DOCSLIB.ORG

Lisa 3 Tuletõrje Veevõtukohad

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lisa 3 Tuletõrje Veevõtukohad 1 Lisa 3 Tuletõrje veevõtukohad Linn_Küla Aadressi_t Y X VVK_liik Ahimäe küla Ahimäe karjäär 6454030,9 595044,8 Järv Aidu küla Aidu järv 6456700,5 594280,7 Oja Aidu küla Saimre talu 6457040,1 595135,9 Tiik Aidu küla Aidu järve voolav oja 6457535,9 594266,7 Oja Aidu küla Animäe farmi laudad 6459382,1 595709,1 Mahuti Aidu küla Animäe farmi laudad II hoidla 6459405,8 595940,1 Tiik Auksi küla Auksi järv 6481216,2 592842,8 Järv Hendrikumõisa küla Hendriku laudakompleks 6461347,4 594353,3 Tiik Holstre küla Holstre järv 6460770,7 599235,3 Järv Holstre küla Liivi-Eliisi veehoidla 6461344,7 600065,2 Veehoidla Karula küla Karula Puit tiik 6474853 595331,5 Tiik Karula küla Karula järv 6474620,2 593586,5 Järv Karula küla Karula lihatööstus 6474814,9 594256,6 Tiik Karula küla Karula koolkodu veehoidla 6474841,9 593849,6 Veehoidla Kiini küla 6465315,89 579855,1819 Kookla küla 6476685,518 590666,3995 Kuudeküla küla Tänassilma jõe sild Kuudekülas 6474052,9 599619,1 Jõgi Loodi küla Loodi oja Karksi-Nuia teel 6461274 592932,7 Oja Loodi küla 6461687,712 590788,5414 Loodi küla Loodi mõisa paisjärv 6460100,7 593331,3 Järv Luiga küla Mõnnaste tee Ärma jõe sild 6462158,1 605204,8 Jõgi Matapera küla Raudna jõe sild Orikal 6466744,3 592239,3 Jõgi Moori küla Moori lautade tiik 6478511,5 601836,6 Tiik Mäeltküla EKSEKO pumbajaama veehoidla 6467603 596841,8 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO põrsatootmiskompleksis 6467287,8 596903,3 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO sisehoovis veehoidla 6467442,9 596817,6 Veehoidla Oiu küla Tänassilma jõgi Oiul 6474836,3 615487,1 Jõgi Paistu küla Paistu töökoja I veehoidla 6460183,9 595819,2 Veehoidla Paistu küla Paistu töökoja II veehoidla 6460248,9 595632 Veehoidla Paistu küla Kupu järv 6461357,2 595851,4 Järv Peetrimõisa küla Kaitseliidu Sakala Malev 6472633 593508,5 Veehoidla Peetrimõisa küla Mändmetsa kuivati tiik 6472743,7 595209,6 Tiik Peetrimõisa küla Väikemõisa Väikelastekodu 6472971,9 595428,5 Veehoidla Pulleritsu küla Kulli järv 6458773,9 601617 Järv Rebaste küla Tänassilma jõe sild Rebaste külas 6476851,1 609640,2 Jõgi Ruudiküla Sillaotsa lauda veehoidla 6468211,5 603231,5 Veehoidla Ruudiküla Ärma jõe sild Saarel 6469825,5 602291,1 Jõgi Saarepeedi küla Saarepeedi karjäär 6477292,5 598510,9 Järv Saarepeedi küla Saarepeedi pumbajaam 6477887,5 598150,7 Veehoidla Saarepeedi küla Oskari Lihatööstuse tiik 6478297,1 598545,5 Tiik Saarepeedi küla Kurikasaare oja 6478313,8 598911,2 Oja Saarepeedi küla AS Rootsi Mõõbel tiik 6478386,9 597598,9 Tiik Sultsi asula Paistu Põhikooli veehoidla 6456703,8 593370,3 Tiik Sultsi küla 6453756,264 593192,6525 Sultsi küla 6454031,662 592700,9401 Surva küla Tänassilma jõe sild Surval 6474200,6 606544,7 Jõgi Taari küla Parduse lauda küüni juurers 6481178,6 594507,3 Veehoidla veevotukoht 2 Turva küla 6459018,629 586486,265 Tusti küla 6478395,506 604367,9789 Tusti küla Tusti paisjärv 6474453,5 603336,6 Järv Tusti küla Tiik Tusti-Puujala teeristis 6478380,8 604380,7 Tiik Tänassilma küla Kalmetu Põhikool 6473805,1 607434,4 Mahuti Tänassilma küla Teetruup Tartu mnt-l Tänassilma ojal 6474495,5 608827,7 Oja Uusna küla Uusna laudakompleksi juures 6472844,2 602005,7 Tiik Uusna küla Uusna remonditöökoda 6473425,3 602007,8 Veehoidla Valma küla Teetruup Valma-Väluste mnt-l 6468357 613307,5 Oja Valma küla Vahemetsa tiik 6469483,3 614221,3 Tiik Valma küla Saba sadam Võrtsjärve ääres 6469559,9 614875,7 Järv Valma küla Järveveere külalistemaja 6470893,6 615024,3 Järv Valma küla Lorupi puhkemaja 6470964,9 614945,2 Tiik Valma küla Valma sadam Võrtsjärve ääres 6471463,3 615031,6 Järv Vana-Võidu küla 6471459,068 596964,3231 Vana-Võidu küla Arnika ladu 6472307,8 597242,3 Tiik Vana-Võidu küla Viiratsi saeveski juures II 6472784,6 597620,6 Tiik Vana-Võidu küla Viiratsi saeveski juures I 6473051,4 597293,8 Tiik Vana-Võidu küla Vana-Võidu lautade juures 6473508,6 597222,3 Veehoidla Vana-Võidu küla Ärma jõe sild Tart mnt-l 6473530,2 598829,3 Jõgi Vana-Võidu küla Vana-Võidu kaupluse juures 6473554,6 596944,4 Tiik Verilaske küla Verilaske paisjärv 6470820 599389 Järv Verilaske küla Ripsi paisjärv 6472070,1 599518,8 Järv Viiratsi alevik Viiratsi asula tiik 6469779 595838,9 Tiik Viiratsi alevik Viiratsi söödakompleksis 6469311,6 596299,9 Veehoidla Viisuküla küla Tervisekeskus 6460156 595814,4 Oja Võistre küla Võistre järv 6478639,6 592758,7 Järv Välgita küla Muraka järv 6481284 597174,6 Järv Välgita küla Välgita karjäär 6483147,1 596111,9 Järv Alustre küla Alustre farm 6470816,6 586053,1 Oja Heimtali küla Heimtali spordihoone 6465601,8 587958 Veehoidla Heimtali küla Heimtali töökoda 6465638,6 587590,3 Veehoidla Jämejala küla pumbajaama juures 6472460,5 592173,3 Veehoidla Jämejala küla hooldekodu nurga juures 6472880,1 592681,1 Veehoidla Jämejala küla pargis 6473056,5 592704,5 Veehoidla Kookla küla Kookla järv 6480330,2 589805,5 Järv Matapera küla Kamara sordikatsepunkt 6466267,5 591120 Veehoidla Mustivere küla Karu farmi veehoidla II 6472491,7 589274,2 Veehoidla Mustivere küla Karu farmi veehoidla I 6472828,5 589236,7 Veehoidla Puiatu küla Puiatu Algkooli veehoidla 6469591,5 583801,2 Veehoidla Puiatu küla Puiatu Erikool 6469609,7 581412,1 Järv Päri küla Päri kuivati 6467397,7 587863,2 Veehoidla Päri küla Päri Pumbajaam 6467767,2 587402,7 Veehoidla Päri küla Päri lennuvälja veehoidla 6468014,5 587407,6 Veehoidla Pärsti küla Kurika sigala 6475386 589001 Veehoidla Pärsti küla Pärsti kooli järv 6476774,5 589595,7 Järv Ramsi alevik Ramsi Pumbajaam 6463598,1 590790,3 Veehoidla Ramsi alevik Ramsi Turvas katlamaja 6464145,5 589945,1 Veehoidla Ramsi alevik Ramsi Turvas veehoidla II 6464294,9 589976,8 Veehoidla Ramsi alevik Ramsi Turvas veehoidla I 6464388,5 590029,7 Veehoidla veevotukoht 3 Raudna küla Raudna-Männa karjäär 6466814,9 586562,8 Järv Savikoti küla Silvaco veehoidla 6475856,8 586762 Veehoidla Savikoti küla Savikoti järv 6476565,8 586536,7 Järv Savikoti küla Savikoti töökoda 6476600,1 586929,9 Veehoidla Savikoti küla Savikoti sigala veehoidla 6476659,5 586694,8 Veehoidla Savikoti küla Savikoti kuivati veehoidla 6476682,9 587233,4 Veehoidla Sinialliku küla Kivi Turismitalu 6463189,7 591089,4 Järv Tohvri küla Tohvri Puit veehoidla 6473266,6 579307 Veehoidla Tohvri küla Tohvril Raudna jõe sild 6473669,5 578170,1 Jõgi Vanamõisa küla Vanamõisa järv 6479508,3 586700,1 Järv veevotukoht.
Load more

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Ii Köide. Pärsti Valla Üldplaneering
    II KÖIDE. PÄRSTI VALLA ÜLDPLANEERING. Pärsti valla üldplaneering 2 SISUKORD 2 VI RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTETE KUJUNDAMINE 12 Maa- ja veealade üldiste kasutamis-ja ehitustingimuste määramine. 4 12.1 Planeeringute koostamine 4 12.2 Planeerimise, projekteerimise ja ehitamise põhimõtted. 4 12.2.1 Üldised põhimõtted 4 12.2.2 Hajaasustusega alad 6 12.2.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud 6 12.3 Keskkonnahoiu ja jäätmemajanduse arendamise põhimõtted. 11 12.3.1 Haljastus ja heakord 11 12.3.2 Veekaitse 11 12.3.3 Loodusobjektide ja kultuurimälestiste kaitse 12 12.3.4 Miljööväärtusega alad. Väärtuslike põllumaade ja looduskoosluste määramine 12 12.3.5 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. 21 12.3.6 Jäätmekäitlus ja prügilate keskkonnamõju vältimise ja vähendamise põhimõtted 23 12.3.7 Maavarade kasutamine 23 12.4 Tehniliste infrastruktuuride arendamise põhimõtted. 24 12.5 Liikluskorralduse arendamise põhimõtted. 25 12.5.1 Avaliku huvi määramine eraõigusliku isiku maal. 26 12.6 Ettevõtluse arendamise põhimõtted 26 12.7 Maakasutuse põhikasutusotstarbed ja võimalikud kõrvalotstarbed. Maade reserveerimine ehk uute maakasutusotstarvete kavandamine. 27 12.7.1 Elamuehituse otstarbel maade reserveerimine. 29 12.7.2 Ettevõtlusotstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.3 Üldiste huvide otstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.4 Veekogude maa reserveerimine 30 12.7.5 Transpordimaa reserveerimine. 31 13 Üldplaneeringu elluviimine 31 13.1 Strateegilise keskkonnamõju hindamine. 31 13.2 Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõjud ja võimalike negatiivsete mõjude leevendamine. 32 13.3 Territoriaalsed huvid 35 Pärsti Vallavalitsus 2004-2006 Pärsti valla üldplaneering 3 13.3.1 Maa taotlemine munitsipaalomandisse 35 13.3.2 Maa jätmine riigi omandisse 35 13.4 Asustusüksuste lahkmejoonte täpsustamine 36 13.5 Kuritegevuse ennetamine.
    [Show full text]
  • Kaasava Eelarve Hääletuse Võitis Surva Silla Ujumiskoha Renoveerimise Idee Lõppes Viljandi Valla Esimese Siis Seda Toetavad Ka Naabrid,“ Kaasava Eelarve Rahvahääletus
    Nr 10 (34) • Oktoober 2020 Kohalikud lapsed rõõmustavad, et Surva ujumiskoht tehakse järgmisel aastal korda. Foto: Liina Soovere Kaasava eelarve hääletuse võitis Surva silla ujumiskoha renoveerimise idee Lõppes Viljandi valla esimese siis seda toetavad ka naabrid,“ kaasava eelarve rahvahääletus. ütles vallavanem. Enim hääli – 321 kogus ettepa- Arendusspetsialist Katrin Rei- nek „Surva silla ujumiskoha mo sõnas, et järgmise aasta jook- renoveerimine Tänassilma jõe sul peab projekt tehtud saama, kaldal“. praegu hakkavad pihta esialg- Kaheteistkümnele ettepane- sed ettevalmistused. kule andsid hääle 1486 inimest, Toome siinkohal ära ka teised kellest 1390 hääletas elektrooni- esitatud ideed ning sellegi, palju liselt ja 96 pabersedeliga. Võidui- nad hääli said: välijõusaali raja- dee realiseeritakse Viljandi valla mine Saarepeedile (155 häält), 2021. aasta eelarve raames. Idee rulapargi rajamine Holstresse viib ellu vallavalitsus koostöös (119 häält), Sultsi küla ja noorte idee esitajaga. tegelusväljak (109 häält), Kärst- Hääletuse tulemusel sai esi- na mõisa kiviaia esimese osa kolmik järgmine: taastamine (100 häält), virges- 1. Surva silla ujumiskoha reno- tusala loomine Ramsi alevikku veerimine Tänassilma jõe kaldal (82 häält), avalik mänguväljak (kokku 321 häält); Pärile (63 häält), Saarepeedi lau- 2. Kalmetu seikluslik õueala lulavale külakiik (55 häält), män- „Hüppa peale“ (kokku 243 guväljak Mustiverre Oksale (41 häält); häält) ja Kärstna mänguväljak 3. Viiratsi perepargi edasiaren- (26 häält). dus – Skatepark ja lauatennise Raivo Lott, Surva silla ujumiskoha renoveerimise idee kampaaniat juhtis aktiivselt Liina Soovere, kes tutvustas ettepanekut ka laud (kokku 213 häält). avalike suhete spetsialist kaasava eelarve 24. septembri infotunnis. Fotod: Made Laas Võitnud idee elluviimine lä- heb maksma orienteeruvalt 35 000 eurot. Idee eestvedaja Lii- na Soovere tänas vallavalitsust, kes otsustas keerulisel ajal siiski konkursi korraldada.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • 1 Paistu Valla, Pärsti Valla, Saarepeedi Valla Ja Viiratsi Valla
    Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemisleping Käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping) sõlmivad Paistu Vallavalitsus (registrikood 75009295, aadress Raamatukogu tee 2, Paistu küla Viljandimaa), Pärsti Vallavalitsus (registrikood 75005564, aadress Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa), Saarepeedi vald (registrikood 75023792, aadress Saarepeedi küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa) ja Viiratsi vald (registrikood 75024981, Sakala 1, Viiratsi, Viljandimaa), keda edaspidi nimetatakse Lepingus ühiselt ka Pooled või Ühinevad omavalitsused. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga sätestavad Pooled nelja omavalitsusüksuse – Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla alusel uue omavalitsusüksuse moodustamise aja ja eesmärgid, nime, sümboolika ja staatuse ning tegevuse põhisuunad, Ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, omavalitsusüksuste töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise ning haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate organisatsiooniliste, eelarveliste ja teiste varaliste kohustuste ning õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted, samuti muude vajalikuks peetavate küsimuste lahendamise. 1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust. 2. Ühinemise aeg ja volikogu valimised 2.1. Poolte ühinemise ja uue omavalitsusüksuse
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • V Iir a T S I V a L L a Ü Ld Pla N Eerin G U Keskko N N Am Õ Ju
    V IIR A T S I V A L L A Ü L D P L A N E E R IN G U K E S K K O N N A M Õ JU S T R A T E E G IL IS E H IN D A M IS E A R U A N N E EELNÕU II Pärnu 2006 V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e EESSÕNA Viiratsi vald on omavalitsusüksus kahe maalilise Eesti järve Viljandi ja Võrtsjärve vahel. Üldplaneeringu koostamise algatas Viiratsi vallavolikogu oma otsusega 2005 a. ja koos sellega ka keskkonnamõju strateegilise hindamise. Strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne on Viiratsi valla üldplaneeringu koosseisuline dokument. Planeeringu koostas ja keskkonnamõju hindas AS Entec. Planeerimist juhtis projektijuht Valdeko Palginõmm, keskkonnamõju hindasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik (litsents KMH 001) ja Jüri Teder (litsents KMH 069). On oodata, et üldplaneering pakub huvi järgnevalt loetletuile: Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa Keskkonnateenistus), Viljandi Maavalitsus, Viiratsi valla elanikud ja omavalitsusorganid, naabervaldade vallavalitsused, aga samuti valla äriühingud, üldsus ning paljud mittetulundusühingud. C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 2 V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................................................2
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Kilde Viljandi Meditsiini Ajaloost Koostaja: Heiki Raudla
    Kilde Viljandi meditsiini ajaloost Koostaja: Heiki Raudla Toimetaja: Krista Valdvee Fotod: Viljandi Muuseumi arhiiv ja eraarhiivid Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press © Heiki Raudla ja SA Viljandi Haigla ISBN 978-9949-30-323-6 Saateks Et 2012. aastal möödub 185 aastat ajast, mil Viljandis avati esimene haigla Das Fel- linche Stadt-Militar Krankenhaus (linna kaitseväe haigla), täitub 115 aastat Jämejala haigla rajamisest ja 10 aastat SA Viljandi Haigla algusest, pöördus sihtasutuse juha- tuse esimees Ülle Lumi ligi kolm aastat tagasi minu poole ettepanekuga koostada nende sündmuste tähistamiseks ülevaade Viljandi haigla tegevusest. Üsna pea sai selgeks, et raamatu pealkiri saab olema „Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks on kõik meditsiinivaldkonnad omavahel tihedalt seotud ja teiseks on materjali ainult haigla raamatu koostamiseks ebaühtlaselt. Et aga kõigest ja kõigist väga põhjalikult kirjutada, tulnuks koostada mitu raamatut. Allikmaterjalina on peamiselt kasutatud Eesti Riigiarhiivi, Ajalooarhiivi ja Filmi- arhiivi ning Viljandi Muuseumi materjale, ajalehtedes Sakala (Tee Kommunismile), Oma Maa ja Viljandi Uudised avaldatud artikleid ning raamatuid, milles kirjutatak- se Viljandi arstidest ja haiglatest. Neid viimaseid on suhteliselt vähe. Seal, kus on vajalik ja ajale iseloomulik, on tsiteerimisel kasutatud tolleaegset kirjaviisi. Lisaks on raamatu koostamisel kasutatud tervishoiutöötajate mälestusi, fotosid ja meenutusi. Suureks abiks olid Tiina Parre ja Herki Helves Viljandi muuseumist ning kümned haigla endised ja praegused töötajad: Asta Sims, Elvi Gabriel, Eva Ganitše- va, Tiina Väre, Benno Abram, Eduard Viira, Felix Keel, Jaan Kõiv, Ülle Lumi, Riina Jents, Andres Tiit, Mari-Ann Kõrgesaar, Linda Pedanik, Aivi Saharov, Malle Laur- soo, Salme Murd, Hildegard Hensen, Eva Mäemets, Ilme Tropp, Asta Rosenfeldt. Samuti Sirje Tamm ja Heli Toomla Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute ta- litusest ning Kiti Põld.
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Kaitstavate Looduse Üksikobjektide Piiranguvööndi Ulatus”
    Keskkonnaministri määruse „Viljandi maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „Viljandi maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel ning lähtudes §-st 7, et täpsustada määruses nimetatud üksikobjektide nimetust ja piiranguvööndite ulatust. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta. Määruse eesmärk on tagada Viljandi maakonna esinduslikumate elus- ja eluta looduse üksikelementide säilimine, määrates neile sobivaima kaitsevööndi ulatuse. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse 77 Viljandi maakonnas asuva kaitsealuse looduse üksikobjekti (43 puud, 26 rändrahnu, kaks allikat, viis aluspõhja paljandit ja üks pinnavorm) nime, asukohta ja piiranguvööndi ulatust. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e- post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel
    [Show full text]
  • Viljandi Castle of Teutonic Order, L
    DOS AND DON’TS FOR VISITORS ● You can move about on private land from sunrise to sunset unless you do damage to the landowner. In case the private land is fenced or marked, you will need the landowner’s permission for passing. ● Drive your motor vehicle and cycle your bike only on the provided roads and park it only in the car park. ● Put up your tent and make a fire only in the prepared and marked places. ● At the time of fire risk it is forbidden to make an open fire, even on special grounds. ● You can pick berries, mushrooms and other forest goods in the pro- tected area. ● The use of watercraft is allowed. The use of motorised watercraft is allowed in accordance with the procedures established by the county Photo: Viljandi Castle of Teutonic Order, L. Michelson governor. ● Keep your dog on the leash while moving about in the nature. (Jynx torquilla) have their habitats. The Castle Park is also ● Try to act without leaving traces in the nature. a favoured habitat for bats – nine species of bats have been identified here, the most common of whom are the When you see damage done to the nature or visiting objects, inform the northern bat (Eptesicus nilssoni) and the brown long-eared Environmental Inspectorate by phone 1313. bat (Plecotus auritus). VILJANDI CASTLE PARK AND CASTLE OF TEUTONIC ORDER The protection area encompasses the ruins of the Castle Viljandi of the Teutonic Order and the adjacent Castle Park, which Landscape are the best-known tourist attractions of Viljandi. The ruins Protection cover eight hectares of the 18.5-hectare-large park.
    [Show full text]