DOCSLIB.ORG

Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI
MAAKONNAS

Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi

JÄRELDUSED

Mihkel Servinski
Viljandi, 2014

1

ÜLESANNE

  • Koostada
  • Siseministeeriumi
  • juhendi
  • „Juhend
  • toimepiirkondade
  • käsitlemiseks

maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud.

JÄRELDUSED.

 Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste

eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht

ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam.

 Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis sisuliselt vaadatakse riiki vaid ühe tasandi kaudu. Selline lähenemine ei võimalda luua loogilist ja terviklikku süsteemi. Selline lähenemine ei võimalda konstruktiivset lähenemist Eesti arengule. Täpsemalt Eesti asustussüsteemi arengule.

 Viljandi maakonnas on üks teistest keskustest oluliselt erinev keskus – Viljandi linn. Viljandi linn

on teistest maakonna keskustest oluliselt suurema rahvaarvuga ja Viljandi linnas, sisuliselt Viljandi

linnapiirkonnas, osutatavate teenuste hulk on märgatavalt suurem teistes Viljandimaa keskustes

osutatavatest teenustest.

 Vaadates rahvastikuga toimuvaid trende, ei ole võimalik prognoosida Viljandi maakonnas teise
Viljandi linnaga võrdväärse keskuse teket.

 Vaadates Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastikutrende ning e-teenuste arengut võib

prognoosida Viljandi linnas osutatavate teenuste vähenemist. Iga teenuse kadumine Viljandi linnast

on Viljandi maakonnale negatiivne sündmus – isegi kui teenus asendub kvaliteetse e-teenusega, on

tegemist sõnumiga Viljandi maakonnast ja Viljandi linnast kui taandarengus olevatest haldusüksustest, mis maakonna ja linna mainele kindlasti hästi ei mõju.

 Viljandi maakonna ja Viljandi linna seisukohalt kõige olulisemad avaliku sektori asutused, mille

jätkumine Viljandis maakonna arengule ülioluline on: Viljandi haigla, Viljandi kultuuriakadeemia, Viljandi kutseõppekeskus ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, päästekomando, kiirabi. Samuti Viljandi Gümnaasium, kuid selle kadumine pole hetkel kindlasti päevakorras. See ei tähenda, et muud asutused – teater Ugala näiteks – poleks maakonnale olulised. Viljandi haigla, Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandimaa kahe kutseõppeasutuse säilimiseks tuleb kindlasti olulisi

pingutusi teha.

2

 Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastiku jätkuva kahanemise tingimustes võib osa Viljandi

maakonna maakonnatasandi toimepiirkonna funktsioone liikuda Eesti regionaalsetesse keskustesse ehk siis Tallinna ja Tartu linna. Kui see osutub paratamatuks, siis tuleb rakendada kompensatsioonimehhanisme, et vastavate teenuste kvaliteet elanikele ei langeks.

 Kuigi Viljandis on probleemiks teenuste kahanemine, on ka üksikuid vastupidiseid näiteid:

maavalitsuste raamatupidamise toomine Viljandi linna, Maaelu Edendamise Sihtasutuse toomine Viljandisse.

 Juhendis esinevate definitsioonid ja kriteeriumite kohaselt on Viljandi maakonnas üks

maakonnatasandi toimepiirkond, mille keskuseks on Viljandi linn, mis ei kata maakonda tervikuna: Viljandi maakonnas on piirkond, mis Juhendis rakendatavate definitsioonide kohaselt ei kuulu

Viljandi linna toimepiirkonda ega kuulu ka ühegi teise maakonnatasandi toimepiirkonna koosseisu.
 Viljandi maakonnas pole võimalik Juhendis toodud kriteeriumitele vastavalt moodustada

maakonnatasandi tugi-toimepiirkonda. Sisuliselt puudub selleks ka vajadus.
 Viljandi maakonna alad, mis ei kuulu Juhendi kohaselt maakonnatasandi toimepiirkonda keskusega

Viljandi linn saab ja tuleb kaasata toimepiirkonnaga läbi teeninduskeskuste süsteemi. Juhend ei kirjelda teeninduskeskusi üheselt mõistetavana. Olemasoleva informatsiooni kohaselt jätkab Siseministeerium töös teeninduskeskuse mõiste ja teeninduskeskuste kriteeriumite täpsustamisega.

 Juhendi formaalse loogika kohaselt ei kata Viljandi linn kauguse tõttu teenustega osa Lõuna-
Viljandimaad. Sisuliselt tekib enamuse maakonna äärealade puhul küsimus, kas Viljandi linn ei jää

eluks vajalike teenuste osutamiseks liiga kaugeks? Arvestades reaalset olukorda – ühistranspordi

sagedus ja bensiini hind näiteks – tuleb öelda, et maakonna keskuse Viljandi linna ja maakonna äärealade vahel peaks loogiliselt oleme mingisugune keskuste võrgustik, mis tooks osa eluks vajalikke teenuseid lähemale kui maakonna keskus. Juhendis nimetatakse neid keskusi teenuskeskusteks, kuid see mõiste pole Juhendis piisavalt lahti seletada.

 Lahendada on võimalik lahenduvaid ülesandeid. Näide mittelahenduvast ülesandest. Põhikool peaks olema kodu lähedal (kodulähedus on dokumentides täpselt lahtirääkimata, aga jutt käib 3-5 kilomeetrist) ja põhikoolis peaks õppima 90 õpilast (90 õpilast ehk 10 õpilast klassis – seegi arv pole normdokumentides täpselt fikseeritud, kuid näitena pole täpne arv isegi oluline) – selliste etteantud kriteeriumite järgi pole võimalik Viljandimaa põhikoolivõrku kujundada!

 Kõige probleemsemad teemad teenuskeskustega Viljandi maakonnas:
-

Lõuna-Viljandimaal jääb osa alasid Viljandi linna maakonnatasandi toimepiirkonnast välja. Formaalselt oleks mõistlik Lõuna-Viljandimaad käsitleda teeninduspiirkonnana, millel on kaksikkeskus Karksi-Nuia – Abja-Paluoja. Juhend annab formaalse võimaluse selliseks käsitluseks. Sisuliselt on ülikeeruline sellise kaksikkeskusega piirkonna terviklikku toimimist ette kujutada. Tõenäoliselt on mõistlik kahe keskusega piirkonna olemasolu. Tulude-kulude bilansi seisukohalt pole tegemist mõistliku lahendusega, aga kuna statistiliste kriteeriumite alusel pole võimalik teeninduspiirkonna keskusena eelistada ei Karksi-Nuiat ega ka Abja-

Paluoja, siis saab teistsugune lahendus olla vaid poliitilise otsustuse tulemus.

3

--

Mõisaküla linn on kui väikesaar keset merd. Statistiliste kriteeriumite alusel ei saa linna

keskusena käsitleda. Sisuliselt on siiski tegemist tagamaata minikeskusega ja erandliku

minikeskuse staatus võiks kokkuleppeliselt linnale esialgu säilida. Põhja-Viljandimaal on keeruline olukord Võhma – Põltsamaa teljel. Kui käsitleda Mõisaküla keskusena, siis pole mingit võimalust Võhma linna keskusena mitte käsitleda, kuigi Võhma linnal puudub arvestatav tagamaa. Kaardipildi kohaselt on mõistlik käsitleda mõnd Kõo valla kanti Võhma linna tagamaana ja mõnd Kõo valla kanti Põltsamaa tagamaana. Üheseid soovitusi pole Põhja-Viljandimaa osas võimalik anda. Mõistlik on teema kohaliku kogukonnaga põhjalikult läbi arutada ja halbadest valikutest teha parim valik. Võhma linna kui pisikese tööjõu areaali keskusest rääkides tuleb arvestada, et rändevood on absoluutarvudes väikesed ning mõne inimese töökohavahetus võib muuta suhtarvudel põhinevat pilti näiteks

Kabala ja Ollepa kantide osas. Põhja-Viljandimaa teemade arutellu tuleb kindlasti kaasata

Põltsamaa linn ja teised Põltsamaa linna ümber asuvad kohalikud omavalitsused. Piirkonna arengu planeerimisel on mõistlik arvestada haldusreformi läbiviimise kriteeriumitega, mille väljatöötamine lähiajal loodetavasti algab.

-

Teatud kõrguselt ja vaatenurgast Viljandi maakonnale vaadates on Viljandimaal ainult üks

keskus – Viljandi linn. Madalamalt ja teisest vaatenurgast vaadates, on Viljandimaal keskusi

rohkem. Majandusloogika seisukohalt võib enamuse Viljandimaa keskuste arendamine olla ebaotstarbekas. Eesti kultuuri kestmise ja mitmekesisuse tagamiseks pole aga ühekeskuseline Viljandimaa mõeldav. Emotsionaalselt on täiesti vastuvõetamatu kui näiteks keskustena ei käsitleta Suure-Jaani või Abja-Paluoja linna. Kolmnurgas majanduslikud võimalused – kultuuri

järjepidevus – emotsioonid rahuldava tasakaalu leidmine on selgelt pikem protsess kui maakonnaplaneeringu koostamiseks aega antud.

 Lähtuvalt Viljandi maakonna arengustrateegiast „Viljandimaa – arenev päris Eesti“ ja Juhendi definitsioonist tuleks Viljandi maakonna planeeringus käsitleda teeninduskeskustena järgmisi asulaid: Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Kolga-Jaani, Kõpu, Mustla, Mõisaküla, Suure-Jaani, Võhma. Kõigil neil keskustel on oma eripära ning maakonnaplaneering peaks selle eripära kirjeldama.

 Viljandi maakonna probleemiks on, et Viljandi linn käitub pigem teenuskeskusena kui maakonnatasandi toimepiirkonna keskusena. Formaalselt asjale lähenedes pole Viljandi linnale midagi ette heita. Sisuliselt asjale hinnangut andes saab öelda, et Viljandi linna juhtidel on puudus laiemast missioonitundest. Eestis on räägitud vajadusest kehtestada Vabariigi Pealinna seadus.

Tegelikult on vaja seadusega reguleerida ka maakonnakeskuste kohustused. Viljandi linnavalitsus

ühe kohaliku omavalitsuse valitsusena ei pea mõtlema Viljandimaa äärealade arendamise peale.

Viljandi linnavalitsus maakonnatasandi toimepiirkonna keskuse kohaliku omavalitsusena peaks selle teemaga tegelema.

 Kuni Siseministeerium täpsustab eri tasandite tõmbekeskuste-toimepiirkondade definitsioone ja

sisu on Viljandi maakonnal kaks head strateegiat – jätta kõik teiste otsustada; otsustada ise ja

pakkuda oma lahendus Siseministeeriumile välja.
 Juhendi kohaselt saab määrata maakonnatasandi toimepiirkonna tsoonide geograafilise ulatuse.
Sisuliselt pole sellisel tsoneerimisel mingit tähtsust.

4

KAARDID

Kaart 1. Toimepiirkonnad Eestis aastal 2030.

Allikas: Üleriigiline planeering Eesti 2030+, lk 23

Kaart 2. Viljandi maakonna kandid, 2014

5

Kaart 3. Viljandi maakond: võimalikud tõmbekeskused ja nende tagamaa

Türi
Võhma
Põltsamaa

City

Linn /

Vändra

Vallasisene linn /

City without municipal status

Viljandi

Local commuting centre

Tõmbekeskus /

Suure-Jaani
Viljandi

5000 elanikuga piirkond Viljandimaal asuva

tõmbekeskuse ümber

Area with 5,000 residents surrounding a local commuting centre in Viljandi county

5000 elanikuga piirkond väljaspool Viljandimaad asuva tõmbekeskuse ümber

Area with 5,000 residents surrounding a local commuting centre outside Viljandi county
Border of county

Maakonna piir /

Kilingi-Nõmme

Abja-Paluoja

State border

Riigipiir /

Karksi-Nuia

Rahvastikutihedus, inimest km2 kohta

Population densit y , persons per km2

Mõisaküla
Tõrva

0

  • 1 –
  • 9

10 – 49 50 – 99
100 – 4999

20 km

LÄTI / LATVIA

Kaart 4. Viljandi linn ja 30 minuti autosõidu ala

Imavere

Türi
Vändra alev

Vändra

Põltsamaa
Võhma

Kõo
Põltsamaa

Puurmani

Suure-Jaani

Suure-Jaani
Kolga-Jaani

Viiratsi

  • Tori
  • Laeva

Saarepeedi

Kõpu

Paikuse

Viljandi

Paistu

Pärsti
Pärsti

Vald / Rural municipality Linn /City

Rannu

Viljandi

Suure-Jaani

Vallasisene linn

Saarde
Halliste

City without municipal status

Tarvastu

Rõngu

30 minuti autosõidu ala

Area within a 30-minute driving distance

Abja-Paluoja
Karksi-Nuia

Kilingi-Nõmme

Basic road

Tugimaantee /

Mõisaküla

  • Puka
  • Abja

Põdrala

Tõrva

Põhimaantee / Main road

Omavalitsusüksuse piir

Border of local government unit

Karksi
Helme

20 km

Maakonna piir /

Border of county

Õru

6

Kaart 5. Võimalik kaksiklinnaga tõmbekeskus Lõuna-Viljandimaal

Kaart 6. 35 km tsoon Viljandi linna piirist ja Viljandi maakonna piirist

7

Kaart 7. Toimepiirkonnad Siseministeeriumi töörände esmaste kriteeriumite alusel Kaart 8. Toimepiirkonnad: piirkonnas 5000 elanikku, lahustükid

8

Kaart 9. Toimepiirkonnad: 5000 elanikku lahustükkideta Kaart 10. Toimepiirkonnad: vähemalt 10 000 elanikku, lahustükkideta

9

Kaart 11. Toimepiirkonnad: vähemalt 20 000 elanikku, lahustükkideta

Kaart 12.

10

Kaart 13. Teeninduspiirkonnad keskuse tsentrist

Kaart 14.

11

Kaart 15. Tööhõive määr Viljandi maakonna kantides, 31.12.2011 Kaart 16. Kandis kohapeal töötavate inimeste osatähtsus kandi Eestis hõivatutest, 31.12.2011

12

Kaart 17. Välisriigis töötajate osatähtsus kandi hõivatutest, 31,12,2011

Kaart 18. Viljandi maakonna kantide jaotamine tsoonidesse

13

Kaart 19. Gümnaasiumiõpilaste õpiränne Viljandi maakonnas, 31.12.2011

14

MATERJALIDE LOEND

1. Siseministeerium. Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes 2. Siseministeerium. Juhend tõmbekeskuste määratlemiseks. 2013 04 19 3. Mihkel Servinski, Marika Kivilaid. Tõmbekeskuste Eesti Viljandimaa näitel. Artikkel

Statistikaameti kogumikus Eesti piirkondlik areng 2013

4. Mihkel Servinski. Viljandimaa tõmbekeskused. Ettekanne. 4. juuni 2013 Pärnu 5. Mihkel Servinski. Ülevaade Viljandimaa omavalitsusjuhtide seminari „Tõmbekeskuste
Viljandimaa“ rühmatööst. 4. juuni 2013 Pärnu
6. Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma. Toimepiirkondade määramine. Siseministeerium.

Statistikaamet. 2014

7. Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma. Toimepiirkondade määramine. Raport. 2014 8. Mihkel Servinski. Tõmbekeskuste Eesti. Ettekanne Siseministeeriumi infopäeval 5. märtsil 2014

Tallinnas

9. Mihkel Servinski. Tõmbekeskuste Eesti. Ettekanne linnade ja valdade päevadel. 2014 03 26 10.Mihkel Servinski. Tegelik pilt Viljandimaast ja tulevikuväljavaade, kui mäng jääb samaks.

Ettekanne Kolga-Jaanis. 2014 04 17

11.Mihkel Servinski, Anu Tõnurist. Viljandimaa rahvastikust ja toimepiirkondadest. Ettekanne Kolga-

Jaanis Viljandimaa arengustrateegia esitlusel 15. mail 2014

12.Ülle Valgma, Anu Tõnurist. Rahva ja eluruumide loendus 2011. Ülevaade omavalitsusüksuste töörändest.
13.Mihkel Servinski, Anne Karjus, Andres Rõigas. Rahvastiku paiknemine Eestis. Statistikaamet.

Linnad ja vallad arvudes 2005. Tallinn 2005

14.Andres Rõigas. Viljandimaa ruumilise arengu analüüs. Viljandi Maavalitsus. Viljandi 2014 15.Üleriigiline planeering Eesti 2030+

16.Eesti regionaalarengu strateegia 2020

17.Omavalitsusreformi kava analüüs ja ettepanekud. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele.

18.Viljandimaa – arenev päris Eesti. Viljandi maakonna arengustrateegia.

15

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028

    Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028

    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs

    Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs

    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
  • Country Background Report Estonia

    Country Background Report Estonia

    OECD Review of Policies to Improve the Effectiveness of Resource Use in Schools Country Background Report Estonia This report was prepared by the Ministry of Education and Research of the Republic of Estonia, as an input to the OECD Review of Policies to Improve the Effectiveness of Resource Use in Schools (School Resources Review). The participation of the Republic of Estonia in the project was organised with the support of the European Commission (EC) in the context of the partnership established between the OECD and the EC. The partnership partly covered participation costs of countries which are part of the European Union’s Erasmus+ programme. The document was prepared in response to guidelines the OECD provided to all countries. The opinions expressed are not those of the OECD or its Member countries. Further information about the OECD Review is available at www.oecd.org/edu/school/schoolresourcesreview.htm Ministry of Education and Research, 2015 Table of Content Table of Content ....................................................................................................................................................2 List of acronyms ....................................................................................................................................................7 Executive summary ...............................................................................................................................................9 Introduction .........................................................................................................................................................10
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed

    JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed

    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Wood Pellet Damage

    Wood Pellet Damage

    Wood pellet damage How Dutch government subsidies for Estonian biomass aggravate the biodiversity and climate crisis Sanne van der Wal July 2021 Colophon Wood pellet damage How Dutch government subsidies for Estonian biomass aggravate the biodiversity and climate crisis July 2021 Author: Sanne van der Wal Edit: Vicky Anning Layout: Frans Schupp Cover photo: Greenpeace / Karl Adami Stichting Onderzoek Multinationale This report is commissioned by Greenpeace Ondernemingen Netherlands Centre for Research on Multinational Corporations T: +31 (0)20 639 12 91 [email protected] www.somo.nl SOMO is a critical, independent, not-for- profit knowledge centre on multinationals. Since 1973 we have investigated multina- tional corporations and the impact of their activities on people and the environment. Wood pellet damage How Dutch government subsidies for Estonian biomass aggravate the biodiversity and climate crisis SOMO Sanne van der Wal Amsterdam, July 2021 Contents Summary ................................................................................................................... 4 Introduction .............................................................................................................. 7 1 Context ................................................................................................................ 8 1.1 Dutch Energy Agreement .................................................................................. 8 1.2 Wood pellet consumption in the Netherlands ........................................................
  • ENE INDERMITTE Exposure to Fluorides in Drinking Water

    ENE INDERMITTE Exposure to Fluorides in Drinking Water

    DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 41 DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 41 ENE INDERMITTE Exposure to fluorides in drinking water and dental fluorosis risk among the population of Estonia Department of Geography, Institute of Ecology and Earth Sciences, Faculty of Science and Technology, University of Tartu, Estonia This dissertation was accepted for the commencement of the degree of Doctor philosophiae in geography at the University of Tartu on June 7, 2010 by the Scientific Council of the Institute of Ecology and Earth Sciences of the University of Tartu Supervisors: Professor emeritus Astrid Saava, MD, dr.med. Department of Public Health, University of Tartu, Estonia Senior researcher Ain Kull, PhD Department of Geography, University of Tartu, Estonia Opponent: Ilkka Arnala, MD, PhD Head of Department of Orthopaedics Kanta-Häme Central Hospital, Finland Commencement: Scientific Council Hall, University of Tartu Main Building, 18 Ülikooli Street, Tartu, on 30 August 2010 at 2.15 p.m. Publication of this thesis has been funded by the Institute of Ecology and Earth Sciences of the University of Tartu and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology created under the auspices of the European Social Fund. ISSN 1406–1295 ISBN 978–9949–19–424–7 (trükis) ISBN 978–9949–19–425–4 (PDF) Autoriõigus: Ene Indermitte, 2010 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 358 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS ...................................................... 7 Interactions between the papers ....................................................................
  • Transnationalism in the Nordic-Baltic Region Hargmaisus Põhjala-Balti

    Transnationalism in the Nordic-Baltic Region Hargmaisus Põhjala-Balti

    Labour Mobility and Transationalism in the Nordic-Baltic Region 7 March 2014, Tallinn Transnationalism in the Nordic-Baltic Region Hargmaisus Põhjala-Balti piirkonnas Tiit Tammaru Professor of Population and Urban Geography Centre for Migration and Urban Studies Department of Geography University of Tartu www.cmus.ut.ee The world connected: global population networks http://news.utoronto.ca/diaspora-nation-economic- Author: Kamran Khan potential-networks#! Diasporas and transnational ties: Challenges Global security threat The new order of social inequalities Family members left behind Diasporas and transnational ties: Opportunities Alleviating social problems in the sending country Betterment of ones life chances Increased tolerance towards diversity Innovation diffusion: knowledge and skill transfer Opportunities can be better harnessed and challenges are easier to overcome within a regional context Outline of the talk Transnationalism: The concept Transnational institutional arrangements in the EU and in the Nordic-Baltic region Migration, cross-border commuting and return migration in the Nordic-Baltic region Policy challenges: A sending country perspective Transnationalism: The concept (as related to spatial mobility of people) Transnationalism (Glick Schiller et al. 1992; 2006; Vertovec 2005; Faist 2006; King et al. 2013) Transnationalism is most often defined as the outcome of the process by which immigrants link together their country of origin and their country of destination To be transnational means to belong to two or more
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale

    Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale

    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
  • Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus

    Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus

    Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
  • Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"

    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"

    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur

    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur

    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.