EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa, nendest üheksal kinnistul on olemas kehtivad inveteerimisandmed. Lisaks leiti 71 muud üksust milleks on peamiselt pargid ja haljasalad. Vastavalt Metsaseadusele kui ka kõik muud alad asuvad peamiselt kohalike omavalitsuste keskuste läheduses või keskustes endis. Seetõttu on paljud üksused moodustatud üldkasutatavaks maaks ja kannavad paljud kinnistud rekreatiivset eesmärki. Märksõnad: Kohalik omavalitsus, metsa majandamine, munitsipaalmets 2 Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Kristjan Kipper Speciality: Forestry Title: Management of municipal forests in Viljandi County Pages: 62 Figures: 2 Tables: 8 Appendixes: 8 Department: Forest management Field of research: Forest man agement Supervisors: Priit Põllumäe , PhD Place and date Tartu 2016 The aim of this thesis is to provide an overview of the forest lands owned by the local governments of Viljandi County. In particular, the study focuses on forests with accompanying inventory data in order to examine whether and how the forest properties have been managed. Aspects concerning future management are also explored. The data used in this thesis was collected in autumn 2015. To conduct the study, information was needed about forest lands owned by the local governments of Viljandi County. This was gained via the e-land register of the Centre of Registers and Information Systems. Data concerning the properties of many rural municipalities were poor or inadequate. The results were corroborated in communication with the land use specialists of the local governments in Viljandi County. The majority of the information coincided with that gained from the land registry. A property is considered forested, if it conforms to the definition of "Forest and forest land" established under §3 of the Forest Act. There were 36 properties with forest land found, of which nine had valid inventory data. In addition, there were 71 other properties, mainly parks and green areas. According to the Forest Act, all other areas are located primarily in the vicinity of local government centres or inside them. For that reason, many properties have been granted into the public domain and serve a recreational purpose. Keywords: local authority, forest management, municipal forests, urban forest 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2. KIRJANDUSE ÜLEVAADE .............................................................................................. 7 3. ÜLDVAADE VILJANDIMAAST ...................................................................................... 9 3.1 Asukoht ja looduslikud tingimused .................................................................................... 9 3.2 Metsad ja metsandus ......................................................................................................... 10 3.3 Sotsiaalmajanduslik ja administratiivne iseloom .............................................................. 12 3.4 Maakonna ettevõtlus ja majandus ..................................................................................... 14 4. MATERJAL JA METOODIKA ........................................................................................ 16 5. TULEMUSED .................................................................................................................... 17 5.1 Metsaga üksused ............................................................................................................... 17 5.2 Muud üksused ................................................................................................................... 22 6. ARUTELU ......................................................................................................................... 24 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 26 LISAD ......................................................................................................................................... 32 Lisa 1. Abja valla metsakinnistu takseerandmed ................................................................... 33 Lisa 2. Tarvastu valla, Raasilla metsakinnistu takseerandmed ............................................... 35 Lisa 3. Tarvastu valla, Ralli metsakinnistu takseerandmed .................................................... 36 Lisa 4. Tarvastu valla, Koolimetsa metsakinnistu takseerandmed ......................................... 37 Lisa 5. Kolga-Jaani valla, Metsamaa metsakinnistu takseerandmed ...................................... 38 Lisa 6. Kolga-Jaani valla, Koolimaa metsakinnistu takseerandmed ...................................... 39 Lisa 7. Metsaga üksused ......................................................................................................... 40 Lisa 8. Muud üksused ............................................................................................................. 46 4 1. SISSEJUHATUS Eesti Vabariigile on mets üks suurimaid väärtusi: Metsal on kultuuriline, majanduslik, ökoloogiline ja sotsiaalne tähtsus. Eesti metsad on mitmekesised, andes kasvupaika ja elukohta paljudele taimedele ja loomadele. Metsast hangitakse puitu, mis on väärtustatud ehitusmaterjal. Riigimetsadest ning erametsadest on meil üsna põhjalik ülevaade kuid tahaplaanile on jäänud omavalitsuste omandis olevad metsamaad. Kuigi Keskkonnaagentuur (2016) andmetel kuulub Eestis omavalitsusele 2474 ha, mis moodustab kogu Eesti metsamaast kaduvväikse osa, on paljude linnalähedaste metsade tähtsus suur. Näiteks Soomes moodustavad munitsipaalmetsad vaid 1,6% kogu metsamaa fondist, ent samas on nende tähtsus paljude urbaniseerunud inimeste jaoks suurem, kuna pakuvad puhkamise võimalusi (Mattila et al. 2015). Ajaloolisest aspektist lähtuvalt omavad linnade metsad eesti metsanduse arenguajaloos suhteliselt tagasihoidlikku kaalu. Saanud alguse 13. sajandil, oli nende osakaal metsade pindalas tagasihoidlik. Ometi ulatusid üksikute linnade (Pärnu, Tallinn, Tartu, Narva) metsamaad 20. sajandi algul mõne tuhande hektarini. Enamik munitsipaalmetsadest kuulus linnamõisate koosseisu ja oli sellega tulundusobjektiks. Linnaga vahetult piirnevail või linna administratiivpiires olevad metsaalad omandasid kohati tänapäevases tähenduses rekreatiivset iseloomu. Seetõttu oli siin raie piiratud või koguni keelatud, astuti samme teatud puuliikide hoidmiseks ning arvukuse suurendamiseks jne. Nõukogude perioodil munitsipaalmetsad natsionaliseeriti, nende majandamine läks riiklikule metsamajandusorganisatsioonile. 1960. aastaist pöörati küllaltki suurt tähelepanu nn rohelise vööndi metsade kujundamisele ja majandamisele, mis haarasid kohati ka varasemaid munitsipaalmetsi (Meikar 2001). Kohaliku omavalitsuse maa tekkimise võimalused on esiteks maavanem või Vabariigi Valitsus annab reformimata maa munitsipaalomandisse maareformi seaduse alusel. (Mikli 2010: 2). Kokku on 30. novembri 2015 seisuga jõudnud enamik omavalitsusi maareformiga lõpusirgele. Katastrisse on kantud 97,2 protsenti maast ehk moodustatud 5 on 661 385 katastriüksust kogupindalaga 4 223 877 hektarit. Sellest valdav osa ehk ligi 60 protsenti kuulub eraomanikele, ligi 40 protsenti riigile ja 1 protsent omavalitsustele. Reformida on jäänud veel 122 941 hektarit ehk 2,8 protsenti maismaast (Jürgens 2015). Teiseks riigi omandis olev maa võõrandatakse vallale või linnale riigivaraseaduse alusel tasuta või alla turuväärtuse. Kolmandaks vald või linn soetab teiselt omanikult maatüki turuhinnaga nagu iga teine turuosaline. Neljandaks vald või linn on saanud maatüki vahetamise, kinkimise või pärimise teel või ostueesõigust kasutades (Mikli 2010: 2). Eestis omavalitsuste maaomandi kasutamise kohta väga palju infot ei leidu. Kuna kohalikud omavalitsused ei pea kinnisturaamatusse oma maid kandma ning neil tekib juba maa omandiõigus katastrisse kandmisel, siis väga keeruline on saada omavalitsuste