DOCSLIB.ORG

Soomaa Rahvastik

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla (Suure-Jaani), Kibaru (Suure-Jaani), Kootsi (Suure-Jaani), Laane (Kõpu), Leetva (Vändra), Lemmakõnnu (Suure-Jaani), Metsküla (Suure-Jaani), Rätsepa (Tori) Paelama (Suure-Jaani), Riisa (Tori), Sandra (Suure-Jaani), Tipu (Kõpu), Tohera (Tori), Tohvri (Pärsti), Uia (Kõpu) ja Vanaveski (Kõpu). Mis iseloomustab Soomaad rahvastiku vaatevinklist? Vaatleme Soomaad hüpoteetilise omavalitsusüksusena ja uurime, kuhu paigutuks selline omavalitsusüksus Eesti omavalitsusüksuste kontekstis peamiste rahvastikunäitajate alusel. Rahvaarvult oleks Soomaa Eesti 226 omavalitsusüksuse seas oma 868 alalise elanikuga 2011. aasta rahvaloenduse seisuga 193. omavalitsusüksus ning paikneks Martna ja Surju valla vahel. Neljandik Soomaa elanike elab Metsküla külas. Võrreldes Soomaad valdadega, mille territooriumil ta asub, saab öelda, et Soomaal elab rohkem inimesi kui Kõpu vallas. Kahe viimase rahvaloenduse (toimusid aastatel 2000 ja 2011) vahelisel perioodil kahanes Soomaa rahvastik 16,8 protsendi võrra. Kui reastada Eesti omavalitsusüksused rahvaarvu suhtelise muutuse järgi, siis asuks Soomaa 118. kohal: 117 omavalitsusüksuse rahvastik kas kasvas või oli suhteline kahanemine väiksem kui Soomaal. Võrreldes valdadega, mille territooriumil Soomaa asub, tuleb öelda, et Soomaa rahvastik kahanes sel perioodil suhteliselt vähem kui Vändra ja Suure-Jaani valla rahvaarv. Rahvaarvult ja selle muutumise kiiruselt sobiks hüpoteetiline Soomaa omavalitsusüksus hästi iseloomustama tüüpilist Eestimaa väikevalda. Samas on Soomaa pindalalt väga suur. Soomaast suuremad on Eestis vaid Märjamaa, Suure-Jaani, Kuusalu ja Saarde vallad. Rahvastiku tiheduselt oleks hüpoteetiline Soomaa omavalitsusüksus konkurentsitult Eesti hõredamini asustatud omavalitsusüksus, kus ruutkilomeetril elaks vaid 1,26 inimest (selles edetabelis oleks teisel kohal Illuka vald 1,60 inimesega ruutkilomeetril ja kolmandal Tudulinna vald 1,70 inimesega ruutkilomeetril). Rahvastikutihedus on väga väike kõigis valdades, mille territooriumil Soomaa asub (Pärsti 17,1 elanikku km² kohta, Tori 8,0 elanikku km² kohta, Suure-Jaani 7,0 elanikku km² kohta, Kõpu 6,8 elanikku km² kohta ja Vändra 4,0 elanikku km² kohta), kuid võrreldes Soomaa piirkonnaga oleksid need vallad lausa ülerahvastatud. Keskmine näitaja jääb alati keskmiseks näitajaks, mis iseloomustab olukorda vaid ühest vaatenurgast. Kui jagada Soomaa ruutudeks ruudu külje pikkusega 1x1, siis oleksid neli viiendiku nendest ruutudest sellised, kus ei ela ühtegi inimest (kaart 1 ja kaart 2). Piltlikult võib Soomaad vaadelda alana, mille keskel on suur järv mõne väikese saarega. Järve kaldal elavad mõned inimesed. 3 Kaart 1. Rahvastiku paiknemine Soomaal, 31.12.2011 Allikas: Statistikaamet 4 Kaart 2. Rahvastiku paiknemine Soomaal, 31.03.2000 Allikas: Statistikaamet 5 Looduskeskkonna seisukohalt moodustab Soomaa ühtse terviku. Inimasustuse seisukohalt vaadatuna Soomaa tervikut ei moodusta. Soomaal puudub ühtne keskus. Soomaa erinevatesse valdadesse jäävate külade vahel on rahvastiku liikumine teenuste tarbimiseks praktiliselt olematu. Põhjuseks asjaolu, et Soomaal puudub sisuliselt sotsiaalne infrastruktuur. Rääkimata siis ühtsest sotsiaalsest infrastruktuurist. Soomaa külade inimesed liiguvad teenuste tarbimiseks valdade keskustesse st siis Tori alevikku, Kõpu alevikku, Suure-Jaani linna ja Vändra alevisse. Pärsti valla Soomaa külade tõmbekeskuseks on pigem Viljandi linn, kus sisuliselt ju asub ka valla keskus. Suure-Jaani valla Soomaa külad saavad osa teenuseid Suure-Jaani vallasisesest linnast ja osa Viljandi linnast. Mõnede teenuste osas on Tori valla Soomaa külade tõmbekeskuseks ehk ka Jõesuu küla. Sarnane olukord on ka Vändra vallas, kus mõnede teenuste osas on selle valla Soomaa küladele tähtis Suurejõe küla kui kohalik keskus, teiste teenuste osas aga Vändra alev. Võrreldes paarikümne aasta taguse olukorraga on näha ka Soomaa piirkonnas asustussüsteemi lihtsustumist, kus kõrgema tasandi keskused suurendavad oma tagamaad madalama tasandi keskuste arvelt. Kõige rohkem on sellest trendist kaotanud kohalikud ehk I tasandi keskused, kus seni on toimunud kõige suurem teenuste kadumine. Tänasel päeval on järg jõudnud juba II ja III tasandi keskuste kätte – seda on näidanud Pärnumaa sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringu 2008-2015 seire. Rahvastikuarengu vaatevinklist on Soomaa ääremaa tunnustega väikevaldade ääremaa. See muudab Soomaa rahvastikuarengu ettevaatava kirjeldamise äärmiselt keeruliseks, peaaegu lahendamatuks ülesandeks. Statistiliselt korrektse rahvastikuprognoosi koostamine Soomaa kohta on võimatu: statistiliste meetodite usaldusväärseks rakendamiseks on Soomaa rahvaarv liiga väike. Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis. Asustussüsteemi saab käsitleda mitmeti. Üheks võimaluseks on teha seda läbi tõmbekeskuste. Tõmbekeskus on linn või asula, mille esmane funktsioon on tagada ümberkaudsete alade elanike varustamine nii kommerts- kui ka avalike teenuste ja kaupadega. Tõmbekeskuse funktsioonid on määratletud olemasoleva asukoha kättesaadavusega – keskuskoht on seotud klientidega, kes asetsevad (suhtelises) hajaasustuses. Siinkohal tähendab suhteline ka väiksemaid keskusi suuremate suhtes, näiteks Viljandi maakond võib olla Tallinna hajaasustuse tagamaal. Nii tõmbekeskuste kui ka mõjupiirkondade puhul on tegemist hierarhilisusega. Eri tasandite tõmbekeskuste puhul on keskusteenuste kogum erinev. Asustussüsteemis esinevad hierarhiad ja vastavad mõjupiirkonnad on väga tihedalt omavahel seotud. Madalaima tasandi mõjupiirkond on ka kõrgema tasandi tõmbekeskustel. Milliseid funktsioone erinevate tasandite tõmbekeskused täpselt täitma peavad, see pole üheselt määratud. Üheks võimaluseks on, et tõmbekeskus määratakse järgmiste teenuste olemasolu või puudumis(t)e abil: pood, kool, lasteaed, sidejaoskond, rahvamaja/külatuba, Interneti- punkt, raamatukogu, perearst, politsei, päästeteenistus, kirik, spordisaal, pank. Esimese tasandi tõmbekeskuse all mõeldakse mingi maa-asulate rühma keskust, mis on teatud piirkonna elanikele esmane tõmbekoht. Selles tõmbekeskuses paikneb tavaliselt vähemalt kas raamatukogu, sidejaoskond, rahvamaja/külatuba, Interneti-punkt või kauplus. 6 Teise tasandi ehk kohaliku tõmbekeskuse all mõeldakse suuremat asulat, mis on enamasti tõmbekeskuseks mitme esimese tasandi keskuse ja nende tagamaa elanikele. Seal paiknevad üldjuhul kool või lasteaed, pood, raamatukogu, rahvamaja, spordisaal, sidejaoskond, perearst. Kolmanda tasandi ehk piirkondlikuks tõmbekeskuseks peetakse suuremat asulat, mis on tõmbekeskuseks omakorda mitmele teise tasandi piirkonnale. Selle tasandi tõmbekeskustes peaks pakutama kõiki eespool nimetatud teenuseid. Pärnu maakonnas on kolmanda tasandi tõmbekeskused Pärnu linn, Vändra alev, Pärnu- Jaagupi alev, Tõstamaa alevik, Häädemeeste alevik, Kilingi-Nõmme (vallasisene) linn. Viljandi maakonnas on kolmanda tasandi tõmbekeskused Abja-Paluoja (vallasisene) linn, Karksi-Nuia (vallasisene) linn, Mustla alevik, Mõisaküla linn, Suure-Jaani (vallasisene) linn, Viljandi linn ja Võhma linn. Maakonnakeskused Pärnu ja Viljandi linn on neljanda tasandi keskused, olles tõmbekohaks kolmanda tasandi piirkondadele. Maakonnakeskus teenindab kogu maakonda ja mõne teenuse puhul ületab teeninduspiirkond ka maakonna piire. Sellisteks teenusteks võivad olla kultuur, haridus, teenindus, kaubandus, rahvusvahelised suhted jt. Toodud definitsioonide kohaselt saame öelda, et ükski Soomaal asuv küla ei ole tõmbekeskuseks. Isegi mitte esmatasandi tõmbekeskuseks ja reaalselt puudub alus arvata, et keskpikas perspektiivis mõni Soomaa küla muutuks tõmbekeskuseks. Seda on oluline arvestada, kui asume hindama Soomaa rahvastikuarengu väljavaateid. Soomaa külade tõmbekeskused on toodud tabelis 1. Ettevõtlus Soomaal. Soomaa ettevõtlus võiks ootuspäraselt olla seotud turismiga, töödega rahvuspargis ning mõningal määral põllumajanduse ja metsandusega. Viimase aja trend on pigem selline, et metsandus kohalikele tööd ei paku ja rahvuspargiga seotud töökohtade arv kahaneb. Turismiobjektina
Recommended publications
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide

    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide

    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
  • Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California

    Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California

    Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California State University, Fullerton [email protected] MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET Consolidating the Past, Initiating the Future Vance D. Wolverton art Saar (1882-1963) was one of the most important Estonian Mcomposers of art music, espe- cially choral music, of the late nineteenth to mid-twentieth century. He lived and composed through a period of exponential political changes in Estonia—not altogether unlike the upheaval accompanying the collapse of the Soviet Union in 1990/91—including the fi rst period of independence (1918-1939), the fi rst period of Soviet occupation (1939-1941), the Nazi occupation (1941-1944), and nearly half of the second period of Soviet occupation (1944- 1991). It is common knowledge that the Soviets strongly discouraged participation in religious observations and activities, including the com- position of sacred music. It is also clear that such signifi cant disruptions to the political fabric of the nation were bound to infl uence all aspects of society, including music. Mart Saar lived and composed through these momentous times, and his compositions are refl ective of them. CHORAL JOURNAL Volume 57 Number 5 41 MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET The Musical and Poetic Voice organist. He also edited the music journal “Muusikaleht.” of a Generation From 1943 to 1956, Saar was a professor of composition Along with his contemporary, Cyrillus Kreek (1889- at the Tallinn Conservatory. 1962), Mart Saar is considered one of the founders of Estonian professional music and its national style, espe- cially in the fi eld of choral music.
  • Vanad Olümpiaalad 2015

    Vanad Olümpiaalad 2015

    1.AUGUST 2015.A. SUURE-JAANI MEHED 60 M JOOKS PÜSTILÄHTEST AEG NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI AEG FINAALIS 1 Sten Veelak 04.02.1988 EMÜ SK 7,31 7,2 2 Alan Uustal 08.12.1989 Vanad Olümpiaalad 7,4 7,4 3 Henri Olak 30.01.1999 TÜ ASK 7,75 7,8 4 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 7,85 7,81 5 Ain Kuusiku 23.11.1982 TÜ ASK 7,94 5 MIILI JOOKS NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI AEG 1 Kristjan Vares 05.10.1980 VAK Staier 30.25,0 2 Janar Pähn 09.10.1976 VAK Staier 31.33,1 3 Kristjan Käär 24.04.1990 Olustvere 34.34,8 4 Gen-Silver Õunap 17.11.1997 Vanad Olümpiaalad DNF PAIGALT KAUGUSHÜPE NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI 1 KATSE 2.KATSE 3.KATSE 1 Sten Veelak 04.02.1988 EMÜ SK 3.04 3.04,5 3.03 2 Harri Olak 21.06.1992 TÜ ASK 3.01,5 3.04 2.86 3 Georg Niit 30.09.1993 Tartu Kalev 2.97 3.01 2.60 4 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier 2.99,5 2.81 2.83 5 Jan Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK 2.91 2.94 2.86 6 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 2.57 2.70 2.73 7 Henri Olak 30.01.1999 TÜ ASK 2.52 2.40 2.59 8 Ain Kuusiku 23.11.1982 TÜ ASK 2.50 X 2.52 9 Priit Päkko 10.06.1984 TÜSK X X X PAIGALT KOLMIKHÜPE NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI 1 KATSE 2.KATSE 3.KATSE 1 Sten Veelak 04.02.1988 EMÜ SK 9.31,5 9.52 9.55 2 Georg Niit 30.09.1993 Tartu Kalev 8.52 8.60,5 8.45,5 3 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 7.88 8.06 7.96 4 Jan Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK X X X 5 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier X X X PAIGALT KÕRGUSHÜPE NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI TULEMUS 1 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier 1.54 2 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 1.50 3 Jan-Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK 1.44 KUULITÕUGE MÕLEMA
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma

    Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma

    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
  • Vastemõisa Raamatukogude Ajalugu

    Vastemõisa Raamatukogude Ajalugu

    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala Tiina Torim VASTEMÕISA RAAMATUKOGUDE AJALUGU Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Viljandi 2008 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. VASTEMÕISA VALLA AJALUGU ........................................................................................ 5 2. VASTEMÕISA VALLA RAAMATUKOGUDE ASUTAMINE, ARENG JA TEGEVUS .... 11 2.1. Vastemõisa raamatukogu 1910-1970 ................................................................................. 11 2.1.1. Vastemõisa Noorsoo Seltsi raamatukogu asutamine ............................................... 11 2.1.2. Vastemõisa raamatukogu Eesti Vabariigi ajal (1918-1940) .................................... 12 2.1.3. Vastemõisa raamatukogu aastatel 1940-1970 .......................................................... 14 2.2. Metsküla ja Kildu raamatukogud ........................................................................................ 18 2.2.1. Metsküla raamatukogu aastatel 1908-1968 ............................................................. 18 2.2.2. Kildu raamatukogu aastani
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа

    Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа

    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
  • 1. Toetuse Saaja: Aime Härm, Kaastaotleja Ain Sepp Projekti Nimetus: Lõhavere Küla Alliku Ja Kingu Talu Juurdepääsutee Renoveerimine Toetuse Suurus: 2116,93 Eurot

    1. Toetuse Saaja: Aime Härm, Kaastaotleja Ain Sepp Projekti Nimetus: Lõhavere Küla Alliku Ja Kingu Talu Juurdepääsutee Renoveerimine Toetuse Suurus: 2116,93 Eurot

    1. Toetuse saaja: Aime Härm, kaastaotleja Ain Sepp Projekti nimetus: Lõhavere küla Alliku ja Kingu talu juurdepääsutee renoveerimine Toetuse suurus: 2116,93 eurot 2. Toetuse saaja: Kuido Hiion Projekti nimetus: Metsküla Uus-Väljaotsa talu juurdepääsutee renoveerimine Toetuse suurus: 4743 eurot 3. Toetuse saaja: Kalju Semke Projekti nimetus: Kibaru küla Uue-Kõnnu talu sissesõidutee remont Toetuse suurus: 5600,66 eurot 4. Toetuse saaja: Edgar Adams Projekti nimetus: Kildu küla Lubjaahju veevarustussüsteemi parandamine Toetuse suurus: 335 eurot 5. Toetuse saaja: Ain Türner Projekti nimetus: Ristimäe veekvaliteedi parandamine Toetuse suurus: 640 eurot Alus: Põhja-Sakala Vallavalitsuse 29.08.2018 korraldus nr 599 „Hajaasustuse programmi taotluse rahuldamine“ 6. Toetuse saaja: Karmen Saar Projekti nimetus: Kildu küla Liiduvere puurkaevu rajamine Toetuse suurus: 4934 eurot 7. Toetuse saaja: Jaanus Kikas Projekti nimetus: Supsi küla Pikasöödi talu puurkaevu ehitus Toetuse suurus: 4148,64 eurot 8. Toetuse saaja: Ain Ostra Projekti nimetus: Tällevere küla Kivistiku puurkaevu ja veevarustuse rajamine Toetuse suurus: 5467,20 eurot 9. Toetuse saaja: Enn-Martin Liik Projekti nimetus: Lõhavere küla Roometi puurkaevu rajamine Toetuse suurus: 4600 eurot 10. Toetuse saaja: Artur Roslender Projekti nimetus: Vastemõisa küla Lohu kanalisatsiooni renoveerimine Toetuse suurus: 3131,58 eurot 11. Toetuse saaja: Helle Mändla Projekti nimetus: Metsküla Vaarika kinnistu reoveesüsteemi väljaehitamine Toetuse suurus: 2759,13 eurot 12. Toetuse saaja: Endel Vainaru Projekti nimetus: Ängi küla Tepsi talu septik imbsüsteemiga Toetuse suurus: 1932 eurot 13. Toetuse saaja: Aleksander Lomp, kaastaotleja Vello Lomp Projekti nimetus: Kärevere küla Peedi salvkaevu rajamine Toetuse suurus: 2131,47 eurot 14. Toetuse saaja: Siiri Nõmm Projekti nimetus: Saksatoa talu biopuhasti ehitus Toetuse suurus: 2798,48 eurot 15.
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika

    Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika

    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
  • Põhja-Sakala Valla Üldplaneering

    Põhja-Sakala Valla Üldplaneering

    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-007 Asukoht (L-Est’97) X 6489881 Y 585667 Põhja-Sakala valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Objekti aadress: VILJANDIMAA, PÕHJA-SAKALA VALD Tellija: PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf-planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA Mai 2020 TARTU Põhja-Sakala valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Põhja-Sakala valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Viljandimaa, Põhja-Sakala vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Viljandimaa Põhja-Sakala vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Põhja-Sakala Vallavalitsus Lembitu pst 42, Suure-Jaani 71502 Põhja-Sakala vald Viljandi maakond Kontaktisik: Kaja Notta Planeeringuspetsialist Tel 435 5431 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-007
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs

    Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs

    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
  • Soomaa Is Worth Visiting in Every Season

    Soomaa Is Worth Visiting in Every Season

    24. By the source of River Emajõgi, on Rannu-Jõesuu recreation area, there is a house built of green building materials (wood, wood chips, clay, straw) – the Võrtsjärv Visitor Centre. It provides information on recreation and accommodation opportunities in the Võrtsjärv area, and you can also arrange sailing boat trips on Lake Võrtsjärv and buy souvenirs made by local craftsmen. There is an observation tower near the Centre. www.vortsjarv.com | Tel +372 5066 426 36 Soomaa is worth visiting in every season. Soomaa National Park was founded in 1993 for the protection of untouched bogs, flood meadows with rich plant and animal life, wooded meadows and forests. The varied nature of Soomaa, its unique culture featuring suspension bridges and dugout canoes and its five seasons have made the area popular among nature-loving travellers as well as weekend visitors. 20 kilometres from Viljandi towards Pärnu, before entering Kõpu, there is a sign directing to the right, to Soomaa National Park. Here you begin a journey from the Sakala upland down to Pärnu lowland. 1. Before you take the turn towards Soomaa, you could stop by in Kõpu. The smallish classicist Kõpu St. Peter’s Church (built in 1821-1825) has a brick floor and a sturdy historicist-style tower. The altar wall inside the church is decorated with half-pillars with antique form and beams. The altar painting by an unknown artist, “Let the Little Children Come to Me”, has a unique narrative content. Some epitaphs of the patron family von Stryk are preserved. The wall paintings in Suure-Kõpu Manor, unique in Estonia, are also worth seeing.