DOCSLIB.ORG

Teadusinnovatsiooni Tee Praktikasse. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Teadusinnovatsiooni Tee Praktikasse. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI TEADUSINNOVATSIOONI TEE PRAKTIKASSE Tartu Ülikooli ajaloo muuseum 2013 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid (Ken Kalling, Sirje Sisask) Resümeede tõlked saksa keelde: Elina Adamson, Liina Uudelt (toetas Tartu Saksa Kultuuri Instituut) Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2013 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0772-1 (trükis) ISBN 978-9985-4-0773-8 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Kaanepilt: Fragment J. W. Krause Liivimaa Üldkasuliku ja Öko- noomilise Sotsieteedi diplomi kavandist (TÜR) Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Epi Tohvri Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad . 11 The First Articles of Association of Livonian Public Welfare and Economic Society and its Ideological Sources . 29 Das erste Statut von Livländischen Gemeinnützigen Ökonomischen Sozietät und dessen ideelle Quellen . 30 Tiit Rosenberg Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest . 31 Development of a Network of Baltic German Agricultural Societies . 60 Entstehung des Netzwerkes der deutschbaltischen Landwirtschaftsvereine . 63 Märt Uustalu Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792–1918 . 67 On the Members of the Livonian Public Welfare and Economic Society in 1792–1918 . 79 Mitgliedern der Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät in den Jahren 1792–1918 . 80 Malle Salupere Jannseni Eesti Põllumees (1868–1880) . 93 Jannsen’s “Eesti Põllumees” (1868-1880) . 108 Jannsen‘s „Estnischer Landwirt”(1868-1880) . 109 3 Tiiu Oja, Lea Teedema Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet arhivaari pilguga . 111 Livonian Public Welfare and Economic Society through the Eyes of an Archivist . 128 Erki Tammiksaar Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet ning teadmiste areng Eesti ala kõrgussuhete kohta 19. sajandil . 130 The Livonian Public Welfare and Economic Society and Studies in the Estonian Relief in the 19th Century . 145 Hillar Kala Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet kui innovaatiline ühistegevus organisatsioon . 146 The Livonian Society as an Innovative Cooperative Organisation . 161 Ken Kalling Kole-härra ja Tartu teadlased. Joogivee mikrobioloogilistest uuringutest Tartus 19. sajandi lõpul . 163 Research on the Drinking Water in Tartu in the Late 19th Century . 180 Lea Leppik Jaama pudrett ehk Miks Tartu sai veevärgi nii hilja . 181 The Tartu Poudrette factory or Why the Water Supply System in Tartu was constructed so late . 203 Ell Vahtramäe Põllumajandus rahva tarkuse ja teaduse vahel: folkloristi vaade 204 On Agricultural Sciences through the Eyes of a Folklorist . 220 4 Muuseumikogud Emilie Savage-Smith An Arabic celestial globe in Tartu . 221 Araabia taevagloobus Tartus . 230 Tullio Ilomets Ajalooline proovikaal Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis . 231 An Assaying Balance from the First Half of the 19th Century at the University of Tartu History Museum . 259 Sirje Sisask Professor Dragendorffi teadustegevuse jäljed Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kogudes . 261 Evidence of Dragendorff’s scientific work in The University of Tartu History Museum Collections . 269 Terje Lõbu Kaasavad näitused ülikooli ajaloost . 270 Mälestused Marika Mikelsaar Kuidas Tartu mikrobioloogid uurisid kosmonautide laktobatsille. 277 Kroonika Mariann Raisma Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi 2012. aasta aruanne . 289 5 Saateks Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste 41. number on pühendatud tea- dusinnovatsiooni teekonnale praktikasse. Kogumiku kaante vahe- le jõudis terve hulk artikleid, mille aluseks olid ettekanded Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi aastakonverentsil „Teadusinnovatsiooni jõudmine praktikasse läbi aegade”, mis toimus 6. detsembril 2012. Konverents oli pühendatud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi 220. aastapäevale, kuna just see organisatsioon oli Vene impeeriumi Balti provintsides kõige tõhusam teadusinnovatsiooni praktikasse rakendaja 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Konverent- si korraldasid Tartu Ülikooli ajaloo muuseum koostöös Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse, Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Saksa Kultuuri Instituudiga. Viimati nimetatu toel ja saksa filoloo- gia üliõpilaste tubli töö tulemusena said neli esimest artiklit kogumi- kus lisaks ingliskeelsele kokkuvõttele ka saksakeelse. Teadusest kui arvestatavast tootvast jõust võime rääkida alates 17. sajandist. Ülikoolide peamist ülesannet nähti siis veel õpetami- ses. Uurimistöö tegemiseks loodi teadusseltse ja akadeemiaid, mõ- ned teadlased said võimaluse töötada õukondade juures, mida täna- päeva kontekstis võiks ju omamoodi riiklikuks tellimuseks pidada. 18. sajandil tekkisid koos aktiviseeruva kodanikuühiskonnaga mitmesugused vabad, majanduslikud ja üldkasulikud seltsid. Esi- mene selletaoline Vene riigis oli 1765. aastal rajatud Peterburi vaba majanduslik ühing, mille eesmärki nähti ennekõike põllumajandu- se edendamises, sest just põllumajandus oli sel ajal põhiline majan- dusharu ja tollaste majandusteooriate järgi ainus, mis tõepoolest uut väärtust loob. Kuid valgustusajastu mõtteviisi kohaselt pidi majanduse edendamine aitama kaasa iga riigialama õnnele. Venemaa Läänemere kubermangude vanim teadusorganisatsioon – Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet – loodi eraalgatu- se korras 1792. aastal Riias. Selle põhikirjaline eesmärk oli aren- dada eesrindlikku majandusmõtet ja aidata sellel praktikasse jõu- da. Nii sihtides kui ka ülesehituses oli palju sarnast Peterburi vaba majandusliku ühinguga. Sotsieteedist sai peagi katusorganisatsioon, mille juhtimisel hakkas kujunema põllumajandusseltside võrgustik 6 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI (2013) SAATEKS – esialgu ühinesid baltisaksa suurpõllumehed, hiljem ka eesti ja läti väikepõllumehed, kusjuures neid viimaseid enam sotsieteedi filiaa- lidesse koondada ei õnnestunud, kuigi pingutusi selleks tehti. Ees- ti ja Läti põllumeesteseltsid soovisid küll olla organisatsiooniliselt iseseisvad, kuid see ei välistanud ideede ja töövormide ülevõtmist või eeskujude järgimist. Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest 18. sajandi lõpust kuni 1917. aastani annab esimest korda ülevaate Tiit Rosenberg. Selles selgub ka, et 19. sajandi teisel poolel hoidsid eesti (ja läti) põllumeesteseltsid küll üldjuhul omaette, kuid tegid siiski sageli koostööd baltisaksa seltsidega. Töövorm, mille algidee oli kirjas juba sotsieteedi esimeses põhikirjas – ees- rindlike lahenduste näidiste kogu ja sotsieteedi muuseumi loomine – sai teoks hoopis regulaarsete (põllu)majandusnäituste vormis. Just näitused tõid kokku erinevaid organisatsioone ja uuendusmeelseid majandusmehi, näitustel võis iga huviline tutvuda uusima tehnika, parima loomatõu või seemnesordiga, neist kujunes foorum, kus koh- tusid teadus, tootja ja tarbija. Sotsieteedi esimene alaline sekretär oli hiljem Tartu ülikooli rektoriks saanud Georg Friedrich Parrot, kes koostas ka sotsietee- di esimese põhikirja (1796). Selle ideelistest allikatest, füsiokraatide ja kameralistide majandusteooriatest räägib kogumikus Epi Tohvri. Kummalisel kombel on seni üsna vähe tähelepanu pööratud sotsie- teedi liikmeskonnale, kelle õlul lasus kogu tegevuse organiseerimine ja nii suurtele kui väikestele ettevõtmistele finantskatte leidmine. Vastavalt sotsieteedi asutaja soovile oli seltsil 13 alalist liiget, kes pidid kuuluma Liivimaa rüütelkonda ja koosseisu täiendati kooptee- rimise teel. Lisaks võis valida piiramatu arvu auliikmeid. Doktorant Märt Uustalu ülevaatest saame aimu sotsieteedi alaliste liikmete geograafilisest ja hariduslikust taustast, esimest korda avaldatakse trükis ka kõigi alaliste liikmete nimekiri. 1802. aastal taasavatud Tartu ülikool ühendas algusest peale tea- duse ja õpetamise, kuid ei olnud olemas mehhanismi, mis aidanuks teadlaste headel mõtetel praktikasse jõuda. Valgustuslikust paren- damise mõttest innustatult rajati tehnoloogia, põllumajanduse ja ar- hitektuuri õppetool, mille esimene täitja oli ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Teaduse ja praktika sidemete tugevdamiseks toodi sotsieteet 1813. aastal Tartusse, kus ta tegutses kuni 1939. aastani. 7 SAATEKS Sotsieteet muutus Liivimaal keskseks organisatsiooniks, mis toetas rahaliselt teadusliku innovatsiooni jõudmist praktikasse ja arendas omapoolsete tellimustega ka teadust. Sotsieteet toetas maaparan- dust, raudteede ehitamist ja ilmajaamade võrgu rajamist, loodusli- ke tingimuste uurimist, tõuaretust ja põllumajanduslikku tootmist, kuid tegeles ka tervise-, hariduse-, panga-, krediidi- ja kindlustusas- jadega, turu- ja liiklusküsimustega, põllumajandusliku maksupolii- tikaga ja ühistegevuse toetamisega. Seltsi mitmekülgsusest annab ettekujutuse ülevaade tema arhiivist, mis paljuski ikka alles ootab uurijaid (vt Tiiu Oja ja Lea Teedema artikkel). Sotsieteet andis välja ajakirja Baltische Wochenschrift, mille lisa- na ilmus kord kuus sotsieteedi rahaliselt toel eestikeelne Eesti Põllu- mees. Kuidas uusimaid põllumajandusvõtteid püüti viia talupojani ja millised raskused tekkisid sellega seoses ajalehe väljaandjal Johann Voldemar Jannsenil, sellest annab ülevaate Malle Salupere. Ühtlasi juhib autor tähelepanu Jannseni läheneva juubeli puhul tema panu- se parema väärtustamise vajadusele eesti
Load more

Recommended publications
  • Validation of Medium-Scale Historical Maps of Southern Latvia for Evaluation of Impact of Continuous Forest Cover on the Present
    BALTIC FORESTRY VALIDATION OF MEDIUM-SCALE HISTORICAL MAPS OF SOUTHERN latvia /.../ A. FESCENKO ET AL. Validation of Medium-Scale Historical Maps of Southern Latvia for Evaluation of Impact of Continuous Forest Cover on the Present-Day Mean Stand Area and Tree Species Richness ANDA FESCENKO1,2,3 *, MARTINS LUKINS1,2 AND ILJA FESCENKO1 1University of Latvia, 19 Rainis Boulevard, Riga LV-1586, Latvia 2Latvian State Forest Research Institute “Silava”, 111 Rigas str., Salaspils LV-2169, Latvia 3Swiss Federal Research Institute WSL, Zurcherstrasse 111, CH-8903 Birmensdorf, Switzerland *Corresponding author, e-mail: [email protected] Fescenko, A. *, Lukins, M. and Fescenko, I. 2016. Validation of Medium-Scale Historical Maps of Southern Latvia for Evaluation of Impact of Continuous Forest Cover on the Present-Day Mean Stand Area and Tree Species Richness. Baltic Forestry 22(1): 51-62. Abstract Medium-scale historical maps are often the only cartographic source of former forest area distribution on a regional level. In conjunction with a database of the current distribution of species or functional traits, maps may be valuable tool for studying the impact of previous land use on ecosystems. In this study a heterogeneous set of historical maps was used to reconstruct the multi-temporal pattern of the forest area in a moderately forested region (5,180 km2) of southern Latvia during the last 220 years. Changes in the total forest cover were assessed in four time slices and compared with available historical statistical data. To validate the obtained multi- temporal data for ecological studies, the impact of continuous forest cover on the present-day mean stand area and tree species richness derived from the forest inventory database of 94,886 stands was quantified by bivariate and regression analyses.
    [Show full text]
  • 43A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    43A buss sõiduplaan & liini kaart 43A Kärstna Vaata Veebilehe Režiimis 43A buss liinil (Kärstna) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kärstna: 7:25 - 13:50 (2) Pahuvere: 16:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 43A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 43A buss saabub. Suund: Kärstna 43A buss sõiduplaan 24 peatust Kärstna marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:25 - 13:50 teisipäev 7:25 - 13:50 Pahuvere kolmapäev 7:25 - 13:50 Tamme neljapäev 7:25 - 13:50 Kullessa reede 7:25 - 13:50 Kuivati laupäev Ei sõida Anikatsi pühapäev Ei sõida Jürimatsi Kabelimäe 43A buss info Kärstna Suund: Kärstna Peatust: 24 Reisi kestus: 22 min Raassilla Tee Liini kokkuvõte: Pahuvere, Tamme, Kullessa, Kuivati, Mustla — Kärstna, Estonia Anikatsi, Jürimatsi, Kabelimäe, Kärstna, Raassilla Tee, Vaga, Magatsi, Kiltsi Tee, Mäe Tänav, Tarvastu Vaga Gümnaasium, Mustla, Ämmuste Kool, Roti, Matu, Mõru, Mustlase, Miku-Peetri, Nahkle, Raassilla Tee, Magatsi Kärstna Kiltsi Tee Mäe Tänav Mäe, Estonia Tarvastu Gümnaasium 1 Kevade, Mustla Mustla 5 Turuplats, Mustla Ämmuste Kool Roti Matu Mõru Mustlase Miku-Peetri Nahkle Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia Kärstna Suund: Pahuvere 43A buss sõiduplaan 25 peatust Pahuvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:30 teisipäev 16:30 Kärstna kolmapäev 16:30 Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia neljapäev 16:30 Nahkle reede 16:30 laupäev Ei sõida Miku-Peetri pühapäev Ei sõida Mustlase Mõru Matu 43A buss info Suund: Pahuvere Roti Peatust: 25 Reisi kestus: 62 min Liini
    [Show full text]
  • Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
    Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Mulkide Nime Saamisloost Ehk Kas Mulgid on Tõesti Rumalad?
    MULKIDE NIMETUSE SAAMISLOOST EHK KAS MULGID ON TÕESTI RUMALAD? TAAVI PAE, KERSTI LUST äimasolev haldusreform on taas tõstatanud sõna mulk päritolu teema. Piiridega seonduva kõrval kütab kirgi küsimus, kas Lõuna-Viljandi- K maale loodavale vallale sobib nimeks Mulgi, mis meie naaberrahva keeles viitab tähendusele ’loll’. Meie viimastes ilmunud keelekogudes – „Eesti etümoloogia sõnaraamatus” (2012) ja „Eesti kohanimeraamatus” (2016) – on tõepoolest kinnistunud arusaam, et sõna mulk ja piirkonnanimi Mulgimaa tuleb lätikeelsest sõnast muļķis, muļķe ’narr, rumal, lollpea’.1 Tähendust avades kohtame aga ka teistsuguseid seletusi ning käesoleva artikliga jõuame hoopis arusaamale, et praegu käibetõeks muutunud seisukoht on enam kui kaheldav. Järgnevas tuleb lähema vaatluse alla rahvanimetuse mulk kujunemine ja selle tähendustaust, rõhuasetusega sõna päritolul. Kõrvale jääb Mulgimaa konstrueerimise teema ehk see, kuidas ja mis piirides on kujunenud tänaseks see Mulgimaa, mida me tunneme ja hindame (vt Pärdi 2000; Pärdi jt 2014). Nimetus mulk ja selle seletused Esmalt anname kronoloogilise ülevaate varasematest seletuskatsetest. Siin- kohal näib, et sageli on nime seletajatele olnud eelnevad allikad kas tervenisti või osaliselt teadmata. Mulgi teema ilmub tõenäoliselt esmakordselt Eesti kultuurilukku Märt Miti (1833–1912) mälestustes.2 Kuna see mälestuskild on vähetuntud ja meie hilisemas analüüsis oluline, siis olgu see siinkohal ära toodud:3 Jumalale tenu meie rahva mann siin Rõngun ei ole see Veliste usu tõbi küll veel nii suures saanu minna, ent üle Pikassilla säält tuleb sääratsid hukka lännu inemisi siia, ning üts särane Mulk Jaak Pullerits4 on mineval püha- päeval jälle siin meie Käoste palvemaean tunni pidanu ja seda hukka saat- vad mulke seemet külvanu. (See nimi Mulk pruugitakse kui kõige teotavam nimi Tartumaa rahvast, kellega, kui üht Viljandima inimest nähakse, temal siis sõimamiseks vasta silmi üteldakse.
    [Show full text]
  • Baltisaksa Põllumeesteseltside Võrgustiku Kujunemisest
    Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest TIIT ROSENBERG Seltsiliikumise ajaloost Eestis on üsna palju ja mitmes konteks- tis kirjutatud, kuid põhjalikumaid ja uuemaid uurimusi üksikute seltsiliikide ja tähtsamate seltside ajaloost on vähe. Üks vanemaid seltsiliike, mis siinmail jalad alla sai, olid põllumeesteseltsid. Nagu mitme muu eluala huvilisi koondanud seltside puhul, asutasid bal- tisakslased need esmalt mõisnike ehk nn suurpõllumeeste seltside kujul. Talupoeglikud ehk nn väikepõllumeeste seltsid tekkisid neist märksa hiljem, kuid saavutasid peagi laiema kandepinna. Põllu- majanduslike seltside, nagu mitme teisegi seltsiliigi ajaloo senises käsitluses on vähe tähelepanu pööratud baltisaksa seltside innovaa- tilisele rollile põllumajanduse edendamisel, samuti nende ja eesti seltside omavahelisele suhtele ja vastastikusele mõjule. Balti kuber- mangude saksa põllumajandusseltside ligi poolteise sajandi pikku- ne ajalugu on seni napilt uuritud. Ainus monograafiline teos on üle- vaade Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi ajaloost.1 Baltikumi suurpõllumeeste seltsiliikumise juhtorgan, 1792. aastal asutatud Liivimaa sotsieteet, pälvis tähelepanu ka tema 200. aas- 1 Hans Dietrich von Engelhardt, Hubertus Neuschäffer, Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792–1939), Quellen und Studien zur baltischen Geschichte, Band 5 (Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1983). Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI (2013) 31 TIIT ROSENBERG tapäeva tähistamise puhul,2 veel on selle tegevuse üksikuid külgi käsitletud mitmes
    [Show full text]
  • Heimat: Rethinking Baltic German Spaces of Belonging 55
    Heimat: Rethinking Baltic German Spaces of Belonging 55 Heimat: Rethinking Baltic German Spaces of Belonging ULRIKE Plath The paper aims to start a discussion of the notion of the Baltic German Heimat in the long nineteenth century, from the end of the eighteenth century up to 1918. In this period of time, Baltic German cultural domination reached its peak, but also started to decline due to the constant growth of nationalism, followed by the final migration of Baltic Germans back to Germany between 1905 and 1941. Baltic German history interpreted as a part of the German history of migration developed special features and layers of imagined spatial belonging. After highlighting the main steps in the development of the Baltic German notion of Heimat, ‘fatherland’ and ‘motherland’ in nineteenth-century literature, journalism and politics, the paper proposes an action- based approach towards understanding spatial belonging. In this sense, Heimat is not only constructed from above, but also as an individually and socially constructed space created by different and sometimes clashing ‘ways of being’ and ‘ways of belonging’. In the conclusion, there is a discussion of whether the Baltic German Heimat was a national, a transnational or an indifferent, de-territorialised space of ‘being between’. Heimat and the Baltic German history of migration The German term Heimat, meaning home, homeland, the land or private place of birth, is an emotional space of belonging1 with unclear contours, sometimes mean- ing the territory of a nation or an empire, sometimes a region, and sometimes just a private memory that gains, in every form, importance with growing spatial and temporal distance.2 As Heimat is often constructed in retrospect, or in opposition to other concepts, different historical layers have to be taken into account.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Tuna 59 Sisu.Indb
    SISUKORD 2/2013 Sisukord E S S E E Märt Läänemets: „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia 2 KÄSITLUSED Peeter Espak: Sumeri vabastaja kuningas Utu-hegal, jumaliku õigluse taastaja 7 Lea Kõiv: „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas. 16 Piret Lotman: Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad 44 Toomas Karjahärm: Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine 57 Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa: Vaenlase kuvandi loomine 1920.–1930. aastate NSV Liidu eestikeelses õppekirjanduses 84 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Tiit Noormets: Eesti Ingerimaa 96 Anne Valmas: Eesti NSV TA Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonna arhiivkogu tegevusest 1974–1989 105 Eesti Filmiarhiiv: Jaanipäev ja Eesti suvi 114 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Jaak Sõggel: Teated Halliste kihelkonnast 121 Vello Paatsi: Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva ellu 19. sajandil 127 ARVUSTUSED Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses 131 VARIA Peep Pillak: Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäev 139 Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth: Toimus religiooni ajaloole pühendatud teaduskonverents 142 Andres Adamson: Veel veidi „bojaar” Vassili Rosladinist 144 Filip Laurits: Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? 147 Summary 157 Tuna 2/2013 1 E S S E E „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia Märt Läänemets ui toimib suur kulg, siis täidavad taeva all kõik oma kohust. Valitakse välja vää- rikad ja võimekad, jutt on usaldav, läbisaamine sõbralik. Inimesed ei pea lähe- „K daseks ainult enda lähedasi ega lasteks ainult enda lapsi. Vanade eest kantakse hoolt; terved ja tugevad leiavad rakendust; noored kasvatatakse üles; leski, orbe, üksikuid ja haigeid peetakse ülal.
    [Show full text]
  • Environment, Colonization, and the Baltic Crusader States ENVIRONMENTAL HISTORIES of the NORTH ATLANTIC WORLD
    Environment, Colonization, and the Baltic Crusader States ENVIRONMENTAL HISTORIES OF THE NORTH ATLANTIC WORLD General Editor Richard Oram, University of Stirling Editorial Board Thomas McGovern,City University of New York Stephen Rippon, University of Exeter Tim Soens, Universiteit Antwerpen Eva Svennson, Karlstads universitet Orri Vésteinsson, Háskóli Íslands (University of Iceland) VOLU ME 2 Previously published volumes in this series are listed at the back of the book. © BREPOLS PUBLISHERS THIS DOCUMENT MAY BE PRINTED FOR PRIVATE USE ONLY. IT MAY NOT BE DISTRIBUTED WITHOUT PERMISSION OF THE PUBLISHER. Environment, Colonization, and the Baltic Crusader States Terra Sacra I Edited by Aleksander Pluskowski British Library Cataloguing in Publication Data A catalogue record for this book is available from the British Library. © 2019, Brepols Publishers n.v., Turnhout, Belgium All rights reserved. No part of this publication may be reproduced, stored in a retrieval system, or transmitted, in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording, or otherwise, without the prior permission of the publisher. D/2019/0095/49 ISBN: 978-2-503-55132-6 Printed in the EU on acid-free paper © BREPOLS PUBLISHERS THIS DOCUMENT MAY BE PRINTED FOR PRIVATE USE ONLY. IT MAY NOT BE DISTRIBUTED WITHOUT PERMISSION OF THE PUBLISHER. Contents List of Illustrations ........................................................................... vii Preface ......................................................................................xxi
    [Show full text]
  • Eesti Raamat Välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch Im Ausland 1944–2010
    Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia Estonian Retrospective National Bibliography Estnische retrospektive Nationalbibliographie Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Eesti raamat välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch im Ausland 1944–2010 I Bibliograafia Koostanud Anne Valmas Tallinn 2017 Toimetanud Anne Ainz Pealkirjade registri koostanud Aita Kraut Nimeregistri sidunud numbritega Juta Laasma Nimeregistri elulooandmeid täiendanud Eve Siirman Liigid korrigeerinud Marje Aasmets Küljendanud Tiia Eikholm Ingliskeelse kokkuvõtte tõlkinud Ülle Rebo Saksakeelse kokkuvõtte tõlkinud Helje-Laine Kannik Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi Rahvuskaaslaste programm ja Eesti Kultuurkapital ISBN 978-9985-50-429-1 (kogu teos) ISBN 978-9985-50-430-7 (1. köide) Teaduste Akadeemia Kirjastus Sisukord 1. KÖIDE SAATESÕNA . 11 KASUTATUD LÜHENDID . 13 Eesti raamat välismaal 1944-2010 . 16 Estonian Books Abroad 1944-2010 . 34 Das estnische Buch im Ausland 1944-2010 . 65 TEATMETEOSED . 75 SÕNARAAMATUD . 77 RAAMAT. AJAKIRJANDUS. KIRJASTAMINE . 89 BIBLIOGRAAFIAD. RAAMATUKATALOOGID. SISUKORRAD . 91 ARHIIVID . 102 BALTI RIIGID JA BALTLASED . 104 Kongressid, konverentsid, sümpoosiumid . 117 MAAILMA MAADE AJALUGU. POLIITIKA. MAJANDUS . 123 NSV Liit ja sotsialistlikud riigid . 138 EESTI AJALUGU . 143 EESTI POLIITIKA . 159 EESTI VABARIIK . 176 Eesti Vabariigi sümboolika . 185 Eesti Vabariigi aastapäevad . 187 EESTLASED VÄLISMAAL . 193 Eestlased Ameerika Ühendriikides . 194 Eestlased Austraalias .
    [Show full text]
  • Genealogie Derer V
    G ENEALOGIE DERER V O N R ENNENKAMPFF M I T S TAMMFOLGE UND H ÄUSERN II. L INIE , 2 . A S T D A S H A U S H ELMET B A N D I V LUTZ V. RENNENKAMPFF G ENEALOGIE DERER V O N R ENNENKAMPFF D IE JÜNGERE , H E L M E T S C H E L INIE II. L INIE , 2 . A S T G E N E R A T I O N VIII - X D A S H A U S H ELMET AKTUALISIERT: 2020 ZUSAMMENGESTELLT VON LUTZ V. RENNENKAMPFF Inhaltsverzeichnis Vorwort 5 II. Linie: Nachfahren des Georg Edler v. Rennenkampff 7 VII. Generation: Kinder von Georg Edler v. Rennenkampff (o27) 9 o29 Rennenkampff, Carl Georg Edler v. 9 o30 Rennenkampff, Jacob Gustav Edler v. 10 o31 Rennenkampff, Franz Ludwig Edler v. 12 o32 Rennenkampff, Johann Diedrich Edler v. 12 o33 Rennenkampff, Barbara Helena Edle v. 14 o34 Rennenkampff, Christer Reinhold Edler v. 14 o35 Rennenkampff, Peter Edler v. 17 o36 Rennenkampff, Franz Wilhelm Edler v. 17 II. Linie, 1. Ast: Nachfahren des Carl Georg Edler v. Rennenkampff 19 II. Linie, 2. Ast: Nachfahren des Jacob Gustav Edler v. Rennenkampff 20 VIII. Generation: Kind von Jacob Gustav Edler v. Rennenkampff ex I. (o30) 22 o37 Rennenkampff, Christina Elisabeth Edle v. 22 VIII. Generation: Kinder von Jacob Gustav Edler v. Rennenkampff ex II. (o30) 24 o38 Rennenkampff, Gustav Georg Edler v. 24 o39 Rennenkampff, Jacob Johann Georg Edler v. 31 o40 Rennenkampff, Carl Friedrich Edler v. 41 o41 Rennenkampff, Peter Reinhold Edler v.
    [Show full text]