SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla (Suure-Jaani), Kibaru (Suure-Jaani), Kootsi (Suure-Jaani), Laane (Kõpu), Leetva (Vändra), Lemmakõnnu (Suure-Jaani), Metsküla (Suure-Jaani), Rätsepa (Tori) Paelama (Suure-Jaani), Riisa (Tori), Sandra (Suure-Jaani), Tipu (Kõpu), Tohera (Tori), Tohvri (Pärsti), Uia (Kõpu) ja Vanaveski (Kõpu). Mis iseloomustab Soomaad rahvastiku vaatevinklist? Vaatleme Soomaad hüpoteetilise omavalitsusüksusena ja uurime, kuhu paigutuks selline omavalitsusüksus Eesti omavalitsusüksuste kontekstis peamiste rahvastikunäitajate alusel. Rahvaarvult oleks Soomaa Eesti 226 omavalitsusüksuse seas oma 868 alalise elanikuga 2011. aasta rahvaloenduse seisuga 193. omavalitsusüksus ning paikneks Martna ja Surju valla vahel. Neljandik Soomaa elanike elab Metsküla külas. Võrreldes Soomaad valdadega, mille territooriumil ta asub, saab öelda, et Soomaal elab rohkem inimesi kui Kõpu vallas. Kahe viimase rahvaloenduse (toimusid aastatel 2000 ja 2011) vahelisel perioodil kahanes Soomaa rahvastik 16,8 protsendi võrra. Kui reastada Eesti omavalitsusüksused rahvaarvu suhtelise muutuse järgi, siis asuks Soomaa 118. kohal: 117 omavalitsusüksuse rahvastik kas kasvas või oli suhteline kahanemine väiksem kui Soomaal. Võrreldes valdadega, mille territooriumil Soomaa asub, tuleb öelda, et Soomaa rahvastik kahanes sel perioodil suhteliselt vähem kui Vändra ja Suure-Jaani valla rahvaarv. Rahvaarvult ja selle muutumise kiiruselt sobiks hüpoteetiline Soomaa omavalitsusüksus hästi iseloomustama tüüpilist Eestimaa väikevalda. Samas on Soomaa pindalalt väga suur. Soomaast suuremad on Eestis vaid Märjamaa, Suure-Jaani, Kuusalu ja Saarde vallad. Rahvastiku tiheduselt oleks hüpoteetiline Soomaa omavalitsusüksus konkurentsitult Eesti hõredamini asustatud omavalitsusüksus, kus ruutkilomeetril elaks vaid 1,26 inimest (selles edetabelis oleks teisel kohal Illuka vald 1,60 inimesega ruutkilomeetril ja kolmandal Tudulinna vald 1,70 inimesega ruutkilomeetril). Rahvastikutihedus on väga väike kõigis valdades, mille territooriumil Soomaa asub (Pärsti 17,1 elanikku km² kohta, Tori 8,0 elanikku km² kohta, Suure-Jaani 7,0 elanikku km² kohta, Kõpu 6,8 elanikku km² kohta ja Vändra 4,0 elanikku km² kohta), kuid võrreldes Soomaa piirkonnaga oleksid need vallad lausa ülerahvastatud. Keskmine näitaja jääb alati keskmiseks näitajaks, mis iseloomustab olukorda vaid ühest vaatenurgast. Kui jagada Soomaa ruutudeks ruudu külje pikkusega 1x1, siis oleksid neli viiendiku nendest ruutudest sellised, kus ei ela ühtegi inimest (kaart 1 ja kaart 2). Piltlikult võib Soomaad vaadelda alana, mille keskel on suur järv mõne väikese saarega. Järve kaldal elavad mõned inimesed. 3 Kaart 1. Rahvastiku paiknemine Soomaal, 31.12.2011 Allikas: Statistikaamet 4 Kaart 2. Rahvastiku paiknemine Soomaal, 31.03.2000 Allikas: Statistikaamet 5 Looduskeskkonna seisukohalt moodustab Soomaa ühtse terviku. Inimasustuse seisukohalt vaadatuna Soomaa tervikut ei moodusta. Soomaal puudub ühtne keskus. Soomaa erinevatesse valdadesse jäävate külade vahel on rahvastiku liikumine teenuste tarbimiseks praktiliselt olematu. Põhjuseks asjaolu, et Soomaal puudub sisuliselt sotsiaalne infrastruktuur. Rääkimata siis ühtsest sotsiaalsest infrastruktuurist. Soomaa külade inimesed liiguvad teenuste tarbimiseks valdade keskustesse st siis Tori alevikku, Kõpu alevikku, Suure-Jaani linna ja Vändra alevisse. Pärsti valla Soomaa külade tõmbekeskuseks on pigem Viljandi linn, kus sisuliselt ju asub ka valla keskus. Suure-Jaani valla Soomaa külad saavad osa teenuseid Suure-Jaani vallasisesest linnast ja osa Viljandi linnast. Mõnede teenuste osas on Tori valla Soomaa külade tõmbekeskuseks ehk ka Jõesuu küla. Sarnane olukord on ka Vändra vallas, kus mõnede teenuste osas on selle valla Soomaa küladele tähtis Suurejõe küla kui kohalik keskus, teiste teenuste osas aga Vändra alev. Võrreldes paarikümne aasta taguse olukorraga on näha ka Soomaa piirkonnas asustussüsteemi lihtsustumist, kus kõrgema tasandi keskused suurendavad oma tagamaad madalama tasandi keskuste arvelt. Kõige rohkem on sellest trendist kaotanud kohalikud ehk I tasandi keskused, kus seni on toimunud kõige suurem teenuste kadumine. Tänasel päeval on järg jõudnud juba II ja III tasandi keskuste kätte – seda on näidanud Pärnumaa sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringu 2008-2015 seire. Rahvastikuarengu vaatevinklist on Soomaa ääremaa tunnustega väikevaldade ääremaa. See muudab Soomaa rahvastikuarengu ettevaatava kirjeldamise äärmiselt keeruliseks, peaaegu lahendamatuks ülesandeks. Statistiliselt korrektse rahvastikuprognoosi koostamine Soomaa kohta on võimatu: statistiliste meetodite usaldusväärseks rakendamiseks on Soomaa rahvaarv liiga väike. Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis. Asustussüsteemi saab käsitleda mitmeti. Üheks võimaluseks on teha seda läbi tõmbekeskuste. Tõmbekeskus on linn või asula, mille esmane funktsioon on tagada ümberkaudsete alade elanike varustamine nii kommerts- kui ka avalike teenuste ja kaupadega. Tõmbekeskuse funktsioonid on määratletud olemasoleva asukoha kättesaadavusega – keskuskoht on seotud klientidega, kes asetsevad (suhtelises) hajaasustuses. Siinkohal tähendab suhteline ka väiksemaid keskusi suuremate suhtes, näiteks Viljandi maakond võib olla Tallinna hajaasustuse tagamaal. Nii tõmbekeskuste kui ka mõjupiirkondade puhul on tegemist hierarhilisusega. Eri tasandite tõmbekeskuste puhul on keskusteenuste kogum erinev. Asustussüsteemis esinevad hierarhiad ja vastavad mõjupiirkonnad on väga tihedalt omavahel seotud. Madalaima tasandi mõjupiirkond on ka kõrgema tasandi tõmbekeskustel. Milliseid funktsioone erinevate tasandite tõmbekeskused täpselt täitma peavad, see pole üheselt määratud. Üheks võimaluseks on, et tõmbekeskus määratakse järgmiste teenuste olemasolu või puudumis(t)e abil: pood, kool, lasteaed, sidejaoskond, rahvamaja/külatuba, Interneti- punkt, raamatukogu, perearst, politsei, päästeteenistus, kirik, spordisaal, pank. Esimese tasandi tõmbekeskuse all mõeldakse mingi maa-asulate rühma keskust, mis on teatud piirkonna elanikele esmane tõmbekoht. Selles tõmbekeskuses paikneb tavaliselt vähemalt kas raamatukogu, sidejaoskond, rahvamaja/külatuba, Interneti-punkt või kauplus. 6 Teise tasandi ehk kohaliku tõmbekeskuse all mõeldakse suuremat asulat, mis on enamasti tõmbekeskuseks mitme esimese tasandi keskuse ja nende tagamaa elanikele. Seal paiknevad üldjuhul kool või lasteaed, pood, raamatukogu, rahvamaja, spordisaal, sidejaoskond, perearst. Kolmanda tasandi ehk piirkondlikuks tõmbekeskuseks peetakse suuremat asulat, mis on tõmbekeskuseks omakorda mitmele teise tasandi piirkonnale. Selle tasandi tõmbekeskustes peaks pakutama kõiki eespool nimetatud teenuseid. Pärnu maakonnas on kolmanda tasandi tõmbekeskused Pärnu linn, Vändra alev, Pärnu- Jaagupi alev, Tõstamaa alevik, Häädemeeste alevik, Kilingi-Nõmme (vallasisene) linn. Viljandi maakonnas on kolmanda tasandi tõmbekeskused Abja-Paluoja (vallasisene) linn, Karksi-Nuia (vallasisene) linn, Mustla alevik, Mõisaküla linn, Suure-Jaani (vallasisene) linn, Viljandi linn ja Võhma linn. Maakonnakeskused Pärnu ja Viljandi linn on neljanda tasandi keskused, olles tõmbekohaks kolmanda tasandi piirkondadele. Maakonnakeskus teenindab kogu maakonda ja mõne teenuse puhul ületab teeninduspiirkond ka maakonna piire. Sellisteks teenusteks võivad olla kultuur, haridus, teenindus, kaubandus, rahvusvahelised suhted jt. Toodud definitsioonide kohaselt saame öelda, et ükski Soomaal asuv küla ei ole tõmbekeskuseks. Isegi mitte esmatasandi tõmbekeskuseks ja reaalselt puudub alus arvata, et keskpikas perspektiivis mõni Soomaa küla muutuks tõmbekeskuseks. Seda on oluline arvestada, kui asume hindama Soomaa rahvastikuarengu väljavaateid. Soomaa külade tõmbekeskused on toodud tabelis 1. Ettevõtlus Soomaal. Soomaa ettevõtlus võiks ootuspäraselt olla seotud turismiga, töödega rahvuspargis ning mõningal määral põllumajanduse ja metsandusega. Viimase aja trend on pigem selline, et metsandus kohalikele tööd ei paku ja rahvuspargiga seotud töökohtade arv kahaneb. Turismiobjektina