DOCSLIB.ORG

Konrad Mägi 9

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Konrad Mägi 9 SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“. Näitust saadavad kaks Eero Epneri kirjutatud raamatut: käesolev kataloog ja Konrad Mägi elulugu. See elulooline raamat annab lisaks Konrad Mägi kunstnikufenomeni avamisele ka hea ülevaate selle aja kultuuritaustast Eestis laiemalt. Tähtis koht näitusel on ka Konrad Mägi loomingul – Dear people of Tartu, Southern Estonians, of Konrad Mägi as an artist, this biographical book 13 and all of Estonia’s art enthusiasts! also provides an excellent overview of the broader cultural background in Estonia during that era. Konrad It has long been my wish and dream to hold an Mägi’s works also have an important place at this exhibition of my art collection at the Tartu Art exhibition – 16 of his works from different creative Museum. The birth of Estonian painting in the periods are exhibited. A total of 57 paintings and 3 early 20th century, after all, has to a great extent sculptures by 17 artists are on display at the exhibition. been associated with Tartu, and works from that period, in other words the Golden Age of I extend my sincere thanks for their very gratifying Estonian painting, form the core of my collection. cooperation to the Mayor of Tartu Urmas Klaas and the entire Municipal Government of Tartu, Many of our art luminaries are associated with Signe Kivi, Hanna-Liis Kont, Jaanika Kuznetsova Tartu, headed by Konrad Mägi. This exhibition and everyone at the Tartu Art Museum. Many is dedicated to the centenary of the Republic thanks also go out to our team: the curator of the of Estonia and to commemorating the 140th exhibition Eero Epner, the designer of the exhibition anniversary of the birth of Konrad Mägi. Tõnis Saadoja, our graphic designer Tiit Jürna, our media specialist Marika Reinol and the Inspired The vision of Eero Epner, the curator of this team, our copy editor Ester Kangur, our translator exhibition who was also born and raised in Tartu, Peeter Tammisto and our exhibition coordinator and graduated from the University of Tartu as Maris Kunila. My greatest thanks to everyone who an art historian, is to organise this exhibition to has contributed to the success of this exhibition! emphasise Tartu’s importance in the history of the birth of Estonian art. This idea led us to the I very much hope to spark interest in this title of the exhibition: the Birth of a Tradition. exhibition among the people of Tartu and the art public from all over Southern Estonia. Two books written by Eero Epner accompany this exhibition: this catalogue and Konrad Mägi’s Yours truly, biography. Along with illuminating the phenomenon Enn Kunila 14 15 TRADITSIOONI SÜNNIKOHT Kunstiajaloo topograafia on keeruline Ent siinkohal oleks huvitav küsida: miks just need 17 ja vastuoluline ning seda pole kuigivõrd harutatud. linnad? Miks mitte näiteks Hamburg või Lissabon? Küsimusele „Kus on kunst loodud ning miks just Miks ei kujunenud kunstiajalugu defineerivaks seal?“ leidub palju vastuseid, tihti ootamatuidki. Kui keskuseks Euroopas asuvad Bern või Brüssel, me avame mõne tavapärase maailma kunstiajaloo Stockholm või Kraków? Kas see on riiklike entsüklopeedilise ülevaate, siis võime enam-vähem jõujoontega ära määratud? Kuna Antiik-Kreeka ning kindlad olla, et loeme sealt kunsti kohta, mis on renessansiaegne Itaalia olid tähtsad tõmbekeskused, loodud Euroopa metropolides. Ateena, Rooma, kuhu koondusid ressursid, inimesed ja võim, kas Veneetsia ja Firenze, Pariis, München, Berliin, Viin − siis on loogiline, et nende riikide olulisematesse just neis linnades sündinud kunstiga saaksime linnadesse tulid sageli kokku õukondade, valitsejate piiritleda maailma kunstiajaloo kuni Teise maailmasõja või metseenide juures tegutsenud kunstnikud? lõpuni, mil raskuskese nihkus New Yorki, sest Või on siiski olemas ka teatud spetsiifiline sinna oli sõja eest asunud nimetamisväärne hulk linnalisus, kunstiloomingu tekkeks eriliselt sobiv Euroopa kunstnikke. Väikeste remarkidena esinevad keskkond, mida ühes linnas on, teises aga pole, kunstiajaloos Oslo, Kopenhaagen, Peterburi, Veneetsias on, Milanos aga enam mitte nii väga? Amsterdam, London, Madrid ning vahest veel mõni linn. Sealt aga ei maksa isegi piimaga kirjutatult Enne topograafia poetiseerimist ning linnade otsida mõnda paika Ladina-Ameerikas, salapärast erilisest aurast kõnelemist võiks tähelepanu juhtida urgast Hiinas ega ka Soome teise suurusjärgu ratsionaalsetele argumentidele. Mõni linn ongi teatud linnu või Ida-Euroopa keskusi. Muidugi on viimastel sfäärides edukam, kui seal jõutakse teadmiste kümnenditel olukord natuke paranenud – juba külluseni. Kunstnikest tulvil, arenes Pariisis ja keeratakse kaevurilambid ajaloolaste laupadel ennekõike just kohvikutes teadmiste, muljete ja ka perifeeria poole, avastatakse paiku ja kohti kõige muu vahetamine, mis tekitas lausa ülekülluse väljaspool Euroopat ning tasapisi Euroopa enese ning sellest osasaamiseks ei pidanud alati isegi keelt sees, kuid üldiselt reedab kunstiajaloo geograafia oskama. Ühel hetkel oli Pariisi kogunenud niivõrd endiselt kestvat kolonialistlikku mõttelaadi. See, mis palju autoreid, et sinna minemine polnud enam valik, sündis metropolides, on tähelepanu all, ja see, mis vaid kohustus − kui sind ei olnud selles linnas, olid sündis mujal, on parimal juhul ... lihtsalt sündinud. sa automaatselt kõrvalejäetu, marginaliseeritud, 18 tühine kärbsemust kunstiajaloo tagakaanel. Veel tänapäevalgi on terve rida linnu, kus kunst on „[Aleksander] Tassa pidas oma vaimustuses ainult ekstravagantsus, erakordsus, haruldus, unikaalsus − neid kunstnikeks, kes Pariisis olid või olid vähemalt mõelgem kas või büroometropolide Bonni või Brasília sinna minemas,“ on Aleksander Vardi (käesoleval peale, kus linna üldise atmosfääri määravad ära näitusel on muu hulgas väljas tema Notre-Dame’i- pigem funktsionaalsus ning mobiilsus. Ent hetkel, vaade) vahetult enne Pariisi-sõitu meenutanud oma kui kunst muutub linna orgaaniliseks osaks, muutub kohtumist Tassaga. Tõtt-öelda polnud Tassa ainus, ka kunsti loomine seal tunduvalt lihtsamaks − seda keda köitis Pariis. Kui sinna jõuab Konstantin Süvalo eriti ajastutel ja kohtades, mil kunstnikuks olemine (temaltki on eksponeeritud Pariisi-vaade), väljendab ei ole normaalsus, vaid ebatavalisus. See on ka üks ta oma esimestes kirjades vaimustust ning soovitab põhjusi, miks eesti esimesed modernistid siit lahkusid kaaluda, kas Eestile on ikka vaja kahte kunstikooli, ning välisriikide metropolides õppisid, töötasid ja oma kuna niikuinii olevat parim Pariisis õppimine. 1906. esimesed teosed lõid − see polnud palju lihtsam aasta aprillis kirjutab Peterburis viibinud Konrad Mägi mitte niivõrd praktilistel põhjustel (Eestis ei olnud sõbrale: „Olen mõne kunstijüngriga tuttavaks saanud, kõrgemaid kunstikoole), kuivõrd töörahu, enese kes Pariisis on õppinud ja need seletasid, et ainult defineerimise ja kollektiivi kuulumise tõttu. Töötades Pariis on linn, kus kunstis täiusele võib saada.“ Seega linnades, kus sind ümbritsesid kunst ja kunstnikud, polnud Pariis vaid linn, kus kunst sündis − ainult oli sul tunduvalt lihtsam kehtestada end kunstniku Pariisis võiski kunsti luua. Ühtäkki oli Pariisist saanud ja kunstnikkonna liikmena, ka tagasiulatuvalt, ühe kunstiajaloo pealinn, mis lumepallina veeredes liitis kunstiajaloolise keti lülina. Samas pangem tähele, et endaga üha rohkem kunstnikke, kuni sellest pallist kõik modernistid naasid Eestisse ja jätkasid töötamist väljajäämine tähendas märkamatut ärasulamist. siin, hakates muu hulgas üles ehitama moodsa kunsti ajalugu. Ja enamik neist tegi seda Tartus. Teisalt ei kutsu uusi kunstnikke mõnda linna ainult kunstnikud, vaid ka kunst ise. Rooma, Firenze või Miks Tartu? Ilmselt leidub siin terve rida põhjusi. Pariis
Load more

Recommended publications
  • HACETTEPE ÜNİVERSİTESİ GÜZEL SANATLAR ENSTİTÜSÜ Yaylı Çalgılar Anasanat Dalı EDUARD TUBİN KONTRABAS KONÇERTOSU VE
    HACETTEPE ÜNİVERSİTESİ GÜZEL SANATLAR ENSTİTÜSÜ Yaylı Çalgılar Anasanat Dalı EDUARD TUBİN KONTRABAS KONÇERTOSU VE İCRASINDAKİ ZORLUK DERECELERİ’NİN ÖLÇÜMÜ Özlem ER CİVELEK Sanatta Yeterlilik Sanat Çalışması Raporu Ankara, 2021 HACETTEPE ÜNİVERSİTESİ GÜZEL SANATLAR ENSTİTÜSÜ Yaylı Çalgılar Anasanat Dalı EDUARD TUBİN KONTRABAS KONÇERTOSU VE İCRASINDAKİ ZORLUK DERECELERİ’NİN ÖLÇÜMÜ Özlem ER CİVELEK Sanatta Yeterlilik Sanat Çalışması Raporu Ankara, 2021 EDUARD TUBİN KONTRABAS KONÇERTOSU VE İCRASINDAKİ ZORLUK DERECELERİ’NİN ÖLÇÜMÜ Danışman: Prof. Dr. Burak KARAAĞAÇ Yazar: Özlem ER CİVELEK ÖZ Estonyalı besteci Eduard Tubin’in 1948 yılında yazdığı kontrabas konçertosu, kontrabas repertuvarına büyük ölçüde katkı sağlamıştır. Günümüzde kontrabas çalan müzisyenlerin repertuvarlarında yer alan ve beğenilen bu eserin, diğer kontrabas eserleri arasında; melodik yapı, teknik ve ritmik zorluk bakımından seslendirilmeye değer olduğu söylenebilir. Bu araştırmanın amacı; meydana gelen zorlukların tespitini yapmak ve bulguların yorumuyla, bazı çözüm önerilerini ortaya koymaktır. Çalışmada konçertonun icrası esnasında karşılaşılabilecek melodik, teknik ve ritmik zorlukların tespit edilmesi için alanında uzman kişilere danışılarak anket formu oluşturulmuştur. Hazırlanan anket formu, Türkiye’deki Üniversitelerin Devlet Konservatuvarlarındaki akademisyenlere ve senfoni orkestralarında yer alan kontrabas sanatçılarına dağıtılmıştır. Araştırma nitel araştırma yöntemidir. Veriler amaçlı örnekleme yöntemi ile incelenmiştir. Araştırma; akademisyen ve kontrabas sanatçılarının
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • 454 Ajalugu Piltides Sisu ENG 2012.Pdf
    8000 BC 1000 BC to 1000 AD 1154 1100s 1200s 1219 13th–16th c 14th–15th c 1500s 1523–4 late 1500s 1600s 1700s early 1800s 1857–1869 late 1800s 1905–18 1918 1919–20 1920s 1930s 1940 1941 1941 1944 1949 1940s–50s 1956–68 1970s late 1980s 1991 1991 1992 1994 2004–2012 People have lived in this part of the world for more than 10 000 years. The reindeer- hunting ancestors of present- day Estonians were probably the first humans to move to the virgin land exposed by the retreating ice. Arguably, it is hard to find another nation in Europe who has stayed this long in one place. Tools of the Stone Age hunters from the Pulli 8000 BC camp site. 8000 BC 1000 BC to 1000 AD 1154 1100s 1200s 1219 13th–16th c 14th–15th c 1500s 1523–4 late 1500s 1600s 1700s early 1800s 1857–1869 late 1800s 1905–18 1918 1919–20 1920s 1930s 1940 1941 1941 1944 1949 1940s–50s 1956–68 1970s late 1980s 1991 1991 1992 1994 2004–2012 1000 BC to The Holy Lake in the 1000 AD Standing next to the crater Kaali meteorite crater made by the only meteorite to fall on a densely settled in Saaremaa: a major region in the historical era – during the Bronze Age place of worship of the Mediterranean – it is hard not to contemplate for the ancients of how the people of the past might have sought spiritual Northern Europe? guidance at this very spot for hundreds of years. ERGO IAM DEXTRO SUEBICI In 1154, Estonia was depicted on MARIS LITORE AESTIORUM a world map for 1154 the first time.
    [Show full text]
  • The Soviet Woman in Estonian Art Jürgen Habermas
    1 2010 1 Let’s refuse to be what we are (supposed to be)! Let’s Refuse to Be What We Are (Supposed to Be)! Airi Triisberg 5 Eva gives birth to earth Airi Triisberg Johannes Saar 7 Around the Golden Soldier Agne Narusyte 10 An artist and his double Anu Allas Based on the title Let’s Talk About Nationalism!, of identity is almost exclusively addressed as an it would be tempting to look at this exhibition* instrument for engendering normativity rather 13 Work-based solidarity is killed Interview with Eiki Nestor in relation to theories of public space, as it than a potential tool of empowerment that I is precisely the medium of talk that consti- find problematic in this context. At the same 16 Forum Marge Monko tutes a core notion in the liberal concept of time, it should also be noted that even the the public sphere, most notably elaborated by Habermasian definition of the public sphere 18 Art and Identity: The Soviet Woman in Estonian Art Jürgen Habermas. The curatorial statement by appears to be quite operative, insofar as it Michael Schwab Rael Artel seems to support the parallel with allows a conceptual distinction from the state 21 The queue as a social statement Habermas, insofar as it stresses the importance which has effectively been put to use in the Maria-Kristiina Soomre of contemporary art as a site for holding public framework of Let’s Talk About Nationalism! in 24 Five pictures of Flo Kasearu discussions. Nevertheless, the curator’s preoc- order to criticize the ideological and institu- Kaido Ole cupation with conflict actually indicates a dif- tional manifestations of the state.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
    [Show full text]
  • Lisaks on Koostatud Eraldiseisva Dokumendina Tegevuskava, Mis Kajastab Planeeritavaid Tegevusi Ja Investeeringuid Vähemalt Neljaks Järgnevaks Eelarveaastaks
    LÄÄNE MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ HAAPSALU, JAANUAR 2019 SISUKORD 1 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2 Lühendid .............................................................................................................. 4 3 Läänemaa üldandmed ......................................................................................... 5 4 Visioon ja strateegilised eesmärgid aastaks 2035+ ............................................. 8 5 Lähteolukorra kirjeldus ja arenguvajadused ....................................................... 10 5.1 Elukeskkond ................................................................................................ 10 5.1.1 Looduskeskkond ................................................................................... 12 5.1.2 Haridus ................................................................................................. 18 5.1.3 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ........................................................... 22 5.1.4 Rahvatervis ........................................................................................... 28 5.1.5 Kultuur .................................................................................................. 31 5.1.6 Kodanikuühiskond ................................................................................. 35 5.1.7 Sport ..................................................................................................... 37 5.1.8 Siseturvalisus .......................................................................................
    [Show full text]
  • Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions
    Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 2, 85–98 HYDRODYNAMICAL AND GEOLOGICAL INVESTIGATIONS OF POSSIBLE DEEP HARBOUR SITES IN NORTH-WESTERN SAAREMAA ISLAND: OVERVIEW AND CONCLUSIONS Jüri ELKENa, Jüri KASKb, Tarmo KÕUTSa, Uno LIIVc, Rein PERENSb, and Tarmo SOOMEREa a Estonian Marine Institute, Paldiski mnt. 1, 10317 Tallinn, Estonia; [email protected] b Estonian Geological Survey, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, Estonia c Corson Consulting, Akadeemia tee 21 B413, 12618 Tallinn, Estonia Received 5 April 2001 Abstract. Saaremaa is the largest Estonian island located to the west of Estonian mainland. A new deep harbour, need for which is stated in the Saaremaa County development plan, is possible only in the north-western part of the island that is environmentally sensitive and belongs partly to the area of Vilsandi National Park. This part of the island is known as wintering area of Steller’s Eider and the sanctuary for seals. Environmental impact assessment of the harbour site selection indicated environmental risks at all the considered sites. Discussion of the assessment results led to additional hydrodynamical and geological investigations of the three harbour location alternatives on the Tagamõisa Peninsula: Undva (Uudepanga Bay), Suuriku-Kuriku (entrance of Tagalaht Bay), and Vaigu (central part of Tagalaht Bay). The investigations contained geological and hydrographic field work and modelling of currents and waves. The results revealed that due to dominating cyclonic circulation and small current speeds in the Uudepanga Bay, the risk of oil pollution from the Undva harbour to nearby Vilsandi National Park is rather low. The risk of polluting Steller’s Eider wintering area in the north from the harbour site is somewhat higher, but still small.
    [Show full text]
  • Hegemony As a Visual Rhetorical Signification in Soviet Estonia Photojournalism*
    Rocznik Antropologii Historii, 2014, rok IV, nr 1(6), ss. 119–129 HEGEMONY AS A VISUAL RHETORICAL SIGNIFICATION IN SOVIET ESTONIA PHOTOJOURNALISM* ANDREAS VENTSEL Visual rhetoric, which has become increasingly prevalent in recent years, attempts to apply the instruments of rhetoric to the analysis of visual images, and as such encompasses a wide variety of objects, from architecture to the presentation of interiors and public spaces1. Some scholars seem to consider visual elements only in relation to expressing quantitative relations in charts and graphs, other concentrated solely on the ubiquity of visual elements on Internet, which are important only in online communication.2 Much of the more culturally oriented work based on art theory using the term visual rhetoric to refer to artistic image exclusively3. This paper tackles questions that can be briefly formulated as follows: 1) how to visualise power or hegemonic relationships? and 2) does rhetoric have anything to offer to research on the visualisation processes of hegemony? One of the instruments through which power relations are established in society is photography. The following paper discusses the relationship between the * This paper based on presentation in IX Conference of AIVS „Rhetoric of the Visible”, Venice, 13 – 16 April, 2010. This research was supported by the European Union through the European Regional Development Fund (Centre of Excellence CECT) and IUT2­44. 1 S. Foss, Framing the Study of Visual Rhetoric: Towards a Transformation of Rhetori­ cal Theory, [in:] Defining Visual Rhetoric, ed. M. Helmers, Ch. A. Hill, Mahwah – New York – London 2004, pp. 303 – 311; R. Twigg, Aestheticizing The Home: Textual Strategies of Taste, Self­Identity, and Bourgeois Hegemony in America’s „Gilded Age”, „Text and Perfor­ mance Quarterly”, 1992, vol.
    [Show full text]
  • News in Brief
    NEWS IN BRIEF PROFESSOR KAZYS GRIGAS: 90TH BIRTH ANNIVERSARY Kazys Grigas was born into a farmers’ family in Pagiriai, Kaunas district, on March 1, 1924. He graduated from a gardening and floriculture school in Kaunas, and attended Vilkija Gymnasium. In 1944 he entered Kaunas Theological Seminary to avoid enlisting into the Soviet army. In 1945, after having taken the entrance examinations, he was admitted to the Faculty of History and Philology at Kaunas National Vytautas Magnus University. When ideological cleansing started at the university in 1948, K. Grigas was expelled with an entry in his personal file: “Expelled from Kaunas University for behaviour incompatible with a Soviet student’s honour and duties”. Later on, K. Grigas studied at Kaunas Teachers Seminary, took librarianship equiva- lency examinations, taught at a gymnasium (Lithuanian and Latin languages), and worked at the bookbindery at the library of the History Institute of the Academy of Sciences in Vilnius. In 1951 he took equivalency examinations and graduated from Vilnius University. In 1954 K. Grigas started working at the Lithuanian Institute of Language and Literature (now Lithuanian Literature and Folklore Institute), where he became engaged in the field of folkloristics. K. Grigas spent the years from 1990 to 1998 teaching: he taught a course in paremiology at Vytautas Magnus University in Kaunas, and later on a comparative folkloristics course at Vilnius University. K. Grigas translated various works of fiction, for instance, L. Carroll’sAlice’s Adventures in Won- derland (1957) and Alice’s Adventures in Wonderland and Through the Looking-Glass (1991, in collaboration with J. Lapienytė), R.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania
    100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania Estonia, of Treasures 100 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 1 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia. Authors of texts: Aistė Bimbirytė-Mackevičienė, Janis Zilgalvis, Siim Raie, Triin Reidla Translation: Kristjan Teder, Madli Kullaste, SIA SERRES, Visuomenės specialaus mokymo ir konsultavimo centras Editing: Carolin Pihlap, Janis Zilgalvis, Nijolė Bitinienė, Reelika Niit, Rita Mikelionytė, Triin Reidla Designer: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Laki 26, Tallinn, 12915 ISBN 978-9949-7293-0-2 (printed) ISBN 978-9949-7293-1-9 (pdf) Tallinn, 2018 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 2 3 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia.
    [Show full text]