DOCSLIB.ORG

EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia rakenduslikud teemad on olnud aasta- kümneid mitmesuguste riiklike asutuste tööplaanides ning valitsemis- asutustele on geograafide nõuandeid ja eksperditöid ikka vaja läinud. Lisaks tavatööle on vajalik ka suhtluskeskkond. Kui 1955. aastal alustas tegevust Eesti Geograafia Selts, kujunes seltsist aastaküm- neiks erinevais asutustes töötavate geograafide ja nende lähemate kolleegide kokkusaamise ning teadustööde tulemuste tutvustamise koht. Selle üheks väljundiks olev EGSi aastaraamat on ainuke igal aastal ilmuv geograafide väljaanne, kus on võimalik eesti keeles avaldada erinevas mahus ja detailsuses paljude valdkondade eesti uuringute tulemusi. Nii ka tänavu, kui see saatesõna on alustuseks EGSi aastaraamatu 44. köitele, milles varasemaga võrreldes on roh- kem ruumi antud meenutusartiklitele, sh neile, mis kajastavad nõu- kogude perioodil ettevõetut. On ka põhjust, sest ikkagi juubeliaasta! Andres Tõnissoni mahukas ja põhjalik ülevaade Eesti maa- kondlikest koguteostest on kui rännak läbi rahvusliku geograafia ühe suuna, Eesti regionaalse uurimise, ajaloo. Neid raamatuid ei saa kuidagi alahinnata ei praegu ega tulevikus. Nõukogude perioodi (1944–1991) Eesti geograafiat on mõnigi kord nimetatud ka mõttetuks. Tollased poliitilised olud ei võimaldanud alati geograafiale tunnuslikku ruumikäsitlust, eriti selle kajastamist kaardipildis, vajaliku objektiivsusega ja viisil, mis geograafidele iseenesest mõistetav. Kuid võime ka tõdeda, et tollest perioodist on võimendatud halba ja taunitavat, jättes kõrvale tulemused, mis kinnitavad eesti rahvusliku geograafia arengut läbi vastuolulise nõu- kogude aja aastakümnete. Oskuslikult kasutatud poliitklassikute tsitaadid olid abiks plaanide ja põhjenduste koostamisel, nii et neid oli raske otsustajail ignoreerida. Eesti geograafia ajalugu, mis on rahvus- kultuuri ja -teaduse üks paljudest aluskividest, vajab objektiivset tolle- aegse elu, saavutuste, õnnestumiste ja ebaõnnestumiste käsitlust. Neid aastakümneid Eestis elanud ja töötanud inimeste seisukohalt olema- tuks teha ei saa. Sõjajärgsed nõukogude aastad polnud üksnes kom- munistide ja metsavendade, kolhoosnike ja vabrikutööliste, katla- kütjate ja dissidentide aeg. ENSV oli Eesti 20. sajandi teise poole reaalsus, mille geograafia-alased tulemused väärivad uurimist ja tutvustamist, hindamist ja väärtustamist oma aega arvestades, sest need on ka osaliselt aluseks tänapäeva uurimisteemadele. Jüri Jago- mägi on geoinformaatika- ja kaardifirma Regio loo üleskirjutamisel teinud ära suure töö ja talletanud mälestused, mis hädavajalikud mõistmaks praeguseid uurimussuundasid, mille algus oli juba rohkem kui poolsajand tagasi, 1960. aastate keskpaigas. Lisaks 1919. aasta eesti akadeemilise geograafia algusele, on 9-ga lõppevad aastad olnud eesti geograafia varase ajaloo märkimisvääri- vaiks verstapostideks. 1849. aastal ilmus Läänemaa lõunaserval Viga- la kihelkonnas tegutsenud Jädivere koolmeistrite seminari õpetaja Berend Gildemanni esimene eestikeelne geograafiaõpik ”Maailma made õppetus”. Sellest alates hakkab maateadus tungima küla- koolidesse, muutudes Liivimaa (1874) ja Eestimaa maakoolide seadu- sega (1875) kohustuslikuks õppeaineks. Uue etapi kooligeograafias avab 1859.a esimene atlas. 1919 ilmub trükist esimene eestikeelne seinakaart 1 : 420 000 Sõjaväe topograafia jaoskonna poolt. 1989. aas- ta on rahvusliku geograafia taassünniaasta. Põlvest põlve saab 21. sajandil lugusid kanda vaid kirjasõna, kas trüki- või digikujul või mõlemal viisil, ja niisuguste lugude puhul pole tähtis, et üleskirjutatu oleks rangelt teaduslik, kuid peab olema ajalootäpne. Arvo Järvet, aastaraamatu toimetaja Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 44. köide EESTI GEOGRAAFIA SELTS [100]1 Otto Johannes Kiesel Eestis on aeg elule kutsuda ühinguid ja seltsisid, mis tungivalt nõuab uus avar poliitiline vaatepiir ja rahvusvaheline suhe. Iseäranis tähtsateks tuleks arvata teadusliste ülesannetega asutused, mis uuriksid Eesti rahvusmajanduslisi olusid, seades üles uusi põhijoone. Eesti loodus, sellest tingitud majandus ja m. küsimused olid suure- malt jaolt üksikute käsitleda, kes asja teaduslikkusest huvitatud. Kui nimetatud alal ka mõned seltsid töötasid, siis oli aluseks ikkagi enam vähem kohalise, piiratud tähtsusega harrastus. Tänini puudusid ka sündsad tingimised mitmete küsimuste lahenda- miseks nende täies ulatuses. Nüüd on aga kõik Eestisse puutuvad küsimused riiklise tähtsuse omandanud. Meie tulevik kujuneb selle järele, kuidas läbistume mõttega, et maa ja rahva huvid on riigi huvid. Tänini oleme rahvas, kelle ilme Vene olusid kajastas. "Eesti kubermang" ja "Liivi kuber- mangu" põhjapoolne osa ei sünnitanud Vene riigis riiklise tähtsu- sega üksust. Sellest tuli ka, et meie looduse, rahva elu ja tema majanduse laadi kohta Vene riiki kirjeldavates töödes ainult paar rida oli pühendatud. Koolides eelistati "suure isamaa" tundmist, leppides raasukestega, mis võrdlemisi põhjalikult uuritud Vene- maast Eestile pudenesid. 1 Käesolev Otto Johannes Kieseli artikkel ilmus ajalehes Vaba Maa 2. oktoobril 1919. Selles on teadaolevalt esimest korda avalikult esitatud mõte luua Eesti Geograafia Selts. Toim. 8 Kalev Kukk Nii ei või edasi jatkata. Enam ei avita meid ka üksikute teadusliste kalduvustega isikute harrastus, vaid tuleb asuda põhjalikule Eesti uurimisele ja nimelt Eesti looduse, geograafia ja rahvamajandusliste iseäralduste vaatlemisele. Rääkimata sellest, et koolides ei ole kasvavaile riigi kodanikkele pakkuda põhjalisi ja õigeid teadmisi Eesti geograafiast, on niisama halvatud väljavaate saamine meie majanduslisest tulevikust. Mitte ainult puhas teadusline huvi ei ole tähtis, vaid ka praktiline ülesan- ne: mis meie oleme ja mis meie võime ilutseda tulevikus. Eesti maadeteadust ei ole veel. Palju tänuväärt tööd on ses suhtes juba tehtud, aga korjatud materjaalil puudub teadusline ühtsus ja erapooletu valgustus. Ei ole olemas ka rahva tööstuse ja majanduse kohta käivaid uurimisi. On vaja keskkoht luua, kuhu koguneks materjaal, mis moodustab Eesti geograafia. Sarnaseks tsentrumiks võiks olla Eesti geograafia selts, mille asutamine rohkem kui ajakohane on. Õige on, et sarnased seltsid mujal suuremat rõhku panevad teadus- liste küsimuste lahendamiseks. Meil tuleks peale selle veel praktilisi ülesandeid silmas pidada. Eesti geograafia seltsi ümber koonduksid maa intelligent jõud. Selts korraldaks laiajoonelist Eesti uurimist, kodumaa tundmist jne. On vaja huvi äratada laiemates ringkondades ja siis ei ole vist raske asuda Eesti geograafiaseltsi teostamisele. Kommentaar (Kalev Kukk) 5. detsembril 1918, s.o Vabadussõja rasketel ja kibedatel päevadel hakkas ilmuma Tööerakonna häälekandjana päevaleht Vaba Maa, millest kujunes üsna kiiresti Eesti juhtiv ja mainekaim päevaleht, seda vähemalt 1920. aastate keskpaigani. Lehe toimetajaks oli algus- aastatel Tööerakonna juhtivaid poliitikuid, hilisem välisminister aastatel 1933–36 Julius Seljamaa. Eesti Geograafia Selts [100] 9 2. oktoobril 1919 ilmus Vabas Maas Otto Johannes Kieseli kirjuta- tuna lühike artikkel "Eesti geograafia selts". Ilmselt võib seda lehe- lugu lugeda Eesti Geograafia Seltsi loomise mõtte sünnipäevaks. Igatahes näib see olevat esimene kord, kui avalikus kirjasõnas käidi välja ettepanek luua Eesti geograafia selts kui geograafilist mõtet kandev avalik ühendus, mille ülesandeks oleks kõnealuse leheloo autori sõnutsi Eesti geograafiline uurimine ja kodumaa tundma õp- pimine. Niisiis võime käesoleval, eestikeelse geograafia 100. sün- nipäeval tähistada ka Eesti Geograafia Seltsi, mille asutamine jõu- dis tegelikkuseni küll alles 1955. aastal, mõtte 100. aastapäeva. Otto Johannes Kiesel (Kiisel) oli tuntud kooliõpetaja ning ühis- konna- ja haridustegelane. Ta sündis 20. oktoobril 1886 Tallinnas. Omandas algkooliõpetaja kutse, hiljem õppis Tbilisi õpetajate instituudis (1906–10) ja oli pärast selle lõpetamist Tbilisi kauban- duskoolis õpetaja kuni tagasitulekuni Eestisse 1918. Lühemat aega õppis ta veel Tartu Ülikoolis keemiat. O. J. Kiesel oli mitme kooli juhataja,
Load more

Recommended publications
  • Tori Valla Arengukava.Docx
    TORI VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2024 Tori 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 4 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .................................................................................................................... 5 1.1. ASEND JA ÜLDANDMED........................................................................................................................................ 5 1.2. LOODUSKESKKOND ............................................................................................................................................. 7 1.2.1. Aluspõhi ja maavarad ................................................................................................................................. 7 1.2.2 Pinnaveekogud ja märgalad ......................................................................................................................... 7 1.2.3 Looduskaitse ................................................................................................................................................. 9 1.3. RAHVASTIK ....................................................................................................................................................... 11 1.3.1 Rahvaarvu dünaamika ................................................................................................................................ 11 1.3.2 Sünnid ja surmad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud August 2016 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvastik
    SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla
    [Show full text]
  • 92-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    92-1 buss sõiduplaan & liini kaart 92-1 Vändra - Vihtra - Tori - Pärnu Vaata Veebilehe Režiimis 92-1 buss liinil (Vändra - Vihtra - Tori - Pärnu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 6:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 92-1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 92-1 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 92-1 buss sõiduplaan 47 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:00 teisipäev 6:00 Vändra 27 Pärnu-Paide Maantee, Vändra kolmapäev 6:00 Vihtra Tee neljapäev 6:00 6a Jaama, Vändra reede 6:00 Keraamika laupäev 6:00 Teeääre pühapäev 6:00 Pendre Püti 92-1 buss info Vihtra Suund: Pärnu Bussijaam 5 Jõesuu Tee, Estonia Peatust: 47 Reisi kestus: 95 min Asinoja Liini kokkuvõte: Vändra, Vihtra Tee, Keraamika, Teeääre, Pendre, Püti, Vihtra, Asinoja, Jenseni, Jenseni Rahnoja, Kavasoo, Jõekase, Tahkuse, Aesoo Tee, Viira Kool, Tohera, Viira Kool, Aesoo Tee, Jõesuu, Rahnoja Riisa Tee, Levi, Aru, Tori, Tori Kool, Randivälja, Henriku, Taali, Urumarja, Kurina, Tammeoja, Viira, Pulli Tee, Pulli, Urge, Urge Tee, Sepa, Otsa, Jõe, Kavasoo Tammiste, Nuka, Telemast, Hooldekodu, Tammiste Tee, Haigla, Männi, Tallinna Maantee, Pärnu Jõekase Bussijaam Tahkuse Aesoo Tee Viira Kool Tohera Viira Kool Aesoo Tee Jõesuu Riisa Tee Levi Aru Tori 10 Pärnu mnt, Estonia Tori Kool Randivälja Henriku Taali Urumarja Kurina Tammeoja 125a Pärnu Maantee, Estonia Viira 66a Pärnu Maantee, Estonia Pulli Tee Pulli Urge 2 Urge Tee, Estonia Urge Tee Sepa Otsa Jõe Tammiste 2 Ristiku tee, Estonia Nuka Telemast Hooldekodu 1a Tammiste Tee, Pärnu Tammiste Tee Haigla Männi 40B Rääma, Pärnu Tallinna Maantee 10a Suur-Jõekalda Tänav, Pärnu Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu 92-1 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Oklahoma Vigala Moodi Volikogus
    Aprill 2003 Hind 3 .- SELLES NUMBRIS: HARIDUS JA KULTUUR: OKLAHOMA LAULULAVA EHITUSEST SPORT: MAADLUS KORVPALL AMETLIKUD TEATED: VALLAVALITSUSES JA OKLAHOMA VIGALA MOODI VOLIKOGUS KOOLITOIDUST 15. MÄRTSIL ESIETENDUS VIGALAS RODGERSI JA HAMMERSTEINI JA VEEL: “OKLAHOMA” LK. 2-3 LOOMAKASVATUSEST LOOMAARSTI VEERG VANA-VIGALA KINOKAVA NING MUUDKI HUVITAVAT… 6((.25' /(+(.h/*( 2 UUDISEID KIVI-VIGALA KOOLIST “ O K L AH O M A” VIGALA MOO D I Vaatamata ilusatele kevad- 15.märtsil oli Vigala rahval põhjust Tahan tänada kõiki tegelasi, kõik olite tublid ilmadele on meie kooli lapsed ärevuseks. Talvise harjutamise tulemus ja igaüks andis endast parima. Väga-väga veel usinad nii õppimises kui Rodgersi ja Hammersteini “Oklahoma” oli head olid kõrvaltegelased, näiteks Ali Hakim tunni-välistes üritustes. Maa- esietenduseks küps. Tehnika- ja harjuskina, keda kehastas Hannes Sassi. Paul kondlikus mälumängus esin- teeninduskool, kus lavastus toimus, tervitas Paap Jude Fray´na oli karakterina väga täpselt dasid Kivi-Vigala põhikooli külalisi õpilaste kevadnäitusega. välja joonistatud. Kaks viimatinimetatut on Hannaliis Viibus, Kirsica Lavastustegelased oli kõik põlised Vigala tehnika- ja teeninduskooli õpilased. Kuusla ja Marek Orub. tüdrukud: lavastaja Astrid (Ervin) Hallik, Õnnestunud karakter oli Certie, rikka mehe Saavutati tubli 6. koht. muusikajuht Silja (Siimsalu) Käär, tantsujuht tütar, keda kehastas Evely Hints. Liina (Andrejev) Kikas ja loomulikult Tiina Kalda, Veikko Hallik, Roland Saar, Ka saksa keele olümpiaad 9. tegelasedki – kõik oma valla inimesed. Jaan Kuusik sobisid oma osadesse klassidele läks hästi. Osalesid Kutsekooli suur saal oli rahvast täis. Siis see suurepäraselt. Ühislaulud ja –tantsud olid Hannaliis Viibus ja Kirsica algas: ühtlased ja vahvad. Tantsutüdrukud (Aili Kuusla. Kirsica jäi üldarves- Noor ja ilus kohmetu kauboi, Vana-Vigala Soonberg, Astrid Hallik, Jaanika Kuusik, tuses 7ndaks, kuid põhikoo- põhikooli õppealajuhataja Meelis Välis, laulis Krista Tõldmaker ja Ragne Hallik) vihtusid lidest esimeseks.
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California
    Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California State University, Fullerton [email protected] MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET Consolidating the Past, Initiating the Future Vance D. Wolverton art Saar (1882-1963) was one of the most important Estonian Mcomposers of art music, espe- cially choral music, of the late nineteenth to mid-twentieth century. He lived and composed through a period of exponential political changes in Estonia—not altogether unlike the upheaval accompanying the collapse of the Soviet Union in 1990/91—including the fi rst period of independence (1918-1939), the fi rst period of Soviet occupation (1939-1941), the Nazi occupation (1941-1944), and nearly half of the second period of Soviet occupation (1944- 1991). It is common knowledge that the Soviets strongly discouraged participation in religious observations and activities, including the com- position of sacred music. It is also clear that such signifi cant disruptions to the political fabric of the nation were bound to infl uence all aspects of society, including music. Mart Saar lived and composed through these momentous times, and his compositions are refl ective of them. CHORAL JOURNAL Volume 57 Number 5 41 MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET The Musical and Poetic Voice organist. He also edited the music journal “Muusikaleht.” of a Generation From 1943 to 1956, Saar was a professor of composition Along with his contemporary, Cyrillus Kreek (1889- at the Tallinn Conservatory. 1962), Mart Saar is considered one of the founders of Estonian professional music and its national style, espe- cially in the fi eld of choral music.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • 62-2 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    62-2 buss sõiduplaan & liini kaart 62-2 Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Vaata Veebilehe Režiimis Pivarootsi - Virtsu 62-2 buss liinil (Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Pivarootsi - Virtsu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 10:15 (2) Virtsu Sadam: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 62-2 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 62-2 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 62-2 buss sõiduplaan 62 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Virtsu Sadam 1 Tallinna Maantee, Estonia kolmapäev 10:15 Virtsu neljapäev Ei sõida Tallinna mnt, Estonia reede 10:15 Sillukse laupäev Ei sõida Hanila pühapäev Ei sõida Hanilaristi Rame 62-2 buss info Pivarootsi Suund: Pärnu Bussijaam Peatust: 62 Muriste Reisi kestus: 127 min Liini kokkuvõte: Virtsu Sadam, Virtsu, Sillukse, Hõbesalu Hanila, Hanilaristi, Rame, Pivarootsi, Muriste, Hõbesalu, Paatsalu, Vapri, Laine, Tamba, Surina, Nõmme, Varbla Kirik, Helmküla, Varbla, Raheste, Paatsalu Aruküla, Liivamäe, Õhu, Saulepi, Matsi Tee, Saare Sild, Vaiste, Seimani, Kastna, Ranniku, Leetsaare, Vapri Nurmiste, Nooruse, Tõstamaa, Tõstamaa Kool, Metsniku, Ermistu, Lepaspää, Harjase, Alu Tee, Laine Soomra, Roogoja, Kivimäe, Sanga-Tõnise, Kaelepa, Eassalu, Kihlepa, Kihlepa Tee, Põldeotsa, Uruste, Tamba Audru Kool, Rebasefarm, Kaske, Audru, Audru Viadukti, Lõvi, Valgeranna Tee, Papsaare, Ringraja, Surina Salme, Vana-Pärnu, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Nõmme Varbla Kirik Helmküla Varbla Raheste
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII Koosseis 29.03.1990–29.09.1992
    Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992 Statistikat ja ülevaateid Riigikogu Kantselei Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn 2013 Peatoimetaja Aaro Mõttus Koostajad Gerli Eero, Rita Hillermaa, Arne Koitmäe, Margit Muul, Aaro Mõttus, Mihkel Pilving, Lii Suurpalu, Piret Viljamaa Konsultant Rein Järlik Keeletoimetaja Inna Saaret Küljendaja Anu Ristmets ISBN 978-9949-413-44-7 Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2013, Eesti Rahvusraamatukogu 2013 Trükkinud Print Best OÜ trükikoda Sisukord Peatoimetaja saatesõna / Aaro Mõttus 5 Ülemnõukogu ajaloolisest rollist 1990–1992 / Marju Lauristin 7 1. Ülemnõukogu valimised 9 1.1. Valimised arvudes 9 1.2. Valimistulemused ringkonniti 11 1.3. Ülemnõukogu valimise seadus 55 1.4. Seadlus valimisringkondade moodustamise kohta 69 2. Ülemnõukogu koosseis 74 2.1. Ülemnõukogu liikmed arvudes 74 2.2. Ülemnõukogu liikmed 29.03.1990 – 29.09.1992 75 3. Ülemnõukogu organisatsioon 93 3.1. Ülemnõukogu esimees, juhatus, Presiidium, vanematekogu 93 3.1.1. Ülemnõukogu esimees 93 3.1.2. Ülemnõukogu juhataja ja juhataja asetäitjad, Ülemnõukogu juhatus 93 3.1.3. Ülemnõukogu Presiidium 94 3.1.4. Ülemnõukogu vanematekogu 96 3.1.5. Eesti Vabariigi Erakorraline Kaitsenõukogu 96 3.2. Alatised komisjonid 97 3.2.1. Alatised komisjonid 97 3.2.2. Alatise komisjoni moodustamise ettepanek 106 3.3. Muud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.1. Eri- ja probleemkomisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.2. Eelnõude väljatöötamiseks loodud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 110 3.3.3. Eelnõude redaktsiooni- või kooskõlastuskomisjonid 111 3.3.4. Häältelugemis- ja valimiskomisjonid 115 3.3.5. Muude komisjonide ja töögruppide moodustamise ettepanekud 116 3.4. Saadikurühmad 117 3.4.1.
    [Show full text]