Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja Kultuurilise Ning Looduskeskkonna Hetkeolukorra Analüüs Ning Arengu Pikaajalised Suundumused Ja Vajadused

Lisa 1 Viljandi valla arengukavale 2015-2019

Viljandi valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna hetkeolukorra analüüs ning arengu pikaajalised suundumused ja vajadused

Viljandi 2014-2015

Paiknemine ja rahvastik

Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Vald moodustati 2013. aasta 5. novembril nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. Vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Tarvastu, Karksi, Halliste ja Kõpu valdadega. Viljandi vald piirneb kirdeosas Eesti suurima siseveekogu Võrtsjärvega. Võrtsjärve kaudu on Viljandi valla naabrid ka mitmed Tartu- ja Valgamaa vallad. Osa Viljandi vallast, Paistu ja Pärsti piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas.

Viljandi valda läbivad suurematest riigi maanteedest Viljandi–Tartu, Imavere–Viljandi– Karksi-Nuia, Viljandi–Rõngu ja Viljandi–Pärnu maantee ning Tallinna–Rapla–Viljandi raudtee.

Viljandi vald on nii rahvaarvult kui ka pindalalt Viljandi maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2014 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 9 647 elanikku. Asustustihedus on 14,8 elanikku km² kohta. Valla pindala on 652,57 km2 ja vallas on 75 küla ning 2 alevikku – Ramsi ja Viiratsi. Rahvaarvult edestab Viljandi valda vaid Viljandi linn ja pindalalt on suurem Suure-Jaani vald.

Elanikkond

2011. aasta rahvaloenduse ajal loendati Viljandi valla territooriumil 9741 alalist elanikku, mida oli 988 elaniku võrra vähem kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal ja 1855 elaniku võrra vähem kui 1989. aasta rahvaloenduse ajal. Näitena elanike vähenemise tempost võib tuua selle, et aastatel 1989-2011 vähenes Viljandi valla territooriumi elanike arv rohkem, kui elas 1989. aastal inimesi valdade ühinemise käigus liitunud Paistu vallas.

Kolme rahvaloenduse andmed näitavad, et Viljandi valla territooriumi elanike arvu kahanemine on kiirenenud: rahvaarvu suhteline muutus perioodil 1989-2000 oli -7,5% ja perioodil 2000-2011 -9,2%. Esimesel perioodil oli rahvaarvu suhteline muutus Viljandi valla territooriumil väiksem kui keskmine muutus Eestis. Teisel perioodil oli muutus suurem kui Eestis keskmiselt. Viljandi maakonna keskmisest oli Viljandi valla elanike suhteline vähenemine väiksem nii esimesel kui teisel perioodil.

Viljandi valla moodustanud omavalitsusüksuste võrduses kahanes rahvaarv perioodil 1989- 2011 suhteliselt kõige rohkem Paistu vallas (-19,3%) ja kõige vähem Saarepeedi vallas (-11,4%).

Absoluutarvudes oli kahanemine suurim Viiratsi vallas (-794) ja väikseim Saarepeedi vallas (-166).

Viljandi valla elanike arvu vähenemine on jätkunud 2011. aasta loendusele järgnenud perioodil tempoga ligikaudu -1,5% aastas. See tempo on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem ja mõnevõrra kõrgem ka Viljandimaa keskmisest.

Perioodil 1989-2013 on Viljandi valla territooriumil sündinud 3079 last ja surnud 3693 inimest. Seega on perioodi loomulik iive -614 inimest. Võime anda hinnangu, mille kohaselt Viljandi valla elanike arvu vähenemine on perioodil 1989-2013 ühe kolmandiku ulatuses põhjustatud loomulikust iibest ja kahe kolmandiku ulatuses rändiibest.

Viljandi valla territooriumil sündis perioodil 1989-2013 kõige rohkem lapsi aastal 1990 (211 last) ja kõige vähem 2013. aastal (82 last). Sündide arv vaadeldaval perioodil ei ole olnud pidevas languses, kuid perioodi viis viljakamat aastat on perioodi esimesed viis aastat ja viiest väikseima sünniarvuga aastast kuulub kolm perioodi viimasesse viide aastasse.

Viljandi vallas on negatiivne nii loomulik iive kui ka rändeiive. Peamine roll on siiski rändeiibel, nii otseselt kui ka kaudselt loomulikku iivet mõjutades – lahkuvad noored sünnituseas naised. Viljandi valla rahvastiku puu on küllaltki sarnane maakonna rahvastiku puuga.

Väljarände põhjusi Viljandimaalt, sh Viljandi vallast, ei ole otseselt uuritud. Eksperthinnangute põhjal võib öelda, et peamiseks põhjuseks on tööjõu ootustele vastavate töökohtade nappus. Suur osa rahvaarvu vähenemisel on väljarändel. Väljarände põhjuseks on ka hariduse, eelkõige kõrghariduse, omandamine väljaspool Viljandimaad. Töö kaotanud inimesed lähevad sageli tööd otsima mujalt Eestist või välismaalt. Valla peamine põhitegevuse tulu- füüsilise isiku tulumaks on tihedalt seotud tööealise elanikkonna arvu muutusega ja töötusega. Valla rahvastiku vananemine ja vähenemine toob kaasa maksumaksjate arvu vähenemise.

Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud rahvaarvu muutused aastatel 2009-2013.

Valla rahvaarv 2009-2014

Allikas: Statistikaamet

Oluline näitaja vallas on töötute arv. Kõige kõrgem oli registreeritud töötute arv 2010 aastal (aasta keskmine 538 töötut). Järgnevatel perioodidel hakkas töötute arv langema. 2013 aastal oli keskmiselt 206 registreeritud töötut ja 2014 aasta 8 kuuga keskmiselt 175 registreeritud töötut.

Alljärgnevas tabelis on toodud töötute arvu dünaamika Viljandi vallas 2009-2014 aasta augustini kuude lõikes kuu lõpu seisuga.

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 2009 349 405 465 487 484 503 507 512 530 573 606 618 2010 679 677 668 626 545 510 496 475 457 436 449 437 2011 459 432 415 384 328 318 294 270 265 250 260 277 2012 311 320 315 291 245 225 194 179 177 193 208 235 2013 258 279 290 252 201 182 173 158 159 160 181 175 2014 206 216 201 185 159 150 142 138 Registreeritud töötute arv Viljandi vallas 2009-2014 Allikas: Eesti Töötukassa

Demograafilise tööturusurve indeksite väärtused on langenud, 2013.a. väikene tõus.

Demograafilise tööturusurve indeksi muutus Viljandi vallas 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 0.99 0,95 0.88 0.81 0,76 0,72 0,87

Tööturule saabuvate noorte arv jääb alla tööturult lahkuvate arvule.

Paralleelselt elanikkonna vähenemisega ja demograafilise tööturu indeksi muutumisega on kiiresti vähenenud noorte arv, viimase seitsme aasta jooksul 33%. Vähenemine on maakonna omavalitsuste lõikes üsna sarnane.

Noorte (vanus 15-24) arvu muutus perioodil 2007-2013 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 1883 1825 1826 1743 1679 1235 1228

Noorte väljaränne ja liikuvus on kõikidest vanusegruppidest kõige suurem ja tagasipöördumine kodupiirkonda kõige tagasihoidlikum. Piirkonna arendamisel on seetõttu vajalik suunata tähelepanu noortega seotud tegevustele kaasates neid otsustusprotsessidesse.

Majandus ja ettevõtlus

Ühiskonna ja riigi jätkusuutlik areng eeldab mitmekülgset kuid stabiilset ettevõtluskeskkonda, milles on olemas erinevad ettevõtlusvormid. Ettevõtted saavad tegutseda sõltuvalt ressurssidest ja konkurentsieelistest mitmekülgsetel tegevusaladel ja neile on tagatud võrdsed konkurentsi-võimalused.

Mittetulundussektori osaks on tegeleda vähemtulutoovate valdkondadega, koondada ühesuguste huvidega inimeste või organisatsioonide huve ning kohalikus kontekstis parandada kogukonna toimetulekuvõimet.

Ettevõtlusvormide jagunemine Viljandi vallas 2013.a. Kokku FIE UÜ OÜ AS MTÜ SA Riikl.üksus KOV üksus 842 295 4 319 12 163 6 2 4

Viljandi valla ettevõtjad tegutsevad mitmesugustes valdkondades – puidutöötlemine, põllumajanduslik tootmine, sh seakasvatus ja piimakarjakasvatus, lihatöötlemine, kaubandus, teenindus, kalandus, turism. Vallas asuvad tuntud ettevõtted nagu AS Rakvere Farmid, AS Oskar LT, AS Ramsi Turvas, AS Rootsi Mööbel, AS Eesti Turbatooted, AS Viiratsi Saeveski, OÜ Fraxinus, OÜ Heimtali Hobusekasvandus, Saimre talu, Vana-Võidu Autokeskus ja paljud teised. Viiratsi alevikus asutas BM Trade OÜ 2012. aastal angerjakasvanduse, kus suur osa toodangust nii toorelt kui ka töödelduna läheb ekspordiks. Päril toodab AS Bestra Engineering mitmesuguseid detaile naftaplatvormidele Põhjameres, Aasias ja mujal. Viljandi vallas asub ka Eesti suuremaid üldhaiglaid – sihtasutus Viljandi Haigla, mis on valla ja kogu Viljandimaa suuremaid tööandjaid.

Ettevõtete arv vallas on olnud, vaatamata vähenevale elanike arvule, pidevalt tõusuteel. Seni levinuim ettevõtlusvorm oli valdavalt üksi töötav FIE (sh. talu), kuid viimaste aastatega on FIE-de arv hakanud tasapisi vähenema ja OÜ-de hulk tõusma.

Registreeritud ettevõtjate hulgas on ülekaalus mikroettevõtted, kus töötab alla 10 töötaja.

Ettevõtete jaotumine töötajate arvu järgi Viljandi vallas KOKKU Kuni 10 töötajat 10-49 50-249 250 + 630 603 22 5 0

Üheks piirkonna majandusliku võimekuse indikaatoriks on keskmine palgatöötaja brutotulu ühes kuus. Kui Eesti keskmine brutotulu ühe palgatöötaja kohta oli 2012 aastal 844 eurot, siis Viljandi valla töötaja keskmine tulu oli 740 eurot. See näitaja on Eesti üks madalamaid.

Keskmine brutotulu on vaadeldaval perioodil teinud läbi olulisi muudatusi, tõustes aastaks 2008 suhteliselt kiires tempos, kuid langes majanduskriisi mõjul riigis keskmisena 5%.

Vaadeldaval perioodil on vallas töötajate sissetulekute tõus olnud kokku 18% ja see näitaja on lähedane riigi keskmisega (17%).

Maksumaksjate arv ja kuu keskmine brutotulu Viljandi vallas aastatel 2009-2013

Allikas: Rahandusministeerium

Valla suurim ettevõte on AS Rakvere Farmid, mis on Eesti suurim sealiha tootja ja üks suurimatest põllumajandustootmisharus töötavast seakasvatajast Balti riikides ja põhjamaades. Ettevõttes töötab ca 200 inimest.

Võimalus ettevõtluse arenduseks ja töökohtade loomiseks on vallas 63 hektarilise tööstuspiirkonna Viljandi Tööstuspark arendamine, milleks eeltöö kommunikatsioonide arenduseks (teed, vesi, kanalisatsioon, elekter jms), on kavas teostada 2016-2020 aastal.

Ettevõtluse areng ja töökohtade loomine on olulisim märksõna tulevikuks.

Vallas osutavad kommunaalteenuseid kaks valla äriettevõtet – OÜ Viiratsi Veevärk ja AS Ramsi VK. 2015. aastal on kavas ettevõtete ühendamine. Lisaks tegutseb vee-ettevõttena AS Viljandi Vesi.

Võrtsjärve piirkonnas on heal järjel kalandus, mida häirib perioodiliselt esinev erakordselt madal veeseis. Kalandusega tegeletakse kõige aktiivsemalt Valma külas, mis asub vahetult Võrtsjärve ääres. Valma sadamat kasutatakse peamiselt kalasadamana. Kalureid on Viiratsi vallas registreeritud 2010.a seisuga 17, neist enamus tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Levinumateks kalaliikideks on latikas, ahven, haug, koha ja angerjas.

Viljandi vallas on eeldused turismiettevõtluse arendamiseks. Võrtsjärvel on võimalik nautida kalesõitu koos kohaliku toidu (kalatoidud) pakkumisega, on Pärsti, Loodi ja Vana-võidu mõisad, Loodi looduspark, sportimisvõimalused – näiteks Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuses, Valma seikluspark jpm. Väärtus on huvitavate elulugudega inimesed, kohad, mitmekesine loodus ja ajalugu.

Pikaajalised kohustused Viljandi valla laenukohustused on seaduses ettenähtud normi piires. Liitunud omavalitsuste laenukoormus on seisuga 31.12.2014.a. laenujäägiga ja kalkulatiivsete intressidega 3 841 341 eurot , sh. suurima kohustusena 2027. aastani AS Riigi Kinnisvarale 2 368 712 euro suurune üürileping Heimtali ringhoone kasutuseks.

Pikaajaliste kohustuste tabel objektide lõikes

Tulenevalt valla pikaajaliste kohustuste mahust nähtub, et omafinantseeringu võimest ei piisa vajalike investeeringute teostamiseks. Seetõttu on oluline valmistuda Euroopa Liidu struktuurifondide perioodiks 2015-2020. Valla arenguks elutähtsad investeeringud ja tegevused on võimalik ellu viia Euroopa Liidu ja teiste programmide abiga tagades omafinantseeringud.

Eelarvestrateegias kajastatakse investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega.

Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendid, laen ja toetused. Üldjuhul nõuavad toetused ka omaosaluse olemasolu. Eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud arengukava tegevuskavas planeeritud investeeringutest. Investeerimistegevusse on prognoositud ka finantskulud (laenude intressid ja muud finantskulud).

Viljandi valla investeerimistegevus

Finantstegevuse prognoos valdkondade lõikes aastateks 2015-2018

Sotsiaalhoolekande korraldus ja meditsiin

Sotsiaalhoolekande ülesandeks on ennetav töö vallaelanike toimetulekuraskustesse sattumise vältimiseks (peretöö), toimetulekuraskuste kergendamiseks abi osutamine. Siinkohal on mõeldud eelkõige abi toimetulemiseks läbi õpetamise ja toetamise, kuid ka seaduses ette nähtud rahaliste toetuste maksmine ja selle üle arvestuse pidamine. Sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalse turvalisuse tagamisele ja ühiskonnas kohanemisele kaasa aitamine. Oluline on töö laste ja noortega probleemide ennetamiseks ning töö probleemsete lastega ja peredega. Arendamist vajab noorsootöö ning ennetav noorsootöö probleemide ärahoidmiseks, samuti töö peredega.

Viljandi vallas asub valla poolt hallatav Pärsti Pansionaat. Pansionaat on ööpäevaringselt tegutsev statsionaarne hooldeasutus, mis osutab sotsiaalhoolekandeteenusteid täisealistele hooldust vajavatele isikutele. Omavalitsuste hallata on SA Viljandimaa Hoolekandekeskus Eraõiguslikel alustel tegutseb Viiratsi Hoolekandekeskus.

Sotsiaaleluruumi teenust osutatakse Paistu Sotsiaalkeskuses ja Viiratsi Sotsiaalmajas, kus tegutsevad Viiratsi Päevakeskus ja tugikodu. Saarepeedi rahvamajas asub üks valla hallatav sotsiaalkorter.

Sotsiaalhoolekandes on oluline sotsiaalkorterite ja toetatud elamise teenuse laiendamine ning statsionaarsete hooldekohtade arvu suurendamine seoses eakate osakaalu tõusuga. Meditsiiniteenused on Viljandi vallas väga hästi kättesaadavad. Valla territooriumil asub maakonnahaigla. Perearsti teenus on kättesaadav valla kodanikele Viljani linnas ja Viiratsi alevikus.

Viljandi valla elanike jaoks on väga oluline kaasaegse optimaalse suurusega üldhaigla olemasolu, kus sisaldub ambulatoorne ravi, diagnostika, kirurgiakliinik, sisekliinik, psühhiaatriakliinik, õendus-hoolduskeskus ning sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooni- keskus.

Haridus Viljandi valla territooriumil on septembris 2014 kuusteist haridusasutust:  üks erakool, Jaagu Lasteaed Põhikool, kus õpivad sügava ja raske puudega lapsed ja mille pidajaks on MTÜ Vileri;  üks riigikool, Viljandi Kutseõppekeskus, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil;  neliteist haridusasutust, mille pidajaks on Viljandi vald: 1. Heimtali Põhikool 2. Kalmetu Põhikool 3. Viiratsi Kool 4. Holstre Kool (koos lasteaiaga) 5. Paistu Kool (koos lasteaiaga) 6. Saarepeedi Kool (koos lasteaiaga) 7. Puiatu Lasteaed- Kool 8. Ramsi Lasteaed- Kool 9. Heimtali Lasteaed 10. Päri Lasteaed 11. Pärsti Lasteaed 12. Uusna Lasteaed „Tõruke“ 13. Vana-Võidu Lasteaed 14. Viirasti Lasteaed „Rüblik“

Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on eraldi andmed Viljandi valla 8 kooli ja 11 lasteaia kohta. Eelarvest olulise osa (ca 50 %) moodustavad kulud haridusele. Seoses laste arvu vähenemisega on viimastel aastatel optimeeritud haridusasutusi – mitmed lasteaiad ja koolid on viidud ühte hoonesse ja läbi selle vähendatud juhtimis- ja majanduskulusid.

Hoolimata juba osaliselt korrastatud haridusvõrgust, tuleb jätkata haridusvõrgu optimeerimist ning koostöös elanikkonnaga arutleda, kuidas paremini kasutada ära kvaliteetse hariduse andmiseks rekonstrueeritud koole, kuhu on tehtud mahukad investeeringud (Heimtali mõisas kool ja ringhoone). Kooli- ja lasteaiavõrgu vastutustundlik planeerimine on üks omavalitsuste ees seisvatest lähiaja kohustustest, korraldades hariduse andmise mõistlikus kauguses ja kvaliteetselt ning tagades turvalise koolitee läbi ühistranspordi korralduse. Amortiseerunud koolihoonetesse- ja lasteaedadesse investeeringute otstarbekusse tuleb suhtuda analüüsivalt ja vastutustundlikult.

Viljandi Vallavolikogu võttis vastu 23.04.2014 otsuse nr 83 „Koolieelsete lasteasutuste ja koolivõrgu (I-II kooliastme) korrastamise kava I etapi algatamine“.

Nimetatud otsusega algatati koolieelsete lasteasutuste ja koolivõrgu (I-II kooliastme) korrastamise kava I etapp, mis hõlmas Viljandi valla Alustre, Heimtali, Kiisa, Kiini, Kingu, Laanekuru, Leemeti, Matapera, Marna, Pinska, Puiatu, Päri, Raudna, Rihkama, Sinialliku, Turva, Tohvri, Tõrreküla, Vardi, Väike-Kõpu külasid ja Ramsi alevikku.

Eksperdina kaasati konsultanti, kes viis Viljandi valla määratletud piirkonnas aprillist - juunini 20l4 läbi intervjuusid, küsitlusi, mõttetalguid ja arenguprogrammi koostamise. Arengu-programmi koostamise kõigi etappide läbiviimisse olid kaasatud kogukonna arvamusliidrid, valla koolide ja lasteaedade töötajad ja teised huvilised.

Vallavolikogu 22.10.2014 otsusega nr 133 kiideti heaks Meistrite Kool OÜ konsultandi koostatud „Viljandi valla määratletud piirkonna haridusvaldkonna võimalikud arengud. Analüüs“ kokkuvõte.

Haridusasutuste optimeerimise jätkamine on oluline mitte niivõrd ressursside kokkuhoiu eesmärgil vaid saavutamaks lastele parimad kaasaegsed õpitingimused (sh sportimis- tingimused), kvaliteetse hariduse võimaldamine, olulised tugiteenused (sh logopeediline teenindamine, vajadusel tugiisiku teenus) ning turvaline koolitransport.

Kultuurielu ja liikumisharrastused

Viljandi vallas on aktiivne kultuurielu, tegutsevad:  Viiratsi Rahvamaja  Tänassilma Rahvamaja  Uusna Külamaja  Valma Infopunkt  Ramsi Vaba Aja Keskus  Puiatu Rahvamaja  Saarepeedi Rahvamaja  Paistu Rahvamaja

Nii Ramsil kui Paistus tegutseb noortetuba. Viljandi vallas on 13 raamatukogu.

Lisaks valla poolt hallatavatele rahva- ja kultuurimajadele toimuvad vaba aja tegelused veel koolides-lasteaedades, külatubades, raamatukogudes.

Kultuuritegevusega tegelevad ka mittetulundussektor ja eraisikud. Omaalgatuslikud tegevused mis on suunatud tervele piirkonnale või vallale ja seotud arengukavaliste põhimõtetega võivad saada vallapoolse kaasfinantseeringu ja toetuse vastavalt kehtivale korrale.

Paistus asub EELK Paistu Maarja Koguduse kirik, mis on suurepärane koht oma hea akustikaga kontsertide korraldamise paigana.

Külad saavad kokku vähemalt kolm korda aastas toimuval Viljandi Valla Külade Ümarlaual, igasuviselt toimub Külade päev.

Spordiga on võimalik tegeleda koolide juures asuvatel staadionitel, spordiväljakutel, nii sise- kui välistingimustes erinevates asutustes ja terviseradadel. Viljandi valla territooriumile jääb maakondlik suurim puhke- ja spordikeskus Holstre-Pollis, mida haldab SA Holstre-Polli Tervisekeskus. Üheks asutajaks lisaks riigile ja Viljandi linnale oli Viljandi vallaga ühinenud Paistu vald. Keskuses on võimaldatud väga head sportimisvõimalused tegevsportlastele, spordilaagritele ning tervisesportlastele.

Nuiamäel, Sammulis ja Heimtalis on hobusetallid, kus on võimalik harrastada ratsasporti.

Järjest kasvav liikumise ja spordi mõju ühiskonnas annab võimaluse spordi kaudu kaasa aidata laiema eesmärgi saavutamisele − inimeste vaimse ja kehalise tegevuse tasakaal ning heaolu.

Vallas korraldatakse nii valla kui MTÜde poolt mitmeid traditsioonilisi spordiüritusi, mis on hinnatud nii tõsisemate kui rahvasportlaste poolt.

ERMi Heimtalis asuva muuseumi juurde on kujunemas rahvuskultuurikeskus. Heimtali muuseumis saab tutvuda rahvusliku käsitöö näidiste koguga, näha vanu majapidamistarbeid ja saja aasta tagust klassitoa sisustust. Laste mängutoas ootab terve hulk kindamustris kootud põrsaid, kasse jm. koduloomi.

Oluline on eesti keele ja kultuuri hoidmine ja edasiandmine tulevastele põlvedele ning seetõttu on vajalik kultuurielu ja –traditsioone hoida ja toetada.

Looduskeskkond

Viljandi valla territooriumil asub Loodi looduspark pindalaga 3462 hektarit, mis on suurim maastikukaitseala Viljandi maakonnas ja mis on vastavalt majandustegevuse piiramise astmele jagatud 10 sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

Valla tuntumad loodusobjektid on Viiralti tamm, Siniallikas, Loodi põrguoru paljand, Loodi lehispuistu ja Varesemägede maastikukaitseala. Mitmed huvitavad matkarajad, sh ümber Viljandi järve kulgev rada, pakuvad suvel lusti matkajatele ja talvel suusasõpradele. Viljandi vallas Võrtsjärve kaldal asub ka Viljandimaa suurim seikluspark – Valma puhkelaager- seikluspark.

Viljandi valla pikaajaline eesmärk on hoida ja kasutada valla territooriumil asuvaid loodusressursse ning maastiku iseärasusi valla elanike ja turistide huvides, järgides säästliku arengu põhimõtteid ning propageerida säästlikku loodusressursside kasutamist.

Koostöö

Valla lähedus Viljandi linnale eeldab Viljandi linna ja Viljandi valla väga tugevat koostööd teenuste korraldamisel ja kavandamisel. Paljud valla lapsed käivad Viljandi linna üldharidus- ja huvikoolides. Arvlemine hariduskuludes linnaga on ca 600 000 eurot aastas. AS-i Viljandi Veevärk vee-ja kanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud Viiratsi aleviku, Vana-Võidu küla ja Peetrimõisa vee-ja kanalisatsioonitrassid.

Võimalik on koostööd arendada edasi arenduslepingutega või kaaluda liitumist, kas Viljandi linna, naabrusvaldadega või kogu Viljandimaa omavalitsustega üheks tugevaks ja jätkusuutlikuks omavalitsuseks.

Ühinemine võimaldaks tagada kogu piirkonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu, mis oleks eelduseks kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikule tegevusele ning võimekusele osaleda ühisprojektides ja välisabi taotlejana. Tagatakse suurem haldussuutlikkus, seaduste täitmine, kvaliteetsete avalike teenuste osutamine, kasutades paremini olemasolevat inimressurssi ning hoonete ja vara ressurssi. Piirkonna elanikele hakkavad kehtima sarnased õigusaktid ja toetussüsteemid. Riigikogu poolt 2004. aastal vastuvõetud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse eesmärk on soodustada üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb haldussuutlikkuse tõus, pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning koostöövõime arenemine.

Viljandi vald on üks seitsmest Võrtsjärve äärsest vallast. 2000. aastal on moodustatud ühisorganisatsioon Võrtsjärve SA, mille eesmärgiks on piirkonna regionaalseks arenguks omavahendite ja muude vahendite sihipärase ja koordineeritud kasutuse korraldamine lähtudes piirkonna, maavalitsuste ja omavalitsuste ühistest eesmärkidest ja huvidest.

Viljandi vald kuulub Mulgimaa Arenduskoja Leader tegevusgruppi. Leader – tegevusgrupid toetavad läbi Leader-strateegia koostamise ja ellurakendamise maaelu – so ettevõtluse ja kogukonna arengut. Viljandi vald kuulub ka Võrtsjärve Kalanduspiirkonda, mis tegutseb avalikes huvides kohaliku algatuse ning kalanduse ja kohaliku elu arendamise eesmärgil. MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond eesmärgiks on kalanduspiirkonna säästev areng, kalanduspiirkonna strateegia väljatöötamine ning strateegia eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine. Mõlemad organisatsioonid on oluliseks finantsinstrumendiks paikkonna arendamisel.

Viljandi vald kuulub Viljandimaa Omavalitsuste Liidu koosseisu ning ühiselt hallatakse maakonnas Viljandimaa Turismiinfokeskust, SA Perekodu, SA Viljandimaa Arenduskeskust. Koos korraldatakse maakondlikke spordi-, kultuuri- ja haridusüritusi.

Viljandi valla lõunaosa jääb mulgi keele – ja kultuuripiirkonda ning moodustab omaette koostööpiirkonna Halliste, Abja, Karksi, Tarvastu valdade, Mõisaküla linna ja Valgamaa mulgi omavalitsuste – Tõrva, Helme, Hummuli ja Põdralaga. Eesmärgiks on keele- ja kultuuritraditsioonide ja oskuste ning paikkonna eripära hoidmine ning edasikandmine põlvest põlve.

Tähtis on koostöö ettevõtjate ja elanikkonnaga. Suureks probleemiks on kõrged küttehinnad mitmes omavalitsuse kaugkütte piirkonnas, mis vajavad omavalitsuse ja soojatootjate koostööd säästlikumate võimaluste leidmiseks. 2015-2016. aastal on vajalik läbi viia auditeerimised kaugküttepiirkondades võimalike lahenduste parimaks valikuks.

Koostöö on oluline ja läbiv märksõna Viljandi valla 2015-2018 arengukavas, seda nii külakogukondadega, ettevõtjatega, organisatsioonidega ühiste arengute planeerimisel arvestades väheneva rahvastikuga, vananeva elanikkonnaga ja väärtuslike töökohtade puudumisega Viljandi vallas ja lähiümbruses.

Järgnev osa lisatud 20.10.2015, seoses andmete muutumisega ajas:

Laenukohustused

Kohustuse Kohustuse Intressi- Aasta* 2014 2015 2016 2017 2018 2019 sihtotstarve maht määr

Põhisumma Kohustus 1: 6 kuu 22 120 22 120 22 120 22 120 22 120 22 120 Saarepeedi teede 2013 200 000 euribor + Intress 3 993 3 627 2 632 2 226 1 828 1 428 rekonstrueerimine 1,72% Kohustuse jääk 177 880 155 760 133 639 111 519 89 399 67 279

Põhisumma Kohustus 2: 6 kuu 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 Saarepeedi teede 2013 200 000 euribor+ Intress 3 374 2 964 2 621 2 267 1 920 1 574 rekonstrueerimine 1,39% Kohustuse jääk 180 000 160 000 140 000 120 000 100 000 80 000

Kohustus Põhisumma 3:Saarepeedi küla 6 kuu 24 780 24 780 24 780 24 757 0 0 vee ja kanalisat- 2012 123 877 euribor+ Intress 1 082 828 491 154 0 0 siooni 1% Kohustuse rekonstrueerimine jääk 74 317 49 537 24 757 0 0 0

Põhisumma Kohustus 6 kuu 47 979 47 979 47 979 47 979 47 979 39 983 4:Kalmetu Põhikooli 2009 411 820 euribor + Intress 9 995 7 800 5 787 4 061 2 360 645 rekonstrueerimiseks 3,45% Kohustuse jääk 231 899 183 920 135 941 87 962 39 983 0

Kohustus 5:Viiratsi Põhisumma 6 kuu 0 41 252 41 252 41 252 41 252 41 252 valla ühisveevärgi 2011 247 514 euribor + Intress ja kanalisatsiooni 3 420 3 229 2 696 2 352 1 725 1 098 1% rekonstrueerimiseks Kohustuse jääk 247 514 206 262 165 010 123 758 82 506 41 254

Kohustus Põhisumma 6:Tugikodu 6 kuu 22 759 22 759 22 759 22 759 22 759 22 759 (Tehnika 3 Viiratsi 2012 330 000 euribor + Intress 7 323 6 643 5 442 4 956 4 486 4 016 alevik) 1,99% Kohustuse renoveerimine jääk 295 862 273 103 250 344 227 586 204 827 182 068

Põhisumma Kohustus 7: 35 903 37 765 39 719 5 000 0 0 Viiratsi Lasteaia 2007 319 558 4,998% Intress 5 172 3 309 1 356 28 0 0 renoveerimine Kohustuse jääk 82 484 44 719 5 000 0 0 0

Kohustus 8: Põhisumma 6 kuu 84 206 70 173 0 0 0 0 Holstre-Polli 2009 343 844 euribor + Intress tervisekeskuse 4 234 1 200 0 0 0 0 3,25% ehitamine Kohustuse jääk 70 173 0 0 0 0 0

Põhisumma Kohustus 9: Paistu 6 kuu 37 500 37 500 37 500 37 500 0 0 sotsiaalkeskuse 2012 150 000 euribor + Intress 1 784 1 237 753 264 0 0 ehitamine 0,973% Kohustuse jääk 112 500 75 000 37 500 0 0 0

Kohustus 10: Põhisumma 12 kuu 158 617 162 297 163 969 165 658 167 364 169 088 Heimtali Põhikooli 2006 euribor + Intress spordihoone 68 153 62 683 61 010 59 321 57 615 55 891 0,7% üürileping Kohustuse 2 368 2 206 2 042 1 876 jääk 712 415 446 788 1 709 424 1 540 336 16

Põhisumma Kohustus 11: 0 0 59 670 100 550 122 370 124 220 2016.aasta 2016 2 000 000 1,50% Intress 0 0 14 810 22 420 26 610 24 760 investeeringud Kohustuse 1 940 1 839 jääk 0 0 330 780 1 717 410 1 593 190 Kohustuste teenindamine 562 395 580 146 577 345 585 625 540 387 528 833 sh põhisumma 453 864 486 626 479 747 487 575 443 844 439 422 intress 108 531 93 520 97 597 98 050 96 543 89 412 3 841 3 354 4 874 4 387 Kohustuste jääk kokku 341 715 968 393 3 943 549 3 504 127

Valla investeerimistegevus

Investeeringuprojektid* (alati 2015 eeldatav 2017 2018 2019 "+" märgiga) täitmine 2016 eelarve eelarve eelarve eelarve projekt 1 Vallamaja (Kauba 9) rekonstrueerimine 30 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 30 000 0 0 0 0 projekt 2 Valla teede rekonstrueerimine 306 750 167 000 177 000 243 000 103 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 306 750 167 000 177 000 243 000 103 000 projekt 3 Saarepeedi Rahvamaja rekonstrueerimine (sotsiaalkorterid ja raamatukogu) 0 147 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 58 000 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 89 000 0 0 0 projekt 4 Pärsti lasteaia ja raamatukogu (endine mõisahoone) rekonstrueerimine 75 000 50 000 50 000 92 000 100 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 75 000 50 000 50 000 92 000 100 000 projekt 5 Valla haridusasutuste rekonstrueerimine 54 000 0 0 60 000 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 51 000 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 54 000 0 0 9 000 0 projekt 6 Ramsi lasteaia ehitus 72 000 1 458 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 72 000 1 458 000 0 0 0 projekt 7 Arendustegevus 15 000 0 280 000 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 238 000 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 0 42 000 0 0 projekt 8 Heimtali Põhikooli staadion 15 000 150 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 50 000 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 100 000 0 0 0 projekt 9 Valla laste mänguväljakud 5 000 70 000 0 28 000 0 sh toetuse arvelt 0 30 000 0 13 000 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 000 40 000 0 15 000 0 projekt 10 Tänavavalgustuse ehitus 25 000 30 000 30 000 55 000 58 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 25 000 30 000 30 000 55 000 58 000 18

(omaosalus) projekt 11 Valla rahvamajade rekonstrueerimine 22 000 0 0 121 000 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 110 000 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 22 000 0 0 11 000 0 projekt 12 Pärsti Pansionaadi laiendamine 145 000 25 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 145 000 25 000 0 0 0 projekt 13 Sakala 1 Viiratsi hoone rekonstrueerimine 50 000 190 000 0 140 000 150 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 50 000 190 000 0 140 000 150 000 projekt 15 Jäätmemajade rajamine kogumiskohtadesse 0 33 000 33 000 0 0 sh toetuse arvelt 0 28 000 28 000 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 5 000 5 000 0 0

Eelpool nimetamata muud projektid kokku 82 730 50 000 50 000 177 000 420 050 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 82 730 50 000 50 000 177 000 420 050 KÕIK KOKKU 897 480 2 370 000 620 000 916 000 831 050 sh toetuse arvelt 0 166 000 266 000 174 000 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 897 480 2 204 000 354 000 742 000 831 050

Finantstegevuse prognoos valdkondade lõikes

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud 2015 valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 märgiga) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve 01 Üldised valitsussektori 1 002 teenused 807 730 000 900 740 722 250 743 830 775 180 Põhitegevuse kulud 637 044 606 480 613 150 624 190 647 280 675 760 sh saadud toetuste arvelt 0 280 280 280 280 280 sh muude vahendite arvelt 637 044 606 200 612 870 623 910 647 000 675 480 Investeerimistegevuse kulud 365 763 123 520 287 590 98 060 96 550 99 420 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 365 763 123 520 287 590 98 060 96 550 99 420 02 Riigikaitse 0 130 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 130 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 130 0 0 0 0 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 03 Avalik kord ja julgeolek 45 640 640 640 640 640 Põhitegevuse kulud 45 640 640 640 640 640 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 45 640 640 640 640 640 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 1 366 04 Majandus 611 388 999 520 1 111 160 390 979 970 941 870 Põhitegevuse kulud 545 366 671 770 679 160 691 390 716 970 748 520 sh saadud toetuste arvelt 209 333 208 530 208 530 208 530 208 530 208 530 sh muude vahendite arvelt 336 033 463 240 470 630 482 860 508 440 539 990 Investeerimistegevuse kulud 66 022 327 750 432 000 675 000 263 000 193 350 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 238 000 0 0 sh muude vahendite arvelt 66 022 327 750 432 000 437 000 263 000 193 350 05 Keskkonnakaitse 217 350 131 380 249 500 146 520 180 350 325 900 Põhitegevuse kulud 131 261 107 380 108 560 113 520 119 640 125 900 sh saadud toetuste arvelt 60 000 15 360 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 71 261 92 020 108 560 113 520 119 640 125 900 Investeerimistegevuse kulud 86 089 24 000 140 940 33 000 60 710 200 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 28 000 28 000 0 0 sh muude vahendite arvelt 86 089 24 000 112 940 5 000 60 710 200 000 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 191 277 327 340 331 620 276 210 360 060 358 920 Põhitegevuse kulud 110 393 124 140 131 620 136 510 144 560 150 920 sh saadud toetuste arvelt 39 960 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 70 433 124 140 131 620 136 510 144 560 150 920 Investeerimistegevuse kulud 80 884 203 200 200 000 139 700 215 500 208 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 30 000 0 13 000 0 sh muude vahendite arvelt 80 884 203 200 170 000 139 700 202 500 208 000 07 Tervishoid 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 Põhitegevuse kulud 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 20

sh muude vahendite arvelt 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 08 Vabaaeg, kultuur ja 1 036 1 139 1 201 1 338 religioon 473 830 1 214 640 880 710 1 290 170 1 014 1 085 1 116 1 158 Põhitegevuse kulud 717 200 1 097 140 880 210 1 209 170 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 1 014 1 085 1 116 1 158 sh muude vahendite arvelt 717 200 1 097 140 880 210 1 209 170 Investeerimistegevuse kulud 21 756 54 630 117 500 85 000 180 500 81 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 110 000 0 sh muude vahendite arvelt 21 756 54 630 117 500 85 000 70 500 81 000 4 158 4 553 4 489 4 774 09 Haridus 752 180 6 011 360 090 780 4 939 640 4 015 4 298 4 424 4 587 Põhitegevuse kulud 163 580 4 345 860 090 780 4 789 640 1 171 1 186 1 186 1 186 sh saadud toetuste arvelt 690 190 1 186 190 190 190 1 186 190 2 843 3 112 3 237 3 401 sh muude vahendite arvelt 473 390 3 159 670 900 590 3 603 450 Investeerimistegevuse kulud 143 589 254 600 1 665 500 65 000 187 000 150 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 50 000 0 51 000 0 sh muude vahendite arvelt 143 589 254 600 1 615 500 65 000 136 000 150 000 1 197 1 031 1 239 10 Sotsiaalne kaitse 873 657 030 1 185 050 280 440 1 269 430 1 002 1 031 1 069 Põhitegevuse kulud 865 721 030 1 013 050 280 440 1 119 430 sh saadud toetuste arvelt 154 810 105 790 105 790 105 790 105 790 105 790 sh muude vahendite arvelt 710 911 896 240 907 260 925 490 963 650 1 013 640 Investeerimistegevuse kulud 7 936 195 000 172 000 0 170 000 150 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 58 000 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 7 936 195 000 114 000 0 170 000 150 000 8 093 9 080 11 006 9 235 9 619 KOKKU 249 550 210 760 280 9 903 250 7 321 7 897 8 140 8 446 Põhitegevuse kulud 210 850 7 990 680 000 020 8 821 480 1 635 1 516 1 500 1 500 sh saadud toetuste arvelt 793 150 1 500 790 790 790 1 500 790 5 685 6 381 6 639 6 945 sh muude vahendite arvelt 417 700 6 489 890 210 230 7 320 690 1 182 1 095 1 173 Investeerimistegevuse kulud 772 039 700 3 015 530 760 260 1 081 770 sh saadud toetuste arvelt 0 0 166 000 266 000 174 000 0 1 182 sh muude vahendite arvelt 772 039 700 2 849 530 829 760 999 260 1 081 770

Haridus

Viljandi valla territooriumil on septembris 2015 kolmteist haridusasutust:

 üks erakool, Jaagu Lasteaed Põhikool, kus õpivad sügava ja raske puudega lapsed ja mille pidajaks on MTÜ Vileri;

 üks riigikool, Viljandi Kutseõppekeskus, kus saab õppida sõltumata haridustasemest II – V kutsekvalifikatsiooni omandamiseks;

 üksteist haridusasutust, mille pidajaks on Viljandi vald: 15. Heimtali Põhikool 16. Kalmetu Põhikool 17. Viiratsi Kool 18. Holstre Kool (koos lasteaiaga) 19. Paistu Kool (koos lasteaiaga) 20. Saarepeedi Kool (koos lasteaiaga) 21. Lasteaed „Päikesekiir“ 22. Ramsi lasteaed „ Taruke“ 23. Uusna Lasteaed „Tõruke“ 24. Vana-Võidu Lasteaed 25. Viiratsi Lasteaed „Rüblik“

Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on eraldi andmed Viljandi valla 6 kooli ja 8 lasteaia kohta. Eelarvest olulise osa (ca 50 %) moodustavad kulud haridusele. Seoses laste arvu vähenemisega on viimastel aastatel optimeeritud haridusasutusi – mitmed lasteaiad ja koolid on viidud ühte hoonesse ja läbi selle vähendatud juhtimis- ja majanduskulusid.

Käesoleval aastal on valla haridusvõrgus toimunud terve rida ümberkorraldusi.

Alates 1.juulist alustas tööd Viljandi valla lasteaed „Päikesekiir“, mis tegutseb kolmes õppekohas: Päril, Puiatus ja Pärstis. Vastloodud uues 4-rühmalises lasteaias on juhtimine ja majandamine ühitatud. Antud uuendus ei halvendanud laste heaolu, sest lasteaiateenuse pakkumine jätkub vanemate poolt valitud kodule lähimas õppekohas.

Muudatused on toimunud ka Puiatus, Ramsil ja Heimtalis. Kuna viie õpilasega Ramsi kool suleti, sai lasteaed juurde vabu heas korras ruume. Nüüd mahuvad Ramsi lasteaeda „Taruke“ ka tegevuse lõpetanud Heimtali lasteaia lapsed ja õpetajad.

Puiatu piirkonna lastele on olemas lasteaiakohad endistes ruumides. Tegevuse lõpetanud Puiatu kooli 1.-3. klassi õpilastel oli võimalus jätkata õpinguid Puiatus, selleks kohandatud ruumides. 1.septembriks selgus, et koolitee jätkamiseks asuti õppima nii Heimtali kui Kõpu kooli.

Kooli- ja lasteaiavõrgu vastutustundlik planeerimine on üks omavalitsuste ees seisvatest lähiaja kohustustest, korraldades hariduse andmise mõistlikus kauguses ja kvaliteetselt ning tagades turvalise koolitee läbi ühistranspordi korralduse.

Amortiseerunud koolihoonetesse- ja lasteaedadesse investeeringute otstarbekusse tuleb suhtuda analüüsivalt ja vastutustundlikult.

Alustatud on eeltöid Ramsile täiesti uue kaasaegse lasteaiahoone ehitamiseks ja Heimtali kooli staadioni rajamiseks.