TOIMEPIIRKONNAD MAAKONNAS

Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi

JÄRELDUSED

Mihkel Servinski

Viljandi, 2014

1

ÜLESANNE

Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud.

JÄRELDUSED.

 Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam.

 Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis sisuliselt vaadatakse riiki vaid ühe tasandi kaudu. Selline lähenemine ei võimalda loogilist ja terviklikku süsteemi. Selline lähenemine ei võimalda konstruktiivset lähenemist Eesti arengule. Täpsemalt Eesti asustussüsteemi arengule.

 Viljandi maakonnas on üks teistest keskustest oluliselt erinev keskus – Viljandi linn. Viljandi linn on teistest maakonna keskustest oluliselt suurema rahvaarvuga ja Viljandi linnas, sisuliselt Viljandi linnapiirkonnas, osutatavate teenuste hulk on märgatavalt suurem teistes Viljandimaa keskustes osutatavatest teenustest.

 Vaadates rahvastikuga toimuvaid trende, ei ole võimalik prognoosida Viljandi maakonnas teise Viljandi linnaga võrdväärse keskuse teket.

 Vaadates Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastikutrende ning e-teenuste arengut võib prognoosida Viljandi linnas osutatavate teenuste vähenemist. Iga teenuse kadumine Viljandi linnast on Viljandi maakonnale negatiivne sündmus – isegi kui teenus asendub kvaliteetse e-teenusega, on tegemist sõnumiga Viljandi maakonnast ja Viljandi linnast kui taandarengus olevatest haldusüksustest, mis maakonna ja linna mainele kindlasti hästi ei mõju.

 Viljandi maakonna ja Viljandi linna seisukohalt kõige olulisemad avaliku sektori asutused, mille jätkumine Viljandis maakonna arengule ülioluline on: Viljandi haigla, Viljandi kultuuriakadeemia, Viljandi kutseõppekeskus ja Teenindus- ja Maamajanduskool, päästekomando, kiirabi. Samuti Viljandi Gümnaasium, kuid selle kadumine pole hetkel kindlasti päevakorras. See ei tähenda, et muud asutused – teater Ugala näiteks – poleks maakonnale olulised. Viljandi haigla, Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandimaa kahe kutseõppeasutuse säilimiseks tuleb kindlasti olulisi pingutusi teha.

2

 Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastiku jätkuva kahanemise tingimustes võib osa Viljandi maakonna maakonnatasandi toimepiirkonna funktsioone liikuda Eesti regionaalsetesse keskustesse ehk siis Tallinna ja Tartu linna. Kui see osutub paratamatuks, siis tuleb rakendada kompensatsioonimehhanisme, et vastavate teenuste kvaliteet elanikele ei langeks.

 Kuigi Viljandis on probleemiks teenuste kahanemine, on ka üksikuid vastupidiseid näiteid: maavalitsuste raamatupidamise toomine Viljandi linna, Maaelu Edendamise Sihtasutuse toomine Viljandisse.

 Juhendis esinevate definitsioonid ja kriteeriumite kohaselt on Viljandi maakonnas üks maakonnatasandi toimepiirkond, mille keskuseks on Viljandi linn, mis ei kata maakonda tervikuna: Viljandi maakonnas on piirkond, mis Juhendis rakendatavate definitsioonide kohaselt ei kuulu Viljandi linna toimepiirkonda ega kuulu ka ühegi teise maakonnatasandi toimepiirkonna koosseisu.

 Viljandi maakonnas pole võimalik Juhendis toodud kriteeriumitele vastavalt moodustada maakonnatasandi tugi-toimepiirkonda. Sisuliselt puudub selleks ka vajadus.

 Viljandi maakonna alad, mis ei kuulu Juhendi kohaselt maakonnatasandi toimepiirkonda keskusega Viljandi linn saab ja tuleb kaasata toimepiirkonnaga läbi teeninduskeskuste süsteemi. Juhend ei kirjelda teeninduskeskusi üheselt mõistetavana. Olemasoleva informatsiooni kohaselt jätkab Siseministeerium töös teeninduskeskuse mõiste ja teeninduskeskuste kriteeriumite täpsustamisega.

 Juhendi formaalse loogika kohaselt ei kata Viljandi linn kauguse tõttu teenustega osa Lõuna- Viljandimaad. Sisuliselt tekib enamuse maakonna äärealade puhul küsimus, kas Viljandi linn ei jää eluks vajalike teenuste osutamiseks liiga kaugeks? Arvestades reaalset olukorda – ühistranspordi sagedus ja bensiini hind näiteks – tuleb öelda, et maakonna keskuse Viljandi linna ja maakonna äärealade vahel peaks loogiliselt oleme mingisugune keskuste võrgustik, mis tooks osa eluks vajalikke teenuseid lähemale kui maakonna keskus. Juhendis nimetatakse neid keskusi teenuskeskusteks, kuid see mõiste pole Juhendis piisavalt lahti seletada.

 Lahendada on võimalik lahenduvaid ülesandeid. Näide mittelahenduvast ülesandest. Põhikool peaks olema kodu lähedal (kodulähedus on dokumentides täpselt lahtirääkimata, aga jutt käib 3-5 kilomeetrist) ja põhikoolis peaks õppima 90 õpilast (90 õpilast ehk 10 õpilast klassis – seegi arv pole normdokumentides täpselt fikseeritud, kuid näitena pole täpne arv isegi oluline) – selliste etteantud kriteeriumite järgi pole võimalik Viljandimaa põhikoolivõrku kujundada!

 Kõige probleemsemad teemad teenuskeskustega Viljandi maakonnas: - Lõuna-Viljandimaal jääb osa alasid Viljandi linna maakonnatasandi toimepiirkonnast välja. Formaalselt oleks mõistlik Lõuna-Viljandimaad käsitleda teeninduspiirkonnana, millel on kaksikkeskus -Nuia – Abja-Paluoja. Juhend annab formaalse võimaluse selliseks käsitluseks. Sisuliselt on ülikeeruline sellise kaksikkeskusega piirkonna terviklikku toimimist ette kujutada. Tõenäoliselt on mõistlik kahe keskusega piirkonna olemasolu. Tulude-kulude bilansi seisukohalt pole tegemist mõistliku lahendusega, aga kuna statistiliste kriteeriumite alusel pole võimalik teeninduspiirkonna keskusena eelistada ei Karksi-Nuiat ega ka Abja- Paluoja, siis saab teistsugune lahendus olla vaid poliitilise otsustuse tulemus.

3

- Mõisaküla linn on kui väikesaar keset merd. Statistiliste kriteeriumite alusel ei saa linna keskusena käsitleda. Sisuliselt on siiski tegemist tagamaata minikeskusega ja erandliku minikeskuse staatus võiks kokkuleppeliselt linnale esialgu säilida. - Põhja-Viljandimaal on keeruline olukord Võhma – Põltsamaa teljel. Kui käsitleda Mõisaküla keskusena, siis pole mingit võimalust Võhma linna keskusena mitte käsitleda, kuigi Võhma linnal puudub arvestatav tagamaa. Kaardipildi kohaselt on mõistlik käsitleda mõnd Kõo valla kanti Võhma linna tagamaana ja mõnd Kõo valla kanti Põltsamaa tagamaana. Üheseid soovitusi pole Põhja-Viljandimaa osas võimalik anda. Mõistlik on teema kohaliku kogukonnaga põhjalikult läbi arutada ja halbadest valikutest teha parim valik. Võhma linna kui pisikese tööjõu areaali keskusest rääkides tuleb arvestada, et rändevood on absoluutarvudes väikesed ning mõne inimese töökohavahetus võib muuta suhtarvudel põhinevat pilti näiteks Kabala ja Ollepa kantide osas. Põhja-Viljandimaa teemade arutellu tuleb kindlasti kaasata Põltsamaa linn ja teised Põltsamaa linna ümber asuvad kohalikud omavalitsused. Piirkonna arengu planeerimisel on mõistlik arvestada haldusreformi läbiviimise kriteeriumitega, mille väljatöötamine lähiajal loodetavasti algab. - Teatud kõrguselt ja vaatenurgast Viljandi maakonnale vaadates on Viljandimaal ainult üks keskus – Viljandi linn. Madalamalt ja teisest vaatenurgast vaadates, on Viljandimaal keskusi rohkem. Majandusloogika seisukohalt võib enamuse Viljandimaa keskuste arendamine olla ebaotstarbekas. Eesti kultuuri kestmise ja mitmekesisuse tagamiseks pole aga ühekeskuseline Viljandimaa mõeldav. Emotsionaalselt on täiesti vastuvõetamatu kui näiteks keskustena ei käsitleta Suure-Jaani või Abja-Paluoja linna. Kolmnurgas majanduslikud võimalused – kultuuri järjepidevus – emotsioonid rahuldava tasakaalu leidmine on selgelt pikem protsess kui maakonnaplaneeringu koostamiseks aega antud.

 Lähtuvalt Viljandi maakonna arengustrateegiast „Viljandimaa – arenev päris Eesti“ ja Juhendi definitsioonist tuleks Viljandi maakonna planeeringus käsitleda teeninduskeskustena järgmisi asulaid: Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, -Jaani, Kõpu, , Mõisaküla, Suure-Jaani, Võhma. Kõigil neil keskustel on oma eripära ning maakonnaplaneering peaks selle eripära kirjeldama.

 Viljandi maakonna probleemiks on, et Viljandi linn käitub pigem teenuskeskusena kui maakonnatasandi toimepiirkonna keskusena. Formaalselt asjale lähenedes pole Viljandi linnale midagi ette heita. Sisuliselt asjale hinnangut andes saab öelda, et Viljandi linna juhtidel on puudus laiemast missioonitundest. Eestis on räägitud vajadusest kehtestada Vabariigi Pealinna seadus. Tegelikult on vaja seadusega reguleerida ka maakonnakeskuste kohustused. Viljandi linnavalitsus ühe kohaliku omavalitsuse valitsusena ei pea mõtlema Viljandimaa äärealade arendamise peale. Viljandi linnavalitsus maakonnatasandi toimepiirkonna keskuse kohaliku omavalitsusena peaks selle teemaga tegelema.

 Kuni Siseministeerium täpsustab eri tasandite tõmbekeskuste-toimepiirkondade definitsioone ja sisu on Viljandi maakonnal kaks head strateegiat – jätta kõik teiste otsustada; otsustada ise ja pakkuda oma lahendus Siseministeeriumile välja.

 Juhendi kohaselt saab määrata maakonnatasandi toimepiirkonna tsoonide geograafilise ulatuse. Sisuliselt pole sellisel tsoneerimisel mingit tähtsust.

4

KAARDID

Kaart 1. Toimepiirkonnad Eestis aastal 2030.

Allikas: Üleriigiline planeering Eesti 2030+, lk 23

Kaart 2. Viljandi maakonna kandid, 2014

5

Kaart 3. Viljandi maakond: võimalikud tõmbekeskusedKaiu alevik ja nende tagamaa Rakke alevik

Türi

Võhma

Linn / City Vändra Põltsamaa Vallasisene linn / City without municipal status Viljandi Tõmbekeskus / Local commuting centre 5000 elanikuga piirkond Viljandimaal asuva Suure-Jaani tõmbekeskuse ümber Area with 5,000 residents surrounding a local commuting centre in 5000 elanikuga piirkond väljaspool Viljandi Viljandimaad asuva tõmbekeskuse ümber Nõo alevik Area with 5,000 residents surrounding a local commuting centre outside Viljandi county Maakonna piir / Border of county Kilingi-Nõmme Abja-Paluoja Riigipiir / State border Karksi-Nuia Rahvastikutihedus, inimest km2 kohta Population density, persons per km2 Mõisaküla Tõrva 0 1 – 9 10 – 49 50 – 99 20 km LÄTI / LATVIA Antsla linn 100 – 4999 ValgaValga linnlinn Karula Valga linn Kaart 4. Viljandi linn ja 30 minuti autosõidu ala Järvakandi Pajusi Jõgeva linn Imavere Türi Vändra alev Põltsamaa

Võhma Kõo Vändra Põltsamaa Suure-Jaani Puurmani

Tori Suure-Jaani Kolga-Jaani Laeva Puhja Paikuse Kõpu Viljandi Pärsti Pärsti Vald / Rural municipality Rannu Viljandi Linn /City Suure-Jaani Vallasisene linn Surju Saarde Elva linn City without municipal status 30 minuti autosõidu ala Rõngu Abja-Paluoja Area within a 30-minute driving Karksi-Nuia distance Kilingi-Nõmme Tugimaantee / Basic road Mõisaküla Abja Põdrala Puka Põhimaantee / Main road Omavalitsusüksuse piir Tõrva Karksi Border of local government unit Helme Maakonna piir / Border of county 20 km Õru

6

Kaart 5. Võimalik kaksiklinnaga tõmbekeskus Lõuna-Viljandimaal

Kaart 6. 35 km tsoon Viljandi linna piirist ja Viljandi maakonna piirist

7

Kaart 7. Toimepiirkonnad Siseministeeriumi töörände esmaste kriteeriumite alusel

Kaart 8. Toimepiirkonnad: piirkonnas 5000 elanikku, lahustükid

8

Kaart 9. Toimepiirkonnad: 5000 elanikku lahustükkideta

Kaart 10. Toimepiirkonnad: vähemalt 10 000 elanikku, lahustükkideta

9

Kaart 11. Toimepiirkonnad: vähemalt 20 000 elanikku, lahustükkideta

Kaart 12.

10

Kaart 13. Teeninduspiirkonnad keskuse tsentrist

Kaart 14.

11

Kaart 15. Tööhõive määr Viljandi maakonna kantides, 31.12.2011

Kaart 16. Kandis kohapeal töötavate inimeste osatähtsus kandi Eestis hõivatutest, 31.12.2011

12

Kaart 17. Välisriigis töötajate osatähtsus kandi hõivatutest, 31,12,2011

Kaart 18. Viljandi maakonna kantide jaotamine tsoonidesse

13

Kaart 19. Gümnaasiumiõpilaste õpiränne Viljandi maakonnas, 31.12.2011

14

MATERJALIDE LOEND

1. Siseministeerium. Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes 2. Siseministeerium. Juhend tõmbekeskuste määratlemiseks. 2013 04 19 3. Mihkel Servinski, Marika Kivilaid. Tõmbekeskuste Eesti Viljandimaa näitel. Artikkel Statistikaameti kogumikus Eesti piirkondlik areng 2013 4. Mihkel Servinski. Viljandimaa tõmbekeskused. Ettekanne. 4. juuni 2013 Pärnu 5. Mihkel Servinski. Ülevaade Viljandimaa omavalitsusjuhtide seminari „Tõmbekeskuste Viljandimaa“ rühmatööst. 4. juuni 2013 Pärnu 6. Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma. Toimepiirkondade määramine. Siseministeerium. Statistikaamet. 2014 7. Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma. Toimepiirkondade määramine. Raport. 2014 8. Mihkel Servinski. Tõmbekeskuste Eesti. Ettekanne Siseministeeriumi infopäeval 5. märtsil 2014 Tallinnas 9. Mihkel Servinski. Tõmbekeskuste Eesti. Ettekanne linnade ja valdade päevadel. 2014 03 26 10. Mihkel Servinski. Tegelik pilt Viljandimaast ja tulevikuväljavaade, kui mäng jääb samaks. Ettekanne Kolga-Jaanis. 2014 04 17 11. Mihkel Servinski, Anu Tõnurist. Viljandimaa rahvastikust ja toimepiirkondadest. Ettekanne Kolga- Jaanis Viljandimaa arengustrateegia esitlusel 15. mail 2014 12. Ülle Valgma, Anu Tõnurist. Rahva ja eluruumide loendus 2011. Ülevaade omavalitsusüksuste töörändest. 13. Mihkel Servinski, Anne Karjus, Andres Rõigas. Rahvastiku paiknemine Eestis. Statistikaamet. Linnad ja vallad arvudes 2005. Tallinn 2005 14. Andres Rõigas. Viljandimaa ruumilise arengu analüüs. Viljandi Maavalitsus. Viljandi 2014 15. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 16. Eesti regionaalarengu strateegia 2020 17. Omavalitsusreformi kava analüüs ja ettepanekud. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele. 18. Viljandimaa – arenev päris Eesti. Viljandi maakonna arengustrateegia.

15