DOCSLIB.ORG

Kaasava Eelarve Hääletuse Võitis Surva Silla Ujumiskoha Renoveerimise Idee Lõppes Viljandi Valla Esimese Siis Seda Toetavad Ka Naabrid,“ Kaasava Eelarve Rahvahääletus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kaasava Eelarve Hääletuse Võitis Surva Silla Ujumiskoha Renoveerimise Idee Lõppes Viljandi Valla Esimese Siis Seda Toetavad Ka Naabrid,“ Kaasava Eelarve Rahvahääletus Nr 10 (34) • Oktoober 2020 Kohalikud lapsed rõõmustavad, et Surva ujumiskoht tehakse järgmisel aastal korda. Foto: Liina Soovere Kaasava eelarve hääletuse võitis Surva silla ujumiskoha renoveerimise idee Lõppes Viljandi valla esimese siis seda toetavad ka naabrid,“ kaasava eelarve rahvahääletus. ütles vallavanem. Enim hääli – 321 kogus ettepa- Arendusspetsialist Katrin Rei- nek „Surva silla ujumiskoha mo sõnas, et järgmise aasta jook- renoveerimine Tänassilma jõe sul peab projekt tehtud saama, kaldal“. praegu hakkavad pihta esialg- Kaheteistkümnele ettepane- sed ettevalmistused. kule andsid hääle 1486 inimest, Toome siinkohal ära ka teised kellest 1390 hääletas elektrooni- esitatud ideed ning sellegi, palju liselt ja 96 pabersedeliga. Võidui- nad hääli said: välijõusaali raja- dee realiseeritakse Viljandi valla mine Saarepeedile (155 häält), 2021. aasta eelarve raames. Idee rulapargi rajamine Holstresse viib ellu vallavalitsus koostöös (119 häält), Sultsi küla ja noorte idee esitajaga. tegelusväljak (109 häält), Kärst- Hääletuse tulemusel sai esi- na mõisa kiviaia esimese osa kolmik järgmine: taastamine (100 häält), virges- 1. Surva silla ujumiskoha reno- tusala loomine Ramsi alevikku veerimine Tänassilma jõe kaldal (82 häält), avalik mänguväljak (kokku 321 häält); Pärile (63 häält), Saarepeedi lau- 2. Kalmetu seikluslik õueala lulavale külakiik (55 häält), män- „Hüppa peale“ (kokku 243 guväljak Mustiverre Oksale (41 häält); häält) ja Kärstna mänguväljak 3. Viiratsi perepargi edasiaren- (26 häält). dus – Skatepark ja lauatennise Raivo Lott, Surva silla ujumiskoha renoveerimise idee kampaaniat juhtis aktiivselt Liina Soovere, kes tutvustas ettepanekut ka laud (kokku 213 häält). avalike suhete spetsialist kaasava eelarve 24. septembri infotunnis. Fotod: Made Laas Võitnud idee elluviimine lä- heb maksma orienteeruvalt 35 000 eurot. Idee eestvedaja Lii- na Soovere tänas vallavalitsust, kes otsustas keerulisel ajal siiski konkursi korraldada. Vallavanem Alar Karu oli kaa- sava eelarve ümber toimunuga rahul. „Esialgu paljud kahtlesid selle mõttes, arvati, et asjal pole minekut ja suhtutakse leigelt, aga tegelikult oli kõik vastupidi, osaleti aktiivselt ja innustunult ning kutsuti inimesi oma ideid toetama. Tulemusena saime juurde uusi ideid valla elu pare- maks muutmisel ning nägime ka seda, et rahva arvult väikes- Teise koha sai Kalmetu kooli õueala ettepanek, mida infotunnis tutvustasid 7. Rahva suure poolehoiu ja kolmanda koha võitis Viiratsi perepargi edasiaren- tel kohtadel ei tasu karta suurelt klassi aktiivsed neiud Kadi Rimmel, Liis Saarepera ja Lisete Enders. Vasakul duse ettepanek, mille poolt ärgitas hääletama Tarmo Türk. mõelda. Kui ikka on hea idee, kooli huvijuht Karin Mägi. VILJANDI VALLA TEATAJA 2 Oktoober 2020 Viljandi Vallavalitsuse istungitel VALLAVANEMA VEERUD septembris/oktoobris • Kinnitati kaasava eelarve loomiseks Tarvastu lasteaias. Tä- alates 1. oktoobrist Tarvastu las- ettepanekute paremusjärjestus. navu suve jooksul on Tarvastu teaias 6–7-aastastele uus laste- Vastavalt Viljandi vallavalitsu- piirkonda elama asunud uusi aiarühm, mis võimaldab saada se 02.09 korraldusele 2-3/826 lastega peresid. Tarvastu laste- koha lasteaias ka teistel järjekor- „Kaasava eelarve hääletus“, aias oli 9. septembri seisuga 144 ras olevatel, tänavuseks aastaks viidi läbi hääletus elluviimise- kohast täidetud 142, järjekorras kohta soovinud lastel. Kooliee- le kuuluvate ettepanekute väl- on ootamas 12 last. Et tagada likutele luuakse eraldi lasteaia- jaselgitamiseks ajavahemikul alushariduse andmine kõigile rühm Tarvastu Gümnaasiumi 21.09-04-10.2020. piirkonna koolieelikutele, leiti, valgesse majja. • Anti luba uue lasteaiarühma et on otstarbekas moodustada Viljandi Vallavolikogu istungil septembris • Otsustati vastu võtta Viljan- mal või tema asendajal sõlmida kus asub rahvamaja. Kolga-Jaani di valla 2020. aasta teine lisaeel- leping Viljandi vallavalitsuse piirkonna elanikele on rahva- 16. septembril tutvustati valla arengu- ja teehoiukava ning kaasavat eel- arve. Määrus jõustub kolmandal poolt edukaks tunnistatud pak- maja vajalik, et korraldada täht- arvet Viiratsi rahvamajas, kus oli saal rahvast täis. Fotol vasakul teede- päeval pärast Riigi Teatajas aval- kujaga. Mitmes Viljandi valla päevi ja ringide tegevust. Tege- spetsialist Karl Õigus ja paremal abivallavanem Rein Anton. damist ja rakendatakse tagasi- lasteaias on tekkinud järjekor- mist on ajaloolise rahvamajaga. Foto: Raivo Lott ulatuvalt alates 16. septembrist rad lasteaiakohtade saamiseks. Hoone on renoveeritud aastatel 2020. a. Lähemalt saab lisaeelar- Lastaiakohtade puudumine võib 2006–2007. Rahvamaja kogu- vega tutvuda valla kodulehekül- osutuda takistuseks lapsevane- maksumus on 135 000 eurot. jel www.viljandivald.ee mate tööturule naasmisel. Eriti Valla areng on meie • Otsustati lubada Viljandi kriitiline on olukord Viiratsi vallavalitsusel läbi viia han- piirkonnas, kus lasteaiakoha Järgmine vallavolikogu kõigi otsustada kemenetlus Viiratsi Lasteaiale järjekorras on 14. septembri sei- „Rüblik“ kahe rühma ruumi- suga 56 last. istung toimub alla arengukava tuleb deks vajaliku moodullasteaia • Otsustati omandada Viljan- 28. oktoobril. üle vaadata ja vaja- rentimiseks. Viljandi vallavane- di vallale Kolga-Jaanis kinnistu, Vdusel täiendada igal aastal. Meie vallas on heaks traditsiooniks kujunenud Vallavalitsus UUS TÖÖTAJA iga-aastane valla juhtide Alar Karu, kohtumiste ringreis mitmes vallavanem ootab valla piirkonnas. Kuna vald Paistu Rahvaraamatukogu direktor on üpris suur, siis kindlasti projekti- ja jääb ka selline võimalus otsesuhtluseks paljudele ikkagi Tiina Torim kättesaamatuks. On siis põhjuseks ebasobiv päev või tegevustoe- Olen viljandimaalane ja minu elukoht kellaaeg. Samas on kindlasti sel perioodil alati võimalus on Põhja-Sakala vallas. Raamatukogu- kirjalikult saata oma ettepanekuid valla elu paremaks tuste taotlusi tööga alustasin 2000. aastal ja kuna see korraldamiseks. Viljandi Vallavalitsus oo- eriala pakkus mulle huvi, otsustasin raa- Tänavu kohtus valla esindus rahvaga kuues piirkon- tab 1. novembriks projekti- matukogundust õppima minna. Mul on nas: Paistus, Kolga-Jaanis, Saarepeedil, Viiratsis, Mustlas ja tegevustoetuste taotlusi. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadee- ja Ramsil. Heameel oli näha, et huvi valla elu korralda- Toetuse andmise eesmärk mia diplom raamatukogunduse ja info- mise vastu oli suur ja rahvast jagus igale kohtumisele. on toetada omaalgatuslik- teaduse erialal. Seekordsetel aruteludel oli põhiteemadeks Viljandi valla ku ja mittetulunduslikku Vastemõisa raamatukogus töötasin arengukava ettepanekud, valla liitumisleping ja kaasav tegevust vallas. Toetust saa- 10 aastat raamatukoguhoidjana. Alates eelarve. vad küsida valla elanike ja/ 2013. aastast olin juhataja Puiatu raama- Arengukava ettepanekute seas domineerisid teede või valla avalikes huvides tukogus. Kuigi ma olin Puiatu elanike hoolduse ja korrashoiu teemad. See on ka mõistetav, sest tegutsevad mittetulundus- jaoks uus ja võõras, võeti mind väga kiiresti omaks. Olen selle eest maal elades ongi valla tee just kõige otsesem side oma ühingud ja seltsingud. väga tänulik. Puiatu on mulle südamelähedaseks saanud, seega töö- valla juhtimise ja arenguga. Vormikohased taotlused tan seal ka edaspidi. Valla juhtkond teab seda ja pingutab teede korras- esitatakse vallavalitsusele Mulle meeldib, kui saan inimeste jaoks kasulik olla. Raamatu- hoiu nimel, kuid paraku jääb rahalistest vahenditest etteulatuvalt järgneva aasta kogutöötaja funktsioonid pidevalt laienevad. Organiseerimine ja ikkagi veel väheks, et rahuldada kõigi soove. Eriti just tegevusteks 1. novembriks. planeerimine, inimestega suhtlemine ja nende kuulamine, nõu and- teede tolmuvabaks muutmisel. Tänu riigi lisarahastu- Ettenägematuteks tegevus- mine ja abistamine – seda kõike mulle meeldib teha. Ma soovin, et sele oleme sellel aastal terve aasta võrra enne suutnud teks saab taotlusi esitada ka raamatukogu külastaja tunneb, et ta on sinna oodatud. valla teehoiukavas planeeritud teede hooldustööd ära aasta jooksul. Näiteks ko- Seoses raamatukoguvõrgustiku ümberkorraldusega otsustasin teha. haliku omaalgatuse prog- kandideerida Paistu Rahvaraamatukogu direktoriks, sest nägin või- Teine läbiv teema oli prügimajandus. Korrektne rammi, Leader meetme jms malust end veelgi arendada. jäätmete sorteeritud kogumine on praegu meie kõigi projektide omafinantseerin- Minu lemmiktegevuseks on valmistada erinevaid kaarte, karpe soov ja tuleviku eesmärk. Siin peame rohkem tegema gu toetuseks vms. Toetuste ja laekaid. Meeleldi annan oma kogemusi edasi huvilistele õpitun- koostööd firmadega, kes prügimajandust meie vallas otsused teeb vallavalitsus de andes. Ja loomulikult meeldib mulle väga lugeda, nii ilu- kui ka igapäevaselt korraldavad. Ise peame rohkem pöörama peale 2021. aasta eelarve liigikirjandust. tähelepanu prügimajandusele ja heakorrale just kal- vastuvõtmist. Mulle on kõige olulisem pere. Ma olen abielus ning mul on kolm mistutel. Viljandi vallavalitsus last ja üks lapselaps. Iga päevaga tulevad ühe enam päevakorda meie val- võttis kasutusele SPOKU la suvilapiirkonnad oma probleemidega. Paraku ajal, nimelise e-vormide kesk- kui neid suvilakinnistuid inimestele välja mõõdeti, konna, millega soovib oma olid võimalused ja soovid teised ning suvilate ehitami- kodanikele pakkuda kaas- sel ei mõeldud kohe aastaringsete elamute rajamisele. aegset ja mugavat e-lahen- Tänaseks on paljud eilsed suvilapiirkonnad muutunud dust erinevate taotluste esi- meie valla uuteks küladeks ja koos sellega kaasa too- tamisel. Oleme
Load more

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Lisa 3 Tuletõrje Veevõtukohad
    1 Lisa 3 Tuletõrje veevõtukohad Linn_Küla Aadressi_t Y X VVK_liik Ahimäe küla Ahimäe karjäär 6454030,9 595044,8 Järv Aidu küla Aidu järv 6456700,5 594280,7 Oja Aidu küla Saimre talu 6457040,1 595135,9 Tiik Aidu küla Aidu järve voolav oja 6457535,9 594266,7 Oja Aidu küla Animäe farmi laudad 6459382,1 595709,1 Mahuti Aidu küla Animäe farmi laudad II hoidla 6459405,8 595940,1 Tiik Auksi küla Auksi järv 6481216,2 592842,8 Järv Hendrikumõisa küla Hendriku laudakompleks 6461347,4 594353,3 Tiik Holstre küla Holstre järv 6460770,7 599235,3 Järv Holstre küla Liivi-Eliisi veehoidla 6461344,7 600065,2 Veehoidla Karula küla Karula Puit tiik 6474853 595331,5 Tiik Karula küla Karula järv 6474620,2 593586,5 Järv Karula küla Karula lihatööstus 6474814,9 594256,6 Tiik Karula küla Karula koolkodu veehoidla 6474841,9 593849,6 Veehoidla Kiini küla 6465315,89 579855,1819 Kookla küla 6476685,518 590666,3995 Kuudeküla küla Tänassilma jõe sild Kuudekülas 6474052,9 599619,1 Jõgi Loodi küla Loodi oja Karksi-Nuia teel 6461274 592932,7 Oja Loodi küla 6461687,712 590788,5414 Loodi küla Loodi mõisa paisjärv 6460100,7 593331,3 Järv Luiga küla Mõnnaste tee Ärma jõe sild 6462158,1 605204,8 Jõgi Matapera küla Raudna jõe sild Orikal 6466744,3 592239,3 Jõgi Moori küla Moori lautade tiik 6478511,5 601836,6 Tiik Mäeltküla EKSEKO pumbajaama veehoidla 6467603 596841,8 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO põrsatootmiskompleksis 6467287,8 596903,3 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO sisehoovis veehoidla 6467442,9 596817,6 Veehoidla Oiu küla Tänassilma jõgi Oiul 6474836,3 615487,1 Jõgi Paistu küla
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • V Iir a T S I V a L L a Ü Ld Pla N Eerin G U Keskko N N Am Õ Ju
    V IIR A T S I V A L L A Ü L D P L A N E E R IN G U K E S K K O N N A M Õ JU S T R A T E E G IL IS E H IN D A M IS E A R U A N N E EELNÕU II Pärnu 2006 V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e EESSÕNA Viiratsi vald on omavalitsusüksus kahe maalilise Eesti järve Viljandi ja Võrtsjärve vahel. Üldplaneeringu koostamise algatas Viiratsi vallavolikogu oma otsusega 2005 a. ja koos sellega ka keskkonnamõju strateegilise hindamise. Strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne on Viiratsi valla üldplaneeringu koosseisuline dokument. Planeeringu koostas ja keskkonnamõju hindas AS Entec. Planeerimist juhtis projektijuht Valdeko Palginõmm, keskkonnamõju hindasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik (litsents KMH 001) ja Jüri Teder (litsents KMH 069). On oodata, et üldplaneering pakub huvi järgnevalt loetletuile: Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa Keskkonnateenistus), Viljandi Maavalitsus, Viiratsi valla elanikud ja omavalitsusorganid, naabervaldade vallavalitsused, aga samuti valla äriühingud, üldsus ning paljud mittetulundusühingud. C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 2 V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................................................2
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Kaitstavate Looduse Üksikobjektide Piiranguvööndi Ulatus”
    Keskkonnaministri määruse „Viljandi maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „Viljandi maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel ning lähtudes §-st 7, et täpsustada määruses nimetatud üksikobjektide nimetust ja piiranguvööndite ulatust. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta. Määruse eesmärk on tagada Viljandi maakonna esinduslikumate elus- ja eluta looduse üksikelementide säilimine, määrates neile sobivaima kaitsevööndi ulatuse. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse 77 Viljandi maakonnas asuva kaitsealuse looduse üksikobjekti (43 puud, 26 rändrahnu, kaks allikat, viis aluspõhja paljandit ja üks pinnavorm) nime, asukohta ja piiranguvööndi ulatust. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e- post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel
    [Show full text]
  • Viljandi Vald Viljandi Vallavalitsus K O R R a L D U S
    VILJANDI VALD VILJANDI VALLAVALITSUS K O R R A L D U S I lugemine Viiratsi 13.05.2014 nr Koha-aadresside määramine Korraldus antakse koha-aadressi kooskõlla viimiseks ruumiandmete seadusega. Vastavalt ruumiandmete seaduse § 48 lõikele 1 muudetakse käesolevaga maaüksuste koha- aadressid vastavalt ajaloolistele nimetustele või aadressid, mis ei vasta keelenõuetele käände osas. Eeltoodu, ruumiandmete seaduse § 40 lõike 2, § 42, § 43 lõike 2, § 48 lõike 1 ja lõike 2, § 50, § 54, § 55, § 56 lõike 4, § 57 lõike 1 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruse nr 251 „Aadressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, § 4 lõike 1 punkti 2, § 4 lõike 2, § 5 lõigete 2 ja 4, § 6 lõike 3 punkti 3 alusel: 1. Määrata Viljandi vallas asuvate maatükkide koha-aadress: Määratav Asustusüksuse nimi Katastritunnus Kehtiv lähiaadress lähiaadress Aidu küla 57001:002:0920 Järve Küün Järve-Küüni Alustre küla 62904:001:1290 Alustre Alajaam Alajaama Alustre küla 62904:001:1510 Alustre Farm Farmi Alustre küla 62904:001:1490 Alustre Laut II Lauda Hendrikumõisa küla 57001:001:0029 Hendrik Matti Hendrik-Mati Intsu küla 57001:001:0028 Hendrik Matti Hendrik-Mati Intsu küla 57001:001:0031 Hendrik Matti Hendrik-Mati Jõeküla küla 89202:001:1221 Kimmeli Tondi Kimmeli-Tondi Jõeküla küla 89202:001:1222 Kimmeli Tondi Kimmeli-Tondi Kibeküla küla 89201:005:1860 Kibe-Jaan Kibe-Jaani Kibeküla küla 89201:005:0033 Põru Jüri Põru-Jüri Kibeküla küla 89201:005:0034 Põru Jüri Põru-Jüri Kibeküla küla 89201:005:0035 Põru Jüri Põru-Jüri Kibeküla küla 89201:005:0036 Põru Mari Põru-Mari Kuudeküla
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheteistkümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere, Põltsamaa ja Helme kihelkonnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2007). Järgnevalt käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Viljandi kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesu- guste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõr- ge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud 10 mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2001: 395). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks arvati neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest üle 300 pärines aja- looliselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervikuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Perspektiivsed Avaliku Huviga Erateed. (Üldplaneeringu Seletuskiri P 4.1.4)
    Lisa 10 Perspektiivsed avaliku huviga erateed. (üldplaneeringu seletuskiri p 4.1.4) Tabel 10.1 Perspektiivsed avaliku huviga erateed. Tee NR Nimetus Pikkus (m) 8980036 Aiandi tee 200 5450111 Aimla - Nõuassaare - Kalle 2979 5450111 Aimla - Nõuassaare - Kalle 1195 7150016 Aindu tee 741 7150016 Aindu tee 284 Andi tee 939 7150050 Ardumäe tee 611 8920019 Arujaagu tee 774 8920063 Arujaagu tee 947 7150011 Auksi - Saare 2292 8920018 Avaku - Ruudiaru tee 577 8920018 Avaku - Ruudiaru tee 1034 5700191 Elamute tee 174 6290127 Haigla kergliiklustee 65 6290127 Haigla kergliiklustee 170 5700003 Hendrikumõisa tee 74 5700003 Hendrikumõisa tee 137 5700004 Holstre-Lolu tee 249 Härma tee 1026 8920055 Jaani tee 145 8920055 Jaani tee 121 8920057 Junsi tee 2668 7150009 Järveotsa tee 64 8920128 Kairi tee 183 8920128 Kairi tee 127 3281002 Kalle tee 592 3281002 Kalle tee 547 Karula Järve väikekoht 230 Karula Järve väikekoht juurdepääs 70 Karusaare tee 932 7150060 Karuse tee 145 6290185 Kaseküla tee 326 7150025 Kikka - Karula 319 7150025 Kikka - Karula 75 8920014 Kimmeli tee 706 Kingu tee 1815 5700239 Kipi-Männi farmi tee 1301 5700150 Kirsi.Sultsioru ringtee 132 5700150 Kirsi.Sultsioru ringtee 221 5700150 Kirsi.Sultsioru ringtee 155 8920124 Kivistiku III 79 7150017 Klaasepa - Jutu 631 7150024 Koerna tee 1656 7150023 Koka tee 545 7150023 Koka tee 545 Koolmeistri tee I 261 Koolmeistri tee II 214 Koomeistri tee 10 134 7150038 Kooperaatori tee 208 8920064 Kooritsa tee 190 6290015 Korbikiisa tee 422 5700241 Kovali musta tee 1584 7150046 Kuldkepi tee 286 7150046 Kuldkepi
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Muutmine
    Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.11.2013 Avaldamismärge: RT I, 29.10.2013, 7 Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” muutmine Vastu võetud 23.10.2013 nr 13 Määrus kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 51alusel. § 1. Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” muutmine Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määrusega nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” kinnitatud „Asustusüksuste nimistut” muudetakse järgmiselt: 1)Hiiu maakonna asustusüksuste nimistust jäetakse välja sõnad: „KÕRGESSAARE vald Alevikud Kõrgessaare Külad Heigi Heiste Heistesoo Hirmuste Hüti Isabella Jõeranna Jõesuu Kalana Kaleste Kanapeeksi Kauste Kidaste Kiduspe Kiivera Kodeste Koidma Kopa Kurisu Kõpu Laasi Lauka Lehtma Leigri Lilbi Luidja Malvaste Mangu Mardihansu Meelste Metsaküla Mudaste Mägipe Napi Nõmme Ogandi Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu ... Leht 1 / 11 Ojaküla Otste Palli Paope Pihla Poama Puski Reigi Risti Rootsi Sigala Suurepsi Suureranna Sülluste Tahkuna Tammistu Tiharu Viita Viitasoo Vilima Villamaa Ülendi”; 2)Hiiu maakonna asustusüksuste nimistut täiendatakse pärast sõna „Õngu” Hiiu valla asustusüksuste nimistuga järgmises sõnastuses: „HIIU vald Vallasisesed linnad Kärdla Alevikud Kõrgessaare Külad Heigi Heiste Heistesoo Hirmuste Hüti
    [Show full text]