DOCSLIB.ORG

Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi. Meie pärast ei ole inimestel enam põhjust interjööri. Peamise klientuuri moo- dakatete messil Domotex, mis toi- telefonist.“ inimesed on tõelised meistrid ja välis- välismaale tööle minna. Seda ei osata dustavad arhitektid ja sisekujundajad. mub iga aasta jaanuaris Saksamaal Valley lugu algab 1992. aastast, maa kolleegid tunnevad nende üle pahatihti kalkuleerida, et kohapeal Ekspordiks läheb toodangust keskmi- Hannoveris. ,,Praegu käib 8. messiks kui Aadu Juhkental ostis Tarbi- selget kadedust,“ räägib firma omanik töötades jääb palju võõrsil tehtavaid selt 95%. ,,See kuu tuleb kõige vin- valmistumine. Uue ekspositsiooni jate Kooperatiivilt ülikehvas seisus ja tegevjuht Aadu Juhkental. ,,Selle sundkulutusi ära.“ gem tootmiskuu. Kui kolmel viimasel autor on Ruth Vassel. Tunneme puidust taaralao ja asus seal peale aasta suure investeeringuna renovee- Valley annab tööd 55 inimesele. aastal oleme kõige rohkem müünud end seal juba väga koduselt ja asume esmast kohendamist katsetama risime ja sisustasime kontori- ja olme- ,,Sel aastal veel koondasime, kuid Prantsusmaale, seejärel Itaaliasse, viimastel aastatel oma messistendiga käsitaftingvaipade valmistamist. Ja ruume kuni tootmiseni välja.“ Stiilse praeguste mahtudega peaks see arv siis viimasel aastal on Itaalia oma otse tähelepanu keskmes – messi nii samm-sammult, tänase päevani. ja kena mööbli kohta sama väärikas jääma stabiilseks. Töötajaid on aasta- koha loovutanud Saksamaale. Need südames. Korraldajad soovisid juba Igal aastal on midagi juurde ehitatud interjööris kinnitab Juhkental, et kõik tetagusega võrreldes 30 võrra vähem, arengud on olnud päris tormilised. pilte uuest ekspositsioonist, et olete või parendatud. Tänaseks on OÜ Val- on eestimaine. ,,Põhimõtte pärast aga toodame rohkem. Kui lisandub Meie prioriteet on jätkuvalt naturaal- alati midagi huvitavat näidanud, leyl 3000 m2 tootmispinda koos kaas- ostan ainult Eesti mööblit. Tänavu uusi roboteid, siis see ei tähenda setest materjalidest käsitaftingvai- kas ka järgmisel aastal. Pääseme nii aegse tehnika ja sisustusega ning 55 ostsime juurde ka ühe uue roboti. enam koondamisi, vaid uusi kvalifit- pade tootmine ja kindlalt oma nišis nende koostatavatesse reklaamma- tublit töötajat. Novembri keskel oli Nüüd on meil neli päris moodsat seeritumaid töötajaid, kes nendega tegutsemine. Pakume oma klientidele terjalidesse. See on tubli edasiminek eelmise aasta käive 2,2 miljonit eurot masinat, aga need peavadki olema oskaksid toimetada.“ unikaaldisaini ja parimat kvaliteeti,“ ja näitab, et meiega arvestatakse kui juba ületatud. ,,See, mida me täna kõige kaasaegsemad, sest kõik areneb Valley käsitaftingvaipu on või- kinnitab Juhkentaal. maailmatasemel võrdsete tegijatega.“ teeme, on perspektiivne ja meil on, nii kiiresti. Et palgarallis edukalt rajal malik tellida nii eramutesse kui suu- Valley on seitsmel korral esitle- Juhkental on põline vändralane ja kuhu areneda,“ kinnitab Juhkental. püsida, on sellised investeeringud remate projektide tarbeks. Iga vaip nud oma kunstnike loomingut ühel varasemates mitmetes omavalitsuse Õie Kuusk Janek Saharenko pälvis kõrge autasu 17. novembril Estonia teatris toi- selle eelmisel aastal ka Vändrasse. Rahvas on vägivalda läbivalt olnud kogu aeg, aga munud Politsei- ja Piirivalveameti sai näha kiirreageerijate, politseikoerte ja seadused on muutunud ja inimeste tead- 100. aastapäeva peol anti Vändra piir- liiklusohutusele suunatud demonstrat- likkus suurenenud. Julgetakse rohkem abi konnapolitseinikule Janek Saharen- sioonesinemisi. Järgmisel aastal on plaanis küsida. See on pikk protsess, tihti tuleb kole üle kõrge autasu – politsei tee- korraldada analoogiline palju suurem üri- kaasata sotsiaaltöötaja, lastekaitse. On nii neteristi hõbemedal. tus. Tihe koostöö on omavalitsusega, sot- verbaalset kui füüsilist vägivalda. Liikluses ,,Saharenko on kogukonnas hinnatud siaaltöötajate ja külaseltsidega.“ Saharenko on roolijoodikuid ja kihutajaid alati olnud, ennetustöö tegija ja turvalisuse teemal ennetustegevuses on oluline koht ka tema on ka praegu.“ nõuandja. Ta on üks esimesi Pärnumaa poolt toimetataval piirkondlikul ajalehel Saharenko lõpetas Paikuse Politseikooli politseinikke, kes alustas regulaarset Politsei Teataja. Põhja-Pärnumaa vallas 1996. a Ta on politseis erinevate ametini- koostööd külaseltsidega, et tõsta koha- on ametis kaks piirkonnapolitseinikku – metustega samasisulist tööd teinud Jõge- likku turvalisust. Hiljem sai see üleriigi- endise kahe Vändra valla territooriumil val ja Viljandis ning alates 2002. a tagasi liseks suunaks siseturvalisuse võimekuse Janek Saharenko ja Tootsi-Halinga piir- kodukohas – Vändras. Esimestel aastatel suurendamisel,“ põhjendas valikut Lääne konnas Alar Abel. ,,Otseselt kriminaalme- Tootsi ja Kaisma piirkonnas, 2007–2014 prefektuuri prefekt Kaido Kõplas. netlusi me läbi ei vii, üldine menetlus on töötas Saharenko jaoskonna juhina, piir- Saharenko täpsustab, et loenguid menetlusteenistuse ülesanne. Aga seotud konna vanemana. Viimased neli aastat on ta pidamas ei käi, vaid püüab rohkem oleme ikkagi ja liikumist on palju.“ Suuri- ta tegelenud piirkonnaga – paar aastat Tori maarahvale vastava sisuga näitlikke üri- maks probleemiks igapäevatöös nimetab piirkonnas ning alates uue valla moodusta- tusi koju kätte tuua. ,,Näiteks Ohutus- Saharenko lähisuhte vägivalda. ,,Ei saa misest praegusel ametikohal. päev on Pärnu linna üritus, aga tõime öelda, et see järsku on tõusnud. Küllap Õie Kuusk 2 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht NOVEMBER 2018 Kokkuvõte novembrikuu Valla lasteaedades vanemate poolt volikogu istungist Põhja-Pärnumaa vallavolikogu I koosseisu 16. istung toimus kaetav osa 2019. aastal 16. novembril Uueda Turismitalus. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu võttis Vanema poolt kaetava osa summa Aastaringselt avatud lasteaias käiva • Kinnitati Põhja-Pärnumaa valla 2018. aasta II lisaeelarve. 24. oktoobril vastu määruse, millega kin- arvestatakse sõltumata kohal käidud lapse vanem vabastatakse tema poolt nitati vanemate poolt kaetava osa suurus päevade arvust kuus ja tasutakse Põhja - kaetava osa maksmisest lasteaiakoha • Muudeti Põhja-Pärnumaa valla põhimäärust.Muudatus puu- valla lasteaedades ja selle maksmise kord. Pärnumaa Vallavalitsuse poolt koostatud mittekasutamisel lapsevanema aval- dutas vallavalitsuse pearaamatupidaja ja finantsjuhi ameti- ja esitatud arve alusel. duse alusel kuni ühe kuu (s.o kuni 31 kohustuste ja alluvuse täpsustamist ning raamatupidamise üleminekut kassapõhisest eelarvestusest tekkepõhisele eel- VANEMATE POOLT KAETAVA kalendri päeva) ulatuses aastas. Osalusta- arvestamisele alates 1. jaanuarist 2019. a OSA MÄÄR VANEMA POOLT KAETAVA OSA sust vabastust võib kasutada kahes osas. Koolieelsete lasteasutuste rahastamisel TASUMISEST VABASTAMINE Lapsevanem esitab osalustasust vabasta- • Kehtestati Põhja-Pärnumaa valla kaasava eelarve menetle- moodustab lapsevanema poolt kae- Pered, kus koolieelses lasteasutuses mise avalduse kirjalikult lasteaia direkto- . Määruse eesmärk on anda vallaelanikele võimalus mise kord tav osa ühes kuus ühe lapse kohta 4% käib kaks last, on vanema poolt kaetava rile vähemalt üks kuu enne lasteaiakoha osaleda vallaeelarves kaasavaks eelarveks ettenähtud vahendi- tele kasutusotstarbe määramisel. Kaasava eelarve kasutamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu osa suuruseks teise lapse eest 75% 22st mittekasutamise perioodi algust. Avaldus kuulutab vallavalitsus välja konkursi ühe kalendrikuu jooksul alammäärast, s.o 2019. aastal 22 eurot. eurost, mis on 17 eurot. peab sisaldama lapse ja lapsevanema and- peale järgmise aasta eelarve vastuvõtmist. Lapsevanema poolt kaetava osa arvu- Pered, kus koolieelses lasteasutuses meid, osalustasust
Recommended publications
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide

    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide

    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
  • Halinga Vallavalitsus Halinga Valla Turismiinfopunkti

    Halinga Vallavalitsus Halinga Valla Turismiinfopunkti

    HALINGA VALLAVALITSUS HALINGA VALLA TURISMIINFOPUNKTI LOOMISE JA VALLA TURISMIOBJEKTIDE TUTVUSTAMISE, TÄHISTAMISE NING KORRASTAMISE TEOSTATAVUS- JA TASUVUSANALÜÜS Halinga 2007 SISUKORD 1. PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS JA KOKKUVÕTE .............................................................3 2. PROJEKTI TEGEVUSMUDEL ...........................................................................................5 3. SIHTGRUPIANALÜÜS .......................................................................................................6 3.1. Eesti turismi üldolukord .....................................................................................................6 3.2. Pärnumaa turismi üldolukord .............................................................................................6 3.3. Halinga valla asukohast tulenev potentsiaal.....................................................................11 3.4. Potentsiaalsed sihtgrupid ..................................................................................................13 4. SWOT-ANALÜÜS..............................................................................................................14 5. ÕIGUSLIKUD ALUSED....................................................................................................18 5.1. Strateegilised dokumendid................................................................................................18 5.2. Projekti töökorraldus ja elluviimine .................................................................................21 5.3. Loodus-
  • Valla Teataja Nr 18. 29.09.2019

    Valla Teataja Nr 18. 29.09.2019

    VALLA TEATAJA Nr 9 (18) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 29. september 2019 2019. AASTA PÄRNUMAA HARIDUSTÖÖTAJAD Aasta klassiõpetaja Silja Enok Silja Enok lõpetas 1990. aastal Tal- kirjutamine ja arvutamine on jäänud, Ta on JA Eesti nõukoja liige Oleme abikaasaga linna Pedagoogilise Instituudi alg- lisaks on tulnud teadus ja majandus. ning Eesti Majandus- ja mõlemad mujalt pärit, klasside õpetaja kasvatustöö metoo- Kus maalt algab teadlase või kunst- Ettevõtlusõpetajate Seltsi kuid lapsed on meil vänd- diku lisaerialaga. niku kasvatamine? Kõik asjad alga- juhatuse liige. ralased. Elasime mõned Kas tänapäeva lapsed on teistsu- vad algusest. Ka ettevõtlikkus on ,,Viimastel aastatel aastad välismaal ning tulime gused kui aastal 1990? eluhoiak, mis kujuneb aja jooksul oleme teinud õpetaja- tagasi koju, sest meie vanem ,,Kõik on muutnud, me ise ja elu ja mida on võimalik arendada.“ koolitusi peaaegu kõigis poeg Adam Erki oli kindlalt meie ümber. Muutunud on õpeta- Majandusõpetusest on saanud maakondades. Ma ei jaga otsustanud, et soovib edasi jatele pandud ootused ja isegi meie Silja Enoki lisaeriala. Esmalt tek- baasteadmisi, vaid metoo- õppida Eestis. Tänaseks ametinimetus. Alustasime õpinguid kis huvi, siis võimalus ja nüüdseks dikat, kuidas seda prog- on meie mõlemad pojad algklasside õpetaja erialal, kuid täna- on kujunenud välja veendumus rammi õpetada. Huvi meie Vändra Gümnaasiumi seks tuntakse meid klassiõpetajatena. majandusõppe olulisusest. Vändra koolituse vastu on suur. vilistlased. Adam Erki on Kõik sellised muutused on seotud Gümnaasium oli üks esimesi, kus Majandus ei ole aine, mille nüüdseks lõpetanud Tartu kohanemise ja lisahariduse omanda- majandusõpe eraldi ainena kooli tulemust oleks võimalik Ülikoolis materjaliteaduse misega. Teisalt lapsed on ikka lapsed õppekavasse võeti. Praegu õpeta- otsekohe mõõta, kuid selle eriala ja noorem poeg Jan oma rõõmude, murede ja kõige täht- takse majandust esimesest kaheteist- kasutegur võiks ilmneda Erik on sügisest sama üli- sam – uudishimuga.
  • Halinga Valla, Tootsi Valla, Vändra Alevi Ja Vändra Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3

    Halinga Valla, Tootsi Valla, Vändra Alevi Ja Vändra Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3

    Vabariigi Valitsuse määruse „Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Pärnu maakonnas, mille käigus moodustub nelja Pärnu maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Pärnu maakonda kaks linna ja 17 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 14 valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb kolme omavalitsuse võrra 210-le, kokku 180 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Halinga vald (pindala 365 km2 ja rahvaarv 2866), 2) Tootsi vald (pindala 2 km2 ja rahvaarv 807), 3) Vändra alev
  • Halinga Vald Riikliku Teeregistri Väljavõte

    Halinga Vald Riikliku Teeregistri Väljavõte

    HALINGA VALD RIIKLIKU TEEREGISTRI VÄLJAVÕTE seisuga 01.06.2009.a. RONECO-2009 SISUKORD TEEDE LOETELU.....................................................................................1 TEEOSADE LIIK, JAOTUS, MAAOMAND, KASUTUS.......................2 TEEKATETE ANDMED...........................................................................3 TEE MAA-ALAD......................................................................................4 TRUUBID, PARKLAD, KÕNNITEED, RAUDTEE-ÜLESÕIDUD, TÄNAVATE LIIGITUS............................................................................5 RIIGIMAANTEEDE LOETELU...............................................................6 Halinga vald RTR-väljavõte seisuga 01.06.2009 RONECO-2009 OMAVALITSUSE TERRITOORIUMIL OLEVAD TEED, TÄNAVAD JA KERGLIIKLUSTEED TEE TEE NIMI ALGUS LÕPP PIKKUS EHAK 1880001 Halinga - Künnametsa tee 0 3614 3614 1880002 Tarva - Tõrdu tee 0 2484 2484 1880003 Tarva tee 0 389 389 1880004 Loomse - Tõrdu tee 0 1041 1041 1880006 Tõrdu - Ertsma tee 0 3182 3182 1880008 Käära tee 0 1455 1455 1880009 Valistre - Mõisaküla tee 0 6551 6551 1880010 Sepaküla tee 0 430 430 1880012 Mõisaküla - Eametsa tee 0 3008 3008 1880013 Juuriksmaa tee 0 1509 1509 1880014 Lehu - Eametsa tee 0 1556 1556 1880017 Mõisaküla - Tühjasma tee 0 2526 2526 1880018 Luuri tee 0 1237 1237 1880019 Jalaka tee 0 428 428 1880020 Nurga tee 0 499 499 1880021 Kaelase koolitee 0 1349 1349 1880022 Likelepa tee 0 749 749 1880023 Reopa tee 0 1938 1938 1880024 Aasa tee 0 1380 1380 1880025 Villota tee 0 1231 1231 1880026 Libatse - Arase
  • Väärtuslike Maastike Käsitlused Pärnumaa Omavalitsuste Üldplaneeringutes Ja Koostatavas Maakonnaplaneeringus

    Väärtuslike Maastike Käsitlused Pärnumaa Omavalitsuste Üldplaneeringutes Ja Koostatavas Maakonnaplaneeringus

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Madis Aal VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE KÄSITLUSED PÄRNUMAA OMAVALITSUSTE ÜLDPLANEERINGUTES JA KOOSTATAVAS MAAKONNAPLANEERINGUS APPROACHES TO VALUABLE LANDSCAPES IN THE COMPREHENSIVE PLANS OF THE PÄRNU COUNTY MUNICIPALITIES AND IN THE COMPILING COUNTY PLAN Magistritöö Maastikukaitse ja -hoolduse õppekava Juhendaja: professor Valdo Kuusemets, PhD Tartu 2017 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Madis Aal Õppekava: Maastikukaitse ja -hooldus Pealkiri: Väärtuslike maastike käsitlused Pärnumaa omavalitsuste üldplaneeringutes ja koostatavas maakonnaplaneeringus Lehekülgi: 61 Jooniseid: 3 Tabeleid: 4 Lisasid: 3 Osakond: Keskkonnakaitse Uurimisvaldkond: Linna ja maa planeerimine (S240) Juhendaja: Valdo Kuusemets, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2017 Maastik on inimese poolt tajutav ala, mille ilme määrab looduse ja inimtegevuse vastastikune mõju. Maastikul võib olla kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi või puhkemajanduslik väärtus. Väärtuslike maastike määratlemisel arvestatakse erinevate väärtuste kokkulangevust, alade regionaalset tähtsust ning ligipääsetavust. Pärnumaal määratleti väärtuslikud maastikud 2003. aastal. Seega peaks väärtuslike maastike kohta käiv info olemas olla kirjeldatud omavalitsuste üldplaneeringutes, mis on kehtestatud pärast 2003. aastat. Käesolevas magistritöös uuriti, kuidas on Pärnumaa omavalitsused enda üldplaneeringutes väärtuslikke maastikke käsitlenud. Lisaks uuriti koostatavas maakonnaplaneeringus väärtuslike
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald

    Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald

    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
  • Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII Koosseis 29.03.1990–29.09.1992

    Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII Koosseis 29.03.1990–29.09.1992

    Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992 Statistikat ja ülevaateid Riigikogu Kantselei Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn 2013 Peatoimetaja Aaro Mõttus Koostajad Gerli Eero, Rita Hillermaa, Arne Koitmäe, Margit Muul, Aaro Mõttus, Mihkel Pilving, Lii Suurpalu, Piret Viljamaa Konsultant Rein Järlik Keeletoimetaja Inna Saaret Küljendaja Anu Ristmets ISBN 978-9949-413-44-7 Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2013, Eesti Rahvusraamatukogu 2013 Trükkinud Print Best OÜ trükikoda Sisukord Peatoimetaja saatesõna / Aaro Mõttus 5 Ülemnõukogu ajaloolisest rollist 1990–1992 / Marju Lauristin 7 1. Ülemnõukogu valimised 9 1.1. Valimised arvudes 9 1.2. Valimistulemused ringkonniti 11 1.3. Ülemnõukogu valimise seadus 55 1.4. Seadlus valimisringkondade moodustamise kohta 69 2. Ülemnõukogu koosseis 74 2.1. Ülemnõukogu liikmed arvudes 74 2.2. Ülemnõukogu liikmed 29.03.1990 – 29.09.1992 75 3. Ülemnõukogu organisatsioon 93 3.1. Ülemnõukogu esimees, juhatus, Presiidium, vanematekogu 93 3.1.1. Ülemnõukogu esimees 93 3.1.2. Ülemnõukogu juhataja ja juhataja asetäitjad, Ülemnõukogu juhatus 93 3.1.3. Ülemnõukogu Presiidium 94 3.1.4. Ülemnõukogu vanematekogu 96 3.1.5. Eesti Vabariigi Erakorraline Kaitsenõukogu 96 3.2. Alatised komisjonid 97 3.2.1. Alatised komisjonid 97 3.2.2. Alatise komisjoni moodustamise ettepanek 106 3.3. Muud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.1. Eri- ja probleemkomisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.2. Eelnõude väljatöötamiseks loodud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 110 3.3.3. Eelnõude redaktsiooni- või kooskõlastuskomisjonid 111 3.3.4. Häältelugemis- ja valimiskomisjonid 115 3.3.5. Muude komisjonide ja töögruppide moodustamise ettepanekud 116 3.4. Saadikurühmad 117 3.4.1.
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020 - 2032

    Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020 - 2032

    PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020 - 2032 Europolis OÜ 2019 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 8 1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................ 9 1.1 Üldandmed ................................................................................................................................. 9 1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade ................................................................................................. 10 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus .................................................................................................... 10 1.2.2 Majandus ja tööhõive ........................................................................................................... 12 1.3 Keskkonnaülevaade ..................................................................................................................... 13 1.3.1 Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia .......................................................................... 13 1.3.2 Põhjavesi ja selle kaitstus ..................................................................................................... 14 1.3.3 Pinnavesi .............................................................................................................................. 15 1.3.4 Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad
  • Vändra Valla Vändra Piirkonna Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne (Eelnõu)

    Vändra Valla Vändra Piirkonna Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne (Eelnõu)

    Vändra Vallavalitsus VNDRA VALLA VNDRA PIIRKONNA LDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE (EELNÕU) EELNU Konsultant: Miracon Grupp O Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 55 642 043 [email protected] www.miracongrupp.ee Vändra- artu 2009-2010 VNDRA VALLA LDPLANEERINGU KSH ARUANNE Sisukord 1. SISSEJUHA US...........................................................................................................................4 2. KOKKUV E............................................................................................................................... 3. KESKKONNAMJU S RA EEGILISE HINDAMISE EESMRK JA ULA US .............0 3.1. LDPLANEERINGU ,OOSTAMISE EESM.R, .................................................................................7 3.2. ,ES,,ONNAM/0U STRATEEGILISE 1INDAMISE EESM.R, ...........................................................2 4. MJU A AVA ERRI OORIUMI LHILEVAADE......................................................12 4.1. ASEND 0A PAI,NEMINE..............................................................................................................12 4.2. LOODUSLI,UD OLUD.................................................................................................................12 4.3. SOTSIAAL3MA0ANDUSLI,UD OLUD............................................................................................13 4.4. TE1NILINE IN4RASTRU,TUUR ...................................................................................................14 .. LDPLANEERINGU SEO US ASJAKOHAS E S RA EEGILIS
  • Halinga Valla Kohalike Teede, Teedeosade, Tänavate, Jalgteede Ja

    Halinga Valla Kohalike Teede, Teedeosade, Tänavate, Jalgteede Ja

    OTSUS Pärnu-Jaagupi 29. aprill 2009 nr 8 Halinga valla kohalike teede, teeosade, tänavate, jalgteede ja jalgrattateede avalikuks kasutamiseks määramine “Teeseaduse” §5¹, § 6, § 7 ja §11 lõike 1 alusel, Halinga Vallavolikogu otsustab: 1. määrata avalikuks kasutamiseks järgmised kohalikud teed ja teeosad: TEE- ALG- LÕPP- PIKKUS TEE TEENIMI OSA KAUGUS KAUGUS (meetrites) 1880001 Halinga-Künnametsa tee 1 0 1795 1795 1880002 Tarva-Tõrdu tee 1 0 665 665 1880002 Tarva-Tõrdu tee 7 1259 1269 10 1880002 Tarva-Tõrdu tee 11 2163 2484 321 1880004 Loomse-Tõrdu tee 1 0 1041 1041 1880006 Tõrdu-Ertsma tee 1 0 186 186 1880006 Tõrdu-Ertsma tee 3 626 2317 1691 1880006 Tõrdu-Ertsma tee 7 3060 3182 122 1880009 Valistre-Mõisaküla tee 1 0 2988 2988 1880009 Valistre-Mõisaküla tee 3 3525 4248 723 1880009 Valistre-Mõisaküla tee 9 6030 6551 521 1880012 Mõisaküla-Eametsa tee 3 835 3008 2173 1880013 Juuriksmaa tee 1 0 590 590 1880014 Lehu-Eametsa tee 2 1200 1556 356 1880017 Mõisaküla-Tühjasma tee 1 0 156 156 1880017 Mõisaküla-Tühjasma tee 3 566 870 304 1880020 Nurga tee 1 0 416 416 1880024 Aasa tee 4 576 886 310 1880026 Libatse-Arase tee 1 0 940 940 1880026 Libatse-Arase tee 4 1216 1466 250 1880027 Vana-Langerma tee 1 0 40 40 1880034 Puisniidu tee 1 0 427 427 1880034 Puisniidu tee 5 1000 1701 701 1880034 Puisniidu tee 6 1701 2160 459 1880035 Eense tee 5 345 449 104 1880039 Pereküla tee 1 0 2321 2321 1880041 Vakalepa tee 1 0 486 486 1880041 Vakalepa tee 5 905 1054 149 1880042 Vahenurme sisetee 1 0 284 284 1880151 Kooli tänav 1 0 429 429 1880152 Kuuse tänav 1 0 177 177 1880153 Metsa tänav 1 0 293 293 1880154 Kaare tee 1 0 376 376 1880155 Libatse tee 1 0 341 341 1880156 Kesk tänav 1 0 161 161 22306 m 2.
  • Sillamäe Soojuselektrijaama Keskkonnamõjude Hindamine

    Sillamäe Soojuselektrijaama Keskkonnamõjude Hindamine

    PÄRNUMAAL HALINGA VALLAS EENSE SIGALAKOMPLEKSI KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE HEAKSKIITMISELE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 1869/13 Robert Tomasson Allkiri /............................../ Projektijuht Heikki Kalle Allkiri /............................../ KMH litsents KMH 0039 Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD .................................................................................................. 3 KASUTATUD LÜHENDID .............................................................................. 5 1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 7 2. ÜLEVAADE KAVANDATAVAST TEGEVUSEST......................................... 8 2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ............................................. 8 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT ........................................................... 8 2.3. OLEMASOLEVAD JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ............................................. 9 2.3.1. Olemasolevad tegevused Eense sigalakompleksi alal....................... 9 2.3.2. Kavandatavad tegevused Eense sigalakompleksis ..........................10 2.4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVID ....................................................10 2.5. HINDAMISE JA MÕJUDE PROGNOOSIMISE METOODIKAST ...................................15 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOKKUSOBIVUS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA SEADUSANDLUSEGA ................................... 17