DOCSLIB.ORG

Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks. Samuti on nemad juhataja Eeli Lond tuleb tegema alati kohal, kui meie majas on meie majja seiret, et hinnata ole- vaja teha suuremaid tõstmistöid masoleva vastavust elanike vaja- inventari ümberpaigutamiseks. dustele. Ka sealt loodame saada Viljandi vallavanem Alar Karu, Pärsti Pansionaadi juhataja Le Hussar ja pansionaadi perenaine Juta Penter heis- Kord nädalas pühendavad Vil- häid juhtnööre spordi- ja taastus- kasid valla poolt kingitud lipu. Seda oli küll plaanis teha kuu aega varem pansionaadi aia pidulikul avamisel, aga jandi Taipoksi Klubi treenerid inventari osas. pandeemia tõttu tuli üritus ära jätta. Jõulude paiku aga oligi sobiv hetk lipp heisata. Foto: Raivo Lott oma aja meie maja elanikele, Alanud uuel aastal seame et mitmekesistada liikumis ja fookuse oma töös ikka nii ela- treeninguvõimalusi“, ütles Le nike, kui ka töötajate heaolule. Hussar Inimesed on kõige tähtsamad”, Klubi teeb seda kõike vaba- kõneles pansionaadi juhataja Le tahtlikena. Toa sisustamisel on Hussar. pansionaati toetanud spordi- pood Budopunkt ülisõbralike Raivo Lott soodushindadega. Osa spor- Viljandi Vallavalitsuse avalike diinventari, mis on mõeldud suhete spetsialist nii hoolealuste, kui ka töötajate taastustreeninguks, soetatakse Loe ka 2. lk tänavu aasta esimesel poolel. Ka Pärsti Pansionaadi märgi lugu Hetk taipoksi treeningult: treener Lauri Liiv ja Heiki Oolberg. Foto: Raivo Lott Padjasõda Pärsti Pansionaadis. Foto pansionaadilt VILJANDI VALLA TEATAJA 2 Jaanuar 2021 Vallavolikogu istungilt VALLAVOLIKOGU VEERUD Viljandi vallavolikogu lapse sünni puhul toetust ligi vald 500 ja Mulgi vald 400 eurot suurendas sünnitoetust 1000 eurot. (info pärineb Viljandi abivalla- Viljandi vald püüab olla las- vanema Irma Väre ettekandest Viimasel istungil möödunud tesõbralik vald. Viljandi valla vallavolikogu istungil). aasta eelviimasel päeval võttis sünnitoetus on võrreldes teiste Viljandi Vallavolikogu vastu ot- Viljandimaa valdadega suu- Vallavolikogu võttis vastu suse suurendada sünnitoetust rim. üldplaneeringu saja euro võrra ehk perele maks- Viljandi vallas makstakse 30. detsembri 2020.a. istungil takse alates tänavusest aastast keskmiselt sünnitoetust 140-le otsustas Viljandi Vallavolikogu lapse sünni puhul toetust 600 lapsele aastas. valla üldplaneeringu vastu võt- eurot. Võrdluseks: Viljandi linn hak- ta ning kohustas vallavalitsust Riigi ja valla toetusega kokku kab sellest aastast sünnitoetust korraldama selle avaliku välja- saavad vanemad Viljandi vallas maksma 250 eurot, Põhja-Sakala paneku. Üldplaneeringu avalikust väljapanekust tud seadusega üldplaneeringule lasti avalikud arutelud. Nende 2020. aasta jääb helgena meelde Viljandi valla Tomsonite perele, kes saab pandud ülesanded. Avaliku väl- toimumise aja, koha ja viisi osas õige pea neljatoalise korteri omanikuks. Ja seda tasuta. Korter kuulus ke- japaneku alguse ja lõpu aeg ei teavitab vallavalitsus avalikkust vadel meie seast lahkunud Mustla kooliõpetajale, kes soovis Viljandi valla ole artikli kirjutamise ajal veel täiendavalt pärast avaliku väl- abiga kinkida korteri lähikonnas elavale väikeste lastega perele. Viljandi määratud, kuid lehe ilmumise japaneku lõppu, kui tulemused vald sellise pere ka leidis. Pildil on pere oma Mustla korteris (foto ERR). ajal on see juba teada. Info selle teada ja vallavalitsuse seiskohad Raivo Laidma, kohta on kindlasti ilmunud valla kujundatud. Koroona viirusest planeeringu- veebilehel, ajalahes Sakala ja val- tingitud tõsine olukord teeb sel- Tänuga uude aastasse spetsialist la sotsiaalmeedia kanalites. liste avalike arutelude korralda- õppenud aasta nägu Kõigile, kes juba varem on üld- mise küll keeruliseks, kuid kind- oli pandeemia nägu. Ehkki üldplaneering on olnud planeeringu kohta oma arvamust lasti tagatakse kõigile huvilistele LSee ühendas meid, kogu aeg avalikkuse pilgu all ja avaldanud, saadetakse ka kirja- võimalus protsessis osalemiseks. samas pööras pea peale selle edenemine ka valla veebile- lik teade. Üldplaneeringu avalik Tutvu üldplaneeringuga ja kogu elukorralduse. Koge- Kaupo Kase, hel nähtav, siis on vallavolikogu väljapanek on üleskutse taas oma räägi kaasa! Kõik ettepanekud sime, kui kiiresti võib kõik Viljandi otsus üldplaneeringu vastuvõt- arvamusi ja ettepanekuid valla ja arvamused palun esitada kir- muutuda ja kui õrn on meie Vallavolikogu mise kohta väga tähtis etapp pla- ruumilist arengut suunava kõige jalikult aadressil viljandivald@ vabadus maailmas muretult esimees neeringu koostamise protsessis. olulisema strateegilise dokumen- viljandivald.ee või postiaadressil ringi liikuda. Meie rahva See on justkui kinnitus, et di kohta avalikult välja ütlema. Kauba 9, 71024 Viljandi. Täiendav iseseisvus ja vabadus on kui koostatud kujul vastab see valla Pärast üldplaneeringu avaliku info: planeeringuspetsialist Rai- meie tervis, selle eest tuleb hoolt kanda. Hoiame oma arengu strateegilistele eesmär- väljapaneku lõppemist toimuvad vo Laidma, tel. 5885 5537, e-post: tervist ja oma Eesti riiki. kidele ning sellega on lahenda- järgneva 1,5 kuu jooksul kind- [email protected] Ühine mure ühendab. Eelmine aasta oli koos olemise aasta, loodan, et saite pikemalt kodus olles oma perega tuttavamaks ja nii mõnigi kodutöö, mis oli pikka aega tegemata, sai tehtud. Vallavalitsuse istungilt Uue asjana saime teada, mis asi on distantsõpe ja kaugtöö. Vallavara kasutusse käigus paigaldatakse Viljandi teenuskeskuse peasissekäigu Tean peresid, kus kodus tõsteti mööbel ümber, et töö- andmine valda postiautomaat. Piloot- kõrvale ja tasub pinna kasuta- tamist ja õppimist veel mugavamaks muuta. Nüüd ol- projekti esialgne kestvus on 12 mise eest 5 eurot kuus. laksegi selle kõigega juba nii harjunud ja küsitakse, miks Aktsiaseltsi Eesti Post pro- kuud. Vallavalitsus otsustas sõlmida peaksin üldse veel kooli ja tööle minema. Samas ootavad jektijuht Madis Prink pöördus Aktsiaselts Eesti Post paigal- üürilepingu aktsiaseltsiga Eesti ka paljud, et saaks jälle vabalt kooli, tööle ja mujale. Viljandi Vallavalitsuse poole dab postiautomaadi Viljandi Post tähtajaga 12 kuud alates pos- Maailm on mitmekesine. Soovime me ju kõik, et maailm ettepanekuga osaleda postiau- vallale kuuluvale kinnistule tiautomaatide paigaldamisest ja liiguks taas normaalsusesse, iseküsimus on, kas me pan- tomaatide pilootprojektis, mille Viljandi maantee 6, Kolga-Jaani nende kasutusse andmisest. deemia eelse aja just täpselt sellisena tagasi saame ja kas tahamegi. Tänan valla rahvast, ettevõtteid ja valla asutusi, kes vaatamata keerulisele ajale on osanud jätkata oma töid ja tegemisi nii, et piirkond ei ole viirusega tugevalt pihta Pärsti Pansionaadi märgi lugu saanud. Samas ei tasu valvsust kaotada, oleme ikka veel tervisekriisis ja oluline roll selle lahendamisel on meil Pärsti Pansionaadi märgil või kõigil. Oleme tähelepanelikud! logol on tore saamislugu. Vaa- Hoidkem eelmisel aastal tugevnenud sidemeid! dates äsja remonditud maja ja Huvitavat ja teguderohket 2021. aastat meile kõigile! uhket valmivat pansionaadi aeda tuli hakata mõtlema maja sildi peale. Tundus, et sellisel majal, kus elab ja töötab nii TOIMETUSE VEERG palju värvikaid inimesi, igaüks neist oma elulooga, jääb lihtsa kirjaga silt vähekõnekaks ja ei väljenda selle maja sisu. Tuli mõte, et meil võiks olla mingi Inimesed meie kõrval märk, mis seda kõike iseloo- eie aasta esimeses mustaks. lehes on läbiv tee- Rääkisin oma mõttest, minu Mma – see on inimene teada parima märgilooja, Tõn- meie kõrval. Aeg on muutu- no Habichtiga. Tõnno tuli meid mises ja meie koos temaga. külastama. Vaatasime valdused Mäletan hästi pilapilte kui Raivo Lott, üle ja arutlesime
Load more

Recommended publications
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Eesti Kirjanduse Seltsi Väljaanne
    'Vi E EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE II BERNHARD LINDE, PILK TAGASI. — J O H. AAVIK, ROMANI JA GERMANI KULTUR. — V. GRÜNTHAL, KODUMAA MUINASTEADUS.—J. W. JANNSENI KIRJAD TSENSOR H. SUIGUSAARELE. — ÜLES ÜHISELE VANAVARA KORJAMISELE. — KIR­ JANDUSLIK ÜLEVAADE. • — J. K Õ P P, A. HERA­ KLIDES, TEADUSLINE PIIBLI SÕNARAAMAT. — UUED RAAMATUD 1911. — EESTI KIRJANDUSE SELTSI PROTOKOLLID 1912, 1-15. TOIMEKOND: V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER, A. JÜRGENSTEIN, M. KAMPMANN, J. LUIGA, W. REIMAN, J. TÕNISSON SEITSMES RftSTftKÄlK 1912 fr. K. u.ro'U7.rä[«*f I Ei;*. š.tvjV c.uklik I TRÜKITUD .POSTIMEHE- TRÜKIKOJAS — TARTUS, 19-12 Pilk tagasi. Nüüd kus 1911 a. juba selja taga, on võimalik ka ülevaade saada, mis see aasta meile ilukirjanduslikult on andnud. Ja miskisugune tühjuse tunne jääb sinusse, kui sa selle ülevaatega mõttes oled lõpule jõudnud. Vähe­ malt nende ridade kirjutaja ei saa enesele ette kujutada, et see tõesti 1911 a. õli, mis selja taga: kui heameelega ei mõtleks ja ei kirjutaks, läinud aastat meele tule­ tades — 1901. Kui palju tröösti peitub selles, kui palju uute võitude võimalusi! Läinud aasta oli mingisugune epigonide ajajärk. Võib olla, see oli puhkuseaeg, jõude silmapilk, kus uuteks töödeks jõudu kogutakse, kus ennast sirutatakse, et seda mõjukamalt üles astuda. Ja see oleks ainuke troost, mis meie enestele praegu, uue algava aasta lävel eneste ja teiste rahustamiseks anda suudame. Asjata näitas ka Eesti Kirjanduse Seltsi ergutamine 1910 aastal tehtud tööde eest läinud aasta algul olevat. Nagw selle ergutamise pilkamine kajas meie kirjandus- likku tühjusesse kohe peale auuhindade väljakuulutamist ergutuse osaliseks saanud Jaan Liiitropi uuem töö «Villem Elgas", mis, nägu ühes arvustuses tabavalt oli öeldud, isegi hra A.
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
    Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • 43A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    43A buss sõiduplaan & liini kaart 43A Kärstna Vaata Veebilehe Režiimis 43A buss liinil (Kärstna) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kärstna: 7:25 - 13:50 (2) Pahuvere: 16:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 43A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 43A buss saabub. Suund: Kärstna 43A buss sõiduplaan 24 peatust Kärstna marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:25 - 13:50 teisipäev 7:25 - 13:50 Pahuvere kolmapäev 7:25 - 13:50 Tamme neljapäev 7:25 - 13:50 Kullessa reede 7:25 - 13:50 Kuivati laupäev Ei sõida Anikatsi pühapäev Ei sõida Jürimatsi Kabelimäe 43A buss info Kärstna Suund: Kärstna Peatust: 24 Reisi kestus: 22 min Raassilla Tee Liini kokkuvõte: Pahuvere, Tamme, Kullessa, Kuivati, Mustla — Kärstna, Estonia Anikatsi, Jürimatsi, Kabelimäe, Kärstna, Raassilla Tee, Vaga, Magatsi, Kiltsi Tee, Mäe Tänav, Tarvastu Vaga Gümnaasium, Mustla, Ämmuste Kool, Roti, Matu, Mõru, Mustlase, Miku-Peetri, Nahkle, Raassilla Tee, Magatsi Kärstna Kiltsi Tee Mäe Tänav Mäe, Estonia Tarvastu Gümnaasium 1 Kevade, Mustla Mustla 5 Turuplats, Mustla Ämmuste Kool Roti Matu Mõru Mustlase Miku-Peetri Nahkle Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia Kärstna Suund: Pahuvere 43A buss sõiduplaan 25 peatust Pahuvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:30 teisipäev 16:30 Kärstna kolmapäev 16:30 Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia neljapäev 16:30 Nahkle reede 16:30 laupäev Ei sõida Miku-Peetri pühapäev Ei sõida Mustlase Mõru Matu 43A buss info Suund: Pahuvere Roti Peatust: 25 Reisi kestus: 62 min Liini
    [Show full text]
  • 23 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    23 buss sõiduplaan & liini kaart 23 Viljandi - Kolga-Jaani - Põltsamaa Vaata Veebilehe Režiimis 23 buss liinil (Viljandi - Kolga-Jaani - Põltsamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põltsamaa: 6:55 - 14:10 (2) Viljandi Bussijaam: 8:45 - 15:40 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 23 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 23 buss saabub. Suund: Põltsamaa 23 buss sõiduplaan 36 peatust Põltsamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:55 - 14:10 teisipäev 6:55 - 14:10 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:55 - 14:10 Kesklinna Kool neljapäev 6:55 - 14:10 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi reede 6:55 - 14:10 Uueveski Tee laupäev 6:55 - 14:10 Uueveski tee, Viljandi pühapäev 6:55 - 14:10 Triisa 1 Ööbiku Tee, Estonia Eketare Tee 23 buss info Väikemõisa Suund: Põltsamaa Peatust: 36 Taari Reisi kestus: 55 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Kesklinna Kool, Varesemäed Uueveski Tee, Triisa, Eketare Tee, Väikemõisa, Taari, Varesemäed, Saarepeedi Tee, Palu, Kõre, Aimla Tee, Saarepeedi Tee Raba, Parika, Ristivälja, Oorgu, Tangu, Tässi, Ennu, Vaiatu, Järtsaare, Türsa, Kooli, Vissuvere, Kolga- Palu Jaani, Süsivere, Ahjupera, Liivasaare, Adra, Külmoja, Kase, Metsavahi, Võisiku, Kuningamäe, Lossi, Kõre Põltsamaa Aimla Tee Raba Parika Ristivälja Oorgu Tangu Tässi Ennu Vaiatu Järtsaare Türsa Kooli Vissuvere Kolga-Jaani 6 Viljandi Maantee, Estonia Süsivere Ahjupera Liivasaare Adra Külmoja Kase Metsavahi Võisiku Kuningamäe Lossi Lossi, Põltsamaa Põltsamaa 14 Tartu Maantee, Põltsamaa Suund: Viljandi Bussijaam 23 buss sõiduplaan 38 peatust Viljandi Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:45 - 15:40 teisipäev 8:45 - 15:40 Põltsamaa 14 Tartu Maantee, Põltsamaa kolmapäev 8:45 - 15:40 Viljandi Mnt.
    [Show full text]
  • Teadusinnovatsiooni Tee Praktikasse. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi
    Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI TEADUSINNOVATSIOONI TEE PRAKTIKASSE Tartu Ülikooli ajaloo muuseum 2013 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid (Ken Kalling, Sirje Sisask) Resümeede tõlked saksa keelde: Elina Adamson, Liina Uudelt (toetas Tartu Saksa Kultuuri Instituut) Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2013 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0772-1 (trükis) ISBN 978-9985-4-0773-8 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Kaanepilt: Fragment J. W. Krause Liivimaa Üldkasuliku ja Öko- noomilise Sotsieteedi diplomi kavandist (TÜR) Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Epi Tohvri Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad . 11 The First Articles of Association of Livonian Public Welfare and Economic Society and its Ideological Sources . 29 Das erste Statut von Livländischen Gemeinnützigen Ökonomischen Sozietät und dessen ideelle Quellen . 30 Tiit Rosenberg Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest . 31 Development of a Network of Baltic German Agricultural Societies . 60 Entstehung des Netzwerkes der deutschbaltischen Landwirtschaftsvereine . 63 Märt Uustalu Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792–1918 . 67 On the Members of the Livonian Public Welfare and Economic Society in 1792–1918 . 79 Mitgliedern der Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät in den Jahren 1792–1918 . 80 Malle Salupere Jannseni Eesti Põllumees (1868–1880) . 93 Jannsen’s “Eesti Põllumees” (1868-1880) . 108 Jannsen‘s „Estnischer Landwirt”(1868-1880) .
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Kohalike Teede Ja Avalikult Kasutatavate Erateede Nimekirja Kinnitamine
    Väljaandja: Tarvastu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 12, 173 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja kinnitamine Vastu võetud 15.12.2005 nr 8 Võttes aluseks teeseaduse § 16 lõige 4 ja teeseaduse § 4 lõige 4 ning kinnistu omanikega sõlmitud lepingud erateede avalikuks kasutamiseks andmiseks, Tarvastu Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Tunnistada kehtetuks Tarvastu Vallavolikogu 25.novembri 2004 määrus nr 24 «Tarvastu valla avalikuks kasutamiseks vajalike kohalike teede ja tänavate nimekirja kinnitamine». 2. Kinnitada Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri vastavalt lisale 1 (3 lehel ) ja lisale 2 (12 lehel). 3. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. Volikogu esimees Mairot PAKS Lisa 1 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri Tee number Nimetus Algus, km Lõpp, km Pikkus 7970002 Harju 0,000 0,686 0,686 7970004 Lembitu 0,000 0,990 0,990 7970005 Vabriku 0,000 0,417 0,417 7970006 Tööstuse 0,000 0,514 0,514 7970007 Kevade 0,000 0,631 0,631 7970008 Pikk 0,000 0,771 0,771 7970009 Lille 0,000 0,846 0,846 7970010 Põllu 0,000 0,625 0,625 7970011 Karja 0,000 0,502 0,502 7970012 Õnne 0,000 0,399 0,399 7970013 Jaama 0,000 0,320 0,320 7970014 Jaani 0,000 0,318 0,318 7970015 Välja 0,000 0,600 0,600 7970016 Tiigi 0,000 0,288 0,288 7970017 Tähe 0,000 0,203 0,203 7970018 Liiva 0,000 0,550 0,550 7970020 Kraavi 0,000 0,194 0,194 7970021 Põik 0,000 0,180 0,180 7970022 Maja 0,000 0,368 0,368 7970023 Veski 0,000 0,120 0,120 7970024 Uus 0,000 0,157 0,157 7970025 Vaksali 0,000 0,223 0,223 7970026 Mäe 0,000 0,198 0,198 7970027 Turuplats 0,000 0,171 0,171 Tarvastu valla kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja ki..
    [Show full text]
  • Mulkide Nime Saamisloost Ehk Kas Mulgid on Tõesti Rumalad?
    MULKIDE NIMETUSE SAAMISLOOST EHK KAS MULGID ON TÕESTI RUMALAD? TAAVI PAE, KERSTI LUST äimasolev haldusreform on taas tõstatanud sõna mulk päritolu teema. Piiridega seonduva kõrval kütab kirgi küsimus, kas Lõuna-Viljandi- K maale loodavale vallale sobib nimeks Mulgi, mis meie naaberrahva keeles viitab tähendusele ’loll’. Meie viimastes ilmunud keelekogudes – „Eesti etümoloogia sõnaraamatus” (2012) ja „Eesti kohanimeraamatus” (2016) – on tõepoolest kinnistunud arusaam, et sõna mulk ja piirkonnanimi Mulgimaa tuleb lätikeelsest sõnast muļķis, muļķe ’narr, rumal, lollpea’.1 Tähendust avades kohtame aga ka teistsuguseid seletusi ning käesoleva artikliga jõuame hoopis arusaamale, et praegu käibetõeks muutunud seisukoht on enam kui kaheldav. Järgnevas tuleb lähema vaatluse alla rahvanimetuse mulk kujunemine ja selle tähendustaust, rõhuasetusega sõna päritolul. Kõrvale jääb Mulgimaa konstrueerimise teema ehk see, kuidas ja mis piirides on kujunenud tänaseks see Mulgimaa, mida me tunneme ja hindame (vt Pärdi 2000; Pärdi jt 2014). Nimetus mulk ja selle seletused Esmalt anname kronoloogilise ülevaate varasematest seletuskatsetest. Siin- kohal näib, et sageli on nime seletajatele olnud eelnevad allikad kas tervenisti või osaliselt teadmata. Mulgi teema ilmub tõenäoliselt esmakordselt Eesti kultuurilukku Märt Miti (1833–1912) mälestustes.2 Kuna see mälestuskild on vähetuntud ja meie hilisemas analüüsis oluline, siis olgu see siinkohal ära toodud:3 Jumalale tenu meie rahva mann siin Rõngun ei ole see Veliste usu tõbi küll veel nii suures saanu minna, ent üle Pikassilla säält tuleb sääratsid hukka lännu inemisi siia, ning üts särane Mulk Jaak Pullerits4 on mineval püha- päeval jälle siin meie Käoste palvemaean tunni pidanu ja seda hukka saat- vad mulke seemet külvanu. (See nimi Mulk pruugitakse kui kõige teotavam nimi Tartumaa rahvast, kellega, kui üht Viljandima inimest nähakse, temal siis sõimamiseks vasta silmi üteldakse.
    [Show full text]
  • Baltisaksa Põllumeesteseltside Võrgustiku Kujunemisest
    Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest TIIT ROSENBERG Seltsiliikumise ajaloost Eestis on üsna palju ja mitmes konteks- tis kirjutatud, kuid põhjalikumaid ja uuemaid uurimusi üksikute seltsiliikide ja tähtsamate seltside ajaloost on vähe. Üks vanemaid seltsiliike, mis siinmail jalad alla sai, olid põllumeesteseltsid. Nagu mitme muu eluala huvilisi koondanud seltside puhul, asutasid bal- tisakslased need esmalt mõisnike ehk nn suurpõllumeeste seltside kujul. Talupoeglikud ehk nn väikepõllumeeste seltsid tekkisid neist märksa hiljem, kuid saavutasid peagi laiema kandepinna. Põllu- majanduslike seltside, nagu mitme teisegi seltsiliigi ajaloo senises käsitluses on vähe tähelepanu pööratud baltisaksa seltside innovaa- tilisele rollile põllumajanduse edendamisel, samuti nende ja eesti seltside omavahelisele suhtele ja vastastikusele mõjule. Balti kuber- mangude saksa põllumajandusseltside ligi poolteise sajandi pikku- ne ajalugu on seni napilt uuritud. Ainus monograafiline teos on üle- vaade Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi ajaloost.1 Baltikumi suurpõllumeeste seltsiliikumise juhtorgan, 1792. aastal asutatud Liivimaa sotsieteet, pälvis tähelepanu ka tema 200. aas- 1 Hans Dietrich von Engelhardt, Hubertus Neuschäffer, Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792–1939), Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, Band 5 (Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1983). Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI (2013) 31 TIIT ROSENBERG tapäeva tähistamise puhul,2 veel on selle tegevuse üksikuid külgi käsitletud mitmes
    [Show full text]