Muinsuskaitse Aastaraamat 2007 Ahja Mõis Ja Teised Lagunevad Arhitektuuripärlid
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE 2 0 0 7 AASTARAAMAT RESTAUREERIMISTÖÖD VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMIS MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2007 AHJA MÕIS JA TEISED LAGUNEVAD ARHITEKTUURIPÄRLID ATHENA KULTUURI- JA KONVERENTSIKESKUS SUURE-KÕPU MÕISA MAALINGUD LINNAARHEOLOOGIA VAJALIKKUS KESKKOND TALLINNA HÜLJATUD KALMISTUD 1 AASTARAAMAT 2 2 Ah, Ahja ... Ants Hein 77 Taluarhitektuuri riiklik kaitse. Riin Alatalu 6 Avariilised mälestised – katuseta ja lagunevad 80 Energiasääst + keskkonnahoid + muinsuskaitse = arhitektuuripärlid? Tarvi Sits hea maja. Liisa Pakosta 7 AASTA SÜNDMUS 83 AJALUGU 8 Kloostrihoovist koolihooneni – nähtavaks saanud 84 Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis. aeg. Villu Kadakas, Helve Ilves, Boris Dubovik Tallinna hüljatud kalmistud. 13 EHITISED Carl-Dag Lige, Oliver Orro 16 2007. a. valminud objekte 93 UURINGUD JA TRÜKISED 21 Rüütli 12 – veel üks avatud aardekirst Tallinna 94 Sindi ja Kilingi-Nõmme arhitektuuri- vanalinnas. Juhan Maiste, Mart Keskküla pärandist. Leele Välja 26 Tallinna Jaani kiriku väärtustest ja nende 97 Tallinna vanalinna maalitud talalagede säilitamisest. Tiina-Mall Kreem, Niina Mäger inventeerimisest. Kais Matteus 29 Häbiplekist esindushooneks – Poska maja 99 Mõningaid maalitehnilisi stratigraafilisi restaureerimine. Helen Kallaste täpsustusi Valjala kiriku kooriruumi apostlimaa- 32 Mälestis uues funktsioonis – haiglast lingu kohta. Hilkka Hiiop ateljeeks. Leele Välja 102 Tinakatku uuringud Eesti orelivilede põhjal – in- 34 Kino Athena ja restoran Volga Athena kultuuri- ja novaatiline panus Eesti orelite muinsuskaitsesse. konverentsikeskuseks. Reet Pulk-Piatkowska Alexander Eckert 38 Majandustõusu vili–Tartu Laulupeomuuseumi ja 104 Muinsuskaitseameti rakendusuuringud ja trükised Emajõe suveteatri maja Jaama 14. Egle Tamm 2007. Anneli Randla 41 Lossi hotellist Ekesbarre residentsiks. Tõnu Sepp 105 2007. aastal ilmunud raamatud 44 Vastseliina linnuse kirdetorni konserveerimine. 109 HARIDUS Juhan Kilumets 110 Tartu kõrgema kunstikooli õppekavad 47 Konuvere silla restaureerimine. Mart Keskküla ühendavad endas traditsioonid ja loomingu. Vallo 49 PRAKTILINE Nuust 50 Tuleohutusnõuete tagamisest arhitektuuri- 112 Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restau- väärtuslikes hoonetes. Vassil Hartšuk reerimise osakonnas. Krista Laido 53 Savi ja savimatt hüdroisolatsioonina. Tõnu Sepp 114 Noppeid moodsa arhitektuuri restaureerimisest 55 KUNST Euroopas: Bauhaus. Maris Suits 56 Salapärane ja ihaldatud Pompei: Suure-Kõpu mõisa 116 Muinsuskaitsealane täiendkoolitus Gotlandi maalingute avastamine ning restaureerimine. ülikoolis. Ülle Jukk Svea Volmer, Hilkka Hiiop 117 FINANTS 61 ARHEOLOOGIA 118 Riiklik programm „Pühakodade säilitamine ja 62 Milleks meile linnaarheoloogia? Erki Russow areng“ aastal 2007. Sille Sombri 67 KESKKOND 120 Muinsuskaitseameti investeeringud 2007. aastal. 68 Arengusuunad Tartu miljööväärtusega 121 KROONIKA hoonestusaladel. Reesi Soodla 122 Vabatahtlikud muinsuskaitses. Helle Solnask 71 Pärandkultuur – muinsuskaitse reserv. 123 Kroonika Jüri Kusmin, Vaike Pommer 126 Uued mälestised 74 Kultuuripärandi kaitsest rahvusparkides. 128 In memoriam: Aino Pung Ave Paulus Väljaandjad: Kolleegium: Toimetaja: Esikaanel: Fragment Vanalinna Muinsuskaitseamet Boris Dubovik Kais Matteus Hariduskolleegiumi seinamaalingust Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Lilian Hansar [email protected] Foto: A. Ümar EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise Hilkka Hiiop Siseküljel: Vastseliina linnuse kirdetorn osakond Mart Keskküla Keeletoimetaja: Foto: P. Säre Juhan Kilumets Epp Väli Tagakaanel: Heimtali mõisa ringtall ISSN 1736-468X Anton Pärn Kujundus: Foto: A. Kivi Anneli Randla Ulla Säre Tagakaane siseküljel: Skulptuur 3 Tõnu Sepp Trükk: Rebellis AS “Apostel Siimon” (varasema kantsli Olev Suuder jalg) Simuna kirikus. Foto: Mari Loit Leele Välja AH, AHJA ... Ants Hein „Aastaid olen oma lapsepõlvekoduga jumalaga jätnud,“ ütleb Ja eks too Ahja omaaegse Tartumaa uhkeimaid aadlivaldusi Friedebert Tuglas ühes oma vanas põlves antud intervjuus. oligi. Mõisana sai ta jalad alla küll alles pärast seda, kui terve Kui veel Noor-Eesti ja Siuru päevil räägiti temast kui kirjani- Lõuna-Eesti oli Liivi sõjas poolakate kätte läinud, või nagu kir- kust, kes justkui ei tahtvatki oma loomingus lapse- ja poisi-iga jas 1582. aasta inventeerimisaktis, olevat seal varemalt seis- puudutada, siis 1937. aastal ilmunud „Väike Illimar“ murdis nud üksnes „mingi pisike küla, mis alles hiljaaegu kuninglikuks selle kujutelma jäädavalt. Vähe leidub eesti kirjanduses teo- folvargiks muudeti“. Hiljem, terve maa rootslaste kätte minnes, seid, milles lapsepõlve ümbrust ning inimesi oleks kirjelda- ei jäetud Ahjat pikemalt aga enam kroonuomandiks, sest tud sellise veenvuse ja sugestiivsusega. Muidugi, nagu sellis- Gustav II Adolf, kel oli ühtilma probleeme oma väejuhtidele tes teostes ikka, seguneb siingi tõde luulega, kuid nagu ka tasu maksmisega, otsustas kinkida selle koos mitme teise ümb- kirjanik ise on mitmel pool teadustanud, sündis see raamat ruskonna valdusega 1626. aasta veebruaris varemalt Tallinna siiski enam-vähem autobiograafilise teosena. „Olen püüdnud asehalduri ja Eestimaa kubernerina tegutsenud ning hiljem selles käsitleda oma ainestikku võimaliku täpsuse ja realismi- ka Liivimaa kindralkuberneriks saanud riiginõunik Gabriel ga,“ märgib ta näiteks oma „Rahutus rajas“. Nõnda kirjeldab Bengtsson Oxenstiernale. Põhjasõja puhkedes püüdsid roots- Tuglas Ahja mõisa ehitisi, ümbritsevaid maastikke, inimesi ja lased Ahja mõisasüdamest isegi mingit sõjalist tugipunkti teha, nende vahekordi. Suur osa tegelastest on esitatud kui mitte ümbritsedes selle palissaadide ja vallikraaviga – paraku polnud tõeliste nimede, siis vähemalt hüüdnimede all, mis koha peal neist aga enam selle kaitsjaid ning 1702. aasta jaanuaris langes käibel olid. Ja terve selle aja, mil Tuglas oli ametis „Väikese ka suurem jagu sinna kokku toodud sõjamoonast venelaste Illimari“ kirjutamisega, olevat ka ta enda joonistatud Ahja saagiks. mõisasüdame skeem seisnud sealsamas ta töölaual. Tolle mõisa „tõeline lugu“ näikse alanud aga alles 1716. * * * aastal – siis, kui tsaar Peeter otsustas nii selle kui ka Sara- Ahja mõisa peahoone 1930. aastatel. Fotod: J. Vali kogust 2 AH, AHJA ... Ahja mõisa peahoone 1930. aastatel. kuste ja Kurista mõisa kinkida Christina Glückile. Et käesoleva oli tsaar Peetrile jäänud silma juba 1698. aasta algul, kui too aastaraamatu lugejaile selle naise nimi vaevalt midagi ütleb, oma kaaskonnaga Hollandist Inglismaale purjetas – esmalt olgu märgitud, et tegemist oli Alºªuksne ehk Alulinna pastori võttis tsaar noore Villebois’ endale tiibadjutandiks, kuid lõpuks Ernst Glücki lesega – pastor Glücki tuntakse aga ju Piibli läti tõsteti ta koguni viitseadmiraliks. keelde tõlkijana ja hulga talurahvakoolide asutajana. 1702. Nõnda näikse terve 18. sajandi esimese poole seisnud aasta augustis, kui Šeremetjevi väed Alºuksne vallutasid, oli too Ahja kohal Tema Keiserliku Kõrguse enda kaitsev käsi ja see teenekas pastor sattunud terve perega venelaste kätte vangi oli põhjus, miks juba nii varakult oli võimalik asuda teda noob- ja viidud Moskvasse, kus tast sai peagi Venemaa esimese güm- lilt välja kujundama. Pole vaja vist meelde tuletadagi, milline naasiumi, nn Glücki gümnaasiumi asutaja. kaos siinsetes mõisates pärast Põhjasõda valitses – Ahjat see Kuid koos Glückide perega võeti Alºuksnes vangi ka nende justnagu ei puudutanudki. nooruke teenijanna Katariina. Veetlev ja sarmikas, jäi ta esi- Et Villebois tuli otse Peterburist, pole suuremat kahtlust, algu silma Boriss Šeremetjevile ning hiljem ka Aleksander et ta tõi sealt kaasa kõik oma projektid ning võimalik, et tellis Menšikovile, kuid lõpuks, 1704. aasta algul, hakkas tema vastu osa meistreidki. Igatahes kogu oma stiilikõnega (rusteeri- huvi tundma tsaar Peeter isiklikult. 1705. aasta alguseks oli tud liseenid, akende dekoratiivsed krohvääristused, eenduv Katariinal Peetriga juba laps ja hiljem lisandus neid veelgi ning polügonaalse põhiplaaniga trepikoda, segmentfrontoon jms) märtsi algul 1711 lasid nad end salaja laulatada. Aasta hiljem esindab Ahja häärber üsna selgelt Peetrijärgse ajastu Peter- peeti Peterburis aga juba nende uhket pulmapidu sadade küla- buri arhitektuuri, olles eriti lähedane Bartolomeo Rastrelli listega ning kui Peeter 1725. aastal suri, sai Katariinast kogu koolkonnale. Venemaa valitsejanna. Ahja on meie arhitektuuriloo võtmeobjekte: mitte ainult Nii polnud Christina Glück sugugi tähtsusetu persoon, et esimesi, mille puhul ilmnevad Peterburi arhitektuuri mõjud, vaid keisrinnale väga lähedal seisnud isik, peaaegu et kasuema. vaid ka üks varasemaid, mis kannab endas juba lossilikult rep- Katariinale oli omane, et ta ei unustanud ühtegi oma hea- resentaableid jooni. See ei nähtu üksnes uhkest kahekorruseli- tegijaist ja nõnda laskis ta Glücki pere kõigile liikmeile kinkida sest häärberist, vaid ka suurejoonelisusest, millega kogu sealne mitte üksnes ulatuslikke maavaldusi, vaid annetada ka kõrgeid ansambel on kujundatud: otse mõisasüdame keskel piklik tiik tiitleid ning nii mõnigi neist leidis endale koha õukonnas. (nn keskmine järv), millest viis üle sild ja mille lõunapoolsel Pärast Christina Glücki surma 1740. aasta sügisel pärandus küljel paiknenud avar väljak oli ühelt küljelt raamistatud kahe Ahja ta nooremale tütrele, keisrinna õuedaamiks olnud Elisa- aidahoone ja teiselt küljelt talli-tõllakuuri ning valitsejamajaga; bethile, kes alates 1715. aastast oli abielus François Guillemot häärberi taha jäi aga sümmeetriliselt planeeritud, pügatud de Villebois’ga. Ei olnud viimanegi mingi tagarea