DOCSLIB.ORG

20. HOLSTRE-PAISTU Maanteejooks Lõppprotokoll Vanuseklassid ILM: Vahelduv Pilvisus, Temp +26, Vastutuul 3-4M/S Koht Nr Nimi Sünnia Elukoht Klubi Aeg

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
20. HOLSTRE-PAISTU Maanteejooks Lõppprotokoll Vanuseklassid ILM: Vahelduv Pilvisus, Temp +26, Vastutuul 3-4M/S Koht Nr Nimi Sünnia Elukoht Klubi Aeg 20. HOLSTRE-PAISTU maanteejooks Lõppprotokoll vanuseklassid ILM: Vahelduv pilvisus, temp +26, vastutuul 3-4m/s Koht Nr Nimi Sünnia Elukoht Klubi Aeg 5 km N8-11 1. 62 Romi Israel 2007 Mulgi vald, Ainja UK Karksi-Sport 0:23:57 2. 19 Mia Lii Kaigas 2008 Viljandi SK Jooksupartner 0:24:11 3. 57 Carmen Kazantseva 2007 Viljandi Viljandi JK Tulevik 0:26:21 4. 228 Kädi-Lii Väli 2008 Viljandi 0:33:17 N12-15 1. 14 Anette Peltser 2003 Viljandi linn Sakala Suusaklubi 0:23:15 2. 79 Andra Aavik 2004 Pahuvere, Viljandi vald Eesti Spordiselts Põhjakotkas MTÜ 0:24:06 3. 28 Sirli Põder 2002 Viljandi VAK Staier 0:25:51 4. 88 Johanna Ruljand 2002 Kannuküla küla Viljandi Põhjakotkas 0:26:50 5. 229 Kaisa-Liisa Väli 2003 Viljandi 0:26:52 6. 209 Macklyn Siimon 2005 Viiratsi 0:30:01 7. 71 Hanna Alice Haavapuu 2005 Viljandi vald 0:30:55 8. 205 Liselle Riiner 2006 Paistu 0:34:24 N16-20 1. 83 Karolina Pugal 2000 Paistu, Viljandimaa Põhjakotkas SK 0:22:18 2. 37 Liisa Marie Printsmann 2002 Viljandi Viljandi Suusaklubi 0:24:06 3. 39 Margit Murumägi 2000 Kerita küla, Põhja-Sakala Viljandi Suusaklubi 0:24:06 4. 53 Rebeca Lotta Aasmäe 2000 Viljandi 0:24:39 5. 23 Marleen Riiner 2002 Paistu 0:25:04 6. 68 Kadi Lõhmus 2001 Viljandi vald ,Suislepa 0:27:16 7. 55 Kelina Lillemets 1998 Viljandi Tervisliku elustiili klubi 0:33:24 N21-34 1. 211 Lily Luik 1985 Tartu Tartu Ülikooli ASK 0:18:25 2. 207 Olga Andrejeva 1985 Raplamaa Sparta 0:19:32 3. 216 Sille Puhu 1984 Viljandi 0:20:39 4. 100 Triinu Bergmann 1996 Tartu SK ProRanner 0:21:38 5. 40 Inga Kree 1985 Viljandi vald SK Jooksupartner 0:23:15 6. 29 Šerelin Zverev 1996 Viljandi VAK Staier 0:23:26 7. 97 Airi Põdra 1988 Paistu 0:23:44 8. 91 Külli Hunt 1984 Morna 0:24:05 9. 90 Deivy Vaal 1991 Viljandi 0:25:51 10. 99 Madleen Mänd 1994 Paistu 0:26:18 11. 223 Jane Änilane 1988 Paistu Viljandi Rattaklubi 0:26:38 12. 52 Triin Saar 1991 Karksi Hot Legs 0:28:31 13. 66 Viktoria Kopp 1985 Karksi-Nuia Hot legs 0:28:34 N35-49 1. 2 Külli Pirksaar 1973 Elva 0:20:50 2. 75 Evelin Terro 1981 Viljandi SK Jooksupartner 0:22:26 3. 10 Kaire Roosalk 1973 Põhja-Sakala vald Vak Staier 0:23:27 4. 93 Triinu Haavapuu 1979 Viljandi vald 0:24:09 Ajavõtuteenus: Karksi Sport Holstre, Paistu 2018-08-04 1 Koht Nr Nimi Sünnia Elukoht Klubi Aeg 5. 38 Triinu Kannel 1976 Viljandi vald 0:24:19 6. 26 Silja Põder 1974 Viljandi 0:24:58 7. 78 Merike Org 1968 Viljandi 0:25:32 8. 63 Jana Veenpere 1974 Tallinn SK Jooksupartner 0:25:40 9. 59 Riina Mardla 1973 Viljandi 0:28:08 10. 89 Maarika Meier 1974 Karksi-Nuia Hot Legs 0:28:23 11. 65 Karin Vidder 1972 Viljandi 0:28:29 12. 22 Moonika Riiner 1978 Paistu 0:31:16 13. 98 Margit Ilves 1980 Viljandi 0:32:19 14. 48 Kätlin Küünemäe 1978 Tallinn 0:32:55 15. 220 Kersti Konist 1976 Viljandi 0:38:38 16. 24 Kerli Jakovleva 1982 Pärnu Klubi26 0:47:38 17. 30 Margit Voivod 1974 Pärnumaa Tammiste küla 0:47:38 N50-59 1. 15 Silja Mikk 1968 Viljandi SK Jooksupartner 0:21:12 2. 222 Ester Marjapuu 1965 Türi 0:26:29 N60-69 1. 60 Este Maidle 1957 Sindi, Pärnumaa 0:33:44 N70+ 1. 227 Aino Tuuling 1943 Viljandi 0:41:03 M8-11 1. 49 Markus Ritval 2007 Viljandi Viljandi JK Tulevik 0:21:01 2. 61 Renert Vidder 2006 Viljandi 0:25:20 3. 81 Aksel Aavik 2007 Viljandi Viljandi Spordikool 0:25:28 4. 34 Herman Haavapuu 2009 Viljandi vald 0:32:37 M12-15 1. 31 Morten Siht 2004 Viljandi 0:21:32 2. 72 Geron Vidder 2005 Viljandi 0:22:36 3. 69 Eero Lõhmus 2004 Viljandi vald,Suislepa 0:26:38 4. 208 Mackenzie Siimon 2005 Viiratsi 0:27:58 5. 44 Kardo Tamm 2006 Kolga-Jaani MK Tulevik 0:29:42 M16-20 1. 218 Aaron Kais 1998 Viljandi VAK Staier 0:17:28 2. 4 Andry Soo 1999 Tallinn 0:18:14 3. 219 Deniss Salmijanov 1998 Tartu Tartu Kalev 0:18:20 4. 84 Bruno Pugal 2002 Paistu, Viljandimaa Põhjakotkas SK 0:21:11 5. 86 Martin Tukk 2001 Viljandi vald 0:22:11 6. 43 Kaimar Tamm 2002 Kolga-Jaani MK Tulevik 0:22:11 7. 46 Marten Jõesaar 1997 Paide 0:23:52 8. 95 Romet-Hande Heinaste 2000 Pasitu 0:25:15 M21-39 1. 1 Olavi Allase 1993 Türi KJK Järvala 0:15:55 2. 217 Ülari Kais 1988 Viljandi Team Kaigas 0:16:17 3. 96 Morten Sætha 1982 Tallinn Swix 0:17:01 4. 58 Tauri Tinast 1994 Pärnu 0:17:40 5. 20 Morten Priks 1990 Otepää VAK Staier 0:18:01 Ajavõtuteenus: Karksi Sport Holstre, Paistu 2018-08-04 2 Koht Nr Nimi Sünnia Elukoht Klubi Aeg 6. 5 Keio Kits 1989 Holstre Airok Team 0:18:28 7. 6 Indrek Hubel 1986 Viljandi 0:19:02 8. 213 Otto Riisenberg 1978 Harjumaa SK Jooksupartner 0:19:12 9. 215 Andrus Vaher 1983 Viljandi 0:19:44 10. 13 Keijo Priks 1987 Otepää VAK staier 0:19:58 11. 225 Erki Eismann 1997 Viiratsi 0:20:10 12. 233 Marek Märtson 1983 Viljandi 0:20:19 13. 74 Märt Mäll 1986 Viljandi 0:20:33 14. 87 Igor Zahharov 1990 Viljandi 0:20:40 15. 82 Siim Hansmann 1983 Viljandi 0:20:58 16. 230 Sander Pall 1997 Paistu 0:21:02 17. 226 Kristjan Vares 1980 Tallinn VAK Staier 0:21:39 18. 231 Kaimo Maiste 1980 Viljandi 0:22:34 19. 47 Mart Usin 1979 Tallinn 0:22:46 20. 21 Martin Rennit 1986 Viljandi Trafox Eesti OÜ 0:23:08 21. 73 Enori Saar 1990 Karksi 0:23:52 22. 121 Siim Söödor 1987 Viljandi Cyclon 0:24:37 23. 232 Andro Aavik 1979 Põhja-Sakala Vald 0:26:25 24. 51 Marko Parksepp 1982 Elva 0:26:36 25. 77 Krister Kallas 1985 Viljandi TSK Joosu 0:27:14 26. 35 Jaak Vaiknemets 1979 Tartu 0:29:13 27. 36 Rasmus Kodres 1991 Põhja-Sakala, Vastemõisa 0:31:42 28. 206 Margus Riiner 1980 Paistu 0:34:34 M40-49 1. 210 Raivo Nõmm 1976 Viljandi Cyclon 0:17:38 2. 8 Aleksander Rebane 1978 Viljandi VAK Staier 0:18:45 3. 18 Priit Tuubel 1969 Tartu 0:19:04 4. 17 Aivar Kiisler 1972 Viljandi vald TSK Joosu 0:19:05 5. 45 Janek Vanamets 1971 Viljandi 0:19:20 6. 11 Jaanus Johanson 1973 Viljandi 0:19:49 7. 7 Janar Pähn 1976 Viljandi vald Vak Staier 0:21:03 8. 3 Meelis Aasmäe 1972 Sultsi 0:21:26 9. 33 Vambo Oolberg 1971 Tallinn 0:21:40 10. 204 Andres Vilper 1972 Paistu 0:23:05 11. 202 Raivo Oras 1971 Viljandi Eesti Eenergia Jooksuklubi 0:24:33 12. 214 Toomas Ronk 1971 Viljandi 0:24:53 13. 42 Rein Tamm 1969 Kolga-Jaani 0:25:39 14. 32 Airet Andresson 1977 Tartu G4S SK 0:25:43 15. 12 Einar Kaigas 1976 Viljandi SK Jooksupartner 0:25:58 16. 94 Allan Haavapuu 1976 Viljandi vald 0:27:28 17. 16 Aivo Priks 1969 Puiatu VAK Staier 0:27:32 18. 64 Andres Veenpere 1974 Tallinn SK Jooksupartner 0:27:53 19. 80 Oliver Õunap 1971 Viljandi Vilvo Auto AS 0:27:54 M50-59 1. 201 Jüri Siht 1964 Viljandi VAK Staier 0:20:44 2. 50 Alar Ritval 1964 Viljandi 0:21:14 3. 203 Madis Kokla 1961 Tallinn Jooksupartner 0:21:49 4. 9 Margus Ibis 1967 Viljandi 0:22:31 5. 70 Alar Lõhmus 1963 Viljandi vald,Suislepa 0:22:54 Ajavõtuteenus: Karksi Sport Holstre, Paistu 2018-08-04 3 Koht Nr Nimi Sünnia Elukoht Klubi Aeg 6. 67 Mati Kallas 1961 Viljandi TSK Joosu 0:23:47 7. 56 Kalle Lillemets 1966 Viljandi Tervisliku elustiili klubi 0:26:37 M60-69 1. 224 Juhan Änilane 1951 Paistu Viljandi Rattaklubi 0:25:25 M70+ 1. 54 Henn Sepp 1948 Viljandi TSK Joosu 0:27:55 2. 85 Benno Viirandi 1933 Mustla Viljandi Spordiveteranid 0:44:55 Võistlejaid: 127 Ajavõtuteenus: Karksi Sport Holstre, Paistu 2018-08-04 4.
Load more

Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
    Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • Lastejooksude Tähestikuline Lõpuprotokoll
    XVII Holstre-Paistu jooks 29. august 2017 Paistus Lastejooksude tähestikuline protokoll Distants : 800 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 1 Randon Asu 2009 Tallinn Kadrioru Saksa Gümn. 2 Ken Helimets 2008 Paistu Paistu Kool 3 Asmo Jaanisoo 2010 Paistu AKG Kool 4 August Jaanisoo 2006 Paistu Lahmuse Kool 5 Uku Martin Järve 2009 Uusna Kalmetu Põhikool 6 Emil Kaigas 2010 Viljandi 7 Indrek Kannel 2009 Tartu Karlova Kool 8 Kaur Kannel 2010 Viljandi vald Heimtali Põhikool 9 Märt Kannel 2008 Viljandi vald Heimtali Põhikool 10 Kairit Kannel 2005 Viljandi vald Heimtali Põhikool 11 Jacob Kasemaa 2007 Viljandi Jakobsoni Kool 12 Kristjan Maiste 2006 Viljandi Jakobsoni Kool 13 Melissa Metsvahi 2006 Soome Raiakylän Koulu 14 Steven Mõttus 2009 Paistu Paistu Kool 15 Martin Nõmm 2007 Harjumaa Laagri Kool 16 Uku Orav 2009 Viljandi Jakobsoni Kool 17 Elerin Peltser 2005 Viljandi Viljandi Paalalinna kool 18 Kert Piirak 2008 Viljandi Jakobsoni Kool 19 Joonas Pirksaar 2007 Peedu Elva Gümnaasium 20 Andre Põder 2008 Viljandi Kesklinna Kool 21 Rikko Riiner 2007 Paistu Paistu Kool 22 Kenneth Salme 2007 Sultsi Paistu Kool 23 Kairo Salme 2005 Sultsi Paistu Kool 24 Karolina Soopa 2006 Paistu Paistu Kool 25 Andero Vilper 2008 Paistu Paistu Kool Distants : 400 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 26 Robin Asu 2015 Tallinn 27 Kätlin Bogatenkov 2006 Paistu küla Viljandi Jakobsoni Kool 28 Kaisa Eismann 2008 Saarepeedi Saarepeedi Kool 29 Ron Helimets 2015 Paistu küla Paistu lasteaed 30 Mariin Hubel 2010 Viljandi vald Kesklinna Kool 31 Gemma
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • 1 Paistu Valla, Pärsti Valla, Saarepeedi Valla Ja Viiratsi Valla
    Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemisleping Käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping) sõlmivad Paistu Vallavalitsus (registrikood 75009295, aadress Raamatukogu tee 2, Paistu küla Viljandimaa), Pärsti Vallavalitsus (registrikood 75005564, aadress Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa), Saarepeedi vald (registrikood 75023792, aadress Saarepeedi küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa) ja Viiratsi vald (registrikood 75024981, Sakala 1, Viiratsi, Viljandimaa), keda edaspidi nimetatakse Lepingus ühiselt ka Pooled või Ühinevad omavalitsused. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga sätestavad Pooled nelja omavalitsusüksuse – Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla alusel uue omavalitsusüksuse moodustamise aja ja eesmärgid, nime, sümboolika ja staatuse ning tegevuse põhisuunad, Ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, omavalitsusüksuste töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise ning haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate organisatsiooniliste, eelarveliste ja teiste varaliste kohustuste ning õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted, samuti muude vajalikuks peetavate küsimuste lahendamise. 1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust. 2. Ühinemise aeg ja volikogu valimised 2.1. Poolte ühinemise ja uue omavalitsusüksuse
    [Show full text]
  • Paistu Küla. Aeg, Miljöö, Inimene
    EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Karin Kukk PAISTU KÜLA. AEG, MILJÖÖ, INIMENE MAGISTRITÖÖ Juhendaja: prof Lilian Hansar Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 1. Eesmärk ja uurimisülesanne ........................................................................... 3 2. Allikad ja teoreetilised alused ......................................................................... 5 3. Kasutatud uurimismeetodid ............................................................................ 6 4. Töö ülesehitus ................................................................................................. 8 1. Paistu küla kujunemine ......................................................................................... 11 1.1. Esimese maailmasõja eelne periood ............................................................ 12 1.2. Eesti Vabariigi periood ................................................................................ 14 1.3. Nõukogude periood ...................................................................................... 16 1.4. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi periood ................................................... 16 2. Miljööväärtuslike hoonestusalade määramise alused ........................................... 18 2.1. Paistu küla miljöö üldiseloomustus ............................................................. 18 2.2. Miljööalade vajalikkus ja eesmärk
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • No Money, No Farm? Mobilizing Resources for Land Purchase by Migrants in Post-Emancipation Estonia
    No money, no farm? Mobilizing resources for land purchase by migrants in post-emancipation Estonia by Kersti Lust Land purchase by migrants in post-emancipation Estonia Abstract This article evaluates the role of family ties and social networks in mobilizing financial resources for land purchase and conveying information about migration destinations in nineteenth-century Estonia. It complements the existing body of literature on the non-institutionalized forms of borrowing and providing information in environments where markets were inefficient by extending the geographical scope to the eastern part of Europe. The study helps us to understand how peasants who had only recently started to pay money rent instead of labour dues and marketed a small portion of farm products could manage to purchase a farm, which normally meant paying 25–30 times the annual rent as a purchase price. Besides growing flax and becoming tenants prior to the purchase, it was family and communal networks that proved crucial to their success. Family members and relatives provided larger credit than non-family members, but larger social networks facilitated access to information. Land purchase typically requires substantial financial resources and migration also requires access to information. In most research, it is asserted that social networks enable better access to resources and improve outcomes for their members.1 It is also believed that features of the network such as the strength of ties determine to a great extent what kind of resources a person within that network receives – that the strongest ties give access to finance and that weaker ties can still be important channels for information.
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Kergliikluse Korraldamiseks Kavandatud Teed
    Viljandi maakonna kergliikluse korraldamiseks kavandatud teed Nr Maantee/tänava Maantee/tänava Teelõigu Ehitus- Kavandatava Teelõigu kirjeldus Kergliiklustee planeerimise vajaduse põhjendus Omavalitsus kaardil number nimetus pikkus järjekord tee liik Viiratsi piirkonda, Tartu ja Mustla suunda ja Lembitu puiesteed ühendav tee. Linna ja lähiümbruse 8971460 Tartu mnt – Uus tn Linnapiirist Lembitu pst-ni 1 Kergliiklustee Viljandil linn 1 1,6 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Põhja (Tallinna) ja ida (Viiratsi, Tartu, Mustla) suunda ühendav tee. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede 8970610 Lembitu pst Lembitu pst 1 Kergliiklustee Viljandil linn 2 0,9 võrgustiku ühendamine. Põhja (Tallinna) suunda ja linnakeskust ühendav tee. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku 8971420 Tallinna tn Lembitu pst linna piirini 1 Kergliiklustee Viljandil linn 3 1,0 ühendamine. Lääne (Pärnu) suuna ühendamine keskusega ja maakonna matkamarsruudiga. Linna ja lähiümbruse 8971640 Vaksali tn - Pärnu mnt Vana-Vaksali tn linnapiirini 1 Kergliiklustee Viljandil linn 4 2,1 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Paala tee olemasoleva kergliiklustee ja Valuoja oru kergliiklustee ühendamine. Linna ja lähiümbruse 8971030 Paala tee Valuoja oru kergliiklusteest Näituse tn 1 Kergliiklustee Viljandil linn 5 0,5 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Männimäe piirkonna ja linnakeskuse ühendamine. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku 8971290 Reinu tee - Hariduse tn Riia mnt-st Vana-Vaksali tn 1 Kergliiklustee Viljandil linn 6 0,8 ühendamine. Reinu teest
    [Show full text]