DOCSLIB.ORG

Eesti Raamat Välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch Im Ausland 1944–2010

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Raamat Välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch Im Ausland 1944–2010 Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia Estonian Retrospective National Bibliography Estnische retrospektive Nationalbibliographie Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Eesti raamat välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch im Ausland 1944–2010 I Bibliograafia Koostanud Anne Valmas Tallinn 2017 Toimetanud Anne Ainz Pealkirjade registri koostanud Aita Kraut Nimeregistri sidunud numbritega Juta Laasma Nimeregistri elulooandmeid täiendanud Eve Siirman Liigid korrigeerinud Marje Aasmets Küljendanud Tiia Eikholm Ingliskeelse kokkuvõtte tõlkinud Ülle Rebo Saksakeelse kokkuvõtte tõlkinud Helje-Laine Kannik Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi Rahvuskaaslaste programm ja Eesti Kultuurkapital ISBN 978-9985-50-429-1 (kogu teos) ISBN 978-9985-50-430-7 (1. köide) Teaduste Akadeemia Kirjastus Sisukord 1. KÖIDE SAATESÕNA . 11 KASUTATUD LÜHENDID . 13 Eesti raamat välismaal 1944-2010 . 16 Estonian Books Abroad 1944-2010 . 34 Das estnische Buch im Ausland 1944-2010 . 65 TEATMETEOSED . 75 SÕNARAAMATUD . 77 RAAMAT. AJAKIRJANDUS. KIRJASTAMINE . 89 BIBLIOGRAAFIAD. RAAMATUKATALOOGID. SISUKORRAD . 91 ARHIIVID . 102 BALTI RIIGID JA BALTLASED . 104 Kongressid, konverentsid, sümpoosiumid . 117 MAAILMA MAADE AJALUGU. POLIITIKA. MAJANDUS . 123 NSV Liit ja sotsialistlikud riigid . 138 EESTI AJALUGU . 143 EESTI POLIITIKA . 159 EESTI VABARIIK . 176 Eesti Vabariigi sümboolika . 185 Eesti Vabariigi aastapäevad . 187 EESTLASED VÄLISMAAL . 193 Eestlased Ameerika Ühendriikides . 194 Eestlased Austraalias . 196 Eestlased Kanadas . 197 Eestlased Rootsis . 199 Eestlased Saksamaal . 202 Eestlased Suurbritannias . 203 5 EESTI ORGANISATSIOONID VÄLISMAAL . 204 Ameerika Ühendriigid . 206 Austraalia . 209 Kanada . 211 Rootsi . 213 Saksamaa . 217 Suurbritannia . 217 Üliõpilasorganisatsioonid . 218 Eesti Korporatsioonide Liit ja Eesti Üliõpilaskond . 218 Eesti Üliõpilaste Selts . 219 Eesti Naisüliõpilaste Selts . 223 EÜS Põhjala . 224 EÜS Veljesto . 225 Üliõpilasselts Liivika . 225 Üliõpilasselts Raimla . 226 Korp! Amicitia . 226 Korp! Filiae Patriae . 226 Korp! Fraternitas Estica . 228 Korp! Fraternitas Liviensis . 230 Korp! Fraternitas Tartuensis . 231 Korp! Indla . 232 Korp! Rotalia . 232 Korp! Sakala . 233 Korp! Tehnola . 235 Korp! Ugala . 235 Korp! Vironia . 236 Välis Eesti Korp! Wäinla . 237 SKAUTLUS. GAIDLUS . 237 Eesti gaidid ja skaudid Ameerika Ühendriikides . 237 Eesti gaidid ja skaudid Austraalias . 241 Eesti gaidid ja skaudid Kanadas . 243 Eesti gaidid ja skaudid Rootsis . 251 Eesti gaidid ja skaudid Saksamaal . 259 ESTOd. EESTI PÄEVAD . 259 ESTO 1972 Toronto . 259 ESTO 1976 Baltimore . 260 ESTO 1980 Stockholm . 261 ESTO 1984 Toronto . 262 ESTO 1988 Melbourne . 263 ESTO 1992 New York . 264 ESTO 1996 Stockholm-Tallinn . 265 6 ESTO 2000 Toronto . 265 ESTO 2004 Riia . 266 Eesti päevad Ameerika Ühendriikides . 266 Kultuuripäevad New Yorgis . 267 Laulupeod ja muusikapäevad Ameerika Ühendriikides . 267 Lääneranniku Eesti päevad . 268 Eesti päevad Austraalias . 274 Eesti päevad Inglismaal . 278 Eesti päevad Kanadas . 279 Caravan . 279 Killamängud, Moonstone . 279 Laulupeod Kanadas . 280 Metsaülikool Kotkajärvel ja Läänekaldal . 281 Ontario eestlaste suvepäevad . 282 Seedrioru . 282 Seedrioru Suvihari . 283 Suvepäevad Kiviojal . 285 Tallinn festival . ..
Load more

Recommended publications
  • Estonian Literature 5
    ESTONIAN LITERATURE V Fiction in Independent Estonia A. H. Tammsaare and “Truth and Justice”, A. Gailit, et al. •Tarapita (1921–1922) < Clarté, German Expressionism •Other almanacs: Odamees , Ilo , Murrang , Moment , etc. •Estonian Writers’ Union (1922); Looming (Creation, 1923) •Estonian Cultural Endowment (1925) •Modern criticism: F. Tuglas , J. Semper , Ants Oras (1900-1982), Aleksander Aspel (1908-1975) •Hugo Raudsepp — comedies and dramas •Anton Hansen Tammsaare , Truth and Justice (“Tõde ja õigus” I–V, 1926-1933) — Psychological-Symbolical Realism •August Gailit , grotesque short stories, Toomas Nipernaadi (1928) — Neoromantism •Mait Metsanurk (Eduard Hubel, 1879–1957), The Unmarked Grave (“Jäljetu haud”, 1926), The White Cloud (“Valge pilv”, 1925), The Red Wind (Punane tuul, 1928) — Critical Realism Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) Tõde ja õigus I–V (“Truth and Justice”, 1926–1933) • Rural Realism • Impressionism and Symbolism: • Long Steps (“Pikad sammud”, 1908) • Young Souls (“Noored hinged”) • Across the Border (“Üle piiri”) • Nuances (“Varjundid”) • The Fly (“Kärbes”) • The Boy and the Butterfly (“Poiss ja liblik”) • Symbolic Realism: • Judith (1921) • The Master of Kõrboja (“Kõrboja peremees”, 1922) Truth and Justice I–V (“Tõde ja õigus”, 1926–1933) Man’s struggle with land (I), with God (II), with society (III), with himself (IV), and resignation (V). Tammsaare’s methodological triangle – The soil must be loved, even if it lies underneath the threshold of the humblest cottar’s home. –“Work and take pains and love will follow by itself,” said father. “You did it and my mother did it, which certainly caused her early death; but there was still no love, and there is none since today in Vargamäe.” – God is an immense vessel never to overflow with worries and sadness.
    [Show full text]
  • Wiiralti Kataloog 0.Pdf
    Eduard Wiiralti galerii Eesti Rahvusraamatukogus The Eduard Wiiralt Gallery in the National Library of Estonia Tallinn 2015 Koostaja / Compile by Mai Levin Teksti autor / Text by Mai Levin Kujundaja / Designed by Tuuli Aule Toimetaja / Edited by Inna Saaret Tõlkija / Translated by Refiner Translations OÜ Endel Kõks. Eduard Wiiralti portree. Foto / Photograph: Teet Malsroos Esikaanel / On the front cover Tagakaanel / On the back cover Kataloogis esitatud teosed on digiteeritud Eesti Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses. Works published in the Catalogue have been digitized by the National Library of Estonia. ISBN Autoriõigus / Copyright: Eesti Rahvusraamatukogu, 2015 National Library of Estonia, 2015 Eesti Autoriteühing, 2015 Estonian Authors’ Society, 2015 Trükkinud / Printed by Saateks FOREWORd Kristus pidulaua ääres, palvetava naise even started discussing this work as a pre- Mai Levin Mai Levin vari jt.), ent eelkõige haarab stseeni monition of war. Cabaret (initially titled dünaamilisus, ennastunustava naudingu The Dance of Life) was completed in 1931 1996. a. septembris avati Eesti Rahvus- In September 1996, the National Library ja iharuse atmosfäär. in Strasbourg, executed in the same tech- raamatukogus Eduard Wiiralti galerii – of Estonia opened the Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (1898–1954) sündis nique as its twin Inferno. The leading motif suure eesti graafiku teoste alaline ekspo- Gallery in the building – an extensive dis- Peterburi kubermangus Tsarskoje Seloo of Cabaret is sensuousness, triumphing sitsioon. See sai võimalikuks tänu Harry play of the great Estonian graphic artist. kreisis Gubanitsa vallas Robidetsi mõisas over everything intellectual. Here we can Männili ja Henry Radevalli Tallinna linnale This was made possible thanks to dona- mõisateenijate pojana. 1909. a. naases also notice symbolic details (the sleeping tehtud kingitusele, mis sisaldas 62 tions by Harry Männil and Henry Radevall perekond Eestisse, kus kunstniku isa sai Christ at the table, the shadow of a pray- E.
    [Show full text]
  • Pihtla Vallavolikogu Määruse Nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete
    Pihtla Vallavolikogu määruse nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona,
    [Show full text]
  • Aleksander Kesküla Kirjandustegelasena
    Keel ja 12/2014 Kirjandus LVII aastakäIk EEstI tEadustE akadEEmIa ja EEstI kIrjanIkE LIIdu ajakIrI ALEKSANDER KESKÜLA KIRJANDUSTEGELASENA MART KULDKEPP leksander Eduard Kesküla (1882–1963) on kindlasti üks müstilisemaid mehi Eesti (ja mitte ainult Eesti) ajaloos. Tema põrandaaluses rollis A 1905. aasta revolutsiooni ajal ning suurejoonelises, ehkki üksiküritajali- kus poliitilises tegevuses Esimese maailmasõja päevil pole kellelgi seni õnnes- tunud täit selgust saada. Osalt on sellise olukorra põhjustanud Kesküla ise, kes elu lõpuni järgis konspiratsioonireegleid ning eelistas tegutseda suuremat tähelepanu äratamata. Teiseks ja eelmisega seotud probleemiks on raskesti leitavad allikad, mis tähendab, et Kesküla biograafiat tuleb kild killu haaval kokku panna üle kogu maailma hajali asuvatest arhiivimaterjalidest, millest märkimisväärne osa on kahtlemata veel üles leidmata. Laiemalt tuntud ja avaldatud materjalist piisab müüdi- ja kirjandusloo- meks enam kui küll. Vihjeid selle kohta, et Keskülal on potentsiaali kirjan- dusliku tegelaskujuna, leiab juba ajalookirjandusest ja memuaaridest. Näi- teks iseloomustatakse teda tihti intrigeerivate epiteetidega, nagu „geniaalne eestlane” (Futrell 1963: 119) või metafoorne „magav tiiger Dorpatist” (Gas- ser 1964), mis joonivad alla ka selle artikli avalauses väljendatud seisukohta. Puhtkunstilistest elulootõlgendustest seni mõjuvaim on kindlasti Hardi Vol- meri film „Minu Leninid” (1997), milles Kesküla kui suurpoliitilise mänguri müüt lausa ulmeliste kõrgusteni välja arendatakse. Käesoleva artikli eesmärk on keskenduda sõnakunstile ning vaadelda lä- hemalt teoseid, milles Kesküla kui ajaloolist isikut on kasutatud kirjandus- 889773 avaart, MKuldkepp.indd 897 28.11.14 11:45 tegelase ilmse prototüübina. Peamised uurimisküsimused on järgmised: mil- lisena esitletakse Keskülal põhinevat tegelaskuju lugejale, kuivõrd realistli- kuks (võrreldes ajaloolise Keskülaga) võib kujutuslaadi pidada, millised on olnud autori allikad ning milline on Kesküla tegelaskuju funktsioon teose kui terviku kontekstis.
    [Show full text]
  • Valev Uibopuu Bibliograafia
    V Õ R U M A A T O E T U B V A I M U K U L T U U R I L E VALEV UIBOPUU 19.10.1913 – 18.03.1997 BIBLIOGRAAFIA Koostaja: Maie Elstein Võru, 2013 Sisukord VALEV UIBOPUU ELULUGU ................................................................................................ 4 SAATEKS .................................................................................................................................. 9 KIRJANDUSNIMESTIK ......................................................................................................... 11 I. VALEV UIBOPUU LOOMING ....................................................................................... 11 A. ILUKIRJANDUS EESTI KEELES ........................................................................... 11 B. ILUKIRJANDUS VÕÕRKEELES ............................................................................. 22 C. ILUKIRJANDUS KOGUMIKES JA PERIOODIKAS ............................................. 25 II VALEV UIBOPUU TOIMETAJA, KOOSTAJA, KAASAUTOR, JUHENDAJA .......... 33 A. RAAMATUD EESTI KEELES ................................................................................... 33 B. AJAKIRJAD, RAAMATUD VÕÕRKEELES ........................................................... 38 III KIRJANDUSTEADUS JA -TEOORIA .......................................................................... 39 IV KIRJANDUSKRIITIKA. ARVUSTUSED. ÜLEVAATED EESTI JA VÕÕRKEELES 41 V VALEV UIBOPUU KEELETEADUSLIKUD TÖÖD. ................................................... 48 A. RAAMATUD. ARTIKLID EESTI JA VÕÕRKEELES .............................................
    [Show full text]
  • Helsingin Yliopiston Osakuntien Yhteydet Pakolaisvirolaisiin Ylioppilasjärjestöihin 1960- Ja 1970-Luvuilla
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Trepo - Institutional Repository of Tampere University TAMPEREEN YLIOPISTO Raigo Megerild TAIPUNEET JA TAIPUMATTOMAT? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla __________________________ Historian pro gradu -tutkielma Tampere 2015 Tampereen yliopisto Yhteiskunta- ja kulttuuritieteiden yksikkö MEGERILD, RAIGO: Taipuneet ja taipumattomat? Helsingin yliopiston osakuntien yhteydet pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin 1960- ja 1970-luvuilla Pro gradu -tutkielma, 99 s., 1 liites. Historia Maaliskuu 2015 __________________________________________________________________ Helsingin yliopiston osakunnat solmivat 1920- ja 1930-luvuilla liittolaissopimukset virolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Toisen maailmansodan jälkeen ylioppilasjärjestöjen toiminta Virossa oli kiellettyä, mutta sodan aikana Virosta paenneet henkilöt ylläpitivät järjestöjensä toimintaa länsimaissa. Osakunnat jatkoivatkin yhteydenpitoa pakolaisvirolaisten ylioppilasjärjestöjen kanssa. Tarkastelen pro gradu -tutkielmassani osakuntien suhteissa tapahtuneita muutoksia 1960- ja 1970-luvuilla sekä muutosten taustalla vaikuttaneita syitä. Rakennan tutkimuksessani osakuntien arkistojen sekä lehtien valossa kontekstin, jossa osakuntien tekemät ratkaisut suhteissaan pakolaisvirolaisiin ylioppilasjärjestöihin syntyivät. Historiantutkimus on käsitellyt osakuntien historiaa, mutta se on fokusoitunut yleensä yhteen järjestöön
    [Show full text]
  • THE BALTIC DISCOGRAPHY of the Gramophone Company from 1901 to 1939
    ALAN KELL V and REiNO SEPP THE BALTIC DISCOGRAPHY of The Gramophone Company from 1901 to 1939 PART O N E: E S TONiA " Th~ Gr ophoo e C mpa y" E ... sti heiisa .estnsed " Eest i Fi l a t e lis t " nr 3 2 - 1988 lis a Supplement to "Eesti Filatelist" No 3 2 - -~ --~- 3 PREFACE Discography listed here is a part of a larger work entitled "His Master's Voice" - The Russian Catalogue" to be published by "Greenwood Press" as Volume 3 in their Series of international discographies. Here "Russian" means not only the Czarist Empire but also includes records for Russians in exile after WW I and the independent Baltic republics and Poland. Baltic Discogarphy is divided into three parts ~ the chronological !ists of the recordings for Estonia, Latvia and Lithuania. It is a pure coincidence that both the alphabetical and the geographical orders of these three countries from North to South coneur with the arnount of The Gramophone Company recordings: Estonia - 800, Latvia -500 and Lithuania -200. For practical reasons only the part one is published in this No of "Eesti Filatelist". Parts 2 and 3 will follow in the next No of EF together with corrections and addenda to Part I as well with an Index to it. The Gramophone Company made Estonian records intermittently. Only following years occur in the statistics: 1901, 1904, 1908, 1911, 1913, 1927~1931 and 1936~1939. Seven times a greater recording session was arranged, three times thereof with serious Estonian music: 1908, 1928 and I 939. Our !ists are ordered as in a table and in the order of increasing Matrix No 's.
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • EDUARD TUBIN COMPLETE WORKS Series VII
    1 EDUARD TUBIN COMPLETE WORKS Series VII Volume XXIX Barbara von Tisenhusen Opera in three acts and nine scenes Score Edited by Mart Humal & Reet Marttila RAHVUSVAHELINE EDUARD TUBINA ÜHING / GEHRMANS MUSIKFÖRLAG INTERNATIONAL EDUARD TUBIN SOCIETY / GEHRMANS MUSIKFÖRLAG GE 12924 2 Supported by the Estonian Ministry of Culture, The Cultural Endowment of Estonia Editorial Board: Kerri Kotta (editor in chief), Margus Pärtlas, Toomas Velmet, Reet Marttila, Urmas Vulp, Paul Mägi ja Sigrid Kuulmann-Martin The present volume has two editors, Mart Humal and Reet Marttila, whose tasks have been different in the preparation of the volume. Mart Humal has worked out the editorial principles for the published work and realised them in the course of editing it. He has also written the preface and the commentary. Reet Marttila has edited notation of the published work to ensure its visual and logical consistency. Corrections: Lauri Sirp Music engraving: Valdo Preema, Edition 49 Layout: Tiina Sildre English language editor: Avo Sõmer General editor:Kerri Kotta Publisher: International Eduard Tubin Society / Gehrmans Musikförlag Printed in: Tallinna Raamatutrükikoda Tallinn / Stockholm 2016 © International Eduard Tubin Society / Gehrmans Musikförlag Edition number GE 12924 ISMN 979-0-54002-308-9 GE 12924 CONTENTS 3 Introduction 4 List of Characters 17 Critical Commentary 18 GE 12924 4 INTRODUCTION Barbara von Tisenhusen (ETW 112, 1967–68) is the The short story is written in an archaic style characte- first completed opera by Eduard Tubin.1 It is based on rised by the writer as follows: ‘I wrote it in the style of a short story (with the same title) by the Finnish- old chronicles, approximately in the rhythm of Russow.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Teadusinnovatsiooni Tee Praktikasse. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi
    Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI TEADUSINNOVATSIOONI TEE PRAKTIKASSE Tartu Ülikooli ajaloo muuseum 2013 Toimetaja: Lea Leppik Keeletoimetaja: Sirje Toomla Resümeede tõlked inglise keelde: Scriba tõlkebüroo, autorid (Ken Kalling, Sirje Sisask) Resümeede tõlked saksa keelde: Elina Adamson, Liina Uudelt (toetas Tartu Saksa Kultuuri Instituut) Kolleegium: PhD Lea Leppik, Dr iur Marju Luts-Sootak, Dr (uusaja ajalugu) Olaf Mertelsmann, PhD Erki Tammiksaar, PhD Tõnu Tannberg, DSc Tõnu Viik, PhD Seppo Zetterberg (Jyväskylä Ülikool), cand hist Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Küljendus: OÜ Intelligent Design Autoriõigus Tartu Ülikool, 2013 ISSN 0206-2798 (trükis) ISSN 2346-5611 (võrguväljaanne) ISBN 978-9985-4-0772-1 (trükis) ISBN 978-9985-4-0773-8 (pdf) http://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK Kaanepilt: Fragment J. W. Krause Liivimaa Üldkasuliku ja Öko- noomilise Sotsieteedi diplomi kavandist (TÜR) Sisukord Sisukord . 3 Saateks . 5 Artiklid Epi Tohvri Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad . 11 The First Articles of Association of Livonian Public Welfare and Economic Society and its Ideological Sources . 29 Das erste Statut von Livländischen Gemeinnützigen Ökonomischen Sozietät und dessen ideelle Quellen . 30 Tiit Rosenberg Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest . 31 Development of a Network of Baltic German Agricultural Societies . 60 Entstehung des Netzwerkes der deutschbaltischen Landwirtschaftsvereine . 63 Märt Uustalu Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792–1918 . 67 On the Members of the Livonian Public Welfare and Economic Society in 1792–1918 . 79 Mitgliedern der Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät in den Jahren 1792–1918 . 80 Malle Salupere Jannseni Eesti Põllumees (1868–1880) . 93 Jannsen’s “Eesti Põllumees” (1868-1880) . 108 Jannsen‘s „Estnischer Landwirt”(1868-1880) .
    [Show full text]
  • Estonian Art Manifesto
    Estonian Art Manifesto the New Art" implies somehow an opposition against the old, which in the light of the shortness of Estonian art history strikes as a somewhat grotesque implication. The memoirs of one of the founding members of the Group, Eduard Ole contain an amount of opposition, where the expressionism, which was popular in Pallas appears in the role of the old. However, it is probably a bare necessity derived from the modernist rhetoric that demands a con­ struction of the enemy. Through the fabric of modernism that with minor or ma­ The stable political situation in Europe and Estonia re­ jor cuts has a century long history in Estonia, there runs a spectively calms the artists down and the manifesto of particular continuous pattern: manifesto! manifesto! man­ the Group remains the only early bird during the pre-war ifesto! Manifesto is not simply a phenomenon that belongs period. After the Second World War, during the period of to the documentalistics of cultural history, but it is also a Stalinist socialist realism, an artists credo or, even more, specific avant garde genre: thesis-based in its format, es­ manifesting the pursuits of an entire group were totally sentially young and idealistic towards the future and ni­ out of the question. So, the next art manifesto dates back hilistic towards the present. "Manifesto is the weapon of to the times of the Khrushchev Thaw, to the year 1960 modernists"1 as Tiit Hennoste, a manifestologist concluded when a group of young artists known as the Tartu Com­ the manifest as a genre, "a programme declaration of a pany (Tartu Sõpruskond) presented their works in a new­ radicals' group"2.
    [Show full text]