DOCSLIB.ORG

Nr. 2, Aprill 2012

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 2 (70), aprill 2012 Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu resolutsioon geneetiliselt muundatud organismide kohta Glüfosaadid tapavad kõik elusa Monsanto kontsern otsib uusi väljakutseid Mida arvestada mesilasperede soetamisel EMLi tegevjuht on Marianne Rosenfeld Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames 2 3 ESIMEHE VEERG sõnu “mesilane”, “mesinik” ja se toetamist tulevikus MAKi ametnikega vajalik siis, kui asu- “mesindus”. Ometi on mesin- meetmete raames. See EMLi takse oma mesilat esmakordselt Enamik mesilasperesid ja peaks olema kaasatud võima- roll. Kuid vaatamata Marianne ja dust ikka ja alati arvatud Eesti kiri on praegu ministeeriumis registrisse kandma. Kuid varem mesinikke on karmist talvest likult kõigi Eesti piirkondade EMLi juhatuse pingutustele jää- maaelu lahutamatuks osaks, menetluses ja loodetavasti registreeritud mesila korral on läbi kenasti kevadesse jõud- mesindusseltside esindajad ja vad tulemused selles ühises aren- mis annab meetoodanguna leiab arvestamist, et riik mesi- kevadise mesilasperede arvu nud. Mesindushooaeg hakkab aktiivsemad mesinikud. Selle dustöös napiks, kui mesinike lai umbes 2% Eesti põllumajan- nikke ei unustaks. teatamiseks mugavam kasuta- hoogu üles kerima. Vahepeal eesmärgi saavutamiseks toimub ring ja kohalikud mesinike seltsid dustoodangu koguväärtusest, Taas on lähenemas 1. mai, da E-PRIA veebilehte aadres- on mesinikel olnud pikalt tuba- EMLi juhatuse korraldusel mai- selles tegevuses ei osale. mesilaste tolmeldamistöö tule- mis on mesinike jaoks oluline sil https://www.eesti.ee/epria/, seid toimetusi ja hoovõtmi- kuu alguses Olustveres mesin- Mõnigi mesinik arvab ikka musena aga veel palju enam. tähtaeg, et teatada PRIA mesi- kuhu saab jooksvalt uued and- si. Seljataha jääb ka mitmeid dusaktiivi ümarlaud-nõupäev. veel nii, nagu see enam kui EMLi juhatuse kiri põllumajan- late registris mesilasperede med sisestada. mesinike omavaheli- kahekümne aasta dusministrile tuletas meelde kevadine arv. Seda võib teha si arutelusid, samuti eest eelmise riigi- vajadust kaasata ka mesinikud maakondlikus PRIA büroos otse Mõnusat mesilaste suuremaid koosole- korra aegu kombeks MAKi tegevuskava koosta- ametnikega suheldes. Kindlasti kevadsuminat soovides kuid ja nõupidami- oli: miks riik mesin- misse ja kavandada mesindu- on selline otsekontakt PRIA Aleksander Kilk si, kus seni tehtut duse korraldamise- kaalutud ja hinnatud ga ei tegele? Keegi ning selle kogemuse kusagil peaks meie pealt edasimineku mesinduse prob- plaane peetud. Ikka leemid lahendama? selleks, et oskaksime Tänapäeval on tei- PÕHJA- JA BALTIMAADE MESINDUSNÕUKOGU RESOLUTSIOON: edaspidi targemini sed ajad, enam pole talitada ja seatud riiklikke mesindus- GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID eesmärke saavutada. ametnikke, maakon- Nagu tavaliselt na-rajooni mesin- Põhja- ja Baltimaade Mesin- Siiski soovitame ELi insti- dades elavatele peredele, kes kevadeti, toimus dusagronoome ega dusnõukogu (NBBC), mesin- tutsioonidel, riikide valitsustel tegelevad mesindusega ja tol- 24. märtsil Tallinnas mee kokkuostu dusorganisatsioonid Taanist, ja ühiskonnal tungivalt tegut- melamise kaudu loodusliku EMLi kevadkoosolek. süsteemi ja odavat Eestist, Soomest, Lätist, seda täie vastutustundega teenuse pakkumisega. Sellel EMLi aruande- suhkrut. Mesinikud Norrast ja Rootsist on mures GMOde kultiveerimise teemal Seetõttu on käesolev otsus koosolekul kuulati ja saavad loota vaid Euroopa Kohtu otsuse pärast selle mõju tõttu keskkonnale, mesindussektorile negatiivse arutati EMLi juhatuse iseendale ja eelkõi- geneetiliselt muundatud looduslikele tolmeldajatele ja mõjuga. Ainsa lahendusena tegevuse ülevaadet- Foto: Aimar Lauge ge oma organisat- organismide (GMOde) osas. mesindussektorile Euroopas. näeb NBBC geenmuundatud aruannet ning revisjonikomis- Loodame, et ühise mõttetöö sioonile, kes neid riigi ja amet- Hindame kõrgelt Euroo- Kooskõlas Euroopa Kohtu taimede leviku keelustamist joni üsnagi kriitilist ettekannet viljana saavad Olustveres kirja kondade ees suudaks piisavalt pa Parlamendi, Euroopa otsusega on GM-taimede Euroopas. EMLi juhatuse tegevuse kohta. EMLi ja Eesti mesinduse lähiae- jõuliselt esindada. Eesti Mesinike Majandus- ja Sotsiaalkomis- õietolm mees kvalifitseeritud Kindlasti on EMLi juhatuse gade arengu peamised suunad Liit peab saama praegusest veel joni, riiklike, regionaalsete ja toidulisandina ning nõuab ELi möödunudaastasest tegevusest ja tegevusliinid. Nende mõte- oluliselt tugevamaks ja ühtse- kohalike võimude pingutusi, heakskiitu. Danmark Biavlerforening, jäänud mõnedki positiivsed jäl- te elluviimine on edukas vaid maks, et mesinike ühine hääl mis puudutavad GMOde kul- On oluline aru saada, et Eesti Mesinike Liit, jed. Kuid aastakoosolekul on siis, kui EMLi liikmed ja laiemalt leiaks ministeeriumis ja teistes tiveerimise teemasid. Euroopa Kohtu otsusel on Latvijas Biškopibas bied- olulisem vaadata ettepoole ja kõik mesinikud need eesmärgid riiklikes ametkondades ärakuula- Toetame ühiskondlike kahjustav mõju mee turunda- riba, Norges Birokterlag, Suomen Mehiläishoitajain tuua esile ning arutada neid omaks võtavad. Tähtsam veel on, mist ja arvestamist. organisatsioonide ja asja- misele ning mesindussektori- Liitto, Sveriges Biodlares Eesti mesinduse edendamiseks et mesinikud ka tegudes nende Ilmekaks näiteks riigi üks- osaliste muresid GMO- le tervikuna, kuna mee müük Riksförbund olulisi asju, mis seni veel tege- eesmärkide täitmisega kaasa tule- kõiksusest mesinduse vastu teemadel, mis puudutavad on mesindussektori Põhja-ja mata. Selliseid teemasid võetigi vad. EMLi juhatus saab siinjuures on olukord, kus Eesti maa- keskkonda, loomade hea- Baltimaade regioonis peami- Vastu võetud Põhja- koosolekul mesinike algatusel olla vaid eestvedaja ja korraldaja elu arengukava MAKi välja- olu, tarbijate huve, põlluma- ne sissetulekuallikas. ja Baltimaade arutusele üsna mitmeid. rollis. Oluliselt kindlama lootuse töötamisel aastateks 2014- jandust, mesindust, eetikat, Otsuse tagajärgedel on Mesindusnõukogu Oluliseks peeti nii EMLi kui nende mesinike poolt püstitatud 2020 pole mesindus koosta- religiooni jne. negatiivne mõju maapiirkon- koosolekul 2012, Riia, Läti kogu Eesti mesinduse kohta nii plaanide teokstegemisele annab jatele üldse meelde tulnud. pikaajaliste arengukavade kui aprilli algusest EMLi tegevju- Märtsikuu lõpu seisuga ei ka konkreetsete lähiaja tegevus- hi ametisse astunud energilise leidunud üheski järgneva plaanide koostamist. Sealjuures Marianne Rosenfeldi eestvedav perioodi MAKi dokumendis MESINIK nr 2 (70), aprill 2012 MESINIK nr 2 (70), aprill 2012 4 5 GLÜFOSAAT – OHTLIK KÕIGELE ELAVALE javerelistes teisiti kui taimedes, ga. Glüfosaadi mutageenne ja did mesilastele ohutud. Kuid Glüfosaat on fosfonaatide rühma tagajärjel ei saa taim tähtsaid fosaati sisaldavate herbitsiidide usuti pikka aega põhjendama- genotoksiline toime aitab suure tavaliselt kasutatakse glüfosaati kuuluv keemiline ühend ja ainevahetusprodukte enam toime juurte otseses ümbruses, tult, et glüfosaat on inimesele tõenäosusega kaasa ka selliste umbrohutõrjel suurtes kogus- praeguseks maailmas üks enim kätte ning hukkub. Teisisõnu risosfääris, kus nad mõjutavad ohutu. Kuid juba aastail 1991– haiguste tekkimisele nagu vähk- tes. Sisuliselt kallatakse tõrje- kasutatavaid herbitsiide. 1970. tähendab see, et taim nälgib pinnases elunevaid mikroor- 1992 hakkasid arstiteaduslikes tõbi ja parkinsonism. vahendiga üle kogu põld, ning aastate alguses töötas agrokee- surnuks. ganisme. Glüfosaat häirib mik- ajakirjades ilmuma artiklid, Glüfosaat ohustab mitmel nii saavad põllul olevad korje- mia- ja biotehnoloogiakontsern Kuna glüfosaat üksi ei ole pii- roorganismide ja mikrotoitai- milles leiti, et glüfosaatidega viisil bioloogilist mitmekesisust: mesilased suure koguse toksili- Monsanto glüfosaadi baasil välja savalt efektiivse toimega, et tun- nete tundlikku interaktsiooni, kokku puutunud põllumajan- selle pikaajaline kasutamine selt toimivat tõrjevahendit, mis esimese mitteselektiivse herbitsii- gida taimesse ja selles levida, ning see avaldab mõju taimede dustöötajate hulgas suu- mõjub neile letaalselt. di, mida hakati 1974. turustama lisatakse sellele pindaktiivseid varustamisele toitainetega, ees- renes pahaloomulistesse Selline asi juhtus Roundupi nime all. Praeguseks aineid. Nende abil jõuab lehte- kätt mangaani ja tsingiga, mis on kasvajatesse haigestunu- 2009. aastal Järvamaal, on glüfosaati sisaldavad taime- dele pritsitud glüfosaat ka kõige ensüümide kaasmõjurid ja foto- te arv. Kuivõrd Monsanto kus hukkus 20 mesi- mürgid levinud üle maailma (glü- kaugemate juuretippudeni. sünteesi toimimiseks hädavaja- firma oli oma glüfosaat- lasperega mesilagrupp. fosaadi tootjaid on likud. Glüfosaat seid preparaate reklaa- Antud juhtumi kor- üle 30) ning need lõhub ka liblikõie- minud kui täiesti ohu- ral kinnitas glüfosaadi leiavad laialdast liste (näiteks soja) tuid, kaevati nad eksitava kasutamist ka umbro- rakendust nii väi- ja lämmastikku reklaami esitamise pärast hupõldu töödelnud põl- keaedades kui ka siduvate pinnase- kohtusse ning sunniti sel- Glüfosaadi keemiline valem lumees. 2010. aastal oli tööstuslikes põllu- bakterite sümbioo- line reklaam toodetelt eemal- hävitab põldudel ja nende lähe- 7 sarnast mürgituse kaebust. süsteemides. si. See kõik viib sel- dama. duses kasvavad metsikud tai- Samasuguse mürgituse kliinili- Glüfosaati sisal- leni, et lõpuks on Inimesi, taimi ja loomi ohus- med, mis avaldab pikemas pers- sed tunnused ilmnesid 2011. davate taime- vaja kasutada olu- tab glüfosaat
Recommended publications
  • Lisa 2 Seletuskiri Määruse Eelnõule „Põhja-Sakala Valla

    Lisa 2 Seletuskiri Määruse Eelnõule „Põhja-Sakala Valla

    Lisa 2 Seletuskiri määruse eelnõule „Põhja-Sakala valla 2020. aasta 1.lisaeelarve“ Põhja-Sakala valla 2020.a. eelarve võeti vastu Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 määrusega nr 100 „Põhja-Sakala valla 2020. aasta eelarve“. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 1 ja „Põhja-Sakala eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“ § 9 kohaselt võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega (vastu võetud 27.09.2018 nr 51). Vastavalt § 9 lõige 6 lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil ühel lugemisel ning lõikes 9 Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. Eelarve tulude muudatused Valla eelarve põhitegevustulude maht suureneb kokku 316 722 eurot s.o 2,3%. Eelarve tulud vähenevad Tulude vähenemine on tingitud COVID 19 piirangutest (keelatud olid kõik kogunemisega seotud tegevused). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemist on planeeritud 185 520 eurot s.o 3 % tulenevalt COVID 19 viirusest tekkinud eriolukorrast ja töötute arvu kasvust. Kaupade ja teenuste müük väheneb 176 027 eurot s.o 11,4%. Tulud vähenevad 393 766 eurot järgnevalt: -393 766 300000 Tulumaks füüsilise isiku tulult Põhitegevuse -185 520 tulud Omatulude eelarve -185
  • Viljandi Maakonna Jahindusnõukogu 09.07.2018 Koosoleku Protokoll

    Viljandi Maakonna Jahindusnõukogu 09.07.2018 Koosoleku Protokoll

    VILJANDI MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU 09.07.2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL Viljandi 09.07.2018 24.07.2018 nr 13-15/18/40 Algus kell 10.00, lõpp kell 12.35 Juhatas: Ena Poltimäe Protokollis: Mihkel Pastik Võtsid osa: Elor Ilmet, Olavi Udam, Peeter Lääne, Priit Vahtramäe, Tõnu Vreimann, Veljo Kask, Viljar Türner Jahindusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, sest kohal on kõik liikmed. PÄEVAKORD: 1. Keskkonnaametile ettepaneku tegemine karu küttimise korraldamiseks 2018/2019 jahiaastal Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018aasta Ulukiseire aruandes esitatud pruunkaru küttimispõhimõtteid. LEPITI KOKKU: Edastada Keskkonnaametile ettepanek, et Viljandi maakonnas kütitakse kolm pruunkaru. Karu võib küttida kõikidest Viljandi maakonna jahipiirkondadest välja arvatud Tääksi ja Holstre ning Eesti lõunapiiriga piirnevates jahipiirkondades. Kuni 30.septembrini võib igast jahipiirkonnast küttida kaks pruunkaru. Alates 1. oktoobrist võivad kogu maakonna realiseerimata küttimismahtu kasutada kõik jahipiirkonnad, kaasaarvatud juba pruunkaru küttinud jahipiirkonnad. Karujahi koordinaator Viljandi maakonnas on Priit Vahtramäe, telefon 5204243, alates teisest tabatud karust tuleb tema juures kõik jahid eelnevalt registreerida. 2. Põdra küttimismahu ja –struktuuri kehtestamine jahipiirkondade kaupa 2018/2019 jahiaastaks Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018 aasta Ulukiseire aruandes esitatud põdra küttimispõhimõtteid LEPITI KOKKU: Kehtestada põtrade arvukuse vähendamise eesmärgil maakondlik
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013

    Updated Action Plan Received on 25 July 2013

    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
  • Lisa 1 Kasutusse Jäävad Ühissõidukipeatuste Kohanimed Ja

    Lisa 1 Kasutusse Jäävad Ühissõidukipeatuste Kohanimed Ja

    Lisa 1 Viljandi Vallavalitsuse …….......
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide

    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide

    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor

    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor

    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
  • Konrad Mägi 9

    Konrad Mägi 9

    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
  • Soomaa Rahvastik

    Soomaa Rahvastik

    SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla
  • Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California

    Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California

    Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California State University, Fullerton [email protected] MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET Consolidating the Past, Initiating the Future Vance D. Wolverton art Saar (1882-1963) was one of the most important Estonian Mcomposers of art music, espe- cially choral music, of the late nineteenth to mid-twentieth century. He lived and composed through a period of exponential political changes in Estonia—not altogether unlike the upheaval accompanying the collapse of the Soviet Union in 1990/91—including the fi rst period of independence (1918-1939), the fi rst period of Soviet occupation (1939-1941), the Nazi occupation (1941-1944), and nearly half of the second period of Soviet occupation (1944- 1991). It is common knowledge that the Soviets strongly discouraged participation in religious observations and activities, including the com- position of sacred music. It is also clear that such signifi cant disruptions to the political fabric of the nation were bound to infl uence all aspects of society, including music. Mart Saar lived and composed through these momentous times, and his compositions are refl ective of them. CHORAL JOURNAL Volume 57 Number 5 41 MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET The Musical and Poetic Voice organist. He also edited the music journal “Muusikaleht.” of a Generation From 1943 to 1956, Saar was a professor of composition Along with his contemporary, Cyrillus Kreek (1889- at the Tallinn Conservatory. 1962), Mart Saar is considered one of the founders of Estonian professional music and its national style, espe- cially in the fi eld of choral music.
  • Vanad Olümpiaalad 2015

    Vanad Olümpiaalad 2015

    1.AUGUST 2015.A. SUURE-JAANI MEHED 60 M JOOKS PÜSTILÄHTEST AEG NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI AEG FINAALIS 1 Sten Veelak 04.02.1988 EMÜ SK 7,31 7,2 2 Alan Uustal 08.12.1989 Vanad Olümpiaalad 7,4 7,4 3 Henri Olak 30.01.1999 TÜ ASK 7,75 7,8 4 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 7,85 7,81 5 Ain Kuusiku 23.11.1982 TÜ ASK 7,94 5 MIILI JOOKS NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI AEG 1 Kristjan Vares 05.10.1980 VAK Staier 30.25,0 2 Janar Pähn 09.10.1976 VAK Staier 31.33,1 3 Kristjan Käär 24.04.1990 Olustvere 34.34,8 4 Gen-Silver Õunap 17.11.1997 Vanad Olümpiaalad DNF PAIGALT KAUGUSHÜPE NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI 1 KATSE 2.KATSE 3.KATSE 1 Sten Veelak 04.02.1988 EMÜ SK 3.04 3.04,5 3.03 2 Harri Olak 21.06.1992 TÜ ASK 3.01,5 3.04 2.86 3 Georg Niit 30.09.1993 Tartu Kalev 2.97 3.01 2.60 4 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier 2.99,5 2.81 2.83 5 Jan Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK 2.91 2.94 2.86 6 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 2.57 2.70 2.73 7 Henri Olak 30.01.1999 TÜ ASK 2.52 2.40 2.59 8 Ain Kuusiku 23.11.1982 TÜ ASK 2.50 X 2.52 9 Priit Päkko 10.06.1984 TÜSK X X X PAIGALT KOLMIKHÜPE NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI 1 KATSE 2.KATSE 3.KATSE 1 Sten Veelak 04.02.1988 EMÜ SK 9.31,5 9.52 9.55 2 Georg Niit 30.09.1993 Tartu Kalev 8.52 8.60,5 8.45,5 3 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 7.88 8.06 7.96 4 Jan Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK X X X 5 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier X X X PAIGALT KÕRGUSHÜPE NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI TULEMUS 1 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier 1.54 2 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 1.50 3 Jan-Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK 1.44 KUULITÕUGE MÕLEMA
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma

    Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma

    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva