Teadusinnovatsiooni Tee Praktikasse. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI TEADUSINNOVATSIOONI TEE PRAKTIKASSE Tartu Ülikooli ajaloo muuseum 2013 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid (Ken Kalling, Sirje Sisask) Resümeede tõlked saksa keelde: Elina Adamson, Liina Uudelt (toetas Tartu Saksa Kultuuri Instituut) Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2013 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0772-1 (trükis) ISBN 978-9985-4-0773-8 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Kaanepilt: Fragment J. W. Krause Liivimaa Üldkasuliku ja Öko- noomilise Sotsieteedi diplomi kavandist (TÜR) Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Epi Tohvri Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad . 11 The First Articles of Association of Livonian Public Welfare and Economic Society and its Ideological Sources . 29 Das erste Statut von Livländischen Gemeinnützigen Ökonomischen Sozietät und dessen ideelle Quellen . 30 Tiit Rosenberg Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest . 31 Development of a Network of Baltic German Agricultural Societies . 60 Entstehung des Netzwerkes der deutschbaltischen Landwirtschaftsvereine . 63 Märt Uustalu Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792–1918 . 67 On the Members of the Livonian Public Welfare and Economic Society in 1792–1918 . 79 Mitgliedern der Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät in den Jahren 1792–1918 . 80 Malle Salupere Jannseni Eesti Põllumees (1868–1880) . 93 Jannsen’s “Eesti Põllumees” (1868-1880) . 108 Jannsen‘s „Estnischer Landwirt”(1868-1880) . 109 3 Tiiu Oja, Lea Teedema Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet arhivaari pilguga . 111 Livonian Public Welfare and Economic Society through the Eyes of an Archivist . 128 Erki Tammiksaar Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet ning teadmiste areng Eesti ala kõrgussuhete kohta 19. sajandil . 130 The Livonian Public Welfare and Economic Society and Studies in the Estonian Relief in the 19th Century . 145 Hillar Kala Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet kui innovaatiline ühistegevus organisatsioon . 146 The Livonian Society as an Innovative Cooperative Organisation . 161 Ken Kalling Kole-härra ja Tartu teadlased. Joogivee mikrobioloogilistest uuringutest Tartus 19. sajandi lõpul . 163 Research on the Drinking Water in Tartu in the Late 19th Century . 180 Lea Leppik Jaama pudrett ehk Miks Tartu sai veevärgi nii hilja . 181 The Tartu Poudrette factory or Why the Water Supply System in Tartu was constructed so late . 203 Ell Vahtramäe Põllumajandus rahva tarkuse ja teaduse vahel: folkloristi vaade 204 On Agricultural Sciences through the Eyes of a Folklorist . 220 4 Muuseumikogud Emilie Savage-Smith An Arabic celestial globe in Tartu . 221 Araabia taevagloobus Tartus . 230 Tullio Ilomets Ajalooline proovikaal Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis . 231 An Assaying Balance from the First Half of the 19th Century at the University of Tartu History Museum . 259 Sirje Sisask Professor Dragendorffi teadustegevuse jäljed Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kogudes . 261 Evidence of Dragendorff’s scientific work in The University of Tartu History Museum Collections . 269 Terje Lõbu Kaasavad näitused ülikooli ajaloost . 270 Mälestused Marika Mikelsaar Kuidas Tartu mikrobioloogid uurisid kosmonautide laktobatsille. 277 Kroonika Mariann Raisma Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi 2012. aasta aruanne . 289 5 Saateks Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste 41. number on pühendatud tea- dusinnovatsiooni teekonnale praktikasse. Kogumiku kaante vahe- le jõudis terve hulk artikleid, mille aluseks olid ettekanded Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi aastakonverentsil „Teadusinnovatsiooni jõudmine praktikasse läbi aegade”, mis toimus 6. detsembril 2012. Konverents oli pühendatud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi 220. aastapäevale, kuna just see organisatsioon oli Vene impeeriumi Balti provintsides kõige tõhusam teadusinnovatsiooni praktikasse rakendaja 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Konverent- si korraldasid Tartu Ülikooli ajaloo muuseum koostöös Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse, Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Saksa Kultuuri Instituudiga. Viimati nimetatu toel ja saksa filoloo- gia üliõpilaste tubli töö tulemusena said neli esimest artiklit kogumi- kus lisaks ingliskeelsele kokkuvõttele ka saksakeelse. Teadusest kui arvestatavast tootvast jõust võime rääkida alates 17. sajandist. Ülikoolide peamist ülesannet nähti siis veel õpetami- ses. Uurimistöö tegemiseks loodi teadusseltse ja akadeemiaid, mõ- ned teadlased said võimaluse töötada õukondade juures, mida täna- päeva kontekstis võiks ju omamoodi riiklikuks tellimuseks pidada. 18. sajandil tekkisid koos aktiviseeruva kodanikuühiskonnaga mitmesugused vabad, majanduslikud ja üldkasulikud seltsid. Esi- mene selletaoline Vene riigis oli 1765. aastal rajatud Peterburi vaba majanduslik ühing, mille eesmärki nähti ennekõike põllumajandu- se edendamises, sest just põllumajandus oli sel ajal põhiline majan- dusharu ja tollaste majandusteooriate järgi ainus, mis tõepoolest uut väärtust loob. Kuid valgustusajastu mõtteviisi kohaselt pidi majanduse edendamine aitama kaasa iga riigialama õnnele. Venemaa Läänemere kubermangude vanim teadusorganisatsioon – Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet – loodi eraalgatu- se korras 1792. aastal Riias. Selle põhikirjaline eesmärk oli aren- dada eesrindlikku majandusmõtet ja aidata sellel praktikasse jõu- da. Nii sihtides kui ka ülesehituses oli palju sarnast Peterburi vaba majandusliku ühinguga. Sotsieteedist sai peagi katusorganisatsioon, mille juhtimisel hakkas kujunema põllumajandusseltside võrgustik 6 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI (2013) SAATEKS – esialgu ühinesid baltisaksa suurpõllumehed, hiljem ka eesti ja läti väikepõllumehed, kusjuures neid viimaseid enam sotsieteedi filiaa- lidesse koondada ei õnnestunud, kuigi pingutusi selleks tehti. Ees- ti ja Läti põllumeesteseltsid soovisid küll olla organisatsiooniliselt iseseisvad, kuid see ei välistanud ideede ja töövormide ülevõtmist või eeskujude järgimist. Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest 18. sajandi lõpust kuni 1917. aastani annab esimest korda ülevaate Tiit Rosenberg. Selles selgub ka, et 19. sajandi teisel poolel hoidsid eesti (ja läti) põllumeesteseltsid küll üldjuhul omaette, kuid tegid siiski sageli koostööd baltisaksa seltsidega. Töövorm, mille algidee oli kirjas juba sotsieteedi esimeses põhikirjas – ees- rindlike lahenduste näidiste kogu ja sotsieteedi muuseumi loomine – sai teoks hoopis regulaarsete (põllu)majandusnäituste vormis. Just näitused tõid kokku erinevaid organisatsioone ja uuendusmeelseid majandusmehi, näitustel võis iga huviline tutvuda uusima tehnika, parima loomatõu või seemnesordiga, neist kujunes foorum, kus koh- tusid teadus, tootja ja tarbija. Sotsieteedi esimene alaline sekretär oli hiljem Tartu ülikooli rektoriks saanud Georg Friedrich Parrot, kes koostas ka sotsietee- di esimese põhikirja (1796). Selle ideelistest allikatest, füsiokraatide ja kameralistide majandusteooriatest räägib kogumikus Epi Tohvri. Kummalisel kombel on seni üsna vähe tähelepanu pööratud sotsie- teedi liikmeskonnale, kelle õlul lasus kogu tegevuse organiseerimine ja nii suurtele kui väikestele ettevõtmistele finantskatte leidmine. Vastavalt sotsieteedi asutaja soovile oli seltsil 13 alalist liiget, kes pidid kuuluma Liivimaa rüütelkonda ja koosseisu täiendati kooptee- rimise teel. Lisaks võis valida piiramatu arvu auliikmeid. Doktorant Märt Uustalu ülevaatest saame aimu sotsieteedi alaliste liikmete geograafilisest ja hariduslikust taustast, esimest korda avaldatakse trükis ka kõigi alaliste liikmete nimekiri. 1802. aastal taasavatud Tartu ülikool ühendas algusest peale tea- duse ja õpetamise, kuid ei olnud olemas mehhanismi, mis aidanuks teadlaste headel mõtetel praktikasse jõuda. Valgustuslikust paren- damise mõttest innustatult rajati tehnoloogia, põllumajanduse ja ar- hitektuuri õppetool, mille esimene täitja oli ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Teaduse ja praktika sidemete tugevdamiseks toodi sotsieteet 1813. aastal Tartusse, kus ta tegutses kuni 1939. aastani. 7 SAATEKS Sotsieteet muutus Liivimaal keskseks organisatsiooniks, mis toetas rahaliselt teadusliku innovatsiooni jõudmist praktikasse ja arendas omapoolsete tellimustega ka teadust. Sotsieteet toetas maaparan- dust, raudteede ehitamist ja ilmajaamade võrgu rajamist, loodusli- ke tingimuste uurimist, tõuaretust ja põllumajanduslikku tootmist, kuid tegeles ka tervise-, hariduse-, panga-, krediidi- ja kindlustusas- jadega, turu- ja liiklusküsimustega, põllumajandusliku maksupolii- tikaga ja ühistegevuse toetamisega. Seltsi mitmekülgsusest annab ettekujutuse ülevaade tema arhiivist, mis paljuski ikka alles ootab uurijaid (vt Tiiu Oja ja Lea Teedema artikkel). Sotsieteet andis välja ajakirja Baltische Wochenschrift, mille lisa- na ilmus kord kuus sotsieteedi rahaliselt toel eestikeelne Eesti Põllu- mees. Kuidas uusimaid põllumajandusvõtteid püüti viia talupojani ja millised raskused tekkisid sellega seoses ajalehe väljaandjal Johann Voldemar Jannsenil, sellest annab ülevaate Malle Salupere. Ühtlasi juhib autor tähelepanu Jannseni läheneva juubeli puhul tema panu- se parema väärtustamise vajadusele eesti