DOCSLIB.ORG

MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2009 Väljaandjad: Toimetajad: Esikaanel: Lk 97: Kunstiajaloo Kabineti (Voldemar Muinsuskaitseamet Kais Matteus Kadrioru Lastepargi Paviljon

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2009 Väljaandjad: Toimetajad: Esikaanel: Lk 97: Kunstiajaloo Kabineti (Voldemar Muinsuskaitseamet Kais Matteus Kadrioru Lastepargi Paviljon MUINSUSKAITSE 2 0 0 9 AASTARAAMAT KADRIORU LASTEPARGI PAVILJON RESTAUREERITUD MAJAD VANALINNAS ANTONIUSE HOTELL TARTUS LEONHARD VENE MÖÖBLIKOGU PIKVA MÕISA MAALITUD LAED MAAHAUDKALMISTU KUKRUSEL SEIDLA TUULIK MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2009 Väljaandjad: Toimetajad: Esikaanel: Lk 97: Kunstiajaloo kabineti (Voldemar Muinsuskaitseamet Kais Matteus Kadrioru Lastepargi paviljon. Vaga?) koostatud uurimis- ja muinsuskaitse- Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Liina Jänes Foto: Eva Luure tööde kaart. Puuduolevad kohanimed: Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse Keeletoimetaja: Esikaane siseküljel: Lastepargi paviljoni Põlva, Tarvastu, Kuressaare. ja restaureerimise osakond Epp Väli põhiplaan. Arhitektuuribüroo EAA f 2100 n 18 s 1. Kujundus: Nois OÜ Katrin Etverk OÜ Lk 103: Königsberg. Foto: Mariann Raisma Trükk: Aktaprint AS Lk 5: Muuseum Miia-Milla-Manda. Lk 109: Toompea loss. Foto: Kais Matteus Väljaandmisaasta 2010 Foto: Eva Luure Lk 113: Käsikiri Muinsuskaitseameti Helmi ISSN 1736-468X Lk 11: Pikk 33 katusekonstruktsioon. Üpruse arhiivist. Kolleegium: Foto: Olev Liivik Tagakaane siseküljel: Boris Dubovik Lk 47: Vene 16 dornse kõrvalruumi Tornikuked. Fotod: Ülle Jukk Ilme Mäesalu maalitud talalagi. Foto: Henry Kuningas Tagakaanel: Kalev Uustalu Lk 67: 18. sajandi maantee Kukrusel. Vene 16 seinamaalingu fragment. Lilian Hansar Foto: Mari Lõhmus Foto: Hilkka Hiiop Leele Välja Lk 77: Tatari 28 sisetrepp. Foto: Liina Jänes Värvisondaaž Leonhard Vene Hilkka Hiiop Lk 81: Kalamaja kalmistupark. mööblikogusse kuuluval peegliraamil. Juhan Kilumets Foto: Jaanika Sirvi Foto: Jaanus Heinla Mart Keskküla Lk 89: Uks Pärnus. Foto: Oliver Orro Seidla tuulik. Foto: Tõnu Sepp Koigi mõis. Foto: Arvi Soonsein Nõmme turuhoone. Foto: Jukko Nooni 2 Mälestis: märk minevikust või investeering 67 ARHEOLOOGIA tulevikku? Kalev Uustalu 68 Arheoloogiatalv Kukrusel: 12.-13. sajandi 3 See ei ole muinsuskaitse asi? Leele Välja maahaudkalmistu ja 18. sajandi maantee. 5 AASTA SÜNDMUS Mari Lõhmus, Tõnno Jonuks, Martin Malve 6 Kadrioru lastepargi paviljon. Muuseum 72 Arheoloogiapärandi kaitse tõhustamine „musta Miia-Milla-Manda. Leele Välja, Katrin Etverk arheoloogia” probleemide valguses. Ingrid Ulst 11 EHITISED 77 PRAKTILINE 12 Ajale tagasi antud kinnistu. Helve Ilves, Boris Dubovik 78 Mittepurustavad meetodid puitkonstruktsioonide 15 Pikk 33 Tallinnas. Olev Liivik kestvuse uurimiseks kultuuriväärtuslikes 17 Komandandi maja. Henry Kuningas hoonetes. Kalle Pilt 20 Mitmekihiline maja Tatari tänavas. Katrin Etverk 81 KESKKOND 22 Kalamaja kalmistupark. Artur Ümar 82 Tara loob terviku: Tartu aedlinnade eripärased 24 Varemed õnneliku lõpuga. piirdeaiad. Reesi Soodla Viimsi mõisa valitsejamaja. Andri Ksenofontov 85 Tallinna kalmistud. Uuenenud kalmistukultuur. 27 Antoniuse hotell Tartu südalinnas. Tiina Tuulik Reet Pulk-Piatkowska 89 UURINGUD 30 Olustvere mõisa viinavabriku klaasi- ja keraamika 90 Mitmekesine ja miljöörikas Rakvere. Avastamis- õppetöökojaks ja muuseumiks kohandamine. väärsed miljööväärtuslikud hoonestusalad. Leili Männik Sirli Naska 33 Seidla tuuliku remont. Mihkel Koppel 94 Avatäidete inventeerimine Pärnu vanalinnas 36 Pikk 34 kunstigalerii. Henry Kuningas ja kuurordi muinsuskaitsealal. 37 Arhitekti maja. Henry Kuningas Benita Martsoo, Nele Hanson Oleviste 3/5 ja Lai 46/48. Helve Ilves 97 AJALUGU 38 Nõmme turuhoone. Oliver Orro 98 Muinsuskaitsekorraldus 1920.–30. aastate Eestis. 39 Kihelkonna kiriku kellamaja. Juhan Kilumets Ideed ja praktika arhitektuuripärandi kaitsel. 40 Käru kiriku katuse restaureerimistööd. Tõnu Sepp Kristina Jõekalda Iloni Imedemaa. Tõnis Padu 103 MAAILMAST 41 Koigi mõisa peahoone. Arvi Soonsein 104 ICOMOS – Rahvusvaheline Monumentide ja Lüganuse kirikuaia kabelid. Tõnis Taavet Muinsusväärtuste Nõukogu. Riin Alatalu 42 Mälestiste mõnitamine või moodne muinsuskaitse? 106 Kuningalinnast Kalinini linnaks ehk võitjate üle Veel kord ajaloolistele hoonetele juurde ja peale kohut ei mõisteta. Mariann Raisma ehitamisest Tallinnas. Oliver Orro 109 JURIIDIKA 47 KUNST 110 Muinsuskaitseseaduse muutmise seadusest. 48 Ajaloolise interjööri restaureerimine. Sigrid Keskküla Vene 16, Tallinn. Vaike Vahter, Hilkka Hiiop ja EKA 113 KROONIKA JA TRÜKISED muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna tudengid 114 2009. a parimad partnerid ja tööd. 52 Laurentiuse kiriku kooriruumi maalingute restau- 116 Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse reerimine. Kai Merilain ja restaureerimise osakonnas. Krista Laido 54 Pikva mõisa maalitud laed. Merike Kallas, 117 Kultuurimälestiste riiklik register. Urve Russow Hilkka Hiiop, Heli Tuksam, Mika Orava 118 Helmi Üpruse arhiiv Muinsuskaitseameti arhiivis. 58 Suure Unistuse lugu. Eesti legendaarne Riina Hiob mööblikollektsionäär härra Leonhard Vene. 119 Muinsuskaitseameti raamatukogu. Marju Raabe Leila Pärtelpoeg 120 Digitaalne arhiiv. Mihkel Vooglaid 61 Tallinna Püha Vaimu kiriku haruldased klaasimaalid. 121 Muinsuskaitsekuu 2009. Helle Solnask Eve Koha 16. mail 2009. a toimus Eesti muinsuskaitse 62 Eva kuju Luke mõisapargis tagasi. talgupäev. Anni Martin, Pille Turovski Gea Järvela, Reelika Niit 122 Näitus „Ultima Memoria. Eestimaa hüljatud ja 63 Sakala 23 – rikkalike interjöörimaalingutega lagunenud kultuurimälestised”. Olev Liivik historitsistlik villa Tallinnas. Oliver Orro 123 Pool sajandit restaureerimist Eestis. 1950–2000. 64 Vallasmälestiste ohustatusest. Noarootsi kiriku Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus. Matis Rodin krutsifiks ja tema lugu. Viljar Vissel 124 Uued mälestised. 125 2009. aastal ilmunud raamatud. 128 Tornikukk valvab … Ülle Jukk MÄLESTIS: MÄRK MINEVIKUST VÕI INVESTEERING TULEVIKKU? Kalev Uustalu Euroopa muinsuskaitsejuhtide foorumi neljandal kokku- 2. Keskkonnakaitse: on tõestatud, et traditsiooniliste saamisel Bratislavas ja Viinis 2009. a mais kutsuti kõiki ehitusmaterjalide ja ehitusmeetodite kasutamine on kesk- Euroopa riikide valitsusi üles tunnustama kultuuripärandi konnasõbralik. Ajalooliste ehitiste konserveerimine ning arendamise ja rakendamise keskset rolli säästva majan- neis sisalduva energia- ja materiaalsete ressursside taas- duse elavdamise paketis. Oma tegevusega on siin teistele kasutuselevõtt vähendab ehituskulusid ja aitab vältida Euroopa riikidele eeskujuks Prantsusmaa, Luksemburg, uute, ökoloogiliselt vähemsõbralike materjalide tootmist Holland, Norra ja Slovakkia. ja kasutamist. Kultuuripärand ei tähenda ainult märke riigi ja rahva 3. Sotsiaalne tasand: Ajalugu ja pärand on inimeste minevikust: ta võib mängida olulist rolli selle riigi ja rahva alateadvuses seotud kohaliku ja riikliku identiteediga seda- tulevikus. Euroopa riikides tehtu näitab, et investeerin- võrd, et inimesed hoolivad pärandist ka majandusliku gud kultuuripärandisse on olemuselt säästev, pikaajaline ebakindluse perioodil. Teadlikkus ja jagatud mure kultuuri- ja mõõdetavalt edukas lahendus majanduslanguse peri- pärandi pärast on üheks võtmeteguriks kogukonna sot- oodil. Praktika kinnitab, et ajalooliste ehitiste ja kohtade siaalses sidususes ja integratsioonis. Elukvaliteet ja päran- taastamisse või taaskasutusse võtmisse investeerimine diga seotuse tunne on inimesele oluline ning see on üheks loob töökohti ning edendab majandustegevust. Pärandiga peamiseks põhjuseks, miks valitakse elu- ja töökohaks aja- seotud kogukonnas määratletakse selgemalt oma identi- loolis-kultuurilised paigad. teeti ja seal tugevneb sotsiaalne ühtekuuluvus. Muinsus- Arvestades ülaltoodud aspekte ja mitmeid rahvus- kaitsega tegelemine paneb inimesi tundma end neis pai- vahelisi konventsioone, mis on otseselt või kaudselt kul- gus koduselt. Lisaks mälestiste kultuurilisele väärtusele on tuuripärandi kaitsega seotud, peaks riik oma majanduse nendega riiklikul tasandil tegelemine oluline veel kolmest elavdamise strateegias mälestiste säilitamisele ja korras- aspektist: tamisele olulise koha leidma. Arhitektuuri-, ajaloo- ja 1. Majandus: kultuuripärandi taastamine/säilitamine on arheoloogiamälestistesse panustamine on majanduse töömahukas ja suurendab kohalike töökohtade loomist. elavdamise ja töökohtade loomise tõhus vahend. Kul- Avaliku sektori toetuste ja erasektori investeeringute suhe tuuripärandisse investeerimisel on riigi arengut silmas pida- kultuuripärandiga on Euroopas kuni 1:7. Investeeringud des mitmekülgsed positiivsed mõjud nii lühemas kui ka pärandisse mõjutavad otseselt kultuuriturismi kasvu, mis pikemas perspektiivis. viib pikemas perspektiivis sotsiaalse ja majandusliku kasuni. Riikliku tähtsusega ehitismälestis ja vaatamisväärsus – mõisakool – võimaldab paikkonnal osaleda sise- ja välistursimis: luua uusi töökohti ja mitmekesistada hooajalisi üritusi (näitused, kontserdid, konverentsid). Suure-Kõpu mõisakool Viljandimaal. Foto: Jaan Vali 2 SEE EI OLE MUINSUSKAITSE ASI? Leele Välja Seda fraasi oleme küllap kõik kuulnud, paljud ka ise lausunud. kaob tal enesestmõistetavalt huvi üldse midagi teha) ja pike- Kuigi kontekst ja situatsioon on alati erinev, on tegemist sõnu- mas perspektiivis kultuuriväärtusliku objekti eksponeerimise miga, mille edastamise eesmärgipärasuse üle tasub sügavamalt algupärasel kujul. Neid hooneid, kus ehitustegevus pärast uue järele mõelda. Kas mälestise ja muinsuskaitsealaga seonduvalt katuse panekut aastakümneteks lõppenud on, leiame meie on üldse teemasid, mis ei ole muinsuskaitse asi? maalt hulgi. Mis on üldse muinsuskaitsealase tegevuse, sh riikliku Loomulikult ei tähenda see, et järeleandmised peaksid muinsuskaitsekorralduse peamine eesmärk? Küllap nõustu- saama igapäevaseks, kindlasti mitte. Igal konkreetsel juhul takse, et see on kultuuripärandi hoidmine ja säilitamine. tuleb kaaluda objekti
Load more

Recommended publications
  • Konrad Mägi 9
    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2007 Ahja Mõis Ja Teised Lagunevad Arhitektuuripärlid
    AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE 2 0 0 7 AASTARAAMAT RESTAUREERIMISTÖÖD VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMIS MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2007 AHJA MÕIS JA TEISED LAGUNEVAD ARHITEKTUURIPÄRLID ATHENA KULTUURI- JA KONVERENTSIKESKUS SUURE-KÕPU MÕISA MAALINGUD LINNAARHEOLOOGIA VAJALIKKUS KESKKOND TALLINNA HÜLJATUD KALMISTUD 1 AASTARAAMAT 2 2 Ah, Ahja ... Ants Hein 77 Taluarhitektuuri riiklik kaitse. Riin Alatalu 6 Avariilised mälestised – katuseta ja lagunevad 80 Energiasääst + keskkonnahoid + muinsuskaitse = arhitektuuripärlid? Tarvi Sits hea maja. Liisa Pakosta 7 AASTA SÜNDMUS 83 AJALUGU 8 Kloostrihoovist koolihooneni – nähtavaks saanud 84 Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis. aeg. Villu Kadakas, Helve Ilves, Boris Dubovik Tallinna hüljatud kalmistud. 13 EHITISED Carl-Dag Lige, Oliver Orro 16 2007. a. valminud objekte 93 UURINGUD JA TRÜKISED 21 Rüütli 12 – veel üks avatud aardekirst Tallinna 94 Sindi ja Kilingi-Nõmme arhitektuuri- vanalinnas. Juhan Maiste, Mart Keskküla pärandist. Leele Välja 26 Tallinna Jaani kiriku väärtustest ja nende 97 Tallinna vanalinna maalitud talalagede säilitamisest. Tiina-Mall Kreem, Niina Mäger inventeerimisest. Kais Matteus 29 Häbiplekist esindushooneks – Poska maja 99 Mõningaid maalitehnilisi stratigraafilisi restaureerimine. Helen Kallaste täpsustusi Valjala kiriku kooriruumi apostlimaa- 32 Mälestis uues funktsioonis – haiglast lingu kohta. Hilkka Hiiop ateljeeks. Leele Välja 102 Tinakatku uuringud Eesti orelivilede põhjal – in- 34 Kino Athena ja restoran Volga Athena kultuuri- ja novaatiline panus Eesti orelite muinsuskaitsesse. konverentsikeskuseks. Reet Pulk-Piatkowska Alexander Eckert 38 Majandustõusu vili–Tartu Laulupeomuuseumi ja 104 Muinsuskaitseameti rakendusuuringud ja trükised Emajõe suveteatri maja Jaama 14. Egle Tamm 2007. Anneli Randla 41 Lossi hotellist Ekesbarre residentsiks. Tõnu Sepp 105 2007. aastal ilmunud raamatud 44 Vastseliina linnuse kirdetorni konserveerimine. 109 HARIDUS Juhan Kilumets 110 Tartu kõrgema kunstikooli õppekavad 47 Konuvere silla restaureerimine. Mart Keskküla ühendavad endas traditsioonid ja loomingu.
    [Show full text]
  • Lahenduse Lehte Antakse Välja Tööstusdisaini Kaitse Seaduse (Jõustunud 11.01.1998) Alusel
    ISSN1406-376X EESTIVABARIIK EESTI TÖÖSTUSDISAINI- LAHENDUSET LEHT PPAA E 2 E T S E TI M PATENDIA 2012 PATENDIAMETIAMETLIKVÄLJAANNE TALLINN ISSN1406-376X EESTIVABARIIK EESTI TÖÖSTUSDISAINI- LAHENDUSET LEHT PATENDIAMETI AMETLIKVÄLJAANNE XVaastakäik Käesolevasnumbris 2 esitatudandmed loetakseavaldatuks 2012 . ma 15 il2012.a. MAI TALLINN Eesti Tööstusdisainilahenduse Lehte antakse välja tööstusdisaini kaitse seaduse (jõustunud 11.01.1998) alusel. The Estonian Industrial Design Gazette is the official publication of the Estonian Patent Office. Published under Industrial Design Protection Law of the Republic of Estonia (coming into force 11 January 1998). Date of publication of the data presented in this issue - 15 May 2012. Patendiameti The Information Department infoosakond of the Estonian Patent Office Toompuiestee 7 Toompuiestee 7 15041 Tallinn 15041 Tallinn, ESTONIA Tel 627 7907 Phone +372 627 7907 Faks 627 7943 Fax +372 627 7943 E-post [email protected] E-mail [email protected] Levitaja Distributor Patendiinfo keskus Estonian Patent Information Centre Olevimägi 8/10 Olevimägi 8/10 10123 Tallinn 10123 Tallinn, ESTONIA Tel 641 1248 Phone +372 641 1248 Faks 641 1018 Fax +372 641 1018 E-post [email protected] E-mail [email protected] © Patendiamet, 2012 EESTI TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE LEHT 2/2012 3 SISUKORD CONTENTS Andmete identifitseerimise rahvusvahelised Internationally Agreed Numbers for the numberkoodid (INID-koodid) .............. 4 Identification of Data (INID Codes) . 4 Riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste List of Codes of States, Other Entities and organisatsioonide koodid .................. 5 Intergovernmental Organizations . 5 I. REGISTREERITUD I. REGISTERED INDUSTRIAL DESIGNS .... 6 TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSED . 6 II. RAHVUSVAHELISELT REGISTREERITUD II. INTERNATIONALLY REGISTERED TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSED . 35 INDUSTRIAL DESIGNS ................ 35 III. MUUD REGISTRIKANDED ............. 41 III. OTHER ENTRIES IN THE REGISTER .
    [Show full text]
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika
    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Üldplaneering
    TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING Tarvastu-Pärnu 2007 1 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................2 EESSÕNA ............................................................................................................................4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2010 ..................................................................5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED .................................................................................6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .......................................................................................................7 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted....................................................................................7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos...................................................................................................................8 2 MAA- NING VEEALADE RESERVEERIMINE JA MÄÄRAMINE..................................10 2.1 MAA -ALADE RESERVEERIMINE ......................................................................................................10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE .........................................................................................................11 2.3 SADAMAD , LAUTRID JA VEE -ALADE RESERVEERIMINE .................................................................12 2.4 ELAMUALAD ....................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Teede Rekonstrueerimise Vajadus Tabel 1
    Viljandi maakonna teede rekonstrueerimise vajadus Tabel 1. Kattega riigiteede rekonstrueerimine Jrk.nr Tee nr Tee nimi Aadress Pikkus Kohanimi , omavalitsus km-km km 1 52 Viljandi-Rõngu 0,1-22,10 22,00 Viiratsi - Kangilaski lõik. Projekt olemas, Viljandi vald Tarvastu vald 2 92 Tartu-Viljandi- 92,66- 8,49 Projekt olemas Kõpu asula kohta, Kilingi-Nõmme 101,15 Kõpu vald 3 49 Imavere-Viljandi- 58,315- 8,7 Loodi - Sultsi lõik, Viljandi vald Karksi-Nuia 67,01 4 49 Imavere-Viljandi- 68,943- 2,624 Karksi Vald Karksi-Nuia 71,567 5 6 Valga-Uulu 73,629- 11,29 Abja vald 84,914 6 55 Mõisaküla tee 0,000- 4,43 Abja vald, Mõisaküla linn 4,425 7 38 Põltsamaa-Võhma 21,000- 6,58 Kõo vald 27,580 8 24112 Tartu tänav Jaska- 1,40 Võhma linn Võhma tee 9 24116 Suure-Jaani-Olustvere 0,00-6,07 6,07 Suure-Jaani 10 52 Viljandi - Rõngu 28,50- 9,06 Tarvastu 37,56 Tabel 2. Viljandi linna tänavate rekonstrueerimine Jrk.nr Tee nr Tee nimi Pikkus km Kohanimi omavalitsus 1 8971590 Uus tänav 1,59 Viljandi linn 2 8970170 Jakobsoni tänav 2,11 Viljandi linn 3 8971420 Tallinna tänav 1,97 Viljandi linn 4 8971640 Vaksali tänav 0,78 Viljandi linn 5 8971230 Pärnu maantee 1,20 Viljandi linn 6 8971300 Riia maantee 2,86 Viljandi linn 7 8970260 Kagu tänav 0,23 Viljandi linn 8 8970790 Lääne tänav 0,40 Viljandi linn 9 8971030 Paala tee 1,64 Viljandi linn Tabel 3. Katete ehitus kruusateedel. Tiheasustusega külad Jrk.nr Tee nr Tee nimi Aadress Pikkus km Kohanimi, omavalitsus km-km 1 24123 Vastemõisa - Võlli - 7,37-9,50 2,13 Võlli, Suure-Jaani vald Suure-Jaani 2 24198 Kärstna - Vooru 0,71-1,71 1,00 Kärstna, Tarvastu vald 3 24187 Ülemõisa - Polli 0,12-1,28 1,16 Ülemõisa, Karksi vald 4 24107 Võhmassaare - Jälevere 4,50-5,80 1,30 Jälevere, Suure-Jaani vald 5 24126 Epra - Sürgavere - 4,93-6,00 1,07 Sürgavere , Suure-Jaani vald Klaassepa 1 Tabel 4.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Nr. 2, Aprill 2012
    MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 2 (70), aprill 2012 Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu resolutsioon geneetiliselt muundatud organismide kohta Glüfosaadid tapavad kõik elusa Monsanto kontsern otsib uusi väljakutseid Mida arvestada mesilasperede soetamisel EMLi tegevjuht on Marianne Rosenfeld Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames 2 3 ESIMEHE VEERG sõnu “mesilane”, “mesinik” ja se toetamist tulevikus MAKi ametnikega vajalik siis, kui asu- “mesindus”. Ometi on mesin- meetmete raames. See EMLi takse oma mesilat esmakordselt Enamik mesilasperesid ja peaks olema kaasatud võima- roll. Kuid vaatamata Marianne ja dust ikka ja alati arvatud Eesti kiri on praegu ministeeriumis registrisse kandma. Kuid varem mesinikke on karmist talvest likult kõigi Eesti piirkondade EMLi juhatuse pingutustele jää- maaelu lahutamatuks osaks, menetluses ja loodetavasti registreeritud mesila korral on läbi kenasti kevadesse jõud- mesindusseltside esindajad ja vad tulemused selles ühises aren- mis annab meetoodanguna leiab arvestamist, et riik mesi- kevadise mesilasperede arvu nud. Mesindushooaeg hakkab aktiivsemad mesinikud. Selle dustöös napiks, kui mesinike lai umbes 2% Eesti põllumajan- nikke ei unustaks. teatamiseks mugavam kasuta- hoogu üles kerima. Vahepeal eesmärgi saavutamiseks toimub ring ja kohalikud mesinike seltsid dustoodangu koguväärtusest, Taas on lähenemas 1. mai, da E-PRIA veebilehte aadres- on mesinikel olnud pikalt tuba- EMLi juhatuse korraldusel mai- selles tegevuses ei osale. mesilaste tolmeldamistöö tule- mis on mesinike jaoks oluline sil https://www.eesti.ee/epria/, seid toimetusi ja hoovõtmi- kuu alguses Olustveres mesin- Mõnigi mesinik arvab ikka musena aga veel palju enam. tähtaeg, et teatada PRIA mesi- kuhu saab jooksvalt uued and- si. Seljataha jääb ka mitmeid dusaktiivi ümarlaud-nõupäev. veel nii, nagu see enam kui EMLi juhatuse kiri põllumajan- late registris mesilasperede med sisestada.
    [Show full text]