Saarepeedi Valla Arengukava 2006-2009 Kinnitamine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Saarepeedi Valla Arengukava 2006-2009 Kinnitamine Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 55, 641 Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 kinnitamine Vastu võetud 21.02.2006 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9 ja § 22 lg 1 p 7, § 37 lg 1, Saarepeedi Vallavolikogu poolt 07.08.2000 kinnitatud määruse nr 6 «Saarepeedi valla põhimääruse kinnitamine» alusel § 1.ARENGUKAVA EESMÄRGID (1) Arengukava eesmärk on määratleda Saarepeedi valla üldised arengusuunad kuni aastani 2009. Arvestades Eesti riigi ja Viljandi maakonna üldiseid arengusuundi, tagada valla eri piirkondade tasakaalustatud sotsiaal- majanduslik areng, elukvaliteedi parandamine, loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna üldine kaitse. (2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tuleb omavalitsusel kohaliku elu korraldamisel oma haldusterritooriumil tegeleda väga laia küsimuste ringiga (haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne jm). Et see tegevus oleks süstemaatiline ja efektiivne, on vajalik koostada arengukava, mis on eelduseks ka valla üldplaneeringu koostamisele. (3) Tulenevalt linnalähedasest asukohast on planeerimis- ja arendustegevuse eesmärgiks valla atraktiivsuse suurendamine ja võimaluste loomine ettevõtlike inimeste maale elamaasumiseks. (4) Iseseisva vallana eksisteerides arendada koostööd Viljandi linna ja teiste Viljandit ümbritsevate omavalitsustega. Omavalitsuse ülesannete täitmiseks kavandada optimaalsed vahekorrad kohalike ja piirkondlike ülesannete jaotuses ja osaleda aktiivselt Viljandimaa Omavalitsuste Liidu töös. (5) Toetada ettevõtluse arengut, infrastruktuuri elementide ja sotsiaalsfääri objektide ehitamist ja rekonstrueerimist ning turismi jms valla atraktiivsust ning külaelanike ühistegevust edendavaid ettevõtmisi, mittetulundusühenduste ja noorte algatusvõimet. Kaasfinantseerida eelpoolnimetatuga seotud projekte. (6) Arengukava on avalik dokument, mille koostamisel on arvestatud vallaelanike, vallavalitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid kohaliku elu edendamiseks. § 2.VALLA ÜLDISELOOMUSTUS (1) Territooriumilt (98,3 km2) on Saarepeedi vald Viljandi maakonna väiksemaid. Elanike arv 01.01.2006 a. on 1269, neist 21 % on alla 18.a. lapsed ja 22,5 % on pensioniealised. (2) Saarepeedil on 35 kohaga lasteaed ja üle 100 õpilasega põhikool. Kooliealistest lastest umbes pooled käivad Saarepeedi Põhikoolis, sama palju õpib Viljandi linna koolides. Saarepeedi Põhikoolil on kvalifikatsioonile vastav pedagoogide kaader, kooli juures tegutseb suusaklass. (3) Loomulik iive on negatiivne, mida mõnevõrra leevendab sisseränne - linnainimeste elamaasumine suvilatesse ja järjest suurenev nõudlus elamuehituskruntide järele ning elamute ehitamine linna piirile. (4) Inimeste majanduslik aktiivsus ei ole eriti kõrge. Initsiatiivikaid ja riskijulgeid inimesi tuleb pigem juurde väljastpoolt valda, mille tulemusena on juurde loodud uusi töökohti ja paranenud kohalike inimeste majanduslik olukord. (5) Sotsiaaltöö alal on vallas rakendatud hooldustöötajad, kes abistavad üksikvanureid ja on toeks kriisiperede lastele. Praegu kasutame Viiratsi ja Kõpu hooldekodude teenuseid. Valla korteris on hooldusel kaks abivajavat vanurit. Koduhooldussüsteemi laiendamine on vajalik ja sobiv variant nii hooldusalusele, kui vallale. (6) Asustustihedus on ebaühtlane, ettevõtlus on koondunud suurematesse küladesse Saarepeedile, Välgitasse ja Karulasse. Sotsiaalne infrastruktuur on koondunud Saarepeedile – siin asuvad kool, lasteaed, kauplus, vallamajas on raamatukogu ja postkontor. Valla suurimad ettevõtted on AS OSKAR LT, AS ROOTSI MÖÖBEL, OÜ VALGE V.N, OÜ KARULA PUIT, MARKI AUTOKESKUS ja OÜ RENDER, OJA PUIT OÜ, OÜ TAMMEPAKK; jt. Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 kinnitamine Leht 1 / 6 (7) Põllumajanduslikku tootmist jätkavad suuremate taludena: Muraka 3, Õunapuu ja Muraka talu Välgita külas; Teola, Järve-Lilli ja Kõnnu Saarepeedi külas, Uue-Rõuna Peetrimõisa külas, Taari talu Taari külas; Rohtla talu Karula külas, Selja talu Tobraselja külas; Lapi, Auksi-Kooli ja Parduse talud Auksi külas jt. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad ka naabervaldades tegutsevad ettevõtjad Sakala Põldur, Eeriksaare talu jt kes rendivad põllumaid. (8) Tööealise elanikkonna suhteliselt hea tööhõive seisukohalt on oluline valla linnalähedane asukoht ja hea teedevõrk. (9) Valda läbib 53 km riigimaanteid, kohalikke teid on 80 km. Riigiteede olukord on hea, kohalike ja erateede olukord kehv - teed vajavad kruusakatte uuendamist ja hooldamist. Koostatud on teederegister. Sõlmimisel on erateede valdajatega lepingud. (10) Valla edasine areng pole üksnes vallavalitsuse, vaid ka siin asuvate ettevõtete ja asutuste mure. Sellest tulenevalt on arengukavasse lülitatud ka eesmärke ja ülesandeid, mille täitmist toetab vald osaliselt või mida ei finantseerita üldse valla eelarvest - nende ellurakendamine eeldab koostööd kolmanda sektori ja ettevõtjatega. Väikse vallana on oluline teha koostööd ka maakondlikul tasandil teiste omavalitsustega. (11) Käesolevas arengukavas on Saarepeedi valla arengueesmärgid ja -ülesanded grupeeritud nende funktsioonide järgi, mida vallal tuleb täita. § 3.HALDUSKORRALDUS (1) Saarepeedi vald on Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus, kus toimub demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. (2) Halduskorralduse üldalused: 1) halduskorraldus jätta muutmata, säilitades senised külade piirid: Aindu, Auksi, Karula, Kokaviidika, Moori, Peetrimõisa, Saarepeedi, Taari, Tobraselja, Tõnissaare, Võistre, Välgita; 2) perspektiivseteks keskusteks lugeda Saarepeedi, Karula ja arenev Peetrimõisa küla. (3) Haldusjuhtimine 1) Saarepeedi valla haldusasutusteks on: Saarepeedi Põhikool Saarepeedi rahvamaja Saarepeedi lasteaed Saarepeedi külaraamatukogu Karula külaraamatukogu 2) Karula küla planeeringuga lahendada küla seltsikeskuse välja arendamine; 3) külaelu arengu planeerimisele kaasata ja teha koostööd Väikemõisa Lastekodu ja Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuse Karula osakonnaga; 4) süvendada külavanemate osa omavalitsusküsimuste otsustamisel ja lahendamisel; 5) leida võimalused kommunaalmajanduse teenuseid osutava iseseisva struktuuriüksuse moodustamiseks; 6) toetada kohalikku algatusvõimet ja ühistegevust külaelu edendamisel aktiivsete külavanemate, külaseltside ja külaseltsingute eestvedamisel. Väärtustada, säilitada ja kaitsta Eesti pere ja küla; 7) viia sisse tehnoloogilised uuendused: leida vahendeid ja võimalusi vallaasutusi ja elanikke rahuldava internetiühenduse loomiseks ja täiustamiseks; 8) suurendada vallaametnike töö tulemuslikkust vallaelanike huvides: – korraldada ja organiseerida korteriomandi seadmist; – koostada valla üldplaneering; – senisest rohkem tegeleda valla planeeringu- ja arenguprojektidega; – optimeerida vallavalitsuse kulud, kasutades otstarbekalt ruume, energiat ja transpordivahendeid ning viia miinimumini kommunikatsioonikulud kaasaegse infotehnoloogia, juhtimis- ja töökorralduse rakendamise abil; – tegelda rohkem eelarveväliste finantseerimisvõimaluste otsimisega; – renoveerida Saarepeedi Rahvamajas ruumid vallavalitsuse, raamatukogu ja postkontori jaoks. (4) Haldusterritoriaalsed eesmärgid 1) koostada 2007. aastaks valla üldplaneering; 2) avalikud teed – sõlmida lepingud erateede omanikega ja panna paika avalike teede remondi järjekord. (5) Avalike suhete arendamine 1) anda regulaarselt välja valla infolehte (6 korda aastas) ja üks kord kolme aasta tagant valda tutvustav prospekt; 2) täiustada valla kodulehekülge (avalik teave veebilehele) 3) tagada valla infostendide pidev värske infoga varustamine: Leht 2 / 6 Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 kinnitamine – Saarepeedi vallamajas ja raamatukogus – Moori külatoas – Karula raamatukogus 4) konkursi korras leida vallale oma lipp, vapp ja logo; 5) teha koostööd teiste omavalitsustega sõprusvalla leidmiseks. § 4.HARIDUS (1) Luua kõigile lastele võimalus saada alus-, alg- ja põhiharidus turvalistes ja tervislikes tingimustes elukoha lähedal. (2) Säilitada vallas lasteaed ja põhikool nende põhiülesanne on aidata kujundada isiksusel, kes tuleb oma elu ja tööga toime, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule. 1) kujundada kool piirkonna huvitegevuse keskuseks; 2) toetada põhikooli oma näo väljakujundamisel, pöörata rohkem tähelepanu kutsenõustamisele, teha koostööd ettevõtjatega; 3) arendada edasi suusaklassi; 4) ehitada välja tütarlaste käsitööklass; 5) renoveerida Saarepeedi kultuuri- ja spordikeskusesse ruumid internaadi rajamiseks; 6) arendada ja täiustada põhikooli ja lasteaia õppevahendeid; 7) renoveerida koolimaja klasside põrandad; 8) renoveerida kooli söögisaali põrand; 9) korrastada lasteaia mänguväljak; 10) uuendada koolimööbel; 11) rajada koolile spordiväljak; 12) erivajadusega lapsed kooli; 13) lasteaeda-kooli logopeed; 14) tasuta toit gümnaasiumites õppivatele lastele; 15) põhikoolis tasuta töövihikud 16) välja kujundada lastevanemate koolituste süsteem. (3) Toetada kooli koostööprojektide naaberomavalitsuste koolidega H. Jaaksoni mälestusvõistlus matemaatika ülesannete lahendamises jms (4) Toetada haridusuuenduse põhimõtteid: 1) eetika ja religiooniõpetuse sisseviimist õppekavva; 2) vajadusel võimaldada kasutada kooli arvutiklassi valla elanike arvutialaseks koolituseks; 3) töötada välja lisatasustamise kord Saarepeedile tööle tulevatele noortele õpetajatele; 4) rakendada tõhusalt tööle kooli hoolekogu. (5) Tõhustada noorsoopoliitikat. Toetada laste- ja noorte ning nende juhendajate aktiivset
Recommended publications
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Viiratsi Valla Üldplaneering
    VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING Viiratsi-Pärnu 2007 VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................. 2 EESSÕNA .................................................................................................................... 4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 ..................................................... 5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ................................................................... 6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ........................................................ 7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ...................................................................................... 8 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ....................................... 10 2.1 MAA-ALADE RESERVEERIMINE ................................................................................... 10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE ...................................................................................... 10 2.3 ELAMUALAD ........................................................................................................... 14 2.4 SEGAHOONESTUSEGA ALAD ........................................................................................ 15 2.5 ÜLDKASUTATAVAD ALAD .......................................................................................... 15 2.6 PUHKEALAD
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Veebruar Tõi Eestile Vabaduse Ja Pärast Tartu Rahulepingut Ka
    Nr 2 (38) • Veebruar 2021 Tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva vabadus- sammaste lipuringiga Viljandi vallas tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva valla tunnustuste üle- andmise ning lipuringiga Vabadussõja mälestusmärke külastades. 23. veebruaril kell 18 an- takse Heimtali ringhoones üle Viljandi valla tunnustus- tused. Üritus on kutsetega. 24. veebruaril, Eesti Vaba- riigi 103. aastapäeval, aseta- me pärjad Vabadussõja mä- lestusmärkide juurde: 9.00 Laidoneri sünnikohas Vardja külas 9.45 Paistu Vabadussõja mä- Pidulikud hetked Mustlas – lipud ja ühispilt. Foto: Mati Valli lestussamba juures 10.30 Kärstna Vabadussõja mälestussamba juures 11.00 Mustla Vabadussõja Veebruar tõi Eestile vabaduse ja mälestussamba juures 12.00 Lalsi Vabadussõja mä- lestussamba juures 12.30 Kolga-Jaani mälestus- pärast Tartu rahulepingut samba juures Ühendame Viljandi valla Vabadussõja mälestusmärgid sini-must-valge lipuringiga! ka rahuaastad Tulge kõik! Tartu rahulepingu aastapäeva aastat pimedust, on kirjutanud päeva tähistada. Et mäletada, et pärast pimedust saabub valgus. tähistati paljudes kohtades üle Erik Niiles Kross. mitte unustada. Küünalde süütamise tava sai al- Viljandi valla Ajaloolane Enn Tarvel on Teisipäeval, 2. veebruari hom- guse eelmisel aastal, Tartu Rahu- Kolga-Jaani Veebruar on Eesti Vabariigi Tartu rahu kohta kirjutanud, mikul kell 7.15 süütasid Viljandi lepingu 100. aastapäeval. Küünal- jaoks oluline kuu. Sel kuul sün- et tegu oli Eesti Vabariigi poolt Vallavalitsuse liikmed ja töö- de süütamine Tartu Rahulepingu sai uut tüüpi dis Eesti Vabariik, sel kuul sõl- vaadatuna ülimalt õigeaegse ja tajad küünlad kindral Johan aastapäeval võiks vallavanem miti Tartu Rahu, 12. veebruaril oskuslikult sõlmitud lepinguga. Laidoneri sünnikohas, Viljan- Alar Karu sõnul saada Viljandi postiauto- tähistati kindral Johan Laidoneri Ta toob põhjenduseks, et Eesti di-Rõngu maantee ääres Vardja vallas üheks traditsiooniks.
    [Show full text]
  • Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII Koosseis 29.03.1990–29.09.1992
    Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992 Statistikat ja ülevaateid Riigikogu Kantselei Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn 2013 Peatoimetaja Aaro Mõttus Koostajad Gerli Eero, Rita Hillermaa, Arne Koitmäe, Margit Muul, Aaro Mõttus, Mihkel Pilving, Lii Suurpalu, Piret Viljamaa Konsultant Rein Järlik Keeletoimetaja Inna Saaret Küljendaja Anu Ristmets ISBN 978-9949-413-44-7 Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2013, Eesti Rahvusraamatukogu 2013 Trükkinud Print Best OÜ trükikoda Sisukord Peatoimetaja saatesõna / Aaro Mõttus 5 Ülemnõukogu ajaloolisest rollist 1990–1992 / Marju Lauristin 7 1. Ülemnõukogu valimised 9 1.1. Valimised arvudes 9 1.2. Valimistulemused ringkonniti 11 1.3. Ülemnõukogu valimise seadus 55 1.4. Seadlus valimisringkondade moodustamise kohta 69 2. Ülemnõukogu koosseis 74 2.1. Ülemnõukogu liikmed arvudes 74 2.2. Ülemnõukogu liikmed 29.03.1990 – 29.09.1992 75 3. Ülemnõukogu organisatsioon 93 3.1. Ülemnõukogu esimees, juhatus, Presiidium, vanematekogu 93 3.1.1. Ülemnõukogu esimees 93 3.1.2. Ülemnõukogu juhataja ja juhataja asetäitjad, Ülemnõukogu juhatus 93 3.1.3. Ülemnõukogu Presiidium 94 3.1.4. Ülemnõukogu vanematekogu 96 3.1.5. Eesti Vabariigi Erakorraline Kaitsenõukogu 96 3.2. Alatised komisjonid 97 3.2.1. Alatised komisjonid 97 3.2.2. Alatise komisjoni moodustamise ettepanek 106 3.3. Muud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.1. Eri- ja probleemkomisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.2. Eelnõude väljatöötamiseks loodud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 110 3.3.3. Eelnõude redaktsiooni- või kooskõlastuskomisjonid 111 3.3.4. Häältelugemis- ja valimiskomisjonid 115 3.3.5. Muude komisjonide ja töögruppide moodustamise ettepanekud 116 3.4. Saadikurühmad 117 3.4.1.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Viljandimaa Arengus
    VILJANDIMAA ARENGUS VILJANDI MAA V ALITSUS VILJANDIMAA ARENGUS VILJANDI 2008 1 VILJANDIMAA ARENGUS SISUKORD SAATEKS 3 1. VILJANDIMAA 10 AASTAT HILJEM 4 2. STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE TÄITMISEST VILJANDI MAAKONNAs 13 2.1. Asustus ja haldusjaotus. Rahvastik 13 2.2. Keskkond 16 2.3. Majandus. Tehnilised infrastruktuurid 20 2.4. Sotsiaalelu 31 2.4.1. Kultuur 31 2.4.2. Rahvastiku tervis 33 2.4.3. Sotsiaalhoolekanne 38 2.4.4. Sport 40 2.4.5. Turvalisus 42 2.4.6. Haridus 45 LISA 1. VILJANDIMAA MAAKONNAPLANEERINGU 2005-2010 MÕÕDIKUD 51 LISA 2. TABELID 54 Koostanud Mihkel Servinski, Anne Karjus, Krista Valdvee Toimetanud Krista Valdvee Kujundanud ja küljendanud Merle Karu Trükkinud OÜ Sõnasepp ISSN 1736-7940 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale 2 VILJANDIMAA ARENGUS SAATEKS Inimesi võib lahterdada väga erinevaid teemasid ja tunnuseid pidi. Suhtumise järgi mitmesugustesse visioonidokumentidesse, strateegiatesse ja arengukavadesse võib nad jagada kolme rühma: ühed on pooldajad, teised vastased ja kolmandad need, kellel on ükskõik. Kas visioonidesse positiivselt suhtujaid on rohkem kui negatiivselt, on raske öelda. Võib-olla on kõige rohkem hoopis ükskõikseid, aga see pole käesoleva kogumiku koostajale oluline küsimus. Olen kindel, et visioonidega tuleb tegelda, et strateegiaid ja arengukavasid tuleb koostada. Samuti olen veendunud, et arengukavasid ei ole vaja koostada lauasahtlisse panemiseks, vaid et koostatud arengukavasid on vaja igapäevaelus rakendada, nende elluviimise kulgu jälgida ning jälgimise tulemuste põhjal ka vajadusel korrigeerida. Kindel on seegi, et nii strateegiadokumendid kui ka strateegiate elluviimise tulemused peavad olema avalikud. Käesolev kogumik koosneb kahest osast. Esimene neist käsitleb 19. aprillil 2007 Ugala teatrimajas toimunud visioonikonverentsi „Viljandimaa 10 aastat hiljem”, mille korraldasid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandimaa Arenduskeskus.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine
    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 108, 1136 Saarepeedi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vastu võetud 06.01.2005 nr 23 Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017» vastavalt lisale nr 1. 2.Määrus jõustub avalikustamisel. Volikogu esimees Jaanus VOLL Saarepeedi Vallavolikogu 6. jaanuari 2005. a määruse nr 23 lisa 1 SAAREPEEDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2005–2017 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, hoolduseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine võttes aluseks erinevaid lähtekohti: regionaalpoliitiline, majanduslik jm. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Saarepeedi valla
    [Show full text]
  • On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress
    On the occasion of the 32nd International Geographical Congress Cologne 26–30 August 2012 ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY ESTONIA GEOGRAPHICAL STUDIES 11 ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS TALLINN 2012 Edited by Anto Raukas, Kalev Kukk and Tiit Vaasma All the papers of this periodical issue have been peer-reviewed by at least two referees. The editors thank all reviewers. ©Estonian Geographical Society ISBN 978-9985-50-419-2 ISSN 1406-6092 CONTENTS Preface .............................................................................................................7 Peeter Maandi. Land restitution and the return of history in post-Soviet Estonia .............................................................................................................8 Kalev Kukk. Estonia between the Soviet rouble and euro (a macroeconomic approach).........................................................................28 Anto Raukas. Energy crisis and the oil shale industry .................................48 Veiko Karu, Karin Robam and Ingo Valgma. Potential use of underground mine water in heat pumps.........................................................60 Kaija Käärt. Landscapes of North Estonian islands and their changes in the 20th century ..........................................................................................78 Urve Ratas, Anto Raukas, Reimo Rivis, Elvi Tavast, Kadri Vilumaa and Agnes Anderson. Formation of aeolian landscapes in Estonia..............95 Peeter Karing. Thermal resources of Estonian soils ..................................112
    [Show full text]