DOCSLIB.ORG

Muinsuskaitse Aastaraamat 2007 Ahja Mõis Ja Teised Lagunevad Arhitektuuripärlid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Muinsuskaitse Aastaraamat 2007 Ahja Mõis Ja Teised Lagunevad Arhitektuuripärlid AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE 2 0 0 7 AASTARAAMAT RESTAUREERIMISTÖÖD VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMIS MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2007 AHJA MÕIS JA TEISED LAGUNEVAD ARHITEKTUURIPÄRLID ATHENA KULTUURI- JA KONVERENTSIKESKUS SUURE-KÕPU MÕISA MAALINGUD LINNAARHEOLOOGIA VAJALIKKUS KESKKOND TALLINNA HÜLJATUD KALMISTUD 1 AASTARAAMAT 2 2 Ah, Ahja ... Ants Hein 77 Taluarhitektuuri riiklik kaitse. Riin Alatalu 6 Avariilised mälestised – katuseta ja lagunevad 80 Energiasääst + keskkonnahoid + muinsuskaitse = arhitektuuripärlid? Tarvi Sits hea maja. Liisa Pakosta 7 AASTA SÜNDMUS 83 AJALUGU 8 Kloostrihoovist koolihooneni – nähtavaks saanud 84 Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis. aeg. Villu Kadakas, Helve Ilves, Boris Dubovik Tallinna hüljatud kalmistud. 13 EHITISED Carl-Dag Lige, Oliver Orro 16 2007. a. valminud objekte 93 UURINGUD JA TRÜKISED 21 Rüütli 12 – veel üks avatud aardekirst Tallinna 94 Sindi ja Kilingi-Nõmme arhitektuuri- vanalinnas. Juhan Maiste, Mart Keskküla pärandist. Leele Välja 26 Tallinna Jaani kiriku väärtustest ja nende 97 Tallinna vanalinna maalitud talalagede säilitamisest. Tiina-Mall Kreem, Niina Mäger inventeerimisest. Kais Matteus 29 Häbiplekist esindushooneks – Poska maja 99 Mõningaid maalitehnilisi stratigraafilisi restaureerimine. Helen Kallaste täpsustusi Valjala kiriku kooriruumi apostlimaa- 32 Mälestis uues funktsioonis – haiglast lingu kohta. Hilkka Hiiop ateljeeks. Leele Välja 102 Tinakatku uuringud Eesti orelivilede põhjal – in- 34 Kino Athena ja restoran Volga Athena kultuuri- ja novaatiline panus Eesti orelite muinsuskaitsesse. konverentsikeskuseks. Reet Pulk-Piatkowska Alexander Eckert 38 Majandustõusu vili–Tartu Laulupeomuuseumi ja 104 Muinsuskaitseameti rakendusuuringud ja trükised Emajõe suveteatri maja Jaama 14. Egle Tamm 2007. Anneli Randla 41 Lossi hotellist Ekesbarre residentsiks. Tõnu Sepp 105 2007. aastal ilmunud raamatud 44 Vastseliina linnuse kirdetorni konserveerimine. 109 HARIDUS Juhan Kilumets 110 Tartu kõrgema kunstikooli õppekavad 47 Konuvere silla restaureerimine. Mart Keskküla ühendavad endas traditsioonid ja loomingu. Vallo 49 PRAKTILINE Nuust 50 Tuleohutusnõuete tagamisest arhitektuuri- 112 Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restau- väärtuslikes hoonetes. Vassil Hartšuk reerimise osakonnas. Krista Laido 53 Savi ja savimatt hüdroisolatsioonina. Tõnu Sepp 114 Noppeid moodsa arhitektuuri restaureerimisest 55 KUNST Euroopas: Bauhaus. Maris Suits 56 Salapärane ja ihaldatud Pompei: Suure-Kõpu mõisa 116 Muinsuskaitsealane täiendkoolitus Gotlandi maalingute avastamine ning restaureerimine. ülikoolis. Ülle Jukk Svea Volmer, Hilkka Hiiop 117 FINANTS 61 ARHEOLOOGIA 118 Riiklik programm „Pühakodade säilitamine ja 62 Milleks meile linnaarheoloogia? Erki Russow areng“ aastal 2007. Sille Sombri 67 KESKKOND 120 Muinsuskaitseameti investeeringud 2007. aastal. 68 Arengusuunad Tartu miljööväärtusega 121 KROONIKA hoonestusaladel. Reesi Soodla 122 Vabatahtlikud muinsuskaitses. Helle Solnask 71 Pärandkultuur – muinsuskaitse reserv. 123 Kroonika Jüri Kusmin, Vaike Pommer 126 Uued mälestised 74 Kultuuripärandi kaitsest rahvusparkides. 128 In memoriam: Aino Pung Ave Paulus Väljaandjad: Kolleegium: Toimetaja: Esikaanel: Fragment Vanalinna Muinsuskaitseamet Boris Dubovik Kais Matteus Hariduskolleegiumi seinamaalingust Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Lilian Hansar [email protected] Foto: A. Ümar EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise Hilkka Hiiop Siseküljel: Vastseliina linnuse kirdetorn osakond Mart Keskküla Keeletoimetaja: Foto: P. Säre Juhan Kilumets Epp Väli Tagakaanel: Heimtali mõisa ringtall ISSN 1736-468X Anton Pärn Kujundus: Foto: A. Kivi Anneli Randla Ulla Säre Tagakaane siseküljel: Skulptuur 3 Tõnu Sepp Trükk: Rebellis AS “Apostel Siimon” (varasema kantsli Olev Suuder jalg) Simuna kirikus. Foto: Mari Loit Leele Välja AH, AHJA ... Ants Hein „Aastaid olen oma lapsepõlvekoduga jumalaga jätnud,“ ütleb Ja eks too Ahja omaaegse Tartumaa uhkeimaid aadlivaldusi Friedebert Tuglas ühes oma vanas põlves antud intervjuus. oligi. Mõisana sai ta jalad alla küll alles pärast seda, kui terve Kui veel Noor-Eesti ja Siuru päevil räägiti temast kui kirjani- Lõuna-Eesti oli Liivi sõjas poolakate kätte läinud, või nagu kir- kust, kes justkui ei tahtvatki oma loomingus lapse- ja poisi-iga jas 1582. aasta inventeerimisaktis, olevat seal varemalt seis- puudutada, siis 1937. aastal ilmunud „Väike Illimar“ murdis nud üksnes „mingi pisike küla, mis alles hiljaaegu kuninglikuks selle kujutelma jäädavalt. Vähe leidub eesti kirjanduses teo- folvargiks muudeti“. Hiljem, terve maa rootslaste kätte minnes, seid, milles lapsepõlve ümbrust ning inimesi oleks kirjelda- ei jäetud Ahjat pikemalt aga enam kroonuomandiks, sest tud sellise veenvuse ja sugestiivsusega. Muidugi, nagu sellis- Gustav II Adolf, kel oli ühtilma probleeme oma väejuhtidele tes teostes ikka, seguneb siingi tõde luulega, kuid nagu ka tasu maksmisega, otsustas kinkida selle koos mitme teise ümb- kirjanik ise on mitmel pool teadustanud, sündis see raamat ruskonna valdusega 1626. aasta veebruaris varemalt Tallinna siiski enam-vähem autobiograafilise teosena. „Olen püüdnud asehalduri ja Eestimaa kubernerina tegutsenud ning hiljem selles käsitleda oma ainestikku võimaliku täpsuse ja realismi- ka Liivimaa kindralkuberneriks saanud riiginõunik Gabriel ga,“ märgib ta näiteks oma „Rahutus rajas“. Nõnda kirjeldab Bengtsson Oxenstiernale. Põhjasõja puhkedes püüdsid roots- Tuglas Ahja mõisa ehitisi, ümbritsevaid maastikke, inimesi ja lased Ahja mõisasüdamest isegi mingit sõjalist tugipunkti teha, nende vahekordi. Suur osa tegelastest on esitatud kui mitte ümbritsedes selle palissaadide ja vallikraaviga – paraku polnud tõeliste nimede, siis vähemalt hüüdnimede all, mis koha peal neist aga enam selle kaitsjaid ning 1702. aasta jaanuaris langes käibel olid. Ja terve selle aja, mil Tuglas oli ametis „Väikese ka suurem jagu sinna kokku toodud sõjamoonast venelaste Illimari“ kirjutamisega, olevat ka ta enda joonistatud Ahja saagiks. mõisasüdame skeem seisnud sealsamas ta töölaual. Tolle mõisa „tõeline lugu“ näikse alanud aga alles 1716. * * * aastal – siis, kui tsaar Peeter otsustas nii selle kui ka Sara- Ahja mõisa peahoone 1930. aastatel. Fotod: J. Vali kogust 2 AH, AHJA ... Ahja mõisa peahoone 1930. aastatel. kuste ja Kurista mõisa kinkida Christina Glückile. Et käesoleva oli tsaar Peetrile jäänud silma juba 1698. aasta algul, kui too aastaraamatu lugejaile selle naise nimi vaevalt midagi ütleb, oma kaaskonnaga Hollandist Inglismaale purjetas – esmalt olgu märgitud, et tegemist oli Alºªuksne ehk Alulinna pastori võttis tsaar noore Villebois’ endale tiibadjutandiks, kuid lõpuks Ernst Glücki lesega – pastor Glücki tuntakse aga ju Piibli läti tõsteti ta koguni viitseadmiraliks. keelde tõlkijana ja hulga talurahvakoolide asutajana. 1702. Nõnda näikse terve 18. sajandi esimese poole seisnud aasta augustis, kui Šeremetjevi väed Alºuksne vallutasid, oli too Ahja kohal Tema Keiserliku Kõrguse enda kaitsev käsi ja see teenekas pastor sattunud terve perega venelaste kätte vangi oli põhjus, miks juba nii varakult oli võimalik asuda teda noob- ja viidud Moskvasse, kus tast sai peagi Venemaa esimese güm- lilt välja kujundama. Pole vaja vist meelde tuletadagi, milline naasiumi, nn Glücki gümnaasiumi asutaja. kaos siinsetes mõisates pärast Põhjasõda valitses – Ahjat see Kuid koos Glückide perega võeti Alºuksnes vangi ka nende justnagu ei puudutanudki. nooruke teenijanna Katariina. Veetlev ja sarmikas, jäi ta esi- Et Villebois tuli otse Peterburist, pole suuremat kahtlust, algu silma Boriss Šeremetjevile ning hiljem ka Aleksander et ta tõi sealt kaasa kõik oma projektid ning võimalik, et tellis Menšikovile, kuid lõpuks, 1704. aasta algul, hakkas tema vastu osa meistreidki. Igatahes kogu oma stiilikõnega (rusteeri- huvi tundma tsaar Peeter isiklikult. 1705. aasta alguseks oli tud liseenid, akende dekoratiivsed krohvääristused, eenduv Katariinal Peetriga juba laps ja hiljem lisandus neid veelgi ning polügonaalse põhiplaaniga trepikoda, segmentfrontoon jms) märtsi algul 1711 lasid nad end salaja laulatada. Aasta hiljem esindab Ahja häärber üsna selgelt Peetrijärgse ajastu Peter- peeti Peterburis aga juba nende uhket pulmapidu sadade küla- buri arhitektuuri, olles eriti lähedane Bartolomeo Rastrelli listega ning kui Peeter 1725. aastal suri, sai Katariinast kogu koolkonnale. Venemaa valitsejanna. Ahja on meie arhitektuuriloo võtmeobjekte: mitte ainult Nii polnud Christina Glück sugugi tähtsusetu persoon, et esimesi, mille puhul ilmnevad Peterburi arhitektuuri mõjud, vaid keisrinnale väga lähedal seisnud isik, peaaegu et kasuema. vaid ka üks varasemaid, mis kannab endas juba lossilikult rep- Katariinale oli omane, et ta ei unustanud ühtegi oma hea- resentaableid jooni. See ei nähtu üksnes uhkest kahekorruseli- tegijaist ja nõnda laskis ta Glücki pere kõigile liikmeile kinkida sest häärberist, vaid ka suurejoonelisusest, millega kogu sealne mitte üksnes ulatuslikke maavaldusi, vaid annetada ka kõrgeid ansambel on kujundatud: otse mõisasüdame keskel piklik tiik tiitleid ning nii mõnigi neist leidis endale koha õukonnas. (nn keskmine järv), millest viis üle sild ja mille lõunapoolsel Pärast Christina Glücki surma 1740. aasta sügisel pärandus küljel paiknenud avar väljak oli ühelt küljelt raamistatud kahe Ahja ta nooremale tütrele, keisrinna õuedaamiks olnud Elisa- aidahoone ja teiselt küljelt talli-tõllakuuri ning valitsejamajaga; bethile, kes alates 1715. aastast oli abielus François Guillemot häärberi taha jäi aga sümmeetriliselt planeeritud, pügatud de Villebois’ga. Ei olnud viimanegi mingi tagarea
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Shjjs. ENSV L Riiklik -Waiik Raamatukogu
    EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE TOIMKOND: J. AAVIK, A. R. CEDERBERG, M. J. EISEN, V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER, A. JÜRGENSTEIN, L. KET- TUNEN, J. KÕPP, J. LUIGA, A. SAARESTE TEGEV TOIMETAJA J. V. VESKI KUUESTEISTKUMNES AASTAKÄIK 19Ö2 ShJJS. ENSV l Riiklik -waiik Raamatukogu EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI KUUKIRI 1922 XVI AASTAKÄIK M 5 Läti Hendriku kroonika kriitika. Vahelekiilund Aa. '• L. H. 15. 7 (1211. a. sügis Pabsti järele). Beverini lätlaste vanemad Dote,ja Payke läksid Riiga, kus nad härdalt palusid abi sakalaste vastu. Ja asusid teele usuvennad rüütli- vendadega ja Theodorich, piiskopi vend, ja Kaupo kõigi liivlastega ja Võnnu Bertold lätlastega. Ja kui nad olid koondanud suure väe Metse- polesse, rühkisid nad mere äärde ning läksid kolm päeva - teekonda mere ligi. Ja pärast seda, pöördes Sakala maakonna sihis, rändasid nad kolm ööd ja päeva kõige pahemaü teedel läbi metsade ja soode; ja nõrkesid nende hobused teel ja langesid neist umbes 100 ning lõppesid. Ja viimaks, seitsmendal päeval, jõudsid nad küladesse ning jagunesid üle kogu maa, kus nad mehi, keda leidsid eest, surmasid ning vangi võtsid kõik (universos) väikesed lapsed ja noored tüdrukud (iuvenculas) ning hobuseid ja loomi kokku ajasid Lambite külla, kus oli nende Maja, s. t.kogumišpaik. Järgmisel päeval saatsid nad liivlasi ja lätlasi tumedatesse metsadesse ja puhmastesse, kus < eestlased hoidusid sala p ei d u s, ning leidsid palju naisi ja mehi, kiskusid neid metsadest • välja kõige nende varaga, surmasid - mehed, muud vedasid nad Majade (!) juurde (ad Majas asportaverunt). Ja läksid kaks lätlast, Oote ja Payke, ühte külla: äkitselt tormasid nende kallale 9 eestlast ning sõdisid nendega kogu päeva (per totam diem); kui lätlased palju- nendest surmanud ja haavanud, langesid lõpuks ka nemad surmatuna.
    [Show full text]
  • Konrad Mägi 9
    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Lahenduse Lehte Antakse Välja Tööstusdisaini Kaitse Seaduse (Jõustunud 11.01.1998) Alusel
    ISSN1406-376X EESTIVABARIIK EESTI TÖÖSTUSDISAINI- LAHENDUSET LEHT PPAA E 2 E T S E TI M PATENDIA 2012 PATENDIAMETIAMETLIKVÄLJAANNE TALLINN ISSN1406-376X EESTIVABARIIK EESTI TÖÖSTUSDISAINI- LAHENDUSET LEHT PATENDIAMETI AMETLIKVÄLJAANNE XVaastakäik Käesolevasnumbris 2 esitatudandmed loetakseavaldatuks 2012 . ma 15 il2012.a. MAI TALLINN Eesti Tööstusdisainilahenduse Lehte antakse välja tööstusdisaini kaitse seaduse (jõustunud 11.01.1998) alusel. The Estonian Industrial Design Gazette is the official publication of the Estonian Patent Office. Published under Industrial Design Protection Law of the Republic of Estonia (coming into force 11 January 1998). Date of publication of the data presented in this issue - 15 May 2012. Patendiameti The Information Department infoosakond of the Estonian Patent Office Toompuiestee 7 Toompuiestee 7 15041 Tallinn 15041 Tallinn, ESTONIA Tel 627 7907 Phone +372 627 7907 Faks 627 7943 Fax +372 627 7943 E-post [email protected] E-mail [email protected] Levitaja Distributor Patendiinfo keskus Estonian Patent Information Centre Olevimägi 8/10 Olevimägi 8/10 10123 Tallinn 10123 Tallinn, ESTONIA Tel 641 1248 Phone +372 641 1248 Faks 641 1018 Fax +372 641 1018 E-post [email protected] E-mail [email protected] © Patendiamet, 2012 EESTI TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE LEHT 2/2012 3 SISUKORD CONTENTS Andmete identifitseerimise rahvusvahelised Internationally Agreed Numbers for the numberkoodid (INID-koodid) .............. 4 Identification of Data (INID Codes) . 4 Riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste List of Codes of States, Other Entities and organisatsioonide koodid .................. 5 Intergovernmental Organizations . 5 I. REGISTREERITUD I. REGISTERED INDUSTRIAL DESIGNS .... 6 TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSED . 6 II. RAHVUSVAHELISELT REGISTREERITUD II. INTERNATIONALLY REGISTERED TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSED . 35 INDUSTRIAL DESIGNS ................ 35 III. MUUD REGISTRIKANDED ............. 41 III. OTHER ENTRIES IN THE REGISTER .
    [Show full text]
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika
    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2009 Väljaandjad: Toimetajad: Esikaanel: Lk 97: Kunstiajaloo Kabineti (Voldemar Muinsuskaitseamet Kais Matteus Kadrioru Lastepargi Paviljon
    MUINSUSKAITSE 2 0 0 9 AASTARAAMAT KADRIORU LASTEPARGI PAVILJON RESTAUREERITUD MAJAD VANALINNAS ANTONIUSE HOTELL TARTUS LEONHARD VENE MÖÖBLIKOGU PIKVA MÕISA MAALITUD LAED MAAHAUDKALMISTU KUKRUSEL SEIDLA TUULIK MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2009 Väljaandjad: Toimetajad: Esikaanel: Lk 97: Kunstiajaloo kabineti (Voldemar Muinsuskaitseamet Kais Matteus Kadrioru Lastepargi paviljon. Vaga?) koostatud uurimis- ja muinsuskaitse- Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Liina Jänes Foto: Eva Luure tööde kaart. Puuduolevad kohanimed: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Keeletoimetaja: Esikaane siseküljel: Lastepargi paviljoni Põlva, Tarvastu, Kuressaare. ja restaureerimise osakond Epp Väli põhiplaan. Arhitektuuribüroo EAA f 2100 n 18 s 1. Kujundus: Nois OÜ Katrin Etverk OÜ Lk 103: Königsberg. Foto: Mariann Raisma Trükk: Aktaprint AS Lk 5: Muuseum Miia-Milla-Manda. Lk 109: Toompea loss. Foto: Kais Matteus Väljaandmisaasta 2010 Foto: Eva Luure Lk 113: Käsikiri Muinsuskaitseameti Helmi ISSN 1736-468X Lk 11: Pikk 33 katusekonstruktsioon. Üpruse arhiivist. Kolleegium: Foto: Olev Liivik Tagakaane siseküljel: Boris Dubovik Lk 47: Vene 16 dornse kõrvalruumi Tornikuked. Fotod: Ülle Jukk Ilme Mäesalu maalitud talalagi. Foto: Henry Kuningas Tagakaanel: Kalev Uustalu Lk 67: 18. sajandi maantee Kukrusel. Vene 16 seinamaalingu fragment. Lilian Hansar Foto: Mari Lõhmus Foto: Hilkka Hiiop Leele Välja Lk 77: Tatari 28 sisetrepp. Foto: Liina Jänes Värvisondaaž Leonhard Vene Hilkka Hiiop Lk 81: Kalamaja kalmistupark. mööblikogusse kuuluval peegliraamil. Juhan Kilumets Foto: Jaanika Sirvi Foto: Jaanus Heinla Mart Keskküla Lk 89: Uks Pärnus. Foto: Oliver Orro Seidla tuulik. Foto: Tõnu Sepp Koigi mõis. Foto: Arvi Soonsein Nõmme turuhoone. Foto: Jukko Nooni 2 Mälestis: märk minevikust või investeering 67 ARHEOLOOGIA tulevikku? Kalev Uustalu 68 Arheoloogiatalv Kukrusel: 12.-13. sajandi 3 See ei ole muinsuskaitse asi? Leele Välja maahaudkalmistu ja 18.
    [Show full text]
  • Orjaku Kalamehed SUVI KASSARIS – KASSARI KULTUURINELJAPÄEVAD 2015
    Mai 2015 nr 37 Orjaku kalamehed SUVI KASSARIS – KASSARI KULTUURINELJAPÄEVAD 2015 NB! kava seisuga 14. mai – korraldajad võivad teha muudatusi olemasolevate sündmuste juures ja kindlasti lisandub palju uusi tegemisi, värskemat infot saab vaadata www.kassarimaa.ee Orjaku Külaseltsi ja Kassari Haridusseltsi koostöös jätkub KASSARI KULTUURINELJAPÄEVADE sari – maist septembrini igal neljapäeval erinevaid tegevusi ja sündmusi Kassari saarel. Olete oodatud kaasa lööma! Neljapäev, 14. mai 11.00-16.00 Kassari rahvamajas raamatukogu ja kohvituba - kohv ja kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi! Info Liisi Kummer-Leman, tel. 5580543 15.00-17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis, tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida. 18. 00 KASSARI KULTUURINELJAPÄEVADE AVAMINE Orjaku külamajas Orjaku sadamas: - Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näituse „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ avamine - Muusikalised tervitused - kohvilaud Neljapäev, 21. mai 9.00 – 11.00 HOMMIKUMATK – käid rohkem, näed rohkem! Algus Kassari rahvamaja juurest. Matkajuhiga tehakse 2 tunnine sportlik matk Kassari kaunitel loodusradadel. NB! Vajalik eelregistreerimine, hind 2.- in. Info Taavet Tikk tel. 52 35 478 11.00 – 16.00 Kassari rahvamajas raamatukogu ja kohvituba - kohv ja kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi! Info Liisi Kummer-Leman, tel. 55 80 543 15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida. 17.00 – 18.30 Kassari rahvamajas „Kella viie tee“ – klatši ja kõmuõhtu täiskasvanutele.
    [Show full text]