Viljand I Vallavalit S U S Korraldus
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus ............................................................................. -
Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU -
JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere -
Lisa 3 Tuletõrje Veevõtukohad
1 Lisa 3 Tuletõrje veevõtukohad Linn_Küla Aadressi_t Y X VVK_liik Ahimäe küla Ahimäe karjäär 6454030,9 595044,8 Järv Aidu küla Aidu järv 6456700,5 594280,7 Oja Aidu küla Saimre talu 6457040,1 595135,9 Tiik Aidu küla Aidu järve voolav oja 6457535,9 594266,7 Oja Aidu küla Animäe farmi laudad 6459382,1 595709,1 Mahuti Aidu küla Animäe farmi laudad II hoidla 6459405,8 595940,1 Tiik Auksi küla Auksi järv 6481216,2 592842,8 Järv Hendrikumõisa küla Hendriku laudakompleks 6461347,4 594353,3 Tiik Holstre küla Holstre järv 6460770,7 599235,3 Järv Holstre küla Liivi-Eliisi veehoidla 6461344,7 600065,2 Veehoidla Karula küla Karula Puit tiik 6474853 595331,5 Tiik Karula küla Karula järv 6474620,2 593586,5 Järv Karula küla Karula lihatööstus 6474814,9 594256,6 Tiik Karula küla Karula koolkodu veehoidla 6474841,9 593849,6 Veehoidla Kiini küla 6465315,89 579855,1819 Kookla küla 6476685,518 590666,3995 Kuudeküla küla Tänassilma jõe sild Kuudekülas 6474052,9 599619,1 Jõgi Loodi küla Loodi oja Karksi-Nuia teel 6461274 592932,7 Oja Loodi küla 6461687,712 590788,5414 Loodi küla Loodi mõisa paisjärv 6460100,7 593331,3 Järv Luiga küla Mõnnaste tee Ärma jõe sild 6462158,1 605204,8 Jõgi Matapera küla Raudna jõe sild Orikal 6466744,3 592239,3 Jõgi Moori küla Moori lautade tiik 6478511,5 601836,6 Tiik Mäeltküla EKSEKO pumbajaama veehoidla 6467603 596841,8 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO põrsatootmiskompleksis 6467287,8 596903,3 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO sisehoovis veehoidla 6467442,9 596817,6 Veehoidla Oiu küla Tänassilma jõgi Oiul 6474836,3 615487,1 Jõgi Paistu küla -
Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al. -
Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03. -
55B Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
55B buss sõiduplaan & liini kaart 55B Viljandi - Tohvri - Kõpu - Seruküla - Iia Vaata Veebilehe Režiimis 55B buss liinil (Viljandi - Tohvri - Kõpu - Seruküla - Iia) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Iia: 17:10 (2) Viljandi Bussijaam: 18:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 55B buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 55B buss saabub. Suund: Iia 55B buss sõiduplaan 41 peatust Iia marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 17:10 teisipäev 17:10 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev Ei sõida Vabaduse Plats neljapäev 17:10 4 Vaksali, Viljandi reede 17:10 Kantreküla laupäev Ei sõida 2 Pärnu Maantee, Viljandi pühapäev Ei sõida Saeveski 35a Pärnu mnt, Viljandi Maiste 55B buss info Rebase Suund: Iia Tartu — Viljandi — Kilingi-Nõmme, Estonia Peatust: 41 Reisi kestus: 53 min Talli Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Vabaduse Plats, Kantreküla, Saeveski, Maiste, Rebase, Talli, Pinska, Pinska Päri, Lennuvälja, Raudna, Rihkama, Kuuse, Puiatu I, Puiatu Majad, Puiatu Tee, Tamme, Puiatu Erikool, Päri Süteoja, Nutru, Tehase Kontor, Tohvri, Tehase Kontor, Nutru, Süteoja, Puiatu Erikool, Tamme, Lohu, Sonni, Lennuvälja Kõssa, Surnuaia, Kõpu, Pargi, Metskond, Turva, Laanekuru, Kullese, Anni, Uia, Saareküla, Iia Raudna Rihkama Kuuse Puiatu I 5 Kooli Tee, Estonia Puiatu Majad 9 Puiatu Tee, Estonia Puiatu Tee Tamme Puiatu Erikool Süteoja Nutru Tehase Kontor 4 Tohvri Tee, Estonia Tohvri 17 Tohvri tee, Estonia Tehase Kontor Nutru Süteoja Puiatu Erikool Tamme Lohu Sonni Kõssa Surnuaia Viljandi mnt, Estonia Kõpu -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“. -
Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable. -
Kaasava Eelarve Hääletuse Võitis Surva Silla Ujumiskoha Renoveerimise Idee Lõppes Viljandi Valla Esimese Siis Seda Toetavad Ka Naabrid,“ Kaasava Eelarve Rahvahääletus
Nr 10 (34) • Oktoober 2020 Kohalikud lapsed rõõmustavad, et Surva ujumiskoht tehakse järgmisel aastal korda. Foto: Liina Soovere Kaasava eelarve hääletuse võitis Surva silla ujumiskoha renoveerimise idee Lõppes Viljandi valla esimese siis seda toetavad ka naabrid,“ kaasava eelarve rahvahääletus. ütles vallavanem. Enim hääli – 321 kogus ettepa- Arendusspetsialist Katrin Rei- nek „Surva silla ujumiskoha mo sõnas, et järgmise aasta jook- renoveerimine Tänassilma jõe sul peab projekt tehtud saama, kaldal“. praegu hakkavad pihta esialg- Kaheteistkümnele ettepane- sed ettevalmistused. kule andsid hääle 1486 inimest, Toome siinkohal ära ka teised kellest 1390 hääletas elektrooni- esitatud ideed ning sellegi, palju liselt ja 96 pabersedeliga. Võidui- nad hääli said: välijõusaali raja- dee realiseeritakse Viljandi valla mine Saarepeedile (155 häält), 2021. aasta eelarve raames. Idee rulapargi rajamine Holstresse viib ellu vallavalitsus koostöös (119 häält), Sultsi küla ja noorte idee esitajaga. tegelusväljak (109 häält), Kärst- Hääletuse tulemusel sai esi- na mõisa kiviaia esimese osa kolmik järgmine: taastamine (100 häält), virges- 1. Surva silla ujumiskoha reno- tusala loomine Ramsi alevikku veerimine Tänassilma jõe kaldal (82 häält), avalik mänguväljak (kokku 321 häält); Pärile (63 häält), Saarepeedi lau- 2. Kalmetu seikluslik õueala lulavale külakiik (55 häält), män- „Hüppa peale“ (kokku 243 guväljak Mustiverre Oksale (41 häält); häält) ja Kärstna mänguväljak 3. Viiratsi perepargi edasiaren- (26 häält). dus – Skatepark ja lauatennise Raivo Lott, Surva silla ujumiskoha renoveerimise idee kampaaniat juhtis aktiivselt Liina Soovere, kes tutvustas ettepanekut ka laud (kokku 213 häält). avalike suhete spetsialist kaasava eelarve 24. septembri infotunnis. Fotod: Made Laas Võitnud idee elluviimine lä- heb maksma orienteeruvalt 35 000 eurot. Idee eestvedaja Lii- na Soovere tänas vallavalitsust, kes otsustas keerulisel ajal siiski konkursi korraldada. -
Viljandimaa Arengus
VILJANDIMAA ARENGUS VILJANDI MAA V ALITSUS VILJANDIMAA ARENGUS VILJANDI 2008 1 VILJANDIMAA ARENGUS SISUKORD SAATEKS 3 1. VILJANDIMAA 10 AASTAT HILJEM 4 2. STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE TÄITMISEST VILJANDI MAAKONNAs 13 2.1. Asustus ja haldusjaotus. Rahvastik 13 2.2. Keskkond 16 2.3. Majandus. Tehnilised infrastruktuurid 20 2.4. Sotsiaalelu 31 2.4.1. Kultuur 31 2.4.2. Rahvastiku tervis 33 2.4.3. Sotsiaalhoolekanne 38 2.4.4. Sport 40 2.4.5. Turvalisus 42 2.4.6. Haridus 45 LISA 1. VILJANDIMAA MAAKONNAPLANEERINGU 2005-2010 MÕÕDIKUD 51 LISA 2. TABELID 54 Koostanud Mihkel Servinski, Anne Karjus, Krista Valdvee Toimetanud Krista Valdvee Kujundanud ja küljendanud Merle Karu Trükkinud OÜ Sõnasepp ISSN 1736-7940 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale 2 VILJANDIMAA ARENGUS SAATEKS Inimesi võib lahterdada väga erinevaid teemasid ja tunnuseid pidi. Suhtumise järgi mitmesugustesse visioonidokumentidesse, strateegiatesse ja arengukavadesse võib nad jagada kolme rühma: ühed on pooldajad, teised vastased ja kolmandad need, kellel on ükskõik. Kas visioonidesse positiivselt suhtujaid on rohkem kui negatiivselt, on raske öelda. Võib-olla on kõige rohkem hoopis ükskõikseid, aga see pole käesoleva kogumiku koostajale oluline küsimus. Olen kindel, et visioonidega tuleb tegelda, et strateegiaid ja arengukavasid tuleb koostada. Samuti olen veendunud, et arengukavasid ei ole vaja koostada lauasahtlisse panemiseks, vaid et koostatud arengukavasid on vaja igapäevaelus rakendada, nende elluviimise kulgu jälgida ning jälgimise tulemuste põhjal ka vajadusel korrigeerida. Kindel on seegi, et nii strateegiadokumendid kui ka strateegiate elluviimise tulemused peavad olema avalikud. Käesolev kogumik koosneb kahest osast. Esimene neist käsitleb 19. aprillil 2007 Ugala teatrimajas toimunud visioonikonverentsi „Viljandimaa 10 aastat hiljem”, mille korraldasid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandimaa Arenduskeskus.