DOCSLIB.ORG

As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a. juubeli laulupeo laulud 1989 780 Ees Loog, Jüri 125 aastat raudteid Eestis 1997 333 Loo Samma, O ed. 13 autorit; laaste ja jutte noortele 1964 892 Sam Kamm, Paul 13 reproduktsiooni 1977 741.1 Ka Puur, Katrin ed. 130 aastat eesti laulupidusid 2002 784.079 Laar, Mart 14. juuni 1941 1990 923.1 La 940.1621 Laar, Mart 14. juuni 1941 1990 Laa Eesti NSV Teaduste Akadeemia 15 aastat eesti nõulogu kirjandust 1955 891.1 Ees Eesti Organisatsioonide Liit 16. Lääneranniku Eesti Päevad 1983 061 Ees Läänerannikul Altoa, V17 sajandi ja 18 sajandi eestikeelne juhuluule 1973 891.1 Al Kuum, J 170 aastat kõrgemat põllumajanduslikky haridust Eestis 1976 631.1 Kuu United Nations 17th annual United Nations concert and dinner 1977 321 Uni Komendant, August E18 years with architect Louis I. Kahn 1975 721 Ko 930.182 Helme, Rein 1812. aasta Eestis ja Lätis 1990 Hel 940.133 Kahk, J 1858 aasta talurahva rahutused eestis: Mahtra Sõda 1958 Kah 940.135 1905 a. revolutiooni päivilt 1931 TUH Lepp, Marta 1905 aasta järellained 1923 923 Lep Estonian Archies in the US Book Collection EESTI ARHIIV ÜHENDRIIKIDES Estonian Archives in the U.S., Inc. 607 East 7th Street, P.O. Box 726 Lakewood, New Jersey U.S.A. 08701‐0726 1 of 195 As of January 2012 Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Lepp, Marta 1905 aasta romantika 1922 923 Lep Mihkelson, J 1905 Venemaal 1978 941 Mih Hindrey, K A 1914. reisipildid 1924 915 Hin 1922a. Üldrahvulugemise abdmed; üleriikline kokkuvõte, vihk II 1922 Riigi Statistika Keskbüroo 310 Rii ja III; Järva maakond 1923 US Navy Hydrographic Office 1931 international code of signals, The, vol. I 1962 336 US Kuuli, Olaf 1940. aasta revolutsiooni suvi Eestis 1979 940.162 Kuuli, Olaf 1940. aasta revolutsioonisuvi Eestis 1979 901.1 Ku Toimetuse Kolleegium 1940. aasta sotsialistlik revolutsioon Eestis 1960 901.1 To Sotsilovski, Kanni 1940. aasta: eel‐ ja järellugu 1991 901.1 So 1944. aasta 1983 940.18 T Kleio Selts 1949. a. küüditamine Eestis. Tallinn. Nõmme. Harjumaa 1992 906 Kle Rahi, Aigi 1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas 1998 906 Rah 1956 American bibliography of slavic and east European studies Shaw, J T ed. 1957 011 Sha in language, literature, foklore and pedagogy Scott 1999 standard postage stamp album, vol. 2 1998 766 Sco Royal Swedish Academy of Sciences 1st Soviet‐Swedish symposium on the pollution of the Baltic 1971 595 Roy Simre, M2. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Teedeministeeriumi Ehitusosakond 20 aastat ehitamist Eestis 1918‐1938 1939 721 Tee Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Tartu Riiklik Ülikool Teaduslik 200 aastat eesti ajakirjandust 1766‐1966 1967 070.1 Tar Raamatukogu Scott 2000 standard postage stamp catalogue, vol. 2 2000 766 Sco US News and World Report 2000 Years Vol. I & II 1973 942 US 2000/2001 Regio eesti teede atlas/Estonian road atlas 2000 912 Two Sxott 2001 Standard postage stamp catalogue, vol. 2 2001 766 Sco 782.1 Ammer, Ene 21st Estonian Song and the 14th folk dance festival, The 1990 Amm Loigu, Valdeko 22 miniatures for the piano; second and third grade 1946 780 Loi Kirjastus Eesti Raamat 25 aastat Eesti NSV riiklikku akadeemilist meeskoori 1969 782.1 Ees Eestlaste Kesknõukogu Kanadas 25 aastat eestlaste kesknõukogu Kanadas 1977 061 Ees Kunst 25 aastat Nõkogude Eesti kunsti 1965 701.1 Ku 709.044 25 aastat Nõukogude Eesti kunst 1965 Kak Juhansoo, Johannes 25 eksliibrist puugravüüris 1960 765.1 Ju Kisla, A25 fotot 1973 771.1 Ki 25 parimat 1963 011.1 Ka Pinn, Voldemar 25. märts 1949; punane terror ja Läänemaa VII 1992 906 Pin Eesti Võitlejate Ühing Adelheidis 25. tegevusaasta tähistamise album 1978 061 Ees Vambola, U J 250 retsepti nd 610 Va Suur, Kalju 28 fotot 1972 771.1 Su Torro, Karl 3 aastat Geislingenis 1949 907 Tor DP 3 rivers, local capacity building program (within the framework 333.9 US Environmental Protection Agency nd of NEI Great Lakes/Baltic Sea partnership program). Final report. Uni Estonian Archies in the US Book Collection EESTI ARHIIV ÜHENDRIIKIDES Estonian Archives in the U.S., Inc. 607 East 7th Street, P.O. Box 726 Lakewood, New Jersey U.S.A. 08701‐0726 2 of 195 As of January 2012 Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol Viljandi Muusikapäeva Toimkond 3. Viljandi muusikapäeva laulud 1922 780 Vil Adelaide Eesti Seltsi Teater 30 aastat eesti teatrit Adelaidis 1980 795 Ade Robert, K comp. 350 aastat trükikunsti Tallinnas: näituse katalog 1988 011.1 Ro Riipalu, Harald 36. Rindepataljon 1943 905 Rii Eesti Teaduste Akadeemis 37. Kreutzwaldi päevad: 18.‐19. dets. 1993 1993 891 Ees Eesti Meeskoor Austraalias 40 aastat eesti meestlaulu Austraalias 1987 782 Ees Kiin, Sirje 40 kirja lugu 1990 906.1 Kii Weiss, H 400. aastane eesti raamat 1935 891 Wei Priidel, E 450 aastane raamat 1975 493 Pri Loigu, Valdeko 5 laulu kõrgele häälele ja klaverile 1963 780 Loi Mengel, Hamilkar 50 aastat (Artur Sirk) 1987 921 Sir 50 aastat apostlite radadel; Jooni Baptisti koguduste elurengust 286.109 Kaups, R ed. 1934 Eestis Kau 50 aastat eesti kunsti eksiilis; Eesti ja Stockholmi kogudest 1994 707.4 Vii Kivimäe, Arnold 50 aastat tööd loomakasvatuse alal 1983 632 Kiv Resew‐Resel, W50 piramiidi wõimlejatele 1920 791 Res Eingorn, A 500 harjutust võrkpallureile 1963 791.1 Ei Sarap, Carl 55 aasta hiljem Mulgimaa 1937‐1996 1996 911 Sar Sarap, Carl 55 aasta hiljem Tartumaa 1937‐1995 1997 911 Sar Kaljundi, J 660 aastat veeäri Tallinnas 1337‐1997 nd 911 Kal Promet, Lilli 7 kirja Poolast 1965 915.1 Pr Purre, Salme 7 klaveripala 1982 780 Pur Rebas, Aho 70. Eesti Vabariigi aastapäev Göteborgis 1988 061 Reb Toimetuskolleegium 75 aastat eesti ülikooli Tartus 1997 370 Toi Vink, Ida 75 vaimuliku laulu lastele 1970 242 Vin Pollisinskaja, E comp. 80 mängu 1970 796.13 P Salisbury, Harrison E 900 Days, The; the siege of Leningrad 1969 905 Sal Saarnak, F 926 a. 1926 336 Sss Puhvel, Heino A. H. Tammsaare elu ja looming aastail 1878‐1922 1996 921 Tam Raudsepp, Karl A. Võõbus 1909‐1988 1990 921 Võõ Siska, Voldemar A.E.M. 45 1994 061 Sis Siimisker, Helene A.H. Tammsaare 1962 921 Tam Siimisker, Leenu A.H. Tammsaare, pildi kroonika eluteest ja tööst 1978 921 Tam Esimene Eesti Põlevkivitööstus A/S esimene eesti põlvkivitööstus; endine riigi põlvkivitööstusi 1938 671 Esi Altoa, L Aabits 1957 491 Alt Oro, F Aabits 1924 491 Oro Kallak, J Aabits ja emakeele lugemik 1946+ 491 Kal Rajamaa, H Aabits ja emakeele‐lugemik 1955 491 Raj DP Rajamaa, H Aabits ja emakeele‐lugemik nd 491 Raj Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed. 1947 491 Aav Kampmann, M Aabits kodule ja koolile 1917 491 Kam Altoa, L Aabits, 9. trükk 1971 491 Alt Tolstoi, Lev Aabitsa jutte 1973 892 Tol Postimehe Toimetus Aadu Grenzsteini võitlus Jaan Tõnissoniga 1921 323 Pos Estonian Archies in the US Book Collection EESTI ARHIIV ÜHENDRIIKIDES Estonian Archives in the U.S., Inc. 607 East 7th Street, P.O. Box 726 Lakewood, New Jersey U.S.A. 08701‐0726 3 of 195 As of January 2012 Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Hemingway, Ernst Aafrika haljad künkad 1963 915.1 H Põldmäe, Mare Aarne Viisimaa 2000 921 Vii Klaassen, Olaf Aasia ja Aafrika 16.‐19. sajandil ning kontaktid eestiga 1994 913 Kla Klaasen, Olaf Aasia ja Aafrika 1900‐1918 ning kontaktid eestiga 1992 913.1 Kl Klaasen, Olaf Aasia ja Aafrika 1918‐1945, ning kontaktid Eestiga 1990 913.1 Kl Klaasen, Olaf Aasia ja Aafrika 1918‐1945, ning kontaktid Eestiga 1990 913.1 Kl Kreintaal, Kaido Aaspere mõis 1998 911 Kre Kiik, Heino Aasta 1988 1990 923.1 Kii Volorits, V Aasta põhjapoolusel 1960 915.1 V Kaagjärv, L Aastapühad 1980 277 Kaa Eesti Üliõpilaskond USAs Aastaraamat 1956/57 1957 361 Ees Eesti Raamatukogu‐hoidjate Ühing Aastaraamat 1989 1990 020.1Ees Eesti Keele Ja Kirjanduse Instituut Aastaraamat I 1973 053 Ees Õpetatud Eesti Selts Aastaraamat II, 1937 1939 053 Õpe Aastaraamat, Tartu: x‐ 1924, XIV‐ 1930, XVII‐
Recommended publications
  • Download Download

    Download Download

    Ajalooline Ajakiri, 2016, 3/4 (157/158), 477–511 Historical consciousness, personal life experiences and the orientation of Estonian foreign policy toward the West, 1988–1991 Kaarel Piirimäe and Pertti Grönholm ABSTRACT The years 1988 to 1991 were a critical juncture in the history of Estonia. Crucial steps were taken during this time to assure that Estonian foreign policy would not be directed toward the East but primarily toward the integration with the West. In times of uncertainty and institutional flux, strong individuals with ideational power matter the most. This article examines the influence of For- eign Minister Lennart Meri’s and Prime Minister Edgar Savisaar’s experienc- es and historical consciousness on their visions of Estonia’s future position in international affairs. Life stories help understand differences in their horizons of expectation, and their choices in conducting Estonian diplomacy. Keywords: historical imagination, critical junctures, foreign policy analysis, So- viet Union, Baltic states, Lennart Meri Much has been written about the Baltic states’ success in breaking away from Eastern Europe after the collapse of the Soviet Union in 1991, and their decisive “return to the West”1 via radical economic, social and politi- Research for this article was supported by the “Reimagining Futures in the European North at the End of the Cold War” project which was financed by the Academy of Finland. Funding was also obtained from the “Estonia, the Baltic states and the Collapse of the Soviet Union: New Perspectives on the End of the Cold War” project, financed by the Estonian Research Council, and the “Myths, Cultural Tools and Functions – Historical Narratives in Constructing and Consolidating National Identity in 20th and 21st Century Estonia” project, which was financed by the Turku Institute for Advanced Studies (TIAS, University of Turku).
  • Re-Reading Sophocles, Thomas Hardy, and Eduard Vilde1

    Re-Reading Sophocles, Thomas Hardy, and Eduard Vilde1

    INTERLITT ERA RIA 2018, 23/2: 321–339 321 Th e Double-Tongued Author The Double-Tongued Author: Re-reading Sophocles, Thomas Hardy, and Eduard Vilde1 ARNE MERILAI Abstract. The article discusses the authors’ ambivalent attitude towards their protagonists, drawing on Sophocles’ Oedipus the King, Thomas Hardy’s Tess of the d’Urbervilles, and Eduard Vilde’s Mäeküla piimamees (Milkman of the Manor). Firstly, the hypothesis based on Aristotle’s Poetics and the idea of Pericles having been a possible prototype of Oedipus is proposed, according to which Sophocles could have been critical of the tyrant of Thebes as a noble representative of a polis at war with Athens, justifying his pains in addition to showing compassion. Such an interpretation is in contrast with the humanist and protest-driven glorification initiated by Friedrich Nietzsche. Another example of the author’s “hypocrisy” is Thomas Hardy’s novel that is generally, and with reason, read as critical of Victorian society. However, the work’s reception has failed to address the motif of mystical revenge on the inheritor of the bloodline of foreign conquerors that occurs in the shadow of a woman’s tragedy and is executed with consistency, yet is not seen as the text’s rival dominant. Still, without considering the opposing line of interpretation that constitutes a parallel in its tragic irony, the understanding of the novel will remain superficial. The third example of the author’s split viewpoint can be found in the first Estonian novel to excel in artistic maturity that also stands out as the first psychological and erotic novel.
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
  • Estonian Literature 5

    Estonian Literature 5

    ESTONIAN LITERATURE V Fiction in Independent Estonia A. H. Tammsaare and “Truth and Justice”, A. Gailit, et al. •Tarapita (1921–1922) < Clarté, German Expressionism •Other almanacs: Odamees , Ilo , Murrang , Moment , etc. •Estonian Writers’ Union (1922); Looming (Creation, 1923) •Estonian Cultural Endowment (1925) •Modern criticism: F. Tuglas , J. Semper , Ants Oras (1900-1982), Aleksander Aspel (1908-1975) •Hugo Raudsepp — comedies and dramas •Anton Hansen Tammsaare , Truth and Justice (“Tõde ja õigus” I–V, 1926-1933) — Psychological-Symbolical Realism •August Gailit , grotesque short stories, Toomas Nipernaadi (1928) — Neoromantism •Mait Metsanurk (Eduard Hubel, 1879–1957), The Unmarked Grave (“Jäljetu haud”, 1926), The White Cloud (“Valge pilv”, 1925), The Red Wind (Punane tuul, 1928) — Critical Realism Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) Tõde ja õigus I–V (“Truth and Justice”, 1926–1933) • Rural Realism • Impressionism and Symbolism: • Long Steps (“Pikad sammud”, 1908) • Young Souls (“Noored hinged”) • Across the Border (“Üle piiri”) • Nuances (“Varjundid”) • The Fly (“Kärbes”) • The Boy and the Butterfly (“Poiss ja liblik”) • Symbolic Realism: • Judith (1921) • The Master of Kõrboja (“Kõrboja peremees”, 1922) Truth and Justice I–V (“Tõde ja õigus”, 1926–1933) Man’s struggle with land (I), with God (II), with society (III), with himself (IV), and resignation (V). Tammsaare’s methodological triangle – The soil must be loved, even if it lies underneath the threshold of the humblest cottar’s home. –“Work and take pains and love will follow by itself,” said father. “You did it and my mother did it, which certainly caused her early death; but there was still no love, and there is none since today in Vargamäe.” – God is an immense vessel never to overflow with worries and sadness.
  • Konrad Mägi 9

    Konrad Mägi 9

    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
  • Tallinna Keskraamatukogu 2015. a Tegevuse Aruanne

    Tallinna Keskraamatukogu 2015. a Tegevuse Aruanne

    TALLINNA KESKRAAMATUKOGU 2015. A TEGEVUSE ARUANNE Tallinn 2016 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad ............................................................................................ 3 2. Juhtimine ................................................................................................................... 5 2.1 Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud ...................... 5 2.2 Eelarve ................................................................................................................. 5 2.3 Raamatukogudevõrgu struktuur ........................................................................... 9 2.4 Personali juhtimine ja areng ................................................................................. 9 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 2015 ............................................................. 10 2.4.2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................... 12 2.4.3 Tallinna Keskraamatukogu koolitused kolleegidele ................................ 14 2.4.4 Erialahariduse omandamine ........................................................................ 14 2.4.5 Töötajate tunnustamine ............................................................................... 14 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ........................................................................... 16 2.5.1 Haldustegevuse üldiseloomustus, raamatukogu ruumid ja asukoht ........... 16 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas .........................
  • Vinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980

    Vinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980

    KKUNST.EEUNST.EE GGRAAFILISERAAFILISE DDISAINIISAINI ERIERI EEestiesti vvinüülplaadiümbrisedinüülplaadiümbrised 11970.–1980.970.–1980. aaastatestastatest MMaileaile TaliTali Koostaja ja kujundaja: Maile Tali Fotod: Toomas Tali, erakogud Toimetaja: Andreas Trossek Korrektor: Riina Kasser Suur tänu: Virve Albri Helje Eelma Mai Einer Aili Ermel Villu Järmut Tõnu Kaalep Tõnis Kahu Enn Kärmas Ülle Meister Kalle Toompere Ülle Väli Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kõik õigused kaitstud © 2010 Kust küll kostab lärm? Sissejuhatus Põrand põrub all. Magada ei saa, kärtsub, mürtsub maa. Mis imelik masin see olla võiks, mis niisugust lärmi teha võiks? Jajaa, jajaa. Mikronid „Üks imelik masin”, 1986 Sõnad: Gunnar Graps Vinüülplaadiümbriseid võib vaadelda osana popkultuu- kasutati esialgu standardseid geomeetrilise mustriga rist, masstootmise produktina, infoallikana omaaegse plaadiümbriseid. Eesti esimese plaadikujunduse au kuu- muusika, moe ja trükitehnika kohta jne. Järgnevad lehe- lub Eesti Filmiarhiivi andmetel Marju Kuudi kümnetollisele küljed kuuluvad vinüülplaadiümbristele, mis on Eestis “Aastaajad – valimik estraadilaule” 1970. aastast. tehtud nõukogude perioodil 1970. ja 1980. aastatel. Muusikat või salvestatud sõna, mis on helisalvestamise Vinüülplaat sümboliseeris läänelikku nautlevat tarbimis- peamine eesmärk, käesolev vaatlus ei käsitle, vaid kes- ühiskonda, kuhu nõukogude inimene tahtis kuuluda. Siin kendub plaadiümbriste graafi lisele disainile. idealiseeriti ühiskondi teispool raudset eesriiet, usuti, et seal võisid
  • Wiiralti Kataloog 0.Pdf

    Wiiralti Kataloog 0.Pdf

    Eduard Wiiralti galerii Eesti Rahvusraamatukogus The Eduard Wiiralt Gallery in the National Library of Estonia Tallinn 2015 Koostaja / Compile by Mai Levin Teksti autor / Text by Mai Levin Kujundaja / Designed by Tuuli Aule Toimetaja / Edited by Inna Saaret Tõlkija / Translated by Refiner Translations OÜ Endel Kõks. Eduard Wiiralti portree. Foto / Photograph: Teet Malsroos Esikaanel / On the front cover Tagakaanel / On the back cover Kataloogis esitatud teosed on digiteeritud Eesti Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses. Works published in the Catalogue have been digitized by the National Library of Estonia. ISBN Autoriõigus / Copyright: Eesti Rahvusraamatukogu, 2015 National Library of Estonia, 2015 Eesti Autoriteühing, 2015 Estonian Authors’ Society, 2015 Trükkinud / Printed by Saateks FOREWORd Kristus pidulaua ääres, palvetava naise even started discussing this work as a pre- Mai Levin Mai Levin vari jt.), ent eelkõige haarab stseeni monition of war. Cabaret (initially titled dünaamilisus, ennastunustava naudingu The Dance of Life) was completed in 1931 1996. a. septembris avati Eesti Rahvus- In September 1996, the National Library ja iharuse atmosfäär. in Strasbourg, executed in the same tech- raamatukogus Eduard Wiiralti galerii – of Estonia opened the Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (1898–1954) sündis nique as its twin Inferno. The leading motif suure eesti graafiku teoste alaline ekspo- Gallery in the building – an extensive dis- Peterburi kubermangus Tsarskoje Seloo of Cabaret is sensuousness, triumphing sitsioon. See sai võimalikuks tänu Harry play of the great Estonian graphic artist. kreisis Gubanitsa vallas Robidetsi mõisas over everything intellectual. Here we can Männili ja Henry Radevalli Tallinna linnale This was made possible thanks to dona- mõisateenijate pojana. 1909. a. naases also notice symbolic details (the sleeping tehtud kingitusele, mis sisaldas 62 tions by Harry Männil and Henry Radevall perekond Eestisse, kus kunstniku isa sai Christ at the table, the shadow of a pray- E.
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse

    EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse

    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
  • Lisaks on Koostatud Eraldiseisva Dokumendina Tegevuskava, Mis Kajastab Planeeritavaid Tegevusi Ja Investeeringuid Vähemalt Neljaks Järgnevaks Eelarveaastaks

    Lisaks on Koostatud Eraldiseisva Dokumendina Tegevuskava, Mis Kajastab Planeeritavaid Tegevusi Ja Investeeringuid Vähemalt Neljaks Järgnevaks Eelarveaastaks

    LÄÄNE MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ HAAPSALU, JAANUAR 2019 SISUKORD 1 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2 Lühendid .............................................................................................................. 4 3 Läänemaa üldandmed ......................................................................................... 5 4 Visioon ja strateegilised eesmärgid aastaks 2035+ ............................................. 8 5 Lähteolukorra kirjeldus ja arenguvajadused ....................................................... 10 5.1 Elukeskkond ................................................................................................ 10 5.1.1 Looduskeskkond ................................................................................... 12 5.1.2 Haridus ................................................................................................. 18 5.1.3 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ........................................................... 22 5.1.4 Rahvatervis ........................................................................................... 28 5.1.5 Kultuur .................................................................................................. 31 5.1.6 Kodanikuühiskond ................................................................................. 35 5.1.7 Sport ..................................................................................................... 37 5.1.8 Siseturvalisus .......................................................................................
  • Meremehed Rindel: Meredessantpataljon Eesti Vabadussãjas

    Meremehed Rindel: Meredessantpataljon Eesti Vabadussãjas

    Acta Historica Tallinnensia, 2012, 18, 48–72 doi: 10.3176/hist.2012.1.02 MEREMEHED RINDEL: MEREDESSANTPATALJON EESTI VABADUSSÕJAS Arto OLL Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] Artiklis on esimest korda käsitletud Eesti merejalaväeüksust vabadussõjas. On tähelepanu pööratud sündmustele, mis viisid sellise väeosa loomiseni. On analüüsitud pataljoni struktuuri kujundamist ja arengut, komandöre ning sõjalist tegevust Eesti vabadussõjas Punaarmee vastu. Peamised küsimused on: kas tegemist oli tugeva, võitlusvõimelise üksusega ja milline oli mere- jalaväelaste panus vabadussõja lahingutes üldises rindeolukorras? Kas pataljoni loomine õigustas end ja miks see likvideeriti? On välja toodud kõik lahingud, kus nimetatud pataljon osales, ja antud hinnang selle kohta, milles oldi edukad ning kus ebaõnnestuti. Artikli allikad on peamiselt Eesti Riigiarhiivi (ERA) fondid, käsikirjad ja mälestused. SISSEJUHATUS Merejalaväe1 eeldus on merepiir ja loomulikult sõjalaevastik, mis võimaldaks säärase väeliigi transpordi ning logistilise toetuse. Merejalavägi kuulub tavaliselt mereväe koosseisu, on selle koostisosa. Merejalaväe moodustamine on üldjuhul (kuid mitte alati) omane suurriikidele, millel on arvestatavad finants- ja inim- ressursid. Tänapäeva vanim merejalavägi on Hispaanial (Infanteria de Marina), mis loodi 1537. aastal, Venemaal lõi säärase väeosa tsaar Peeter I 1705. aastal2, USA-s asutati see 1775. ja Preisimaal 1852. aastal. Sellistel sõjalistel üksustel on ülejäänutest erinev vormiriietus, nad