Nr 9 Viljandimaa ja Minden-Lübbecke sõprussuhetest · lk 3 • Kooliminejad 2019 · lk 5-6 • Kui ostad kinnisvara · lk 8 September 2019 vallas sündinud suurmehi tutvustavad videod jõuavad noorte abiga ERMi uroopa kultuuripärandi aasta raames kutsus Eesti ERahva Muuseum (ERM) Eesti Kultuurkapitali toel ellu projekti „Sünnipaik”. Viljandi vald viis projekti läbi koostöös selle käivitaja Peeter Volkons- kiga. Eesti maastikel on teeviitade- ga tähistatud meie kultuuriloos oluliste inimeste sünnipaigad, kuid paraku pole tähistuste tagant võimalik leida süstema- tiseeritud ja olulist infot nende inimeste elu ja loomingu koh- ta. Projekti tulemusena on juba kaardistatud pea kolmesaja suurkuju sünnikohad, neist 29 meie vallas. Luuakse digitaalne andmekogu, mis on avalikult kättesaadav veebiplatvormidel. Iga suurkuju sünnikohal filmiti tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30-40 sekundiline videoklipp kohaliku noore ette- kandes. Tekstide ettevalmistamisel lõid kaasa omavalitsuse, riigi- ja ühiskonnategelased. Klippides lugesid tekste noored, kooli- õpilased, et tekiks aegadeülene side. Videoklippidest kujuneb e-ERMis suurkujude virtuaal- näitus. Iga paik varustatakse QR-koodiga, et ka kohapeale sattudes oleks võimalik seda piirkonna filmimeeskond: vasakult Tõnn Alas, Aksel Alas, grimeerija Ülle Konovalov, Lisete Vaarman, Peeter Volkonski, Annabel Kõva, filmimees klippi vaadata. Paneme tulevi- Andres Keil, Robin Liiber. Fotod: Ene Saar kus videod ka meie valla kodu- lehele külalistele ja oma elanike- lööma ja saanud nii väärt ko- nipaik külas, Henrik le uudistamiseks. gemusi filminduse alalt. Klipi Koppeli sünnipaik Tõnukülas ja Igal inimesel on erinevad kül- tegemisel on olulised näiteks Jakob Johnsoni sünnipaik Tus- jed (näiteks tuntud kui kirjanik, hea kaadri valik, kõneleja et- tis. Kuna Johnsoni nimelpaat samas kandnud kommunistlik- tevalmistus meigi ja riietuse kivilt on kaduma läinud, palu- ku mõttelaadi). Ka nende kajas- osas, ajastusse ja sisusse sobiva me Tusti kandi ja Tänassilma tamist ei maksa karta, see kõik ajalehe või raamatu leidmine, jõe äärsete inimeste abi plaadi tuuakse klippides värvikalt välja lugemise tonaalsus, sisust aru- leidmiseks. ja on ka oluline info. Nii on mõ- saamine ja kaadrisse lugemise Aitäh koolidele, kellelt sain nigi kivi rahva poolt kummuli ning vaatamise oskus jpm. laste kontakte, ning noortele, kes lükatud (Pöögelmann, Anvelt), Oleme nelja pika päevaga fil- kaasa lõid! Olen kindel, et meile video tekstis saab olema selgi- minud ära 29 videot. Filmida on kõigile andsid need päevad hu- tus, miks austuse asemel selline jäänud septembri lõpuks veel vitavaid teadmisi ja kogemusi. tegu. neli meie valla sünnipaika: Ju- Ene Saar, Viljandi valla koolide noored han Simmi sünnipaik Kivilõp- projekti „Sünnipaigad“ Jacob Kasemaa Peeter Volkonskiga Remi Zieds peaminister Ado Birgi on olnud tublid projektis kaasa pe külas, Ott Kangilaski sün- partner Viljandi vallas Johan Laidoneri sünnikohas. sünnikohas.

Loodis tähistati Balti keti aastapäeva augustil tähistati mumist juhtis Ülo Tuvi vallava- Viljandi vallas Loo- litsusest. Koosviibimine algas 23. di külas Balti keti hümniga, moodustati inimketi tamme juures Balti keti 30. aas- lüli koos lippudega ning esita- tapäeva. ti isamaaline ja hinge minev Kaasiku talu maadele istutati kultuuriprogramm. Kultuuri- tamm 1999. aasta 23. augustil, programmi korraldasid Kätlin kui tähistati Balti keti küm- Reidla, Sandra Vesseluha, Taivi nendat aastapäeva samalaadse ja Eve All ning Rein Pärtma koos üritusega vallavalitsuse eestvõt- ühislauludega. Balti keti üritust misel. tervitasid paljud möödujad ja fil- Sellel aastal oli mälestusüritu- misid leedulased, kes suundusid se korraldajaks EKRE Viljandi vilkuritega mööda keti teekonda valla osakond, kes finantseeris pikas autokolonnis Tallinna. ja paigutas tamme juurde ka Medi Meikar, vastava tähise. Sündmuse toi- vallavolikogu liige Balti keti 30. aastapäeva tähistati külas Kaasiku talu maadel Balti keti tamme juures. Foto: Ülo Tuvi 2 · TEATAJA Viljandi Vallavalitsuse istungitel juuli- ja VALLAVANEMA VEERUD augustikuus • Tunnistati edukaks riigi- • Tunnistati edukaks väike- määrad ja suurused, taotluse hanke „Viljandi valla teede ja hanke „Heina tänava sademe- vorm ning hooldusvajaduse hin- tänavate pindamine“ pakku- veetrassi ehitamine“ pakkumus, damise instrument. mus, mille tegi osaühing Turgel mille tegi OÜ Stone House mak- • Reservfondist eraldati Kärst- Ehitus maksumusega 159 607,75 sumusega 38 894,60 + KM. na Hooldekodule hooldekodu + KM. • Tunnistati edukaks riigihan- tervisekaitsenõuetele vastavusse • Tunnistati edukaks riigihan- ke „ Põhikooli staadio- viimiseks 1140 eurot ja Tarvastu ke „-Rahetsema kergliik- ni rajamine“ pakkumus, mille Lasteaiale Soe maja metoodili- lustee ehitus“ pakkumus, mille tegi AS YIT Eesti maksumusega se kabineti, logopeedi kabineti tegi AS YIT Eesti maksumusega 577 623,11 + KM. ja kilbiruumi remondiks 5310 356 686,52 + KM. • Kehtestati hooldajatoetuse eurot. Viljandi Vallavolikogu augustikuu istungil • Viljandi vald võõrandab riks 2019. Kui linn ei osta val- aktsiaseltsi Viljandi Veekeskus lale kuuluvaid aktsiaid, siis tu- Järgmine vallavolikogu 32 500 aktsiat Viljandi linnale leb vallavalitsusel kuulutada istung toimub hinnaga 325 000 eurot. Viljan- välja enampakkumine 32 500 di linn peab otsustama aktsia- aktsia osas alghinnaga 325 000 25. septembril. Foto: Alar Karu te ostmise hiljemalt 1. novemb- eurot. Kolga-Jaani rahvaga kohtumine Kolga-Jaani raamatukogus. Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel Planeerime koos www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. valla tulevikku ähtuvalt Viljandi vallavolikogus kokkulepitust, vaatab volikogu Lja vallavalitsus Viljandi valla arengukava ja eelarvestrateegia üle igal aastal ning vajadusel täpsustab vähemalt nelja eelseisva aasta ees- märke ja tegevusi. Selleks ongi õige aeg enne järgmise aasta valla eelarve koostamist, ehk siis septembris-ok- toobris. Tänavused valla arengukava arut- elud rahvaga planeerisime Kolga- Jaani, Tarvastusse, Viiratsisse, Saa- repeedile ja Ramsile. Kindlasti oleks Alar Karu oodanud suuremat osavõttu, samas Foto: Airika Vettik aga sai saata ettepanekuid ka kirjalikult ning seda võimalust iljandi valla uued kodanikud olid koos peredega kutsutud 22. augustil pidulikule vastuvõtule, kus paljud kasutasid. vallavanem kinkis neile hõbelusika, lille ja raamatu. Mais, juunis ja juulis sündis meie vallas 44 titat. Ettepanekuid ja soove laekus päris palju ja kõiki kohe ellu viia V ei ole võimalik, aga kindlasti on käes aeg, mil tuleks ühiselt aruta- da, mis järjekorras peaksime oma tulevikku kujundavaid plaane ette võtma. Üks piirav tegur uute ettepanekute arvestamisel on kehtiv liitumisleping, millest peame kinni pidama ja eelkõige UUED TÖÖTAJAD seal kirjas olevaid kokkuleppeid täitma. Rõõm oli näha, et Kolga-Jaani kohtumisele oli kogunenud pal- ju rahvast – see näitab, et inimesi huvitab piirkonna areng ja samas ollakse ka ise valmis panustama edasiviivate ideedega. Liisa Riiner – Viljandi valla keskkonnaspetsialist Oleme Kolga-Jaanis viimasel ajal suutnud ka üht-teist ära teha: len sündinud Esimene erialane töökoht asus Raplamaal, töö- renoveerisime küttetrassid, hooldekodu ümberkorraldamise tööd ja kasvanud tasin seal kaks aastat Keskkonnainspektsioonis peaksid kohe lõppema, mänguväljak saab aasta lõpuks valmis ja OViljandimaal keskkonnakaitse inspektorina keskkonnakaitse alustame ka lasteaiahoone renoveerimise projektiga. Kohtumiselt Paistus, käinud ko- suunal (õhk, vesi, jäätmed, maapõu). Kuna minu jäid kõlama mitu uut murettekitavat teemat: bussiootepaviljo- halikus lasteaias ja soov oli töötada Viljandimaal, siis sain võimaluse ni remondi vajadus, teetõkiste paigaldamise vajadus alevikku koolis. Põhikooli järel asuda tööle Viljandi Linnavalitsusse menetlus- läbivale maanteele jne. Kirja said kõik mured ja nüüd püüame läksin õppima Viljan- spetsialistina. Minu ülesanne oli järelevalveme- järgemööda neid ka lahendama hakata. di Maagümnaasiumis- netluste läbiviimine kohaliku omavalitsuse me- Mustlas oli rahvast meiega kohtumas märgatavalt vähem, ju se ja sealt edasi TTÜ netluspädevuse piires, peamiselt ehituse, heakorra siis oli muresid vähem … Samas saime kohalolijatega arutada Tartu kolledžisse, kus ja keskkonna valdkonnas. Et mitte oma erialaseid elu-olu lähiajal oluliselt mõjutavat vee- ja kanalisat- omandasin tööstusö- teadmisi aja möödudes kaotada, otsustasin kandi- sioonitrasside rajamise teemat. Tööd on mahukad ja kaevetöid koloogia erialal baka- deerida Viljandi Vallavalitsuse majandusvaldkon- tuleb ette väga suures ulatuses. Kindlasti muutub ajutiselt ligi- laureusekraadi ja jät- na keskkonnaspetsialisti ametikohale. Loodan, et pääsetavus paljude kodude juurde ja autode parkimisega saab kasin magistriõppes. minu senine töökogemus ja omandatud teadmised olema keeruline. Samas usun, et kui saime hakkama peatänava Tööstusökoloogia on valdkond, mis vaatleb aine- tulevad selles töös kasuks, püüan kiiresti õppida remondiga, siis saame hakkama ka nüüd. Siinjuures soovin kõi- ja energiavooge tootes, tööstuses või rahvamajan- ja saada sellele ametikohale vääriliseks keskkon- gile kannatlikku meelt ja head närvi nende kaevetööde ajaks. duses ning nende koosmõju keskkonnale. Selle naspetsialistiks. Usun, et palju kirutud Aia tänavgi saab nende tööde lõpus ilusti eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, Minu hobiks on tantsimine, millega olen tege- korda tehtud. kus ühe või mitme ettevõtte jäägid kasutab ära lenud lapsepõlvest alates. Tantsin naisrah- Sel aastal ei olnud Viiratsis nii palju rahvast, kui eelmisel korral, teine (kõige lihtsam näide on puidujääkide kasu- vatantsurühmas Anna-Minna, kellega möödunud aga selle eest laekus piirkonnast väga palju ja häid ette- tamine kütteks). suvel käisime ka tantsupeol. panekuid arengukava jaoks. Eriti palju oli neid, mis puudutasid tänavavalgustust. Kindlasti püüame neid muresid järk-järgult lahendada – nii nagu rahalised ressursid võimaldavad. Kõlama Indrek Talts – Viljandi valla projektispetsialist jäi Viiratsi inimeste kõige suurem soov – uue võimla ehitamine oov arendada end otsustest, võimaldades seeläbi kujundada piir- Viiratsisse. uute teadmiste ja konna eripärast lähtuva konkurentsieelise. Edu- rahvamajas oli küll piirkonna esindajaid vähe, aga Skogemuste baasil kas strateegia tugineb uutele ideedele, uut viisi samas saime väga hea ülevaate inimeste probleemidest ja soovi- on mind alati inspi- mõtlemisele, uutele lahendustele ja planeeritud dest. Rahvamaja saali põrand sai küll just sel aastal uus tehtud, reerinud. Oman pi- tegutsemisele. aga lava, lava valgustus ning tehnika vajavad kindlasti uuenda- kaajalist töökogemust Õnnestumiste puhul loob töö, mille käigus tuleb mist. Saarepeedi koolis on kohe valmimas koolihoone ventilat- omavalitsuse arengu kavandada ja viia ellu uusi projekte, hea tunde ja sioonisüsteem, aga mured sellega veel ei lõpe: koolipere suurim planeerimisel arengu- rahulolu. soov oli õpilastele uue tehnoloogiaklassi ehitus. Püüame neid nõunikuna. Üheks oma tugevuseks pean analüüsioskust, soove toetada valla järgmises eelarves. Valla tuleviku pla- oskust näha seoseid, et nende baasil teha õigeid Kõige enam rahvast osales Ramsi arutelul. Ramsi Vaba Aja neerimine on hea või- järeldusi. Tartu Ülikoolis omandatud ettevõtlus- ja Keskuses oli nii eakaid kui noori ja nii said tähelepanu kõigi malus kujundada piir- projektijuhtimise eriala andis hea teoreetilise baasi vanusegruppide soovid, alates võrkpalliplatsist ja kergliiklustee konna arengut elanike projektijuhtimiseks ja strateegiate kavandamiseks. äärsest hekist ning lõpetades sauna katusega. vajaduste ja omavalit- Arengu planeerimine on olnud üks peamisi üles- Suur tänu kõigile, kes olid valmis kaasa mõtlema ja panustasid suse võimaluste ning võimekuse piires. Arengu andeid, mille kõrval tunnen suurt huvi teadus- ja oma ettepanekutega valla arengusse! kavandamine ja selle elluviimine on pikaajaline tehnoloogiasaavutuste vastu. Hindan head kol- Alar Karu, protsess, mis lähtub sise- ja väliskeskkonna ana- lektiivi ja meeskonnatööd ning selle tulemusena vallavanem lüüsi tulemusel vastu võetud pikaajalise mõjuga saavutatavat sünergiat. TEATAJA · 3

SAAME TUTTAVAKS

Tutvustame lugejaile Viljandi valla volikogu liikmeid. ÜLAR SAAR len 51aastane, sündinud Põlt- samaal ja seal koolis käinud. O1993. aastal asusin tööle po- litseisse, kus töötasin pensioniikka jõudmiseni. Alates 2017. aasta sügi- sest olen pensionil. Olen abielus ning mitmekordne isa ja vanaisa. Soetasi- me abikaasaga endale 2004. aasta kevadel Rahetsema endisesse suvila- piirkonda suvila, mille oleme aastate jooksul kohandanud aastaringseks elamiseks. Sinna elama asudes hak- kasin aktiivselt kohalikku külaelu Foto: Raivo Laidma arendama ning mõni aasta hiljem sai Vallavanem Alar Karu tänas koostööpartnerit, Minden-Lübbecke maavanemat dr Ralf Niermanni koostöö hoidmise eest. asutatud Rahetsema külaselts, mille juhatuse liige olen tänaseni. Pärast pensionile jäämist astusin Kaitseliidu korrakaitse rühma. Vaba aega sisustan tervisespordiga. Minu südamelähedasteks teemadeks on puhta joogivee kätte- Vallamajas toimus saadavus ja kanalisatsioonitrasside väljaehitus tiheasustuspiir- kondades, teede korrashoid ning turvalisus (tänavavalgustuse laiendamine, turvakaamerate paigaldamine). Lisaks on vaja Eesti-Saksa koostööseminar toetada neis piirkondades laste mänguväljakute rajamist ja pal- iljandimaa ja Minden- ühinguks Abi Eestile. Koguti ra- ehitamine. Oma suurimaks ja liplatside ehitamist, et noored saaksid oma vaba aega sisustada. Lübbecke maakondade halisi ja esemelisi annetusi. Kõik ilusaimaks sillaks peab ta ka ise Usun meeskonnatöö tähtsusesse volikogutöös ja sellesse, et val- Vkoostöö on kestnud 27 aas- kulus ära: toiduained, rõivad, silda Minden-Lübbecke ja Vil- las tegeletakse asjadega, mis on aktuaalsed ja inimestele tähtsad. tat ja kestab edasi. Augusti lõpu- ravimid, voodipesu ning kõik- jandimaa inimeste vahel. päevil viibisid Minden-Lübbecke võimalikud sotsiaalabivahendid. Mitu korda on meie ettevõtjad maavalitsuse maavanem dr Ralf Werncke rajas eraalgatusliku osalenud Windheimi ettevõtlus- MAIT SIIRUS Niermann ja juhtkond Viljandi- abiorganisatsiooni, mille esime- messil ning meie kultuurigru- len 41aastane ja neljandat maal. 27. augustil peeti koostöö- ne ülesanne oli Saksamaal tehtud pid esinenud Mindenis, meie põlve Tänassilma küla ela- seminar Viljandi vallamaja saa- korjandustega toetada Viljandi- planeerimisspetsialistid mee- Onik. Põhihariduse sain Kal- lis, kus osapooled rääkisid oma maa põllumehi. Suurt tuge said nutavad vaimustunult Mindeni metu Põhikoolist ja edasi viis kooli- tegevustest ja arenguplaanidest talusid taastavad põllumehed. kogemusi. tee Olustverre, kus sain põllumehe ning andsid üle tänukingitused. Hiljem laiendati abi ka teistele On õnn, et suhetele on tek- kutse. Igapäevaselt tegelen põllu- Seminaril kõnelesid vallavanem eluvaldkondadele. Just Richard kinud uus tasand – majandus- majandusega. Olen kolme tütre isa Alar Karu, planeerimisspetsialist Werncke eestvedamisel jõudsid likust abist on välja kasvanud ja elupõline maakas. Hobideks on Raivo Laidma, abilinnapea Jani- Viljandi ja Minden-Lübbecke partnerlus kultuuri ja teadmiste mesindus ja kalapüük. Kui aega on, ka Gedvil, MTÜde konsultant maakond 1992. aastal ametliku jagamise tasandil. Kogemusi pole löön kaasa küla seltsielus ehk tantsin Viljandimaa arenduskeskusest koostööleppe sõlmimiseni. kunagi liiga palju juurde saada. ja löön trummi. Viiratsi vallas valiti Jaanika Toome. Tolleaegne maavanem Hein- Eestis lõpetasid maavalitsused mind esimest korda volikokku. Süda- Viljandimaa Omavalitsuste rich Borcherding on meenu- tegevuse ning septembris 2018 melähedane on kõik, mis puudutab Liit korraldas piduliku vastuvõ- tanud: „Kui Richard Werncke võttis Viljandimaa Omavalitsus- külaelu ja inimesi, eriti noori, sest kui tu Männiku metsatalus. Järgne- naasis 1980. aastate lõpul oma te Liit vastu ametliku otsuse võt- pole inimesi, pole ka külas elu. Kuulun Viljandi valla kultuuri- ja vatel päevadel külastati Võrtsjär- esimestelt reisidelt vanale kodu- ta Viljandi maavalitsuselt üle ja spordikomisjoni koosseisu. Meie vald on nüüd tunduvalt suurem ve piirkonda ja veskit. maale, siis oli ta vihane, erutatud jätkata koostöö koordineerimist. kui enne ja loodan, et valla elanikud ise võtaksid aktiivsemalt Minden-Lübbecke ja Viljan- ja masendunud, aga ta oli ka täis Tänaseks toimib koostöö Vil- osa oma keskkonna ja elu kujundamisest. Meie vallas on head dimaa sõprussuhted seisid al- tarmukust organiseerida abi.“ jandi muusikakooli ja Lübbecke haridust andvad õppeasutused ja loodan, et siin on turvaline gul Richard Werncke nii-öelda Minden-Lübbecke rahvas tea- muusikakooli Pro Musica, samuti kasvatada oma lapsi kõigil. Ma soovin kõigile positiivset meelt – laia rinna ja hea südame najal. dis tookord Eestist üsna vähe. Viljandi gümnaasiumi ja Minde- meil kõigil on võimalik oma elu paremaks muuta. Viljandimaa ja Minden-Lübbec- Nii mõnigi pidi haarama kaar- ni Besslgümnaasiumi noorte va- ke suhete looja Richard Wernc- di järele, et selgusele jõuda, kus hel. Meie ettevõtja ja veskiehitaja ke on sündinud ja kasvanud see maa asub. Werncke hoolitses Artur Grossthal kohtus selle aas- Viljandis ning ka tema viimne tookord väga kiiresti ja hästi sel- ta juulis sealsete veskiehitajatega. Viljandi Vallavalitsus teatab puhkepaik on Viljandi Vanal le eest, et see nii ei jääks. Oleme meiegi pakkunud oma Viiratsi alevikus Heina 12, 14, 16, 18, 20, 22, kalmistul, kus teda ka 28. au- 1990. aasta detsembris asus teadmisi ja oskusi. Meid on kü- gustil meenutati. Viljandisse teele Mindeni dia- lastanud sealne maanaiste selts, Niidu tn 9, 11, 13, 15, 17 ja Ristiku tn 23 Werncke lahkus siit Teise maa- kooniatöö veoauto, mis oli täis et tutvuda siinse ettevõtluse ja kruntide detailplaneeringu kehtestamisest ilmasõja ajal ning Saksamaal sai toitu, rõivaid ja ravimeid. See oli seltsitegevusega. vallavalitsuse 28.09.2019 korralduse nr 853 temast edukas ärimees ja polii- esimene saadetis pikas reas. Sõpruskoostöösse on Saksa tik ning palju aastaid kuulus ta Meie kõigi rõõmuks paranes poolt panustanud maavanem dr alusel. Planeeringuga suurendatakse markantse ja mõjuka liberaalina Eesti olukord peagi ja täna ole- Ralf Niermann, Winfried Räbi- olemasolevate elamukruntide hoonestusalasid parlamenti. Oma sünnimaad ei me me võrdsed partnerid, kes ger, Mirjana Lenz. Eraisikuna ja muudetakse varem sellele alale määratud unustanud Richard Werncke otsivad teineteiselt teadmisi. on pikka aega aidanud Ursula ehitusõigust. Detailplaneering ei muuda aga kunagi. Ta töötas uskumatu Seda rõhutati ka augustikuisel Griwenka. Siinsed pikaaegsed energia ja andumusega, luues kohtumisel. koostööpartnerid on olnud Vil- üldplaneeringut ega näe ette olulise silda oma kahe kodumaa vahel. Werncke loodud organisat- jandi maavanemad Kalle Küt- keskkonnamõju teket. 18. jaanuaril 1990 loodi Min- sioonis jätkas tema tööd ühingu tis, Lembit Kruuse, Erich Palm denis ühing projektide toetami- Abi Eestile kunagine eesistuja ja veel hulk koostööpartnereid. Detailplaneeringuga saab tutvuda seks Nõukogude Liidus, kaks Winfried Räbiger. Ta on ini- Ene Saar, valla veebilehel ja paberkandjal vallavalitsuses. aastat hiljem nimetati see ümber mene, kelle elukutse on sildade abivallavanem

Viljandi valla ettevõtluskeskkonna arengumootor koondub Mäeltküla tööstusparki lujõulist valda iseloomustab alla Iva tee, mille ääres on ette- arendamist etapi viisi. Esmalt Vald on tööstuspargi arenda- tulevikus oma toomisettevõtete mitmekülgne ettevõtlus- võtjad juba oma koha leidnud. suuname tähelepanu 25 hektaril miseks kaasanud ka Euroopa arendamisega luua valda ligi 100 Ekeskkond ja kodulähedaste 2019. aasta juulis oli kooskõlas- asuva 19 krundi arendamisele Liidu Regionaafondi toetusraha uut töökohta. töökohtade olemasolu. Ettevõtlu- tusringil Mäeltküla tööstupargi ning aastatel 2019-2021 rajame piirkonna konkurentsivõime tu- Mäeltküla tööstuspargi info se jaoks soodsa keskkonna loomi- detailplaneeringu muudatus, sinna vajalikud juurdepääsuteed gevdamise meetmest ning meil asub valla kodulehel https:// ne ongi valla üks ülesandeid ning mille tingis vajadus ümber vaa- ja kommunikatsioonid. on olemas ka EASi esmase toe- www.viljandivald.ee/maeltky- selle tarvis tehtavad otsused ka- data kruntide asetus ja ettevõtja- Hiljemalt 2020 jaanuaris viime tuse otsus. Nüüd tulebki vallal la-toostuspark. Seal on planee- jastuvad valla arengukavas. Vii- te soov omandada ka väiksemaid läbi hoonestusõiguse avaliku teha kõik selleks, et selle raha ringu dokumendid ja kruntide ratsi külje all, Viljandi linna vahe- alasid. Peale kooskõlastuste saa- enampakkumise, mille raames kasutamine oleks võimalik. plaan, millega huviline saab lä- tus läheduses ootabki ettevõtjaid mise suuname planeeringu ava- saab omandada krunte suurus- Üheks oluliseks raha kasuta- hemalt tutvuda. Mäeltküla tööstuspark, mis laiub likustamisele, et igal vallakoda- tega 4632 m² - 44 294 m² (suure- mise eelduseks on ettevõtjate Tööstuspargi arendamine on ligi 62 hektari suurusel maa-alal. nikul ja ettevõtjal oleks võimalus ma maa vajadusel on krundid ja huvi rajada oma ettevõte just nüüdsest abivallavanem Rein 2015. aastal asus Viljandi vald teha veel omapoolseid ettepane- ehitusalad liidetavad). Kruntide- Mäeltküla tööstusparki ja nen- Antoni vastutusalas ning küsi- seda piirkonda arendama ees- kuid. Plaani kohaselt loodame le ehitatakse välja liitumispunk- de poolt loodavate töökohtade muste ja huvi korral saab alati märgiga luua juurde töökohti planeeringu kinnitada novemb- tid ühisveevärgi, kanalisatsioo- arv. Seni on tööstusalale oma tema poole pöörduda. ning aidata kaasa ettevõtluse ris. Kuna 62 hektarit on väga suur ni, side, elektri ja gaasivarustuse ettevõtte rajamise soovi aval- Krista Habakukk, arengule. Esmalt viidi mustkatte ala, siis alustab vald tööstusala tagamiseks. danud 5 ettevõtet, kes soovivad Mäeltküla tööstusala kontaktisik 4 · TEATAJA

Foto: Epp Barkalaja

Nobedate näppudega tüdrukud omaenda kätetööga. Foto: Made Laas Elve Lillemäge olid tööjuubeli puhul õnnitlema tulnud sõbrad ja kolleegid. Pildil on (vasakult) Lia Leppik, Kärstna Leie noored loovad saviga hooldekodu juhataja Ly Kirt, Elve Lillemägi, vallavolikogu liige Mare Pariis ja vallavanem Alar Karu. sõprust iiklik huvihariduse ja veel isemeisterdatud kaardid. Perearsti südames on lapsed huvitegevuse toetus on Edukas oli sel aastal ka avatud Rloonud Leie noortekes- noortekeskuste projektikon- erearst Elve Lillemäel (66) „Perearsti töös on põhiline, et südamel nii soe tunne,” rääkis kuses head tingimused ke- kursile esitatud projekt „Kõik sai augusti keskel täis 40 peab hästi suhtlema ja oma vigu ta. raamikaga tegelemiseks. Kaks mängivad“, mis aitas kaasajas- Ptööaastat, millest 12 esi- tunnistama. Patsiente on igasu- Arsti nimistus on ligi 1700 pat- aastat on noored juhendaja tada noortekeskuse inventari. mest möödusid lastearstina te- guseid, aga proovime igatepidi, sienti, mis on paras hulk, et tul- Liis Jaametsa käe all saviga Lähtudes noorte soovidest on gutsedes. kuni inimene rahule jääb.“ la majanduslikult välja ja samas sõprust loonud. Koostöös Leie meil uus televiisor ja mängu- Vallavanem Alar Karu tänas Lillemägi on hinnatud sooja jõuda tegeleda iga haigega. piirkonna sotsiaaltöötajaga konsool. Projekti toetasid Eesti Lillemäge pühendumuse, opti- ja abivalmi arstina, kelle poole „Meil Mustlas on ikka väga sündis heategevusprojekt Noorsootöö Keskus ja Hari- mistliku meele ning hea koostöö võib oma murega julgesti pöör- hea keskmine seis praegu. Ka „Kuusepuu“ ning nii said noo- dus- ja Teadusministeerium. eest omavalitsusega. duda. „Südames olen ka prae- vald on meid kogu aeg toetanud. red suvel iseseisvalt savitundi- Mustlas, Kärstnas ja Suislepas gu ikka lastearst. Kõik need, Mulle meeldib siin väga töötada des õpitut rakendada. Sügisel Elli Mets, töötav Lillemägi nentis, et aeg kes sündisid kunagi minu töö- ja probleeme lahendada,“ oli lisanduvad küünlaalustele Leie ANK juhendaja on möödunud ruttu, sest kogu tamise ajal, tulevad nüüd oma Elve Lillemägi rahul. aeg on olnud palju tegemist. lastega mu vastuvõtule. Siis on Made Laas

Armastatud lasteaiajuhataja saadeti soojade sõnadega pensionile oe külas on vähe inime- si, kes ise, kelle lapsed või Slapselapsed poleks käinud Vambola lasteaias. Õppeasutu- se nimi on küll muutunud, kuid üks on sama – juhatajaks ja maja hingeks on olnud särasilmne Merila Pihlap. Nüüd saadeti ta pärast 41 tööd ja laste kilkeid täis aastat auga välja teenitud puhkusele. Merila Pihlap on pärit Suisle- aasiseseisvumispäeva raames toimus 19. augustil Kolga-Jaanis past ja lõpetanud siin ka põhi- Tkinoõhtu, kus näidati Tanel Toomi mängufilmi „Tõde ja õi- kooli. Pärast seda asus ta õppi- gus”. Osales ligi 200 inimest. Sündmuse korraldanud Kolga-Jaani ma agronoomiat ja suunati tööle Maanaiste Selts tänab kõiki, kes sisuka õhtu õnnestumisele kaasa Kärstna kolhoosi põllumajan- aitasid. Foto: Annika Tahker duse alale. 1978. aasta 1. juunil asus ta aga tööle Vambola Las- tepäevakodu juhatajana ja töö- tas sellel ametikohal, vaatamata Foto: Egle Sild mitmele asutuse ja ametinime- tuse muutusele kuni käesoleva Merila Pihlap tänas kõiki kolleege, lapsevanemaid ja koostööpartnereid ning õppeaasta alguseni. kinnitas, et vaid koos tegutsedes on võimalik eesmärkideni jõuda. Tänutäheks Töö kõrvalt omandas ta Tallin- koos veedetud aja eest palus ta kõigil saalisviibijail iseennast kallistada. na Ülikoolis ka erialase hariduse ning sai kätte nii lasteaiaõpetaja konna. Töö lastevanematega on Kõige selle kõrvalt on ta leidnud kui koolijuhi tunnistuse. Täht- tema jaoks alati tähtis olnud, veel aega laulda segakooris Üits saimad omadused – rõõmsa- laste vanemad, vanavanemad ja Viis. meelsus, hea suhtlemisoskus, pereliikmed on sageli lasteaia te- Pensionile saadeti Pihlap Tar- inimlikkus, töökus ja abivalmi- gemistesse kaasatud, ühiselt on vastu lasteaia uue õppeaasta dus – on teda aga saatnud kogu korraldatud talgupäevi pidusid avaaktusel 30. augustil. Lisaks elu. ja muid sündmusi. lillesülemitele ja soojadele sõ- Kolhoosi lastepäevakodust sai Aastaid oli Merila Pihlap Vam- nadele kinkisid kolleegid Pihla- 1992. aastal Vambola Lasteaed- bola lasteaias projektitöö eestve- pile sõbraalbumi, kus on piltide Algkool, 2005. aastal Vambola daja, tema juhitud keskkonna- ja vahetekstidena jäädvustatud Lasteaed ja 2016. aastal Tarvastu hariduslikud projektid andsid palju ühiseid hetki möödunud Lasteaed. Merila Pihlap on seega lastele ja vanematele võimaluse tööaastatest. saanud olla nii lasteaia- kui koo- õppida tundma Eesti loodust ja Vald tunnustas ja tänas teene- lijuhataja, direktor kui ka õppe- erinevaid paiku. kat lasteaiajuhatajat südamega juht. Suheldes lastega on ta alati Lisaks põhitööle on Merila tehtud töö eest valla teenetemär- augustil tähistati sotsiaalmaja Kärstna Kodu viiendat aasta- väga tähelepanelik, hooliv ja Pihlap olnud juba aastaid ka Soe giga. 9. päeva. Võeti vastu õnnitlusi, söödi pidupäevatorti ja kuulati südamlik. Juhina on ta osanud külaliikumise ja seltsielu eestve- Kristi Ilves, muusikalisi etteasteid. Foto: Alar Karu luua ühtse ja motiveeritud mees- daja, küla sündmuste korraldaja. toimetaja TEATAJA · 5 Üks Kooliminejad 2019 tähtis Saarepeedi Kool Kolga-Jaani Põhikool Gregor Kallakas Mirell Toomsalu Markus Ant Oliver Paabut Renert Lipand Tanel Toomsalu Kätlin Ibrus Marten Peetersoo kuu Grete-Liis Pent Kaisa Veikar Karel Ilmjärv Richard Rebane Luuna-Lee Putnik Klassijuhataja Egle Sild Karoliina Keerup Tristan Theo Tikk eptemb- Marii Kukk Klassijuhataja Marje Tatar r i k u u Son tähtis kuu, kus pea- kangelaseks on kool ja kooli minev laps. Palju- des peredes Anne Põldsaar hakkab elu jälle kulge- ma kooli seatud rütmis. Kõi- ge rohkem puudutab muutus neid, kes esimest korda koo- limaja uksest sisse astuvad, aga samuti neid, kellele see tee on juba tuttav. Uus aasta algab ka vanemate, õpetajate ning kogu ülejäänud koolipe- re jaoks. Viljandi valla 9 koolis alus- tab 1. klassis õppimist 114 koo- Foto: Eveli Peterson Foto: Eha Fedorov lijütsi, kokku asub valla kooli- des tarkust taga nõudma 941 õppijat (eelmisel aastal 879). Kõige väiksemas, Leie Põhi- koolis 28 õpilast ja kõige suu- remas, Tarvastu Gümnaasiu- Kool mis 248 õpilast. Kasvav õpi- laste arv mõnes koolis paneb Grete-Liis Andrejanov koolijuhte nuputama, kuidas Carl Marten Frei majas olevad ruumid paremi- Kenert Kald ni ära kasutada, et lastel oleks Marilin Lillemäe võimalikult hea ja kaasaegne Sten Tõnis Mikk õpikeskkond. Regina Pärnpuu Uus õppeaasta algab ka Henry Pärtma lasteaedades, kus lastega Rico Sinimets tehtav töö on sama oluline Klassijuhataja Eha Hanson kui koolis. On just lasteaed esimeseks partneriks kodule väikese inimese kasvatami- sel. Valla lasteaedades käivate laste arv on viimastel aastatel püsinud enam-vähem sama, Foto: Kelly Vomm hetkel 548 last. Kärstna piir- konnas on aga mudilasi juur- de tulnud lausa uue avatava Heimtali Põhikool rühma jagu. Andero Allik Head kooli- ja lasteaiajuhid! Tristen Akenpärg Teil on väga oluline roll sel- Andreas Laurend les, milliseks uus aasta kooli Richard Laurima ja lasteaiapere jaoks kujuneb. Kristofer Lens Iga juht kujundab asutuse näo Lisette Lepik ning väärtused, mida koolis Christabel Läne või lasteaias kantakse ja mida Robin Mangelsoo noored edasisse ellu kaasa Ly-Sandra Muttel saavad. Renet Ojala Kevadel sai paljude inimes- Karl Oskar Oja te koostöös valmis valla ha- Harti Okas riduse arengukava aastateks Laura Parik 2019-2025. Algaval õppeaastal Stenar Pihlak saavad õppeasutused võtta Remy-Rene Põder oma töö planeerimisel aluseks Alex Pütsepp arengukavas seatud sihid. Kätti Rimm Tänu riiklikule huvitege- Roland Roosnurm vuse ja huvihariduse toetu- Adeele Soa sele on koolides tööle pandud Mirtel Teras hulk huviringe, mille tegevus Tairon Toi jätkub ka sel sügisel. Muutu- Hugo Vaiksaar Foto: Eneli Rimpel si on koolides tulemas seoses Klassijuhataja Erika Kuusik eksamite ja digipöördega, alushariduses valmib uus õp- pekava. Murekohaks nii koolides Viiratsi Kool kui lasteaedades on tugi- Brita Haavel spetsialistide puudus. Vajadus Jan Roland Kisseljov nende järele on suurenenud Lauri Kivimägi seoses kaasava haridusega. Randor Lips Soovime kõigile õppijatele, Mattias Meister õpetajatele, lapsevanemate- Sten-Marcus Mihkelson le, õppeasutuste partneritele Erik Mirka ühiste eesmärkide seadmist ja Karl Oja nende koostöös täitmist. Õp- Renate Pool pimine on tore töö, mis teeb Kevin Rudissaar targaks, ja targad inimesed Helen Sibrits teevad valikuid, mis muuda- Perla Toomingas vad nad õnnelikuks. Melanie Luvit Head uut aastat! Sander Toss Maarja-Liis Jüris Anne Põldsaar, Klassijuhataja Eva Aavik haridusspetsialist Foto: Liisi Ilves 6 · TEATAJA

Kalmetu põhikool Andres Ant Kertu-Mia Karu Ats Kiik Kert Kändla Jandre Lahesoo Triinu Müür Armando Orumets Laureen Reial Taavi Salumaa Moonika Sander Mariel Siirus Sander Sirg Sten-Kaspar Soobel Isabella Zilinski Kristjan Tenno Andri Ärm Klassijuhataja Evija Leiaru Foto: Karin Mägi

Paistu Kool Karlis Aalmaa Ella-Mirell Agarmaa Aron Alekõrs Isabella Aria Andreas-Matias Kuusk Stenar Lepp Mirelle Linnaste Lisett-Marii Mardiste Atso Pettai Ruudi Pugal Otto Johanner Põrk Oliver Säde Kaarel Tukk Karmen Tukk Joosep Mihkel Viira Õpetaja Ave Visor Foto: Kristi Pajuste

Tarvastu Gümnaasium Aaron Ehala Gerda-Liisa Feldveber Martin Jürgenson Johan-Eerik Lepp Kaspar Linn Emily Mikk Karoliine Mikk Rasmus Mälberg Saara Elisabeth Mündimets Joonas Napritson Annabel Palumaa Laureen Peek Jaanika Plado Maribel Puusepp Anni-Marii Roots Prenet Rähn Liisbet Sammul Sten-Kaspar Soobel Raian Soovares Jaret Tiri Ethel Tomson Aliide Välk Deliisa Väster Foto: Romet Koser Klassijuhataja Evi Vilu Leie Põhikool

alma külamajas on traditsioon – juba kaksteist aastat esimesel koolipäeval kogunevad oma Vpiirkonna lapsed külamajja, et koos seda tähtsat päeva tähistada. Koos lastega on seekord pildil Leie Põhikoolis alustas tänavu kooliteed Simon Kõrgesaar, fotol on ta koos külavanem Jaan Leetsar ja Kalmetu kooli õpetaja Angela Leiaru-Indriko. Foto: Anne Schvede vanematega. Foto: Epp Barkalaja TEATAJA · 7 1in2 ehk lugu sellest, kuidas ühe asemel toimusid kaks suurepärast reisi e elame imelisel maal. sai lisaks laadamelule jalutada Igal aastal saab minu kuulsa küla tänavatel. Eks ka- MEestimaa kaunite sutasin seda võimalust minagi, paikade loetelu mõned ko- nii et lisaks sibula- ja küüslau- had juurde. Oleks tõeline patt guvarudele said täiendust ka jätta kõik need paigad ainult minu meelelised keskused, enda teada. Nii olengi olnud mis nautisid ühes koduaias Viljandi vallas vabatahtlik rei- päris kena kogust õitsema ha- sikorraldaja juba aastast 2016. kanud vanaemaaegseid jorje- Tänu Viljandi valla toetusele neid. Hoolikalt pildistasin igat ja reisiseltskonna omaosaluse- liiki ja seda mälestuseks oma le sündisid sel aastal ühe reisi vanaemast. asemel kaks imepärast reisi Laadal kohtusin ootamatult pisut kauem elanud vallako- Pihkva linnavalitsuse töötaja- danikele, nende pereliikmete- ga, kellele ma lubasin ammu le ning sõpradele. Juuni lõpus oma rahvamaja kollektiividega ootas meid võrratu Võrumaa külla minna. Olin olnud nende Tantsutosina naised nautisid Makedoonias kaunist loodust ja tantsimist. Foto: Meike Tomp ja augustikuu pärtlipäeval vabatahtlik saatja ja giid, kui Lüübnitsa (Eestimaa aasta Viljandi linn võõrustas külali- küla 2019) oma sibula- ja ka- si rahvusvahelistel Hansapäe- Kärstna naisrühm Tantsutosin lalaadaga. vadel 2015. Kinnistasime uued Võrumaa võõrustas meid kontaktid ja ka kutse Pihkvas- esmalt oma Nõiariigis. Meil se esinema on meil eelolevaks tantsis Makedoonias õnnestus kohtuda täitsa elusa kevadeks taskus. nõiaga, temaga tantsu vehki- Tagasiteel palusin oma arm- augustil alustas Tant- Tegime Meteora ringsõidu koos gituste vahetamine. Sellega oligi da ja ühtlasi tema ninakäsnast sal reisiseltskonnal, kellel jak- sutosin Kärstnast giidiga. Pineiose mäeahelikus festival ametlikult läbi. Festiva- kinni hoides soovida veel täi- su jagub, anda ka tagasisidet 12.sõitu Makedoonia kõrguvad võimsad kaljud, mil- lil osalesid peale eestlaste veel tumata soove. Minu soovi lu- toimunu kohta. Oodatud täht- suunas. Bussis olid end sisse lele on rajatud kloostrid. Kaljud Serbia, Bosnia ja Herzegoviina, ges ta liiga pikaks ja teatas, et ajaks saabus ainult üks arva- seadnud juba Nõo, Tartu ja Pa- on püstloodis ja 300 meetri kõr- Horvaatia, Rumeenia, Saksamaa see täitub seetõttu alles järgmi- mus, autoriks Ene. On paslik lamuse rahvamuusikud ning gused. See vaatepilt oli üks meie ja Poola. sel aastal. Jään ennast kannat- see täies ulatuses teieni tuua: tantsijad. Ees ootas neli päeva reisi vapustavamaid elamusi. 20. augusti hommikul algas likuks sundides järgmist aastat „Sel suvel oli meeldiv või- tempokat bussisõitu, neli päeva Viiendal päeval jõudsime Oh- kodutee. Kuna oli Eesti taas- ootama. Jõudu said reisilised malus kaasa sõita kahel ea- kohapeal ja taas koju tagasi. ridi. Seadsime end sisse Aquali- iseseisvumispäev, lehvis meilgi katsuda luuaviskevõistlusel ja katele korraldatud reisil. Võ- Kuhu me siis sõitsime? Ni- na hotelli seitsmendale korruse- bussis väike trikoloor, laulsime seda nii meeste kui ka naiste rumaa sõit oli täis avastusi melt, käisime me rahvusvaheli- le. Sealt oli imeline vaade Ohri- ühiselt isamaalisi laule. arvestuses. Võitjaid ootasid ja üllatusi. Olen seal varem sel folkloorifestivalil Europeade di järvele ja selle ääres asuvale Järgmisel päeval jõudsime auhinnad. Peale kuninglik- käinud palju aastaid taga- 2019 Põhja-Makedoonias Ohri- basseinidega rannale. Õhtuks Slovakkiasse Bratislavasse. Bo- ku lõunasööki põikasime läbi si kooliajal. Hinni kanjonist dis. Esimese päeva õhtuks jõud- jõudis kohale ka teine bussitäis tel Gracia on laev-hotell, seega Hinni kanjonist ja siis juba polnud ma varem kuulnud- sime Poola pealinna Varssavisse. rahvast Eestist. Tegime ühise ööbisime otse Doonaul. Viima- võtsime suuna Pesapuule ja ki. Lüübnitsa sibulalaat sai Õhtul oli aega tutvuda Varssavi esinemise Aqualina hotelli ees. ne päev oli pikk ja koduigatsus Suure Munamäe torni. Kiidan tõeliseks puhkusepäevaks. vanalinnaga, väga meeldisid Järgmisel päeval käisime lin- juba suur. Kärstnas tegime bus- reisirahvast, kellest enamik Lisaks laadamelule oli vaba- pargid, mis jäid meie hotelli va- naekskursioonil Ohridis. Õh- sirahvaga sõprusringi, jagasime päris torni tipus ära käis. Võru õhulaval terve päev erinevaid hetusse lähedusse. tul oli taas esinemine, seekord kingitusi, kallistasime. Oli kahju linna uut südant vaatama min- esinejaid. Eriti meeldis Pihk- Teise päeva hommikul väga väikeses ja mägises Vevchani lahkuda. Meil oli ääretult sõb- nes külastasime veel kuulsate va tantsuansambli Russkije vara alustasime sõitu Ungarisse, linnakeses. Eelnevalt osalesime ralik ja kokkuhoidev seltskond, lõõtsameistrite Teppode talu- Uzorõ esinemine. Kõndisin kaasas hommikusöögipakike- rongkäigus, mis kulges mööda eriti muhedad olid meie bussi- muuseumit. ka järveäärse külatänava läbi sed. Peatusime Madal-Tatrates, mägiseid linnatänavaid. Meie juhid. 12 päeva möödusid väga Minu korraldatud reis Võru- ja vaatasin kaluriküla elu-olu. kus sõime lõunat ja hingasime bussi seltskonnal olid kaasas ka kiiresti, läbisime reisi lõpuks ca maale sai juba välja müüdud, Tänud vallale, et on eakate värsket mäestikuõhku. Õhtuks fännid, kes tervitasid meid Eesti 6250 km. kui vald otsustas reisiraha sõitusid toetanud. Paljudele jõudsime Ungarisse. Õhtusta- lipukestega tänava ääres. See oli paljudele meie seast suurendada. See andiski või- inimestele on see ainus või- sime ja tegime tantsuproovi, et Taas uus päev ja uued elamu- esimene pikem bussireis, mis maluse teise reisi korraldami- malus igapäevarutiinist eema- sammud ära ei ununeks. sed, seekord laevaga Ohridi jär- jääb meelde tükiks ajaks. Aitäh seks. Tagasiteel viskasin õhku le saada ja eakal inimesel on Kolmanda päeva hommikul vel. Õhtul oli meie viimane esi- Anu Tombile, meie juhendajale, mitu mõtet teise reisi sünniks. ka vaja puhata. Aitäh Mairele, asusime taas varakult teele. nemine, seekord Ohridi linnas. kes meid õigeaegselt festivali- Konsensusega sai valitud lisa- kes on nii hoolega need reisid Õhtuks sai ka Makedoonia piir Nautisime tantsimist ja kogu le registreeris.Täname ka Eesti reisiks Lüübnitsa laat. Pärtli- ette valmistanud. Jään ootama ületatud ja me jõudsime Põhja - kohapealset melu, emotsioonid Kultuurkapitali, kes pidas meid päeval startisimegi 50 inime- järgmist sõitu!“ Makedoonia pealinna Skopjes- olid laes! väikese rahasüsti vääriliseks. sega pardal Setumaa suunas. Hea Ene ja teised reisisellid, se. Skopje vanalinn on ääretult Viimasel päeval Ohridis kü- Sellega seoses aitäh Monika Un- Kodutöö oli hästi tehtud ja järgmise aasta plaanid said kaunis, jalutasime, nautisime ja lastasime eelajaloolist vesiküla, gersonile, kelle eestvedamisel meid ootasid väravas ümbri- paika ja me sõidame Lääne- pildistasime. mis on ehitatud vaiadele, kutsu- projekt üldse kirjutatud sai. Ai- kuga käepaelad, mis said ah- Saaremaale ning seekord ka- Neljandal päeval asusime takse ka vaikülaks. Peale lõunat täh kõigile asjaosalistele, meil oli vikiirusel laiali jagatud. Laat heks päevaks. Seniks kõike Kreeka poole teele. Käisime kiir- käisime linnas veidi ostlemas ja väga, väga tore! Mõtted juba lii- pakkus lisaks müügile-söö- head ja kohtumiseni! korras ka Egeuse mere ääres, kes nii mõnigi kasutas veel võima- guvad järgmise festivali suunas. gile ka muid elamusi. Märki- ujus, kes sai lihtsalt varbad mär- lust päikest võtta. Õhtul toimus Ruth Kõiv, mist väärib soliidne kultuuri- Maire Paju, jaks. Jõudsime Kalambakasse. grupijuhtide vastastikune kin- Tantsutosina tantsija programm. Kel tervis lubas, reisikorraldaja

Paistu küla tähistas 785. ja rahvamaja 85. aastapäeva õupidamised Paistu ki- Benno Viirandi (s 1933), kes läbis riku nõukogu juhatuse distantsi ajaga 0:46:14. Naistest Nliikmetega küla tähtsa võtsid kaksikvõidu Leila ja Lily aastapäeva tähistamiseks alga- Luik, kes saavutasid aja 0:18:16. sid juba möödunud sügisel. Le- Võistlusel osales 56 naist ja 84 piti kokku, et 3. augusti sisustab meest. Spordiplatsil sibas 62 last. Paistu rahvamaja, kes tähistab Tähtsaks päevasündmuseks sel päeval oma 85. aastapäeva, kujunes rahvamaja 85. aasta- ja 4. august on Paistu kiriku pä- päeva kontsert-aktus, kus osales ralt, sest just Paistu kiriku esma- enamus rahvamajas tegutseva- märkimise järgi Rooma ürikutes test kollektiividest ning külas 1234. aastal loetakse kiriku ja olid Mulgi segakoor ja endine Paistu küla vanust. Paistu ringijuht Evald Raidma. 3. august algas sportlikult, toi- Abivallavanem Ene Saar tänas Rahvamaja 85. aastapäeval esines ka kohalik tantsurühm Paistel. Foto: Andi Innu mus XXI Holstre-Paistu maan- pikaajalisi rahvamaja töötajaid sü- teejooks ja lastejooks Paistu spor- damega tehtud töö eest tänukirja laulik Tauri Anni. Head bändid Ragnar ja Riina Kaasik. Pidustused lõpetas kontsert- diplatsil. Holstre-Paistu jooksu ja kingitusega. Kõigile osalejatele meelitasid kohale hulgaliselt nii Paistu kirik võõrustas 3. au- jumalateenistus Paistu kirikus. võitis Tartu Kalevi jooksja Olavi oli kaetud kringlilaud. Ülevaate endisi kui praeguseid Paistu ela- gustil Mulgimaa peremängus Tänan kõiki korraldajaid, abi- Allase uue rajarekordiga 0:15:02. rahvamaja viimase viie aasta tege- nikke. osalejaid ning 4. augustil jagas lisi, esinejaid ja osalejaid! Uute Kolmanda koha saavutas koha- vusest andis mahukas fotonäitus. Päeva programmis oli ka ram- kiriku kõrval muruplatsil oma kohtumisteni Paistus! lik jooksja Keio Kits ajaga 0:16:28. Õhtu lõpetasid äge ansambel mumehe ja tugevaima naise mõtteid elust Anu Raud, musit- Piia Mänd, Vanim osaleja oli Mustla mees Sunlight Tartust ja noor lembe- võistlus, mille võitsid õde-venda seeris Jaak Tuksam. Paistu rahvamaja juhataja 8 · TEATAJA Kui ostad kinnisvara 2. Jätkan lugu sellest, millele tuleks kindlasti mõelda kinnisasja ostes. Loo alguse leiate Viljandi Valla Teataja augustinumbrist.

aa jagamine on üks sema maakasutuse strateegiat maaga sagedamini ja maakasutustingimusi sead- Mtehtavaid toiminguid, va dokumendi tähtsust teie mille kooskõlastamiseks oma- maaostu soovi silmas pidades. valituse poole pöördutakse. Üldplaneeringud reguleerivad Jagamine pole aga praktiliselt lisaks maakasutuse lubatud kunagi eesmärk omaette, vaid otstarbe küsimustele piirkon- pigem eelmäng soovile seda niti erinevalt ka näiteks elamu- mingis osas võõrandada. Tava- maa krundi minimaalset nõu- liselt polegi küsimust, kui üks tud suurust, mis praegu (veel) omanik oma kinnistul näiteks kuskil avalikus geoportaalis metsa põllust lahku lööb ja ei kajastu. Põllumaad ostes ei uus omanik sellel põllul edasi saa vaikimisi eeldada, et võite künnab ja külvab. Küsimused selle omale meelepärasel viisil tekivad kohe, kui maa ostu elamumaakruntideks tükelda- taga on kavatus seda mingil da. Sellise käitumise buumiaeg muul otstarbel kasutama ha- on muidugi möödas, aga seda kata. Juba ostuplaane vaagides tähelepanelikum tuleb olla soovitan ma alati avada Maa- kruntide osas, mis on sel ajal ameti geoportaalis kitsendus- moodustatud. Maakasutuse te rakendus. See annab üldise lubatud otstarbele mõeldes ei ja üsna hea ülevaate sellest, maksa rahulduda pelgalt tead- milliste seadusjärgsete kitsen- misega, et teie poolt soovitud dustega tuleb arvestada. Äär- kohas tõepoolest maa ela- muslikel juhtudel võite näiteks mumaaks muuta saab. Tasub avastada, et riigimaantee kait- vaadata natuke laiemat pilti sevöönd, kinnistu piiril asuva ja see viib küsimuseni, mille Gruusia mehed sobisid hästi Eesti rahvarõivais naiste vahele. Foto: Laura Mätas jõe ehituskeeluvöönd, olemas- tähtsust tõesti sageli alahin- olevatest tehnovõrkudest tule- natakse – mis on teie soovitud nevad piirangud jms soovita- krundi piiride taga? Meie tüü- Udusõle tantsurühma vas kohas ruumi teie idee teos- pilisel hajaasustusega alal see tamiseks ära „söövad“. Välis- üldjuhul peavalu ei valmista, tama ei pea võimalust, et soo- küll aga näiteks endiste aian- tüdrukute seiklused Gruusias vitud hoone näiteks maantee dusühistute piirkondades, kus kaitsevööndisse ehitada saate, krundid väikesed. Keerame uvi on puhkuste ja festi- ega kollekiivi plakateid, et väl- ei pääse. Vot kus lops, kas tões- aga vaikimisi seda eeldada ei sellises kohas aega 30 aastat validel käimise aeg. Nii ka tida grusiinide ja venelaste eri- ti keegi seda enne ei teadnud? saa. Sellisel juhul tuleb enne tagasi ja kirjeldame olukorda: Sseekord võttis tantsurühm meelsusi. Muidu oli Gruusias Siis telliti väiksemad marsruu- välja selgitada Manteeameti suhteliselt tagasihoidlikud ehi- Udusõlg ette sõidu Gruusiasse, tore ja rahulik. tbussid, kuhu pandi meid nii seisukoht. Üldplaneeringu tusmahud, vesi (sageli krunti- mis ei kuulu Euroopa Liitu. 14. Kuid ikkagi tahan rääkida, kui pikali kui püsti sisse, et üles koostamisel on Maanteeamet de nurgas ühises kasutuses) juulil hakkas bussitäis tantsijaid erinevad me oleme. Kõik grusiini- mägedesse minna. Vahepeal oli näiteks taotlenud tingimuse salvkaevus ja kuivkäimla. Tallinna lennujaama poole vu- de tantsud meenutasid erinevaid ilm pimedaks läinud ja vihma seadmist, et riigitee kaitse- Kui sellisesse piirkonda oma- rama. võitlusviise, temperament on sadama hakanud. Paik, kuhu vööndisse uusi hooneid üld- le kinnisvara soetate, küsige: Sõit lennujaama toimus vipe- teine. Saime näha ehtsat Gruu- me jõudsime oli ausalt öeldes juhul ei kavandata. Kui see on Kust tuleb vesi? Kui krunt rusteta. Kui seisime juba len- sia tantsuetenduse proovi, kus okeeriv: pime, märg, ilma WCta, põhjendatud väljakujunenud saab vee teisel kinnisasjal ole- nujärjekorras, ütles üks tüdruk meeste-naiste tants oli väga pro- kunagisel kultuurimajal vajusid hoonestusjoonega, siis peab vast kaevust, siis kas on ole- teise passipilti vaadates: „Näe fessionaalne. Nende treeningud lavalauad sisse ja keegi meid seal arendaja arvestama liiklusest mas leping? Kas veeproov on kui noor sa siin välja näed!“ Siis algavad maast madalast. Eestimaa ei oodanud. Olukord, mis Eestis tulevate häiringute (müra, tehtud, mis selle joogikõlbu- selgus, et kaasa oli võetud vana malbed naised olid lihtsalt ilusad ei oleks tulnud kõne allagi, oli saaste, vibratsioon) kahjuliku likkust kinnitab? Kuhu läheb pass, mis ei kehti. Aga ID-kaar- oma liigutuste ja naeratustega. grusiinide puhul täitsa tavapä- mõjuga. Normidele vastavuse solk? Kui sinna on kuivkäimla diga saab reisida ainult Euroopa Pakkusime ikka väga erinevat rane. Oleme ikka heas mõttes tagamine, leevendavate meet- asemel rajatud imbsüsteem, Liidus. vaheldust grusiinidele ja see oligi Eurooplased küll. mete kasutusele võtmine ja siis kas selleks on olnud luba? Vahemaandumisel Istanbulis väga tore! Aga muidu oli tore reis. Kõik finantseerimine on arendaja Kas salvkaev ei asu juhuslikult mindi asja lennuinfost uurima. Venelastele me väga meeldisi- esinemiskohad Batumis, hotell enda kohustus. Väike moraal selle imbsüsteemi sanitaarkait- Saadi vastuseks, et kui passita me, eks olime hõimukaaslased ning muu festivalikorraldus olid taas vahekokkuvõtteks - enne sevööndis? Kas naaberkrundil tüdruk ei lähe Istanbuli lennu- ka ning tunti ära Georg Otsa heal tasemel. Nii uhketes palee- ostu sooritamist veenduge, kas olev, täpselt kinnistu piirile jaamas rahvusvahelisest tsoo- laul „Saaremaa valss”. des ei olegi enne esinenud kui ja kuidas teie ehitusõigusega või sellele väga lähedale raja- nist välja, siis saab Gruusiasse Elasime Musta mere ääres Gruusias! Ja avastamist väärib seotud tahe realiseeritav on. tud hoone võib mõjutada teie ID-kaardiga sisse. Kobuleti linnakeses, hotellist see maa kindlasti. Inimesed on Kui ülevaade seadusjärgse- soovitud krundi ehitusõigust Lõputute mägede ja uhkete mereni oli ainult mõnisada seal toredad ja lahked ning ava- test kitsendustest käes, siis sel- ja kuidas? Need on lihtsad, grusiinide maa lõi ikka pahviks meetrit. Süüa saime kolm kor- tud südamega. lest veel ei piisa. Ette tuleb võt- aga sageli probleeme tekitavad küll! Esimene esinemine toimus da päevas ja sõidutati meid Täname Viljandi vallavalitsust ta omavalitsuse üldplaneering. küsimused, millele te ei kipu juba teisel päeval peale kohale- bussiga, kuhu vaja. Kuna Eesti reisitoetuse eest. Arvestades, et Viljandi vald vastust leidma kinnistu müü- jõudmist. naised olid nii iseseisvad, siis Selle aasta 12. oktoobril saab koosneb praegu kuuest endi- gikuulutustest, kus juhitakse Meiega koos olid hotellis 33 grusiinide pakutavatel ekskur- tantsurühm Udusõlg 10. aas- sest liitunud omavalitsusest, tähelepanu heale asukohale, Peterburi rahvamuusikut, kes sioonidel oli meie naistel am- taseks. Olete lahkesti oodatud millest ühes piirkonna üldpla- rahulikule ümbrusele ja kau- saabusid kahepäevase rongi- ja muilma ära käidud. kontsertetendusele Saarepeedi neering üldse puudus, siis võib nilt tehtud siseviimistlusele. bussissõidu järel. Nemad nägid Ükspäev viidi meid mägikülla. rahvamajja ja sellele järgnevale silme ees veidi kirjuks võtta Gruusia ja Vene piiril ka sõjako- Linnast välja sõitsime kaks tun- peole! Järgneb… küll. Kui ise sotti ei saa, siis ledusi. Samamoodi tegi ettevaat- di ja kaks tundi mägiteedel ka, Ille Mirka, tulge valda asja uurima. Ärge Raivo Laidma, likuks, kui festivali teisel päeval kuni bussijuht teatas, et suure Saarepeedi rahvamaja juhataja, alahinnake selle kõige oluli- planeeringuspetsialist ei lubatud kasutada Eesti lippu 50kohalise bussiga enam edasi Udusõle tantsija

Suvekuul kuuendal kell kuus olmel suvekuu kuuen- 20-35 last, lisaks emotsionaalsed dal kuupäeval toimusid vanemad, kes elasid kaasa, foto- K Kärstnas laste liikumis- grafeerisid. päevad. 13 last, kes kõik kolm liikumis- Kuna eelmisel aastal oli huvi päeva kaasa tegid, said autasus- suur, siis jätkasime samade ala- tamisel medali. Kõik osalejad dega. 6. juuni oli jooksupäev said alati diplomi oma tulemus- (tammeringi jooks, kotisjooks, tega ning tervisliku ja magusa klotsijooks, sabajooks, pargirin- auhinna. Meie ettevõtmist toe- gi jooks, takistusrada). 6. juuli tasid MTÜ Kärstna külaliiku- oli pallipäev (jalgpalli löögid, mine KOP programmist, Eesti täpsusvise, pallikool, keegel, tor- Kultuurkapital, Viljandi vald. bikujooks, pallirada). 6. august Kohtume uuel suvel jälle oli mängimise ja orienteerumise Kärstnas kuuendal kell kuus päev. Lapsed vanuses 1-12 tulid mõisa ees tamme all. koos vanemate, vanavanemate- Urve Kass, ga, sõpradega. Igal korral osales liikumispäevade korraldaja Iga liikumispäev tõi Kärstnasse sportima ja lustima paarkümmend last koos vanematega. Foto: Johanna Ruljand TEATAJA · 9

MULGIMAA TEATED

UHKUS 2019 Kolga-Jaani sügislaat 14. septembril kell 11-15 kooli staadionil. Mulgi Kultuuri Instituut kuulu- * * * * * * * * * * tab välja Mulgimaa Uhkuse 2019 Puiatu rahvamajas mängib 27. septembril algusega kell 20 tant- kandidaatide konkursi suks ansambel OnuPoeg. Sissepääs 5 €. * * * * * * * * * * Auhinna eesmärk on tunnustada inimesi või organisatsioone, Kärstna kandi külade omatoodangu laat Kärstna pargis 28.sep- kes oma pikaajalise tegevusega on Mulgimaa pärandihoidjad, tembril kella 11-14. väärtustavad mulgiks olemist ning on andnud panuse Mulgimaa heaks. * * * * * * * * * * Paistu rahvamajas 4. oktoobril kell 19 Seasaare teatri etendus Kandidaate võivad esitada ja kandideerida nii eraisikud kui „Kui kõlab koputus”. Pilet 5 eurot. ka juriidilised isikud. * * * * * * * * * * Ettepanekud saata kirjalikult vabas vormis põhjendusega ja kontaktandmetega 1. novembriks 2019 Mulgi Kultuuri Insti- Viienda Viljandi valla mälumänguturniiri 1. mäng toimub tuudile aadressil Mulgi vald, Kulla küla, Leerimaja 69509 või 9. oktoobril kell 19 Ramsi Vaba Aja Keskuses. Palun kuni 5-liik- e-posti aadressil [email protected] melistel võistkondadel registreeruda 4. oktoobriks telefonil 5302 3135 (Piia) või aadressil [email protected]. Mulgimaa Uhkuse auhinnafondi toetab Rahvakultuurikeskuse * * * * * * * * * * Mulgimaa pärimuskultuuri toetamise meede. Mustla sügislaat 12. oktoobril kella 9-14 Konsumi vastas muru- Lisainfo www.mulgimaa.ee platsil. Info ja registreerimine tel 5668 2230. * * * * * * * * * * Mulgi mälumängu 1. etapp toimub 16. oktoobril kell 19 Mustlas Tarvastu gümnaasiumi valges majas. Registreeri oma viieliikme- line võistkond 14. oktoobriks aadressil [email protected] (võistkonna nimi, liikmete nimed, kihelkond ja vald). * * * * * * * * * * Võrkvöö põimimise koolitus 26.-27. oktoobril Tarvastu käsitöö- kojas, info tel 5668 2230. * * * * * * * * * * Kutseline korstnapühkija, töödele akt. Tel 5689 0125. * * * * * * * * * * OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]. * * * * * * * * * * Kodumasinate remont, varuosad. Tel 517 9771 või [email protected]. * * * * * * * * * * Tarvastu Jüri talu OÜ ostab ja rendib põllu- ja heinamaid Vil- jandi vallas. Korrektne rendimaksete tasuja! Tel 504 6625, e-post [email protected]. * * * * * * * * * * Pere ostab auto kuni 1300 €. Võib ka ülevaatuseta. Tel 5819 0200.

Tere tulemast Viljandi valla ettevõtluskohvikusse! Ootame üle-eestilisel avatud ettevõtete Hea Viljandi valla eakas! päeval, 8. oktoobril kõiki huvilisi Oled oodatud laupäeval, 12. oktoobril 2019 13.00 ettevõtluskohvikusse, kus ennast Paistu rahvamajja tutvustavad Viljandi valla ettevõtted. Saab degusteerida ja osta häid tooteid. Teavet jagavad vallavalitsuse ja Leader-tegevusgruppide juhid ning Külas ansambel MESIPUU Viljandimaa Arenduskeskuse spetsialistid. Päeva juhivad Ain ja Toivo Toimumisaeg: 8.10 kell 16-19 Soe lõuna Asukoht: Endise SEB panga hoone Omaosalus 7 € palun tasuda peo päeval rahvamajas. (Vaksali tn 2, Viljandi) esine plats Palun teata peole tulekust kindlasti 4. oktoobriks telefonil 53023135 (Piia), vajadusel ka transport. Hea valla ettevõtja! Kui soovid oma ettevõtet või MTÜd ettevõtlus- kohvikus esitleda, võta palun vallavalitsusega ühendust!

Kontaktisik: Made Laas, [email protected], 5305 8044

Foto: Joonas Talvik augustil Holstre-Polli vabaajakeskuses toimunud Põlt- 31. samaa Jõe 45. suvemängudel osales 15 erineval alal ligi- kaudu 300 spordisõpra. Inimesi oli kohale tulnud 4 erinevast omavalitsusest: Põhja-Sakala, Põltsamaa, Viljandi ja Järva vallast. Peeti ka omavalitsuste vahelist arvestust, millest väljus võitjana Põhja-Sakala vald. Fotol hetk jalgrattakrossivõistlusest. 10· TEATAJA

VANA FOTO Õnnitleme sünnipäevalapsi! 102. JELENA PÜTISEPP 09.10.1917 küla 98. LYDIA KÄOSAAR 10.10.1921 Vissuvere küla 95. ELFRIEDE-MAGDALENE OJA 02.10.1924 Mustla alevik 94. MIHHAIL TRAŠANOV 01.10.1925 Viiratsi alevik LEIDA PÕLDAAS 11.10.1925 küla AITA EICHENBAUM 20.10.1925 Tagamõisa küla 93. Foto: Kalju Vellearu erakogu VILMA PÕLDUR 24.10.1926 Viiratsi alevik KARIN JOONSALU 31.10.1926 Porsa küla Kutsari algkooli kolmas ja neljas klass matkal Siniallikule 1954. aasta kevadel. Fotol on tabatud puhkepaus enne allika juurde jõudmist. Paremalt esimene on 92. koolijuhataja Marie Taal. Akordionil Vello Minnov. EDGAR SORK 02.10.1927 küla ELVINE KULL 22.10.1927 Välgita küla 90. VLADISLAV STAŠKEVITŠ 05.10.1929 Tusti küla www.puurvesi.ee LAINE HANSON 11.10.1929 Suislepa küla VAIKI MARTINSON 16.10.1929 Puiatu küla Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, 85. projekteerimine ning hooldus. HELGA-JOHANNA Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, SCHVARTS 03.10.1934 Tusti küla septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus. PENNO LIPP 14.10.1934 Ramsi alevik MEETA KANGRO 17.10.1934 Ramsi alevik +372 5569 4310; [email protected] puurvesi VAIKE ANIMÄGI 18.10.1934 küla VILMA OKS 19.10.1934 Vardi küla Segakoor Üits Viis ja dirigent Liisi UNO NÕMMIK 22.10.1934 küla Toomsalu HILJA TIITS 25.10.1934 Heimtali küla 80. ootavad uusi lauljaid ÕIE KLAVAN 01.10.1939 Väike-Kõpu küla TIIU NABER 07.10.1939 Jakobimõisa küla Proovid hakkavad toimuma kordamööda MILVI KITS 10.10.1939 Holstre küla Mustlas ja Viiratsis. HELGI TOOME 14.10.1939 Mustla alevik Esimene kokkusaamine Suislepa veskis Mälestame HELGI HAUGAS 16.10.1939 Viiratsi alevik 17. septembril kell 19. HEINO KURVITS 20.10.1939 Villa küla ARVO RAITMA NADEŽDA AAS 22.10.1939 Päri küla Tule julgesti! 21.07.1935 – 02.08.2019 küla Info tel 5342 9100, Tiina Lillepuu HILJA ORASMÄE Mesinduse ABC kursus 07.02.1923 – 05.08.2019 “Esimesed sammud Lätkalu küla koos mesilastega” MARIA ARTEMJEVA Õppetöö algab oktoobri lõpus 19.10.1935 – 05.08.2019 Matusetalitus mis toob hinge rahu ! Viljandis. Ülensi küla Meie büroo leiad Vaksali 14, Viljandi Info tel 502 9006 või mesilaspere.com IVO KOUGIA Kõik matusteks vajalik 29.11.1959 – 05.08.2019 ühe koha pealt! Ridaküla Pottsepatööd Tel +372 558 6502 vastab 24/7 VAIK E OJAP www.hingesaatjad.ee Loodusehitus 14.01.1932 – 06.08.2019 www.facebook.com/Hingesaatjad Üldehitus Viiratsi alevik Matusekorraldus kogu +372 5675 1468 RAUL VAABEL www.stoneandcrystal.ee 28.08.1955 – 07.08.2019 Viljandimaal! Tarvastu küla ÕIE RUUS 03.01.1925 – 10.08.2019 Ramsi alevik KIRIKUTES SALME PÄHN 24.02.1928 – 10.08.2019 küla KOLGA-JAANI TARVAST U AVO A N IJÄ RV JOHANNESE KIRIKUS PEETRI KIRIKUS 04.10.1956 – 13.08.2019 Viiratsi alevik Jumalateenistused pühapäe- 15. septembril kell 11 nelja- viti kell 14. teistkümnes nelipühajärgne KÜLLI BURMEISTER Mihklipäeval, 29. septembril pühapäev. 19.12.1972 – 14.08.2019 kell 14 pühapäevakooli alguse 22. septembril kell 11 viieteist- Karula küla perejumalateenistus. kümnes nelipühajärgne püha- TAMARA SMIRNOVA päev. 08.01.1948 – 15.08.2019 PAISTU MAARJA KIRIKUS 29. septembril kell 11 mihkli- MTÜ TARVASTU KOOL kutsub septeil Viiratsi alevik päev. Sügisleeri algus. 15. septembril kell 14 jumala- SALME – LOREIDA UHA 6. oktoobril kell 11 seitsme- III MULKIDE MURUMÄNGUDELE (III MMM) teenistus armulauaga. 15.03.1926 – 20.08.2019 teistkümnes nelipühajärgne Alustame kell rongkäiguga Mustla rahvamaja õuest 29. septembril kell 14 mihk- Vissuvere küla pühapäev. lipäeva jumalateenistus armu- AINA OKS 13. oktoobril kell 11 lõikustä- Järgnevad põnevad sportlikud tegevused Tarvastu Gümnaasiumi lauaga. 21.10.1957 – 20.08.2019 nupüha. juures parkuur, slakline, GS orienteerumine, autoralli, jiu jitsu, mulgi käsitöö ja 13. oktoobril kell 14 lõikus- Holstre küla Algab piibliringi hooaeg. mängutuba, osavus ja täpsusmängud, rammumehe võistlus, 2019m jooks jpm) tänupüha jumalateenistus ar- ELLI-JOHANNA mulauaga. . Kõhutäiteks kõigile osalejatele mulgipuder, korp ja tee VILLMANN . Mängude lõpus palju lsiauhindu tetajatelt 26.06.1933 – 21.08.2019 ane kokku perest või sõpradest koosnev vähemalt liikeline võistkond ja registreeri lingil küla Viljandi Valla Teataja http://bit.ly/murumangud3 või 28.09 koolimajas. Täpsem info Tarvastu Gümnaasiumi kodulehel .tarvastu.vil.ee JAAK ABEL Viljandi Vallavalitsuse väljaanne 07.11.1954 – 28.08.2019 Toimetaja Kristi Ilves Vana-Võidu küla Toimetusel on õigus tekste lühendada ja korrigeerida. TULE ISE NING VÕTA PERE JA SÕBRAD KAASA! VILMA ROO e-post [email protected] OLETE KÕIK OODATUD! Kontakttelefon 435 0112 (üldinfo), 5344 8176 (toimetaja) 15.02.1927 – 31.08.2019 Kodulehekülg www.viljandivald.ee NB! TOIMUB IGA ILMAGA küla