DOCSLIB.ORG

Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935. Aastal 6. MUUSIKA (A.Ütsik) 21. 02 veebruaril toimub Sakala keskuses järjekordne Viljandimaa bändide päev .20 aastat tagasi alustatud üritus on vahe peal kultuurimaja remondi tõttu rändamas käinud Viiratsis kui Nuias. Aga ringiga tagasi jõudnud Viljandisse. Selle aasta bändide päeval tuleb esinejaid kokku üle Eesti. Igal bändidepäeval on olnud ka väike kohustuslik number. Nii on selleks olnud aeglane valss, Valgre looming , sünnipäeva laul jne.. Mis on selle aasta kohustuslikuks numbriks? VASTUS: Jaak Joala laul 7. MULK MUJAL (A.Pai) See Mulgimaal Tarvastu vallas Linsil sündinud ning Tartus ajakirjanikuhariduse saanud naine töötab hetkel Võrumaal. Ta on toimetanud ajalehes „Sakala“ „Mulgi uudiseid“. Olnud ajakirja „Maakodu“ toimetaja. Tema algatusel hakkas Eesti Raadio lisaks võrukeelsetele saadetele edastama ka mulgikeelseid uudiseid. Hetkel tegutseb ta ühe eesti kunstniku ja kirjamehe loodud tegelastele pühendatud tegelaste nime kandva teemapargi juhina. Tal on kaks poega ja avalikkusele tuntud mees. See igati sümpaatne naine saab 18.juulil 40-aastaseks. Kirjuta tema nimi? Vastus1: Airi Hallik-Konnula Tema kaks vahvat poega on Herbert ja Verner ning abikaasaks Margus Konnula, kirjanikunimega Contra. 8. LOODUS (O.Renno) Millest koosneb värskelt sadanud lumi a) mahuliselt; b) kaaluliselt? – a) mahuliselt on selles 90–95% õhku ja b) kaaluliselt on kuni 100 g vett (õhku vaid ~1,2 g). 9. ETTEVÕTLTUS; MAJANDUS PAISTU KIHELKONNAS (A.Ütsik) Pildil on näha Heimtalis asuv nn.Viinaköök. Rahvasuus tuntud nimi ei kajasta aga seda, milleks see mõisa juurde ehitatud hoone algselt kasutust leidnud. XIX sajandi esimesel poolel ehitatud Londoni Towerit meenutav hoone on tegelikult ehitatud ………….. Milleks? Vastus: JUUSTUKODA 10. MULGI RAHVARIIE (A. Laande) Kuidas nimetati meeste ja naiste amede küljelõhikuid? Vastus: See oli „raielus“ 11. VARIA (O.Renno) Mis aastatel töötas Pulleritsu kool ja mis otstarbel kasutati koolimaja enne selle lammutamist? – 1833 kuni 1935; 1950.te alul oli seal kolhoosi kanala; lammutati põhiosas 1955. 12. VANAD ESEMED JA ASJAD (E. Liiber) Tuntud Ameerika lauljatarilt Lady Gagalt ilmus FAME pudelis killuke monsterite maagiat ehk tegemist on maailma esimese musta parfüümveega , mis piserdades muutub nähtamatuks. „See on must nagu kuulsuse hing“ ütleb lause parfüümpudeli pakendil. FAME´i pudel on disainitud legendaarse moefotograafi Nick Knighti poolt. Mis inspireeris Nick Knighti FAME´i pudelile just sellise kujuga korki disainima? Vastus: Tema pikad kunstküüned. (Kui võtate korki lõhnapudelilt, siis tavaliselt teete te seda ikka ju kolme sõrmega ja kuna tal on ju pikad kunstküüned, siis ulatuvadki just need niimoodi pudelile, et sõrmeotsad ulatuksid pudeli korki maha võtma). 13. PAISTU KIHELKOND (A.Pai) Eesti mõisate ja kihelkonnakirikute juures oli SEE toiming tavapärane. Samas on Paistu kihelkonnas mitu paika, kus taluperemehed on palunud luba võimudelt SEDA toimingut enda talu maadel teha. Näiteks Lohuaru talus Paistu vallas Tömbi külas ja Oolepu talus Viisikülas. Lohuaru talu juures tehti esimene sellelaadne toiming 1936 a. ja viimane 2000 a. Oolepu talus, Viisuküla külas tehti viimane toiming aastal 1946 a. Vastus: Nende talude peremehed taotlesid Siseministeeriumist luba perekonna matmispaikade- eramatmispaikade - loomist. Nimetatud viimased toimingud on matused. .Õiged on nii matusepaikade loomine kui ka matmine eramaale või talu piirideesse.. Allikas: „Postimees-107“ 22.aprill 1936.a 14. MULGI KEEL ( A. Laande) Mesmoodu om mulgi keelen sõna „kartma“? Vastus: Sii om „ pelgame“. 15. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Mihkel Veske, sündinud 28.01.1843 Vilimeeste külas, Holstre vallas, surnud 16.05.1890 Kaasanis. Keeleteadlane, luuletaja, ühiskonnategelane. Tema isamaalised luuletused „Kas tunned maad, mis Peipsi rannast” ja „Minge üles mägedelle” on muutunud rahvalikeks lauludeks. 16. SPORT (E.Liiber) Nimetage Valgamaa 2014. a parim meessportlane. Vastus: Kergejõustiklane, odaviskaja Tanel Laanmäe. ( Tõrvalane) Allikas: Valgamaa Spordiliit. 17. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P.Mänd) Esimesed teated Loodi mõisast on pärit 16. saj keskelt. Mõis oli viimase omaniku käes 1920. aastani, 1929 – 1967 tegutses seal Loodi algkool, hiljem kasutas hoonet Viljandi Spordikool. 2010. aastast tegutseb Loodi mõisas MTÜ Loodi Mõisa Arendus. Millise keskuse tahab Loodi Mõisa Arendus Loodi mõisas rajada? Vastus: traditsioonilise ehituse ja puutöönduse õppe- ja külastuskeskus. 18. MUUSIKA (A. Ütsik) Kes on pildil? VASTUS: Ilmar Haukanõmm - Ansamblid Kärjed, Mesilane, Günf jne. Kokku kümmekond erinevat bändi 19.MULK MUJAL (A.Pai) Ta on andnud Mulgimaale oma hinge, südame ja energia. Juba ainuüksi seetõttu väärib ta Au-mulgi tiitlit. Ometi töötab ta nüüd vaid osaliselt Mulgimaal. Seega võib teda tinglikult nimetada „mulgiks mujal“. Lisaks tööalasele tarmukusele iseloomustab teda teatrihuvi. Üks tema rollidest oli näiteks Viljandimaa omavalitsusjuhtide poolt etendatud heategevuslikus ja Paistu rahvamajas esietendunud lavastuses, millega toetati projekti «Aitame liikumispuudega lapsi kõndima» Viimaste lavastuste hulka, milles tal oli roll onPaistu vallas 2014.aastal etendunud „Liisu“ . Lisainfoks: ka see MULK peab käesoleval aastal juubelit ja seda juba aprilli alguses. Kes on see teatripisikuga omavalitsustegelane. Vastus: Ene Saar, 14 aastat Paistu vallavanem, hetkel Viljandi valla vallavanem. Viljandimaa omavalitsusjuhtide etenduse pealkiri oli: „Naisvallavanem“. 20. LOODUS (O. Renno) Paistu kihelkonna piiril asub kolm järve. Nimetage need ja mis naaberkihelkonnaga piirneb? – Õisu järv Halliste khk-ga, Sinialliku järv Viljandi khk-ga ja Veisjärv Helme khk-ga 21.ETTEVÕTLUS; MAJANDUS (A.Ütsik) Missuguse Mulgimaal asuva firma hüüdlauseks on järgmine üleskutse: „Istutades taime, kingid loodusele elu”! Vastus: Päidre Puukool 22.MULGI RAHVARIIE (A. Laande) Nendel spiraalidel on oma nimi. Nimeta ja ütle, kus neid kasutati? Täisvastus 2 punkti. Vastus: Pronksist spiraale e vaselisi kasutati läänemere ümbruse maades juba 1. aastatuhande esimeses pooles. algselt peamiselt ehetes, hiljem ka rõivaste kaunistamisel. Kördi või põlle allääres, sõbade äärtes 23. VARIA (O.Renno) Mis oli praeguse Ramsi asula kohal enne maaparandusjaama asutamist olnud küla nimi? – Koigu. 24. VANAD ESEMED, ASJAD: (E. Liiber) Kuidas nimetatakse seda „VIDINAT“ (kui niimoodi võib öelda), mis teie laudadel hakkab kohe ringlema? (Kuulub Soome-ugri rahvaste esemete hulka). Pärit a. 1865. Vastus: Kaal Allikas: ERM .
Load more

Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • Lastejooksude Tähestikuline Lõpuprotokoll
    XVII Holstre-Paistu jooks 29. august 2017 Paistus Lastejooksude tähestikuline protokoll Distants : 800 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 1 Randon Asu 2009 Tallinn Kadrioru Saksa Gümn. 2 Ken Helimets 2008 Paistu Paistu Kool 3 Asmo Jaanisoo 2010 Paistu AKG Kool 4 August Jaanisoo 2006 Paistu Lahmuse Kool 5 Uku Martin Järve 2009 Uusna Kalmetu Põhikool 6 Emil Kaigas 2010 Viljandi 7 Indrek Kannel 2009 Tartu Karlova Kool 8 Kaur Kannel 2010 Viljandi vald Heimtali Põhikool 9 Märt Kannel 2008 Viljandi vald Heimtali Põhikool 10 Kairit Kannel 2005 Viljandi vald Heimtali Põhikool 11 Jacob Kasemaa 2007 Viljandi Jakobsoni Kool 12 Kristjan Maiste 2006 Viljandi Jakobsoni Kool 13 Melissa Metsvahi 2006 Soome Raiakylän Koulu 14 Steven Mõttus 2009 Paistu Paistu Kool 15 Martin Nõmm 2007 Harjumaa Laagri Kool 16 Uku Orav 2009 Viljandi Jakobsoni Kool 17 Elerin Peltser 2005 Viljandi Viljandi Paalalinna kool 18 Kert Piirak 2008 Viljandi Jakobsoni Kool 19 Joonas Pirksaar 2007 Peedu Elva Gümnaasium 20 Andre Põder 2008 Viljandi Kesklinna Kool 21 Rikko Riiner 2007 Paistu Paistu Kool 22 Kenneth Salme 2007 Sultsi Paistu Kool 23 Kairo Salme 2005 Sultsi Paistu Kool 24 Karolina Soopa 2006 Paistu Paistu Kool 25 Andero Vilper 2008 Paistu Paistu Kool Distants : 400 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 26 Robin Asu 2015 Tallinn 27 Kätlin Bogatenkov 2006 Paistu küla Viljandi Jakobsoni Kool 28 Kaisa Eismann 2008 Saarepeedi Saarepeedi Kool 29 Ron Helimets 2015 Paistu küla Paistu lasteaed 30 Mariin Hubel 2010 Viljandi vald Kesklinna Kool 31 Gemma
    [Show full text]
  • 20. HOLSTRE-PAISTU Maanteejooks Lõppprotokoll Vanuseklassid ILM: Vahelduv Pilvisus, Temp +26, Vastutuul 3-4M/S Koht Nr Nimi Sünnia Elukoht Klubi Aeg
    20. HOLSTRE-PAISTU maanteejooks Lõppprotokoll vanuseklassid ILM: Vahelduv pilvisus, temp +26, vastutuul 3-4m/s Koht Nr Nimi Sünnia Elukoht Klubi Aeg 5 km N8-11 1. 62 Romi Israel 2007 Mulgi vald, Ainja UK Karksi-Sport 0:23:57 2. 19 Mia Lii Kaigas 2008 Viljandi SK Jooksupartner 0:24:11 3. 57 Carmen Kazantseva 2007 Viljandi Viljandi JK Tulevik 0:26:21 4. 228 Kädi-Lii Väli 2008 Viljandi 0:33:17 N12-15 1. 14 Anette Peltser 2003 Viljandi linn Sakala Suusaklubi 0:23:15 2. 79 Andra Aavik 2004 Pahuvere, Viljandi vald Eesti Spordiselts Põhjakotkas MTÜ 0:24:06 3. 28 Sirli Põder 2002 Viljandi VAK Staier 0:25:51 4. 88 Johanna Ruljand 2002 Kannuküla küla Viljandi Põhjakotkas 0:26:50 5. 229 Kaisa-Liisa Väli 2003 Viljandi 0:26:52 6. 209 Macklyn Siimon 2005 Viiratsi 0:30:01 7. 71 Hanna Alice Haavapuu 2005 Viljandi vald 0:30:55 8. 205 Liselle Riiner 2006 Paistu 0:34:24 N16-20 1. 83 Karolina Pugal 2000 Paistu, Viljandimaa Põhjakotkas SK 0:22:18 2. 37 Liisa Marie Printsmann 2002 Viljandi Viljandi Suusaklubi 0:24:06 3. 39 Margit Murumägi 2000 Kerita küla, Põhja-Sakala Viljandi Suusaklubi 0:24:06 4. 53 Rebeca Lotta Aasmäe 2000 Viljandi 0:24:39 5. 23 Marleen Riiner 2002 Paistu 0:25:04 6. 68 Kadi Lõhmus 2001 Viljandi vald ,Suislepa 0:27:16 7. 55 Kelina Lillemets 1998 Viljandi Tervisliku elustiili klubi 0:33:24 N21-34 1. 211 Lily Luik 1985 Tartu Tartu Ülikooli ASK 0:18:25 2.
    [Show full text]
  • Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
    Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • 1 Paistu Valla, Pärsti Valla, Saarepeedi Valla Ja Viiratsi Valla
    Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemisleping Käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping) sõlmivad Paistu Vallavalitsus (registrikood 75009295, aadress Raamatukogu tee 2, Paistu küla Viljandimaa), Pärsti Vallavalitsus (registrikood 75005564, aadress Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa), Saarepeedi vald (registrikood 75023792, aadress Saarepeedi küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa) ja Viiratsi vald (registrikood 75024981, Sakala 1, Viiratsi, Viljandimaa), keda edaspidi nimetatakse Lepingus ühiselt ka Pooled või Ühinevad omavalitsused. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga sätestavad Pooled nelja omavalitsusüksuse – Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla alusel uue omavalitsusüksuse moodustamise aja ja eesmärgid, nime, sümboolika ja staatuse ning tegevuse põhisuunad, Ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, omavalitsusüksuste töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise ning haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate organisatsiooniliste, eelarveliste ja teiste varaliste kohustuste ning õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted, samuti muude vajalikuks peetavate küsimuste lahendamise. 1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust. 2. Ühinemise aeg ja volikogu valimised 2.1. Poolte ühinemise ja uue omavalitsusüksuse
    [Show full text]
  • Paistu Küla. Aeg, Miljöö, Inimene
    EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Karin Kukk PAISTU KÜLA. AEG, MILJÖÖ, INIMENE MAGISTRITÖÖ Juhendaja: prof Lilian Hansar Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 1. Eesmärk ja uurimisülesanne ........................................................................... 3 2. Allikad ja teoreetilised alused ......................................................................... 5 3. Kasutatud uurimismeetodid ............................................................................ 6 4. Töö ülesehitus ................................................................................................. 8 1. Paistu küla kujunemine ......................................................................................... 11 1.1. Esimese maailmasõja eelne periood ............................................................ 12 1.2. Eesti Vabariigi periood ................................................................................ 14 1.3. Nõukogude periood ...................................................................................... 16 1.4. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi periood ................................................... 16 2. Miljööväärtuslike hoonestusalade määramise alused ........................................... 18 2.1. Paistu küla miljöö üldiseloomustus ............................................................. 18 2.2. Miljööalade vajalikkus ja eesmärk
    [Show full text]