EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut

Kristjan Kipper

MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL

MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava

Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD

Tartu 2016

Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa, nendest üheksal kinnistul on olemas kehtivad inveteerimisandmed. Lisaks leiti 71 muud üksust milleks on peamiselt pargid ja haljasalad. Vastavalt Metsaseadusele kui ka kõik muud alad asuvad peamiselt kohalike omavalitsuste keskuste läheduses või keskustes endis. Seetõttu on paljud üksused moodustatud üldkasutatavaks maaks ja kannavad paljud kinnistud rekreatiivset eesmärki.

Märksõnad: Kohalik omavalitsus, metsa majandamine, munitsipaalmets

2

Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Kristjan Kipper Speciality: Forestry Title: Management of municipal forests in Viljandi County Pages: 62 Figures: 2 Tables: 8 Appendixes: 8 Department: Forest management Field of research: Forest man agement Supervisors: Priit Põllumäe , PhD Place and date Tartu 2016 The aim of this thesis is to provide an overview of the forest lands owned by the local governments of Viljandi County. In particular, the study focuses on forests with accompanying inventory data in order to examine whether and how the forest properties have been managed. Aspects concerning future management are also explored. The data used in this thesis was collected in autumn 2015. To conduct the study, information was needed about forest lands owned by the local governments of Viljandi County. This was gained via the e-land register of the Centre of Registers and Information Systems. Data concerning the properties of many rural municipalities were poor or inadequate. The results were corroborated in communication with the land use specialists of the local governments in Viljandi County. The majority of the information coincided with that gained from the land registry. A property is considered forested, if it conforms to the definition of "Forest and forest land" established under §3 of the Forest Act. There were 36 properties with forest land found, of which nine had valid inventory data. In addition, there were 71 other properties, mainly parks and green areas. According to the Forest Act, all other areas are located primarily in the vicinity of local government centres or inside them. For that reason, many properties have been granted into the public domain and serve a recreational purpose.

Keywords: local authority, forest management, municipal forests, urban forest

3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ...... 5

2. KIRJANDUSE ÜLEVAADE ...... 7

3. ÜLDVAADE VILJANDIMAAST ...... 9

3.1 Asukoht ja looduslikud tingimused ...... 9

3.2 Metsad ja metsandus ...... 10

3.3 Sotsiaalmajanduslik ja administratiivne iseloom ...... 12

3.4 Maakonna ettevõtlus ja majandus ...... 14

4. MATERJAL JA METOODIKA ...... 16

5. TULEMUSED ...... 17

5.1 Metsaga üksused ...... 17

5.2 Muud üksused ...... 22

6. ARUTELU ...... 24

KOKKUVÕTE ...... 26

LISAD ...... 32

Lisa 1. Abja valla metsakinnistu takseerandmed ...... 33

Lisa 2. Tarvastu valla, Raasilla metsakinnistu takseerandmed ...... 35

Lisa 3. Tarvastu valla, Ralli metsakinnistu takseerandmed ...... 36

Lisa 4. Tarvastu valla, Koolimetsa metsakinnistu takseerandmed ...... 37

Lisa 5. Kolga-Jaani valla, Metsamaa metsakinnistu takseerandmed ...... 38

Lisa 6. Kolga-Jaani valla, Koolimaa metsakinnistu takseerandmed ...... 39

Lisa 7. Metsaga üksused ...... 40

Lisa 8. Muud üksused ...... 46

4

1. SISSEJUHATUS

Eesti Vabariigile on mets üks suurimaid väärtusi: Metsal on kultuuriline, majanduslik, ökoloogiline ja sotsiaalne tähtsus. Eesti metsad on mitmekesised, andes kasvupaika ja elukohta paljudele taimedele ja loomadele. Metsast hangitakse puitu, mis on väärtustatud ehitusmaterjal. Riigimetsadest ning erametsadest on meil üsna põhjalik ülevaade kuid tahaplaanile on jäänud omavalitsuste omandis olevad metsamaad. Kuigi Keskkonnaagentuur (2016) andmetel kuulub Eestis omavalitsusele 2474 ha, mis moodustab kogu Eesti metsamaast kaduvväikse osa, on paljude linnalähedaste metsade tähtsus suur. Näiteks Soomes moodustavad munitsipaalmetsad vaid 1,6% kogu metsamaa fondist, ent samas on nende tähtsus paljude urbaniseerunud inimeste jaoks suurem, kuna pakuvad puhkamise võimalusi (Mattila et al. 2015).

Ajaloolisest aspektist lähtuvalt omavad linnade metsad eesti metsanduse arenguajaloos suhteliselt tagasihoidlikku kaalu. Saanud alguse 13. sajandil, oli nende osakaal metsade pindalas tagasihoidlik. Ometi ulatusid üksikute linnade (Pärnu, Tallinn, Tartu, Narva) metsamaad 20. sajandi algul mõne tuhande hektarini. Enamik munitsipaalmetsadest kuulus linnamõisate koosseisu ja oli sellega tulundusobjektiks. Linnaga vahetult piirnevail või linna administratiivpiires olevad metsaalad omandasid kohati tänapäevases tähenduses rekreatiivset iseloomu. Seetõttu oli siin raie piiratud või koguni keelatud, astuti samme teatud puuliikide hoidmiseks ning arvukuse suurendamiseks jne. Nõukogude perioodil munitsipaalmetsad natsionaliseeriti, nende majandamine läks riiklikule metsamajandusorganisatsioonile. 1960. aastaist pöörati küllaltki suurt tähelepanu nn rohelise vööndi metsade kujundamisele ja majandamisele, mis haarasid kohati ka varasemaid munitsipaalmetsi (Meikar 2001).

Kohaliku omavalitsuse maa tekkimise võimalused on esiteks maavanem või Vabariigi Valitsus annab reformimata maa munitsipaalomandisse maareformi seaduse alusel. (Mikli 2010: 2). Kokku on 30. novembri 2015 seisuga jõudnud enamik omavalitsusi maareformiga lõpusirgele. Katastrisse on kantud 97,2 protsenti maast ehk moodustatud

5

on 661 385 katastriüksust kogupindalaga 4 223 877 hektarit. Sellest valdav osa ehk ligi 60 protsenti kuulub eraomanikele, ligi 40 protsenti riigile ja 1 protsent omavalitsustele. Reformida on jäänud veel 122 941 hektarit ehk 2,8 protsenti maismaast (Jürgens 2015). Teiseks riigi omandis olev maa võõrandatakse vallale või linnale riigivaraseaduse alusel tasuta või alla turuväärtuse. Kolmandaks vald või linn soetab teiselt omanikult maatüki turuhinnaga nagu iga teine turuosaline. Neljandaks vald või linn on saanud maatüki vahetamise, kinkimise või pärimise teel või ostueesõigust kasutades (Mikli 2010: 2).

Eestis omavalitsuste maaomandi kasutamise kohta väga palju infot ei leidu. Kuna kohalikud omavalitsused ei pea kinnisturaamatusse oma maid kandma ning neil tekib juba maa omandiõigus katastrisse kandmisel, siis väga keeruline on saada omavalitsuste põhjalikku ülevevaadet maadest. Osa munitsipaalmetsast on registris mingi muu omandivormi all nagu näiteks avalik õiguslik mets. Lisaks võib arvata, et omavalitsused ei ole arvestatavat osa enda omanduses olevaid metsamaid üleüldse inventeerinud. Inventeerimise ja metsamajanduskava koostamise vajadus tekib reeglina siis, kui tuleb raiuda kas suuremas koguses enda tarbeks (rohkem kui 3 tm/ha kohta) või puidumaterjali müügiks (Hepner 2013).

Käesoleva lõputöö eesmärgiks on anda ülevaadet Viljandimaal omavalitsuste omandis olevate metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inventeerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Töö tulemus peaks huvi pakkuma Viljandi maakonna elanikele kui ka inimestele kes soovivad rohkem infot saada Viljandimaa munitsipaalmetsadest.

6

2. KIRJANDUSE ÜLEVAADE

Linnametsade ja neile lähedase temaatikaga, sealhulgas ka ajaloolise taustuuringuga, on Eestis küllaltki palju tegeletud. Omaette uurimissuundadena väärivad ära märkimist veel linnade piiresse ja lähiümbrusesse jäävate metsade puhkemajanduslikud uuringud, kuigi viimast tööd ei loeta siiski traditsioonilise linnametsandusega seotud problemaatika alla. Aktiivsem uurimistöö on siiani keskendunud siiski Tallinna piirkonnale. Raske on saada siinset toetust sellisteks uuringuteks, pole olnud ka tugevat eestvedajat ning ega Eesti teadust finantseerivad institutsioonid selliseid projekte ei aktsepteeri. Lisada tuleks sedagi, et linnametsandusega seotud loenguid loetakse meie kõrgkoolides suhteliselt vähe või peaaegu üldsegi mitte (Sander 2001).

Linnametsandusele kui uuele teadussuunale juhiti esmakordselt Eestis tähelepanu autori, tollal Tallinna Botaanikaaia teadustöötaja poolt. Tallinna maakasutusele pühendatud uurimuses tutvustati lühidalt J.W. Andresen’i jt töid ning toodi ka esmakordselt eesti keeles ära linnametsanduse mõiste määratluse (Sander 1987).

Ehkki linnametsad ja linnametsandus kui uurimisobjekt on Eestis siiani, kui vähesed erandid välja arvata, leidnud tagasihoidlikku tähelepanu, on ilmselt Saksamaalt tõuke saanud meiegi sellelaadsed lähenemised. Seega rohkem ajalooline ja linnametsade levikut, koosseisu, rajamist, majandamist jne esindav suund. Just linnametsade ajaloolise külje uurimist loetakse ka linnametsanduse uurimissuuna alguseks Euroopas (Meikar 2001).

Urbaniseerumise rolli metsanduses ei tohiks jätta tähelepanuta. Suur osa maailmast on tugevasti urbaniseerunud ning enamik populatsioonist elab linnas (WRI 2001). Samas osad metsad on otsese linna mõju all olnud juba pikemat aega, eeskätt Euroopas

7

(Hosmer 1922), dramaatiline metsa „linnastumine“ on olnud pigem hiljutine nähtus (Konijnendijk 2003).

Kui Euroopas on KOV-ide omanduses arvestatav osa metsamaast, siis Eestis on see pigem tühine osa. KOV-ide omanduses oleva metsamaa kogupindala ulatub maareformi lõpuks tõenäoliselt 0,5-1%-ni Eesti metsamaa pindalast, mis 90% ulatuses on rekreatsiooni eesmärke täitev sotsiaalmaa. Suur osa sellest maast ei ole täna metsaregistris ega jõua sinna tõenäoliselt ka tulevikus, kui ei muudeta selles osas seadusandlust. Umbes 10% KOV-ide omanduses olevast metsamaast on tulundusmets, mille mõju majanduslikust seisukohast Eesti metsandusele on praktiliselt olematu. Arvestades Euroopa praktikat, tasuks siiski omavalitsusi usaldada ja võimaldada nendele rohkem munitsipaliseerida asulate lähedasi rohevööndi metsi. Siis ehk väheneksid ka vaidlused, kes peaksid tagama heakorra, juurdepääsu ja muu infrastruktuuri nendes metsades (Hepner 2013).

8

3. ÜLDVAADE VILJANDIMAAST

3.1 Asukoht ja looduslikud tingimused

Viljandi maakond paikneb Eesti kesk- ja lõunaosas 3589,1 km² maa-alaga. Naabermaakondadeks on põhjas Järvamaa, kirdes Jõgevamaa, idas Tartumaa, kagus Valgamaa ja läänes Pärnumaa. Geograafiliselt ja maastikuliselt paiknev peamine osa Viljandimaas Sakala kõrgustikul. Kõrgeim punkt merepinnast on 146 m Rutu mägi Viljandi maakonna piirialad asetsevad Võrtsjärve nõos ning Pärnu madalikul. (Viljandimaa 2016).

Eesti territooriumil suurimaks nimetatud siseveekogu- Võrtsjärv, mille pindalaks on 270 km². Madala põhja ja madalate kallastega Võrtsjärves elutseb 36 liiki kalu. Võrtsjärv on kuulus ka kui suurim looduslik angerjakasvandus. (Viljandimaa 2016) . Järgnevad Veisjärv, mille pindalaks on 4.88 km2 ja Õisu järv, mille pindalaks on 1,93 km2. Pikimateks jõgedeks on Halliste jõgi 76 km, Kõpu 61 km ja Raudna 58 km. Enamlevinumateks ulukiteks on metskits, metssiga, kobras, põder (Statistikaamet 2015).

Maakonna läänepiiril paikneb 370 km² suuruse territooriumiga Soomaa rahvuspark, mis astutati 1993. a. Eesti soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. (Viljandimaa 2016).

Viljandimaal on kaksteist omavalitsusüksust, millest kolm (Võhma, Viljandi ja Mõisaküla) on linnad. Maakonnakeskuseks on Viljandi linn, mis paikneb maakonna keskosas. Hoolimata väikestele asustustihedusele on maakonnas kindlaks kujunenud suuremate asulate ja väikelinnade võrgustik. Sellised asulad on Võhma, Suure-Jaani,

9

Karksi-Nuia, Abja-Paluoja ja Mustla. Need teenindava eesmärgiga asulad on olnud ka ajalooliselt nende piirkondade keskusteks. (Viljandimaa 2016).

3.2 Metsad ja metsandus

Viljandi metskonna hallatavate maade üldpindala on 97124 hektarit, see koosneb 1057 katastriüksusest. Viljandimaa metskonna maad hõlmavad riigimaad Abja, Halliste, Karksi, Kolga-Jaani, Kõo, Paistu, Pärsti Saarepeedi, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viiratsi vallas. Viljandimaa metskonna metsakorralduslikult inventeeritud maade üldpindala 72463 hektarit ja metsamaa moodustab sellest 80%. Metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksuseks on terviklik metsaosa ehk metsaeraldis, mis on oma takseertunnuste poolest metsamajandusvõtete rakendamiseks kogu ulatuses piisavalt ühetaoline. Eraldised moodustavad metsakvartali. Metskonnas on kokku 2009 metsakvartalit, mis omakorda jagunevad 32016 eraldiseks (RMK Viljandimaa metskonna... 2012).

Joonis 1. Maakondade metsasus protsentides. Allikas: Keskkonnaagentuur (2016)

10

Viljandi maakonna metsasus on välja toodud tabelis nr. 1. Metsasus Viljandis on 48,9%. Metsarikkamad on Edela-ja Kirde- Viljandimaa. Puuliikidest moodustavad enamuse mänd ja kask, vähem leidub kuuske. Viljandimaa metskonna üldpindala on 65825 ha ja metsamaa moodustab sellest 87% . Viljandimaa metskonnas on levikult esikohal palumetsad (23%), pindalalt teisel kohal on soovikumetsad (21%) (Keskkonnaagentuur 2016).

Tabel 1. Maakatastris registreeritud katastriüksuste arv ja pindala (ha) seisuga 31.12.2013 Allikas: Keskkonnaagentuur 2013 (2014: 62)

Maakatastris Omandi Liik registreeritud Katastrisse kantud metsaga katastriüksused katastriüksused

Arv Pindala, Arv Pindala, Sh metsamaa ha ha Kokku 34451 33334 13161 274354 164448 Eramaa 11764 170370 92918 Munitsipaalmaa 57 397 171 Riigimaa 1340 103587 71359

Riigimetsa iseloomustamiseks on kasutatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja metsanduslike õppeasutuste metsainventuuride andmeid. Tabelid hõlmavad ligi 931 000 ha metsamaad, mis on valdav osa majandatavast riigimetsast. Erametsa näitajad põhinevad ligi 748 000 ha inventeeritud metsamaa andmetel, mis on ligi 76% maakatastris registreeritud erametsamaast. Metsamaad, mille omandivorm on endiselt selgusetu, st maakatastrisse kandmata, on ligi 272 848 ha, s.o 12% kogu metsamaast. Maakonniti on siin suured erinevused – kui omanikuta metsa kogu maakonna metsamaast on näiteks Võrumaal ja Lääne-Virumaal kuni 5%, siis HarjuSaare- ja Läänemaal jääb see vahemikku 20–35% (Keskkonnaagentuur 2013 2014).

11

Kui riigimetsi iseloomustavaid näitajaid võib tõeseks lugeda kogu ulatuses, siis erametsa näitajad annavad parema tulemuse maakonna tasandil, sest kogu Eestit iseloomustav koondrida ei tarvitse olla täiesti objektiivne. Nimelt on eri maakondade erametsi inventeeritud erinevas proportsioonis ning seega ei kajastu iga maakond Vabariigi koondnäitajas oma tegelikus kaalus. Suhteliselt rohkem on korraldatud erametsi Lääne- Põlva- Valga- ja Viljandimaal (üle 80% maakatastris olevast erametsast). Vähem on aga korraldatud Harju- ja Saaremaa metsi (alla 70% maakatastris olevast erametsast) (Keskkonnaagentuur 2013 2014).

3.3 Sotsiaalmajanduslik ja administratiivne iseloom

Viljandimaa rahvastiku arv 1.01.2016 aasta seisuga Viljandimaal on 48672 (Viljandi maakonna rahvastikustatistika 2016). Tabelis nr. 2 on välja toodud elanike arv Viljandi maakonnas.

12

Tabel 2. Elanike arv Viljandi maakonnas 1. Jaanuari seisuga. Allikas: (Viljandi maakonna rahvastikustatistika 2016)

Omavalitsus 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Abja 2495 2429 2345 2297 2232 2198 Halliste 1685 1622 1573 1567 1532 1506

Karksi 3781 3693 3608 3507 3447 3400

Kolga-Jaani 1571 1532 1504 1480 1460 1457

Kõo 1159 1154 1142 1131 1101 1057

Kõpu 750 726 703 680 666 643

Paistu 1530 1507 1471 X X X Pärsti 3635 3528 3493 X X X Saarepeedi 1236 1245 1251 X X X Suure-Jaani 5851 5733 5657 5541 5402 5334

Viljandi linn 19145 19107 18873 18492 18257 18112 Mõisaküla 946 914 899 864 838 807

Võhma 1538 1487 1450 1391 1373 1364

Tarvastu 3922 3836 3723 3583 3473 3398

Viiratsi 3655 3587 3536 X X X

Viljandi vald 9563 9429 9396 Kokku 52899 52100 51228 50096 49210 48672

Viljandimaal on kaksteist omavalitsusüksust, millest kolm (Võhma, Viljandi ja Mõisaküla) on linnad. Kohalike valimiste järel 6. Novembril 2013 moodustati Viljandi vald. Viljandi vald koosneb Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallast, seetõttu ka 13

kaovad osad numbrid tabelist. Maakonnakeskuseks on Viljandi linn, mis paikneb maakonna keskosas. Hoolimata väikestele asustustihedusele on maakonnas kindlaks kujunenud suuremate asulate ja väikelinnade võrgustik. Sellised asulad on Võhma, Suure-Jaani, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja ja Mustla. Need teenindava eesmärgiga asulad on olnud ka ajalooliselt nende piirkondade keskusteks (Viljandimaa 2016).

Viljandi linn Viljandimaa ainukese tõmbekeskusena pole võimalik, sest maakonnas on piirkondi, kust Viljandisse pooletunnise autosõiduga ei jõua. Kui ta peab lootma ühistranspordile, siis kitseneb ala, kust on võimalik 30 minutiga Viljandi linna jõuda. Regionaalminister esitas 20. septembril 2013. aastal omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu avalikule konsultatsioonile. Viljandimaa tõmbekeskustena nähakse selles Viljandi linna, Karksi-Nuia ja Suure-Jaani vallasisest linna. (Servinski, Kivilaid 2013)

Viljandi maakonna rahvaarv hakkas vähenema alates möödunud sajandi seitsmekümnendate keskpaigast ja on kiires languses üheksakümnendate esimesest poolest. Viljandi linna rahvaarv on vähenenud alates 1990-ndate esimesest poolest. Kui käsitleda Viljandi maakonna rahvaarvu langust probleemina, siis pole seda suudetud lahendada. Nii maakonna kui ka linna arengu kavandamisel on mõistlik läbi mõelda, mida saab probleemi juures muuta ja palju on selles paratamatust. Rahvaarv väheneb mõlemas ilmselt vältimatult, aga selle vähenemise kiirust peaks kindlasti üritama pidurdada. (Kerner et al. 2012)

3.4 Maakonna ettevõtlus ja majandus

Viljandi maakonna majandussüsteemile annab ilmet balansseeriv seis teenindusliku ja töötleva sektori vahel ning enamus ettevõtlusest on põllumajanduslikku ja metsanduslikku laadi. Tabelis 3 on näha Viljandimaa majanduslik ülevaade.

14

Tabel 3. Viljandi majanduslik ülevaade Allikas: Statistikaamet (2014)

Viljandi Eesti Osatähtsus maakond Eestis % Ettevõtted, 2013 3524 112760 3,1 Eksportijad, 2013 257 14364 1,6 SKP jooksevhindades, 2012, miljonit eurot 422,6 17 2,4 415,10 Tööstustoodang jooksevhindades, 2012, 309,9 10415 3 miljonit eurot Metsaraiepindala raiedokumentide alusel, 13220 142021 9,3 2012, ha Metsa uuendamine, 2012, ha 834 11504 7,2

Puidu-, paberi- ja mööblitööstus on Viljandimaa suurim. Valdkonna suuremad ettevõtted on Viljandi Aken ja Uks AS, Viiratsi Saeveski AS, Eesti Höövelliist OÜ, Delux OÜ, Bed Factory Sweden OÜ ja Combimill OÜ (Viljandimaa 2016).

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala moodustas 2014. aastal 3% Eesti SKP lisandväärtusest. Suurim osatähtsus oli sektoril Jõgevamaal (22%). Sektori osatähtsus pole viimastel aastatel vähenenud Eesti lõunapiiril Valga-, Võru- ja Viljandimaal, ega ka Lääne-Virumaal ja saartel (Müürsepp 2015)

15

4. MATERJAL JA METOODIKA

Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Otsingumootoris tulemuste saamiseks lisati juriidilise isiku otsingusse kõik Viljandimaal olevad omavalitsused. Otsingu eesmärk oli leida valla omandis olevad maatulundusmaad ja üldkasutatav maa. Teiste sihtostarvetega maad jäeti välja. Saadud tulemused kanti Exceli keskkonda, koos vajalike andmetega. Täpsema uurimise all olid inventeerimis andmetega maad, seetõttu tuli paralleelselt kasutada ka Keskkonnateabe Keskus metsaregistri avalikku veebiteenust. Selgitamaks välja, kas kinnisturaamatust välja otsitud munitsipaalmaadel leidub inveteerimisandmeid, kasutati Metsaregistri otsingutel vastava maa katastritunnust.

Tulemused jagati Exceli tabelis kaheks: 1) Metsaga üksused; 2) Muud üksused. Metsaga üksustesse lisati kinnistud, mis vastavad Metsaseaduse § 3. Mets ja metsamaa definitsioonile (Metsaseadus 2006: 1): 1) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. 2) Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Muude üksuste tabelisse lisati vastavalt Metsaseadusele mittevastavad metsaalad, sealhulgas näiteks pargid, kalmistud ja haljasalad. Lisaks kinnistu andmebaaside otsingutele võeti ühendust kõigi Viljandimaa omavalitsustega, kontrollides saadud tulemusi omavalitsuses oleva informatsiooniga.

16

5. TULEMUSED

5.1 Metsaga üksused

Tulemustes esitatakse info üksuste kohta mida kogus autor ning mida kohalikud omavalitsused avaldasid. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Teatud juhtudel tekkis ebakõlasid ning maakasutusspetsialisti antud info põhjal tehti kogutud allikates parandused. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 35, millel asub metsamaa, nendest üheksal kinnistul on olemas kehtivad inventeerimisandmed. Kokku on metsamaad 122,87 ha. Tabelis 4 on näha kinnistud, millel on olemas kehtivad inventeerimisandmed.

17

Tabel 4. Inveteerimisandmetega üksused Omavalitsusüks Sihtotstarve Aadress Pindala, Metsamaa us ha ,ha Kõo vald Maatulundusm Viljandimaa, Kõo vald, 29.63 26,05 aa Loopre küla, Kõo Abja-Paluoja Üldkasutatav Viljandi maakond, Abja 13,72 12,55 linn maa 100% vald, Abja-Paluoja linn, Kadrimäe Tarvastu vald Maatulundusm Viljandimaa, Tarvastu 2,1 1,7 aa 100% vald, Vilimeeste küla, Raasilla Tarvastu vald Maatulundusm Viljandi maakond, 4,44 1,88 aa 100% Tarvastu vald, Vilimeeste küla, Ralli Tarvastu vald Maatulundusm Viljandi maakond, 10,36 8,34 aa 100% Tarvastu vald, Väluste Karksi-nuia vald Üldkasutatav Viljandimaa,küla, Koolimetsa Karksi 12,6455 12,64 maa 100% vald, Karksi-Nuia linn, Kalda tn 8 Kolga-Jaani Maatulundusm Viljandimaa, Kolga-Jaani 7,04 5,78 vald aa vald, Kaavere küla, Kraaviääre

Kolga-Jaani Maatulundusm Viljandimaa, Kolga-Jaani 3,03 3,03 vald aa vald, Kaavere küla, Rähni Kolga-Jaani Maatulundusm Viljandimaa, Kolga-Jaani 7,75 4,99 vald aa 100% vald, Kaavere küla, Koolimaa Kolga-Jaani Maatulundusm Viljandimaa, Kolga-Jaani 5,49 5,2 vald aa vald, Eesnurga küla, Metsamaa

Kõo vallas oleva 26,05 ha suuruse metsatükiga kinnistu kannab maatulunduslikku eesmärki. Tabelis 5 on näha Kõo valla metsakinnistu takseerandmeid.

18

Tabel 5. Kõo valla metsakinnistu takseerandmed Allikas: Metsaregister (2016)

Puistu keskmine Eraldis Liik % vanus Puistu keskmine kõrgus 2 KU 80 80 24 HB 10 75 26 KS 10 75 23 3 LV 95 7 5 KU 5 25 5 4 KU 80 75 26 HB 10 50 20 HB 6 75 26 KS 4 70 24 5 KS 94 55 19 HB 6 55 21 6 LV 100 15 9 7 KU 96 80 25 KS 4 70 22 9 KS 70 50 19 KS 15 70 24 HB 10 70 25 HB 5 50 20 10 LV 85 15 8 JA 10 20 9 KS 5 15 8 12 LV 45 10 5 JA 20 10 4 HB 20 10 6 SA 10 10 4 KS 5 10 5 14 KS 60 40 18 KS 30 70 22 HB 6 50 20 LV 4 40 18

Kinnistul asub 14 eraldist, mille kasvukohatüüpideks on sinilille, angervaksa ja naadi. Peamisteks puuliikideks on kuusk, kask ja hall lepp.

19

Abja vallas asuv 12,55 ha suuruse metsaalaga kinnistu kannab üldkasutatava maa eesmärki. Kinnistul asub 21 eraldist. Peamised kasvukohatüübid on jänesekapsa, jänesekapsa-kõdusoo ja madalsoo. Põhilised puuliigid on kuusk, mänd ja kask (vt. lisa 1) Tarvastu vallast leiti 3 üksust: Raasilla, Ralli ja Koolimetsa. Raasilla on 1,7 ha suuruse metsaalaga maatulundusliku eesmärgiga kinnistu. Eraldisi on kinnistul 3 ning peamisteks kasvukohatüüpideks on jänesekapsa ning naadi. Peamisteks puuliikideks on mänd ja hall lepp (vt. lisa 2). Ralli on 1,88 ha suurune metsamaa ning on maatulunduslik maa-ala. Eraldisi on kinnistul 2. Peamine kasvukohatüüp on sinilille. Peamisteks puuliikideks on mänd, hall lepp ja kask (vt. lisa 3). Koolimetsa on 8,34 ha suuruse metsaalaga kinnistu ning kannab maatulunduslikku eesmärki. Eraldisi on 11 ning peamised kasvukohatüübid on jänesekapsa ja naadi. Peamisteks puuliikideks on hall lepp, kuusk ja haab (vt. lisa 4).

Karksi-Nuia linnas asetsev Kalda tn 8 on tuntud ka nime all Karksi ürgorg. Kinnistu kannab üldkasutatava maa eesmärki. Kinnistul on korraldanud takseerandmed RMK, kuid edaspidine info on puudulik.

Kolga- Jaani Valla kinnistutelt leiti 4 üksust: Kraaviääre, Rähni, Koolimaa, Metsamaa. Kraaviääre on 5,78 ha metsamaaga kinnistu mis on maatulundusliku eesmärgiga. Eraldisi on 3 ning peamiseks kasvukohatüübiks on angervaksa. Peamine puuliik on hall lepp (vt. tabel 6)

Tabel 6. Kraaviääre metsakinnistu takseerandmed Allikas: Metsaregister (2016)

Puistu keskmine Eraldis Liik % vanus Puistu keskmine kõrgus 1 HB 80 5 2 SA 20 5 1,5 3 LV 100 15 8

20

Kinnistu on tulnud valla omandisse eraisiku vara pärimise kaudu. Algsed pärijad loobusid ning edaspidi ilmselt võõrandatakse enampakkumisel. Rähni on 3,03 ha metsamaaga kinnistu, mis on maatulundusliku eesmärgiga maa-ala. Eraldisi on kaks ning kasvukohatüübiks on naadi. Peamiseks puuliigiks on hall lepp ja haab.

Tabel 7. Rähni metsakinnistu takseerandmed Allikas: Metsaregister (2016)

Puistu keskmine Eraldis Liik % vanus Puistu keskmine kõrgus 2 LV 40 50 22 HB 30 75 27 KS 30 75 27

Rähni kinnistu on samuti tulnud valla omandisse eraisiku vara pärimise kaudu, sest pärijad loobusid ning edaspidine otsus on kinnistu võõrandada enampakkumisel. Metsamaa nimelisel kinnistul on kasvavat metsa 5,20 ha. Kinnistu on maatulundusliku eesmärgiga ning moodustab endas 7 eraldist (vt. Lisa 5). Peamisteks kasvukohatüüpideks on naadi, angervaksa ja jänesekapsa-kõdusoo. Peamised puuliigid on kask, hall lepp, haab, kuusk. Tegemist on maareformi käigus valla munitsipaalomandisse antud 1940 a. natsionaliseeritud maaga mis on valla kasutuses. Koolimaa üksus on 4,99 ha metsamaaga maatulundusliku eesmärgiga maa-ala. Eraldisi on 8 ning peamisteks kasvukohatüüpideks on jänesekapsa-kõdusoo ja naadi. (vt. Lisa 6). Peamisteks peapuuliikideks on kask, kuusk ja hall lepp. Tegemist on samuti maareformi käigus valla munitsipaalomandisse antud 1940 a. natsionaliseeritud maaga, mis on valla kasutuses.

21

Joonis 2. Ortofoto uuritava Suure-Jaani valla Vastsemõisa tee 3. Allikas: Metsaregister 2016

Ülejäänud kinnistud, mis on jaotatud metsaga üksuste osasse, on inveteerimisandmeteta. Peamiselt on tegu väikeste metsamaa tükkidega või võsaga oja või kraavi ääres, mis asuvad üldkasutatav maa-alal. Sellisel kujul on näiteks Suure-Jaani valla Vastsemõisa küla üldkasutatav maa-ala (joonis 2), kus metsamaad on 0,08 ha, mis on võsa oja ääres ning ülejäänud osa kinnistust on laste mänguväljak. Kõpu vallal ning Halliste vallal puudub valla omandis olev metsamaa.

5.2 Muud üksused

Muude üksuste alla kuuluvad haljasalad, pargid ja kalmistuid. Omavalitsuste omandisse kuulub Viljandimaal 56 üksust ning on registreeritud 350,29 ha metsamaad. Tabelis 5.

22

on näha Võhma linnavalitsusel olevat nelja üldkasutava maa sihtotstarbega katastriüksust, kus kasvab ka mets.

Tabel 8. Võhma linna omandis olevad katastriüksused Aadress Pindala, ha Metsamaa, ha Viljandimaa, Võhma linn, Tartu 2,063 0,06 tn 7 Viljandi maakond, Võhma linn, 7,3656 7,3656 Tervisepark Viljandi maakond, Võhma linn, 1,2 1,2 Raba tn 1 Viljandi maakond, Võhma linn, 4,7 4,7 Tartu tn 10

Tabelis olev kinnistu nimega Tervisepark pole veel pargiks kujundatud. Võhma linnal pole kõlvikulist koosseisu määratud, aga puittaimestik nendel maaüksustel võiks olla osaliselt metsa tähenduses. Maaüksused on taodeldud munitsipaalomandisse haljasalade maana.

Suure-Jaani vallas on 19 kinnistut mis on üldkasutatavad maa-alad. Enamjaolt on tegemist parkmetsadega. Suure-Jaani vallas Jälevere külas asuv Kruusamäe osteti kunagi omanikult, kuid tegelikult seda ei ole karjäärina kasutatud ning seal kasvab 1,56 hektarilisel alal mets. Nuutre külas asuv Lendre kinnistu, mille omanik on küll kinnisturaamatus vald, kuid praktiliselt see on maha müüdud. Kinnistu saadi pärimise teel ning on see jagatud eraldi kinnistuteks, et need võõrandada. Teised kinnistud on näiteks Suure-Jaani linnas asuv Lembitu ausambaga plats, kus on parkmets, Navesti mõisa parkmets, Lõhavere mõisa parkmets, Ülde küla detailplaneeringuga puhkeala, kus on ka veidi metsamaad.

Tarvastu vallast leidi üldkasutatava maana Tinnikuru küla kalmistu, kus leiti peal 10,55 ha metsamaad ja Sooviku küla Ordulinnuse kinnistu, kus kasvas peal 7,83 ha ulatuses metsa.

23

6. ARUTELU

2015. aastal teostati kinnisturaamatus otsingud, mille käigus selgitati Viljandimaa kohaliku omavalitsuste omandis olevad metsaalad. Kokku leiti 36 metsaga üksust ning 70 muud üksust. Tulemused on välja toodud lisades.

Kui analüüsida metsamaid millel, olid kehtivad inventeerimisandmed, siis Kõo valla omandis oleval metsamaal on tänase seisuga tehtud lageraie. Kasvukoha ning liigilise koosseisu poolest oli metsal majandusmetsana sobilik. Fookus võiks seetõttu ka pigem olla tööstuse varustamisel. Edaspidise seisuga on kinnistu võõrandatud enampakkumisel. Abja valla kinnistul olev liigiline koosseis on okaspuude ning lehtpuude poolest protsentuaalselt võrdne. Majandusmetsa kohta on lehtpuude osakaal liiga suur. Tuleviku perspektiiv oleks pigem arendada turismi. Tarvastu valla Raasilla kinnistul kasvava metsa kasvukohatüüp on sobilik pigem kasele ja kuusele, seetõttu oleks majanduslikul eesmärgil mõistlik kasvatada eelpool nimetatud puid. Kui hinnata järgneva kolme Tarvastu vallal olevaid metsamaid, siis suurem liigiline osakaal lehtpuudel. Kui hinnata Kolga-Jaani vallas olevat Rähni metsakinnistut siis naadi kasvukohatüübi poolest võiks kasvada seal enamuses kask ja järgneb sellele kuusk, ning majandusliku eesmärgiga on lehtpuude osakaal liiga suur. Kohaliku omavalitsuse sõnul, plaanitakse edaspidiselt võõrandada kinnistu enampakkumisel. Metsamaa metsakinnistul on kolm kasvukohatüüpi ning arvestades jänesekapsa-kõdusood, siis võiks kasvada seal ka kuusk, kuid tugev enamus on lehtpuud ning ka teistel eraldistel on tugev ülekaal lehtpuudel. Sama olukord valitseb ka Koolimaa metsakinnistul. Mõlemad metsamaad jäävad ka edaspidi valla kasutusse ning pole plaani võõrandada.

Valdav osa omavalitsuste metsamaad on tulnud valla omandisse eraisiku vara pärimise kaudu, mis on edaspidises järgus võõrandatud või plaanitakse seda. Teised kinnistud on valla omandisse sattunud maareformi kaudu. Kuna kõik omavalitsused polnud 24

ühtemoodi avatud või üldse vastust andma, polnud võimalik analüüsida kõiki omavalitsuste metsamaid. Paljud metsamaad on samuti tänaseks hetkeks võõrandatud enampakkumisel. Kuna munitsipaalmaa tekib hetkest, mil registreeritakse maa ära maakatastris, seega ei pea omavalitsus kõiki maid kandma kinnisturegistrisse. Kinnistusse peab kandma siis, kui on vaja katastriüksus võõrandada või seda koormata asjaõigusega, see tähendab mingi kitsendus maale. Seega on munitsipaalomandis olevate metsamaadega seis keeruline, see tähendab lähtudes seadusandlusest peaks kinnistuid olema registreeritud rohkem, selle asemel on kinnistutest tekkinud teistsugused eesmärgid. Vastavalt Metsaseadusele kui ka kõik muud alad asuvad peamiselt kohalike omavalitsuste keskuste läheduses või keskustes endis. Seetõttu on paljud üksused moodustatud üldkasutatavaks maaks. Kõige ilmelisem näide tuleb Viljandi linnavalitsuse omandis oleva Viljandi järve ümbruses olev metsamaa, mis kannab kohalike inimeste silmis pigem rekreatsiooni sihtotstarvet. Sihtasutus Eesti Terviseraja poolt rajatud terviserajad on Viljandi linna elanike poolt armastatud füüsilise ja emotsionaalse kogemuse saamise paik. Inveteerimisandmetega metsamaad omavad 12 Viljandimaa omavalitsusest 5. Ülejäänud metsaga üksused asetsevad kinnistul väikeste, peamiselt alla hektari suuruste tükikestena.

Kui võrrelda saadud tulemusi muu kirjandusega, siis ka eespool väljatoodud artiklites on rõhutatud uurimissuuna aktuaalsuse vähesust ning peamiselt on Eesti puhul uuritud kõige rohkem Harjumaad. Võib ka järeldada, et urbaniseerumine on tänase seisuga järjest suurenev ning ka seetõttu saavad linnalähedased rohealad tulevikus endale uue tähenduse. Lisaks tuleks arvestada, et kiiresti linnastunud suurriikidel on linnametsandusega suurem kogemustepagas kui Eestil.

Saadud tulemusi toetab ka Heiki Hepneri artikkel (2013), kus väidetakse, et 90% kohalike omavalitsuste omandis olevast metsamaast on rekreatsiooni eesmärke täitev sotsiaalmaa. Lisaks toetab artikkel ka andmete vähesust, ning väidetakse, et suur osa

25

metsamaast ei ole täna metsaregistris, ega jõua sinna ka tõenäoliselt tulevikus, kui ei muudeta selles osas seadusandlust

KOKKUVÕTE

Eestis omavalitsuste omandis olev metsamaa on võrreldes riigimetsa ja erametsaga väike osa kogu metsamaast, seda enam mõjutab see nende majandamist ning otstarvet.

Antud töö käsitles Viljandimaa omavalitsuste omandis olevaid metsamaid. 12 omavalitsusüksustelt otsiti vastavalt kriteeriumitele metsamaid. Esimene kriteerium ning samas ka esimene otsingurühma moodustas metsaga üksused mis vastavad metsa definitsioonile. Teiseks otsingurühmaks moodustasid pargid, haljasalad ja kalmistud. Saadud tulemused lisati MS Exceli keskkonda, kus toimus edasine töötlemine. Toetudes töödeldud andmetele vastati järgnevalt käsitlevatele küsimustele.

Lõputöö eesmärgiks oli saada ülevaadet Viljandimaal omavalitsuste omandis olevate metsamaadest. Täpsemalt uuriti neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte.

Töö tulemusena selgus, et inveteerimisandmetega metsamaad on arvatust vähem ning täielikku ülevaadet oli saada keeruline. Lisaks on paljud omavalitsused loobunud metsaaladest ning teised on käsitlenud metsasid üldkasutatava maana ning majandusliku metsa seega kannavad paljud kinnistud rekreatiivset eesmärki, andes kohalikele inimestele võimaluse arendada tervisesporti, turismi ning samas ka puhata argirutiinist. Peamiselt kohalikele omavalitsustele antud maaüksused on väikse territooriumiga, kuid moodustab peamise osa kohalikele omavalitsustele antud metsamaadest.

26

MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Summary

We have a thorough overview of state and private forests, but forest lands owned by local governments have stayed largely overlooked. Although according to "Aastaraamat Mets 2014" (2016) Estonian local governments have ownership of 2474 ha of forest land, which is insignificant compared to the total forest area of Estonia, many forests surrounding urban areas carry huge importance. There is little information available about how Estonian local governments manage their lands.

The aim of this thesis is to provide an overview of the forest lands owned by the local governments of Viljandi County. The data was collected via the e-land register of the Centre of Registers and Information Systems. The search engine query was modified by adding all local governments of Viljandi County in the legal person search field. The aim of the search was to find all profit yielding and common lands owned by the rural municipality. The results, alongside with relevant data, were transferred to MS Excel. The study focussed on lands with accompanying inventory data, which is why the public forest registry web service of the Centre of Forest Protection and Silviculture had to be used in parallel. To ascertain whether the municipal lands found on the land registry had accompanying inventory data, the cadastral register numbers were used in the Forest Registry search. The results were divided into two sections in Excel: 1) forested properties, and 2) other properties. Properties were considered to be forested if they conformed to the definition of "Forest and forest land" established under §3 of the Forest Act.

27

There were 36 forested properties found, of which nine had valid inventory data. Total forest lands amounted to 122,87 ha. Other properties comprised of green areas, parks and graveyards. The local governments in Viljandi Country own 71 properties and have registered 350,29 ha of forest land. 5 out of 12 local governments in Viljandi Country own forest lands. Other forested plots are located on the property as small patches, primarily less than a hectare in size. According to the Forest Act, all other areas are located primarily in the vicinity of local government centres or inside them

The results display the information about the plots collected by the author and released by local governments. Data about the properties of many rural municipalities were poor or inadequate. The study concludes that there are less forested lands with inventory data than expected and gaining a complete overview is difficult. Furthermore, many local governments have relinquished ownership of forest lands and others have regarded forests as common land, which is why many properties serve a recreational purpose, giving the locals an opportunity to develop the fields of health and fitness and tourism, as well as provide relief from everyday routine. The plots of land owned by local governments are mainly small in size but constitute the majority of forested lands.

28

KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti statistikaamet: piirkondlik portree Eestist. ( andmed uuendatud 5.05.2015). http://www.stat.ee/ppe-viljandi-maakond (12.03.2016)

Hepner, H. (2013). Kohalik omavalitsus kui metsaomanik. Eesti Mets. Nr 3, lk 54-56

Hosmer, R.S. (1922). Impressions of European forestry. Chicago: the Lumber World Review. Reprinted In: Fortmann, L., Bruce, J.W. (Eds.), 1988, Whose Forests?: Proprietary Dimensions of Forestry. Rural Studies Series, Westview, Boulder Press, pp. 117–123.

Jürgens, A. (2015). 28 omavalitsust on reforminud vähemalt 99 protsenti maast. https://www.maaamet.ee/index.php?page_id=1&lang_id=1&news_id=1236&no_cache=145986 9469 (17.03.2016)

Kerner, R., Krusell, S., Servinski, M., Soiela, M., Heinlo, A. (2012) Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2012. Ofset OÜ. Tallinn. 96lk https://www.stat.ee/57663

Keskkonnaagentuur. (2014). Aastaraamat Mets 2013. Tartu: Paar. 243 lk http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Mets_2013.pdf

Keskkonnaagentuur. (2016). Aastaraamat Mets 2014. Tartu: Paar. 242 lk http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/aastaraamat_mets_2014_loplik.pdf

Konijnendijk, C.C. (2003). Urban Forestry in Europe: A Comparative Study of Concepts, Policies and Planning for Forest Conservation, Management and Development in and Around Major European Cities. Forest Policy and Economics. Nr 5, 173-18

29

Mattila, O., Häyrinen, L., Tervo, M., Toppinen, A., Berghäll, S., (2015). Challenges of municipal greening and multifunctional forest management: The case of Finland. Urban forestry and urban greening, 14, 982-990.

Meikar, T. (2001). Linnametsad ja linnametsandus Eestis. Tartu: Eesti Põllumajandusülikool lk 17-30

Metsaseadus (2006). Riigi Teataja I ,30, 232. https://www.riigiteataja.ee/akt/MS (15.03.2016).

Mikli, A. (2010). Ülevaade valdade ja linnade maast. Kuidas omavalitsuste maaomand on kujunenud ja arenenud? /Koost. I. Tõnisson., T. Mölder., E. Vako. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, lk 2-4

Müürsepp, R. (2015). Maakondade majandusstruktuur on muutumas. Statistikaameti pressiteade nr 136. https://www.stat.ee/273641

Sander, H. (1987). Tallinna maakasutuse struktuur. Preprint TBA-7, Tallinn

Sander, H. (2001). Linnametsandus Eestis kui uurimisobjekt. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised XVI. Tartu, 7-15

Servinski, M., Kivilaid, M. (2013). Tõmbekeskuste Eesti Viljandimaa näitel. Eesti piirkondlik areng 2013. Tallinn. 31-58

Servinski, M., Kivilaid, M., Tischler, G., Kase, K., Kallas, T., Karjus, A., Pihlak, T. (2014). Viljandimaa – arenev päris Eesti. Olukord ja strateegilised eesmärgid . Tallinn. lk 4-6

Viljandi maakonna rahvastikustatistika. http://viljandi.maavalitsus.ee/rahvastiku-statistika (20.02.2016) 30

Viljandimaa. Ürgses Rütmis. http://www.viljandimaa.ee/ (13.01.2016).

WRI. (2001). Earthtrends: The Environmental Informational portal. World Resources Institute, Washington, DC. Available from: http:yyearthtrends.wri.org.

Ortofoto. (andmed uuendatud 03.02.2010). - Metsaressursi arvestuse riiklik register. [WWW http://register.metsad.ee/avalik/info_ky.php?ky=87001:002:0162)

RMK Viljandimaa metskonna metsa majandamise kava 2022. 2012.

Üldised takseerandmed. (andmed uuendatud 11.11.2011). - Metsaressursi arvestuse riiklik register. [WWW] http://register.metsad.ee/avalik/info_ky.php?ky=10501:001:0104

31

LISAD

32

Lisa 1. Abja valla metsakinnistu takseerandmed

Eraldis Liik % Puistu keskmine vanus Puistu keskmine kõrgus 1 LV 100 60 21 2 LM 70 70 21 KU 15 80 21 MA 10 90 22 KS 5 65 19 3 MA 80 100 24 KU 20 80 23 4 KS 40 75 23 MA 30 100 25 KU 30 80 23 5 KU 35 100 27 HB 30 75 27 MA 30 100 26 PN 5 75 25 6 KS 90 70 19 KU 8 70 17 MA 2 80 20 8 KS 95 40 9 MA 5 70 12 9 KS 65 60 17 MA 35 75 19 10 MA 100 70 19 11 MA 55 90 23 KU 30 80 22 KS 10 70 21 HB 4 70 24 LM 1 70 21 12 KU 80 100 26 MA 20 100 25 13 KS 100 75 18 14 KU 65 65 18

33

Lisa 1. järg

MA 20 65 19 KS 15 65 19 16 KU 40 65 19 MA 30 80 21 KS 30 60 19 17 MA 100 80 17 18 MA 95 90 23 KU 5 80 22 19 KU 45 80 23 MA 35 90 23 KS 15 75 21 HB 5 60 23 20 KS 75 75 23 KU 20 75 23 HB 4 70 24 MA 1 80 23 21 KS 65 75 25 MA 30 100 26 HB 3 75 26 KU 1 100 27 LM 1 75 24

34

Lisa 2. Tarvastu valla, Raasilla metsakinnistu takseerandmed

Puistu Eraldis Liik % keskmine vanus Puistu keskmine kõrgus 7 MA 100 21 5 KS 0 21 5 8 LV 100 15 8 RE 0 15 8 KU 0 15 8 9 MA 100 21 7

35

Lisa 3. Tarvastu valla, Ralli metsakinnistu takseerandmed

Puistu Eraldis Liik % keskmine vanus Puistu keskmine kõrgus 1 LV 70 25 12 RE 10 25 12 KS 10 25 12 MA 10 25 10 2 MA 80 25 10 LV 15 25 10 KS 5 25 12

36

Lisa 4. Tarvastu valla, Koolimetsa metsakinnistu takseerandmed

Puistu Eraldis Liik % keskmine vanus Puistu keskmine kõrgus 1 LV 85 15 11 HB 5 15 11 RE 5 15 11 KS 5 15 11 2 KS 70 15 11 LV 10 15 11 RE 10 15 11 HB 10 15 11 3 KU 60 50 19 KU 30 90 25 HB 5 40 23 LV 5 40 18 4 KU 80 90 28 KU 10 50 22 KS 10 90 28 5 LV 100 10 7 6 LV 70 40 18 KU 20 40 15 KS 5 60 25 KU 5 90 26 7 KU 90 40 17 LV 5 40 17 KS 5 40 17 8 LV 40 45 17 KU 40 45 23 HB 15 45 26 KS 5 45 25 9 LV 100 45 17 10 LV 100 10 7

37

Lisa 5. Kolga-Jaani valla, Metsamaa metsakinnistu takseerandmed

Puistu Eraldis Liik % keskmine vanus Puistu keskmine kõrgus 1 KS 40 80 30 LV 20 70 24 HB 15 80 32 KU 10 100 30 KU 10 80 24 LM 3 70 23 MA 2 80 27 2 LV 100 25 17 3 LV 90 20 12 RE 5 20 12 HB 5 20 15 4 HB 40 20 15 KS 20 20 14 LM 5 20 13 5 KS 35 80 27 KS 35 55 24 KU 10 100 29 LM 10 80 26 MA 5 80 27 RE 5 80 24 6 KS 30 80 29 HB 25 80 31 KS 20 60 23 KU 10 100 31 LM 10 50 21 LV 5 60 24 7 KS 85 60 22 KU 15 80 23

38

Lisa 6. Kolga-Jaani valla, Koolimaa metsakinnistu takseerandmed

Puistu keskmine Eraldis Liik % vanus Puistu keskmine kõrgus 1 KS 40 80 30 LV 20 70 24 HB 15 80 32 KU 10 100 30 KU 10 80 24 LM 3 70 23 MA 2 80 27 2 LV 100 25 17 3 LV 90 20 12 RE 5 20 12 HB 5 20 15 4 HB 40 20 15 LV 35 20 12 KS 20 20 14 LM 5 20 13 5 KS 35 80 27 KU 10 100 29 LM 10 80 26 MA 5 80 27 RE 5 80 24 6 KS 30 80 29 HB 25 80 31 KS 20 60 23 KU 10 100 31 LM 10 50 21 LV 5 60 24 7 KS 85 60 22 KU 15 80 23

39

Lisa 7. Metsaga üksused

Jrk. Nr Sihtotstarve Aadress Pindala, m² Metsamaa, ha Viljandimaa, Maatulundusmaa Viljandi linn, 37240 1,4681 1 Pikasilla Viljandimaa, Kõo vald, Maatulundusmaa 296300 26 05 Loopre küla, Kõo 2 Viljandi maakond, Abja Üldkasutatav maa vald, Abja- 137200 12.55 100% Paluoja linn, Kadrimäe 3 Viljandimaa, Üldkasutatav maa Abja vald, 125900 1,01 100% Põlde küla, Juusta 4

Viljandi maakond, Suure-Jaani Üldkasutatav maa vald, 124600 0,08 100% Vastemõisa küla, Vastemõisa tee 3 5

Viljandi maakond, Maatulundusmaa Tarvastu vald, 34639 0,54 100% Anikatsi küla, Kärstna hooldekodu 6

40

Lisa 7. järg

Viljandimaa, Tarvastu vald, Elamumaa 15959 0,74 Vilimeeste küla, Sarapuu 7 Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Tarvastu vald, 148000 3,79 100% Kivilõppe küla, Poldri puhkeala 8 Viljandi maakond, Jäätmehoidla maa Tarvastu vald, 3,22 0,35 100% Porsa küla, Puhastusjaama 9 Viljandimaa, Maatulundusmaa Tarvastu vald, 21000 1,7 100% Vilimeeste küla, Raasilla 10 Viljandi maakond, Maatulundusmaa Tarvastu vald, 44400 1,88 100% Vilimeeste küla, Ralli 11 Viljandi maakond, Ühiskondlike Tarvastu vald, 16746 0,61 ehitiste maa 100% Soe küla, Soe tn 8 12 Viljandi maakond, Maatulundusmaa Tarvastu vald, 103600 8,34 100% Väluste küla, Koolimetsa 13

41

Lisa 7. järg

Viljandimaa, Karksi vald, Üldkasutatav maa Karksi-Nuia 2973 3,11 100% linn, Piiri puhkeala 14 Viljandimaa, Karksi vald, Üldkasutatav maa Karksi-Nuia 51829 5,18 100% linn, Võidu tn 13 15 Viljandimaa, Karksi vald, Üldkasutatav maa Polli küla, 2,53 1,45 100% Karksi-Nuia paisjärv 16 Viljandimaa, Karksi vald, Üldkasutatav maa Karksi-Nuia 2,55 0,16 100% linn, Karksi- Nuia paisjärv 17 Viljandimaa, Üldkasutatav maa Karksi vald, 126455 12,64 100% Karksi-Nuia linn, Kalda tn 8 18 Viljandimaa, Karksi vald, Üldkasutatav maa Polli küla, 25300 0,16 100% Karksi-Nuia paisjärv 19 Viljandimaa, Kolga-Jaani Maatulundusmaa vald, Kaavere 70400 5,78 küla, Kraaviääre 20

42

Lisa 7. järg

Viljandimaa, Kolga-Jaani Maatulundusmaa 30300 3,03 vald, Kaavere küla, Rähni 21

Viljandimaa, Kolga-Jaani Maatulundusmaa 54900 5,2 vald, Eesnurga küla, Metsamaa 22 Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 21250 0,11 100% Valma küla, Angerja 23 Viljandi maakond, Maatulundusmaa Viljandi vald, 3948 0,01 100% Matapera küla, Kutsari-Põllu 24 Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 8555 0,34 100% Pärsti küla, Pärsti Kooli 25 Viljandi maakond, Maatulundusmaa Viljandi vald, 125500 1,53 100% Vardja küla, Tuulekaera 26

43

Lisa 7. järg

Viljandi maakond, Maatulundusmaa Viljandi vald, 82400 0,5 100% Vana-Võidu küla, Jõhvika 27

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 14880 0,58 100% Saarepeedi küla, Saarepeedi park 28

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 84100 2,13 100% Peetrimõisa küla, Oja tee 14 29

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 99000 0,9 100% Raudna küla, Heimtali karjäär 30

Viljandi maakond, Maatulundusmaa Viljandi vald, 59700 0,43 100% Saarepeedi küla, Saarepeedi 31 Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 43470 0,17 100% Saarepeedi küla, Puhkuse 32 44

Lisa 7. järg

Viljandi maakond, Maatulundusmaa Viljandi vald, 118000 10,15 100% Saarepeedi küla, Loode 33

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 17123 1,65 100% Saarepeedi küla, Naanu linnusemägi 34 Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 34426 3,42 100% Peetrimõisa küla, Oja tee 35 10a

45

Lisa 8. Muud üksused

Sihtotstarve Aadress Pindala m² Metsamaa ha Jrk nr

Viljandimaa, Maatulundusmaa Võhma linn, 20630,00 0,06 100% Tartu tn 7 1

Viljandi Üldkasutatav maakond, 73656 m2 7,36 maa 100% Võhma linn, Tervisepark 2

Viljandi Üldkasutatav maakond, 24950 2,4 maa 100% Võhma linn, Pärna tn 2 3

Viljandi Üldkasutatav maakond, 12970 1,2 maa 100% Võhma linn, Raba tn 1 4

Viljandi Üldkasutatav maakond, 47100 4,7 maa 100% Võhma linn, Tartu tn 10 5

46

Lisa 8. järg

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 11742 11,74 100% Viljandi linn, Hiie pst 1 6

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi linn, 1912 0,19 100% Hiie pst 5 // Hiie kalmistu

7

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 210441 21,44 100% Viljandi linn, Närska 8

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 199657 19,96 100% Viljandi linn, Järveotsa 9

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Viljandi linn, 3789 0,37 100% Musta tee 13 10

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Viljandi linn, 191598 19,15 100% Vikerkaare tn 2 11

47

Lisa 8. järg

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Viljandi linn, 8622 0,86 100% Vana-Vaksali tn 2 12

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 88189 8,81 100% Viljandi linn, Kullamäe tn 14 13

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Viljandi linn, 3004 0,3 100% Tallinna tn 76 14

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Viljandi linn, 122534 12,25 100% Valuoja org 15

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Viljandi linn, 29121 2,91 100% Kanepi tn 21 16

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 1811 0,18 100% Viljandi linn, Uus tn 9a 17 Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 428460 42,84 100% Viljandi linn, Lossi 18 48

Lisa 8. järg

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 257857 25,78 100% Viljandi linn, Viiratsi 19 Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 159527 15,95 100% Viljandi linn, Orika 20

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 1862 0,18 100% Viljandi linn, Hiie pst 14 21

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 8193 0,81 100% Viljandi linn, Huntaugu tn 4 22

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 1095 0,10 100% Viljandi linn, Hiie pst 2 23

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 1600 0,16 100% Viljandi linn, Talli tn 9 24

49

Lisa 8. järg

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 92137 9,21 100% Viljandi linn, Hiie pst 7 25

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 2402 0,24 100% Viljandi linn, Sõbrapark 26

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 34426 0,34 100% Peetrimõisa küla, Oja tee 10a

27

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Viljandi linn, 3789 0,37 100% Musta tee 13 28

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Viljandi linn, 127438 12,74 100% Uueveski org 29

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, 12149 1,21 100% Viljandi linn, Põltsamaa tee 1 30

50

Lisa 8. järg

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Viljandi linn, 191598 19,15 100% Vikerkaare tn 2 31

Harju maakond, Üldkasutatav maa Kiili vald, 8332 0,83 100% Mõisaküla, Mõisaküla tn 8

32

Viljandimaa, Abja vald, Üldkasutatav maa Abja-Paluoja 77000 7,70 100% linn, Abja kalmistu 33

Viljandimaa, Ühiskondlike Abja vald, 11658 1,16 ehitiste maa 100% Penuja küla, Penuja kirik

34

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Abja vald, 16291 1,63 100% Penuja küla, Penuja kalmistu

35

51

Lisa 8. järg

Viljandi maakond, Abja Üldkasutatav maa vald, Abja- 94050 9,40 100% Paluoja linn, Lastepargi

36

Viljandi maakond, Abja Üldkasutatav maa vald, Abja- 3345 0,33 100% Paluoja linn, Keskpargi

37

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Suure-Jaani 3400 0,34 100% vald, Tääksi küla, Tääksi külaplats

38

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Suure-Jaani 10633 0,27 100% vald, Sürgavere küla, Tiigi 39

52

Lisa 8. järg

Viljandimaa, Suure-Jaani Üldkasutatav maa vald, Navesti 9943 0,99 100% küla, Navesti park

40

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Suure-Jaani 3520 1,42 100% vald, Kõidama küla, puhkeala 41

Viljandimaa, Suure-Jaani vald, Üldkasutatav maa Kobruvere 6980 3,51 100% küla, Tammeveski puhkeala 42

Viljandimaa, Suure-Jaani Üldkasutatav maa vald, Kildu 13570 7,91 100% küla, Kildu põhikool

43

53

Lisa 8. järg

Viljandimaa, Suure-Jaani Üldkasutatav maa vald, Lõhavere 8510 6,5 100% küla, Lõhavere park

44

Viljandimaa, Suure-Jaani Üldkasutatav maa vald,Olustvere 7250 2,68 100% alevik, Papioru haljasala

45

Viljandimaa, Suure-Jaani Üldkasutatav maa vald, Jälevere 5520 1,56 100% küla, Jälevere kruusakarjäär

46

Viljandimaa, Suure-Jaani vald, Üldkasutatav maa Kobruvere 3860 0,9 100% küla, Kobruvere puhkeküla 47

54

Lisa 8. järg

Viljandimaa, Maatulundusmaa Suure-Jaani 118000 0,8 100% vald, Taevere küla, Kiriku 48

Viljandimaa, Maatulundusmaa Suure-Jaani 36000 3,4 100% vald, Nuutre küla, Kiriku 49

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Suure-Jaani 29000 0,62 100% vald, Ülde küla, Tiigi tn 9 50

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Suure-Jaani 26660 1,24 100% vald, Lõhavere küla, Lõhavere allee 2

51

55

Lisa 8. järg

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Suure-Jaani 13859 1,38 100% vald, Navesti küla, Navesti tee 1

52

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Suure-Jaani 8206 0,82 100% vald, Sürgavere küla, Sürgavere tee 6

53

Viljandimaa, Suure-Jaani Üldkasutatav maa vald, Suure- 6464 0,64 100% Jaani linn, Lembitu plats

54

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Suure-Jaani 17627 1,76 100% vald, Suure- Jaani linn, Ilmatari tn 7

55

56

Lisa 8. järg

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Suure-Jaani 8510 0,81 100% vald, Lõhavere küla, Lõhavere park

56

Viljandimaa, Tarvastu vald, Üldkasutatav maa Tinnikuru küla, 105500 10,55 100% Tarvastu kalmistu

57

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Tarvastu vald, 78300 7,83 100% Sooviku küla, Ordulinnuse

58

Viljandimaa, Karksi vald, Üldkasutatav maa Karksi-Nuia 51829 5,18 100% linn, Võidu tn 13

59

57

Lisa 8. järg

Viljandimaa, Karksi vald, Üldkasutatav maa Tuhalaane küla, 20500 2,05 100% Tuhalaane kalmistu

60

Viljandimaa, Karksi vald, Üldkasutatav maa Karksi-Nuia 20184 2,01 100% linn, Papi kalmistu

61

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Karksi vald, 91900 9,10 100% Karksi küla, Karksi park

62

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Karksi vald, 63200 6,32 100% Polli küla, Polli park 63

58

Lisa 8. järg

Viljandimaa, Karksi vald, Üldkasutatav maa Karksi-Nuia 28807 2,88 100% linn, Arumäe kalmistu

64

Viljandimaa, Karksi vald, Üldkasutatav maa Karksi-Nuia 20756 2,07 100% linn, Rahumäe kalmistu

65

Viljandimaa, Üldkasutatav maa Kolga-Jaani 21417 2,14 100% vald, Lalsi küla, Lalsi kalmistu 66

Viljandimaa, Kolga-Jaani Üldkasutatav maa vald, Kolga- 10340 1,03 100% Jaani alevik, Kolga-Jaani kalmistu

67

59

Lisa 8. järg

Viljandimaa, Kolga-Jaani Üldkasutatav maa vald, Kolga- 19612 1,96 100% Jaani alevik, Kolga-Jaani kalmistu

68

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 79100 7,91 100% Heimtali küla, Heimtali park

69

Viljandi maakond, Üldkasutatav maa Viljandi vald, 14878 1,48 100% Saarepeedi küla, Saarepeedi park

70

Viljandi Üldkasutatav maa maakond, Kõpu 20135 2,01 100% vald, Punaküla, Kalmistu 71

60

Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, Kristjan Kipper, (11.10.92) annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL, mille juhendaja on Priit Põllumäe, salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.1. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.2. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______allkiri Tartu, 2016

61

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele.

______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)

______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)

62