DOCSLIB.ORG

Lastejooksude Tähestikuline Lõpuprotokoll

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lastejooksude Tähestikuline Lõpuprotokoll XVII Holstre-Paistu jooks 29. august 2017 Paistus Lastejooksude tähestikuline protokoll Distants : 800 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 1 Randon Asu 2009 Tallinn Kadrioru Saksa Gümn. 2 Ken Helimets 2008 Paistu Paistu Kool 3 Asmo Jaanisoo 2010 Paistu AKG Kool 4 August Jaanisoo 2006 Paistu Lahmuse Kool 5 Uku Martin Järve 2009 Uusna Kalmetu Põhikool 6 Emil Kaigas 2010 Viljandi 7 Indrek Kannel 2009 Tartu Karlova Kool 8 Kaur Kannel 2010 Viljandi vald Heimtali Põhikool 9 Märt Kannel 2008 Viljandi vald Heimtali Põhikool 10 Kairit Kannel 2005 Viljandi vald Heimtali Põhikool 11 Jacob Kasemaa 2007 Viljandi Jakobsoni Kool 12 Kristjan Maiste 2006 Viljandi Jakobsoni Kool 13 Melissa Metsvahi 2006 Soome Raiakylän Koulu 14 Steven Mõttus 2009 Paistu Paistu Kool 15 Martin Nõmm 2007 Harjumaa Laagri Kool 16 Uku Orav 2009 Viljandi Jakobsoni Kool 17 Elerin Peltser 2005 Viljandi Viljandi Paalalinna kool 18 Kert Piirak 2008 Viljandi Jakobsoni Kool 19 Joonas Pirksaar 2007 Peedu Elva Gümnaasium 20 Andre Põder 2008 Viljandi Kesklinna Kool 21 Rikko Riiner 2007 Paistu Paistu Kool 22 Kenneth Salme 2007 Sultsi Paistu Kool 23 Kairo Salme 2005 Sultsi Paistu Kool 24 Karolina Soopa 2006 Paistu Paistu Kool 25 Andero Vilper 2008 Paistu Paistu Kool Distants : 400 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 26 Robin Asu 2015 Tallinn 27 Kätlin Bogatenkov 2006 Paistu küla Viljandi Jakobsoni Kool 28 Kaisa Eismann 2008 Saarepeedi Saarepeedi Kool 29 Ron Helimets 2015 Paistu küla Paistu lasteaed 30 Mariin Hubel 2010 Viljandi vald Kesklinna Kool 31 Gemma Joandi 2012 Tallinn Mahtra 32 Maria Jüris 2007 Kassi küla Paistu Kool 33 Marta Kaasik 2017 Viiratsi 34 Marit Kaasik 2013 Viiratsi Viiratsi LA 35 Kaspar Kaasik 2015 Paistu küla 36 Mia Lii Kaigas 2008 Viljandi 37 Loretta Kalda 2014 Antsla Lusti Lasteaed 38 Loreen Kalda 2010 Antsla Lusti Lasteaed 39 Kevin Kalies 2010 Saksamaa Usingen Kindergarten 40 Lenna Kannel 2015 Tartu Helika LA 41 Magda Kannel 2010 Tartu Helika LA 42 Carmen Kazantseva 2007 Viljandi Viljandi Paalalinna Kool 43 Randel Kondimäe 2010 Keila Rukkilille Lasteaed 44 Nora Kraner 2008 Viljandi Suure-Jaani Kool 45 Revo-Ken Käär 2012 Tallinn Rabarübliku Lasteaed 46 Lisandra Leskov 2010 Keila Keila Algkool 47 Rico Sebastian Liiv 2014 Helsinki 48 Karl- Sebastian Luik 2010 Joona talu 49 Johann Sebastian Luik 2015 Joona talu 50 Miia Maiste 2006 Tallinn Tallinna Südalinna Kool 51 Mia Lii Mäll 2012 Viljandi Mängupesa LA 52 Milli Johanna Oja 2013 Viljandi Karlssoni Lasteaed 53 Joosep Hendrik Oja 2012 Viljandi Karlssoni Lasteaed 54 Romet Paltser 2012 Viljandi Mängupesa LA 55 Elisabeth Peek 2009 Tallinn VHK 56 Siim Peltser 2013 Viljandi Karlssoni Lasteaed 57 Marian Pilli 2009 Rakvere 58 Britta Põrk 2008 Loodi Paistu Kool 59 Otto Johanner Põrk 2012 Loodi Paistu lasteaed 60 Sandra Pärn 2016 Viljandi Rõõmupall LA 61 Kevin Pärn 2013 Holstre Holstre LA 62 Marta Rätsep 2010 Kärdla Vigri Lasteaed 63 Kristjan Soopa 2013 Viljandi 64 Kendra Soopa 2011 Viljandi Vana-Võidu LA 65 Rebecca Toomla 2008 Paistu küla Viljandi Kesklinna Kool 66 Ramon Vares 2013 Tallinn Aruheina Lasteaed 67 Markus Johannes Veide 2012 Viljandi Mängupesa LA 68 Joosep Mihkel Viira 2012 Ramsi 69 Mikk Mattias Viira 2010 Ramsi 70 Tomas Viira 2011 Soome Roinilan Päiväkoti 71 Aleksandra Volkov 2010 Paistu küla Paistu lasteaed.
Load more

Recommended publications
  • Here in 2017 Sillamäe Vabatsoon 46% of Manufacturing Companies with 20 Or More Employees Were Located
    Baltic Loop People and freight moving – examples from Estonia Final Conference of Baltic Loop Project / ZOOM, Date [16th of June 2021] Kaarel Kose Union of Harju County Municipalities Baltic Loop connections Baltic Loop Final Conference / 16.06.2021 Baltic Loop connections Baltic Loop Final Conference / 16.06.2021 Strategic goals HARJU COUNTY DEVELOPMENT STRATEGY 2035+ • STRATEGIC GOAL No 3: Fast, convenient and environmentally friendly connections with the world and the rest of Estonia as well as within the county. • Tallinn Bypass Railway, to remove dangerous goods and cargo flows passing through the centre of Tallinn from the Kopli cargo station; • Reconstruction of Tallinn-Paldiski (main road no. 8) and Tallinn ring road (main highway no. 11) to increase traffic safety and capacity • Indicator: domestic and international passenger connections (travel time, number of connections) Tallinn–Narva ca 1 h NATIONAL TRANSPORT AND MOBILITY DEVELOPMENT PLAN 2021-2035 • The main focus of the development plan is to reduce the environmental footprint of transport means and systems, ie a policy for the development of sustainable transport to help achieve the climate goals for 2030 and 2050. • a special plan for the Tallinn ring railway must be initiated in order to find out the feasibility of the project. • smart and safe roads in three main directions (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) in order to reduce the time-space distances of cities and increase traffic safety (5G readiness etc). • increase speed on the railways to reduce time-space distances and improve safety; shift both passenger and freight traffic from road to rail and to increase its positive impact on the environment through more frequent use of rail (Tallinn-Narva connection 2035 1h45min) GENERAL PRINCIPLES OF CLIMATE POLICY UNTIL 2050 / NEC DIRECTIVE / ETC.
    [Show full text]
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Estonian Ministry of Education and Research
    Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I.
    [Show full text]
  • Mr Jüri Alasi (Nomine Consult), Introduction to Keila Vision
    KEILA HYDROGEN VISION Jüri Alasi MSc Partner, Sales Director at Nomine Consult WEBINAR: Hydrogen - Driver of the Estonian (green) future 14 April 2021 ABOUT THE ASSIGNMENT: ABOUT THE CONSULTANT: o Nomine Consult was contracted in november 2020 o Estonian-Lithuanian privately owned international by City of Keila for preparing Keila hydrogen vision independent advisory company with 25 professionals in document; Estonia and Lithuania; o Assignment was co-financed by the Embassy of o 27 years successful consulting, advisory and owner’s Netherlands in Tallinn; engineering history in Estonia and 15 years in Lithuania; o Report was prepared by Nomine Consult consultants Raido Nei and Linda Sakala; o Nomine Consult OÜ in Tallinn with staff of 12; o Prof. Acad. Enn Lust was consulting the preparation o Nomine Consult UAB in Vilnius with staff of 13; of the vision document; o Business areas: o Mr Petrus Postma (sustainability expert from the ▪ Energy advisory; Netherlands) was commenting the Report; ▪ Environmental advisory; ▪ Owners engineering and project management services; ▪ Greenhouse gases emission verification services. 14.04.2021 2 THE OBJECTIVE Keila is developing city with attractive location nearby Tallinn, by high density international cargo traffic road to Paldiski ports. Keila is interested in innovative solutions and the improvement of the living and working environment in order to attract more people to live and work here. Keila wants to be a pilot region in Estonia for the development and application of green hydrogen technology in transport, energy, and industrial processes as it sees great perspective in stimulating local economic development as well as contributing to national environmental and climate policy goals.
    [Show full text]
  • Rail Baltica Global Project Cost- Benefit Analysis Final Report
    Rail Baltica Global Project Cost- Benefit Analysis Final Report 30 April 2017 x Date Table of contents Table of contents ........................................................................................................................ 2 Version ...................................................................................................................................... 2 1. Terms and Abbreviations ...................................................................................................... 3 2. Introduction ........................................................................................................................ 5 2.1 EY work context ................................................................................................................ 5 2.2 Context of the CBA ............................................................................................................ 5 2.3 Key constraints and considerations of the analysis ................................................................ 6 3. Background and information about the project ....................................................................... 8 3.1 Project background and timeline ......................................................................................... 8 3.2 Brief description of the project ........................................................................................... 9 4. Methodology ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
    Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • Ethic Contact
    Annika Hussar, Estonia 519 Changes in Naming Patterns in 19th Century Estonia. Discarding the Names of Parents and Godparents Annika Hussar Estonia Abstract There were extensive changes in names and naming patterns during the 19th century. In Estonia, in addition to other significant changes, the names chosen for children were less and less influenced by the surrounding community. In other countries, the practice of giving children their godparents’ name has been researched by Smith-Bannister (1997); Garðarsdóttir (1999); Hacker (1999); Sangoï (1999); and van Poppel, Bloothooft, Gerritzen, and Verduin (1999). Social relationships played a far bigger role in the city than in the rural areas; thus the tradition of giving children their godparents’ names was preserved better in the cities. The parents’ choice was not regulated by the Lutheran church either. In Estonia, the practice of giving children double names spread only at the end of the 19th century; thus the emergence of modern names removed the names of the parents, grandparents and godparents from usage, especially in the case of girls’ names. *** For three to four hundred years, until mid-19th century, Estonians had been using names that the Germans had imported during Christianization. These Christian names were adopted in the 14th to 16th centuries (Rätsep 1982). The adopted Low German names were either already phonotactically suitable to the Estonian ear or they were adapted in their usage. The size of the stock of names used during that time was small. Researchers have pointed to the fact that between the 16th to 18th centuries and the first half of the 19th century there were indeed few names used, especially female names.
    [Show full text]
  • Tree-Ring Dating in Estonia
    University of Helsinki Faculty of Science Department of Geology View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto TREE-RING DATING IN ESTONIA ALAR LÄÄNELAID HELSINKI 2002 Doctoral dissertation to be defended in University of Helsinki, Faculty of Science To be presented, with the permission of the Faculty of Science of the University of Helsinki, for public criticism in Auditorium E204, Physicum, Kumpula, Gustaf Hällströmin katu 2, University of Helsinki, on November 29th, at 2 o'clock in the afternoon. Custos: Prof. Matti Eronen, Department of Geology, Faculty of Science of University of Helsinki, Finland Opponent: Prof. Dieter Eckstein, Institute for Wood Biology of University of Hamburg, Germany Reviewers: Dr. Tomasz Wazny, Dendrochronological Laboratory, Faculty of Conservation and Restoration of Academy of Fine Arts, Warsaw, Poland Prof. Olavi Heikkinen, Department of Geography of University of Oulu, Finland © Alar Läänelaid, 2002 Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tiigi 78, Tartu 50410 ISBN 9985–78–740–4 Tellimus nr. 488 2 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS ...................................................... 4 PREFACE ..................................................................................................... 5 1. INTRODUCTION ................................................................................... 6 1.1. What is tree-ring dating? .................................................................. 6 1.2. Briefly about the
    [Show full text]
  • Take a Pilgrimage in West Harjumaa the Westward Routes Across
    Take a pilgrimage in West Harjumaa The westward routes across Harjumaa are to be recommended, and run mainly away from major highways, allowing anyone using them to enjoy the full beauty of Harjumaa, its nature and its various cultural sights. West Harjumaa is especially rich in manors, but it also has a good many new urban areas. The view when leaving Tallinn is of an entire shoreline featuring an impressive limestone bank, which alternates with beautiful sandy beaches in Vääna-Jõesuu, Keila-Joa, Kloogaranna, Lohusalu and Laulasmaa. Due to the fact that the aim of the pilgrimage is to introduce the beautiful shrines of Harjumaa, we will not take the trail that runs along the shoreline. PILGRIMAGE ROUTES IN WEST HARJUMAA ROUTE Tallinn (Viru Square) - Keila - Paldiski - Padise - Harju-Risti - Riisipere - Hageri - Tallinn Tallinna The pilgrimage to Harjumaa starts from Tallinn and heads off towards the city of Keila. You can go there by train, bike or on foot, and if these options are not suitable for you, all of the shrines can be accessed by car, although you might miss an interesting natural or cultural sight if you take the car and drive along the highways. If you start your pilgrimage on a bike, you must first take Paldiski Road to the Haabersti roundabout. You can also use public transport, using trolleybus No. 6 from the city centre or No. 7 from Balti Jaam railway station. To the left from the roundabout is the Õismäe residential area. To begin to leave the city, you have to take the Paldiski road, to the right of which is Lake Harku.
    [Show full text]