Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 108, 1136 Saarepeedi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vastu võetud 06.01.2005 nr 23 Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017» vastavalt lisale nr 1. 2.Määrus jõustub avalikustamisel. Volikogu esimees Jaanus VOLL Saarepeedi Vallavolikogu 6. jaanuari 2005. a määruse nr 23 lisa 1 SAAREPEEDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2005–2017 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, hoolduseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine võttes aluseks erinevaid lähtekohti: regionaalpoliitiline, majanduslik jm. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Saarepeedi valla arengukavast, Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus on analüüsitud piirkonna puurkaevude põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatud võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt on kirjeldatud piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Arengukava sisaldab Saarepeedi valla ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kuuluvate vee ja -kanalisatsioonirajatiste hetkeolukorra analüüsi, probleemide määratlemist ning tegevuste plaani väljatöötamist. Arengukava kajastab ka laiemalt tulevikuvisiooni nägemust ideaaltasandil. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas Saarepeedi keskasulas, Karulas, Väikemõisas, Mooris, Jutul. Käesolevas arengukavas ei nähta ette ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamist Saarepeedi valla hajaasustusega äärealadele, küll aga on perspektiivikas laiendada olemasolevat trassivõrgustikku Saarepeedi keskasula ja Karula küla lähiümbruses ning uutes elamuehituspiirkondades Viljandi linnaga piirnevatel aladel. Otstarbekas oleks peakollektori ehitamine Viljandi–Peetrimõisa–Väikemõisa–Karula–Tamme–Saarepeedi. Küladesse planeeritakse tihedama asustuse olemasolul lokaalsed puhastusseadmed – imbväljakud ja tsentraalse tarbevee võimalikkus. Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Leht 1 / 5 Arengukava on pidevalt täiustatav dokument, milles aja jooksul võivad muutuda nägemused, eesmärgid ja lahendused. Arengukava jälgimise ja korrigeerimisettepanekute ettevalmistamisega tegeleb vallavalitsus. Arengukava muutmist ja täiendamist võib teostada käsitledes külade arengukava ning teha muudatusi üksikutes peatükkides. Seadusega on omavalitsusele pandud kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine elanikkonnale. Saarepeedi vald otsustab ühineda teiste Viljandimaa omavalitsuste ühisprojektiga, mis taotleb investeeringuks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA PROBLEEMID 2.1. INIMESTE ARV NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA HAARATUS Saarepeedi vallas elab 01.01.2005. a seisuga 1268 inimest. Külade lõikes on elanike arv järgmine: Aindu 40 Saarepeedi 344 Auksi 69 Taari 23 Karula 222 Tobraselja 80 Kokaviidika 24 Tõnissaare 43 Moori 48 Võistre 91 Peetrimõisa 78 Välgita 101 Ühisveevarustusega ühendatud elanike arv on 334, s.o ca30% kogu valla elanikkonnast. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv on 292, s.o 25% kogu valla elanikkonnast; Ühisveevärk on ka mõlemal vallas asuval lastekodul. Saarepeedi külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud 68 protsenti elanikest, peale selle kool , lasteaed, rahvamaja jt valla asutused. Karula küla elanikest saab ühisveevärgist majandus-joogivett 50 % elanikest. Olemasolevad ja toimivad puurkaevud ning nende omanikud on: Saarepeedi keskuse puurkaev Saarepeedi Vallavalitsus Naanu puurkaev AS Oskar LT Rootsi puurkaev AS Rootsi Mööbel Karula puurkaev Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskus Väikemõisa puurkaev Väikemõisa Väikelastekodu Moori puurkaev Age Soo Muraka puurkaev Jaak Koplikask Parduse puurkaev Heli Malõh Sooneste puurkaev Rein Männik Jutu puurkaev 2.2. VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISED 2.2.1. Saarepeedi vallas asuvad puurkaevud (lisa 1) Saarepeedi keskasula ühisveevärk (lisa 2) Keskuse puurkaev on heas seisukorras, puurkaevu ümbritseb rohumaa, mis on ühtlasi sanitaartsooniks. Ühisveevärgi puurkaev: Puurkaevu nimi Saarepeedi keskuse puurkaev Saarepeedi keskasula Puurkaevu passi nr 1373 Puurkaevu katastri nr 6727 Puurkaevu ehitusaasta 1965 Kaevu sügavus m 90 Veehorisont S Pumba mark Võimsus kW Tootlikkus m³/h 8 Staatiline veetase (m) Saarepeedi keskasula keskmine veetarve on üle 5 m3ööpäevas . Saarepeedi keskasulas elab eramutes 31 peret ja kortermajades 40 peret, keskuse puurkaevust saab vett ka põhikool, lasteaed, rahvamaja. Vee- ja kanalisatsioonitrassid on rajatud üle 30 aasta tagasi ning on Leht 2 / 5 Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine amortiseerunud. Veetrasside renoveerimiseks ja kõikide keskasula lähiümbruse eramute haaramiseks ühtsesse veevärki tuleb rajada ca 5000 m veetrassi. Ilma tsentraalse veevarustuseta on kümmekond eramut. Aastal 2004 võetud puurkaevude veekvaliteedi andmed on toodud lisades (lisad 3, 4, 5 ) Veetöötlusjaama tsentraalsel süsteemil ei ole. Karula küla elanikud on 2003. a sügisest ühendatud Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuse Karula osakonna puurkaevuga. 2004. a suvel valmis külaelanikke varustav uus jaotusvõrk ning on paigaldatud raua- ja mangaanieraldusseadmed. Puurkaevust väljuva vee rauasisaldus on selle tulemusena nõuetele vastavaks viidud. Saarepeedi keskuse puurkaevust väljuva vee ülenormatiivsest fluoriidiooni sisaldusest on elanikkonda teavitatud, lasteaeda ja kooli on paigaldatud puhta joogivee aparaadid. Keskasula nõuetekohase joogivee saamiseks vajalike eritöötlusmeetodite rakendamine vajab suuri investeeringuid. Saarepeedi keskasula veetorustiku vanus on ligi 40 aastat. Ehituse vigade tõttu on sagedased torude murdumised ja torude liitekohtade lekked. Torustik on kombineeritud malm-, teras- ja plasttorudest. Malmtorustikul esineb lekkeid ja purunemisi, mis on põhjustatud torustiku asetamisest jämedale kruusale (esineb külmakerkeid). Veekvaliteet halveneb ka veetorustikus. Seda järgmistel põhjustel: • torustiku veemaht on suhteliselt suur võrreldes tarbimisega; • malmtorustiku koostisosana on paigaldatud terasest vähese läbimõõduga toruosad, mis koguvad roostet ja takistavad läbipesu. On ilmnenud trassist tulevate õliplekkide olemasolu. Halb on veevärgi siibrikaevude olukord. Siibreid on kaevudes vähe. Ei ole võimalik sulgeda pesuks või remondiks vajalikke trassilõike. Siibrid on amortiseerunud, lekivad ja on trassi ühendatud mustast terastorust vahetükkide abil, mis omakorda reostavad vett. 2.2.2. SAAREPEEDI KESKASULA ÜHISKANALISATSIOON Saarepeedi keskasula reovesi formeerub elamusektorist, Saarepeedi valla asutustest ja tootmisest. Reovesi juhitakse Saarepeedi asula puhastusseadmele ja edasi biotiikidesse. Isevoolsete kanalisatsioonisüsteemide vanus on 35–40 aastat. Vahepeal neid süsteeme praktiliselt remonditud ei ole, seda on tehtud ainult lekete korral, kus prunenud torujupp on asendatud uuega. Osa kanalisatsioonist on ehitatud ilma projektita, mistõttu ei ole kohati isegi renoveeritav. Puudub sademevee kanalisatsioon, mistõttu heitvee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides. On üks peakollektor, mis suundub isevoolselt biopuhastisse. Kollektori kogupikkus on ca 1600 m asbesttsementtoru. Peamised kanalisatsioonisüsteemide toimimishäirete põhjused on järgmised: • torude lekkimised. Osa torustikke on ehitatud lubatavast väiksema languga, millest tulenevalt on torustikud ummistunud ja purunenud; • kontrollkaevude lekkimine (kaevurõngaste vahed ja kaevu tulevate ja väljuvate torude vahed on korralikult tihendamata). Osa kontrollkaeve on lagunenud ja torustikku satub pinnast ja prahti, mis tekitavad ummistusi. Et kanaliseerida võimalikult suurem osa reovett, on vaja ehitada kanaliseerimata eramute piirkondades ca2400 m uut kanalisatsioonitorustikku. 2.2.3. SAAREPEEDI KESKASULA REOVEEPUHASTI Reoveepuhasti MRP 60, aereerimine on energiamahukas, puudub P eraldus. Reovesi suunatakse puhastusseadmest toru kaudu biotiikidesse 2BT 4400 m2. Oskat LT reovesi juhitakse keskuse puhastusseadmest biotiikidesse. Keskasula biotiigid on mudastunud ja taimestikku täis kasvanud, tiikide vahelised ühendused ning väljavoolud on lagunenud. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist seoses OSKAR LT poolt kasutatavate pesuainete suurele fosforisisaldusele. 2.2.4. MOORI ja KARULA ÜHISKANALISATSIOON • Moori 8 korteriga elamu reovee imbväljak on amortiseerunud; • Karula 8 korteriga elamu ja ühepereelamud asuvad Uue-Võidu maastikukaitsealal paikneva Karula järve vahetus läheduses. Nende reovesi kogutakse reoveekaevudesse.