DOCSLIB.ORG

JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Paistu tee 2 (Paistu Eesti Segapakend Paistu küla EPR A&O kauplus) Keskkonnateenused 1,5 Paistu tee 2 (Paistu Eesti Paberpakend Paistu küla EPR A&O kauplus) Keskkonnateenused 0,44 Kooperaatori vkt Klaastaara Peetrimõisa EPR (väravate juures) Prügitont OÜ 5 Eesti Paberpakend Päri küla EPR Kannikmäe tee 7 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Päri küla EPR Kannikmäe tee 7 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Pärsti küla EPR Pärsti külamaja Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Pärsti küla EPR Pärsti külamaja Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Ramsi EPR Aia tee 14 Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Ramsi EPR Aia tee 14 Keskkonnateenused 0.6 Keskuse tee 1 Eesti Segapakend Ramsi EPR (Ramsi kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Keskuse tee 1 Eesti Paberpakend Ramsi EPR (Ramsi kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Saarepeedi EPR Saarepeedi kool Keskkonnateenused 0,8 klaastaara Saarepeedi EPR Vana-Vallamaja Prügitont OÜ 0.65 Kaunismäe 1/ klaastaara Tänassilma EPR Kaunismäe 2 Prügitont OÜ 1,5 Uusna-Saareküla klaastaara Uusna EPR tee nurgal Prügitont OÜ 1,5 Klubihoone/keskuse klaastaara Valma EPR elamu Prügitont OÜ 1,5 klaastaara Valma EPR Marema (kauplus) Prügitont OÜ 0,6 klaastaara Viirati EPR Alajaama juures Prügitont OÜ 1,5 klaastaara Viiratsi EPR Alajaama juures Prügitont OÜ 1,5 klaastaara Viiratsi EPR Alajaama juures Prügitont OÜ 1,5 Eesti Paberpakend Tohvri EPR Tohvri tee lõpus Keskkonnateenused 0.6 Eesti Segapakend Tohvri EPR Tohvri tee lõpus Keskkonnateenused 0.6 Paber ja papp Savikoti EPR Musumäe põik 0,6 Vardi allee 1 Segapakend Heimtali ETO (endine kauplus) Väätsa Prügila AS 1,1 Karula koolkodu (karula 1 ja karula Segapakend Karula ETO maja vahel) Väätsa Prügila AS 2,5 Karula koolkodu (karula 1 ja karula Paber ja papp Karula ETO maja vahel) Väätsa Prügila AS 2,5 Paistu tee 2 (Paistu Segapakend Paistu ETO A&O kauplus) Väätsa Prügila AS 2,5 Segapakend Päri küla ETO Kannikmäe tee 7 Väätsa Prügila AS 2,5 Segapakend Ramsi ETO Aia tee 14 Väätsa Prügila AS 2,5 Paber ja papp Ramsi ETO Aia tee 14 Väätsa Prügila AS 0,6 keskuse tee 1(A&O Segapakend Ramsi ETO kauplus) Väätsa Prügila AS 1,1 Videviku tee 1 kõrval /Videviku Segapakend Saarepeedi ETO tee 2 vastas Väätsa Prügila AS 2,5 Videviku tee 1 kõrval /Videviku Paber ja papp Saarepeedi ETO tee 2 vastas Väätsa Prügila AS 2,5 Kaunismäe 1/ Segapakend Tänassilma ETO Kaunismäe 2 Väätsa Prügila AS 1,1 Looduse tee 9 Segapakend Vana-Võidu ETO (spordihoone) Väätsa Prügila AS 2,5 Looduse tee 9 Paber ja papp Vana-Võidu ETO (spordihoone) Väätsa Prügila AS 2,5 Viiratsi alajaama Paber ja papp Viiratsi ETO kõrval Väätsa Prügila AS 2,5 Viiratsi alajaama Segapakend Viiratsi ETO kõrval Väätsa Prügila AS 2,5 Segapakend Viiratsi ETO Viiratsi kooli taga Väätsa Prügila AS 1,1 Segapakend Võistre ETO Kõrtsi Väätsa Prügila AS 3,5 Klubihoone/keskuse Segapakend Valma ETO elamu Väätsa Prügila AS 1,1 Sultsi bussipeatuse Segapakend Sultsi ETO taga Väätsa Prügila AS 1,1 sissesõidu juures, Segapakend Mähma I ETO kuuseheki juures. Väätsa Prügila AS 1,1 Segapakend Mähma II ETO mähma tee 5 nurgal Väätsa Prügila AS 1,1 Puiatu erikooli Segapakend Puiatu küla ETO juures Väätsa Prügila AS 1,1 Tammiku talu (Taari-Auksi mnt segapakend Välgita TVO ääres) 2,5 segapakend Viiratsi TVO Ehitajate tn 7 2,5 Sakala tn ja Aasa tn segapakend Viiratsi TVO nurgal 2,5 Rahetsema tee/Järve segapakend Vardi TVO tee nurgal 2,5 Uusna-Saare tee Segapakend Uusna TVO nurgal 2,5 Kadri/ Jalaka (Tusti segapakend Tusti TVO paisjärve ääres) 2,5 Segapakend Sinialliku TVO Orika/ Tamme 2,5 Pärsti külamaja Segapakend Pärsti TVO (raamatukogu) 2,5 Mäeotsa tee Segapakend Päri TVO 30/Mäeotsa tee 29 2,5 Puiatu tee 9 /Puiatu Segapakend Puiatu TVO tee 15 2,5 Õunaaia tee 15 segapakend Peetrimõisa TVO /Õunaaia tee 24 2,5 Paistu tee 2 (Paistu Segapakend Paistu TVO A&O kauplus) 0,6 Segapakend Loodi TVO Loodi-Mäe 0,6 Karula endine segapakend Karula TVO kauplus 2,5 Kondi tee ääres segapakend Intsu TVO (postkastide juures) 0,6 Segapakend Holstre TVO Holstre tee 4 0,6 Vardi allee 1 (vana segapakend Heimtali kauplus) 2,5 segapakendi Savikoti küla TVO Pärsti tee 4 1,1 Musumäe põik/ segapakendi Savikoti küla TVO Moonamäe tee 2 1,1 Märkus: segapakend (plast-,klaas-,joogikartong-,metallpakend) IV Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmine: vahetult müügikohas või Jämejala teeristis tagatisrahaga pakendite vastuvõtupunktis. V Biolagunevad köögi-, aia-, pargijäätmed: komposteeritakse maksimaalselt oma kinnistul. VI Elektri- ja elektroonikaseadmete romude vastuvõtt: tootja, vahetult müügikohas, ohtlike jäätmete statsionaarses vastuvõtupunktis Ramsil, Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tn 17 asuvas elektroonikaromude vastuvõtupunktis või Viljandi jäätmejaamas Pärnu mnt 36. VII Vanametalli sealhulgas musta ja värvilise metalli vastuvõtt: AS Kuusakoski Viljandi teenindusplats (Vaksali 44, Viljandi) või CRONIMET Eesti Metall OÜ (Paala tee 52, Mustivere küla, Viljandi vald). VIII Romusõidukite ja nende osade vastuvõtt: Lähim autolammutustöökoda või AS Kuusakoski Viljandi teenindusplats (Vaksali 44, Viljandi), CRONIMET Eesti Metall OÜ (Paala tee 52, Mustivere küla, Viljandi vald) või OÜ Melmar, (Tehnika 6a, Viiratsi, Viljandi vald). IX Suuremõõtmeliste jäätmete vastuvõtt: tasu eest Viljandi jäätmejaamas Pärnu mnt 36. X Ehitus- ja lammutusjäätmed taaskasutatakse maksimaalselt ehitusobjektil või viiakse tasu eest Viljandi jäätmejaama, Pärnu mnt 36. Vana eterniit viiakse tasu eest Viljandi jäätmejaama, Pärnu mnt 36. XI Loomsed jäätmed: Ebavere küla, Väike-Maarja vald 46209 Lääne-Virumaa maakond, loomsete jäätmete käitlemise tehas. XII Erinevate jäätmeliikide vastuvõtmine: Viljandi jäätmejaamas aadress: Pärnu mnt 36. Lisas 1 toodud info on kättesaadav vallavalitsuse veebilehel ww.viljandivald.ee/jaatmemajandus .
Load more

Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-14 Paistu, JAH1000217 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Piiri 3 a, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Priit Vahtramäe 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5209224 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Erika Tetsmann Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahindusnõunik 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Loodi looduspark Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 a määruse nr 139 § 4 lg 5, § 5 lg 1 p 5, § 10 lg 1 p 3 lähtuvad nimetus/ piirangud: a)On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja piirangu parklaid. b)Kaitsealal on keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine.
    [Show full text]
  • Viiratsi Valla Üldplaneering
    VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING Viiratsi-Pärnu 2007 VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................. 2 EESSÕNA .................................................................................................................... 4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 ..................................................... 5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ................................................................... 6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ........................................................ 7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ...................................................................................... 8 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ....................................... 10 2.1 MAA-ALADE RESERVEERIMINE ................................................................................... 10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE ...................................................................................... 10 2.3 ELAMUALAD ........................................................................................................... 14 2.4 SEGAHOONESTUSEGA ALAD ........................................................................................ 15 2.5 ÜLDKASUTATAVAD ALAD .......................................................................................... 15 2.6 PUHKEALAD
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
    Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
    [Show full text]
  • Ii Köide. Pärsti Valla Üldplaneering
    II KÖIDE. PÄRSTI VALLA ÜLDPLANEERING. Pärsti valla üldplaneering 2 SISUKORD 2 VI RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTETE KUJUNDAMINE 12 Maa- ja veealade üldiste kasutamis-ja ehitustingimuste määramine. 4 12.1 Planeeringute koostamine 4 12.2 Planeerimise, projekteerimise ja ehitamise põhimõtted. 4 12.2.1 Üldised põhimõtted 4 12.2.2 Hajaasustusega alad 6 12.2.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud 6 12.3 Keskkonnahoiu ja jäätmemajanduse arendamise põhimõtted. 11 12.3.1 Haljastus ja heakord 11 12.3.2 Veekaitse 11 12.3.3 Loodusobjektide ja kultuurimälestiste kaitse 12 12.3.4 Miljööväärtusega alad. Väärtuslike põllumaade ja looduskoosluste määramine 12 12.3.5 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. 21 12.3.6 Jäätmekäitlus ja prügilate keskkonnamõju vältimise ja vähendamise põhimõtted 23 12.3.7 Maavarade kasutamine 23 12.4 Tehniliste infrastruktuuride arendamise põhimõtted. 24 12.5 Liikluskorralduse arendamise põhimõtted. 25 12.5.1 Avaliku huvi määramine eraõigusliku isiku maal. 26 12.6 Ettevõtluse arendamise põhimõtted 26 12.7 Maakasutuse põhikasutusotstarbed ja võimalikud kõrvalotstarbed. Maade reserveerimine ehk uute maakasutusotstarvete kavandamine. 27 12.7.1 Elamuehituse otstarbel maade reserveerimine. 29 12.7.2 Ettevõtlusotstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.3 Üldiste huvide otstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.4 Veekogude maa reserveerimine 30 12.7.5 Transpordimaa reserveerimine. 31 13 Üldplaneeringu elluviimine 31 13.1 Strateegilise keskkonnamõju hindamine. 31 13.2 Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõjud ja võimalike negatiivsete mõjude leevendamine. 32 13.3 Territoriaalsed huvid 35 Pärsti Vallavalitsus 2004-2006 Pärsti valla üldplaneering 3 13.3.1 Maa taotlemine munitsipaalomandisse 35 13.3.2 Maa jätmine riigi omandisse 35 13.4 Asustusüksuste lahkmejoonte täpsustamine 36 13.5 Kuritegevuse ennetamine.
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Lastejooksude Tähestikuline Lõpuprotokoll
    XVII Holstre-Paistu jooks 29. august 2017 Paistus Lastejooksude tähestikuline protokoll Distants : 800 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 1 Randon Asu 2009 Tallinn Kadrioru Saksa Gümn. 2 Ken Helimets 2008 Paistu Paistu Kool 3 Asmo Jaanisoo 2010 Paistu AKG Kool 4 August Jaanisoo 2006 Paistu Lahmuse Kool 5 Uku Martin Järve 2009 Uusna Kalmetu Põhikool 6 Emil Kaigas 2010 Viljandi 7 Indrek Kannel 2009 Tartu Karlova Kool 8 Kaur Kannel 2010 Viljandi vald Heimtali Põhikool 9 Märt Kannel 2008 Viljandi vald Heimtali Põhikool 10 Kairit Kannel 2005 Viljandi vald Heimtali Põhikool 11 Jacob Kasemaa 2007 Viljandi Jakobsoni Kool 12 Kristjan Maiste 2006 Viljandi Jakobsoni Kool 13 Melissa Metsvahi 2006 Soome Raiakylän Koulu 14 Steven Mõttus 2009 Paistu Paistu Kool 15 Martin Nõmm 2007 Harjumaa Laagri Kool 16 Uku Orav 2009 Viljandi Jakobsoni Kool 17 Elerin Peltser 2005 Viljandi Viljandi Paalalinna kool 18 Kert Piirak 2008 Viljandi Jakobsoni Kool 19 Joonas Pirksaar 2007 Peedu Elva Gümnaasium 20 Andre Põder 2008 Viljandi Kesklinna Kool 21 Rikko Riiner 2007 Paistu Paistu Kool 22 Kenneth Salme 2007 Sultsi Paistu Kool 23 Kairo Salme 2005 Sultsi Paistu Kool 24 Karolina Soopa 2006 Paistu Paistu Kool 25 Andero Vilper 2008 Paistu Paistu Kool Distants : 400 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 26 Robin Asu 2015 Tallinn 27 Kätlin Bogatenkov 2006 Paistu küla Viljandi Jakobsoni Kool 28 Kaisa Eismann 2008 Saarepeedi Saarepeedi Kool 29 Ron Helimets 2015 Paistu küla Paistu lasteaed 30 Mariin Hubel 2010 Viljandi vald Kesklinna Kool 31 Gemma
    [Show full text]
  • Huvitegevuse Mess Tõi Kokku Noored Ja Huvitavad Tegevused Tänavu 20
    Nr 10 Põltsamaa Valla Leht Oktoober 2018 Huvitegevuse mess tõi kokku noored ja huvitavad tegevused Tänavu 20. septembril toi- saanud. Rääkides sedasorti Kellel aga on soov ja tahtmi- munud huvitegevuse mess tõi ürituste vajalikkusest ja toi- ne hoopis loomadega tegeleda, kohale Põltsamaa vallas noor- mumistest, ütleb Loreida, et sellele pakub ratsutamise ja tele erinevaid tegevusi pak- see on igal juhul vajalik. „Lap- treeningu võimalusi Loopre- kuvad ühendused, asutused sed kasvavad ja neil peab ole- Lepiku ratsatalu. ja inimesed. Üritus toimus ma võimalus valida. Võib-olla Põltsamaa ühisgümnaa- teist korda (esimene üritus oli peaks kaaluma võimalust, et siumi võimalustest rääkides 2017. a). Ürituse peakorral- saaks koolides kohapeal kor- üllatas ennekõike just lap- daja oli Põltsamaa noorte- ja raldada selliseid üritusi. Nii sevanemaid, et on võimalik elukestva õppe keskus. Tege- suuremahulise huvitegevu- tegeleda ka aineringidega vus toimus Põltsamaa valla se messi korraldamisel peab ning huvi aine vastu sügavuti ja Viljandi valla Kolga-Jaa- olema kindlasti koolide tugi arendada. PÜG-i huvijuht Sir- ni piirkonna koostööprojekti juures. Kui koolide tuge taga je Ange rääkis, et tegelikult käigus, mille tulemusel jõua- ei ole, siis ei ole sellel kõigel on võimalik suunata iga noor vad noorsootööteenused uute mõtet,“ ütleb Loreida Küppas. sisuka tegevuse juurde. Tema noorteni ning laienevad noor- Samuti märgib ta, et praegu- sõnul on ainus murekoht nen- te võimalused noorsootöös sel kujul on projekti eestve- de toredate juhendajate leid- osaleda. Projekt sai alguse dajatel väga suur vastutus ja mine ja hoidmine, kes noori aprillis 2017 ja kestab 2018. koormus ürituse teoks saa- tegevusse haarata oskavad. aasta lõpuni. mise juures. „Võib-olla peaks Sama kuulsime veel mitmelt Kõik noored ja lapsevane- üritust eest vedama koolid poolt: „Hea huviringi võti on mad olid oodatud tutvuma kordamööda.
    [Show full text]
  • Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“.
    [Show full text]