DOCSLIB.ORG

Viljandi Maakonna Kergliikluse Korraldamiseks Kavandatud Teed

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Viljandi Maakonna Kergliikluse Korraldamiseks Kavandatud Teed Viljandi maakonna kergliikluse korraldamiseks kavandatud teed Nr Maantee/tänava Maantee/tänava Teelõigu Ehitus- Kavandatava Teelõigu kirjeldus Kergliiklustee planeerimise vajaduse põhjendus Omavalitsus kaardil number nimetus pikkus järjekord tee liik Viiratsi piirkonda, Tartu ja Mustla suunda ja Lembitu puiesteed ühendav tee. Linna ja lähiümbruse 8971460 Tartu mnt – Uus tn Linnapiirist Lembitu pst-ni 1 Kergliiklustee Viljandil linn 1 1,6 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Põhja (Tallinna) ja ida (Viiratsi, Tartu, Mustla) suunda ühendav tee. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede 8970610 Lembitu pst Lembitu pst 1 Kergliiklustee Viljandil linn 2 0,9 võrgustiku ühendamine. Põhja (Tallinna) suunda ja linnakeskust ühendav tee. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku 8971420 Tallinna tn Lembitu pst linna piirini 1 Kergliiklustee Viljandil linn 3 1,0 ühendamine. Lääne (Pärnu) suuna ühendamine keskusega ja maakonna matkamarsruudiga. Linna ja lähiümbruse 8971640 Vaksali tn - Pärnu mnt Vana-Vaksali tn linnapiirini 1 Kergliiklustee Viljandil linn 4 2,1 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Paala tee olemasoleva kergliiklustee ja Valuoja oru kergliiklustee ühendamine. Linna ja lähiümbruse 8971030 Paala tee Valuoja oru kergliiklusteest Näituse tn 1 Kergliiklustee Viljandil linn 5 0,5 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Männimäe piirkonna ja linnakeskuse ühendamine. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku 8971290 Reinu tee - Hariduse tn Riia mnt-st Vana-Vaksali tn 1 Kergliiklustee Viljandil linn 6 0,8 ühendamine. Reinu teest Imavare - Karksi-Nuia mnt- 8971300 Riia mnt Linnakeskust ja linnast lõunasse jäävaid piirkondi ühendav tee. Liiklusohutuse tagamine. 1 Kergliiklustee Viljandi linn 7 2,4 ni Tallinna tn-st Valuoja oru 8970630 Leola tn Ühendab linna lähipiirkondi Valuoja kergliiklusteega. Liiklusohutuse tagamine. 1 Kergliiklustee Viljandi linn 15 0,8 kergliiklusteeni Epra – Sürgavere - Klaassepa Epra – Sürgavere - olemasolevast mustkattega teest Piirkondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele.Laste Viljandi, 24126 1 Sidustee 8 Klaassepa 10,5 Sürgavere keskuseni, keskusest Viljandi koolitee. Suure-Jaani - Suure-Jaani maanteeni Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Imavere – Viljandi - Viljandi-Suure-Jaani mnt-st Loodi Liiklusohutuse tagamine. Linna lähipiirkonnas asuvate puhkealade ja kultuuriobjektide külastamine. Viljandi linn, 49 1 Kergliiklustee 9 Karksi-Nuia 11,9 mõisani Moodustab osa kavandatavast Viljandi linna ümbruse kergliiklusteede võrgustikust. Siit kulgeb Viljandi rahvusvaheline EuroVelo ja RMK poolt kavandatav Mulgi jalgrattamarsruut. Tartu tn-st Ranna pst. Teelõik ümber Ühendab ümber järve matakaraja, loob rannas liikumise ja sportimise võimaluse jalgratta- ja jalgteel, seob 10 0 Rannatee 1,4 järve matkaraja Uueveski (Kösti) oja kergliiklusteede võrgustiku linna rohekoridorides. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku 1 Kergliiklustee Viljandi linn truubist läbi ranna-ala Lossimägede alla. ühendamine. Valuoja oru Vana-Vaksali tn Viljandi järve Ühendab Valuoja oru rohekoridoris olevat kergliiklusteed ümber järv matkarajaga. Linna ja lähiümbruse 0 1 Kergliiklustee Viljandi linn 11 kergliiklustee 7,8 matkarajani kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele, jalakäijate Linna piirist Tartu-Viljandi-Kilingi- 52 Viljandi - Rõngu ohutuma liiklemise tagamisene. Siit kulgeb rahvusvaheline Tour de LatEst ja RMK poolt kavandatav Mulgi 1 Kergliiklustee Viljandi 12 11,5 Nõmme mnt-st Kiviküla tee ristini jalgrattamarsruut. Maanteede rek. projektis on planeeritud kergliiklustee Viljandi linna piirist EKSEKO-ni. Viljandi-Rõngu mnt-st Holstre - Polli Ühendustee rahvaspordikeskusega. Suhteliselt suurte rahvahulkade (sh koolilapsed) liikumine, tee kitsas ja 5 700 004 Holstre – Holstre - Polli 1 Kergliiklustee Viljandi 13 2,2 spordikeskuseni ohtlik. 14 24166 Paistu - Sultsi 3,3 Paistu - Sultsi mnt Lähikeskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Laste koolitee. 1 Kergliiklustee Viljandi Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Imavere – Viljandi - Karksi-Nuia mnt-st 24157 Raudna - Loodi Moodustab osa kavandatavast Viljandi linna ümbruse kergliiklusteede võrgustikust. Siit kulgeb 1 Kergliiklustee Viljandi 16 4,1 Ramsi teeni rahvusvaheline Tour de LatEst ja RMK poolt kavandatav Mulgi jalgrattamarsruut. Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt-st Maakondliku keskuse ja lähikeskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine 24162 Loodi - Helme 1 Kergliiklustee Viljandi 17 3,0 olemasoleva mustkattega teeni elanikele. Siit kulgeb rahvusvaheline Tour de LatEst jalgrattamarsruut. Tartu -Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt Teenuste kättesaadavuse paremaks tagamiseks. Asulasisene teelõik, vajalik jalakäijate ohutumaks 24143 Uusna tee Uusnasse, tagasi Tartu - Viljandi- 1 Kergliiklustee Viljandi 18 1,9 liiklemiseks. Selle tee äärde jäävad bussipeatus, külamaja, kauplus, lasteaed. Kilingi-Nõmme mnt-le Vana-Võidu teest Uusna teeni, Uusna Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Tartu – Viljandi - 92 tee Tänassilma poolsest otsast Liiklusohutuse tagamine. Siit kulgeb rahvusvaheline Tour de LatEst ja piirkondlik EuroVelo 1 Kergliiklustee Viljandi 19 Kilingi-Nõmme 8,4 olemasoleva kergliiklusteeni Kalmetul jalgrattamarsruut. 1 Viljandi - Rõngu mnt-st Imavere - Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. 53 Laidu tee 1 Kergliiklustee Viljandi 20 3,6 Viljandi- Karksi-Nuia mnt-ni Moodustab osa kavandatavast Viljandi linna ümbruse kergliiklusteede võrgustikust. Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Jämejala pst Imavere – Viljandi -Karksi- 50 Viljandi tee Liiklusohutuse tagamine, suure liikluskoormusega tee. Moodustab osa kavandatavast Viljandi linna ümbruse 1 Kergliiklustee Viljandi 21 1,8 Nuia mnt-ni kergliiklusteede võrgustikust. Tartu – Viljandi - Pärnu mnt - Puiatu asula teest Tohvri 92 Tohvri ja Puiatu elanike teenuste kättesaadavuse parandamine. Liiklusohutuse tagamine. 1 Kergliiklustee Viljandi 22 Kilingi-Nõmme 1,0 teeni. Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Oluline Tartu – Viljandi - Olemasolevast kergliiklusteest Päril liiklusohutuse suurendamiseks ja sportimisvõimaluste laiendamiseks, Linna lähipiirkonnas asuvate 92 1 Kergliiklustee Viljandi 23 Kilingi-Nõmme 1,1 Raudna - Loodi mnt-ni puhkealade ja kultuuriobjektide külastamine. Moodustab osa kavandatavast Viljandi linna ümbruse kergliiklusteede võrgustikust. Siit kulgeb rahvusvaheline Tour de LatEst jalgrattamarsruut. Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Suvilapiirkonna ühendamine alevikuga. Oluline liiklusohutuse suurendamiseks ja sportimisvõimaluste Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt-st 24157 Raudna- Loodi laiendamiseks. Linna lähipiirkonnas asuvate puhkealade ja kultuuriobjektide külastamine. Moodustab osa 1 Kergliiklustee Viljandi 24 2,5 olemasoleva kergliiklusteeni Heimtalis , kavandatavast Viljandi linna ümbruse kergliiklusteede võrgustikust. Siit kulgeb RMK poolt kavandatav Mulgi jalgrattamarsruut. Projekteeritud valgustusega. Imavere – Viljandi - Karksi-Nuia mnt-st Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Siit kulgeb 24124 Viljandi - Suure-Jaani 1 Kergliiklustee Viljandi 25 2,2 Annamõisa teeni rahvusvaheline EuroVelo jalgrattamarsruut. Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. 26 24147 Jämejala tee 2,1 Tallinna mnt-st haigla teeni Ühendustee haigla ja hoolekandekeskusega. Moodustab osa kavandatavast Viljandi linna ümbruse 1 Kergliiklustee Viljandi kergliiklusteede võrgustikust. Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Kõige Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt-st otsem tee Ramsilt Viljandisse, populaarne linnarahva vabaaja veetmise piirkond, looduslikult kaunis tee 0 Vana raudteetamm mööda vana raudteetammi Raudna- 1 Kergliiklustee Viljandi 27 4,5 vaatamisväärsusteni. Moodustab osa kavandatavast Viljandi linna ümbruse kergliiklusteede võrgustikust. Loodi mnt-ni Planeeritud valgustusega, tolmuvaba kattega. Siit kulgeb RMK poolt kavandatav Mulgi jalgrattamarsruut. Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Piirneb Viljandi linnaga - detailplaneeringutega planeeritud väikeelamute piirkond. Kolm suvilapiirkonda, kuhu on Linna piirist Viljandi - Põltsamaa mnt- 24207 Peetrimõisa - Peedi inimesed asunud elama aastaringselt. Turvalise ühenduse tagamine Väikemõisa Väikelastekodu. 1 Kergliiklustee Viljandi 28 2,0 ni Liiklusohutuse tagamine. Planeeritud valgustusega. Moodustab osa kavandatavast Viljandi linna ümbruse kergliiklusteede võrgustikust. Siit kulgeb rahvusvaheline Tour de LatEst jalgrattamarsruut. Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, teenuste kättesaadavuse parem tagamine elanikele. Karula ja Tobraselja küla elanikele ning suvilapiirkonna inimestele põhitee liiklemiseks –erinevatesse sihtkohtadesse 24 138 Karula tee Karula tee 1 Kergliiklustee Viljandi 29 1,7 ja atraktiivsesse piirkonda (Uue-Võidu MK ja Karula järv) Moodustab osa kavandatavast Viljandi linna ümbruse kergliiklusteede võrgustikust. Maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga,
Load more

Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • Lisa 2 Seletuskiri Määruse Eelnõule „Põhja-Sakala Valla
    Lisa 2 Seletuskiri määruse eelnõule „Põhja-Sakala valla 2020. aasta 1.lisaeelarve“ Põhja-Sakala valla 2020.a. eelarve võeti vastu Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 määrusega nr 100 „Põhja-Sakala valla 2020. aasta eelarve“. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 1 ja „Põhja-Sakala eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“ § 9 kohaselt võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega (vastu võetud 27.09.2018 nr 51). Vastavalt § 9 lõige 6 lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil ühel lugemisel ning lõikes 9 Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. Eelarve tulude muudatused Valla eelarve põhitegevustulude maht suureneb kokku 316 722 eurot s.o 2,3%. Eelarve tulud vähenevad Tulude vähenemine on tingitud COVID 19 piirangutest (keelatud olid kõik kogunemisega seotud tegevused). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemist on planeeritud 185 520 eurot s.o 3 % tulenevalt COVID 19 viirusest tekkinud eriolukorrast ja töötute arvu kasvust. Kaupade ja teenuste müük väheneb 176 027 eurot s.o 11,4%. Tulud vähenevad 393 766 eurot järgnevalt: -393 766 300000 Tulumaks füüsilise isiku tulult Põhitegevuse -185 520 tulud Omatulude eelarve -185
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Jahindusnõukogu 09.07.2018 Koosoleku Protokoll
    VILJANDI MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU 09.07.2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL Viljandi 09.07.2018 24.07.2018 nr 13-15/18/40 Algus kell 10.00, lõpp kell 12.35 Juhatas: Ena Poltimäe Protokollis: Mihkel Pastik Võtsid osa: Elor Ilmet, Olavi Udam, Peeter Lääne, Priit Vahtramäe, Tõnu Vreimann, Veljo Kask, Viljar Türner Jahindusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, sest kohal on kõik liikmed. PÄEVAKORD: 1. Keskkonnaametile ettepaneku tegemine karu küttimise korraldamiseks 2018/2019 jahiaastal Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018aasta Ulukiseire aruandes esitatud pruunkaru küttimispõhimõtteid. LEPITI KOKKU: Edastada Keskkonnaametile ettepanek, et Viljandi maakonnas kütitakse kolm pruunkaru. Karu võib küttida kõikidest Viljandi maakonna jahipiirkondadest välja arvatud Tääksi ja Holstre ning Eesti lõunapiiriga piirnevates jahipiirkondades. Kuni 30.septembrini võib igast jahipiirkonnast küttida kaks pruunkaru. Alates 1. oktoobrist võivad kogu maakonna realiseerimata küttimismahtu kasutada kõik jahipiirkonnad, kaasaarvatud juba pruunkaru küttinud jahipiirkonnad. Karujahi koordinaator Viljandi maakonnas on Priit Vahtramäe, telefon 5204243, alates teisest tabatud karust tuleb tema juures kõik jahid eelnevalt registreerida. 2. Põdra küttimismahu ja –struktuuri kehtestamine jahipiirkondade kaupa 2018/2019 jahiaastaks Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018 aasta Ulukiseire aruandes esitatud põdra küttimispõhimõtteid LEPITI KOKKU: Kehtestada põtrade arvukuse vähendamise eesmärgil maakondlik
    [Show full text]
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Viiratsi Valla Üldplaneering
    VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING Viiratsi-Pärnu 2007 VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................. 2 EESSÕNA .................................................................................................................... 4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 ..................................................... 5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ................................................................... 6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ........................................................ 7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ...................................................................................... 8 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ....................................... 10 2.1 MAA-ALADE RESERVEERIMINE ................................................................................... 10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE ...................................................................................... 10 2.3 ELAMUALAD ........................................................................................................... 14 2.4 SEGAHOONESTUSEGA ALAD ........................................................................................ 15 2.5 ÜLDKASUTATAVAD ALAD .......................................................................................... 15 2.6 PUHKEALAD
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]