Soomaa Piirkonna Teemaplaneering

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Soomaa Piirkonna Teemaplaneering Soomaa piirkonna teemaplaneering Pärnu – Viljandi 2018 Soomaa piirkonna teemaplaneering Sisukord 1. Üldosa .............................................................................................................................................. 4 1.1. Planeeringu eesmärk ................................................................................................................ 4 1.2. Kohalike omavalitsuste piiride muudatused maakonnaplaneeringu koostamise käigus……...4 1.3. Planeeringu koostamise protsess ja ülesehitus ........................................................................ 4 1.4. Kasutatavad mõisted ................................................................................................................ 6 2. Planeeringuala ................................................................................................................................. 7 2.1. Ajalooline taust ........................................................................................................................ 9 2.2. Rahvusvaheline tähtsus ......................................................................................................... 10 2.3. Soomaa rahvuspargi kaitsekord ............................................................................................. 10 3. Soomaa rahvuspargi ja kontaktala arengustsenaariumid ning visioon 2030+ ............................... 12 3.1. Arengustsenaariumid ............................................................................................................. 12 3.2. Soomaa visioon 2030+ .......................................................................................................... 13 4. Soomaa rahvuspargi ja kontaktala ruumilise arengu üldised põhimõtted ..................................... 14 5. Planeeringuala hetkeseisund, arengu suunamise põhimõtted ja kasutustingimused ..................... 15 5.1. Loodus- ja kultuuriväärtused ................................................................................................. 15 5.1.1. Loodusväärtused ........................................................................................................ 16 5.1.2. Kultuuriväärtused ...................................................................................................... 17 5.1.3. Viies aastaaeg ............................................................................................................ 19 5.1.4. Roheline võrgustik..................................................................................................... 21 5.1.4.1. Rohelise võrgustiku säilimise tingimused ................................................................. 22 5.1.5. Väärtuslikud maastikud ............................................................................................. 23 5.1.5.1. Väärtuslike maastike säilitamise tingimused ............................................................. 25 5.2. Rahvastik ............................................................................................................................... 26 5.3. Asustus .................................................................................................................................. 29 5.3.1. Asustuse suunamise tingimused ................................................................................ 29 5.3.2. Detailplaneeringute koostamise kohustus ja vajadus ................................................ 30 5.3.3. Projekteerimis- ja ehitustingimused rahvuspargis talukohtade taastamisel ja uue hoonestuse rajamisel ...................................................................................................................... 31 5.4 Teenused ................................................................................................................................ 32 5.5. Majandus ............................................................................................................................... 33 5.5.1. Turism ja puhkemajandus .......................................................................................... 35 5.5.1.1. Turismitaristu ............................................................................................................ 38 5.5.1.2. Turismi ja puhkemajanduse arendamise tingimused ................................................. 42 5.5.2 Metsade majandamine ............................................................................................... 50 5.5.2.1. Metsade majandamise tingimused…………………………………………………...51 5.5.3. Jahindus ..................................................................................................................... 52 5.5.4. Põllumajandus ........................................................................................................... 52 5.5.5. Pool-looduslike koosluste hooldus ............................................................................ 53 5.5.5.1. Pool-looduslike koosluste säilimise tingimused ........................................................ 54 5.6. Tehniline taristu ..................................................................................................................... 54 5.6.1. Teedevõrk .................................................................................................................. 54 5.6.1.1. Jalg- ja jalgrattateed ................................................................................................... 57 5.6.1.2. Maanteesillad ja -truubid ........................................................................................... 57 5.6.1.3. Teedevõrgu parendamise põhimõtted ........................................................................ 58 5.6.1.4. Jalgsi ja jalgrattaga liikumise parendamise tingimused............................................. 58 5.6.2. Elektrivarustus, andme- ja mobiilside ....................................................................... 58 5.6.2.1. Elektrivarustuse, andme- ja mobiilside parendamise tingimused.............................. 59 5.7. Vabasektor ............................................................................................................................. 59 5.8. Turvalisus .............................................................................................................................. 61 5.8.1. Turvalisuse tagamise tingimused…………………………………………………………....62 6. Ettepanekud kohalikele omavalitsustele, ministeeriumitele ja riigiametitele ................................ 63 7. Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 64 2 Soomaa piirkonna teemaplaneering Joonised Põhijoonis 1:60 000 Turism 1:60 000 Lisa Tegevuskava Kaanefotod - Toomas Kalda 3 Soomaa piirkonna teemaplaneering 1. Üldosa 1.1. Planeeringu eesmärk Soomaa piirkonna teemaplaneering on koostatud kehtivate Pärnu ja Viljandi maakonnaplaneeringute täpsustamiseks, piirkonna erinevate arengudokumentide sidumiseks ja vastuolude lahendamiseks ning ettepanekute tegemiseks kaitseala kasutamistingimuste täpsustamiseks. Teemaplaneeringu üldeesmärk on mitmekülgse ja valikvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine Soomaa piirkonnas. Teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide määramine rahvuspargis; maa- ja veealade kasutamistingimuste määramine rahvuspargis; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise taristu objektide asukoha määramine; majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduste suurendamine; asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmine; jätkusuutliku turismi toetamine. 1.2. Kohalike omavalitsuste piiride muudatused maakonnaplaneeringu koostamise käigus Soomaa piirkonna teemaplaneeringu koostamine toimus perioodil 2012-2017. Sellest tulenevalt on planeeringus kajastatud 2017. aastal läbi viidud haldusreformi eelne haldusterritoriaalne jaotus. Haldusreformi järgselt jäävad Viljandimaal planeeringualasse osaliselt kaks kohalikku omavalitsusüksust: Põhja-Sakala vald (enne haldusreformi Suure-Jaani vald ja Kõpu vald) ja Viljandi vald. Pärnumaal jäävad planeeringualasse osaliselt kolm kohalikku omavalitsusüksust: Põhja-Pärnumaa vald (enne haldusreformi Vändra vald), Tori vald (enne haldusreformi Sindi linn ja Tori vald), Saarde vald (enne haldusreformi Saarde vald ja Surju vald), Pärnu linn (enne haldusreformi Paikuse vald). 1.3. Planeeringu koostamise protsess ja ülesehitus Soomaa piirkonna teemaplaneering algatati Viljandi maavanema 2. veebruari 2012.a korral- dusega nr 35 ja Pärnu maavanema 3. veebruari 2012.a korraldusega nr 76. 4 Soomaa piirkonna teemaplaneering Teemaplaneering lähtub riiklikes arengukavades, eelnõudes ja Eesti üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ seatud eesmärkidest ning Pärnu ja Viljandi maakonnas koostatud arengukavadest ja planeeringutest. Tabel 1. Olulisemad vahetähised teemaplaneeringu koostamisel 2.02.2012 Viljandi maavanema korraldus nr 35 Algatamine 3.02.2012 Pärnu maavanema korraldus nr 76 Ettevalmistav etapp: Lähteinformatsiooni kogumine ja analüüs, Koostamine jaan 2012 lähteseisukohtade koostamine 11.01.2012 Lähteseisukohtade tutvustamine Pärnu Maavalitsuses Koostöökokkuleppe sõlmimine Pärnu Maavalitsuse, Viljandi Maavalitsuse, Keskkonnaameti, Rohelise Jõemaa Koostöökogu MTÜ, Paikuse Vallavalitsuse, Surju Vallavalitsuse, Saarde Vallavalitsuse, 28.02.2012 Tori Vallavalitsuse, Vändra Vallavalitsuse, Sindi Linnavalitsuse, Suure-Jaani Vallavalitsuse, Viljandi Vallavalitsuse ja Kõpu Vallavalitsuse vahel märts 2012- Esimese eskiislahenduse koostamine
Recommended publications
  • Tori Valla Arengukava.Docx
    TORI VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2024 Tori 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 4 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .................................................................................................................... 5 1.1. ASEND JA ÜLDANDMED........................................................................................................................................ 5 1.2. LOODUSKESKKOND ............................................................................................................................................. 7 1.2.1. Aluspõhi ja maavarad ................................................................................................................................. 7 1.2.2 Pinnaveekogud ja märgalad ......................................................................................................................... 7 1.2.3 Looduskaitse ................................................................................................................................................. 9 1.3. RAHVASTIK ....................................................................................................................................................... 11 1.3.1 Rahvaarvu dünaamika ................................................................................................................................ 11 1.3.2 Sünnid ja surmad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvastik
    SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla
    [Show full text]
  • Vanad Olümpiaalad 2015
    1.AUGUST 2015.A. SUURE-JAANI MEHED 60 M JOOKS PÜSTILÄHTEST AEG NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI AEG FINAALIS 1 Sten Veelak 04.02.1988 EMÜ SK 7,31 7,2 2 Alan Uustal 08.12.1989 Vanad Olümpiaalad 7,4 7,4 3 Henri Olak 30.01.1999 TÜ ASK 7,75 7,8 4 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 7,85 7,81 5 Ain Kuusiku 23.11.1982 TÜ ASK 7,94 5 MIILI JOOKS NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI AEG 1 Kristjan Vares 05.10.1980 VAK Staier 30.25,0 2 Janar Pähn 09.10.1976 VAK Staier 31.33,1 3 Kristjan Käär 24.04.1990 Olustvere 34.34,8 4 Gen-Silver Õunap 17.11.1997 Vanad Olümpiaalad DNF PAIGALT KAUGUSHÜPE NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI 1 KATSE 2.KATSE 3.KATSE 1 Sten Veelak 04.02.1988 EMÜ SK 3.04 3.04,5 3.03 2 Harri Olak 21.06.1992 TÜ ASK 3.01,5 3.04 2.86 3 Georg Niit 30.09.1993 Tartu Kalev 2.97 3.01 2.60 4 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier 2.99,5 2.81 2.83 5 Jan Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK 2.91 2.94 2.86 6 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 2.57 2.70 2.73 7 Henri Olak 30.01.1999 TÜ ASK 2.52 2.40 2.59 8 Ain Kuusiku 23.11.1982 TÜ ASK 2.50 X 2.52 9 Priit Päkko 10.06.1984 TÜSK X X X PAIGALT KOLMIKHÜPE NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI 1 KATSE 2.KATSE 3.KATSE 1 Sten Veelak 04.02.1988 EMÜ SK 9.31,5 9.52 9.55 2 Georg Niit 30.09.1993 Tartu Kalev 8.52 8.60,5 8.45,5 3 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 7.88 8.06 7.96 4 Jan Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK X X X 5 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier X X X PAIGALT KÕRGUSHÜPE NR EESNIMI NIMI SÜNNIAEG KLUBI TULEMUS 1 Ragnar Pähn 20.06.1982 VAK Staier 1.54 2 Egert Miljan 04.03.1992 Kootsi 1.50 3 Jan-Erik Kriisk 22.06.1999 TÜ ASK 1.44 KUULITÕUGE MÕLEMA
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Vastemõisa Raamatukogude Ajalugu
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala Tiina Torim VASTEMÕISA RAAMATUKOGUDE AJALUGU Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Viljandi 2008 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. VASTEMÕISA VALLA AJALUGU ........................................................................................ 5 2. VASTEMÕISA VALLA RAAMATUKOGUDE ASUTAMINE, ARENG JA TEGEVUS .... 11 2.1. Vastemõisa raamatukogu 1910-1970 ................................................................................. 11 2.1.1. Vastemõisa Noorsoo Seltsi raamatukogu asutamine ............................................... 11 2.1.2. Vastemõisa raamatukogu Eesti Vabariigi ajal (1918-1940) .................................... 12 2.1.3. Vastemõisa raamatukogu aastatel 1940-1970 .......................................................... 14 2.2. Metsküla ja Kildu raamatukogud ........................................................................................ 18 2.2.1. Metsküla raamatukogu aastatel 1908-1968 ............................................................. 18 2.2.2. Kildu raamatukogu aastani
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Munitsipaalkooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Tori Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.02.2021 Avaldamismärge: RT IV, 07.06.2019, 50 Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 14.05.2019 nr 8 Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Igale koolikohustuslikule isikule ja koolikohustuslikust east nooremale lapsele (edaspidi isik), kelle elukoha aadressiks Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmetel on Tori vald, tagatakse võimalus omandada põhiharidus valla elukohajärgses munitsipaalkoolis. (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega lapsed üldjuhul elukohajärgses munitsipaalkoolis. (3) Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli vastu lapsed, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub väljaspool Tori valda. § 2. Elukohajärgne kool Elukohajärgsed koolid Tori vallas on Tori Põhikool, Are Kool, Sauga Põhikool, Sindi Gümnaasium. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab Tori Vallavalitsus esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. (2) Isikute elukohajärgsed koolid on: 1) Sauga Põhikool, kui tema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Sauga alevik, Eametsa küla, Kilksama küla, Nurme küla või Räägu küla. 2) Sindi Gümnaasium, kui tema elukoht rahvastikuregistri
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika
    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
    [Show full text]