TORI VALLA

ARENGUKAVA

2014 - 2024

Tori 2013 Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 4 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ...... 5

1.1. ASEND JA ÜLDANDMED...... 5 1.2. LOODUSKESKKOND ...... 7 1.2.1. Aluspõhi ja maavarad ...... 7 1.2.2 Pinnaveekogud ja märgalad ...... 7 1.2.3 Looduskaitse ...... 9 1.3. RAHVASTIK ...... 11 1.3.1 Rahvaarvu dünaamika ...... 11 1.3.2 Sünnid ja surmad ...... 12 1.3.3 Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis ...... 13 1.3.4 Demograafiline tööturusurveindeks ...... 15 1.4. HARIDUS ...... 16 1.5. KULTUUR...... 19 1.6. SPORT ...... 22 1.7. TURISM ...... 22 1.8. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID ...... 23 1.9. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS ...... 25 1.10. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR JA MAAKASUTUS...... 26 1.10.1. Teed ...... 26 1.10.2. Ühistransport ...... 27 1.10.3. Veemajandus ...... 27 1.10.4. Reoveekäitlus ...... 28 1.10.5. Jäätmemajandus ...... 28 1.10.6. Soojavarustus ...... 28 1.10.7. Elektrivarustus...... 29 1.10.8. Maakasutus ...... 29 1.10.9. Postiteenus ...... 29 1.10.10. Politsei ja päästeteenistus ...... 29 1.11. VALLA JUHTIMISSTRUKTUUR ...... 30 2. ARENGUTRENDID JA MÕJUTEGURID ...... 31

2.1. EESTI-SISESED ÜLDISED MÕJUTEGURID...... 31 2.2. PÄRNU MAAKONNA SISESED MÕJUTEGURID ...... 35 3. TORI VALLA OLUKORRA HINNANG JA ARENGUEELDUSED ...... 37 4. TORI VALLA ARENGUMUDEL...... 39

4.1. ARENGUPÕHIMÕTTED ...... 41 4.2. TORI VALLA ARENGU ÜLDEESMÄRK JA VÕTMEVALDKONNAD ...... 41 4.3. TORI VALLA ARENGUVISIOON AASTAKS 2024 ...... 42 4.4. ARENGUSTRATEEGIA ...... 42 5. TEGEVUSKAVA ...... 50

2 6. EELARVESTRATEEGIA ...... 57

6.1. EELARVESTRATEEGIA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ...... 57 6.2. STRATEEGIA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ...... 57 6.3. PÕHITEGEVUSE TULUD ...... 58 6.4. PÕHITEGEVUSE KULUD ...... 60 6.5. INVESTEERINGUD ...... 61 6.6. FINANTSEERIMISTEGEVUS ...... 61 6.7. EELARVESTRATEEGIA 2014-2017 ...... 61 6.8. ARVESTUSÜKSUSE EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2014–2017 ...... 64 6.9. PÕHITEGEVUSE TULUDE JA KULUDE PROGNOOS 2018-2024 ...... 65

3 Sissejuhatus

Arengukava fikseerib Tori valla peamised arengusuunad ja prioriteedid aastateks 2014-2024, millest lähtuvalt koostatakse tegevuskavad. Arengukava olemasolu loob valla elanikele kindlustunde, tagab valla juhtimise järjepidevuse, sest fikseerib suunad edaspidiseks tegutsemiseks. Valla sihipärane areng ja konkurentsivõime suurenemine loob omakorda motivatsiooni investeeringute tegemiseks ja tõstab inimeste huvi valda elama asumise vastu.

Arengukavaga on soov panna alus valla tegevuse pidevplaneerimisele, et luua kaasaegne elukeskkond, selgitada välja valla tugevad ja nõrgad küljed, võimalused, ees varitsevad ohud, neist tulenevad probleemid ja võimalused nende lahendamiseks.

Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt valla eelarve koostamise aluseks.

Kui Tori vallas suudetakse ellu viia arengueesmärgid, tagatakse oma visiooni täitumine olla kaasaegse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga, ettevõtlust soodustav, majanduslikult mitmekesine, elujõulise elanikkonnaga, naabervaldadega koostööd tegev, jätkusuutlik ja arenev vald, kujuneb sellest omanäoline ning aastaringselt atraktiivne vald.

Arengukavaga viiakse ellu 29. detsembril 2009. aastal Tori Vallavolikogu määrusega nr 22 kehtestatud Tori valla üldplaneeringuga kavandatut.

Arengukava täpsustamiseks on kehtestatud järgmised valdkondlikud arengukavad:  Tori valla hariduse arengukava 2011-2018 (kinnitatud 15.06.2011 Tori Vallavolikogu määrusega nr 16)  Tori valla teehoiukava aastani 2013 (kinnitatud 15.06.2011 Tori Vallavolikogu määrusega nr 14)  Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2005- 2017 uuendused arenguperioodiks 2010 – 2022 (kinnitatud 22.11.2010 Tori Vallavolikogu määrusega nr 16)

4 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

1.1. Asend ja üldandmed

Tori vald asub Pärnu maakonna kirdeosas. Vald piirneb põhjast Vändra ja Tootsi vallaga, lõunast Paikuse valla ja Sindi linnaga, läänest Are ja Sauga vallaga ning idast Viljandi maakonna Kõpu ja Suure-Jaani vallaga (joonis 1). Tori valla halduskeskuseks on Tori alevik, mis jääb maakonnakeskusest Pärnu linnast 29 km kaugusele, lähimast naabermaakonna keskusest Viljandist 64 km kaugusele ja Tallinnast 126 km kaugusele.

Joonis 1. Tori valla asend.

Tori valda läbivad Pärnu-Rakvere-Sõmeru (nr 5) põhimaantee, Pärnu-Tori (nr 59) tugimaantee ja Tallinn-Pärnu raudtee.

Vallas on 20 küla ja üks alevik: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli külad ning Tori alevik (joonis 2).

5

Joonis 2. Tori valla külad.

Tori valla pindala on 282,07 km2, mis moodustab ca 4,3% Pärnu maakonna pindalast. Tori valla elanike arv on (01.01.2013) 2413 inimest sh Tori alevikus 561 inimest 23,2%. Asustustihedus on 7,8 in/km2.

Tori vald on Viljandimaast eraldatud Vahe-Eesti metsavöötmega, mis kulgeb Lahemaast Lätini. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid Soomaa rahvuspargiga, lõuna- ja põhjapiiris on maa enamasti kaetud metsaga ning vaheldusrikka maastikuga. Valla territooriumist on 43% metsamaad, 19% sood ja rabad ning 38% põllumaad.

Valda läbivad Pärnu, Navesti, Halliste ja Raudna jõgi.

Tori vald on 2009-2012 aasta Siseministeeriumi tellitud Eesti omavalitsuste haldussuutlikkuse uuringus 139. kohal 226-st.

6 1.2. Looduskeskkond

Tori piirkond kuulub maastikuliselt Pärnu madaliku regiooni. Maastiku eripäraks on järvedes ladestunud setetest pinnakattega märgade rõhttasandike ja soode domineerimine. Reljeefilt on Tori vald lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud. Erandiks on Põhja-Pärnumaa mandrijäätekkeline servamoodustis (otsamoreen), mis läbib Tori-Selja piirkonda. Künnis koosneb liivast, kruusast ja lubjakivi munakatest. Valla idaosasse ulatub Vahe-Eesti metsade vöönd, piirkond on soine (Soomaa rahvuspargi ala), valla põhjaosas esinevad tasased vetthoidvad savimaad. Tori valda läbib Pärnu jõgi, mis on vallale oluliseks rohekoridoriks ning kauniks veeteelõiguks. Oluliselt mõjutavad maastike talitlust ja elanike elutegevust peamiselt idaosas jõgede kõrgveega toimuvad üleujutused. Suur osa Tori vallast on kaetud maaparandussüsteemidega.

1.2.1. Aluspõhi ja maavarad

Tori valla aluspõhja pealiskorra moodustavad põhjaosas Kesk-Devoni ladestiku Pärnu lademe hele põimkihiline ja pude vilgurikas liivakivi. Suurim paljand on tuntud Tori põrguna, mis asub Tori alevikus Pärnu jõe vasakkaldal. See umbes 450 m pikkune, ligi 8 m kõrgune ja umbkaudu 380 miljonit aastat vana liivakivikalju on Pärnu lademe üheks stereotüübiks, milles leidub Devoni kalade ja taimede kivistisi. Valla lõunapoolsel osal on aluspõhjaks Narva lademe dolomiit või dolomiit-liivakivi ja liivakivi.

Maavaradest leidub Tori valla territooriumil turvast, kruusa, liiva ja savi. Ametlike maardlatena jäävad täielikult valla piiresse Riisa (784,07 ha) ja Vallema (80,02 ha) turbamaardlad ning Kõrsa (21,95 ha), Selja (1,67 ha), Selja II (5,5 ha) ja Mannare (1,44 ha) kruusamaardlad. Valla territooriumile ulatuvad veel Kavasoo ja Kõrsa turbamaardlad. Käesoleval hetkel Kõrsa raba Tori valda ulatuvas turbamaardla osas kaevandamist ei toimu. Kruusa ja liiva võtmiskohad vajavad koostöös maaomanikega geoloogilisi uuringuid varude väljaselgitamiseks.

Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Eesti radooniriski levialade kaardi põhjal on Tori vallas tegemist madala ja normaalse radooniriskiga alaga, kus asuvad madala ja normaalse looduskiirgusega pinnased. Tori valla elanikkonna veevarustus baseerub valdavalt Siluri veekompleksi põhjaveel. Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardi põhjal on põhjavesi enamuses Tori vallast keskmiselt kaitstud, keskosas (Jõesuu piirkonnas) on tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega. Nõrgalt on põhjavesi kaitstud valla edelaosas Taali ja Pulli kandis.

1.2.2 Pinnaveekogud ja märgalad

Valla pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud: jõed, ojad ja kraavid. Tori valda läbib Eesti pikkuselt teine jõgi - Pärnu jõgi. Jõe üldpikkus on 162 km ja valgala suurus 6690 km². Selle

7 suuremad lisajõed on Halliste 99 km (valgala 1900 km² ), Navesti 106 km (valgala 3000 km²) ja Sauga 78 km (valgala 570 km²) (tabel 1). Jõed on aeglase vooluga, kevadeti toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km² suuruse maa- ala. Suur osa vallast on kaetud maaparandussüsteemidega.

Tabel 1. Tori vallas asuvad vooluveekogud Keskkonnaregistri alusel. Vooluveekogu Asukoht Pikkus koos lisaharudega (km) Pärnu jõgi Jõesuu küla, Levi küla, Muraka küla, Piistaoja küla, 162,2 Tohera küla, Urumarja küla, Tori alevik, Oore küla, Randivälja küla, Taali küla, Kõrsa küla. Sauga jõgi Elbi küla 78,6 Navesti jõgi Aesoo küla, Jõesuu küla, Rätsepa küla, Muraka küla, 106,1 Riisa küla, Tohera küla Halliste jõgi Aesoo küla, Riisa küla 99,8 Vaskjõgi Kildemaa küla 25,5 Kurina jõgi Kildemaa küla, Urumarja küla, Taali küla, Kõrsa küla 25 Raudna jõgi Riisa küla 65,6 Tõramaa jõgi Riisa küla 23,6 Künnapa Elbi küla 0,9 kraav Piistaoja Muraka küla, Piistaoja küla, Mannare küla, Levi küla 17,1 Suuroja Tori alevik, Kuiaru küla, Oore küla, Selja küla 16,2 Puista oja Jõesuu küla, Rätsepa küla 3,2 Torilaane oja Jõesuu küla, Võlli küla, Kildemaa küla, Randivälja küla 7,9 Kivinina oja Kildemaa küla 11 Tohera oja Pärnumaa, Tori vald, Aesoo küla 2,5 (Mäelta oja) Toominga oja Kuiaru küla 6 Muraka oja Levi küla, Muraka küla, Piistaoja küla 4,8 Jõhve oja Riisa küla, Võlli küla, Kildemaa küla, Taali küla 18,2 Siberi oja Aesoo küla, Tohera küla 14,4 (Tehvri oja) Kõrtsioja Aesoo küla 3,9 Veneoja Aesoo küla 10,5 Tori peakraav Muraka küla, Mannare küla, Muti küla, Tori alevik, 8,2 Selja küla Hirve peakraav Elbi küla 37,8

Tori vallas asub üks looduslik järv - Hundisaare. Kõik ülejäänud on tehislikku päritolu (tabel 2). Tori alevikku jääb ka Tori-Sindi allikate piirkond.

8

Tabel 2. Tori vallas asuvad veekogud Keskkonnaregistri alusel Veekogu Asukoht Pindala (ha) Hundissaare järv (Hundisaare Kildemaa küla 1,1 järv, Riisa järv, Kikepera järv) (Määranõmme tiigid) Tohera küla 0,9 (Määranõmme karjäär) Raudtee karjäär Selja küla 11,1 Selja tiik Selja küla 2,9 (Muti tiigid) (Muti karjäär III Muti küla 0,7 tiik) (Muti tiigid) (Muti karjäär II Muti küla 0,9 tiik) (Määranõmme tiigid) Tohera küla 1,6 (Muti tiigid) (Muti karjäär I Muti küla 2,1 tiik)

Looduslikest märgaladest ulatuvad Tori valda Soomaa rahvuspargi territooriumil asuv Kikepera raba ja valla edelanurka jääv Kõrsa raba.

1.2.3 Looduskaitse

Kaitstavad loodusobjektid käesoleva arengukava mõistes on kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1998, 23, 323) alusel kaitsealad (rahvuspark, loodukaitseala, maastikukaitselad, prograammialad) kaitstavad looduse üksikobjektid (puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm) ning kaitsealused liigid.

Kaitsealadest asuvad Tori vallas: Soomaa rahvuspark (39 843,5 ha), Kuiaru looduskaitseala (221,7 ha), Taali mõisa park (14,6 ha), Tori pastoraadi park Randivälja külas (1,8 ha), Tori põrgu (2,1 ha). Soomaa rahvuspargi ja Kuiaru looduskaitsealal reguleerib majandustegevust vastav kaitse-eeskiri, Tori põrgul kui kaitse-eeskirjata alal kehtib looduskaitseseaduse kohane piiranguvöönd. Tori vallas asuvad pargid on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määrusega nr 76 “Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid”.

Kaitsealuseid üksikobjekte on Tori vallas samuti neli: Kõrvi tamm, Päkapiku mänd, Ratta rändrahn ning Võnnukivi ehk Kalevipoja vestitasku kivi. Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. Keelatud on kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet

9 kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud.

Kaitsealustest liikidest elutseb Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel Tori vallas I kaitsekategooria väike-konnakotkas (Aquila pomarina) (8 elupaika). II kategooria loomadest on esindatud paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kolmvarvas-rähn e. laanerähn (Picoides tridactylus) ning metsis (Tetrao urogallus) (5 elupaika). III kategooria loomadest esinevad võldas (Cottus gobio) ja hink (Cobitis taenia). Peale selle on Pärnu jõgi terves ulatuses lõhejõgi. Kaitsealustest taimedest leidub Tori vallas II kaitsekategooria niidu-kuremõõk (Gladiolus imbritus), lõhiksammal (Lophozia perssonii) ning kollane virvesamblik (Dimerella luteae). III kaitsekategooria liikidest on esindatud siberi võhumõõk (Iris sibiri), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), keeljas keerik (Tortula lingulata), harilik ungurkold (Huperzia selago) ning laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine). Lisaks nendele paikneb vallas kaitsestaatuseta liigi, Punasesse raamatusse kantud hariliku näsiniine (Daphne mezereum) kolm kasvukohta.

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustik, mille moodustavad Euroopa Liidu jaoks oluliste liikide ja elupaigatüüpide kaitseks määratud alad. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad - linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad ning loodusdirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ja II lisas loetletud taimeliikide kaitseks määratud loodushoiualad. Natura 2000 aladel ei nõuta range kaitsekorra kehtestamist ega majandustegevuse täielikku keeldu, vaid pigem toetatakse säästvat arengut. Seega luuakse Natura 2000 võrgustik selleks, et säilitada või vajadusel taastada Euroopa Liidule olulised elupaigatüübid ja liikide elupaigad nende loodusliku levila piires. Iga Natura 2000 ala kohta koostatakse kaitsekorralduskava, milles määratakse kaitse-eesmärgid ja nende saavutamise viisid, pannes kirja ka võimalikud probleemid ja nende lahendusteed. Inimese tegevus Natura 2000 aladel peab olema kooskõlas kaitse-eesmärkidega. Natura 2000 aladest asuvad valla territooriumil kas täielikult või osaliselt Soomaa linnu- ja loodusala, Tori põrgu loodusala, Kuiaru loodusala, Pärnu jõe hoiuala ja Navesti jõe hoiuala.

Püsielupaigana (väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik või mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak) on Tori vallas kaitse alla võetud 11 elupaika. Näiteks mitmed taimede (virvesamblik) ja loomade (metsis ja väikekonnakotkas) elupaigad. Lisaks nendele on 4 väike-konnakotka püsielupaika.

Vääriselupaiku (koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes nõudlikud liigid: loomad, seened, samblikud ja taimed ning kus võib leida ohustatud või haruldasi putuka-, sambla- ja samblikuliike) on Tori vallas 72. Vääriselupaikades on metskonna majandustegevus peatatud. Sealhulgas on vääriselupaikades keelatud metsa raiumine (va erakorralised raied keskkonnaameti nõusolekul), metsast lamapuidu eemaldamine,

10 metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine ning samuti telkimine ja lõkketegemine.

Tori vallas asuvad kas osaliselt või täielikult 12 rohevõrgustiku tugiala, mille eesmärk on tagada Pärnumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, pool-looduslike ja teiste väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Roheline võrgustik täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades neid looduslike aladega ühtseks terviklikuks. Tori vallas asuvad väärtuslikud maastikud (inimtegevuse käigus kujunenud kultuurmaastikud) on Tori, Soomaa ja Piistaoja põllumaastikud.

Tori valla territooriumil paikneb Kultuurimälestiste riikliku registri alusel neli ajaloomälestist, 19 arheoloogiamälestist, 32 arhitektuurimälestist ning 20 kunstimälestist, millest enamik paikneb Tori alevikus, aga ka Selja, Muraka, Levi, Kõrsa, Mannare jm külades.

1.3. Rahvastik

1.3.1 Rahvaarvu dünaamika

Eelmisel sajandil võib Tori valla rahvastiku arengus eristada kolme perioodi. I periood: Sajandivahetusest (1900) algas Eestimaal (s.h. Tori vallas) maarahvastiku kahanemine, mis kestis peaaegu 1980. aastate keskpaigani. II periood: Algas 1980. aastate esimesel poolel, kui maarahvastiku vähenemine asendus aeglase tõusuga. III periood: Algas 1990. aastate algul sündimuse järsu langusega.

Tori vallas toimunud rahvaarvu demograafilised muutused on sarnased üle-eestilistele tendentsidele. Tori valla rahvaarv on üldjoontes kahanev (joonis 3). Kui kümme aastat tagasi (2003) elas vallas Statistikaameti andmetel 2554 inimest, siis 2013. aastal elab vallas 350 inimest vähem (2204 inimest).

11

Joonis 3. Tori valla rahvaarv aastatel 2003-2013. (Statistikaamet) Võttes aluseks Statistikaameti andmed koostati Tori valla rahvaarvu prognoos aastateks 2014- 2024 (joonis 4). Optimistliku prognoosi kohaselt, kui sündimuse summaarne kordaja on kaks (ehk 2 last ühe naise kohta) väheneb rahvaarv 2024. aastaks 2121 inimeseni. Pessimistliku prognoosi kohaselt, kui sündimuse summaarne kordaja on üks (ehk 1 laps ühe naise kohta), siis väheneb rahvaarv 2024. aastaks 1999 inimeseni. Olenemata positiivsest või negatiivsest prognoosist on Tori valla rahvaarv kahanemas.

Joonis 4. Tori rahvaarvu pessimistlik ja optimistlik prognoos aastateks 2014-2024. (Statistikaamet)

1.3.2 Sünnid ja surmad

12 Tori valla keskmine sündide arv aastas viimase kümne aasta jooksul on olnud 25. Keskmine surmade arv samal perioodil on püsinud 30 juures. Seega on loomulik iive olnud valdavalt negatiivne, kuid vaadeldavast ajavahemikust on leida ka kolm positiivset erandit. Nendeks olid aastad 2007, 2009 ja 2010, mil loomulik iive oli vastavalt 5, 6 ja 1 (joonis 5). Viimasel kahel aastal on iive olnud negatiivne ning surnud on 9 ja 7 inimest enam kui sündinud. Taoline statistika kinnitab eelnevalt kirjeldatud elanike vähenemise trendi eelkõige madala sündimuse tõttu.

Joonis 5. Tori valla sündimus, suremus ja loomulik iive aastatel 2003-2012. (Statistikaamet)

1.3.3 Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis

Tori valla soolis-vanuseline koosseis 2013. aasta 1. jaanuari seisuga on kujutatud joonisel 6. Rahvastikupüramiidis on selgelt näha rahvastiku vananemise ilmingut, sest enim on esindatud vanusegrupid vahemikus 40-64 aastat, mis on enam-vähem sarnane kogu Eestiga. Suurim vahe üldise seisuga Eestis on vanusegruppides 25-39, millel on omakorda negatiivne mõju laste sündivusele. Püramiidis ei tule enam võrreldes varasemate aastatega nii selgelt välja nn. „laulva revolutsiooni“ põlvkond. See on seletatav nende noorte rändeikka jõudmisega, mil liigutakse vallast suurematesse keskustesse edasi õppima või tööd otsima ning osa noori suundub edasist elujärge jätkama välismaale. Kõige nooremate, kuni 14-aastaste vanusegrupid järgivad oma osakaalult jällegi terve Eesti tendentsi (joonis 6). Väikseim on 5-9 aastaste laste arv. Tori vallas

13 on selles vanuserühmas 57 poissi ja 50 tüdrukut. 0-4 aastaste vanuserühmas on näha väikest kasvutrendi.

Joonis 6. Tori valla soolis-vanuseline koosseis võrdluses kogu Eestiga 2013. aastal (Statistikaamet)

Valla rahvastikust moodustavad 51% naised ja 49% mehed, mis on veidi erinev Eesti keskmisest. Vallas on võrreldes Eesti keskmisega 3% rohkem mehi ja 3% vähem naisi.

Kui võrrelda Tori valla 2013. aasta elanike arvu ja 2024. aastaks tehtud pessimistlikku prognoosi (joonis 7), siis on näha, et inimeste arv on vähenenud kõikides gruppides kuni tööealiste elanikeni. Kõige drastilisemalt on vähenenud kuni 9-aastaste laste arv, mis on seotud pereloomisealiste noorte lahkumisega Tori vallast. Lisaks kasvab vanemate inimeste arv. Madal sündimus ja eakate arvu tõus annab tunnistust Tori valla rahvastiku vananemisest.

14 Joonis 7. Tori valla soolis-vanuseline koosseis 2013. aastal ja prognoos aastaks 2024. (Statistikaamet)

1.3.4 Demograafiline tööturusurveindeks

Demograafiline tööturusurveindeks näitab 5–14-aastaste ja 55–64-aastaste suhet ehk järgmisel kümnendil tööturule sisenevate ja tööturult lahkuvate inimeste suhet. Tori vallas on see näitaja viimase 10 aasta jooksul olnud pidevas langustrendis. Kui 2003. aastal oli demograafiline tööturusurveindeks veel 1,13 ehk tööturule sisenejaid oli rohkem kui lahkujaid, siis alates 2005. aastast on indeks langenud alla ühe, küündides 2012. aastal 0,66-ni, mis jääb alla ka Eesti keskmisele 0,78-le (joonis 8). Seega lahkub iga-aastaselt tööturult ca ühe kolmandiku võrra rohkem inimesi, kui sinna siseneb.

Joonis 8. Demograafiline tööturusurveindeks Tori vallas võrdluses kogu Eestiga aastatel 2003- 2012. (Statistikaamet)

15 1.4. Haridus Tori vallas on kaks põhikooli- Tori Põhikool, Viira Kool ja üks koolieelne lasteasutus, Tori Lasteaed. Selja Algkool suleti Tori Vallavolikogu 16.03.2011 otsusega 01.07. 2011. aastal. Haridusvaldkonna täpsem analüüsimis ja arengueesmärkide formuleering sisaldub Tori valla hariduse arengukavas 2011-2018. Hariduse arengukava kinnitati 15.06.2011 Tori Vallavolikogu määrusega nr 16.

Tori Põhikool on munitsipaalkool Tori alevikus, mis viib ellu riiklikku hariduspoliitikat. Üldeesmärgiks on õpilase areng. Koolis õpib 2013/14 õppeaastal 159 õpilast. Esimesse klassi läks 2013. a sügisel 9 õpilast. Õpilaste arv on alates 2005/06. õppeaastast olnud stabiilne, kuid see on kõikunud kooliastmete vahel (joonis 9). Hetkel on kooliastmeti õpilasi üsna võrdselt. Koolis töötab 22 pedagoogi. Pedagoogiline personal vastab kvalifikatsiooninõuetele. Koolil on oma raamatukogu, söökla ja võimla. Koolimajas on 16 klassiruumi ja aula. 2008. aasta sügisel avati kooli juures laste mänguväljak ja ehitati spetsiaalkattega spordiväljakud. 2012. aasta sügisel avati kooli pargis ekstreemspordiväljak. Igal õppeaastal võimalik osa võtta mitmetest erinevatest aine- ja huviringidest (puutöö, laste- ja mudilaskoor, tantsimine, näitering, kunstiring, jalgpall, rahvastepall, võrkpall, kitarri ja kandle- õpe, pranglimine, arvutiring). Kogu tunnivälise tegevuse eesmärgiks on anda õpilastele võimalusi enda arendamiseks, silmaringi laiendamiseks, aktiivse eluhoiaku kujundamiseks. Koolis töötab pikapäevarühm 65 õpilasele. Õpilaste transport on korraldatud koostöös Tori Vallavalitsusega.

1999. aastast töötab Tori Põhikooli hoolekogu, kelle ülesandeks on kooli pedagoogide, kohaliku omavalitsuse volikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevuse korraldamine kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ja mõjutamisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. Lisaks hoolekogule aitab Tori Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasa Tori Kooli Sihtasutus.

Praeguse õpilaste arvu ning Statistikaameti andmetel sündinud laste arvu põhjal on tehtud Tori Põhikooli õpilaste arvu prognoos järgmiseks seitsmeks õppeaastaks (joonis 9). Võib tõdeda, et prognoos on võrdlemisi optimistlik. Laste sündide arv on olnud viimasel seitsmel aastal tõusvas trendis, mistõttu kõigi eelduste kohaselt Tori Põhikooli õpilaste arv suureneb 2019/20 õppeaastaks 158-lt 211-le õpilasele. Optimistliku prognoosi kohaselt läheksid kõik sündinud lapsed Tori Põhikooli, aga tegelikkuses rahvastikuregistri andmed ja reaalsed andmed ei pruugi ühtida (laps on küll valda sisse kirjutatud, kuid tegelikult elab mujal), lisaks toimub elanike ränne.

16

Joonis 9. Tori Põhikooli õpilaste arv ja prognoos kuni õppeaastani 2019/20. (Tori Põhikool ja Statistikaamet)

Viira Kool tegutseb Jõesuu külas põhikoolina ning tegeleb peamiselt hariduslike erivajaduste õpilaste koolitamisega. Kool omabõpilaskodu, kus lastel on tagatud elamis- ja kasvatustingimused. Korraldatakse mitmeid õppekavaväliseid tegevusi huviringide ja treeningute näol (kokaring, sportmängud, laulu- ja flöödiring, tantsuring, informaatika, kunst ja käsitöö, lauamängud, keraamika, matka- ja seiklusring). Osaletakse koolivälistes ringides (ujumine, ratsutamine, pühapäevakool). Koolil on raamatukogu, söökla ja võimla. Viira Koolis töötab 2013/14 õppeaastal 21 inimest, kellest 10 on pedagoogid.

Viira Koolis on viimasel kaheksal õppeaastal laste arv vähenenud kolm korda (joonis 10). 2005/06 aastal oli koolis 65 õpilast, 2013/14 alustas kool 21 õpilasega. Õpilaste arv on aasta lõikes muutuv. Õpilasi võetakse vastu terve aasta vältel, suurem osa uusi õpilasi saabub 1. veerandi lõpus ja 2. veerandi alguses. Viira Kooli 2011. ja 2012. a sügisel esimesse klassi lapsi ei läinud. 2013. aastal astus esimesse klassi kaks õpilast. Suurem osa õpilastest moodustab II (4.-6. klass) ja III (7.-9. klass) kooliaste.

17

Joonis 10. Viira Kooli õpilaste arv 2005/06-2012/13 õppeaastal kooliastmete lõikes. (EHIS)

Tori Lasteaed on Tori Vallavalitsuse valitsemisalas tegutsev haridusasutus, mis toetades ja täiendades perekonda võimaldab koolieast nooremale lapsele hoidu ja alushariduse omandamist. Tori Lasteaed juhindub oma tegevuses haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest. Lasteaed on Toris tegutsenud aastast 1967. 1986. aasta aprillis avati uus lasteaiahoone, mis oli ehitatud 140-le lapsele. Majas oli avatud viis rühma, hiljem rühmade arv vähenes. 1990. aastate algul läks lasteaed vallavalitsuse alluvusse ja lasteaia majas asusid alates 1992. aastast ka algkooliklassid.

Alates lasteaia avamisest on Tori Lasteaed läbi elanud nii tõusu- kui ka mõõnaperioode, kus on tulnud võidelda lasteaia säilimise eest ja tõestada selle vajalikkust. Hetkel, 2013. aastal, on Tori Llasteaias avatud 5 rühma ning lasteaias käib kokku 102 last. Personali suurus on 24 inimest, nendest pedagooge 14 ning abipersonali 10. Lasteaia tugevaimaks küljeks on kvalifikatsioonile vastav ning suhteliselt noor pedagoogiline personal. Maja on järjekindlalt renoveeritud, suuremahulisemad ehitustööd on olnud välisfassaadi soojustamine, õueala suurendamine ning 5. rühma ruumide remontimine.

Alates 2005. aastast on Tori Lasteaias laste arv kasvanud (joonis 11). Tori Lasteaias oli 2005. aastal 58 last ja 2013. aastal on lapsi 102.

18

Joonis 11. Tori Lasteaia laste arv aastatel 2005-2013.

1.5. Kultuur Kultuuriasutustest tegelevad valla hallatavate asutustena Tori Rahvamaja, Tori ja Jõesuu Raamatukogu ning Tori Muuseum. Tori valla territooriumil asuvad ka luteri Eesti sõjameeste mälestuskirik Tori alevikus ja Tori Apostliku-Õigeusu Kristuse Sündimise Kirik (ei ole tegevkirik) Randivälja külas. Tori alevikus asub 5,33 ha suurune Tori kalmistu.

Tori Rahvamaja alguseks loetakse 1883. aastal loodud laulu-ja mänguseltsi Salme. Rahvamaja raudkivist hoone on ehitatud 1883. aastal ning 1905. aastal ehitati vana magasiait ümber Salme seltsimajaks, kus töötab rahvamaja tänase päevani. Taasiseseisvuse perioodil alustati Tori Rahvamaja hoone juurdeehitusega, mis ei valminud. Pooleliolev hoone lammutati 2005. aastal. 2007. aastal rajati lammutatud juurdeehituse asemele parkimisplats. 2008 ehitati kõrvalhoone, kus asuvad ladu, lavaauk, küttepuude hoidmise ruum. Korrastati siseõu, mis annab võimaluse korraldada erinevaid kultuurisündmusi. 2012. aasta kevadel renoveeriti ja soojustati EASi kaasabil saali põrand ning värviti üle saali seinad. Plaanis on teostada hoone fassaadi remont, hoone vundamendi remont, lava poodiumide soetamine, lavavalgustuse renoveerimine ja invasissepääsu ehitamine.

Rahvamaja teenindab kõiki Tori valla külasid. Traditsioonilisteks ettevõtmisteks on valla laste laulufestival, koolitused, salongiõhtud, näitused, isetegevuslaste tänuõhtu, jõulupeod eakatele ja erivajadustega inimestele ning Tori Ööd ja Päevad, mille raames toimub Kodukandipäev. Rahvamaja teevad omanäoliseks traditsioonilised kollektiivid: segakoor, segarahvatantsurühm, teater TRET, eakate klubi Kanarbik laulu- ja tantsuring, Selja Lauluseltsing, Jõesuu Külateater ja folklooriansambel Salme Naesed. Tegevuseks pakuvad võimalusi 120-kohaline saal ja

19 kaminaruum esimesel korrusel ning teisel korrusel asuvad ruumid koosolekute,koolituste korraldamiseks ja ringide tööks. Tori Rahvamaja on võimalik rentida erinevateks sündmusteks.

Rahvamaja tegevuse prioriteetideks on traditsioonide jätkamine ja ringitegevuse korraldamine. Uue suunana on kavas tegeleda täiskasvanute koolituse korraldamisega. Täpsemad eesmärgid ja visioonid on sõnastatud Tori Rahvamaja arengukavas 2008-2014.

Tori Raamatukogu asutati 1878. aastal. 1892. aastal suleti Tori Raamatukogu kohaliku omavalitsuse poolt, kuna see ei olnud ühegi seltsi omand. Järgneval aastal sai aga Salme Selts loa raamatukogu taasasutada. 1939. aaastal sai raamatukogu esmakordselt omaette ruumi. 1945. aastal nimetati Tori Raamatukogu valla keskraamatukoguks, millele allus neli kohalikku raamatukogu. 1957. aastal valmisid alfabeetiline ja süstemaatiline kataloog, 1978. aastal avati lasteosakond ning 1994. aastast on Toris taas vallaraamatukogu.

Tori Raamatukogu on asunud erinevates ruumides: Tori kihelkonnakoolis, Tori kõrtsis, Tori vallamajas 1895-1905, Salme seltsimajas 1905-1987, Tori mõisahoones 1987- 2000. Alates 2000. aastast asub Tori Raamatukogu Tori Põhikooliga ühistes ruumides, hõlmates ~160 ruutmeetrit.

Tori Raamatukogus on arvel ligi 13 000 erinevat trükist. Raamatukokku on tellitud 7 nimetust ajalehti ning ca 20 nimetust ajakirju. Aasta jooksul registreeritakse 450-480 lugejat ning laenutatakse 11 000 – 12 000 erinevat trükist. Tori Raamatukogu juures tegutseb avalik internetipunkt ning toimub klubiline tegevus raamatuklubi näol. Raamatukogu on avatud viiel tööpäeval nädalas. Tori Raamatukogul on koostatud arengukava aastateks 2007-2014.

Jõesuu Raamatukogu asutati 1926. aastal Tori-Tohera raamatukogu seltsi Edu nime all vana Viira kooli ruumidesse. Raamatukogu on tegutsenud Tohera raamatukogu, Tori-Jõesuu haruraamatukogu ja Jõesuu raamatukogu nime all. 1994. aastast töötab raamatukogu eraomandis oleva endise Jõesuu lasteaia ruumides. Raamatukogu teenindab kõiki piirkonna elanikke, puhkajaid ja külalisi.

2012 a.seisuga on arvel 11 000 raamatut, lisaks ajakirjad, ajalehed ning mõned CD ja DVD-d. Aasta jooksul registreeritakse 290-320 lugejat, aastas laenutatakse ligi 10500 teavikut. Raamatukogus on kasutusel veebipõhine raamatukogusüsteem URRAM, kuhu on sisestatud kogu raamatufond. Aasta jooksul lisandub fondi 250-300 nimetust uusi raamatuid. Raamatukogus paikneb avalik internetipunkt ja wifi leviala ning ühiseks kasutamiseks on olemas laserprinter ja paljundusmasin. Raamatukogu toimib külakeskusena. Ruume kasutatakse mitmesuguste ürituste läbiviimiseks, näitusteks, koosolekuteks, toodete tutvustuseks, hääletusruumiks valimistel, külateatri proovideks ja etendusteks. Jõesuu Raamatukogul on koostatud arengukava aastateks 2007-2014.

20 Tori Muuseum on esimene kihelkonnamuuseum Eestis, mis asutati 1934. aastal Tori Muuseumi ühingu poolt, mille eestosas oli August Pulst. Teise maailmasõja ajal muuseum likvideeriti ja varad anti üle Pärnu muuseumile. Taassünd toimus 1989. aastal mil muuseum tegutses Eesti põllumajandusmuuseumi filiaalina kuni 1997. aastani, kandes Tori Hobusekasvatuse muuseumi nime. 1997. aastal anti filiaali varad tasuta üle Tori Vallavalitsusele muuseumi asutamiseks.

Tori Muuseum kogub Tori ajalugu ja tänapäeva kajastavat informatsiooni ning esemelist materjali, töötleb, süstematiseerib ning säilitab kogutud materjali. Korraldab näitusi ja muid üritusi muuseumi fondi kuuluvate varade eksponeerimiseks. Võimaldab õpilastel ja teistel asjahuvilistel kasutada muuseumikogu kodulooliste uurimistööde tegemiseks. Muuseum korraldab ringkäike, näitusi, muuseumitunde, koduloopäevi ja kokkusaamisi.

Tori Muuseum paikneb kahes hoones. Muuseumitöötaja tööruum asub 2010. aasta juunist Tori Rahvamaja teisel korrusel. Seal saab tutvuda kohaliku ajalooga fotonäituse kaudu, mis annab edasi olustiku muutusi läbi aegade. Esimese korruse fuajees on Tori ajalugu tutvustav püsinäitus ja saali seintel August Pulsti maalid mütoloogilistel teemadel koos lugudega. Ühistööna on arendamisel infopunkt huviliste teenindamiseks rahvamaja esimesel korrusel. Eksponaadid asuvad unikaalses 1814. aastal ehitatud ümarpalgist seinte ja laastukatusega viljaaidas, mis kuulus varasemalt Tori mõisale. Talgute korras on korrastatud aida pööning ja järk-järgult ehitatakse välja õliaida ruumi tegevustoaks. Tori Muuseumil on koostatud arengukava aastateks 2007-2014.

Eesti sõjameeste mälestuskirikule Pärnumaal pandi nurgakivi 1852. aastal. Kirik pühitseti 10. oktoobril 1854. 1944. aasta septembris panid taganevad Saksa armee sõdurid Tori kiriku põlema. Kiriku taastamine sai alguse eesti rahva omaalgatuse korras. Ametlikuks taastamise alguseks võib pidada 7. aprilli 1990, mil Tori kihelkonna muinsuskaitse seltsi eestvõtmisel toimusid esimesed suured talgud. Kirik otsustati taastada mälestusmärgina kõigile Teise maailmasõja ohvritele. Jüripäeval, 23. aprillil 2001 pühitseti kirik Eesti sõjameeste mälestuskirikuks ja kogudus sai Püha Jüri nimetuse -Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tori Püha Jüri Kogudus. Vahendite leidmiseks kiriku taastamisel on loodud MTÜ Tori Kiriku Taastajate Ühendus. Kirikus toimuvad 1994. aastast jumalateenistused ning lisaks pühakojale on see õdus kontserdipaik.

Tori Apostliku-Õigeusu Kristuse Sündimise Kirik asub Randivälja külas. Kogudus loodi 1852. aastal. Kirik ehitati Püha Sinodi rahastamisel 1868. aastal. Teise maailmasõja järel oli kirik ajahamba meelevallas. 1990 aastal see konserveeriti. Käesoleval hetkel leiab kirik kasutamist Randivälja külaseltsi ja Tori Rahvamaja poolt sündmuste korraldamiseks, kus on toimunud mõned suuremad küla üritused ja kontserdid. On Tori valla omandis alates 2011.

Tori kalmistu 5,33 ha territoorium on tähistatud ja jaotatud kvartaliteks ning kalmistul on veevõtukohad. Kalmistu koosneb ajalooliselt kahest osast - luterlaste ja õigeusuliste poolest. Kalmistu on antud konkursi tulemusel hooldada osaühingule Matogard.

21 1.6. Sport Vallas asuvatest sportimisvõimalustest on olulisemad Tori Põhikooli 2009. aastal valminud uus võimla, staadion ja jõusaal, Viira Kooli võimla ja staadion ning külade spordiplatsid. Autospordi võimalust pakub Taali krossirjal Erki Sport MTÜ. Vallas tegutsevad ratsaspordiga OÜ Tori Hobusekasvandus ja Laane Ratsakool ning kelgukoertega tegelev MTÜ Eesti Rakendisportlaste Liit. Tori vallas tegutseb Tori Spordiklubi. Klubi tegevuse eesmärkideks on sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine ning klubi tegevuse kaudu inimeste elukvaliteedi parandamine ja ühiskondliku aktiivsuse tõstmine. Tori Spordiklubi liikmed löövad aktiivselt kaasa valla spordisündmuste korraldamisel. Sporditegevuse korraldamine on valla humanitaarnõuniku, Tori Põhikooli võimla administraatori ja kohaliku spordiaktiivi kanda. Tegevust toetatakse ka vallaeelarvest. Õpilastele on treenimisvõimalus korraldatud ringitööna Tori Põhikooli ja Viira Kooli kaudu. Tori Põhikooli võimlas korraldab jalgpallitreeninguid ka Vändra JK Vaprus ja karatetreeninguid karateklubi ZEN. Õhtuti on koolide võimlad avatud täiskasvanutele. Tori Põhikooli võimlas on võimalik tegeleda võrkpalli, korvpalli, sulgpalli, jalgpalli ja aeroobikaga ning jõusaalis toimuvad korrapäraselt ringtreeningud.

Traditsioonilistest spordiüritustest on olulisemateks üritusteks lauamängude päev, tänavakorvpallisari, Jüriööjooks, Tori Põrgu Triatlon, tervisespordisari „Terve Tori“, korvpalliturniir „Põrgu Karikas“, suusatamise MV ja Viiralinna ehitamine, Jõesuu lastekross, ja seoses kodukandipäevaga peetavad küladevahelised spordivõistlused. Osa võetakse ka Pärnumaa tali- ja suvemängudest, Rohelise Jõemaa mängudest ja Võidupüha Maratonist.

1.7. Turism

Tori maastiku suurimad looduslikud ja ühtlasi ka turismimajanduslikud väärtused on Soomaa rahvuspark ja Pärnu jõgi koos lisajõgedega. Rahvuspark on rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, s.h. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Soomaa rahvuspark on PAN Parks liige, mis on Euroopa kaitstavate alade rahvusparkide ühendus, mille peamine töösuund on põlislooduse kaitsealade ja kohaliku kogukonnapoolse turismiettevõtluse koostöö toetamine. Rahvuspargi territoorium on avatud kõigile ja pakub erinevaid võimalusi puhkuseks ning matkadeks. On olemas nii avalikud, igameheõigusel toimivad, külastusobjektid – loodusrajad ja laagriplatsid, kui ka hulk eraettevõtjate poolt pakutavaid teenuseid.

Jõeäärsetelt teedelt ja sildadelt avanevad ilusad vaated põlistaludele ning liivakivipaljanditega Pärnu jõele. Elamusi pakuvad jõgede kevadine veerohkus ja jääminek. Suurimateks vaatamisväärsuseks on Taali – Tori piirkonnas Pärnu jõe kallastel olevad devoni liivakivipaljandid, millest tuntuim on Tori Põrgu. Paljand asub Tori kalmistu kohal ning kulgeb ca 400 meetri ulatuses piki Pärnu jõge. Maanteesillast veidi ülesvoolu asub sisselangenud

22 koopasuu -Tori Põrgu. Sinna juurde pääseb piki jõekallast või kalmistu värvava juurest, kust trepp alla koopasuuni viib. Valla territooriumil on ka mitmeid teisi looduslikult huvipakkuvaid piirkondi.

Tori valla teised peamised vaatamisväärsused (looduskaitse üksikobjektid, ajaloo-, arhitektuuri- ja arheoloogiamälestised) on seotud enamasti mälestuskividega, kultusekividega, samuti endiste mõisate ja mõisaparkidega. Olulisteks vaatamisväärsusteks on Tori alevikus asuvad Tori mõisa ajaloolised hooned ja hobusekasvandus ning vallas asuvad Taali mõisa hooned ja Tori pastoraadi peahoone Randivälja külas.

Looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsustega tutvumise kõrval on Tori vallas olemas aktiivse puhkuse võimalused. Selles osas leiavad aktiivselt kasutamist valla territooriumil asuvad jõed (Pärnu, Halliste, Navesti), mis sobivad ujumiseks, kalastamiseks, puhkamiseks, matkamiseks. Soovijatele pakutakse ettevõtjate poolt kanuumatku, samuti korraldatakse rabamatku.

Viimastel aastatel on Tori vallas hoogsalt arenenud turism. Rajatud on mitmeid puhkemaju ja - kohti: Klaara-Manni puhkemaja, Jõeroosi puhkebaas, Helmondi peo- ja toidutare , Linnamehe Külalistemaja, Põnka puhketalu, River Rose külalistemaja Selle põhjuseks on valla kultuurilis- ajalooline taust, kaunid jõed ja ilus maastik. Tori Rahvamaja baasil on väljaarendamisel turismiinfopunkt. Sealt saab külastaja piirkonna turismiinfot, jalga puhata ning tutvuda giidi juhendamisel Tori aleviku vaatamisväärsustega. Turistide toitlustamisega tegelevad vallas Kohvik Kuuvarjutus (Seljal), Kodukõrts (Jõesuus), Tori Burger (Tori alevikus), Sookolli söögituba ja eespoolmainitud puhkemajad.

1.8. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Sotsiaaltöö eesmärgiks on kõikide sihtgruppide heaolu ja turvalisuse tagamine, sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuste maksmise abil.

Sotsiaaltöö korraldamisega tegeleb vallavalitsuse humanitaarosakond. Tori Vallavalitsuses töötab kaks sotsiaalnõunikku, ühe tegevusvaldkonnaks on lastekaitsealane töö ja teisel töötute, eakate ja puuetega inimeste hoolekanne. Vallavalitsuse juures töötab sotsiaalkomisjon ja vallavolikogu poolt on moodustatud haridus- ja sotsiaalkomisjon. Tehakse koostööd maakonna alaealiste komisjoniga ja Pärnu Õppenõustamiskeskusega.

Lastekaitsealast koostööd tehakse koolide, lasteaia, piirkonna konstaabli, perearstikeskuse õppenõustamiskeskuse ja alaealiste komisjoniga.

Toimetulekuraskustes tööealiste inimestega seotud sotsiaalhoolekande alane tegevus on suunatud põhiliselt abivajajatele minimaalse sissetuleku tagamisele ning nende iseseisva toimetuleku ja tööga hõivatuse toetamisele.

23 Toimetulekutoetust saavate töötute aktiviseerimiseks on vastu võetud rehabilitatsioonikord, igale tööotsijale koostatakse individuaalne tegevuskava ja tööotsijad osalevad tööharjutustel.

Toris Rahvamajas käib koos eakate klubi Kanarbik ja sotsiaalmajas toimuvad erinevad huviringid. Kaugemates külades elavatele eakatele pakutakse üks kord nädalas valla bussiga transporditeenust Tori alevikku. Põhjendatud vajaduse korral saab kasutada transporditeenust sõiduautoga. Eakate ja puuetega inimeste toimetuleku tagamisel on abiks isiklikud hooldajad. Üldhooldekodu teenust ostetakse teistelt omavalitsustelt.

Erivajadustega inimestele teenuste osutamisel tehakse koostööd rehabilitatsioonimeeskonna, juhtumikorraldaja ja abivahendeid laenutavate asutustega.

Vallaeelarvest makstavad toetused:  Sünnitoetust makstakse kahes osas. I osa makstakse välja lapse sünni registreerimisel ja II osa lapse kahe aastaseks saamisel;  I klassi astuja toetust makstakse Tori vallas kooliteed alustavatele lastele;  Valla koolides on kõigile tasuta toit ja töövihikud;  Vajaduspõhiseid peretoetusi makstakse vastavalt sotsiaalkomsjoni ettepanekutele. Aidatakse kaasa toidu- ja humanitaarabi jõudmisel abivajajani.

Tori Kodu on AS Hoolekandeteenused hallatav hoolekandeasutus Jõesuu külas, mis pakub ööpäevaringse hooldamise teenust psüühilise erivajadusega täiskasvanud inimestele. Hetkel on seal 64 hoolealust. Lisaks pakub hooldekodu kolmele hoolealusele ka toetatud elamise teenust.

Tori Sotsiaalmaja on 2005. aastal loodud valla hoolekandeasutus, mille tegevuse põhieesmärgiks on sotsiaalteenuste osutamine Tori vallas sotsiaalabi vajavatele isikutele ja peredele ning ennetada või leevendada toimetulekuraskusi. Sotsiaalmaja on segatüüpi hoolekandeasutus, mis koosneb päevakeskusest ja sotsiaalpindadest. Päevakeskuses töötavad vabatahtlike eestvedamisel erinevad huviringid puuetega inimestele, sh psüühilise erivajadusega, eakatele, peredele ja teistele sotsiaalsetele sihtgruppidele. Osutatakse toimetulekuks vajalikke ja muid teenuseid: juuksur, pesu pesemine, duši kasutamine, nõustamine, tervist toetavad tegevused, infotehnoloogia kasutamine, üritused, koolitused, taaskasutustuba jt. Pakutakse võimalust sotsiaalseks suhtlemiseks ning toetatakse sihtgruppide enesealgatust ja initsiatiivi. Sotsiaalmajas asuvad sotsiaaleluruumid, kus elanike kasutuses on kuus tuba, ühiskasutuses on köök, duširuum, WC, kelder ja puukuur, on võimalus kasutada aiamaad. Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tegevusloa alusel osutatakse erihoolekandeteenuseid psüühilise erivajadusega inimestele: toetatud elamine ja igapäevaelu toetamine.

Perearstikeskus

24 Terviseteenuseid osutab Tori vallas OÜ Tori Ambulatoorium, kus töötab üks perearst ja kaks perearsti õde. Perearst asub Tori vallamajas. Perearsti poolt osutatud tervishoiuteenuste kättesaadavus on viiel päeval nädalas. Tihe koostöö on Pärnu Haigla eriarstidega. Hambaraviteenuseid Toris kohapeal ei osutata. Neid on võimalik saada Pärnu linna erinevatelt teenusepakkujatelt.

Tori Apteek Tori alevikus on avatud kohaliku apteekri poolt OÜ Tori Apteek, mis rahuldab elanike esmavajadusi. Apteek varustab ravimite ja muu meditsiinilise kaubaga ka kohalikke ettevõtteid ja asutusi. Lisaks ravimimüügile on apteegi roll ka nõustada kliente ning anda perearstidele infot ravimite kohta. Apteegi plussiks on hea asukoht Tori keskuses.

1.9. Majandus ja ettevõtlus

Keeruline on tuua välja täpset seisu tööhõive kohta vallas. Vabariigi valitsuse poolt vastuvõetud rahvastikuregistri seadus (RT I 2000, 50, 317) ja isikuandmete kaitse seadus (RT I 2003, 26, 158) ei kohusta inimest avalikustama isikuandmeid, seetõttu saab täpset analüüsi teostada ainult rahvaloendusega kogutud andmete alusel. Statistikaameti andmetel (Aastakogumik 2000) oli Tori vallas 01.01.1999 aasta seisuga töötajaid 1099 neist väljaspool valda töötas 387 inimest. 01.01.2000 aasta seisuga oli töötajaid 1023 neist väljaspool valda töötas 688 inimest. 31.12.2011 rahvaloenduse seisuga oli maksumaksjaid 982, neist Tori vallas töötas 429 (44%), Eestis 389 (40%) ja välismaal 68 (7%). Töötukassa andmetel oli 2013. aasta juulis Tori vallas registreerituid töötuid 43. Alla selle oli töötute arv viimati 2008. aasta lõpus.

Tori vallas oli Äriregistri andmete alusel 01.10.2003 seisuga registreeritud ettevõtteid ja ettevõtjaid 161, seisuga 21.01.2013 aga 302. Seega on kümne aastaga ettevõtjate arv pea kahekordistunud. Tori Vallavalitsuse hallata on 8 ametiasutust: Tori Põhikool, Viira Kool, Tori Lasteaed, Tori Muusem, Tori Rahvamaja, Tori Sotsiaalmaja ning Tori ja Jõesuu raamatukogud. Lisaks asub vallas riigitulundusasutus RMK Taali toimekeskus, AS Eesti Teed ja AS Hoolekandeteenused Tori Kodu Jõesuu külas.

302 ettevõttest 14 ei ole määratlenud oma põhitegevusala, ülejäänutest 68 on märkinud tegevusvaldkonnaks taime- ja loomakasvatuse. Metsamajandusega tegeleb 35, puidutöötlemisega 9 ja kinnisvaraalase tegevusega 23 ettevõtet.

Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal, seoses mere lähedusega, suhteliselt soodne ilmastik, kuid maa viljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivsavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi.

Suurim tootmisettevõtte käibelt ja töötajate arvult on osaühing Säästke, mis tegeleb puitakende ja -uste tootmisega, kus töötas 2012. aastal 188 inimest nii Tori vallast kui mujalt. Tori vallas

25 tegutsevad mitmed põllumajanduslikud ettevõtted nagu Selja OÜ ja Piistaoja Katsetalu OÜ, Variin Agro OÜ ja Matogard OÜ. Lisaks nendele tegutseb vallas 87 füüsilisest isikust ettevõtjat (teravilja-, looma-, puu-ja köögivilja- ning marjakasvataja, mesinikud). Üle miljoni eurose käibega tootmisettevõtted 2012 aastal olid veel, Eesti Juustu Tootmise OÜ, Tori Timber OÜ ning mootorikütuse jaemüügiga tegelev OÜ Peeter Projekt. Viimastel aastatel on hoogsalt kasvanud turismiettevõtjate osakaal.

1.10. Tehniline infrastruktuur ja maakasutus

1.10.1. Teed

Tori valda läbib üks riigi põhimaantee, Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee. Lisaks läbib valda veel üks riigi tugimaantee, Pärnu-Tori. Kohaliku tähtsusega riigi kõrvalmaanteid on kokku 17, millest 2 kuuluvad V klassi maanteede hulka (Kõpu-Tõramaa-Jõesuu, Kaansoo-Tori). Riigimaanteede hooldust teostab AS Eesti Teed Tori Teemeistripiirkond.

Tori vallas on teid kokku 240,2 km (va riigiteed), sellest kohalikke maanteid ehk vallateid on kokku 65,2 km, avalikus kasutuses olavaid erateid on 45,2 km, metskonnateid 28,6 km ja erametsateid 11,4 km. Tori vallas olevatest teedest on avalikus kasutuses kokku 110,4 km teid, avalikke teede hooldamist korraldab Tori Vallavalitsus. Lisaks on vallas registreeritud 6 silda, millest 3 on rippsillad. Vallas puuduvad spetsiaalsed jalgrattateed. Arvestades suhteliselt väikest liiklustihedust, kasutatakse kohalikke teid ka jalgratastega liiklemiseks.

Tori alevikku läbiv Pärnu-Tori maantee on küllaltki tiheda liiklusega. Jalakäijate ohutuse tagamiseks on keskusesse rajatud valgustatud kõnnitee. Probleemiks on kõnnitee puudumine Tori bussipeatusest rahvamajani, ning ülekäigukoha puudumine Tori bussipeatuse juures. Samuti on probleemiks suurte ja raskete veoautode läbisõit Tori alevikust, millele ei ole sobivat lahendust senini leitud.

Riigimaanteedest vajaksid mustkatet Kõpu-Tõramaa-Jõesuu tee (tee number 24151) Tori-Massu tee (tee number 19272), Suurejõe-Vihtra-Jõesuu tee (tee number 19241) ja Kaansoo-Tori tee (tee number 19252).

Avalike teede remont ja hooldamine toimub Teehoiukava alusel, mis vaadatakse volikogu poolt üle igal aastal, et otstarbekamalt kasutada eelarvest eraldatud rahalisi vahendeid ja kiiremini reageerida muutunud oludele. Oluliseks takistuseks on riigi poolt eraldatavate rahaliste vahendite nappus, mis ei võimalda teostada investeeringuid vajalikus mahus.

26 Tori valda läbib Tallinn-Pärnu raudtee. Tori valla piires saavad elanikud nii Pärnu kui Tallinna suunas rongiga liikumiseks kasutada renoveeritud Tori peatust ja renoveerimisel olevat Tootsi peatust.

1.10.2. Ühistransport

Ühistranspordivõimalustest toimivad Tori vallas liinibussid ja reisirong. Maakonna bussiliinides osas teenindavad Tori valda Vändra Karu ja AS Mulgi Reisid, Tori-Pärnu-Tori vahel on bussiliiklus piisavalt tihe, pea iga tund väljub buss Torist Pärnusse ja Pärnust Torisse. Kaugliinidest teenindavad Tori valda AS Mulgi Reisid, MK Reis-X OÜ ja AS Sebe, mille abiga on võimalik sõita Tartu, Rakverre, Jõgevale ja Sankt-Peterburgi.

Reisirongiga (AS Edelaraudtee) on võimalik Pärnu-Tori –Tallinna vahel liigelda 2 korda päevas. Tori valla territooriumile jääb kaks raudteejaama, Tori ja Tootsi.

Valla õpilastransport toimib maakonna bussiliinide, valla koolibussiliini ja valla bussi baasil.

Ühistranspordis tervikuna on suuremaks kitsaskohaks valla kaugemate külade ühendusvõimalused Tori ja Pärnuga, seda eriti Oore, Kuiaru, Kildemaa, Riisa, Aesoo, Jõesuu, Tohera, Võlli külades. Bussitranspordi korraldamisel on põhiprobleemideks liinide tasuvus ja kruusateede halb olukord, seda eriti teede lagunemisperioodil.

1.10.3. Veemajandus

Ühisveevärgi piirkondi on Tori vallas viis (Tori alevik, Selja, Taali, Jõesuu ja Piistaoja külad). Tori alevikus ja Jõesuu külas pakub veevarustuse teenust Raivo Remont OÜ. Taali külas pakub veevarustuse teenust korteriühistu Taali Kodu. Piistaoja külas pakub veevarustuse teenust Piistaoja Katsetalu OÜ. Käesoleval aastal ehitatakse uued nõuetele vastavad pumplad Selja, Taali ja Piistaoja ühisveevärgi aladele, mis peaksid tagama nõuetele vastava joogivee. Uute pumplate töölerakendumisel hakkab Selja, Taali ja Piistaoja külas veevarustusega tegelema Tori Haldus OÜ.

Tori vallas on 221 puurkaevu, millest 5 kuuluvad vallale, ülejäänud on ettevõtete ja eraisikute puurkaevud. Ülejäänud valla elanikud saavad joogivee salvkaevudest. Hajaasustuse veeprogrammiga rajati aastatel 2008-2012 48 puurkaevu, mis parandas märgatavalt valla hajaasustuses elavate elanike olukorda kvaliteetse joogivee kättesaadavuse osas.

27 Tori vallas asuvate puurkaevude vesi vastab põhiliselt joogivee kvaliteedinõuetele, kuid üksikute komponentide osas esineb kõrgendatud sisaldust (fluoriidide F>1,5mg/l, kloriidide Cl>250 mg/l,

Feüld >0,2 mg/l). Kui normiüleste näitajate osas saab käesoleva aasta lõpuks ühisveevärgi aladel pumplad korda, siis hajaasustuses olevatel puurkaevudel on siiski probleeme üleliigse raua osas. Lahenduseks oleks paigaldada üksikelamutele veepuhastusseadmed.

Oluliseks probleemiks on veetorustike olukord, kus osa trassilõike on amortiseerunud, torud ei ole piisavalt sagedasti läbi pestud ning seetõttu kannatab joogivee kvaliteet. Veetrassid on uuendatud osaliselt Tori alevikus, Jõesuus ja Taalis.

1.10.4. Reoveekäitlus

Ühiskanalisatsioonid on rajatud põhiliselt 1970.-80. aastatel, korruselamute ja ühepereelamutega samaaegselt. Tori vallas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud viie suurema asula korterelamud (Tori alevik, Selja, Taali, Jõesuu ja Piistaoja küla). Tori alevikus on vee-ja kanalisatsioonivõrk osaliselt rekonstrueeritud. Hajaasustuses on kanalisatsioon lahendatud erinevate variantidega, arvestades piirkonna geoloogilisi eripärasid.

Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutab Selja külas Tori Vallavalitsus. Küla reovesi suunatakse lepingu alusel Eesti Juustu Tootmise OÜ-le kuuluvasse reoveepuhastisse (PRP-300x2), Taali külas Tori valla reoveepuhastisse (PRP-300), Tori alevikus Raivo Remont OÜ reoveepuhastisse (BIO-100), Jõesuu külas Raivo Remont OÜ reoveepuhastisse (BIO-50x2) ja Piistaoja külas Tori valla reoveepuhastisse (BIO-25).

Kõigil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga aladel on probleeme sadevee ja amortiseerunud trassidega. Tori valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2005-2017 uuendused arendusperioodiks 2010-2022 kehtestas Tori Vallavolikogu 22.11.2010 määrusega nr 16.

1.10.5. Jäätmemajandus

Tori valla jäätmemajanduse korraldamiseks on koostatud jäätmekava ja rakendatud alates 01.03.2012 jäätmevedu, mida teostab perioodil 01.03.2013-29.02.2016 jäätmekäitlusfirma Ragn- Sells AS. Jäätmehoolduseeskirja kehtestas Tori Vallavolikogu 15.12.2010 määrusega nr 18 ja Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi valla jäätmekava 2010-2014 kehtestas Tori Vallavolikogu 29.12.2009 määrusega nr 21.

Lähim prügila on Paikusel asuv Paikre prügila. Vähemalt ühe korra aastas korraldab vallavalitsus valla territooriumil ohtlike jäätmete (erikäitlemist vajavad) kogumisringi. Seda traditsiooni jätkatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastuse toel.

1.10.6. Soojavarustus

28 Tsentraalkütte katlamajadest tegutsevad Tori vallas katlamajad Selja ja Jõesuu külas ning Tori alevikus. Kõiki katlamaju köetakse hakkepuiduga. Tori, Jõesuu ja Selja katlamajade seadmed ja kaugküttetorustikud on osaliselt renoveeritud. Soojavarustusega tegeleb Selja ja Jõesuu külas ning Tori alevikus Raivo Remont OÜ.

1.10.7. Elektrivarustus

Tori valla territooriumil tegeleb elektrivarustusega Elektrilevi OÜ. Tori Vallavalitsus hoolitseb tänavavalgustuste eest külades. Suuremad tänavalgustusega alad on Tori alevikus ning Piistaoja, Selja, Jõesuu ja Taali külade kompaktse hoonestusega aladel. Olemasolev tänavavalgustus on renoveeritud. Tänavavalgustuse osas toimub uuendamine ja laiendamine vastvalt teehoiukavale. Elektrienergiaga on probleeme valla äärealadel (pinge madal ja kõigub), kus on vajalik liinide renoveerimine.

1.10.8. Maakasutus

Tori vallas on 01.06.2013 seisuga maareformist lõpetatud 99%, on jäänud veel üksikud tagastamised ja erastamised. 19.06.2013 seisuga on Tori vallas maakatastrisse registreeritud üksusi kokku 2683.

Tori valla üldpindala on 282,07 km2, sellest riigi tagavaramaad on 197,4 km2. Tori vald on jagatud kolmeks maa maksustamise hinnatsooniks, kus hind on 0,02-0,64 eur/m² ja kahekümne viieks viljakustsooniks, kus maa hind on 185-230 eur/ha. Tori valla kaalutud keskmine maa maksustamishind on 207,5 eur/ha.

1.10.9. Postiteenus

Postiteenuseid osutab vallas AS Eesti Post. Vallas on Tori Postkontor ja Jõesuu Postipunkt. Lisaks vallas asuvatele postkontoritele tegeleb posti jagamisega Vändra Postkontor, mis jagab posti Aesoo külale. Tori Postkontor asub Tori vallamaja hoones ja Jõesuu Postipunkt Jõesuu Kodukõrtsis.

1.10.10. Politsei ja päästeteenistus

Tori valda teenindab Politsei- ja Piirivalveameti Sindi konstaablijaoskond, mille alluvuses töötab piirkonna konstaabel.

Päästeteenistuse osas teenindavad Tori piirkonda Vändra ja Pärnu päästekomandod. Täiendavalt tegutseb Taali külas vabatahtlik päästekomando, mille käsutusse on antud Tori valla tuletõrjeauto.

29 1.11. Valla juhtimisstruktuur

Tori vallavolikogu on 15-liikmeline ja volikogu juurde on loodud kokku 6 komisjoni (eelarve- ja majanduskomisjon, maa- ja keskkonnakomisjon, revisjonikomisjon, haridus- ja sotsiaalkomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon ning vallavarakomisjon). Eelarve- ja majanduskomisjon on 8- liikmeline, maa- ja keskkonnakomisjonis on 7, revisjonikomisjonis 3, haridus- ja sotsiaalkomisjonis 5, kultuuri- ja spordikomisjonis 7 ning vallavarakomisjonis on 5 liiget.

Tori Vallavalitsus on 5-liikmeline. Vallavalitsuse juurde on loodud 2 komisjoni (riigihangete - ja sotsiaalkomisjon).

Valla haldusaparaadis on 4 osakonda (kantseleiosakond, raamatupidamisosakond, humanitaarosakond ja majandusosakond). Vallavalitsuse tööd teenindab vallakantselei.

Vallal on 8 hallatavat asutust (lasteaed, 2 üldhariduskooli, 2 raamatukogu, rahvamaja, muuseum ja sotsiaalmaja).

30 2. ARENGUTRENDID JA MÕJUTEGURID

2.1. Eesti-sisesed üldised mõjutegurid

Tori valla tulevikku ei saa vaadelda lahus Eesti ühiskonnas toimuvast. Valla edasine areng on oluliselt mõjutatud tervele riigile ja kohati isegi kogu Lääne-Euroopale omastest demograafilistest trendidest, milleks on rahvastiku vähenemine ja vananemine ning välis- ja siserändes toimuvad muutused.

Eesti rahvaarvu vähenemine tuleneb väikesest sündimusest, suurest suremusest ja väljarändest. 1. jaanuaril 2013 elas Statistikaameti andmetel Eestis 1 286 000 inimest. Välisrände tõttu vähenes elanikkond võrreldes varasema aastaga üle 6600, loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra. 2005- 2012 aastal on rahvastiku kahanemine olnud lausa kümnes maakonnas suurem kui 6%. Praeguste poliitiliste hoiakute valguses ei ole tõenäoline ka ulatuslik sisseränne Eestisse, mis tasakaalustaks nagu mõnes Lääne-Euroopa riigis rahvastiku loomuliku kahanemise.

Rahvastiku vanusstruktuuris torkavad eriti ilmekalt silma piirkondlikud erinevused vanemaealiste osatähtsuses, viidates kiiremale vananemisele väljapool suuremate linnapiirkondadega maakondi. Vanemaealiste osatähtsuse kasv rahvastikus on väikseim Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus sisserändajatest on ülekaalus nooremate vanuserühmade esindajad. Sellised arengusuundumused võivad koormata Eesti sotsiaalsüsteemi ja halvendada majanduse kasvuvõimalusi. Samal ajal võivad paraneda hõbedase majanduse teenuste arendamise väljavaated, milles saavad kaasa rääkida ka väiksemad asulad.

Välisränne on mõjutanud regioonide inimkapitali arengupotentsiaali erinevusi siserändest selgelt vähem. Statistikaameti andmetele tuginedes on registreeritud välisränne mõjutanud 95% omavalitsuste rahvaarvu vähem kui 3% ulatuses. Statistikaameti andmetel vähendas välisränne Eesti rahvaarvu mullu 6629 inimese võrra, välja rändas 10 873 ja sisse 4244 inimest. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, saabujatest on enamus mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20-44- aastased. Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia, Eestisse rännatakse sisse peamiselt Soomest ja Venemaalt. Selline trend on kestnud viimased viis aastat.

Kuigi Eesti on valdavalt hõreda asustusega ja linnastumise tase on siin ülejäänud Euroopast selgelt madalam, iseloomustab Eesti siserännet sarnaselt muule Euroopale rahvastiku küllaltki aktiivne koondumine suurematesse linnapiirkondadesse. Siseränne on muutunud olulisimaks regioonide sotsiaal-majandusliku arenguolukorra erinevusi põhjustavaks rahvastikuprotsessiks Eestis. Loomulik iive ja rahvastiku vananemine mõjutab kogu riiki ühtlasemalt ja omab tervikuna pigem siserände regionaalset mõju tasakaalustavat rolli. Rahvastiku koondumine toimub peamiselt suurematesse, Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadesse, kus on parimad töö- ja

31 eneseteostusvõimalused. Koondumine ei ole seejuures ilmnenud niivõrd tuumlinna enda rahvastiku suurenemises, vaid rahvaarvu kasv on toimunud keskuste lähitagamaal.

Majandusareng Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal tõi kaasa olulised struktuurimuutused riigi tööhõives. Sektoritevaheline ümberpaiknemine seisnes eelkõige esmasektori olulises vähenemises ja teeninduse suures kasvus. Kerge langus tabas ka tööstussektorit. Paljudele inimestele tuli turumajandus liiga kiiresti, mistõttu kujunes pikaajaline töötus ja kasvas mitteaktiivsete osakaal ääremaal. Aastatel 2000–2007 kasvas majandus väga kiiresti, keskmiselt 8–9% aastas. Kasv tugines esmalt ekspordile, paljuski tänu odavale tööjõule, kuid 2004. aastast valdavalt laenurahapõhisele sisetarbimise kasvule. 2000.–2008. kasvasid kiiresti ehitus ja kaubandus ning loodi juurde suurel arvul madala kvalifikatsiooniga töökohti. 2008. aastal alanud maailma finantskriisi tagajärjel oldi silmitsi suure tööpuuduse ja majandusega, mida iseloomustab väikese lisandväärtusega eksport. Nüüd peavad ettevõtted ümber profileeruma ning leidma uusi valdkondi ja/või suurendama tootlikkust kas töötajate hulga vähendamise või innovatsiooni kaudu. Restruktureerumise tulemusel võivad madala kvalifikatsiooniga inimesed jääda pikaajalisteks töötuteks ning kaotada tööharjumuse ja tervise.

Seega toimub praegu n.ö uus restruktureerimine teadmuspõhiseks majanduseks. Eesti Inimvara Raporti kohaselt on oluline arendada ja eristada kaht ettevõtlustasandit: suure tootlikkusega eksporditööstus ja teenused ning tööjõumahukas kohalik ettevõtlus (turism, terviseteenused, (ühis)transport, keskkonnahooldus, isikuteenindus, toidukaubad jms). Mõlemad on olulised nii tööhõive kui ka elukvaliteedi tagamiseks. Struktuurimuutused tähendavad ka seda, et lähitulevikus peab kasvavas mahus ümberõpet pakkuma kahanevate ja väikese lisandväärtusega majandusharude töötajatele. Ekspordi kasvuks tuleks soodustada investeeringuid konkurentsieeldustega perspektiivsetesse kasvavatesse harudesse ning seejuures tuleb arvestada regionaalseid arenduspoliitikaid.

Olulist rolli Eesti majandusarengus on mänginud Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal. Alates liitumisest on riigile eraldatud toetuse abil ellu viidud tuhandeid projekte üle Eesti. Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond (ÜF). Lisaks struktuuritoetusele pakub Euroopa Liit toetust põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas ning Läänemere regiooni piiriüleseks koostööks. Euroopa Liiduga liitumine tõi kaasa Eesti osalemise Euroopa Liidu ühise poliitika kujundamises, täites seda ellu viies oma kohustusi. Olulisemad neist on Euroopa keskkonna-, energia-, transpordi-, põllumajandus-, kalandus-, merendus- ja välispoliitikad, mis mõjutavad oluliselt ka Eesti-siseseid suundi ja trende.

Toimuvad demograafilised ja sotsiaal-majanduslikud protsessid on põhjustanud suuri regionaalseid erinevusi, mis vajavad lahendamist. Oluliselt on suurenenud äärmaaliste

32 omavalitsuste (omavalitused, kus viimase 50 aasta jooksul on rahvastik kahanenud vähemalt poole võrra või alates 2000. aastast keskmiselt vähemalt 1% aastas) hulk, hõlmates üle 50% Eesti pindalast. Samaaegselt on aga kasvanud Tallinna linnapiirkonna elanike arv. Seega näiteks Viimsi ja Alajõe valla ülesanded on seaduse silmis samad, kuid erinevused nende täitmiseks nii rahalises kui ka inimvõimekuses on mitmekordsed. Kohalikud omavalitused ei suuda neid erinevusi piisavalt vähendada, mistõttu on vajalik sellesuunalise riigipoliitika tugevdamine. Ühtlasema arengu tagamise ühe võimalusena on viimastel aastatel üha suuremat tähelepanu pälvinud haldusreform, mis on esialgsest vabatahtlikust valdade liitumisest arenenud edasi regionaalministri poolt esitatud konkreetse ettepanekuni.

Nimelt saatis regionaalminister Siim Valmar Kiisler 2012. aasta sügisel kõikidele osapooletele (erakonnad, põhiseaduslikud institutsioonid, sotsiaalpartnerid ja erinevad huvigrupid) laiali kirja omavalitsuskorra reformi algatamisest, kus palus tagasisidet kirjaga kaasas olnud omavalitsusreformi eesmärkide, võimalike mudelite ning ajakava kirjeldusele. Võimalike mudelitena nähti:  minivaldade Eestit - sisulisi muudatusi ei tehta ja senine omavalitsuskorraldus jätkub;  omavalitsusliitude Eesti - praegused omavalitsused delegeerivad osa ülesandeid omavalitsusliidule;  kahetasandiline Eesti - praegustele omavalitsustele lisandub maakonna piires teine valitav tasand;  kihelkondade Eesti - riik annab tähtaja, et tekiksid vähemalt 3000 elanikuga omavalitsused, ühinemine vabatahtlik, kellel see ei õnnestu, selle liidab valitsus, jääb 70– 100 omavalitsust;  tõmbekeskuste Eesti - riik nimetab tõmbekeskused, mille hulgast tuleb valida, kellega ühineda, kellel ei õnnestu partnerit leida, selle liidab valitsus, omavalitsuses on üldjuhul vähemalt 10 000 elanikku, omavalitsusi on 30–50, maavalitsustest saab järelevalveorgan ja tasakaalustatud arengu tagaja;  maakondade Eesti - määratud ajaks tuleb moodustada vähemalt 25 000 elanikuga omavalitsused, Hiiumaale võidakse teha erand, kes partnerit ei leia, selle liidab valitsus, omavalitsusi 20–25, nende piirid kattuvad enamasti praeguste maakondadega.

Nii avalikel aruteludel kui saadetud vastustes toetati väljapakutud mudelitest kõige enam „Tõmbekeskuste Eesti“ mudelit. 2013. aasta suvel toimub maakondlike omavalitsusliitude poolt piirkondlike tõmbekeskuste ettepanekute tegemine maavanematele. Augustis esitavad maavanemad maakonnas välja kujuneva koondettepaneku regionaalministrile. Sügisel valmib omavalitsusreformi raamseaduse eelnõu, mis eelkõige sätestab protsessi üldised põhimõtted ja ajakava. Esialgse ajakava kohaselt toimuksid 2017. aasta kohalike omavalituste valimised juba ühinenud omavalitsuste piirides.

Tõmbekeskus on tagamaa elanike jaoks oluline pendelrände sihtkoht: suur osa asula enda ja tema lähikonna (kuni 30 minuti autosõidu raadiuses) teiste asulate elanikest käib tõmbekeskuses

33 tööl või koolis ning kasutab tõmbekeskuse avalikke (lasteaiad, kultuuriasutused, sportimisvõimalused, sotsiaal ja tervishoiuteenused jms) või erateenuseid (kaubandus, teenindus jms). Iga maakonna keskus on tõmbekeskus, kuid lisaks neile on maakondades üldjuhul veel mõni tõmbekeskus (joonis 12).

Joonis 12. Kohalikud tõmbekeskused. Allikas: Tartu Ülikool 2010 “Regionaalne Pendelrändeuuring” Reformi tulemusel korraldatakse omavalitsuse pakutavad teenused ühtse loogika alusel ja inimestel tekib parem ligipääs lähimas tõmbekeskuses pakutavatele teenustele. Teenuste kvaliteet keskuses ja tagamaal ühtlustub ja teenuste valik kasvab. Tekivad terviklikult funktsioneerivad keskuse ja seda ümbritseva tagamaaga omavalitsused, mis suudavad ka sisuliselt täita seniseid omavalitsustele pandud ülesandeid. Omavalitsussüsteem korrastub, tekivad võrreldava suuruse ja võimekusega üksused. Kohalikus volikogus ja kohalikel valimistel otsustatakse rohkem küsimusi, mis inimeste reaalset elukvaliteeti mõjutavad.

Tõmbekeskuste mudeli sobivus on tingitud eelkõige sellest, et Eesti inimeste igapäevane töö ja vaba-ajaga seotud mobiilsus on muutunud üha intensiivsemaks ja vahemaad pikemaks ning linnad ja maapiirkonnad on inimeste igapäevaelu tegevusruumides üha tihedamini seotud. Olukorras, kus tegijate ja otsustajate vähesuse tõttu hääbub ääremaadel demokraatia, on omavalitsused sunnitud keskenduma üha enam sotsiaalküsimuste lahendamisele, suutmata algatada ja hallata perspektiivseid töökohti loovaid arenguprojekte. Põhjamaade ja ülejäänud

34 Lääne-Euroopa kogemuse põhjal on ainuvõimalikuks lahenduseks ääremaa elanike töise mobiilsuse suurendamine kombinatsioonis kohalike linnaliste keskuste ettevõtluse arendamisega. Linnastumist on vaja kasutada ära ühtviisi nii riigi tervikliku majanduskasvu kui laiema piirkondliku arengu heaks. Valida on, kas inimesed kolivad ääremaalt Harjumaale, nagu see on toimunud viimasel 20 aastal, või saavad nad tööl käia maakonnakeskustes ja säilitavad oma kodud.

Eesti vajab tugevaid omavalitsusi, mis ühtiksid seal elavate inimese igapäevase toimepiirkonnaga - ala, kus inimene elab, töötab, koolitab lapsi ja veedab oma vaba aega. Selliseid, millel on tugev süda ja mille kaugemad piirkonnad on keskusega hästi ühendatud; mis suudavad kaasa aidata töökohtade loomisele ning teha otsuseid, mis inimeste elu ka tegelikult mõjutada suudavad. Suuremad ja tugevamini sidustatud toimepiirkonnad aitavad vähendada ääremaastumisriskiga ja ääremaaliste piirkondade hulka. Elu maal on täisväärtuslik siis, kui läheduses on mõni tugev keskus.

2.2. Pärnu maakonna sisesed mõjutegurid

Sarnaselt Eestile on Pärnumaa läbimas erinevaid arenguprotsesse, mis mõjutavad tervet maakonda. Koostööd tuleb teha kohalike omavalitsusüksustega, mis tagab pikemas perspektiivis maakonna tasakaalukuse ja jätkusuutlikkuse. Pärnu maakonnakeskuseks on Pärnu linn, mis on elanike arvu poolest neljas Eestis. Pärnu on tõmbekeskusena väga tugev, linna on koondunud üle 80% töökohtadest ja ca pooled maakonna elanikud. Pärnusse on koondunud mitme ameti piirkondlikud keskused, mis on juurde toonud inimesi, töökohti ja investeeringuid. Pärnu moodustab Tori vallaga ühise tööjõuareaali, mistõttu on Tori vallal ja Pärnu linnal otstarbekas teha koostööd haridus-, transpordi-, sotsiaal- ja eluasemepoliitikas.

Pärnumaa arengutrendid: Rahvastiku areng Pärnumaa elanike arv on paarikümne aasta jooksul pidevalt vähenenud, kuid Eesti maakondade rahvastikuarengu kontekstis on siiski üks väiksemaid langusi. Statistikaandmete kohaselt oli Pärnumaa rahvaarv 2012. aastal 88 137 inimest ja 2013. aastal 81 428 inimest. Pärnu linnas elab umbes 42 000 elanikku, koos lähiümbruse omavalitsustega moodustub umbes 55 000 elanikuga Pärnu linnastu. Lisaks Pärnule on maakonna suuremateks keskusteks veel Vändra, Kilingi- Nõmme ja Pärnu-Jaagupi, kuid koos ümbritsevate valdadega jääb nende piirkondade elanike arv üle kümne korra alla Pärnu linnastule. Vallad, mis on koondunud Pärnu linna ümber (Audru, Sauga, Paikuse) on elanike arvu poolest kasvavad omavalitsusüksused, äärealadele jäävad sh Tori vald aga kahanevad. Siiski mängib Tori vallale Pärnu lähedus piisavalt suurt rolli, et Tori kuulub Eesti keskmisest aeglasema elaniku arvu kahanemise piirkonda. Elaniku arvu languse põhjustest on esikohal olnud negatiivne loomulik iive. Negatiivne on olnud ka rändesaldo, seda ennekõike rahvastiku väljarände tõttu Harjumaale ja välismaale.

35 Sotsiaalareng Pärnumaa elanike keskmine brutopalk on jäänud sarnaselt kõigile Eesti maakondadele, välja arvatud Harjumaale, pidevalt Eesti keskmisest 15-20% võrra madalamaks. Elanike jõukuse piirkondlikud erinevused ei ole väga suured. Sotsiaalmaksu alusel on kõrgemad sissetulekud Pärnu linnas ja Pärnu lähivaldades, madalamad äärealade väiksemates valdades. Tori vald jääb Pärnumaa omavalitsusüksuste pingereas esimese kolmandikku sisse.

Majandusareng Pärnumaa konkurentsivõime parandamiseks on suurendatud ettevõtlikkuse ja teadusmahukuse osakaalu ning mitmekesistunud on majandusstruktuur, kus on väärtustatud kohalikke ressursse. Pärnumaa mainet kujundavad turbatööstus (Tootsi Turvas, ASB Greenworld), puidusektor (Viisnurk), metallitöötlemine ja masinaehitus (Ruukki Products, AQ Lasertool), elektroonikatööstus (Efore, Note Pärnu, Scanfil), tekstiilitööstus (Wendre, Qualitex). Kasvanud on turismi-, kuurordi- ja puhkemajanduse osakaal. Edasiviivaks jõuks oleks maakonna investeerimisvõimaluste kaardistamine ning kõrgemat lisandväärtust loovate suurinvesteeringute Pärnumaale toomine.

Haldus ja avalikud teenused Pärnumaa on Eesti suuremaid maakondi, mistõttu valitseb ruumiline tasakaalustamatus. Maakonna äärealadel valitseb arengutaseme mahajäämus, sest elanikud ja teenused on koondunud Pärnu linnastusse. Avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on maakonnas ebaühtlane. Omavalitsusüksuste ühinemine on üks võimalus, kuidas avaliku sektori teenuste kvaliteeti tõsta ja ühtlustada erinevusi maakonna lõikes. Ühinemine tähendab suuremat eelarvet ja võimaldab ellu viia piirkonna olulisi arendustegevusi. Suurem läbimurre on toimumata, ehkki vajadus selle järele on ilmne. Viimastel aegadel on iga kohalike omavalitsuste valimistega kaasnenud vabatahtlikud ühinemised: 2005. aastal Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald ja Tali vald; 2009. aastal Kaisma vald ja Vändra vald; 2013. aasta oktoobris ühinevad Audru ja Lavassaare vald, kus tekib 6000 elanikuga Audru vald. Toril vallal hetkel initsiatiiv haldusreformiks puudub.

36 3. TORI VALLA OLUKORRA HINNANG JA ARENGUEELDUSED

Tori valla hetkeolukorrast konkreetse ettekujutuse saamiseks viidi läbi valla tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid kajastav analüüs. Kuues piirkonnas läbiviidud avalikel koosolekutel koostatud analüüsi tulemuste põhjal on koostatud kokkuvõtlik koondtabel (tabel 3). Piirkondlikud ja detailsemad tulemused on esitatud arengukava lisades. (Lisa 1).

Tori valla kõige tugevamaks küljeks on atraktiivsus, kaunis elukeskkond ja stabiilne areng. Tori valla olulisemateks tugevusteks on suhteliselt soodne asend liiklusmagistraalide ja Pärnu linna suhtes. Lisaks hea looduslik potentsiaal (kaunis loodus, Soomaa Rahvuspark, suured metsamassiivid, veekogud), mis on eelduseks turismi jätkuvale arengule, ning heade põllumajandustingimuste olemasolu, mis on eelduseks maamajanduse ja ettevõtluse arengule.

Piirkonnale on probleemiks tasuvate töökohtade vähesus ning tööjõulise elanikkonna lahkumine.

Teisest küljest sõltub Tori piirkonna areng suures osas väljaspool valda asuvatest tõmbekeskusest, kus asuvad teenindusasutused ning peamised töökohad, mistõttu on üheks valla arenguvajaduseks heade ühendusvõimaluste edasiarendamine Pärnu, Vändra, Viljandi ja Tallinnaga. Suuremat potentsiaali omavad bussi- ja raudteetransport (peatus Tori ja Tootsi raudteejaamas, võimalik liikuda Tallinna ja Pärnu suunas).

37 Tabel 3. Tori valla olukorra hinnang. TUGEVUSED NÕRKUSED * Mitmekesiste funktsioonidega keskus (põhikool, * Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi halb olukord lasteaed, perearst, apteek, postiteenus, rahvamaja, ühisveevärgi aladel sotsiaalmaja) * Korrastamata tuletõrjevee hoidlad * Stabiilne areng * Liiklusohutuse probleem (ülekäiguradade ja *Erinevates valdkondades ettevõtete olemasolu tänavalgustuse ebapiisavus) (põllumajandus, puidutöötlus, turismindus) * Valla piires ebaühtlane areng * Head ühistranspordi kasutamise võimalused * Teede seisukord * Soodne asukoht (Pärnu, raudtee) * Kergliiklusteede puudumine * Toimiv ja tugev seltsielu ja rahvamaja (palju * Kasutusest väljas olevate hoonete rohkus traditsioonilisi ja uusi üritusi) * Halb bussiühendus ääreküladega * Kaunis ja rahulik looduskeskkond * Ebapiisav biolagunevate jäätmete kogumise * Aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed korraldus Tori alevikus * Valla ajaleht Kaldad *Vähesed vaba aja veetmise võimalused, * Hallatavate asutuste vaheline koostöö puuduvad terviserajad * Sportimisvõimalused, inimeste aktiivne elulaad * Noorte aktiivsete inimeste vähene osakaal * Turismi potentsiaal kasutamata * Hulkuvad koduloomad * Puudub vanadekodu VÕIMALUSED OHUD * Tori keskuse atraktiivsemaks muutmine (pingid, * Rahvaarvu jätkuv vähenemine vähendab valla lilled, jalgrajad, purskkaev, söögikoht) tulubaasi ja majanduslikke võimalusi. * Hallatavate asutuste vaheline koostöö Koostöö * Haldusreformiga venitamine raskendab valla naabervaldadega ühiste strateegia-dokumentide olukorda ja nõrgestab jätkuvalt tulubaasi ning projektide osas * Tasuvate töökohtade vähesus vallas * Haldusreformi korral liitumine tugevate * Mittepiisavad ressursid teede korrastamiseks naabritega * Sindi paisu mittelammutamine vähendab * Liiklusohutuse tagamine (kõnnitede rajamine, jätkuvalt kalavarusid jõgedes tänavalgustus) * Vallasisese transpordi vajaduse väljaselgitamine ja võimalusel parandamine * Küladevaheliste ühendusteede parendamine * Regulaarne tolmutõrje elamurajoonide kruusateedel * Tuletõrjeveevõtukohtade korrastamine ja tähistamine * Kergliiklusteede rajamine * Külavanemate statuudi kinnitamine ja külaliikumisele kaasaaitamine * Tori valla ettevõtjate ühise andmebaasi loomine * Külade ja hallatavate asutuste tähistamine siltidega * Avalikus huvis olevate oluliste maade taotlemine munitsipaalomandisse * Turismipotentsiaali efektiivsem ärakasutamine * Pärnu jõele avalike ligipääsude tähistamine ja korrastamine * Sindi paisu likvideerimine või töötava kalatrepi ehitamine * Lemmikloomade kiibistamine ja registrisse kandmine tiheasustusaladel

38 4. TORI VALLA ARENGUMUDEL

Tori valla arengumudeli ülesandeks on esitada valla arengu üldeesmärgi täitmiseks vajalikud perspektiivse arengu prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja nende piires püstitatud eesmärkide (visioonide) saavutamise strateegiad, mille järgi sihipäraselt tegutsedes on võimalik püstitatud eesmärke (visioone) ja ühtlasi valla arengu üldeesmärke realiseerida (joonis 13).

39 E1.1 Arendatud materiaal-tehnilise baasiga haridusaustused E1.2 Ettevõtjad ja haridusasutused teevad igakülgset koostööd E1.3 Kvalifitseeritud ja kõrge motivatsiooniga personal E1.4 Tori vallas on lapsevanemal võimalus leida õpet oma erivajadusega lapsele E1.5 Huviharidus on oluline osa haridusest Võtmevaldkond I: E1.6 Elukestvat õpet toetav keskkond, Tori Atraktiivse vald on õppiv kogukond elukeskkonna loomine ja E2.1 Noorsootöö süsteemne arendamine ARENGUVISIOON AASTAKS keskkonnasõbraliku 2024 miljöö säilitamine E3.1 Tori Rahvamaja arendamine

Tori vald on atraktiivne E3.2 Raamatukogud on multifunktsionaalsed külakeskused elamis- ja külastuskoht. E3.3 Sport ja tervisesport väärtustatud Toris elamine on populaarne kauni looduse, E4.1 Elanikele turvalisuse ja rahulolu puhta õhu ja kohapeal pakkumine Pikaajaliste töötute rehabilitatsioon ja toimivate kvaliteetsete E4.2 toimetuleku soodustamine igapäevateenuste tõttu. E4.3 Lastekaitsealase koostöövõrgustiku Tori, kui Soomaa värav, on arendamine atraktiivne sise- ja E4.4 Arendatud materiaal-tehnilise baasiga välisturismile, kuna on Sotsiaalmaja E5.1 Säilitatud keskkonnasõbralik miljöö säilinud kohalik kultuuripärand, E5.2 Jäätmemajandus korraldatud looduskeskkond ja Kvaliteetne teedevõrk ja rajatud E5.3E6.1 Kasutusest välja olevad hooned ajalooline hõng. Võtmevaldkond II: lammutatudkergliiklusteed. Infrastruktuuri ja E6.2 Korraldatud ühistransport. ettevõtluskeskkonna arendamine E6.3 Arendatud ÜVK alad ja parendatud põhjavee seisund E6.4 Toetatud hajaasustuse programmi E6.5 Soojamajandus rekonstrueeritud

E6.6 Tagatud turvalisus valla territooriumil

E7.1 Loodud tingimused ettevõtjate koostööks ja ettevõtluse arenguks E7.2 Arendatud turism

E8.1 Planeeritud ja teostatud valla järjepidev areng E9.1 Hoogustatud külaliikumine ja kolmanda sektori organisatsioonide tegevus.

Joonis 13. Tori valla arengumudeli skeem

40

4.1. Arengupõhimõtted Tori valla arengumudel põhineb valla arengueelduste (tugevuste ja võimaluste) realiseerimisel, arvestades alljärgnevaid põhimõtteid:

Atraktiivsus – kauni loodusliku ja ajaloolise keskkonna säilitamine ning taskaalustatult infrastruktuuri arendamine võimaldavad piirkonna kujunemist nauditavaks töö-, elu-, puhke, taastumis- või majandamispaigaks;

Koostöö – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamisel ja valla tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamisel;

Innovaatilisus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise toetamine, mis on suunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parendamisele;

Demokraatia – kõigile elanikele ja rahvusrühmadele võimaluste tagamine valla elus aktiivselt osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks;

Identiteet – vallaelanike kokkukuuluvustunde toetamine ja sidumine kohalike kultuuritraditsioonide ja ühtsete väärtustega.

4.2. Tori valla arengu üldeesmärk ja võtmevaldkonnad Tori valla arengu üldeesmärgiks on:

 VALLA ELANIKE KÕRGE ELUKVALITEET JA ATRAKTIIVNE ELUKESKKOND

Elanike elukvaliteet väljendub atraktiivses elukeskonnas, jätkusuutlikkus majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises arengus, tagatud sotsiaalses turvalisuses, heas tervises ja inimeste kindlustundes tuleviku suhtes.

Tori Vallavalitsuse arendustegevuse peamiseks ülesandeks, mis on käsitletav omavalitsuse missioonina, on:

 VALLA ATRAKTIIVSUSE, MAJANDUSLIKU ELUJÕU JA KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE NING VALLA ELANIKE ÜLDISE HEAOLU PARENDAMINE

Nimetatud ülesannete täitmisel on oluline edu saavutada alljärgnevates strateegilistes tegevussuundades ehk võtmevaldkondades, milleks on:

41

I Atraktiivse elukeskkonna loomine ja keskkonnasõbraliku miljöö säilitamine – konkurentsivõimeline haridus, mitmekesised vaba aja veetmise võimalused, elanike toimetulek ja keskkonnahoidlik hoiak ning säästva arengu põhimõtete rakendamine;

II Infrastruktuuri ja ettevõtluskeskkonna arendamine – juhtimiskvaliteedi parendamine, koostöö suurendamine, ÜVK alade arendamine, aastaringselt korrastatud teed ja turvalisuse kindlustamine.

4.3. Tori valla arenguvisioon aastaks 2024 Tori vald on atraktiivne elamis- ja külastuskoht. Toris elamine on populaarne kauni looduse ja kohapeal toimivate kvaliteetsete igapäevateenuste tõttu. Tori, kui Soomaa värav, on atraktiivne sise- ja välisturismile, kuna on säilinud kohalik kultuuripärand, looduskeskkond ja ajalooline hõng.

4.4. Arengustrateegia Käesolev peatükk sätestab konkreetsed arengusuunad ja ülesanded Tori valla strateegiliste võtmevaldkondade lõikes, mis on vajalikud valla arengu üldeesmärgi ja arenguvisiooni realiseerimiseks.

Võtmevaldkond I: Atraktiivse elukeskkonna loomine ja keskkonnasõbraliku miljöö säilitamine – konkurentsivõimeline haridus, mitmekesised vaba aja veetmise võimalused, elanike toimetulek ja keskkonnahoidlik hoiak ning säästva arengu põhimõtete rakendamine (tabel 4).

Atraktiivse elukeskkonna loomiseks Tori vallas on vajalik kvaliteetne ja atraktiivne haridusvõimalus, mitmekesissed kultuuri- ja spordi(aktiivse vaba aja veetmise) võimalused, kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused ning keskkonnasõbralik miljöö.

Nimetatud valdkonna sihiks on Tori valla atraktiivsemaks muutmine, inimpotentsiaali tugevdamine, ühtse kogukonna ning kohaliku identiteedi kujundamine ning esmatasandi keskustevõrgustiku väljakujundamine. Selleks on vajalik:

 uute püsielanike juurdemeelitamine ja elanikkonna paiksuse suurendamine;  elanikkonna ühistegevuse arendamine, suurendades vallaelanike osalust ja vastutust kohalike probleemide lahendamisel ning eluolu arendamisel;  külade üldkasutatavate rajatiste ja külakeskuste väljaarendamine;  Tori kui tugeva multifunktsionaalse teenindus- ja kutuurikeskuse väljaarendamine;  noorsootöö arendamine;  elanike huvi- ja täiendharidusvõimaluste arendamine.

42

Tabel 4. Võtmevaldkod I arengueesmärgid valdkondade kaupa Valdkond Strateegilised arengusuunad Eesmärgid ja ülesanded:

Haridus * Uuendatakse koolide materiaal-tehniline E1.1 Arendatud materiaal-tehnilise baas baasiga haridusasutused * Viira Kool ja õpilaskodu riiklikule rahastamisele * Uuendatakse Tori lasteaia materiaal- tehniline baas * Koolilaste tasuta transpordi tagamine * Huvihariduse ja -tegevuse (sh noortelaagrid) toetamine * Tugispetsalistide tööle rakendamine

* Haridusasutuste koostöö piirkonna E1.2 Ettevõtjad ja haridusasutused ettevõtjatega ja kutsekoolidega teevad igakülgset koostööd

* Motiveeritud personal E1.3 Kvalifitseeritud ja kõrge motivatsiooniga personal * Olemasolevate pedagoogide maksimaalne rakendamine arvestades valla koolivõrku. * Abiõpetajate rakendamine E1.4 Tori vallas on lapsevanemal võimalus leida õpet erivajadusega lapsele * Välja kujunenud huviringide säilitamine E1.5 Huviharidus on oluline osa ja rahastamine haridusest

* Uute huviringide loomine

* Täiendõppe ja vabahariduse E1.6 Elukestvat õpet toetav keskkond, mitmekesisuse toetamine Tori vald on õppiv kogukond

* Täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe põhimõtete populariseerimine

Noorsootöö * Tori laste töö- ja puhkelaager E2.1 Noorsootöö süsteemne * Noorte ümarlaud arendamine * Motiveeritud noorte liidrite leidmine ja koolitamine * Noortekogu loomine

43 * Noortekeskuste loomine

* Toetatakse huvialaringide tegevust

* Noorte tunnustussüsteemi edasiarendamine * Toetuste süsteemi väljatöötamine kutsehariduses ja kõrgkoolis õppivatele noortele, kes seovad ennast tulevikus vallaga Kultuur * Uuendatakse Tori Rahvamaja materiaal- E3.1 Tori Rahvamaja arendamine tehniline baas * Toetatakse vallas tegutsevate rahvakultuuri kollektiivide tegevust * Toetatakse vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamist * Tori Muuseumi arhivaalide säilitamine, eksponeerimine ja info avalikustamine * Arendatakse raamatukogud E3.2 Raamatukogud on multifunktsionaalseteks külakeskusteks multifunktsionaalsedkülakeskused

Sport * Arendatakse tervise- ja rahvasporti ning E3.3 organiseeritakse tervise- ja Sport ja tervisesport väärtustatud rahvaspordiüritusi * toetatakse valla sportlaste tegevust * Laiendatakse tervise- ja matkaradu * Tori Spordiklubi tegevusele kaasaaitamine * Supluskohtade rajamine * Jalgrattaparklate rajamine * Kaasaaegse kunstmuruga jalgpalliväljaku rajamine Tori Põhikooli juurde * Toetatakse spordiväljakute rajamist külakeskustes Sotsiaalhoolekanne * Erinevate sotsiaalhoolekandeteenuste E4.1 Elanikele turvalisuse ja rahulolu ja tervishoid pakkumine vastavalt sihtgruppide pakkumine vajadustele * Tingimuste loomine eakatele ja puuetega inimestele, aktiivse eluhoiaku säilitamiseks ja ühiskonna elus osalemiseks. * Apteegi ja perearsti teenuste kättesaadavuse tagamine

44 * Vajaduspõhiselt sotsiaaltoetuste E4.2 Pikaajaliste töötute maksmine rehabilitatsioon ja toimetuleku soodustamine * Igakülgne lastekaitsealane koostöö E4.3 Lastekaitsealase koostöövõrgustiku arendamine

* Sotsiaalmaja materiaal-tehnilise baasi E4.4 Arendatud materiaal-tehnilise laiendamine baasiga Sotsiaalmaja * Sotsiaalmaja poolt pakutavate teenuste arendamine Looduskeskkond * Avalikus kasutuses olevate ja E5.1 Säilitatud keskkonnasõbralik miljööväärtuslike alade korrastamine ja miljöö püsiva heakorra tagamine * Valla tehiskeskkonna (hooned, ehitised jms) kaasaegse väljanägemise ja heakorrastatuse tagamine * Looduslikult kaunitesse kohtadesse avalike ligipääsude ja heakorra tagamine * Puhkekohtade rajamise ja haldamise korraldamine * Valla haljasalade rajamine ja arendamine

* Lemmikloomade kiibistamine ja registrisse kandmine tiheasustusaladel * Sindi paisu negatiivse mõju vähendamisele kaasaitamine kalavarude taastamiseks Pärnu jões * Jäätmealase tegevuse korraldamine E5.2 Jäätmemajandus korraldatud * Ohtlike jäätmete kogumise korraldamine

* Biolagunevate jäätmete käitlemise korraldamine valla tiheasutusega ja kompaktse hoonestusega aladel * Kasutusest välja olevate hoonete E5.3 Kasutusest välja olevad hooned lammutamise korraldamine lammutatud

Võtmevaldkond II: Infrastruktuuri ja ettevõtluskeskkonna arendamine – juhtimiskvaliteedi parendamine, koostöö suurendamine, ÜVK alade arendamine, aastaringselt korrastatud teed ja turvalisuse kindlustamine (tabel 5).

Inimeste elu- ja tööpaiga valikul on põhiliseks teguriks piirkonna majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuri olukord, ümbritseva keskkonna puhtus ja piirkonna atraktiivsus ning kohaliku

45 arengu jätkusuutlikkus. Antud võtmevaldkonna sihiks on Tori valla elukeskkonna ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine.

Selleks:

 suurendatakse Tori valla atraktiivsust investeerimiskohana;  arendatakse Tori keskus- ja teenindusfunktsioone;  toetatakse maamajanduse arengut ja alternatiivsete ettevõtlusharude väljakujunemist valla teistes piirkondades;  mitmekesistatakse ja arendatakse Tori valla turismi- ja puhkevõimalusi;  suurendatakse koostööd küladega ja teiste valdadega.

Oluliseks osaks II võtmevaldkonna elluviimisel on koostöö teiste omavalitsustega.

Tegevusvaldkonnad, kus Tori vallal on vajadus ja võimalus koostööd teha:

 arengukavade ja planeeringute koostamine;  jäätmemajanduse arendamine;  infotehnoloogia ja interneti ühenduse arendamine-laiendamine;  teede ehitus, remont ja hooldamine;  vee-ja kanalisatsioonitorustike viimine nõuetele vastavaks;  ÜVK alade haldamine;  tänavavalgustuse väljaehitus ja remont;  valla haldussuutlikkuse ja juhtimiskvaliteedi parendamine (ühiskoolitused teiste omavalitsuste spetsialistidega, ühisspetsialistid).

Tabel 5 Võtmevaldkond II arengueesmärgid valdkondade kaupa Valdkond Strateegilised arengusuunad Eesmärgid ja ülesanded:

Tehniline * Teede ehitus ja remont vastavalt E6.1 Kvaliteetne teedevõrk ja infrastruktuur teehoiukavale rajatud kergliiklusteed * Teede hooldus * Kergliiklusteede väljaehitamine fondide kaasabil koostöös naaberomavalitsuste ja Maanteeametiga. * Kõnnitee rajamine liiklusohutuse tagamiseks vastavalt teehoiukavale

* Tori valla külade välisvalgustus * Tori alevikus parklate korrastamine ja rajamine vastavalt teehoiukavale

* Tori alevikus ülekäiguradade vajaduse väljaselgitamine ja rajamine

46 * Ühistranspordi sujuvale korraldusele E6.2 Korraldatud ühistransport. igakülgne kaasaaitamine * Ühistranspordi optimaalseima kasutusaja väljaselgitamine ja sõiduplaani muutustest teavitamine * Transpordivõimaluse tagamine valla koolilastele * Bussipaviljonide ehitamine * ÜVK aladel vee- ja kanalisatsioonivõrgu E6.3 Arendatud ÜVK alad ja infrastruktuuri parendamine nõuetele parandatud põhjavee seisund vastavaks * Sadevee- ja drenaažisüsteemide väljaehitamine ÜVK aladel * Põhjavee seisundi parandamine- jääkreostusobjektide ohutumaks muutmine, vanade puurkaevude tamponeerimine

* Hajaasustuse programmi tegevuste E6.4 Toetatud hajaasustuse toetamine programmi * Kaugkütte arendamine E6.5 Soojamajandus rekonstrueeritud * Avalike tuletõrje veevõtukohtade E6.6 Tagatud turvalisus valla korrastamine territooriumil * Tuletõrje veevõtukohtade tähistamine * Vabatahtliku tuletõrjesüsteemi arendamine * Taali tuletõrje depoo ehitus Ettevõtluskeskkond * Ettevõtjate ümarlaua korraldamine E7.1 Loodud tingimused ettevõtjate * Kohalike ettevõtjate tegevuse koostööks ja ettevõtluse soodustamiseks võimaluste arenguks. väljaselgitamine * Piirkonna ettevõtjate info parem avalikustamine * Vabade tootmisvõimsuste andmebaasi edasiarendamine * Kohapealsete esmatasandi teenuste osutamise tingimuste loomine

* Turismivõrgustiku tekke toetamine. E7.2 Arendatud turism * Turismivõimaluste kaardistamine (info levitamine) * Kultuuriväärtuste atraktiivsuse suurendamine turismi sihtkohana. * Koostöö ümbruskonna valdadega ja kolmanda sektoriga, sh Rohelise Jõemaa Koostöökoguga * Tori kui Soomaa värava väljaarendamine

47 Haldus * Ratsionaalse avaliku teenuse osutamine E8.1 Planeeritud ja teostatud valla järjepidev areng * Laiapõhjaline kogukonna kaasatus, info kättesaadavus ja koolitus * Ametiautode uuendus * Selja endisele koolimaja hoonele kasutusotstarbe leidmine * Avalikus huvis olevate oluliste maade taotlemine munitsipaalomandisse * Peremehetu vara kindlakstegemine ja munitsipaliseerimine * Ettevõtlike ja aktiivsete kogukonnaliikmete ning ettevõtjate tunnustamine Külaliikumine * Külavanemate statuudi kinnitamine ja E9.1 Hoogustatud külaliikumise ja külaliikumisele kaasaaitamine kolmanda sektori * Mittetulundusühingute ja sihtasutuste organisatsioonide tegevus. tegevuse toetamise süsteemi väljaarendamine * Mittetulundusühingute nõustamine

48 49 5. TEGEVUSKAVA

Tabel 6 Tegevuskava aastateks 2014-2024

MAKSUMUS AASTATE LÕIKES (tuhat eurot)

KOKKU Eesmärk

Valdkond Tegevuse nimetus 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Jrk.nr

Arendatud materiaal-tehnilise baasiga E1.1 haridusasutused 289 68 143 49 6 4 3 3 3 3 3 3 1.1.1 Tori Põhikooli arendamine 116 3 56 31 5 3 3 3 3 3 3 3 Mööbli ja inventari soetamine (1 kabinet 1.1.1.1 aastas) 33 2,6 2,7 2,7 2,8 2,9 3,0 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Loodusainete klassis katsete tegemiseks mõeldud labori välja ehitamine praeguse 1.1.1.2 arvutiklassi baasil.* 28 28 Arvutiklassi (22 kohta) väljaehitamine 1.1.1.3 vabaneva klassiruumi arvelt* 25 25 Poiste tehnoloogiaõpetuse klassi suuremaks ehitamine koridori arvelt ja varustamine kaasaegse 1.1.1.4 ventilatsioonisüsteemiga * 28 28

Garderoobi kaasajastamine (lagunevate

1.1.1.5 metallkappide asendamine nagiboksidega) 2 2 1.1.1.6 Spordiväljaku renoveerimine* 0

1.1.2 Viira Kooli arendamine 13 5,9 2,8 1,3 1,3 1,3 HARIDUS 1.1.2.1 Köögi põrandaplaatide vahetus 6 5,9 Õpilaskodus koridori seintele plaadi 1.1.2.2 paigaldamine 5 1,3 1,3 1,3 1,3 1.1.2.3 Võresein ja uks jõusaalile 2 1,5 1.1.2.4 Kooli duširuumide remont 0

1.1.3 Tori Lasteaia arendamine 161 59 85 17 Õueala renoveerimine (õuealalt sadevete ära juhtimine, mullatööd, atraktsioonide 1.1.3.1 turvaalused) 3 1,5 1,5 Õuealale sportimisvõimaluste täiendamine (tasakaalupingid, ronila, hüppekast) 6 2,8 3,2 1.1.3.2 2 rühma ruumide kapitaalremont 30 30 1.1.3.3 Abiruumide kapitaalremont* 8 8 Võimlemis ja muusikasaali elektrisüsteemi 1.1.3.4 remont* 14 14 1.1.3.5 4 rühmaruumi sanitaarremont 13 13 1.1.3.6 Liiklusõppeväljak* 20 20 Peasissekäigu esiku ja treppide 1.1.3.7 renoveerimine 4 4 1.1.3.8 Mööbli ja inventari soetamine 14 6 4 4 IT-pargi uuendamine kaasaegsete 1.1.3.9 vahenditega 5 5 6.rühma ruumide ümberehitamine muusika- 1.1.3.10 ja liikumissaaliks* 40 40

1.1.3.11 Paviljoni alla väliterrassi ehitamine 5 5 Ettevõtjad ja haridusasutused teevad E1.2 igakülgset koostööd Haridusasutuste koostöö piirkonna 1.2.1. ettevõtjate ja kutsekoolidega. Kvalifitseeritud ja kõrge motivatsiooniga E1.3 personal 1.3.1 Motiveeritud personal Tori vallas on lapsevanemal võimalus E1.4 leida õpet erivajadusega lapsele

1.4.1 Abiõpetajate rakendamine

E1.5 Huviharidus on oluline osa haridusest Välja kujunenud huviringide säilitamine ja 1.5.1 rahastamine 1.5.2 Uute huviringide loomine Elukestvat õpet toetav keskkond, Tori E1.6 vald on õppiv kogukond Täiendõppe ja vabahariduse mitmekesisuse 1.6.1 toetamine Täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe

1.6.2 põhimõtete populariseerimine

E2.1 Noorsootöö süsteemne arendamine 107 7 8 8 8 9 10 10 11 11 12 13 2.1.1 Tori laste töö- ja puhkelaager* 107 7 8 8 8 9 10 10 11 11 12 13

Noortekeskuste loomine (haridusasutuste 2.1.2 või rahvamaja baasil) 0 2.1.3 Noorte tunnustussüsteemi edasiarendamine 0 Toetuste süsteemi väljatöötamine

Noorsotöö kutsehariduses ja kõrgkoolis õppivatele noortele, kes seovad ennast tulevikus 2.1.4 vallaga 0

51

E3.1 Tori Rahvamaja arendamine 79 65 8 1 5 Maja ja kõrvalhoone vahele piirdetara 3.1.1 ehitamine 0,4 0,4

3.1.3 Väliterrassi ehitamine 2 2 3.1.4 Rahvamaja üldremont* 50 50 Heli- ja lava valguspargi projekteerimine 3.1.5 ning paigaldamine* 9 3 6 3.1.6 kõrvalhoone vihmaveerennid 0,5 0,5 3.1.7 Lavapoodiumide soetamine 10 10

3.1.8 Mööbli ja inventari uuendamine 2 2

3.1.9 Infopunkti arendamine* 0 Püsiekspositsiooniruumide ,

projekteerimine, väljaehitamine Kultuur 3.1.10 muuseumiaidas* 0 3.1.11 Muuseumiaida tuletõrje signalisatsioon* 0 3.1.12 Aidahoone vundamendi korrastamine* 5 5 Raamatukogud on E3.2 multifunktsionaalsedkülakeskused 2 2 3.2.1 Jõesuu Raamatukogu arendamine 1 1 3.2.1.1 Ruumide remont 0 3.2.1.2 Mööbli ja inventari uuendamine 1 1

3.2.2 Tori Raamatukogu arendamine 1 1

3.2.2 Mööbli ja inventari uuendamine 1 1

E3.3 Sport ja tervisesport väärtustatud 0 3.3.1 Spordiürituste läbiviimine 0 3.3.2 Terviserajad, spordiväljakud külades* 0

Tori valla elanike tervisekäitumise

parandamine erinevate infopäevade ja Sport 3.3.3 tervisespordiürituste kaudu 0 Projekti „Terve Tori!“ jätkamine ja 3.3.4 edasiarendamine* 0

Elanikele turvalisuse ja rahulolu

E4.1 pakkumine 16 2 1 1 1 1 2 1 1 1 1 2

4.1.1 Kodukülastusteks auto rentimine 3 1 1 1 4.1.2 Sotsiaalkorterite sanitaarremondid 13 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Pikaajaliste töötute rehabilitatsioon ja tervishoid lekanne ja lekanne E4.2 toimetuleku soodustamine

Sotsiaalhoo

52 4.2.1 Vajaduspõhiselt sotsiaaltoetuste maksmine Lastekaitsealase koostöövõrgustiku E4.3 arendamine Lastekaitsealaselt tehakse igakülgselt 4.3.1 koostööd Arendatud materiaal-tehnilise baasiga E4.4 Sotsiaalmaja 75 50 0,8 2 20 1 1 1 1 1 1 1

4.2.1 Sotsiaalmaja sanitaarremont* 16 16 1 1 1 1 1 1 1 4.2.2 Sotsiaalmaja osaline akende vahetus* 2 0,8 2 4.2.3 Köögi renoveerimine õppeköögiks* 3 3

4.2.4 Keldri muutmine kasutuskõlblikuks* 0 5 Vee -ja kanalisatsioonitorustiku 4.2.5 rekonstrueerimine* 0 Sotsiaalmaja kõrvalhoone renoveerimine 4.2.6 aktiviseerimiskeskuseks (puutöökoda) * 20 26

4.2.7 Mööbli ja inventari uuendamine 0

Looduskeskkond 26 2 2 2 2 2 2 2 2 3 3 3

E5.1 Säilitatud keskkonnasõbralik miljöö 0 5.1.1 Puhkekohtade rajamine Pärnu jõe äärde* 0 5.1.2 Tori Põrgu korrastamine ja arendamine* 0 5.1.3 Tori kalmistu inventariseerimine 0 5.1.4 Tori kalmistu renoveerimine ja arendamine* 0

5.1.5 Valla haljasalade rajamine ja arendamine 0 Loodus- ja kultuuriobjektide hooldamine ja 5.1.6 arendamine* 0 5.1.7 Haljastusprojektid suurematele asulatele 0 E5.2 Jäätmemajandus korraldatud 26 2 2 2 2 2 2 2 2 3 3 3

Looduskeskkond 5.2.1 Ohtlike jäätmete kogumise korraldamine* 26 2 2 2 2 2 2 2 2 3 3 3 Biolagunevate jäätmete käitlemise korraldamine valla tiheasutusega ja 5.2.2 kompaktse hoonestusega aladel 0 Kasutusest välja olevad hooned E5.3 lammutatud 0

Kasutusest väljas olevate hoonete

5.3.1 lammutamise korraldamine* 0

Tehniline infrastruktuur 2311 308 172 131 129 770 130 131 133 134 136 137

53 Kvaliteetne teedevõrk ja rajatud E6.1 kergliiklusteed 1438 127 127 127 127 128 130 131 133 134 136 137 6.1.1 Teede remont (vastavalt teehoiukavale)* 825 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 6.1.2 Teede hooldus 613 52 52 52 52 53 55 56 58 59 61 62 Tori alevikus ülekäiguradade vajaduse 6.1.3 väljaselgitamine 0 Kõnnitee vajaduse ja asukoha väljaselgitamine Tori Lasteaiast Tori 6.1.4 Põhikoolini, liiklusohutuse tagamiseks 0 Kergliiklusteede rajamine (vastavalt 6.1.5 teehoiukavale)* E6.2 Korraldatud ühistransport. 10 0 2 4 2 2 Ühistranspordi optimaalseima kasutusaja väljaselgitamine ja sõiduplaani muutustest 6.2.1 teavitamine

6.2.2 Bussipaviljonide ehitamine 10 2 4 2,1 2,1

Arendatud ÜVK alad ja parandatud E6.3 põhjavee seisund 738 98 640 Tori valla ühisveevärgiga alade fluoriidivaba 6.3.1 joogiveega varustamine* 98 98 ÜVK alade vee-ja kanalisatsiooni 6.3.2 probleemide lahendamine* 640 640 Tori Rahvamaja ja Sotsiaalmaja

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni probleemi Tehniline infrastruktuur Tehniline 6.3.3 lahendamine* 0 Sadevee- ja drenaažisüsteemide 6.3.4 väljaarendamine ÜVK aladel.* 0 Selja, Tori, Jõesuu, Taali ja Piistaoja 6.3.5 biopuhastite kaasajastamine* 0

E6.4 Toetatud hajaasustuse programm 40 40 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6.4.1 Hajaasustuse programm* 40 40 E6.5 Soojamajandus rekonstrueeritud 0 6.5.1 Kaugkütte arendamine 0 E6.6 Tagatud turvalisus valla territooriumil 86 43 43 6.6.1 Tuletõrje veevõtukohtade korrastamine* 0 6.6.2 Tuletõrje veevõtukohtade tähistamine 0 6.6.3 Vabatahtlike tuletõrjesüsteemi arendamine 0

6.6.4 Taali tuletõrje depoo ehitus* 86 43 43

Ettevõtluskeskkond

54 Loodud tingimused ettevõtjate E7.1 koostööks ja ettevõtluse arenguks 7.1.1 Ümarlaud Piirkonna ettevõtjate info parem 7.1.2 avalikustamine Vabade tootmisvõimsuste andmebaasi 7.1.3 edasiarendamine

Kohapealsete esmatasandi teenuste osutamise tingimuste loomine (juuksur, 7.1.4 pesumaja, kino.*

Ettevõtlus E7.2 Arendatud turism Turismivõrgustiku tekke 7.2.1 toetamine(ümarlaud) Koostöö ümbruskonna valdadega ja kolmanda sektoriga, sh Rohelise Jõemaa 7.2.2 Koostöökoguga 7.2.3 Tori kui Soomaa värava väljaarendamine* Turismivõimaluste kaardistamine (info 7.2.4 levitamine)

Planeeritud ja teostatud valla järjepidev

E8.1 areng 36 0 0 1 7 7 0 0 7 7 7 0 Volikogu, vallavalitsuse liikmete ning 8.1.1 ametnike koolitus 0

8.1.2 Ametiautode uuendus 22 1 7 7 7 8.1.3 Valla bussi uuendus 14 7 7

Haldus 8.1.4 Vallamaja II korruse valmimine* 0 Eesti sõjameeste mälestuskiriku

8.1.5 arendamise toetamine 0

Hoogustatud külaliikumise ja kolmanda E9.1 sektori organisatsioonide tegevus. 9.1.1 Külavanemate statuudi väljatöötamine

9.1.2 Taali külamaja ehitus* Mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevuse toetamise süsteemi 9.1.3 väljaarendamine Mittetulundusühingute ja sihtasutuste

Külaliikumine 9.1.4 tegevuse toetamine Laste mänguväljakute väljaarendamine 9.1.5 külades*

55

Tegevuste elluviimise eest vastutaja on vallavalitsus koostöös volikoguga. Tegevuste teostaja võib olla nii vallavalitsus, kui ka Tori vallas tegutsev juriidiline-, füüsiline isik või organisatsioon. Võimalusel kasutatakse tegevuste elluviimisel struktuurifondide ja Eesti riigi rahalisi abivahendeid. Täpsustamist vajavad või avaldamata summad on tähistatud sinise värviga

Elluviimine tegevuse kaudu on tähistatud rohelisega

tähistatud objektid/projektid sisaldavad või eelduslikult sisaldavad välisfinantseeringut. Omafinantseeringu * suuruseks loetakse keskmiselt 15% kogusummast

56 6. EELARVESTRATEEGIA

6.1. Eelarvestrateegia koostamise põhimõtted

Eelarvestrateegia on koostatud Tori valla kohta.

Tori valla arvestusüksusesse kuuluvad 2013. aastal:

Tori Vallavalitsus

Tori Vallavalitsuse hallatavad asutused:

 Tori Lasteaed  Tori Põhikool  Viira Kool  Tori Rahvamaja  Tori Muuseum  Tori Sotsiaalmaja  Tori Raamatukogu  Jõesuu Raamatukogu

Tori valla sõltuvad üksused:  OÜ Tori Haldus  SA Selja Reoveepuhastuse Sihtasutus (likvideerimisel)

Eelarvestrateegia koostamise põhieesmärk on Tori valla arengukavas kavandatud eesmärkide saavutamiseks rahaliste vahendite planeerimine, eesmärgiga tagada valla efektiivne majandamine ja pikaajaline jätkusuutlikkus.

6.2. Strateegia koostamise lähtealused

Aastateks 2014-2017 planeeritud tulude ja kulude prognooside aluseks on Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2013 (avaldatud 02.05.2013).

Tabel 7 Strateegia lähtealused prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Olulisemad 2013 2014 2015 2016 2017 majandusnäitajad SKP jooksevhindades (mln 18 121 19 361 20 647 21 999 23 417 €) SKP püsivhindades (mln €) 12 969 13 437 13 909 14 402 14 907 SKP reaalkasv 3,0% 3,6% 3,5% 3,5% 3,5% SKP nominaalkasv 6,6% 6,8% 6,6% 6,5% 6,4% Tarbijahinnaindeks 3,4% 2,8% 2,8% 2,8% 2,7% Hõive (tuh inimest) 626,3 628,8 628,8 628,8 628,8 hõivekasv 0,3% 0,4% 0,0% 0,0% 0,0% Tööpuudus 8,9% 8,3% 7,8% 7,4% 6,8% Keskmine kuupalk (€) 936,9 996,8 1 058,6 1 122,2 1 189,5 palgakasv 6,0% 6,4% 6,2% 6,0% 6,0%

6.3. Põhitegevuse tulud

Joonis 14. Tori valla tulude struktuur 2013 aasta eelarves

Maksutuludest on suurima osakaaluga füüsilise isiku tulumaks (55% kogutuludest). Riik eraldab laekunud tulumaksust alates 01.01.2014 KOV-dele 11,6 %. Tulumaksu laekumine sõltub maksu- maksjate arvust ning elanike tööhõivest.

Tabel 8 Tori valla maksumaksjate arvu muutuse prognoos 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Maksumaksjate arv 982 976 962 963 963 963 963 Maksumaksjate 0,31% -0,61% -1,46% 0,10% 0% 0% 0% arvu muutus

Tori vallale laekuva üksikisiku tulumaksu prognoosimisel on aluseks võetud maksumaksjate arv 2013. aastal, tööhõive Tori vallas, palga nominaalkasv riigieelarve prognoosi alusel, valla elanike arv ning iive.

Tabel 9 Tulumaksu laekumise prognoos 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Tulumaksu 962 031 1 024 257 1 031 414 1 046 000 1 097 900 1 150 600 1 205 900 laekumine

Tulumaksu laekumise 4,2% 6,5% 0,7% 1,4% 5,0% 4,8% 4,8% muutus

58 Kohalike maksude laekumist ei ole prognoositud.

Tulu kaupade ja teenuste müügist sõltub koolikohtade inflatsiooniga seotud kallinemistest. Madalam tulu kasv on prognoositud seoses õpilaste arvu vähenemisega.

Tabel 10 Teenuste müügitulu kasv 2012-2017 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Tulud kaupade ja teenuste 150632 159859 152000 156700 161700 167200 müügist muutus aastas 7,80% 6,13% -4,95% 3,07% 3,22% 3,38%

Riigieelarve tasandusfond on arvestatud Tori valla eelarvestrateegias kasvavalt, kuna Tori majanduskasv jääb väiksemaks riigi keskmisest ning vaatamata riigieelarves tasandusfondi mahu samale tasemele jäämisele, kasvab Tori osa tasandusfondis jätkuvalt.

Toetusfondi osa, mis eraldatakse õpetajate palgavahenditeks ning sotsiaaltoetusteks, on planeeritud suurema kasvuga.

Tabel 11 Tasandusfondi eraldised 2011-2017 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 tasandusfond ( lg 1) 181394 175925 174653 137800 165500 90500 61100 muutus aastas -3,0% -0,7% -21,1% 20,1% -45,3% -32,4%

toetusfond ( lg 2) 472174 417919 449180 494100 543500 597900 657700 muutus aastas -11,5% 7,5% 10,0% 10,0% 10,0% 10,0%

Muude tuludena laekuvad valla põhitegevuse tuludesse keskkonnatasud, mis on eelarves väikese osatähtsusega ja mis keskkonnasäästliku majandamise tulemusena tulevikus veelgi vähenevad.

59 6.4. Põhitegevuse kulud

Ühelegi valdkonnale ei ole planeeritud suuremat (hüppelist) kasvu kui teisele. Üldiselt jagunevad prognoositavad muutused proportsionaalselt valdkondade vahel.

Joonis 15 Tori valla kulude struktuur 2013 aasta eelarves

Põhitegevuse kuludest moodustab personalikulu 2013 aastal 55%, seega kulude kasv sõltub oluliselt palgatõusust.

Personalikulude eelarvesse on arvestatud 2014 aastaks lasteaia õpetajate palgatõus seoses kvalifikatsiooni tõstmisega.

Aastatel 2017 on planeeritud eelarvesse ka teiste töötajate palgatõusud, vastavalt eelarve võimalustele.

Majandamiskuludesse on arvestatud küttekulude, vee-ja kanalistasioonikulude kasvuks 2014 aastal 10% ja elektrienergia hinna kasvuks seoses vabaturu hinna muutustega 10%. Alates 2015 aastast on kulude kasvu aluseks Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi prognoos ja Tori valla arenguprognoos.

Hallatavate asutuste struktuuris muutusi ei ole eelarvesse kavandatud.

60 6.5. Investeeringud

Investeeringute eelarve hõlmab põhivara soetust, nende finantseerimist toetusfondidest ning intressitulusid ja laenude intressikulusid.

Investeeringutoetused on planeeritud sellesse perioodi, kus alustatakse projekti investeeringuid. 2014 aasta investeerimistegevus eelarves on kajastatud eelarvestrateegia investeeringuprojektide osas vastavalt valla arengukava tegevuskavale.

6.6. Finantseerimistegevus

Finantseerimistegevuse eelarves kajastub valla laenude ja muude pikaajaliste kohustuste tagasimakse. Eelarves on planeeritud laen.

Tori Vallavalitsus on oma senise praktika jooksul olnud konservatiivne ja püüdnud mõistlikult majandada. Eelmiste aastate kokkuhoitud rahad toetavad järgmiste aastate eelarveid ja aitavad hoida likviidsust (aasta lõpu vabajääki ei kulutata lisaeelarvega ära vaid võetakse kaasa uude eelarveaastasse).

6.7. Eelarvestrateegia 2014-2017

Tabel 12 Eelarve koondtabel

2013 2012 eeldatav 2014 2015 2016 2017 Tori vald täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 1 883 849 1 909 351 1 931 500 2 055 300 2 092 600 2 184 100 Maksutulud 1 094 717 1 093 444 1 111 400 1 163 200 1 215 900 1 271 200 sh tulumaks 1 024 257 1 031 414 1 056 100 1 097 900 1 150 600 1 205 900 sh maamaks 70 460 62 030 65 300 65 300 65 300 65 300 sh muud maksutulud 0 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 150 632 159 859 152 000 156 700 161 700 167 200 Saadavad toetused tegevuskuludeks 634 371 651 108 653 400 730 500 709 900 740 300 sh tasandusfond ( lg 1) 175 925 174 653 137 800 165 500 90 500 61 100 sh toetusfond ( lg 2) 417 919 449 180 494 100 543 500 597 900 657 700 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 40 527 27 275 21 500 21 500 21 500 21 500 Muud tegevustulud 4 128 4 940 4 700 4 900 5 100 5 400

Põhitegevuse kulud kokku 1 726 036 1 874 981 1915900 1987500 2053200 2155600 Antavad toetused tegevuskuludeks 114 058 91 353 92 900 102 000 106 000 110 000

Muud tegevuskulud 1 611 978 1 783 628 1823000 1886500 1947200 2045600 1 087 1 087 sh personalikulud 919 287 1 033 693 1 036 000 800 800 1 142 200

sh majandamiskulud 692 678 729 935 764600 776100 837 000 881 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh muud kulud 13 20 000 22 400 22 400 22 400 22 400

Põhitegevuse tulem 157 813 34 370 15600 67800 39400 28500 - Investeerimistegevus kokku -248 319 -198568 -127500 -61900 -21800 -13600 Põhivara müük (+) 7 344 0 6 000

Põhivara soetus (-) -341 267 -461496 -401500 -237300 -124700 -123700

61

sh projektide omaosalus -198768 -133300 -61000 -25900 -12700

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 85 327 262728 268200 176300 98800 111000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 Finantstulud (+) 277 200 200 200 200 200 Finantskulud (-) 0 0 -400 -1100 -1100 -1100

Eelarve tulem -90 506 -164198 -111900 5900 12600 14900

Finantseerimistegevus 0 0 28275 -5900 -5900 -5900 Kohustuste võtmine (+) 0 0 30275 Kohustuste tasumine (-) 0 0 -2000 -5900 -5900 -5900

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -90 506 -164198 -83625 0 6700 9000 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 247 823 83625 0 0 6700 20700 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 28275 22375 16475 10575 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 28275 22375 9775 0 Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 1,5% 1,1% 0,5% 0,0% 1 233 1 255 Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 130 309 1 145 611 1 158 900 180 560 1 310 460 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 130 309 1 145 611 1130625 1210805 1245785 1 310 460

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 1% 1% 6% 2% 4%

Põhitegevuse kulude muutus - 9% 2% 4% 3% 5% Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,09 1,02 1,00 1,03 1,02 1,01

2013 eeldatav 2014 2015 2016 2017 Investeeringuprojektid* (alati "+" märgiga) täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve projekt 1 (Piistaoja küla ühisveevärgi rekonstrueerimine II etapp) 80 149 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 68 126 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 12 022 projekt 2 (Selja küla reoveekogumisala ühisveevärgi rekonstrueerimine II etapp) 18 194 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 5209 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 68450

0 0 0 0

projekt 3 (Taali küla reoveekogumisala ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine II etapp) 123 126 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 104 657 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 18 469 projekt 4 (Taali küla reoveekogumisala ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine III etapp) 0 97 900 0 0 0 sh toetuse arvelt 83 200 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 14 700 projekt 5 (Hajaasustuse programm) 0 40 000 0 0 0

62 sh toetuse arvelt 20 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 20 000 projekt 6 (Vallateed (vastavalt teehoiukavale)) 74 736 75 000 75 000 75 000 75 000 sh toetuse arvelt 74 736 75 000 75 000 75 000 75 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) projekt 10 (Tori Põhikooli arendamine ) 4 500 2 800 2 900 3 000 3 100 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4 500 2 800 2 900 3 000 3 100 projekt 11 (Tori Põhikooli pikapäevarühma klassi väljaehitamine) 24 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 24 000 projekt 12 (Tori Põhikooli loodusainete klassis katsete tegemiseks mõeldud labori väljaehitamine praeguse arvutiklassi baasil) 0 0 28000 0 0 sh toetuse arvelt 23800 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4200 projekt 13 (Tori Põhikooli arvutiklassi (22 kohta) väljaehitamine vabaneva klassiruumi arvelt) 0 0 25000 0 0 sh toetuse arvelt 21200 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3800 projekt 14 (Tori Põhikooli poiste tehnoloogiaõpetuse klassi suuremaksehitamine koridori arvelt ja varustamine kaasaegse ventilatsioonisüsteemiga )* 0 0 0 28000 0 sh toetuse arvelt 23800 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4200 projekt 15 (Tori Põhikooli garderoobi kaasajastamine (lagunevate metallkappide asendamine nagiboksidega )) 0 0 0 0 2 000 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 2 000 projekt 12 (Viira kooli arendamine ) 500 5900 2800 1300 1300 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 500 5900 2800 1300 1300 projekt 7 (Lasteaia arendamine ) 1 325 13 300 3 500 4 000 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 325 13 300 3 500 4 000 projekt 8 (Lasteaia territooriumit piirava aia ja väravate väljavahetamine) 11 776 0 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 11 776 projekt 9 (Lasteaia parkla asfalteerimine) 23 007 0 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 23 007 projekt 9 (Lasteaia õueala renoveerimine ja sportimisvõimaluste täiendamine) 0 4300 4700 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4300 4700 projekt 9 (Lasteaia 2 rühma ruumide kapitaalremont) 0 30000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 30000 projekt 9 (Lasteaia abiruumide kapitaalremont) 0 0 8000 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 8000 projekt 9 (Lasteaia võimlemis ja muusikasaali elektrisüsteemi remont) 0 14000 0 0 sh toetuse arvelt

63 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 14000 projekt 9 (Lasteaia 4 rühmaruumi sanitaarremont) 0 0 0 13000 0 sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 13000 projekt 9 (Lasteaia liiklusõppeväljak) 0 0 20 000 0 0 sh toetuse arvelt 17 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 000

projekt 9 (Lasteaia peasissekäigu esiku ja treppide renoveerimine) 0 0 4000 0 0 sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4000

projekt 9 (Lasteaia välilava ehitamine) 0 0 5000 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5000 projekt 9 (Lasteaia 6 rühma ümberehitamine muusika- ja liikumissaaliks) 0 0 40000 0 sh toetuse arvelt 34000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 6000 projekt 13 (Rahvamaja arendamine) 8 316 12300 12 100 400 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 8 316 12300 12 100 400

projekt 13 (Rahvamaja üldremont) 0 53000 0 0 0

sh toetuse arvelt 45000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 8000 projekt 13 (Rahvamaja heli- ja lava valguspargi projekteerimine ning paigaldamine) 0 3000 6300 0 0 sh toetuse arvelt 2500 5300 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5000 1000 projekt 15 (Muuseumi arendamine) 0 0 0 0 22 300 sh toetuse arvelt 19 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 300

projekt 15 (Sotsiaalmaja arendamine) 3 849 50000 0 0 20 000

sh toetuse arvelt 42500 17 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 849 7500 3 000 projekt 16 (Tänavavalgustuse arendamine) 6 150 0 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 6 150

projekt 17 (Elamu- ja kommunaalmajanduse arendamine) 26 403 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 10 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 16 403

KÕIK KOKKU 461496 401500 237300 124700 123700

sh toetuse arvelt 262728 268200 176300 98800 111000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 198768 133300 61000 25900 12700 * Tähtsamad investeeringuprojektid tuua eraldi välja (KOIT, ÜF, LPA, PKT)

6.8. Arvestusüksuse eelarvestrateegia aastateks 2014–2017

64 Tori valla arvestusüksusesse kuuluvate kõigi sõltuvate üksuste põhitegevuse tulem aastatel 2014– 2017 on positiivne. Põhitegevuse tulem on kõige madalam 2014 aasta eelarves, eelkõige Tori valla eelarve suhteliselt konservatiivse planeerimise tõttu.

Tabel 13 Arvestusüksuse eelarve

2013 2012 eeldatav 2014 2015 2016 2017 Arvestusüksus (nimi) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 1 883 849 1 909 351 1 931 500 2 055 300 2 092 600 2 184 100

Põhitegevuse kulud kokku 1 726 036 1 874 981 1915900 1987500 2053200 2155600 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0

Põhitegevustulem 157 813 34 370 15600 67800 39400 28500

Investeerimistegevus kokku -248 319 -198568 -127500 -61900 -26800 -13600

Eelarve tulem -90 506 -164198 -111900 5900 12600 14900 Finantseerimistegevus 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -90 506 -164198 -83625 0 6700 9000 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 247 823 83625 0 0 6700 20700 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 28275 22375 16475 10575 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 28275 22375 9775 0 Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 1,5% 1,1% 0,5% 0,0% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 130 309 1 145 611 1 158 900 1 233 180 1 255 560 1 310 460 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 130 309 1 145 611 1130625 1210805 1245785 1 310 460

6.9. Põhitegevuse tulude ja kulude prognoos 2018-2024

Lähituleviku majandusarengu prognoosimine on keeruline, kuna maailmamajanduses valitseb ebamäärasus ning palju sõltub poliitilistest otsustest. Tõenäoliselt jätkab Euroopa senisel kärpimiskavade suunal, mistõttu jääb üle loota, et realiseerub Euroopa Keskpanga ja Saksamaa nägemus ning range finantsdistsipliin hakkab suurendama usku Euroopa majandusse ning seeläbi kiirendama majanduskasvu. Kui rakendatavad meetmed ei toimi või isegi suurendavad mitmeid probleeme läbi agregeeritud nõudluse vähenemise, ootab riskistsenaariumi põhjal Euroopat ja Eestit ees veel palju aastaid madalat kasvu ja kõrget tööpuudust.

Põhitegevuse tulude ja kulude prognoos on esitatud järgneval graafikul (joonis 16).

65

Joonis 16. Põhitegevuse tutude ja kulude prognoos aastateks 2018-2024

66