõngas- Projektipäevast osavõtjad Uue-Villemi talus koos pargis suunduti muuseumisaali. peremehe Taevo Viitasega. Foto Erakogu Linnapea Ervin Tamberg tänas oma kõnes õpilasi ja nende Pidulikust vastuvõtust osavõtjad Mõisaküla muuseumis 7. juunil 2018. a. Foto Anu Laarmann Esmaspäeval, 4. juunil toimus Abja gümnaasiumis pühendunud õpetajaid. Lisaks Allik, Kevin Neudorf, Rommi le. Sama tunnustuse osaliseks on kogukonna süda. Hea ha- projektipäev. Ürituse idee tuli kooli reaal- ja loodusainete tublile õppimisele ja headele Preimann ja Iti Marii Varik. said neli Mõisaküla lasteaia ja ridus annab võimaluse olla õpetajatelt. Osa võtsid 1.– 8. klass ja 11. klass. hinnetele on Mõisaküla kooli Neli õpilast lõpetasid kooli- viisteist Mõisaküla kooli õpeta- haritud. Haritus viib edasi ja Projektipäeva ülesandeks oli igal õpilasel üht asutust õpilased edukalt esindanud aasta vaid väga heade hinnete- jat. Väärib märkimist, et kolm innustab püüdlema parimat. või ettevõtet külastada. Päeva algul koguneti aulas, kus linna nii spordivõistlustel kui ga: Keiro Škurin, Sten-Markus tänukirja läks ühte perekonda. Tänu kõigile hariduse andjatele kõigile tutvustati ajakava, nimetati rühmade juhid, paluti ka olümpiaadidel. Tisler ja õed Kirke Pärnat ja Nii õpetaja Maile Kreevs, kui ka ja kandjatele. võtta meelespead. Tänukirja ja roosiõie said Kärt Pärnat. Lisaks õpilastele tema tütred Kirke ja Kärt Pärnat Üks rühm suundus Oravakese lasteaeda. Lasteaia direk- õpilastest väga heade ja heade ulatas Ervin Tamberg tänukirja on olnud läbi aastate tänukirja Anu Laarmann tor võttis õpilased kenasti vastu ja juhatas rühmadesse, neid õpitulemuste eest Getter Laid- ja lilleõie Mõisaküla kooli ja saajate seas. Mõisaküla muuseumi on kokku neli: Pähklikesed, Tõrukesed, Käbikesed, Kastanid. vee, Ronar-Tarmo Akkaja, Kert lasteaia direktorile Pirje Usina- Õpetajad on maa sool. Kool juhataja Õpilased mängisid lastega, kes olid väga elevil ja jagasid rõõmuga mänguasju. Lasteaed võtab osa projektist „Kiusamisest vabaks”. Kõigil lastel on lohtuskarud, millele nad said ise riided valmistada. Õpilased said teada, et kasvataja töö ei ole üldse lihtne. Tutvuti laste päevakava ja tegevustega. Teine rühm külastas Perearstikeskuses dr Ladva praksist. Tutvustati arstitööd ja arstiks õppimise võima- lusi. Praktikandid said siduda haava, mõõta vererõhku ja veresuhkrut. Päeva teises osas esitleti külastatud ettevõtteid. Meel- dejäävamad olid päästeamet, kus sai voolikuid pesta; OÜ Tuhk ja Tahm, kus sai katusele ronida; Kerli Ilutuba, kus näidati, kuidas tehakse kõrvaauku. Neljanda klassi esitlus Pajumäe talust oli vahva, kuna õpilased olid teinud luu- letuse ja õppinud selle pähe. Täname kõiki ettevõtteid: Abja lasteaed, Juuksur Ly, Abja jahiselts, perearstikeskus ja dr Ladva, Toom Tekstiil, August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi põhikooli lõpetajad Halliste põhikooli lõpetajad. Vasakult klassijuhataja Made päästeamet, Abja Elamu, Kerli Ilutuba, Mulgi valla Abja 9.a klass: Heidy Bergštein, Mehis Ero, Kerli Kangur, Karl- Kotkas, Mariana Kulemina, Maria Kutti, Tiina Sinisalu, Rait piirkonna keskus, Abja aiand, Veskikivi OÜ, OÜ Tuhk ja Hendrik Palu, Margus Pihlap, Elo-Ayla Piir, Cärol Ruukel, Kristi Muttel ja Keiro Reva. Tahm, Abja Konsum, Abja söökla, Kristo Subi puidutöös- Suigusaar, Reila Sõrmus, Tanel Rasmus Teesalu, Maido Õun tus, Abja raamatukogu, Mäeotsa talu, Ukuvakk, Pajumäe (klassijuhataja Anneli Berštein). talu, Abja spordikeskus ja Abja kultuurimaja. 9.b klass: Merili Adamson, Karmela Hansalu, Andreas Jegi, Hanna Johanson, Aurelia Elenora Kristjohann, Gert Lehtme, Oli väga huvitav päev. Rendo Lill, Tairi Mirka, Maarja Pilk, Kevin Rull, Anete Loreen 8. klass Saar, Aiki Urm, Mattias Vene (klassijuhataja Mari Mäekivi). 9.c klass: Merilyn Luik, Kristin Priske, Kermo Pärn (klassi- juhataja Virve Jassik). Fotod: Kalmer Märtson

Abja gümnaasiumi 9. kl lõpetajad. Esimene rida vasakult: Ene Lätti, Elis Tepper, Kaddi Berggrünfeld, Karmen Kask, Samantha Volkova, Heliis Pruuns. Teine rida vasakult: Kaili Saar, Owe Põder, Garlis Hendla, Karlos-Rein Tiik, Valeria Prede. August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi lõpetajad 12. klass: Triin Algo, Kadri Allik, Kadi Järv, Katriin Kahk, Indrek Karg, Kaija Karu, Kaimo Koppel, Raido Kraineva, Eero Maling, Andre Puusta, Sandra Rinken, Laura Sinimets, Karl Soosaar, Riana Sõrmus, Berit Tugi, Elis Tõnisson, Merili Tõnisson, Gert Voitka (klassijuhataja Katrin Veevo). Karksi-Nuia spordikooli lõpetajad: Merili Tõnisson, Laura Sinimets, Eero Maling, Berit Tugi, Elis Tõnisson ja direktor Leo Liiber.

Sa kanna unistusi endas, siis su vaim ei kängu; uut leiad homsetes, kui rahuloluga ei harju... Võib mõnel nõrkushetkel tunduda, et saatus juhib mängu -

Abja gümnaasiumi lõpetajad: 12. kl. Esimene rida vasakult: kuid tegelikult ikka ISE valid elus Mõisaküla Kooli lõpetasid Kris Elblaus, Siim Kuusk, Raili Haller, Pille-Riin Lahesalu, Merike Voss, Silvia Mälksoo, Sten Jaama, valguse või varju. Kelly Kasela, Helena Kook, Reili Teerep, Iti Marii Varik, Õnneke Merili Kask. Teine rida vasakult: Kristjan Krimm, Tõnis Toom, (Virve Osila) Õigus. Fotol on esimene õpetaja Eha Ermits ja klassijuhataja Keiro Luik. Valentina Lindikrei. Mulgi valla infoleht 9

August Kitzbergi nimelise Enamat kui pelgalt statistika gümnaasiumi aasta õpilaseks Tänavust õppeaastat saab sele. Kaoksid ära lõputud järele ridusministeeriumi või Innove August Kitzbergi nimelises vastamised, hinnete paranda- kodulehekülg – vaadake seda valiti Berit Tugi gümnaasiumis kokku võtta mised – see suurendaks ühest loetelu! Millega need inimesed ilusa arvuga - 99. Just nii pal- küljest õpilase omavastutust, kõik tegelevad? Tahaks öelda, ju oli neid lapsi, kes pälvisid teisest küljest võtaks maha et enne, kui te jälle mõne uue tunnustuse tubli õppimise pingeid. Oleme lausa selleko- idee meedias avalikkuse ette eest või saavutustega mingil hase ettepaneku teinud, ent paiskate, istuge asjatundjatega erialal. Sajast puuduv üks on seni tulutult. maha ja arutage see põhjalikult otsekui sümboolne meeldetu- Mida soodsam on õpikesk- läbi. Teilt oodatakse lahendusi, letus, et ilusa ümara ideaalini kond ja mida läbimõeldum mitte õhku visatud küsimusi, jääb alati siiski veel väike haridussüsteem, seda paremad millele vastuste leidmine jäe- samm. Just see, mis hoiab on tulemused. Mis on Eesti takse lõpuks kooli õlule. Nii inimese teel. hariduselus praegu suurimad nagu juhtus hariduslike eriva- puudujäägid või kitsaskohad? jadustega laste ja kaasava hari- Õppejuht Marika Mäeki- Mulle on arusaamatu prae- dusega – iga kool peab nüüd ise vi, naljatamisi küsides: kas gune tõmblemine. Olen süga- leidma viisid ja vahendid, kui- kuskilt ei oleks võinud selle valt enda sisse vaadanud, et ega das ametnike „häid mõtteid“ puuduva ühe veel juurde te- ma pole lihtsalt vanamoodne, ellu viia. Viimase näite puhul kitada? Ehk tõsisemalt ümber kuid minu arvates peab ha- on kõige kurvem, et kannata- sõnastades: üks levinumaid ridus, mis on juba olemuselt jateks jäävad keskeltläbi tublid müüte on see, et maa- ja väi- pisut konservatiivne nähtus, koolilapsed, kelle tarvis õpetaja kelinnade koolid kipuvad oma seisma püsiväärtuste eest. Ha- ei leia enam piisavalt aega. Mul Marika Mäekivi pisutki võimekamaid õpilasi ridus peab alati, sõltumata iga- pole midagi selle vastu, kui üle hindama, sest üldise ma- sugustest vooludest ja uutest tavakoolis õpib mingi kindla Inimese võimetel on piir ja see dalama taseme tõttu tunduvad käsitlustest, tagama noorele diagnoosiga laps, kelle puhul ei tähenda, et ta mugav või kohalikud tipud kõrgemad. inimesele muutumatud alusos- õpetaja oskab tema eripäraga laisk oleks. Meil on siiski palju Kas sellel müüdil on alust? kused: ta peab oskama lugeda arvestada, kuid tänapäeval lapsi, kes ise soovivad paljudes Kõigepealt täpsustuseks, et nii, et ta loetust aru saab, peab nimetatakse erivajaduseks kõi- ettevõtmistes osaleda ja teevad arv 99 ei peegelda põhikooli ja oskama arvutada, suhelda teis- ke, mille põhjustega ei taheta, seda edukalt. gümnaasiumi lõpetajate häid te inimestega, suutma teistega viitsita või ei suudeta tegelda. Mis teeb kõige enam rõõ- tulemusi, mis on eraldi arvestu- arvestada – ühesõnaga lapsest Kõige lihtsam on lükata selline mu? Pean silmas nii koolielu ses ja kus meil on tänavu välja peab kasvama toimetulev ini- laps klassiuksest sisse õpetaja üldiselt kui ka just lõppenud anda nii kuld- kui hõbemedal. mene. vastutada. Veelgi kuritegelikum õppeaastat. Meie koolis pole küll põhjust Meie õppekavad on to- on see, et nõustamiskeskused Tänavusel lõpuaktusel ja karta, et õpilased on ülehin- hutult üle paisutatud. Ühest soosivad pea liiva alla peitmist. -piknikul tundsin siirast hea- natud. Statistiliselt kena pilt küljest antakse justkui õpe- Sageli tekitatakse illusioon, et meelt. Mitte kergendusest, et pole meile kunagi eesmärgiks tajale vabad käed igasugus- eritingimusi luues läheb prob- kool selleks korraks läbi on, Aasta õpilane Berit koos oma isa Taimo Tugiga. omaette. Põhikooli lõpueksa- teks lõbusateks lähenemisteks, leem ehk justkui iseenesest üle. vaid just selle üle, et meil on Foto: Kalmer Märtson mid koostab ju Innove kõigile huvitavateks metoodikateks Kui ei lähe, katsetakse midagi nii palju tublisid lapsi. Nende Berit on väga heade õpitulemustega aktiivne noor koolidele üle Eesti ühte moodi, ning seda ootavad nii lapsed uut. Seni kuni häda on kuhju- nägudelt peegeldus rõõm ja ja tubli sportlane. Ta on silma paistnud nii isiksuse kui töid ja neis tehtud parandusi kui vanemad. Eeldatakse, et nud nii suureks, et enam eitada uhkus kordaminekute üle. Ka kontrollitakse Tallinnas ning õppimine sarnaneb pigem ei saa. See on kui saba raiumine vanemaid oli kohal rohkem tegudega. Kaaslased ja õpetajad hindavad tema kohu- need on heaks näitajaks kooli meelelahutusele. Ega selles jupi kaupa. Kannatajaks on taas kui varasematel aastatel ning setunnet, lubadustest kinnipidamist ja abivalmidust. tegelikust tasemest. Ootan igal olekski midagi halba, kuid kui laps, kes oleks võinud õige, või- neilt saadud tagasiside näitas, Berit julgeb oma arvamust avaldada ja kaitsta. Tal on aastal põnevusega matemaati- lugeda riiklikust õppekavast metele vastava õppekava järgi et oleme koos õiget asja ajanud. hea huumorimeel ja klassikaaslased peavad temast lugu. ka eksami tulemusi, et võrrelda tulemusi, kuhu peab õpilane õppides juba mitu aastat varem Olen kogenud, et kui vanem Berit osales mitmel aineolümpiaadil, tegutses aktiivselt neid õpilase aastahindega. Kui jõudma kooliastme lõpuks, siis ennast hästi tunda. Kooli käed ei pigista lapse probleemide koolielus ja oli õpilasürituste eestvedaja. Sportlasena need liialt lahku ei lähe, on see on saavutatav vaid suure on siinkohal üsna seotud, kui ees silmi kinni, vaid tunnistab saavutas ta väga tublisid tulemusi. Tema loominguline see märk objektiivsest hinda- pingutusega. ettekirjutused tulevad mujalt. neid ja asub kooliga koostööle, pool on samuti leidnud tunnustust. Ta tegeleb rahva- misest ka igapäevaselt. Meie Lugesin hiljuti ühe kooli Tihti kipub olema nii, et kannab see alati head vilja. tantsu ja koorilauluga. Berit lõpetas kooli kuldmedaliga. Seegi on suureks rõõmuks. puhul peab see paika. Ka meie kodulehelt, millistes „ägedates“ kes on tubli ja andekas, on Beriti saavutused ja tegemised: Eesti Õpilasesin- Samuti noored õpetajad, kes eksamitöödele pole kunagi ja „uuenduslikes“ projektides seda mitmel alal. Kuidas väl- duste Liidu kommunikatsioonivaldkonna liige; AKG on lisanud me kooliellu särtsu. tulnud Innovest negatiivset nad kõik osalevad ning tekkis tida nende laste läbipõlemist, 2.–6. klasside ja teiste huviliste ukuleleringide juhen- tagasisidet – need on olnud küsimus, et kas neil jääb aega keda iga aineõpetaja tahab just Kokkuvõtteks pole küsimus numbris – kas meil on sada daja; õpitoa „Meemid ja slängid” korraldaja õpetajatele, ausalt ja õigesti parandatud. ka õppimiseks. Sisuliselt on oma olümpiaadile saata ja kel maakonnalehe Sakala töötajatele ja lapsevanematele; Meil on põhjust oma õpetajaid kõik need loosungitena välja on veel lisaks mitu hobi? head õpilast või mitte. Ega abituriendid meie statistiliste korvpallivõistlused (Ruhjas võistkonnaga 1. koht); usaldada. Aga eks koole ole üle hõigatud ja kampaaniana ellu Olen pannud õpetajate võrkpallivõistlused Sadolin Cup ja Viljandimaa 10.–12. Eesti igasuguseid. viidavad asjad niikuinii üldpä tulemuste pärast ei laulnud, et - südamele, et kui algab nii-öelda klasside neidude võrkpallivõistlused; erinevad kerge- Üldiselt on nii, et kes ise devustes, mida eri ainete kaudu olümpiaadihooaeg, siis peaksid nad kooli armastavad. Neil pole jõustikuvõistlused nii maakonna kui ka Eesti tasemel; panustab ja õpib, jõuab heale kogu kooliea vältel omandatak- aineõpetajad tegema koostööd põhjust seda teha ka pugemi- tasemele sõltumata sellest, se. Selleks, et kasvatada enda nii omavahel kui õpilastega, seks, sest nad on lõpusirgel ega bioloogia olümpiaad; mälumängudel võiduka võist- kus ta kool asub. Hinnet „viis“ tervisest või keskkonnast hoo- et välja selgitada, kas ja kus sõltu enam õpetajatest. Kui nad konna liige; Riigikohtu õigusteemalise kaasuskonkursi lihtsalt siniste silmade eest nii livat last, ei pea ilmtingimata oleks lapsel mõttekas osaleda. ühisel piknikul ütlesid, et nad ei II koht; XXI Viljandimaa noorte omaloominguvõistluse naljalt juba välja ei joonistata. kulutama auru järjekordsele Siin peab olema aluseks ikkagi taha siit veel ära minna, siis tuli luulepreemia hingeluuletuste popurrii, „Hingelaul“, Kõige venivam on tegelikult „Tore kool!“ või „Roheline kool“ õpilase enda tahe ja valmisolek see hingest ja läks hinge. „Lootus on lollide lohutus“, „Minu Eesti“ ja „no mida hinne „kolm“. See poleks nõn- projektile. ning kui laps mõnest asjast Karksit“ eest; õpilasesinduse korraldatud hääletusel da, kui meil kehtiks ka reaalselt Mõnikord on mul tunne, et loobub, pole õpetajal põhjust Küsitles pälvis tiitli „Kooli sõbralikem tüdruk“; väga aktiivne viiepalline hindamissüsteem uuendusi tehakse lihtsalt uuen- solvununa tunda. Mõnikord Katrin Johanson õpilasesinduse liige ning ÕE presidendi suur abiline ja ning hinded „üks“ ja „kaks“ duste pärast ehk siis selleks, et näib mulle, et ehk on ka ko- toetaja; Teadusteatrite festivalil osalemine. oleksid samuti positiivsed ega mõni ametnik saaks oma ameti- duste ootused ja sellest tingi- AKG saaks takistuseks edasijõudmi- kohta õigustada. Tehke lahti ha- tud surve lapsele liiga suured. August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi tublimad õpilased Tänavu lõpetasid klassi kuste olümpiaadil jagas oma vanusegrupis esikoha Lehtme ja Alo-Ayla Piir. Sa- Riigikohtu õigusteemali- Lotta Metsa. kiituskirjaga Jaan-Joosep võistkond koosseisus He- Taavi Rehemaa, 3. koha He- mal võistlusel tulid samuti sel kaasuskonkursil oli edu- Eelpool loetletud tub- Hunt, Kaupo Leon Õnne, lena Maling, Hanna Grete lena Maling ning samuti 3. kolmandaks gümnasistid kas Berit Tugi, tulles konkur- lisid õpilasi juhendasid Helene Einmann, Mariann Käosaar, Paul Teiter, Tannar koha Georg Teiter. Viimati Berit Tugi, Eero Maling, Er- sil teiseks. õpetajad Marit Tihane, Külli Saaremägi, Cassandra Pa- Jaaksoo, Jan-Marcus Villbach mainitud noormees pälvis go-Steven Pruuli ja Mihkel Kunstihariduse ühingu Kama, Maie Liiber, Viive lutaja, Kelli Kangro, Kert 2.–3. kohta. veel esikoha C.R. Jakobsoni Märtson. „Minu 100 kunstiteost Ees- Reilson, Merlin Joa, Anneli Kangro, Adelle Laande, Maakondlikul venekeel- nimelisel füüsikavõistlusel ja tile“ näitusele valitud 20 töö Berštein, Karin Valksaare, Romi Israel, Elise Pajo, Re- se Scrabble võistlusel pälvi- jagas 2.–3. kohta maakondli- 9. klassi õpilane Aurelia hulgas oli ka Brigitta Uibo Tiia Tõnts, Mari Mäekivi, beka Paju, Helena Maling, sid esikoha Mihkel Märtson, kul füüsikaolümpiaadil. Elenora Kristjohann saavu- looming. 7. klassi õpilane Kadri Soome, Leina Sipel- Eva Lotta Metsa, Tobias Tae, Riko Raheste, Triinu-Liis tas 3. koha Viljandi maakon- Mirtel Vokk tuli kolmandaks gas, Siret Vene ja Meila Mirtel Vokk, Georg Teiter. Tõhk, Roland Visnap ja 4. Edukad oldi ka Eesti koo- na geograafiaolümpiaadil ajaloo-olümpiaadil. Israel. koha Rasmus Kadaja, Saara linoorte mälumängu meist- ning tuli teiseks maakondli- Gümnaasiumi lõpetas Viljandi maakonna 4. Kiivit, Kermo Melnikov ja rivõistlustel maakonnas: kul õigekirjavõistlusel. Sama Põhikoolide mälumän- kuldmedaliga Berit Tugi klasside ettelugemise päeval Gerry Murumäe. oma vanusegrupis tuli kol- võistluse võitis Eva Lotta gul „Pähklipureja“ tuli ja hõbemedaliga Merili saavutas 3. koha Markus mandaks võistkond, kuhu Metsa 7. klassist. teiseks võistkond, kuhu Tõnisson. Kristofer Karm. Viljandi Matemaatika võistlusel kuulusid Aurelia Elenora kuulusid Aiki Urm, Georg AKG maakonna 6. klasside õpios- „Mulgi Pähkel“ saavutas Kristjohann, Aiki Urm, Gert Teiter, Helena Maling, Eva 10 Mulgi valla infoleht Discgolfi meistrivõistluste medalid tulid Karksi-Nuia Üha suuremat popu- seetõttu lootsime väga häid oli Mats Tõhk samuti teine. laarsust koguva sportmän- tulemusi. Ootused oli kõrged, Karksi-Nuia klubi tänab gu discgolfi maakondlikud kuna noored mängumehed Karksi vallahooldust raja meistrivõistlused peeti on näidanud oma tugevust hooldamise-niitmise eest. 20. mail Karksi-Nuias. Kor- erinevatel võistlustel üle Ees- Discgolfarite hooaeg on raldajateks olid vastloodud ti, noppides tugevas konku- täies hoos ning erinevaid Karksi-Nuia discgolfiklubi ja rentsis esikolmikukohti. võistlusi üle Eesti on pea- klubi Viljandi Ketas liikmed. Karksi-Nuia klubile olidki aegu iga päev. Karksi-Nuia Ühele Eesti omanäoli- maakonna meistrivõistlused klubi korraldab ka sel aastal semale, Karksi-Nuia rajale edukad. Meeste arvestuses seeriavõistluse ning Karksi tullakse meelsasti võistlema. krooniti maakonna meist- kihelkonnapäevadel Mul- Erinevates vanuseklassides riks Mats-Eerik Tõhk, teiseks gi valla meistrivõistlused osales kokku 63 Viljandimaa tuli Karl Hurt. Noortest sai discgolfis. Loodame rohket mängijat. Rada oli natukene meistrimedali kaela Randel osavõttu, aga kes pole veel Viljandimaa koostöögrupi pikemaks ja keerulisemaks Kuzmin, kellele järgnesid rajale ketastega jõudnud, Maakonna meister discgolfis tehtud, et parimad ausalt väl- Steven Tihomirov, Jan-Mar- siis teadke, et veel pole hilja discgolfiturniiri I–VI etapid Mats-Eerik Tõhk. Foto: Mats Tõhk ja selgitada. Kindlasti oli eelis ten Kiisler. Naistest tegi teise harjutama hakata. kodurajal võistelnud Karksi- koha väärilise tulemuse Trii- Taimo Tugi jõudsid lõpuni Nuia klubi esindajatel ning nu-Liis Tõhk ja seeniorklassis Karksi-Nuia Discgolf 9. juunil toimus viimane VI etapp Mõisaküla disc- golfipargis. Võistlused said alguse 2017, kus korraldati kolm turniiri: Viljandis, Kilingi-Nõmmes ja Karksi-Nuias. Selle aasta kolm turniiri toimusid Holstre-Pollis, Mustlas Nuia Suursõit 2018 ja Mõisakülas. Karikaid jagati eraldi poistele ja tüdruku- tele erinevas vanuse astmes iga turniiri järel. Lisaks peale Maikuu kolmandal näda- kuuendat etappi selgusid üldvõitjad: lavahetusel korraldas Karksi Üldvõitjad: TSK Ainja krossirajal moto- 12–18-a tüdrukud: VIKTORIA SIIGUR (Mõisaküla) krossi Nuia Suursõit koos 12–18-a poisid: MATS-ERIK TÕHK (Karksi-Nuia) TOP 200 karikasarja teise 19–26-a neiud: KADRI TAIM (Mõisaküla) etapiga. Erinevates võistlus- 19–26-a noormehed: JÜRI AASTE (Karksi-Nuia) gruppides oli stardis ligemale 200 võidusõitjat. Kohalike Kokku osales Viljandimaa koostöögrupi turniirides 42 noort. krossisõitjate vahel selgitati ka esimene Mulgi valla meister. Starditi kaheksas erinevas võistlusgrupis. Kõige kiire- mas, MX Open A klassis oli kahe põneva sõidu kokku- Karksi Ratsu kiirturniir males võttes võitja Aigar Leok, teine Turniir toimub laupäeval, 4. augustil 2018. a algusega Jan Jakobson ja kolmas Indrek kell 11.00 Karksi-Nuia kultuurikeskuses. Võistluspäeval Mägi. MX Open B klassis ei mandaat kell 10.00–10.50. Eelregistreerimine 1. augustini olnud vastast Marek Sonnile, e-posti aadressil [email protected] või SMS sõnu- kes võitis mõlemad sõidud miga 5691 9635. Venemaa võistleja Victor Ho- dyrevi ja Henri Mölli ees. Mulgi valla meistrivõistluste kuus paremat. Foto: TaaVID Meedia Võistlus toimub individuaalturniirina šveitsi süsteemis Naiste klassis startis 9 kauni- ühtses grupis. Mängitakse FIDE reeglite järgi 7 vooru, mõt- äärde. Esimese stardi võitis Linaste ja Raiko Elming. Mulgi vald, Nuia PMT, Gal- lemisaeg 15 minutit + 3 lisasekundit igal käigul mõlemale ma soo esindajat, neist parim Külgvankriga mootorra- tebar OÜ, Marein OÜ, Tixon Renno Ruubel Riho Rebase ja mängijale partii lõpuni. oli Kadri Ehamäe. Ragnar Valdsteini ees. Teiseks taste mõõduvõtus näitasid OÜ, Puidukoda OÜ, PL Trans Lisaks auhindadele on eriauhinnad parimatele Mulgi Kohalikule publikule olid stardiks oli Talu tsikkel korras kõrget taset Kert Varik–Lau- AS, Muhk Invest OÜ, Kalvi- kindlasti oodatumad Mul- ja ta võitis sõidu veenva edu- ris Daiders, kes võitsid oma ker Transport OÜ, Monopol valla maletajatele. gi valla meistrivõistluste ja maaga, teine oli Riho Rebane toetajate rõõmuks kindlalt OÜ, Vaskorehitus OÜ, Hel- Eesti Maleliit korraldab 2018. aastal maleturniiride MM sarjas viiendal kohal ja kolmas Renno Ruubel. mõlemad sõidud. Neile järg- metal IMS, MetEst Metall OÜ, sarja „Eesti Vabariik 100“, mille koondauhinnafond on oleva Kert Variku ja Lauris Kahe sõidu kokkuvõttes tuli nesid Markus Normak ja Karl- AS Iivakivi, Bestway Grupp, 10 000 eurot ning koondarvestuses osalemise tingimuseks Daidersi stardid kodurajal. Mulgi valla meistriks Renno Albert Kasesalu ning Didzis Abja TÜ, TaaVID Meedia, on vähemalt 10 võistlusel osalemine. Karksi Ratsu kiirturniir Valla tiitlivõistluse arvestuses Ruubel, talle järgnesid Riho Gorbenko ja Tanel Kõiv. TaSo Team, Abja TÜ. on EV 100 maleturniiride sarja osavõistlus. Täiendav info läks favoriidina rajale Eesti Rebane, Ragnar Valdstein, Toreda ja kordaläinud erilehel: http://www.maleliit.ee/sari2018/ enduromeister Elary Talu, Raido Nikonorov, Meelis võistluse eest tänan toetajaid: Indrek Lepik Rein Ruus kuid tehniline rike jättis ta raja

Pakume järgmisi teenuseid: Autode sise- ja välipesu Autode varuosad Autode remont ja hooldus Autode diagnostika arvutiga ning veaotsing Muruniidukite müük, remont, hooldus ja varuosad Saetehnika müük, remont, hooldus ja varuosad Haagiserent Tööriistarent Autopesula: Tel 504 7756 Muud küsimused: Tel 506 2318 e-post: [email protected] Facebook: Karksi-Nuia Tehnikakeskus Aadress: Pärnu mnt. 6a, Karksi-Nuia, Mulgi vald 69103 Viljandimaa Mulgi valla infoleht 11

KUHU MINNA

Kell 22 öökino kultuurikeskuse suurelt LED Abja Kultuurimaja 17.00-21.00 III kodukohvikute õhtu Abja-Paluojal Näitused: I korruse fuajees: juunis Jaan Pääsuke- ekraanilt. 19.00 IX Mulgimaa Pealinna Akordionfesti kontsert se fotonäitus „Seinast seina“ Kell 23.55 Karksi Peetri kirikus Leho Rubise (bam- "Abja Accordion Band" EELK Mõisaküla kirikus Pääse vaba annetus 21.00 Abja Kultuurimaja pensionäride näitetrupi juulis-augustis Ellu Roosme akvarellid busflööt) ja Kaido Kirikmäe (live-elektroonika) Kolmas Voorus etendus “Asemikud” Abja kultuurimaja Pääse 5€ „Vaatemängud looduses“ kontsert „Ei omadusi, ei iseennast“

19.07–22.07 Abja suvepäevad/ IX Mulgimaa pea- 7. juuli 11.00-15.00 Avatud Abja Muuseum linna Akordionfest kell 4.20 kepikõnd ümber Karksi paisjärve. 18.30 Abja suvepäevade avamine Abja Kultuurimaja Kell 10–16 suvelaat Karksi-Nuia keskväljakul ja IX Mulgimaa Pealinna Akordionfesti kontsert Abja Kultuurimaja tasuta 23. augustil kell 20 Baltic Tremolo kontsert Viktor Tarassov (akordion) kultuurikeskuse ümbruses. Ants Taul (torupill, lõõtspill) Kell 11 VILJANDIMAA VIRRED. Kohalikku 21.00 Abja EHH-Teatri etendus “Unistuste(k)andja” Abja Kultuurimaja Pääse 5€ Mõisaküla 22.00 Peoõhtu ansamblitega Untsakad ja Lõõtsavägilased, Abja lasteaia tagune väliplats 2.08-5.08. 2018 Mõisaküla kodukandipäevad. Info pärimust tutvustavad folkloorirühm Tiistelu DJ Rein K Pääsmed eelmüügist 8€ Mõisaküla kodulehel. kavaga „Vana ja uus“, Julius Vilumets, ansamblid kohapeal 10€ 3. augustil kell 20 Mõisaküla suveaias Mõisa- Lustipill ja Tikutopsimutid. Külalised Lätist ja 9.00-15.00 Abja suvepäevade laat Keskpark ja Tiigi tänav Eestist. Ants Taul. Pärimus- ja seltskonnatantsud 10.00-15.00 Abja Noortekeskus ja MTÜ Ukuvakk töötoad Noortekeskus Kooli tn 2 küla Fight, Karl Erik Taukar, Retrokiirabi. pääse 10.00-13.00 III Abja koduleiva ja kodukaraski konkurss Abja Päevakeskus eelmüügist 13.-, kohapeal 15.- ning ringmängud. Karksi kandi pärimustantsu- 11.00 Suvekokteil - esinevad Abja piirkonna Abja keskplats 4. augustil kell 21–4 Mõisaküla suveaias ansambel de võistutantsimine: “Paigalejäämise polka” ja lauljad, tantsijad, muusikud 11.00 Tänavakorvpall Abja keskplats Kukerpillid, Udo Band, ilutulestik. pääse eelmüü- “Savikoja venelane”. Karksi mokalaada naiste 11.00-15.00 Avatud Abja Muuseum gist 13.-, kohapeal 15.- , kahepäevapilet 25.-. Jälgi DVD-plaadi tutvustamine, kamatuba, näitused, 14.00 Abja Rammumees 2018 Abja Muuseumi ees 14.00 Anne Heidmetsa raamatuesitlus “Penuja, mu arm” Abja Päevakeskus reklaami! näomaalingud, batuudid, hobused ja vankrisõit, 16.00 HOPA TV ja Karin Saar 100 spordipäeva Abja turu tagune park(Tiigi1) 25. augustil Mõisaküla kodukohvikutepäev põnevad õpitoad jne. tervisliku toitumise loeng (1h), Pilatese treening (35 min), HIIT treening (35 min) Kell 20–2 Karksi ordulinnuses SELLE SUVE 17.00 Abja Kultuurimaja lasteteater Cipolino etendus “Pipi” Abja Kultuurimaja Pääse 3€ HALLISTE JA KAARLI RAHVAMAJA PIDU – Patune pool, PS Troika, RetroKiirabi. Pilet 18.30 Abja Gümnaasiumi teatritrupi Abja Kultuurimaja Pääse 3€ monoetendus “Ma ja Sa” 22. juunil kell 20–3 Annatare juures Halliste piir- juunis 8.-, juulis 10.- 22.00 Peoõhtu Koit Toome bänd ja DJ Lenny Lavida Abja lasteaia tagune väliplats konna jaanituli. Isetegevuslaste kontsert, tege- 8. juuli Pääsmed eelmüügis 12€ kohapeal 15€ vused lastele, jaanimängud. Tantsitab ansambel kell 11 discgolfivõistlus. 11.00 Rannavõrkpall Abja paisjärve ääres Inerts. Õhtut juhib Romet Koser. Avatud puhvet! Kell 11–16 avatud Karksi-Nuia kodukohvikud. 11.00 Medalijooks Abja paisjärve ääres Kell 16 Karksi-Nuia õigeusukirikus kontsert – 12.00 Ümber järve jooks Abja paisjärve ääres 13.00 Abja päästekomando ohutusalased võistlused Abja paisjärve ääres UUE-KARISTE RAHVAMAJAS Hortus Musicus „Kuldne keskaeg“. Pilet 3.- 13.30 Paadiralli Abja paisjärve ääres 27. juulil kell 19 Karksi ordulinnuses Alen Veziko 22. juunil kell 20 Uue-Kariste pargis jaaniõhtu. Etenduste ja peopiletite eelmüük Tantsitab ansambel AHTO Häädemeestelt kontsert Suvepäevade raames avatud näitused Abja Kultuurimaja I korruse fuajees: toimub 18.juulini KAVAS: sportlikud mängud, esinevad taidlejad, 01.08–31.08.2018 Ellu Roosme õlimaalide näitus “Vaatemängud looduses” Abja kultuurimaja kantseleis loterii-allegrii. Info 5348 2842. Noortekeskuse ja MTÜ Ukuvakk ühisnäitus: tööpäeviti 11.00-15.00 ”100 kostüümi Eesti Vabariigile” Abja Noortekeskuses Näitused: sinises saalis „Jookseb koos libahunti- HALLISTE RAAMATUKOGUS dega“, II korruse fuajees Taavi Purtsaku drooni- Korraldajatel on õigus teha muudatusi 28. maist kuni 31. juulini raamatunäitus fotod “Tiivad” Jooksev info: www.abjakultuurimaja.ee; facebook.com/Abja Suvepaevad „Lastekirjanduse juubelid“ 4. augustil kell 10 Maleturniir Karksi Ratsu 1. – 31. augustini raamatunäitus 11. augustil kell 15 Augustiöö Augustiga: kohtu- „Eesti rahvusloom HUNT“ mised, etendused, kontserdid, öökino. 11. augustil kell 23.55 IV Libahundi jooks MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS 18. augustil kell 9 laat kuulutab välja konkursi 02.07–31.07 Näitused: I korruse fuajees 18. augustil kell 14 Mulgi kama päev TEGEVJUHI ametikoha täitmiseks „Karksi-Nuia mulke elu pilte pääl“, II korruse 23. augustil kell 20 Lilli/Ungurini piiripunktis fuajees Jaan Pääsukese fotod, sinises saalis Balti kett 29. Kontsert „Mööda piiri“ – politsei- ja Kandidaadilt ootame: Kasuks tuleb: piirivalveorkester, Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Ott * MTÜ MKI igapäevast juhtimist *Autojuhiload ja isikliku sõiduauto kasutamise „2016. aasta parimad pressifotod“ II osa * Projektijuhtimist (taotluste koostamise, võimalus 06.07.–08.07 Karksi kihelkonna kodukandipäevad Lepland, Mari Kalkun, Karl-Erik Taukar ja Mari teostamise ja aruandluse korraldus) *Kõrgharidus 6. juulil Jürjens. Dirigent on Hando Põldmäe. * Pingetaluvust *Teadmised Mulgimaast kell 16 avamine keskväljakul, batuudid, * Head eneseväljenduse oskust Töökoht: Mulgimaa näomaalingud. LILLI KÜLAMAJA * Kaasamisoskust Töökoormus: täiskoormus * Eesti keele oskust kõrgtasemel Kell 16.30 Abja laste näiteringilt etendus „Pipi“. 4. augustil kell 14 Lilli külapäev. Tööle asumise aeg: soovitavalt 3. september 2018 * Võõrkeele oskust heal tasemel nii kõnes kui kirjas Kandideerimise tähtaeg: 31. juuli 2018 kell 17.00 Kell 17 Mironov show „Kuidas saada klouniks“ (soovitav inglise keel) Kell 18 kinopiknik lastele. LED-ekraanil KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU Kirjalik avaldus, CV ja motivatsioonikiri koos * Arvuti kasutamise oskust palgasooviga saata e-postile: [email protected] „Nukitsamees“ 02.07–31.07 näitused „Rahvusloom hunt sõnas ja Lisainfo: [email protected] ja telefonil 5661 Kell 20 Karksi Peetri kirikus kontsert Jäääär. pildis“ ja „Lemmikaastaaeg suvi“. 3433 (Peeter Rahnel) Pilet 10.-.

DJ

Abja Kultuurimajast tööpäeviti Abja Kultuurimajast tööpäeviti kell 11-15 kuni 18. juulini kell 11-15 kuni 18. juulini Info 4360055 / 56983806 Info 4360055 / 56983806 12 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht Õnnitleme juuli ja augusti eakaid hällilapsi 1. juuli Milvi Kangur abja-Paluoja 86 2. aug avo Leimann abja-Paluoja 82 1. juuli vello Luts vana-Kariste 82 2. aug helvi-Merike Kokamägi abja-Paluoja 81 Õnnitleme uusi 1. juuli Pääru Jalakas Mõisaküla 80 5. aug Maria Hurt ainja 97 2. juuli asta-Alice Renno Pärsi 86 5. aug aili Lain Mõisaküla 75 3. juuli johannes Leht Karksi-Nuia 88 6. aug arne TeemusK Polli 88 vallakodanikke ja nende vanemaid 4. juuli helju-Leonoore Püvi abja-Paluoja 89 6. aug leo Pugal Karksi-Nuia 75 4. juuli linda Piigert abja-Paluoja 84 8. aug lehti AlliK Mõisaküla 82 24. aprillil sündis Kädi Käära ja Tõnis 5. juuli elli Jaanus õisu 82 8. aug enno AlliK Karksi-Nuia 82 Lepla perre tütar LENNA 6. juuli jaan Kohjus Mõisaküla 87 9. aug linda-Helene Talu veskimäe 85 6. juuli Maie Lond abja-Paluoja 83 9. aug valve-Vaike Nõumees Kaarli 83 8. mail sündis Agnes Lina ja Gert 6. juuli Margus Mõisavald Karksi-Nuia 81 10. aug leida Osol Karksi-Nuia 83 Teesaare perre poeg ATS ARMAN 6. juuli nikolai Merelaine abja-Paluoja 70 10. aug erna Evert Karksi 83 7. juuli salme Vaino Kamara 84 10. aug laine Ojamets Metsaküla 81 11. mail sündis Margit Põdra ja Margo 7. juuli taima KoiK õisu 83 10. aug helgi-Liivi Jõe Mäeküla 75 9. juuli tõnis KiisK räägu 84 11. aug olga Tenno Mõisaküla 82 Kuninga perre tütar MARIE-LIIS 9. juuli endel Kuldsaar abja-Paluoja 80 11. aug ille Tihomirova Karksi-Nuia 81 10. juuli ellen Vaan Karksi 80 12. aug johannes Roosmaa Kamara 84 16. mail sündis Raina Allsoo ja Kaiko 11. juuli roosi Õismets Põlde 87 14. aug veljo Ottender Karksi-Nuia 81 Klebandi perre poeg KERT 11. juuli olga Purju Põlde 82 15. aug laila Hakkaja Mõisaküla 83 11. juuli lehte Oltsmeier Kamara 80 15. aug ants Pikkor Mõisaküla 81 19. mail sündis Siret Vene perre poeg 11. juuli vahur MartsiK abja-Paluoja 75 16. aug Matti Viires Mõisaküla 82 VILLIAM 11. juuli vilvi Möldre Mõisaküla 70 17. aug bronislova Golovkiene abja-Paluoja 90 12. juuli aleksei Buschin Mõisaküla 80 17. aug Maimu Kalja halliste 82 12. juuli Tiiu Läll Raamatu 75 18. aug lehte Palu Mõisaküla 89 14. juuli salme VoMM Penuja 88 18. aug Milvi Laur Karksi-Nuia 86 14. juuli tõnis Kunglamäe Karksi-Nuia 81 18. aug leili Ereline veelikse 70 14. juuli laine Õigus Mõisaküla 80 19. aug uno Hermiste ülemõisa 87 15. juuli asta Tuuling Karksi-Nuia 92 20. aug helgi Kikkull uue-Kariste 86 15. juuli Koidula Kalamees Penuja 90 20. aug niina Veidenberg Polli 81 PUURKAEVUDE JA MAASOOJUS PUURAUKUDE 15. juuli evi Soots Karksi-Nuia 85 21. aug jaan KuusiK Kamara 88 PUURIMINE, PROJEKTEERIMINE NING HOOLDUS. 15. juuli arvo Elblaus abja-Paluoja 83 21. aug Kaljo VisnaP tuhalaane 86 16. juuli ivo KiviK Karksi-Nuia 80 21. aug salme Vainlo abja-Paluoja 83 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKU RAJAMINE, 18. juuli Elvi-Aurelia Pedak ülemõisa 86 21. aug vello Lain Mõisaküla 82 REOVEEMAHUTITE, SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE, SÜVAVEEPUMPADE JA VEEFILTRITE 18. juuli arnold Juvanen õisu 70 21. aug Malle Känna äriküla 75 PAIGALDUS, HOOLDUS, MÜÜK. 19. juuli leida Niglas Karksi-Nuia 81 22. aug Maria Dobrus Karksi-Nuia 90 19. juuli hillar Mihkle Karksi 80 23. aug armilde Pihl abja-Paluoja 90 [email protected] 20. juuli linda Saar Karksi-Nuia 92 23. aug aleksandra Pärt Mõisaküla 82 + 372 55 694 310 www.puurvesi.ee 20. juuli leo Kull Mõisaküla 87 23. aug virve-Vilve Veinikivi Mõisaküla 81 20. juuli venda Adamson ereste 87 23. aug ilma Kuur õisu 80 23. juuli linda Merila halliste 98 23. aug taimi Jüris abja-Paluoja 80 23. juuli anne-Armilde Larm Karksi-Nuia 87 24. aug eino-Johannes PoKK tuhalaane 81 23. juuli lenne Laarmann abja-Paluoja 86 25. aug elsa Hrabrõi abja-Paluoja 92 23. juuli linda Karbus Mõisaküla 85 25. aug leida Laisaar abja-Paluoja 86 23. juuli Evi Aigro Allaste 75 25. aug helve Kurema Karksi-Nuia 83 23. juuli urve Karu Kulla 70 26. aug elvi AaviK halliste 85 26. juuli Jüri Eesik Karksi 75 26. aug helmut Muska äriküla 75 Viljandi: Kauba 10 Avatud: E-R 9-17 26. juuli tõnu Janter abja-Paluoja 70 27. aug hilda Kakri Karksi-Nuia 96 [email protected] tel/faks: 4334 272 27. juuli juta Kivilaan abja-Paluoja 95 27. aug hain Jüris abja-Paluoja 81 mob: 5800 2100 27. juuli lisbet Saksniit abja-Paluoja 88 28. aug leida-Marie Ilusmets abja-Paluoja 89 glasaken.ee 27. juuli svea Saks Karksi-Nuia 70 28. aug silvi Paju Karksi-Nuia 84 29. juuli Ants-Vello Rõigas abja-Paluoja 85 28. aug illo Kala tuhalaane 75 29. juuli jüri Jänes Pärsi 80 28. aug ürjo Mälksoo abja-Paluoja 70 Aeg möödub ja riivab nii mõnda, 30. juuli ella Rebane Karksi-Nuia 89 29. aug leida Rubin Mõisaküla 91 elu viib paljugi käest. 30. juuli Maie Tikko Kalvre 86 29. aug Kaupo Kartus vana-Kariste 83 Aja õigus on võtta ja anda, 30. juuli Milvert Kerson Mõisaküla 85 30. aug linda Napits Morna 81 kuid mälestus on jääv... 31. juuli helju-Laine Männiste Penuja 84 31. aug ruth Nugis Mõisaküla 88 2. aug anna Hein Karksi-Nuia 90 31. aug valve Saag Karksi-Nuia 87 MÄLESTAME

EHA TEESALU TIIU PAJURI HALLISTE PÕHIKOOL 12.04.1955–15.05.2018 7.02.1947–28.05.2018 kuulutab välja konkursi järgmistele MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA ametikohtadele: HILLART NURMELA ANELE GALJATSKENE 2.10.1932–20.05.2018 • loodusainete õpetaja 5.06.1926–2.06.2018 LAATRE (1,0 ametikohta, KAMARA tööle asumise aeg 22.08.2018) LEILI-AMALIE KIRIK Nuia PAK OÜ otsib Karksi-Nuias Kutselise korstnapühkija teenus AAVO ASU Kalda 6A siseruumide koristajat. Mulgimaal. Küttekollete ja korstnate 18.05.1925–23.05.2018 • sotsiaalpedagoog 9.06.1938–4.06.2018 Tööaeg ajavahemikus kella 13.00-st puhastamine, aktide väljastamine ja (1,0 ametikohta, asendaja KARKSI-NUIA kuni 15.30-ni kestusega 1,5 tundi. küttekollete remont. Henno Sarv, KARKSI-NUIA Helistada telefonil 435 4045 tel 511 2511, lapsehoolduspuhkuse ajaks, JUHAN SINIVÄLI neljapäeviti kell 14.00 kuni 15.00. [email protected]. tööle asumise aeg 15.10.2018) PAUL PIISKOP 8.09.1935–25.05.2018 06.07.1924–08.06.2018 KARKSI-NUIA Kandideerimiseks saata CV, avaldus, motivatsioonikiri ja MULGI KÜLA ametikohale vastava kvalifikatsiooni olemasolu tõendavad JUHAN VOMM Mu gi Sõna Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus HELI TVERDOHLEB dokumendid 21.06.2018 aadressil [email protected] 19.01.1936–28.05.2018 14.06.1963–11.06.2018 PENUJA Koostajad: Lisainfo telefonil +372 528 3798. ABJA-PALUOJA Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526