Official Journal L 35 of the European Union
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants ................................................................................................................................. -
Updated Action Plan Received on 25 July 2013
Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311, -
Pärnu Linna Investeeringute Kava Aastateks 2020-2024
Lisa 2 Pärnu linna eelarvestrateegia aastateks 2020-2024 juurde Pärnu linna investeeringute kava aastateks 2020-2024 2020 2021 2022 2023 2024 prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine Avaliku sektori teenused (01) Kaasav eelarve 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 Raekoja hoone (Nikolai 3) renoveerimine 500,00 700,00 Avaliku sektori teenused kokku 580,00 780,00 80,00 80,00 80,00 sh laenu arvelt 500,00 700,00 sh omaosalus 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 Teede ja tänavate korrashoid (04) Ülekäiguradade ohutumaks muutmine (valgustatud, hästi tähistatud) 24,00 24,00 Teede ja tänavate remont 1 514,50 1 429,24 1 400,00 1 400,00 1 400,00 Munitsipaalteede mustkatted ja kruusakattega teede remont (Audru, Paikuse, Tõstamaa) 335,00 480,00 530,00 574,00 600,00 Rüütli, Uue ja Hommiku tänava rekonstrueerimine 500,00 Uus-Sauga tn kergliiklustee ühendamaks linna Audru ja Tori vallaga 500,00 Pika tänava rekonrueerimine 20,00 500,00 Pikk, Ringi, Rüütli ja Aia tänava vahelise linnaruumi väljaehitamine (II etapp) 1 000,00 Kesklinna silla renoveerimine (sh projekteerimine) 869,00 1 700,00 Uue kesklinna silla projekteerimine 500,00 Teatri esise istutusala uuendamine koos ümbritseva teedevõrgu ja valgustuse uuendamisega (sh arhitektuurikonkursss) 20,00 Audrus, Paikusel ja Tõstamaal keskväljakute kavandamine 25,00 400,00 Ranna puiestee, Supeluse ja Pühavaimu tn muutmine ühiskasutusega tänavateks 20,00 Paikuse OV Varsakabja elamuala arendamine 50,00 Audru aleviku Metsa tn - Audru kiriku kergliiklustee -
Commission Implementing Decision (Eu) 2017
L 50/82 EN Official Journal of the European Union 28.2.2017 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2017/351 of 24 February 2017 amending the Annex to Implementing Decision 2014/709/EU concerning animal health control measures relating to African swine fever in certain Member States (notified under document C(2017) 1261) (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 89/662/EEC of 11 December 1989 concerning veterinary checks in intra- Community trade with a view to the completion of the internal market (1), and in particular Article 9(4) thereof, Having regard to Council Directive 90/425/EEC of 26 June 1990 concerning veterinary and zootechnical checks applicable in intra-Community trade in certain live animals and products with a view to the completion of the internal market (2), and in particular Article 10(4) thereof, Having regard to Council Directive 2002/99/EC of 16 December 2002 laying down the animal health rules governing the production, processing, distribution and introduction of products of animal origin for human consumption (3), and in particular Article 4(3) thereof, Whereas: (1) Commission Implementing Decision 2014/709/EU (4) lays down animal health control measures in relation to African swine fever in certain Member States. The Annex to that Implementing Decision demarcates and lists certain areas of those Member States in Parts I, II, III and IV thereof differentiated by the level of risk based on the epidemiological situation. That list includes, amongst others, certain areas of Latvia and Lithuania. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Ne,N,NV I+II No,M,MV I+II KOKKU KOHT Audru 838 1071 1909 I Saarde 795 1069 1864 II Sauga 817 997 1814 III Tõstamaa 833 896 1729 4
PÄRNUMAA XLVII SUVEMÄNGUD TÕSTAMAAL, 7-8.06.2008 KERGEJÕUSTIKU PUNKTIARVESTUS Ne,N,NV I+II No,M,MV I+II KOKKU KOHT Audru 838 1071 1909 I Saarde 795 1069 1864 II Sauga 817 997 1814 III Tõstamaa 833 896 1729 4. Halinga 542 1013 1555 5. Are 747 799 1546 6. Tahkuranna 647 688 1335 7. Lavassaare 743 549 1292 8. Sindi 672 269 941 9. Tootsi 138 791 929 10. Paikuse 384 465 849 11. Häädemeeste 330 448 778 12. Vändra alev 290 430 720 13. Tori 248 248 14. Koonga 45 45 15. PEAKOHTUNIK: PRIIT NEEME Rahvusvahelise Kategooria A-litsents PEASEKRETÄR RITA PETERSELL I C kategooria Neiud100m Nr. Nimi Sünniaeg Vald Eeljooks Finaal Tuul Koht Punktid 1Liis Tint 18.01.1992Tootsi 13,2 13,0 1,6 I 51 2Ege Rozentov 24.09.1992Halinga 13,2 13,2 1,6 II 49 3Triinu Joosep 17.02.1991Audru 13,2 13,3 1,6 III 48 4Jana Gnezdova 23.05.1992Halinga 13,4 13,4 1,6 4 47 5Laura Pärna 10.01.1992Tõstamaa 13,5 1,2 5 46 6Anelle Avaste 5.10.1994Saarde 13,8 1,2 6 45 7Sandra Kuusik 12.09.1992Audru 14,2 1,3 7 44 8Mari-Heleen Lillemäe 13.12.1994Tootsi 14,4 1,5 8 43 9Gerli Künnap 14.12.1994Saarde 14,5 1,2 9 42 10Krislyn Kask 5.02.1995Are 14,7 1,1 10 41 11Eva-Lotta Raat 11.04.1993Häädemeeste 14,8 1,3 11 40 12Kerttu Lindma 4.09.1993Lavassaare 15,0 1,5 12 39 13Karolin Stimmer 15.01.1996Tahkuranna 16,3 1,2 13 38 14Gerda Koop 18.07.1996Saarde 16,6 1,5 14 37 15Siiri Univer 24.01.1993Sindi 16,7 1,3 15 36 16Mari Küla 24.10.1992Are 16,8 1,5 16 35 17Kadri Koop 26.11.1992Saarde 16,8 1,3 16 35 18Egle Aak 1.08.1991Are DNF 19Kerstin Plastunov 6.06.1996Lavassaare DNF Neiud800m Nr Nimi Sünniaeg Vald Aeg -
Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019
RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year. -
Prioriteetsete Ohtlike Ainete Allikaanalüüs Halliste Jões Abja- Paluoja Piirkonnas Reostusallika Kindlaks Määramiseks Ning Reostuse Lõpetamiseks
Prioriteetsete ohtlike ainete allikaanalüüs Halliste jões Abja- Paluoja piirkonnas reostusallika kindlaks määramiseks ning reostuse lõpetamiseks Aruanne Tallinn 2014 Töö nimetus: Prioriteetsete ohtlike ainete allikaanalüüs Halliste jões Abja-Paluoja piirkonnas reostusallika kindlaks määramiseks ning reostuse lõpetamiseks Töö autorid: Mailis Laht, Vallo Kõrgmaa, Katri Vooro Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee Lepingu nr: 3-2_11/150-7/2012 Töö valmimisaeg: 01.03.2014 Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Sisukord 1. Eessõna ............................................................................................................................................ 5 2. Olemasolev olukord ........................................................................................................................ 6 2.1. Reostuse poolt ohustatud ala iseloomustus ............................................................................ 6 3. Uuritavad ained ............................................................................................................................... 8 3.1. Ftalaadid ehk ftaalhappe estrid ............................................................................................... 8 3.2. Di-(2-etüülheksüül)ftalaat - DEHP ......................................................................................... 12 3.3. Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-d) ............................................................................... -
ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011. -
Volikogu Yldplank
VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse -
Luua Metsanduskool Artiklid Ja Uurimised V
Luua Metsanduskool Artiklid ja uurimised V Luua 2006 Kogumiku väljaandmist toetas: Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused V Koostaja ja vastutav toimetaja Veiko Belials © Luua Metsanduskool ja autorid, 2006 ISSN 1406-8842 SISUKORD SÄÄSTEV METSANDUS EESTIS – UTOOPIA VÕI TEGELIKKUS? Külle Viks Eestlased on põline metsarahvas; pool Eestist on metsa all – need käibefraasid on kõigile pähe kulunud. Nii pole ka ime, et metsaga toimuv ühiskonnale korda läheb. Säästev metsandus – see on väljend, mida metsast rääkides aina sagedamini kohtab. Pea ükski keskkonnaministri kõnegi ei saa enam selle maagilisevõitu sõnapaarita, mis kordub kui mantra ja peab päästma Eesti metsanduse. Samas pole säästev metsandus aga midagi eraldiseisvat, vaid seda tuleks vaadata säästva arengu taustsüsteemis. Mida siis ikkagi kujutab endast säästev areng? Eesti oli Costa Rica järel üldse teine riik, kes võttis 1995. aastal vastu säästva arengu seaduse. Niisiis võiks väita, et Eesti on selles valdkonnas esirinnas ja säästev areng on juba ammu tegelikkus. Paraku tundub, et päris nii see siiski pole. Esiteks võib väita, et nimetus “säästev areng” ise on mõnevõrra eksitav. Seostub ju sõna “säästev” säästmise ehk siis kokkuhoiu mõistega. Nii ongi levimas ekslik arusaam, et säästev areng tähendab võimalikult vähest tarbimist – säästmist. Õnneks on kasutusel ka eesti keelele palju omasemad ja täpsemad sõnastused – tasakaalustatud areng ja jätkusuutlik areng. Mis on aga selle sõnapaari sisu? Säästva arengu seadus ütleb: looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades (Säästva arengu... 1995). See sõnastus põhineb 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega loodud sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjoni ehk niinimetatud Brundtlandi komisjoni 1987. -
Viiratsi Valla Üldplaneering
VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING Viiratsi-Pärnu 2007 VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................. 2 EESSÕNA .................................................................................................................... 4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 ..................................................... 5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ................................................................... 6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ........................................................ 7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ...................................................................................... 8 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ....................................... 10 2.1 MAA-ALADE RESERVEERIMINE ................................................................................... 10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE ...................................................................................... 10 2.3 ELAMUALAD ........................................................................................................... 14 2.4 SEGAHOONESTUSEGA ALAD ........................................................................................ 15 2.5 ÜLDKASUTATAVAD ALAD .......................................................................................... 15 2.6 PUHKEALAD