DOCSLIB.ORG

Huvitegevuse Mess Tõi Kokku Noored Ja Huvitavad Tegevused Tänavu 20

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Huvitegevuse Mess Tõi Kokku Noored Ja Huvitavad Tegevused Tänavu 20 Nr 10 Põltsamaa Valla Leht Oktoober 2018 Huvitegevuse mess tõi kokku noored ja huvitavad tegevused Tänavu 20. septembril toi- saanud. Rääkides sedasorti Kellel aga on soov ja tahtmi- munud huvitegevuse mess tõi ürituste vajalikkusest ja toi- ne hoopis loomadega tegeleda, kohale Põltsamaa vallas noor- mumistest, ütleb Loreida, et sellele pakub ratsutamise ja tele erinevaid tegevusi pak- see on igal juhul vajalik. „Lap- treeningu võimalusi Loopre- kuvad ühendused, asutused sed kasvavad ja neil peab ole- Lepiku ratsatalu. ja inimesed. Üritus toimus ma võimalus valida. Võib-olla Põltsamaa ühisgümnaa- teist korda (esimene üritus oli peaks kaaluma võimalust, et siumi võimalustest rääkides 2017. a). Ürituse peakorral- saaks koolides kohapeal kor- üllatas ennekõike just lap- daja oli Põltsamaa noorte- ja raldada selliseid üritusi. Nii sevanemaid, et on võimalik elukestva õppe keskus. Tege- suuremahulise huvitegevu- tegeleda ka aineringidega vus toimus Põltsamaa valla se messi korraldamisel peab ning huvi aine vastu sügavuti ja Viljandi valla Kolga-Jaa- olema kindlasti koolide tugi arendada. PÜG-i huvijuht Sir- ni piirkonna koostööprojekti juures. Kui koolide tuge taga je Ange rääkis, et tegelikult käigus, mille tulemusel jõua- ei ole, siis ei ole sellel kõigel on võimalik suunata iga noor vad noorsootööteenused uute mõtet,“ ütleb Loreida Küppas. sisuka tegevuse juurde. Tema noorteni ning laienevad noor- Samuti märgib ta, et praegu- sõnul on ainus murekoht nen- te võimalused noorsootöös sel kujul on projekti eestve- de toredate juhendajate leid- osaleda. Projekt sai alguse dajatel väga suur vastutus ja mine ja hoidmine, kes noori aprillis 2017 ja kestab 2018. koormus ürituse teoks saa- tegevusse haarata oskavad. aasta lõpuni. mise juures. „Võib-olla peaks Sama kuulsime veel mitmelt Kõik noored ja lapsevane- üritust eest vedama koolid poolt: „Hea huviringi võti on mad olid oodatud tutvuma kordamööda. Lisavahendid särasilmne juhendaja. Ainult Põltsamaa valla erinevate hu- selleks kindlasti leitakse,“ hea juhendaja suudab hoida viharidust ja -te- loodab ta jätku huvitegevuse lapsi huviga arengut pakkuva gevust pakkuvate asutuste messile. tegevuse juures.“ tegemistega. Kohal oli pea 20 Kohapeal osalenud noorte- Korraldajad tänavad su- erinevate tegevuste pakkujat: ga rääkides tuli välja, et kui perpäevajuhti Kairi Jerlovit, huvikoolid, huviringid, koolid, huvi on, siis tegevust jagub kes on tegelikult JJ-Streeti noortekeskus, noorteühingud, igale eelistusele. Paljudele tantsuklubis treener. Niisama kogudused, rahva- ja seltsi- messikülalistele tuli üllatu- suur tänu läheb kõikidele va- majad, MTÜ-d, ettevõtted. seks, et Lustiveres tegutseb batahtlikele ning asutustele Erinevad töötoad olid avatud väga äge elektroonikaring, et ja organisatsioonidele, kes õla asutuste boksides. Selleks, Särasilmsed noored tutvustasid huvitegevuse messil Põltsamaa spordikooli tegemisi. Foto Taimi Rao. Adaveres tegeletakse mude- alla panid, et see üritus õnnes- et noored saaks veel midagi lautode spordiga lausa rah- tuks. mine. Oma osa selles on huvi- olema kõigi suur soov, et noo- seks oluline kaasata koole. ägedat teha, oli kohale kut- vusvahelisel tasandil ning tegevustel, mis noorte inimes- red oleks tegevuses,“ räägib „Seda just seetõttu, et lapsed, sutud ka kolm meistriklassi, et Puurmanis õpivad noored Koostöös toimuvat noorsoo- te arendamisel ja elujaatava ta huvitegevuse messi mõjust kes huvitegevust soovivad, on kus pakuti tegevust noortele taekwondo-võtteid Türgist töö arendamist rahastatakse maailmavaate kujunemise valla noorsootöö kujundami- ju koolides. Tuleb leida võima- alates 12. eluaastast: MTÜ pärit treeneri juhendamisel. haridus- ja teadusministri juures olulist rolli mängib. sel. lused nende kaasamiseks, kes SPARK Makerlab – laterna Messil tutvustasid oma tege- kinnitatud ning Eesti Noor- Merle Vaht ütleb, et sel- Korraldustiimi oli kaa- on tegevuseta. Esmane mär- meisterdamine, Merkuur OÜ vusi noorkotkad ja kodutütred sootöö Keskuse poolt elluvii- lised info kogumise ja vahe- satud ka teisi, noortele juba kamine toimub just koolis.“ Mobiilne Töötuba – LED-lam- ning mitmed seltsid. Samuti dava ESFi kaasrahastatud tamise üritused on noortele tuttavaid inimesi. Annika Põltsamaa vallavalitsusest bi valmistamine, Uula OÜ – tutvustas tegevusi Põltsa- programmis “Tõrjutusriskis väga vajalikud. „Ma arvan, Kallasmaa on projekti koordi- osales projektis ja oli ka ko- näomaalingute ja grimmiõpe- maa noorte- ja elukestva õppe noorte kaasamine ja noorte et noortel on keeruline otsida naatorina olnud iga üritusega hapeal töösse kaasatud aren- tuse töötuba. Lisaks oli kohal keskus – karaokevõimalus ja tööhõivevalmiduse paranda- seda infot. Hea, kui on selline natuke seotud. Tema sõnul guspetsialist Loreida Küppas, ka 2 talu oma koduloomadega. noorteseriaaliõhtud, batuu- mine” kirjeldatud tegevuste üks päev, kus kõik huvitege- tekkis sellise ettevõtmise idee kelle hinnangul on tegu väga Huvitegevuse messi kor- divõimalused jm. Erinevatel kaudu. vust pakkuvad asutused kok- juba enam kui kaks aastat positiivse ja toreda üritusega, raldaja on Põltsamaa noor- treeningutel osalema kut- ku tulevad ja infot jagavad. tagasi. „Juba 2016. a sügisel mis terve hulga inimeste suu- te- ja elukestva õppe keskus, susid Põltsamaa spordikool, Noortel on vajalik teada, mil- tuli see mõte noorsootöö tege- re töö tulemusena on teoks TAIMI RAO eesotsas noorsootöötaja Merle Põltsamaa jalgrattaklubi ning lised on nende võimalused.“ vuskavasse, et informeerida Vaht, kes on Põltsamaa val- Kuningamäe spordiklubi. Merle arvates peaks selline noori, millised võimalused siin la noortele juba omainimene. noortele suunatud sündmus piirkonnas on. Sel ajal olid Põltsamaa noortekeskuses kindlasti toimuma. „Kindlasti vallad veel eraldi ja situat- töötades on üks tema tegevu- peaks siin kogukond ja koolid sioon natuke teistsugune,” se eesmärke noorte terve ja järele tulema, muidu ei ole räägib Annika. Tema arvates aktiivse eluhoiaku kujunda- sellel kõigel mõtet. See peaks on sellise ürituse õnnestumi- Toimusid Põltsamaa valla arengukava tutvustamise koosolekud Põltsamaa valla arenguka- lasteaed-algkoolis, Adavere madele ka päevakajalisi küsi- koostamisel arvestame oma va 2040 eelnõu projekt koos põhikooli saalis, Puurmani musi ning erinevate piirkon- valla inimeste huve ja tegelik- lisadega oli avalikustamisel mõisakoolis, Lustivere kul- dade jaoks olulisi teemasid. ke vajadusi. 7.–21. september 2018 Põltsa- tuurimajas, Põltsamaa kul- Arengukava koostamise Avalikustamise perioodil maa valla veebilehel ja valla tuurikeskuses, Kamari selt- tarvis korraldati enne suve valiti rahvahääletuse tule- raamatukogudes. Arengukava simajas, Pajusi rahvamajas mitu küsitlust. Igale küsitlu- musel välja visiooni sõnas- koostamisel oli üks eesmärk, ning Esku-Kamari koolis. sele järgnes teemaseminar, tus:“ Põltsamaa vald 2040 on et see ei oleks liiga detailides- Samal ajavahemikul tööta- kus valdkonnast huvitatud arenev ja uuendustele ava- se laskuv ning oleks võimali- ti arengukava läbi erinevates said vabalt osaleda ja arengu- tud, soodsa ettevõtluskliima- kult kompaktne. Dokument vallavolikogu komisjonides ja vajaduste puhul kaasa rääki- ga, kõrgelt hinnatud elupaik koostati nii, et probleemidest töörühmades. Avalikel arute- da. Kokku toimus 7 küsitlust Kesk-Eestis, mille ajalooline ja eesmärkidest tulenevalt ludel osales kokku veidi vä- ja 8 seminari. Oma arvamust keskus on oskuslikult kujun- oleks põhimõttelised tegevus- hem, kui 200 inimest. Neist avaldas ühel või teisel moel datud turismi sihtkoht ning suunised seatud. kõige rahvarohkemad olid pea 1000 vastanut. Arenguka- tuntud kui sildade, parkide ja Arengukava avaliku arute- Puurmani, Esku ja Kama- va koostajate sõnul annab se- rooside piirkond.“ lu koosolekud toimusid valla ri kohtumised. Koosolekutel davõrd suur kaasarääkinute PVL erinevates piirkondades: Aidu arutati lisaks arengukava tee- hulk kindluse, et arengukava Ühe suurema osalusega paistis silma Eskus toimunud arengu- kava tutvustamise koosolek, kus oli kohal pea 50 inimest. Foto Annika Kreitsman. 2 Põltsamaa Valla Leht Nr 10 Oktoober 2018 Vallakodanik – märka rikkumisi! Igal ajal tasub olla tähe- Teistel aegadel võib jul- lepanelik. Märkamine, kii- gelt helistada Ivo mobiil- re tegutsemine või õigesse telefonile numbril 523 5097 kohta teatamine võib ära või saata e-kiri ivo.saarela@ hoida nii mõnegi väär- või politsei.ee. Kiiret reageeri- kuriteo. Valvsad inimesed mist nõudvate olukorda- ei lase vohada karistama- de puhul tuleks helistada tusel ning ennekõike oleme häirekeskuse lühinumbri- meie ise need, kes saame le 112 või info saamiseks kõige rohkem kodukoha politsei- ja piirivalveameti turvalisuse heaks ära teha. infotelefonile 612 3000. Suve lõppedes on suu- Geenidoonoriks saab hakata ka reks mureks vast remondi- PVL tud teelõigud, kus nii mõ- nigi autojuht arvab heaks Põltsamaal Ivo Saarela. Foto Taimi Rao oma masina võimekust Eesti Geenivaramu kutsub üles kõiki eestimaalasi nähtavuse tingimustes ka- test, kus toimub kahtlane proovile panna. Samuti on kinkima Eestile juubeliks 100 000 uut geenidoonorit. sutama helkurit, ohutusves- tegevus või tegeletakse kohti, kus ka auklik tee ei OLULISED Igal inimesel on võimalus liituda geenidoonoritega ja ti või valgusallikat. Vajalik ükskõik millise korrarikku- takista kihutamist. Alanud TELEFONINUMBRID anda hindamatu panus enda ja meie rahva tervisesse. on helkur ka linnatänaval, misega, tuleks sellest kohe kooliaasta on toonud täna- Saadud andmed on meditsiini ja teaduse arengu jaoks kuna tänavavalgustus ei ole kiirelt teatada. „Kahtluse
Load more

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Viiratsi Valla Üldplaneering
    VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING Viiratsi-Pärnu 2007 VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................. 2 EESSÕNA .................................................................................................................... 4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 ..................................................... 5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ................................................................... 6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ........................................................ 7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ...................................................................................... 8 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ....................................... 10 2.1 MAA-ALADE RESERVEERIMINE ................................................................................... 10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE ...................................................................................... 10 2.3 ELAMUALAD ........................................................................................................... 14 2.4 SEGAHOONESTUSEGA ALAD ........................................................................................ 15 2.5 ÜLDKASUTATAVAD ALAD .......................................................................................... 15 2.6 PUHKEALAD
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Vanamõisa Küla Kohanimed Eesti Keele Instituudi Kohanimekartoteegis
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL ARHEOLOOGIA OSAKOND Viljandi maakonna Vanamõisa küla kohanimed Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis Marge Konsa TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Vanamõisa küla kohanimistu 3 2. Vanamõisa küla kohanimed kaardil 5 3. Vanamõisa küla kohanimesedelid 7 4. Sedelid üldinfoga Viljandi valla ja Vanamõisa küla kohta 12 Kirjandus 12 2 Sissejuhatus Materjal põhineb Eesti Keele Instituudi (EKI) kohanimekartoteegi (http://heli.eki.ee/kohanimed) jaotusel Vil eki1, mis sisaldab omaaegsest Viljandi vallast 1950. aastal Salme Kaarheiti1 kogutud kohanimesid. Ma otsisin nende hulgast välja Vanamõisa küla kohanimed, digiteerisin EKI poolt veebi pandud skannitud sedelitel olnud teksti, koostasin kohanimistu ning lokaliseerisin nimed kaardil. Vanamõisa külast jäävad Pani ja Madi talu Viljandi ning ülejäänud kohad Suure-Jaani kihelkonda. Töö eesmärk oli saada kohainfot Vanamõisa küla 1970. aastate suure maaparanduse eelse maastiku ja pärimuspaikade kohta. 1. Vanamõisa küla kohanimistu Lokaliseeritud kohanimedele on lisatud sulgudes L-Est97 x, y ristkoordinaadid. Kõikide kohanimede asukohti ei olnud enam võimalik kindlaks teha ning kohanimede täpsusaste võib olla erinev. Kaheldava asukoha puhul lisasin juurde vastava märkuse. 1) Pani talud Pani-Härma talu, prk Härm (6477555.7, 588669.7) Aavikumägi Kooljamägi (6477588.2, 588412.6) Oinaauk Õunapuu mägi Pani-Taki talu, prk Takk (6477569.2, 588827.9) Põlendlohk Panimägi (6477522.6, 588607.8)
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri
    VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus.......................................................................................................................
    [Show full text]
  • Haldusreformi Teostamise Võimalused Puurmani Valla Näitel
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Triin Kaarepere HALDUSREFORMI TEOSTAMISE VÕIMALUSED PUURMANI VALLA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Juta Sikk Tartu 2012 Soovitan suunata kaitsmisele ………………………………….. (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud “ “........................ 2012. a. Majanduse modelleerimise õppetooli juhataja ………………………… prof. Tiiu Paas Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ………………………………….. (töö autori allkiri) SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 4 1. HALDUSREFORMI TEOREETILISED ALUSED.............................................. 7 1.1. Kohalike omavalitsuste olemus, ülesanded ja funktsioonid................................. 7 1.2. Haldusreformi teostamise eesmärgid ja põhimõtted.......................................... 15 1.3. Kohalike omavalitsuste roll haldusreformis ...................................................... 23 2. HALDUSREFORMI TEOSTAMINE PUURMANI VALLAS........................... 30 2.1. Puurmani ja Laeva valdade üldiseloomustus..................................................... 30 2.2. Puurmani valla elanike arvamused ühinemisvariantide kohta............................ 45 2.3. Haldusreformist Eestis Puurmani valla põhjal..................................................
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]
  • Puurmani Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise
    PUURMANI VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE A R U A N N E Juhtekspert: Arvo Järvet Tellija: Puurmani Vallavalitsus Tartu 2009 Puurmani valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÜLEVAADE KSH KORRALDAMISEST 5 2.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käik ˇ 5 2.2 KSH osapooled 8 2.3 Kasutatud materjalid 9 2.4 Puurmani valla üldplaneeringu ka KSH eesmärgid 12 3. LOODUSLIKUD JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD TINGIMUSED 14 3.1. Looduslikud tingimused 15 3.1.1 Aluspõhi ja pinnamood 15 3.1.2 Kohakliima 16 3.1.3 Veestik ning veeolud 18 3.1.4 Maastik ja maakasutus 23 3.1.5 Väärtuslikud maastikud 24 3.1.6 Kaitstavad loodusobjektid 25 3.1.6.1 Kaitsealad 26 3.1.6.2 Natura 2000 võrgustiku alad 30 3.1.6.3 Kaitstavad looduse üksikobjektid 32 3.1.6.4 Püsielupaigad 33 3.1.6.5 Kaitsealuse liigi leiukohad 34 3.1.6.6 Vääriselupaigad 35 3.2 Sotsiaalmajanduslikud tingimused 38 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU 41 4.1. Maakasutus 42 4.1.1 Elamualad 42 4.1.2 Tootmisalad 43 4.2. Põllumajandus 45 4.3 Miljööväärtuslikud alad 49 4.4 Sotsiaalmajanduslikud mõjud 50 4.5 Veevarustus, kanalisatsioon ja reoveepuhastus 52 4.5.1 Veevarustus 52 4.5.2 Reoveepuhastus ja heitvesi 54 4.6 Jäätmekäitlus 56 4.7 Maavarade kaevandamine 56 5. SOOVITUSED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS 61 6. ALTERNATIIVSED VARIANDID 62 6.1 Alternatiivsete variantide valik 62 6.2 Alternatiivsete variantide võrdlus 63 7. SOOVITUSED KESKKONNASEIRE KORRALDAMISEKS 65 8. KOKKUVÕTE 69 LISAD 71 2 Puurmani valla üldplaneeringu KSH aruanne 1.
    [Show full text]